Eesti piimanduse strateegia taustauuring › sites › default › files › public › ... · Taustauuring on jagatud viieks peatükiks. Esmalt käsitletakse arenguid piima tootmises,

1

Eesti piimanduse strateegia taustauuring

Tartu, 20.12.2011

2

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

Kokkuvõte ja peamised järeldused ......................................................................................................... 4

1 Arengud piimatootmises aastatel 2001-2010 .................................................................................. 10

1.1 Piimatootjate struktuur ............................................................................................................... 12

1.2 Piimatoodangu muutumine aastatel 2001-2010 ........................................................................ 18

1.3 Piima kokkuost, kokkuostuhinna ja tootmissisendite hindade muutumine aastatel 2001-201024

1.4 Piima tootmiskulude muutmine aastatel 2004-2009 ................................................................. 28

1.5 Piimatootjate investeeringud, varad ja kohustused ................................................................... 31

1.6 Piimatootjate tootlikkus võrreldes naaberriikidega ................................................................... 34

1.7 Piimatootmise piirkondlik paiknemine ....................................................................................... 35

2 Piimatööstused aastatel 2001-2010 ................................................................................................. 38

2.1 Piima töötlejate struktuur ........................................................................................................... 38

2.2 Piimatööstuste töötlemisvõimsus ............................................................................................... 41

2.3 Piimatööstuste sisseseade olukord ............................................................................................. 41

2.4 Eesti piimatööstuste toodangu profiil ......................................................................................... 43

2.5 Eesti piimatööstuste eksport ...................................................................................................... 46

2.6 Piimatöötlejate tootlikkuse näitajad võrreldes naaberriikidega ................................................. 51

3 Trendid piimatoodete tarbimises ..................................................................................................... 53

3.1 Eelistuste muutumine toodete osas ........................................................................................... 53

3.2 Toidukaupade ja piimatoodete peamised ostukohad Eestis ...................................................... 54

3.3 Eelistused toodete päritolu osas ................................................................................................. 55

3.4 Trendid toidukaupade tarbimises ............................................................................................... 56

3.5 Toidukaupade tarbijahinnaindeksi muutus ................................................................................. 57

4 Piimasektori toetusmeetmed Eestis aastatel 2001-2010 ................................................................ 59

5 Piimasektori panus Eesti majandusse .............................................................................................. 62

5.1 Lisandväärtus .............................................................................................................................. 62

5.2 Töökohad .................................................................................................................................... 62

5.3 Eksport ........................................................................................................................................ 63

Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 64

3

Sissejuhatus

Piimandus on Eesti põllumajanduses üks nendest valdkondadest, milles Eesti on aastakümneid olnud

netoeksportija. See viitab aga sellele, et Eestil on piimanduse osas võrreldes paljude teiste riikidega

suhtelisi eeliseid. Võrreldes 20 aasta taguse ajaga toodeti 2010. aastal Eestis piima 44% võrra vähem,

võrreldes kümne aasta taguse ajaga aga 7% võrra enam. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti pii-

manduses olnud üheks peamiseks märksõnaks EL-ga liitumine ning sellest johtuvalt piimafarmide ja –

tööstuste erinevate hügieeni– ja keskkonnanõuetega vastavusse viimine, mis omakorda on nõudnud

suuri investeeringuid loomakasvatushoonetesse ning farmide ja tööstuste seadmetesse.

EL liikmeks saamine tõi kaasa ka kõrgemad piima hinnad, piima turustuskvoodid ning erinevad toe-

tusskeemid. Tooraine– ja toiduhindade heitlikkus viimasel neljal aastal ning toitumistavade muutumi-

ne kiirelt arenevates riikides on aga toonud fookusesse globaalsed väljakutsed toiduga kindlustatuses.

See omakorda annab põhjuse analüüsida maailmas toimuvate arengute taustal Eesti piimandussektori

väljavaateid ning võimalusi toodangu ning lisandväärtuse suurendamiseks.

Sellest tulenevalt on käesoleva piimandusstrateegia taustauuringu eesmärgiks piima tootmises, töötle-

mises ja tarbimises aastatel 2001-2011 toimunud arengute analüüsimine, hetkeolukorra kirjeldamine

ning arenguväljakutsete kaardistamine. Kus võimalik, kõrvutatakse Eesti andmeid Läti, Leedu ja

Soome vastavate andmetega.

Taustauuring on jagatud viieks peatükiks. Esmalt käsitletakse arenguid piima tootmises, seejärel käsit-

letakse piima töötleva sektori arenguid. Kolmandas peatükis käsitletakse piimatoodete tarbimise tren-

de. Uuringu neljandas peatükis on vaatluse all piimasektorile suunatud toetusmeetmed. Viiendas pea-

tükis analüüsitakse piimandussektori panust Eesti majandusse.

Aruande koostasid teadur Ants-Hannes Viira, lektor Helis Luik ja professor Rando Värnik Eesti Maa-

ülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudist.

Autorid tänavad sisukate kommentaaride ja edastatud andmete eest Tiina Saronit Eesti Piimaliidust,

Tanel Bulitkot Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistust, Roomet Sõrmust Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskojast, Aadi Remmikut AGRI Consulting OÜst, Urve Seedret PRIAst, Csaba Jansikut

MTT Agrifood Research Finland’ist ja Guna Salputrat Läti Riiklikust Agraarökonoomika Instituudist.

4

Kokkuvõte ja peamised järeldused

Eesti majandus üldiselt, aga ka põllumajandussektor ning toiduainetetööstus on aastatel 2001-2011

läbi teinud tormilise arengu – kasvufaasi, mullistumise, järsu majanduslanguse ning majanduskasvu

taastumise. 2011. aasta lõpus on kõige täpsem lähiaastate majandusprognoos tõenäoliselt ühesõnaline

– „ebakindlus“. Piimatootjad ning piimatööstused on kaasa teinud majanduse üldise arengu kõik faasid

ning suutnud oma positsiooni hoida ning majanduskriisi aastatel isegi mõnevõrra parandada.

Piimatootjate ja piimatööstuste toodang moodustas 2010. aastal 2,1% kõigi Eesti ettevõtete kogutoo-

dangust, 1,6% lisandväärtusest ning 1,7% Eesti ekspordist. Piima tootmise ja töötlemisega oli hõivatud

1,6% kõigist hõivatutest. Seega on piimandussektori panus Eesti majandusse märkimisväärne. Arves-

tades, et Eestis on 20 aastat tagasi piima toodetud ligi kaks korda enam kui praegu ning maailmas kas-

vab koos rahvaarvu kasvuga nõudlus toidu järele, on Eestil potentsiaali piima ja piimatoodete tootmise

ning ekspordi kasvatamiseks.

Piima tootmist, töötlemist ning tarbimist mõjutab hulk erinevaid tegureid, seega tuleks piimandussek-

torit käsitleda kompleksse süsteemina. Selle kompleksse süsteemi mõningaid tegureid on võimalik

erinevate poliitikate kaudu mõjutada. Eesti piimanduse strateegia aruteludel ning strateegia kavandis

on ühe eesmärgina nimetatud piimatoodangu suurenemist miljoni tonnini. Lisaks sellele peaks stratee-

gia eesmärgiks olema piimandussektoris toodetava lisandväärtuse suurendamine. Sektori lisandväär-

tust on võimalik suurendada nii tootmismahu kasvatamise läbi kui ka olemasoleva tootmismahu juures

tootlikkust suurendades ning toodete lisandväärtust (töödelduse aste, kaubamärgid, eriomadused, kva-

liteet) suurendades. Kui toodangumaht miljon tonni tähendaks tootmismahu ca 50%-list suurendamist,

siis sektori loodav lisandväärtus peaks suurenema kaks korda.

Piimatoomise peamiseks eelduseks on piimatootjate olemasolu. Piimatootmisega tegelevate ettevõtete

arv on kiiresti vähenenud nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 2004-2011 vähenes Eestis piima-

kvoodi omanike arv 54,6% võrra. Samas, kui 2004. aastal oli Eestis piimakvoodiomanikul keskmiselt

244,8 tonni piimakvooti, siis 2011. aastal oli see 647,2 tonni. Eestis on piimatootmise koondumine

(osalt ajaloolistel põhjustel) jõudnud kaugemale kui teistes Balti riikides ja Soomes. 2010. aastal oli

Eestis 52,5% lüpsilehmadest 300 ja enama pealistes karjades. Samuti on toimunud piimatootmise piir-

kondlik koondumine peamiselt Kesk- ja Ida-Eestisse. Seejuures on iseloomulik, et tootmine kasvab

enam seal, kus see oli ka varem suurem.

Viimase kümne aasta trendide põhjal joonistub Eestis välja kaks elujõulisemat piimatootjate suurus-

gruppi – väiksemate tootjate puhul 50-99 lüpsilehmaga karjad ning suuremate tootjate puhul enam kui

300-pealised karjad. Kõigis teistes suurusgruppides on karjade ja piimalehmade arv pidevalt vähene-

nud. Esimeses rühmas võiks olla tulevikuvisiooniks peretalu, kus lehmi lüpsab 2 lüpsirobotit, sest

peretalu üle võtvad noored väärtustavad elukvaliteeti ning ei soovi teha sama palju „laudatööd“ kui

nende vanemad. Suuremate tootjate puhul jäävad tegutsema ilmselt kõik seni moderniseeritud toot-

misüksused ja võimalik, et osad neist ka laienevad. Soomes on 2010. aasta seisuga elujõulise piima-

tootja alampiiriks 30 lüpsilehma, Lätis ja Leedus toimub koondumine 10 ja enama pealistesse karja-

desse. Seega on Eesti piimatootjatel naaberriikides mastaabisäästu saavutamiseks paremad eeldused.

Piimakarjade arvu vähenemise üldise trendi taustal ei ole tõenäoline, et Eestis hakkaks piimakarjade

arv suurenema. Seega, kui piimanduse strateegia eesmärk on piimatootmist suurendada, siis see saab

toimuda ühelt poolt olemasolevate piimatootjate laienemise läbi ning teisalt piimalehmade produktiiv-

5

suse suurenemise läbi. Eestis oli 2009. aastal piimatootjatel ühe piimalehma kohta varasid 6400 eurot.

Seega tuleks 10 000 piimalehma lisandumiseks teha põhivarainvesteeringuid ligikaudu 64 mln euro

ulatuses.

Eesti piimatootjad on viimasel kümnel aastal investeeringuid loomakasvatushoonetesse, farmiseadme-

tesse ning põlluharimistehnikasse. Üleminek uuele tehnoloogiale on aidanud suurendada tootlikkust

ning piimatootjate konkurentsivõimet. Samas on uue tehnoloogiaga kaasnenud ka varjuküljed.

Tootjate võlakoormus on suhteliselt suur, mistõttu on nad hindade volatiilsuse suhtes haavatavad. Sa-

mas on hindade volatiilsus viimastel aastatel suurenenud. 2009. aastal oli 20%-l suurematest piima-

tootjatest võlakordaja väärtus üle kriitilise piiri. 2010. aastal ületas võlakordaja kriitilise piiri 15,7%-l

suurematest piimatootjatest. 2010. aastal vähenes piimatootjate võlakoormus võrreldes 2009. aastaga 1

protsendipunkti võrra.

Uue tehnoloogiaga ning suurenenud piimakusega on kaasnenud piimalehmade keskmise eluea vähe-

nemine, mistõttu Eesti piimakarja taastootmisnäitajad on halvenenud. Aastatel 2001-2010 on vähene-

nud lehmade karjast väljaminek vanuse, madala toodangu, ahtruse ning udarahaiguste tõttu. Nende

näitajate paranemisel on kindlasti oma roll keskmise piimatoodangu tõusmisel, tõuaretusel ning ka

paranenud pidamistingimustel. Samas on aga karjast väljamineku põhjusena suurenenud jäsemehai-

guste, traumade ning ainevahetushaiguste osatähtsus. Jäsemehaiguste ja traumade puhul võib üheks

põhjuseks olla vabapidamisega külmlautadele üleminek. Ainevahetushaiguste põhjuste hulgas on olu-

lisel kohal piimatootmise intensiivistamine ning sellega seonduvad söötmisprobleemid.

Kümne aastaga on lehmade keskmine vanus karjast väljaminekul vähenenud 1,3 aasta võrra. See tä-

hendab aga seda, et vähenenud on ka keskmine laktatsioonide arv ning järglaste saamine. Seetõttu on

piima tootmiskulude seas suurenenud karja taastootmisega seotud kulude osatähtsus ning see on oma-

korda mõjutanud ka piima tootmise keskmist kulu. Piimatoomise keskmise kulu tõus vähendab Eesti

piimatootjate konkurentsivõimet. Selleks, et piimatoodang kasvaks, tuleb pidevalt tegeleda piimatoo-

mise keskmise kulu vähendamisega. Seega tuleks piimastrateegia eesmärkide valguses uurida põhjali-

kult kasutatava uue tehnoloogia mõju piimalehmade tervisele ning seeläbi ka tootmiskuludele.

Paljud piimatootjad on investeerinud ka lüpsirobotitesse. Tõenäoliselt suureneb lüpsirobotite kasuta-

mine ka tulevikus, seda nii väiksemates peretaludes kui ka suurtootmises. Piimatööstuste hinnangul on

aga robotlüpsiga kaasnenud probleemid piima kvaliteediga.

Teadus- ja arendustegevus peaks muuhulgas senisest enam olema suunatud tootlikkuse suurendamise-

le piima tootmisel ja töötlemisel. Sektori konkurentsivõimet suurendaks nii toorpiima keskmise kuiv-

ainesisalduse suurenemine kui ka piimalehmade keskmise eluea, laktatsioonide arvu ning järglaste

arvu suurenemine. Samuti tuleb suuremat tähelepanu pöörata piima kvaliteedile. Need probleemid on

kaasnenud viimase kümne aasta kiire tehnoloogia arenguga. Pikemas perspektiivis need aga nõrgesta-

vad Eesti piimandussektori konkurentsivõimet ning suurendavad piima tootmis- ja töötlemiskulusid.

2011. aasta lõpu seisuga on Eestis rekonstrueeritud ja uusi piimakarjalautu 182 tootmisüksuses. Kokku

on neis lautades ligi 53000 loomakohta. Ettevõtetel, millel on uued või rekonstrueeritud laudad, oli

01.07.2011 seisuga 51336 piimalehma ehk 53000 piimalehmakohast kasutamata ligikaudu 1670 loo-

makohta, ehk 3,2%. Seega ei saa öelda, et uutes ja rekonstrueeritud lautades oleks oluliselt reservi

piimakarja suurendamiseks. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et peamiselt on ehitatud ja rekonstrueeri-

tud vaid piimakarjalautu. Uusi või rekonstrueeritud noorkarjalautu on oluliselt vähem kui piimakarja-

lautu.

Piimakarjalautu on rekonstrueerinud ja ehitanud keskmisest suurema piimalehmade produktiivsusega

ettevõtted. Kuigi neile ettevõtetele kuulub 52,8% piimalehmadest, moodustab nende summeeritud

6

piimakvoodi kogus 63,8% väljajagatud piimakvoodist. Seega peetakse uutes või rekonstrueeritud lau-

tades pisut üle poole piimalehmadest ning need lehmad annavad ligi kaks kolmandikku Eesti piima-

toodangust.

„Toidukriis“ ja sellega kaasnenud piima kokkuostuhindade langus avaldas mõju nii Eesti kui teiste

riikide piimatoodangule. Suhteliselt kõige enam vähenes piimatoodang aastatel 2007-2010 Leedus.

See võib olla üks põhjus, miks on suurenenud Leedu piimatööstuste huvi teistest riikidest toorpiima

importimise vastu. Piima kokkuostuhindade ligi 30%-lisele vähenemisele 2009. aastal järgnes piima

tootmismahu ligi 5%-line vähenemine ning piima kokkuostuhinna taastudes on mõningase viitajaga

taastunud ka tootmismahud. 2010. ning 2011. aastal on aga turukonjunktuur olnud piimatootmise sei-

sukohast soodne ning võib eeldada mõningast piimatoodangu suurenemist. Lätis kasvas piima kokku-

ost 2011. aasta 10 kuu andmetel võrreldes 2010. aasta 10 kuuga 5,3% võrra. Eestis kasvas piima kok-

kuost samal ajal 3,0% võrra ning Leedus 2,6% võrra. Soomes, seevastu, oli piima kokkuost 2011. aas-

ta kümne kuu seisuga 1,5% väiksem kui 2010. aasta esimesel kümnel kuul.

Piimalehmade arv, mis on Eestis viimasel 20 aastal pidevalt vähenenud on viimasel kolmel aastal pü-

sinud 96,5-96,7 tuhande juures. Kui piimakarja suurust suudetakse säilitada või ka mõnevõrra kasva-

tada, siis on eeldust oodata ka piimatoodangu mõningast kasvu. Seega on piimastrateegia eesmärkide

valguses äärmiselt oluline olemasoleva piimakarja suuruse vähemalt säilitamine.

Piimatoodang ei ole Eestis, teistes Balti riikides ja Soomes viimasel kümnel aastal oluliselt muutunud.

Piimatoodang on suudetud säilitada tänu keskmise väljalüpsi suurendamisele. Aastatel 2001-2010 on

piimakus kõige enam (36,1% võrra) kasvanud Eestis. Keskmise piimatoodangu kiire kasv on aga

üheks põhjuseks, miks Eesti piima keskmine kuivainesisaldus on vähenenud. Naaberriikidega võrrel-

des on Eestis piima keskmine kuivainesisaldus väiksem. See toob piimatööstustele kaasa 1 kg kuivaine

kohta suuremad transpordikulud ning suurema toorpiima- ja seadmete käitamise kulu 1 kg valmistoo-

dangu tootmiseks. Eestis toodetud 675,4 tuhandes tonnis piimas oli 2010. aastal 49,8 tuhat tonni kuiv-

ainet (7,37%). Kui Eestis oleks piima keskmine kuivainesisaldus olnud sama, mis Soomes (7,74%),

siis oleks sama kuivainekoguse saamiseks piisanud 643,1 tuhandest tonnist piimast (4,8% võrra vähem

kui 2010. aasta tegelik piimatoodang).

2010. aastal oli piimakvoodi omanike seas 92 mahetootjat ning nende omanduses olev piimakvoot

moodustas kokku 2,4% väljajagatud piimakvoodist. Samas ei ole mahepiima töötlemine Eestis mahe-

piima tootmismahu kasvuga kaasas käinud ning suur osa toodetud mahepiimast töödeldakse koos ta-

vapiimaga. Mahepõllumajandusliku tooraine ratsionaalse kasutamise seisukohast on seega oluline

suurendada mahepiima töötlemist.

Kõrvutades Eesti ja naaberriikide piimatootjate kulusid, selgus, et kulud piimalehma kohta on Eestis

48,9% võrra kõrgemad, kulud 1 kg toodetud piima kohta 10% võrra kõrgemad ning kulud 1 kg piima

kuivaine kohta13,1% võrra kõrgemad kui Lätis. Võrreldes Leedu näitajatega on Eestis kulud 1 kg

piima kuivaine kohta 46,7% võrra kõrgemad, Soome vastavast näitajast aga 18,0% võrra väiksemad.

Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti puhul piima tootmiskulude seas märgatavalt suurem söödaku-

lu ning palgakulu. Palgakulu osas on erinevus tingitud erinevast piimatootjate struktuurist. Eestis on

suur nn suuremate, peamiselt palgatud tööjõudu kasutavate, tootjate osakaal. Teistes Balti riikides ja

Soomes on aga peamiselt tegemist peretaludega, mis endale enamasti palka ei maksa. Seega on Läti,

Leedu ja Soome tootjate väiksem palgakulu osaliselt näiline.

Piima kuivaineühiku (rasv+valk) kohta on Eestis kulud kasvanud 23,8% võrra, ehk 1,2 protsendipunk-

ti võrra enam kui kulud 1 kg toodetud piima kohta. Lätis, Leedus ja Soomes on 1 kg kuivaine tootmi-

seks tehtud kulud kasvanud vähem kui 1 kg piima tootmiseks tehtud kulud.

7

Piimatootmise sesoonsus on nii Balti riikides kui Soomes aastatel 2001-2010 vähenenud. Soomes oli

see madalaim 2001. aastal (1,17) ning on madalaim ka 2010. aastal (1,13). Eesti piimatootmise se-

soonsuse näitaja on viimasel kümnel aastal oluliselt lähenenud Soome tasemele. Kui 2001. aastal oli

Eestis piima sesoonsusnäitaja väärtus 1,70, siis 2010. aastal 1,28. madalaim oli see 2008. aastal (1,18).

Viimastel aastatel on piimatootmise sesoonsust lisaks loomulikele põhjustele mõjutanud piima kokku-

ostuhindade volatiilsusest tingitud piimatoodangu muutumine.

Vaatamata sellele, et piimatoodang on püsinud suhteliselt stabiilsena on suurenenud piima kokkuost ja

töötlemine. Piima kokkuostu suurenemine suhteliselt stabiilse piimatoodangu juures viitab piimatoot-

mises spetsialiseerumise süvenemisele. Eestis ja teistes Balti riikides on oluliselt vähenenud piima-

lehmade pidamine nn omatarbeks ning piima otsemüük tootjate poolt. Soomes on kogu vaadeldaval

perioodil kokkuostetava piima osakaal piima kogutoodangust moodustanud 96,6-98,0%. Eestis on

kokkuostetava piima osakaal kasvanud 2010. aastaks 92,0%-ni, Lätis on vastav näitaja 75,2% ning

Leedus 73,8%.

Kuigi piimatoodang ei ole Balti riikides oluliselt suurenenud, on piima kokkuost ning seega ka töödel-

dav kogus märkimisväärselt kasvanud. Eestis suurenes piima kokkuost aastatel 2001-2010 45,1% võr-

ra, Lätis 62,4% võrra ning Leedus 30,1% võrra. Soomes on kokkuostetud piima kogus vähenenud

6,9% võrra (piimatoodang vähenes seal samal ajal 7,6% võrra).

Eestis on piimatööstuste arv viimase kümne aasta jooksul vähenenud ning toimunud on tootmise

koondumine. Võrreldes Soome piimatööstustega on Balti riikide tööstuste tootlikkuse näitajad oluliselt

tagasihoidlikumad. Eesti piimatööstuste keskmine käive ühe töötaja kohta moodustas Soome vastavast

näitajast 2009. aastal 33,4%. Leedu piimatööstuste keskmine käive ühe töötaja kohta moodustas oma-

korda Eesti vastavast näitajast 63,7% ning Läti puhul oli see 58,5%.

Kui võtta võrdluse aluseks brutolisandväärtus ühe töötaja kohta, siis 2009. aastal oli see Eesti piima-

tööstustes 24,6 tuhat eurot, mis moodustas Soome vastavast näitajast 30,8%. Leedu piimatöötlejate

keskmine brutolisandväärtus ühe töötaja kohta moodustas Eesti vastavast näitajast 75,6% ning Läti

oma 60,6%. Kui aga korrigeerida tööjõu tootlikkuse näitajaid makstavate töötasudega, siis selgub, et

Balti riikides on selles võrdluses tööjõu tootlikkus kõrgem kui Soomes. Kui Soomes moodustas 2009.

aastal ühe töötaja poolt toodetud lisandväärtus keskmiselt 146,8% keskmisest personalikulust ühe

töötaja kohta, siis Eestis oli vastav näitaja 193,2%, Leedus 199,1% ning Lätis 159,3%. Seega on nn

füüsiline tööjõu tootlikkus Balti riikide piimatööstustes oluliselt madalam kui Soomes, kuid kui arves-

se võtta palgatasemete erinevus, siis tööjõukulu tootlikkus on Balti riikides kõrgem kui Soomes.

Ainsana on aastatel 2001-2009 vähenenud Läti piimatööstuste poolt loodav lisandväärtus. Eesti piima-

tööstuste lisandväärtus on kasvanud 103,8% võrra, Leedus 158,5% võrra ning Soomes 34,1% võrra.

Eesti, Leedu ja Soome piimatööstused on suutnud kasvatada ka lisandväärtuse osakaalu toodangu

väärtusest. Samuti on Eestis, Leedus ja Soomes suurenenud piimatoodete tootmise osakaal töötleva

tööstuse lisandväärtusest.

Eesti piimatööstuste keskmine võlakordaja on suhteliselt kõrge. Aastatel 2006-2009 on selle väärtus

olnud napilt alla 2/3. Seega on piimatööstuste agregeeritud võlakordaja mõnevõrra kõrgem kui piima-

tootjate vastav näitaja. Kui võrrelda piimatööstuste ja piimatootjate puhaskasumit aastal 2009, mil

piimatoodete hinnad ning eksportturud oli madalseisus, siis piimatööstuste puhaskasum oli 5,6 mln

eurot, kuid 166 suurema piimatootja puhaskahjum oli kokku 19,3 mln eurot.

Lätis ja Leedus on viimasel kümnel aastal piimatööstuste tehnoloogiline tase ja konkurentsivõime

kasvanud kiiremini kui Eestis ning Eesti piimatööstused on omakorda vähendanud vahet Soome pii-

matööstustega. Eestis on aastatel 2001-2009 piimatööstused investeerinud keskmiselt 15,4 mln eurot,

Lätis 20,7 mln eurot, Leedus 33,6 mln eurot ning Soomes 72,0 mln eurot aastas. Selleks, et Eesti pii-

8

matööstuste brutoinvesteeringute suhe käibesse aastatel 2001-2009 oleks võrdne Leedu vastava näita-

jaga tulnuks piimatööstustel investeerida aastas keskmiselt 3,8 mln eurot enam. Läti keskmise näitaja-

ga samaväärse tulemuse saamiseks oleks Eesti piimatööstustel tulnud investeerida keskmiselt ühes

aastas 6,9 mln eurot enam.

Eesti piimatööstuste koguvõimsusest kasutatakse praegu ca 70-80%. Eesti piimatööstused oleksid

reaalselt võimelised töötlema ca 790 tuhat tonni piima aastas. Piima kogutoodangu mõistes tähendaks

see ligi 830 tuhande tonnist tootmismahtu. Seega ei ole piimatööstuste töötlemisvõimsus esialgu oluli-

ne takistus Eestis piimatootmise suurendamiseks.

Aastatega on muutnud ka piimatööstuste toodangu profiil. Kasvanud on juustu, linnapiimatoodete, ja

vadakupulbri tootmine. Vähenenud on lõssi- ja piimapulbrite ning või tootmine. Samas on pulbrite ja

või hinnad olnud volatiilsed ning sellest tulenevalt on ka nende tootmine kõikunud. 2011. aastal on

näiteks või eksporthinnad olnud juustu eksporthindadest kõrgemad, seega oleks 2011. aastal või toot-

mine kasulik. Seetõttu, hoolimata sellest, et neid tooteid eksporditakse tihti mahukaubana on otstarbe-

kas säilitada ka või ja pulbrite tootmisvõimsused ning parandada nende toodete tootmise tootlikkust.

Eesti piimandussektor on võrreldes suurte piimatoojatega väga väike ning Eesti piimatoodete turuosa

on ka eksportturgudel väike. Samas võimaldab väiksem mastaap olla paindlikum turu signaalidele

reageerimisel.

Ka Eesti piimatoodete ekspordi struktuuris on oluliselt kasvanud juustu ning vähenenud pulbrite ja või

osatähtsus. Kasvanud on ka fermenteeritud toodete ja vadakupulbri osatähtsus. Viimastel aastatel,

pärast 2009. aasta ülimadalaid piima kokkuostuhindu, on kasvanud toorpiima eksport Lätti ja Leetu.

See on vähendanud mõnevõrra juustu ja pulbrite eksporti. Samuti on see vähendanud Eesti ekspordita-

vate piimatoodete keskmist töödelduse astet ja (lisand)väärtust. Pikemas perspektiivis oleks aga Eesti

majandusele kasulikum väärindada kogu Eestis toodetav piim kohapeal ning eksportida väärindatud

tooteid. Hinnanguliselt jääb toorpiima ekspordi tõttu piimatööstustel saamata 29,4 miljonit eurot

täiendavat müügitulu ning Eesti piimatoodete eksportkäive on ligi 9 miljonit eurot võrra väiksem kui

see olla võiks (Viira et al. 2011).

Piimatoodete tarbimine ühe elaniku kohta sõltub Eestis suuresti üldisest majanduse olukorrast. Hoogsa

majanduskasvu aastatel tarbimine kasvas, majanduskriisi aastatel on see vähenenud. Üheks sisetarbi-

mise vähenemise põhjuseks võib olla ka rände tõttu vähenenud rahvaarv, kuid täpsemaid andmeid

selle kohta 2011. aasta lõpu seisuga ei ole. Sellegipoolest tuleb arendada ka siseturgu ja teavitada tar-

bijaid piimatoodete kasulikest omadustest. Samuti on oluline koolipiima programmi jätkamine ja või-

malusel ka laiendamine, et kujundada noorte tarbimisharjumusi piimatoodete tarbimisel.

Piimastrateegia eesmärkide valguses võib aga eeldada, et olulist piimatoodete sisetarbimise kasvu

Eestis oodata ei ole ning võimalik piimatoodete tootmismahu kasv tuleb suunata eksportturgudele. Ka

eksportturgudel sõltub käekäik maailmamajanduses toimuvast. Kui kiirelt arenevate riikide majandus-

kasv on endiselt positiivne, siis võib eeldada, et seal kasvab ka nõudlus piimatoodete järele. Eesti pii-

matoodete oluliseks ekspordi sihtriigiks on Venemaa, kus vaatamata erinevatele rakendatud meetmete-

le ei ole suudetud kohalikku piimandussektorit madalseisust üle aidata. Seega on erinevate prognoosi-

de kohaselt Venemaa keskpikas perspektiivis endiselt piimatooteid importiv riik. Arvestades piima-

toodete ekspordi suurenemisega tuleks senisest enam tähelepanu pöörata ka turuarendustoetustele ning

ekspordigarantiidele. Turuarendustoetused on olulised uutele sihtturgudele jõudmiseks ning ekspordi-

garantiid maandavad riske ettevõtete rahavoogude seisukohast.

Kuna piimandussektor on Eesti põllumajanduses ning toiduainetetööstuses olnud olulise tähtsusega,

siis on sellele aastate jooksul suunatud ka palju erinevaid toetusmeetmeid. Praeguseks on suur osa

tinglikult piimasektorile makstavatest toetustest tootmisest lahti seotud. See tähendab aga seda, et nen-

9

de meetmete tõhusus sektori suunamisel on väga väike. Lähtuvalt piimanduse strateegia erinevatest

eesmärkidest on seega oluline rakendada hästi eesmärgistatud toetusi, mis aitaks tõsta sektori konku-

rentsivõimet ja tootlikkust. Piima kogutoodangu kasv on võimalik siis kui suureneb piima kokkuostu-

hind või väheneb piima tootmiskulu. Need kaks tegurit suurendavad majandusteooria kohaselt piima

tootmist (pakkumist). Piima kokkuostuhind sõltub küll suuresti maailmaturust, kuid suurema lisand-

väärtusega toodete tootmine on üheks võimaluseks, mille abil piima kokkuostuhind võiks kasvada. See

eeldab aga tootearendust ning funktsionaalsete toodete osas koostööd teadusasutustega. Piima toot-

miskulude alandamiseks on samuti erinevaid võimalusi. Siin tuleks rakendada nii teadusasutuste po-

tentsiaali kui nõuandeteenistust, mis peaks aitama teadustöö tulemusi rakendada nii, et tootlikkus pii-

ma tootmisel suureneks. Tootlikkust suurendavad ka täpselt sihitud investeeringutoetused. Sektorisise-

se koostöö arendamise seisukohast võiks tulevikus toetada vertikaalset ja horisontaalset koostööd näi-

teks sellises vormis, kus piimatootjate ühistud loovad piimatööstustega ühisettevõtted erinevate piima-

toodete tootmiseks. Selline koostöövorm aitaks tulevikus vältida toorpiima eksportimist ning suuren-

daks seega sektoris toodetavat lisandväärtust.

Piimandusstrateegia eesmärkide saavutamise seisukohast on oluline pöörata enam tähelepanu piima

tootmist ja töötlemist mõjutavate toetuste tingimustele ja osakaalule toetuste kogueelarvest. Aastatel

2008-2010 moodustasid piimatootmisega seotud toetused 22,1% sektori toetustest, investeeringute

ning teadus- ja arendustööga seotud toetused 23,8% ning tarbimistoetused 1,3%. Seega oli sektori

arengut otseselt mõjutavate toetuste osakaal kõigist sektori toetustest 47,2% ning 52,8% toetustest ei

olnud seotud konkreetsete eesmärkidega.

Arvestades WTO läbirääkimiste üldist suunda turukorraldustoetuste ning tootmisega seotud toetuste

vähendamisele, tuleks seega enam tähelepanu pöörata investeeringutoetustele ning teadus- ja arendus-

tegevusele, mis aitaksid tõsta nii esmatootmise kui piimatöötlemise tootlikkust ning piimatoodete li-

sandväärtust. Ka otsetoetused on olulised esmatootjate sissetulekute tagamisel ning rahavoogude stabi-

liseerimisel, kuid nende tootmisest lahtiseotud iseloomu tõttu on nad sektori arengu suunamiseks eba-

tõhusad.

10

1 Arengud piimatootmises aastatel 2001-2010

Piima tootmist mõjutab hulk erinevaid tegureid (joonis 1). Tehniliselt lähenedes sõltub piima kogu-

toodang sellest, kui palju on Eestis piimalehmi ning milline on keskmine piimatoodang ühe lehma

kohta. Piimalehmade arv sõltub omakorda piimakarjade arvust ning struktuurist. Piimakarjade arvu

mõjutab ühelt poolt piimatootmise tulusus (sissetulek), teisalt aga hulk sotsiaalmajanduslikke tegureid,

mis mõjutavad põllumajandustootjate üldisi struktuurimuutusi. Piimatootmise tulusus sõltub esmalt

piimatoodangust, piima kokkuostuhinnast, sisendite hindade dünaamikast, põllumajandustoetustest

ning noorkarja ja/või tõuloomade müügist saadavast sissetulekust. Väheolulised ei ole ka piimatootja

kasutatav tehnoloogia ning teadmised ja oskused.

11

Joonis 1. Piima tootmist mõjutavad tegurid

Piimatoodang lehma kohta sõltub peamiselt tõuaretusest, söötmisest ja pidamistingimustest. Need

kolm tegurit mõjutavad ka piima kvaliteeti, mis omakorda mõjutab piima kokkuostuhinda ning piima-

tööstuste võimalusi ja efektiivsust piima väärindamisel. Tõuaretuse areng sõltub suuresti teadus- ja

arendustegevusest ning nende finantseerimiseks ellukutsutud programmidest. Piimalehmade söötmist

mõjutab lisaks söötade (sisendite) hinna ja piima kokkuostuhinna suhtele oluliselt ka teadus- ja aren-

dustegevus. Kui sisendite hinnad kasvavad kokkuostuhindadest kiiremini, siis näiteks on majandusli-

kult otstarbekas vähendada kallimate ostusöötade (proteiinisöötade) osakaalu söödaratsioonis. Looma-

de pidamistingimusi ning söötmistehnoloogiat mõjutab aga kasutatav tehnoloogia ning sellesse tehtud

investeeringud. Tehnoloogia ning investeeringutega seotud valikuid mõjutavad ka hügieeni- ja kesk-

konnanõuded. Ettevõtjate investeerimisvõime sõltub piimatootmise tulususest (piima kokkuostuhind ja

sisendite hinnad) võrreldes teiste tegevusaladega, ligipääsust võõrkapitalile ning põllumajandustoetus-

test. Piimatootmise tulusus mõjutab omakorda võõrkapitalile ligipääsu – mida tulusam on piimatoot-

mine, seda atraktiivsem on see valdkond välistele finantseerijatele ning investoritele. Sisendite hinnad

Piimatootjad Karjade arv/

piimalehmade arv

Piimatoodang

lehma kohta

Piimatoodang

Karja taas-

tootmine

Tõuaretus Söötmine Pidamis-

tingmused

Sisendite

hinnad

Kokkuostu-

hinnad

Investeerin-

gud/tehhnoloo

gia

Sissetulek

Ligipääs võõr-

kapitalile

Teadus- ja

arendus

Struktuurimuu-

tuste sotsiaal-

majanduslikud

tegurid

Toetused Maksud Nõuded

Poliitikad

Piima kvali-

teet

12

sõltuvad suuresti välisturgudest (imporditavate sisendite puhul) ning tootmistegurite (tööjõud, maa)

turgude arengutest. Sisendite hindu mõjutavad ka maksud (näiteks kütuseaktsiis). Piimatootjatele suu-

natud põllumajandustoetusi, ettevõtluse maksukeskkonda ning tootmisele seatavaid nõuded mõjutavad

erinevad (nii riiklikud kui EL tasandi) poliitikad. Seega mõjutab piimatootmist ning piimatootjate

poolt loodavat lisandväärtust erinevate tegurite kompleks. Erinevate poliitikate abil on võimalik osa

neist teguritest mõjutada nii, et sektoris loodav lisandväärtus kasvaks. Alljärgnevalt käsitletakse piima

tootmist mõjutavate tegurite arenguid aastatel 2001-2010 joonisel 1 toodud üldise lähenemise alusel.

1.1 Piimatootjate struktuur

Piimatootjate arv on Eestis viimasel kümnel aastal oluliselt vähenenud. Sõltuvalt andmete allikast on

võimalik eristada piimalehmadega majapidamiste arvu, jõudluskontrolli aluste piimakarjade arvu ning

piimakvoodi omanike arvu (tabel 1):

- piimalehmadega majapidamisi oli Eestis 2001. aastal 17527, 2010. aastal oli piimalehmi pida-

vaid majapidamisi 79,9% võrra vähem ehk 3520;

- jõudluskontrolli all oli 2001. aastal 3023 piimakarja. 2010. aastal oli jõudluskontrolli aluseid

piimakarju 931 ehk 69,2% võrra vähem (kõik piimakarjad ei pea olema jõudluskontrolli all).

- Eesti piimanduse strateegia seisukohast on otstarbekam jälgida piimakvoodi omanike arvu,

sest see peegeldab kõige täpsemalt piima tootmise ja müümisega tegelevate ettevõtete arvu.

Kui 2004. aasta 1. aprillil oli Eestis 2146 piimakvoodi omanikku, siis 2011. aasta 1. aprillil oli

piimakvoodi omanikke 975 ehk 54,6% võrra vähem.

Piimalehmade arv ei ole vähenenud sama kiiresti kui piimakarjade arv. Kui 2001. aasta lõpus oli Ees-

tis 128,6 tuhat piimalehma, siis 2010. aasta lõpus oli piimalehmade arv 96,5 tuhat (25,0% võrra väik-

sem). Seejuures aastatel 2009-2011 on piimalehmade arv püsinud suhteliselt stabiilselt 96,5-96,7 tu-

hande juures. Veiste arv on aga aastatel 2009-2011 peamiselt lihaveiste arvelt kasvanud – 2011. aastal

oli Eestis 244,2 tuhat veist ehk 4,0% võrra enam kui 2009. aastal ning 6,3% vähem kui 2001. aastal.

Piimalehmade arvu vähenemine on EL riikides üldine trend. EL-12 riikides vähenes piimalehmade arv

aastatel 2001-2010 12,2% võrra (Viira 2011)1. Balti riikides ja Soomes on piimalehmade arv vähene-

nud EL-12 riikide keskmisest enam. Aastatel 2001-2010 vähenes piimalehmade arv kõige enam

(25,6% võrra) Eestis (joonis 2). Lätis vähenes piimalehmade arv samal ajal 21,5% võrra, Leedus

18,5% võrra ning Soomes 19,2% võrra. Ka aastatel 2005-2010 on piimalehmade arv kõige enam vä-

henenud Eestis – 15,4% võrra. Leedus vähenes piimalehmade arv samal ajal 13,6% võrra, Lätis 11,4%

võrra ning Soomes 7,8% võrra. Perioodil 2007-2010, millesse jäi ka piimatoodete hindade madalseis

(2009. aastal), on piimalehmade arv kõige enam vähenenud Leedus (11,1% võrra). Lätis vähenes pii-

malehmade arv samal ajal 9,0% võrra, Eestis 7,1% võrra ning Soomes 1,1% võrra.

Tabel 1. Veiste ja piimalehmade arv, piimalehmadega majapidamiste, jõudluskontrolli aluste karjade ja

piimakvoodi omanike arv aastatel 2001-2011

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Veised, tuhat* 260,5 253,9 257,2 249,8 249,5 244,8 240,5 237,9 234,7 236,3 244,2

..piimalehmad, tuhat* 128,6 115,6 116,8 116,5 112,8 108,4 103,0 100,4 96,7 96,5 96,6

Piimalehmadega majapi-

damised 17527 12397 9210 6081 3520

Jõudluskontrolli aluste

piimakarjade arv 3023 2833 2712 2467 2036 1475 1276 1136 1024 931

1 Maailmas tervikuna kasvas piimalehmade arv aastatel 2001-2009 13,2% võrra, lehmapiimatoodang 17,2%

võrra ning keskmine väljalüps ühe piimalehma kohta 3,6% võrra (Faostat 2011).

13

Piimakvoodi omanike arv

(01.04 seisuga) 2146 1884 1681 1460 1294 1165 1041 975

Allikad: Statistikaamet (2011), Jõudluskontrolli aastaraamatud 2001-2010, PRIA (2008, 2011)

*Veiste ja piimalehmade arv aastatel 2001-2010 on toodud 31.12 seisuga, aastal 2011 30.09 seisuga

Joonis 2. Piimalehmade arv Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010

Allikas: Eurostat (2011)

Kuna lüpsikarjade arv on vähenenud lüpsilehmade arvust kiiremini, siis on keskmine karja suurus

aastatega suurenenud. Kui aastal 2003 oli Eestis keskmisel piimalehmi pidaval põllumajanduslikul

majapidamisel 9,7 lüpsilehma, siis 2010. aastal oli vastav keskmine 27,32. Aastatel 2003-2010 on vä-

henenud väikeste karjade arv ning ka väikestes karjades peetavate lüpsilehmade arv. Eestis on kõiki-

des vähem kui 50 lehmaga suurusgruppides lüpsilehmi pidavate majapidamiste arv vähenenud (tabel

2). Vähenenud on ka 100-199 lüpsilehmaga majapidamiste arv. Aastatel 2003-2010 on vähem kui 20

lüpsilehmaga majapidamiste arv vähenenud 75,5% võrra, 20-99 lüpsilehma pidavate majapidamiste

arv on kasvanud 1,0% võrra (sealhulgas 50-99 lüpsilehmaga majapidamiste arv on kasvanud 27,8%

võrra) ning vähemalt 100 lüpsilehma pidavate majapidamiste arv on vähenenud 11,7% võrra. Seega

võib Eesti puhul täheldada tendentsi, kus elujõulised on kaks suurusgruppi – väiksemate tootjate puhul

suurusgrupp 50-99 piimalehmaga ning suuremate tootjate puhul vähemalt 300 piimalehmaga tootjad.

Ka lüpsilehmade arv on vähenenud nendes suurusgruppides, milles on vähenenud majapidamiste arv

(tabel 2 ja joonis 3). Aastatel 2003-2010 vähenes alla 20 lüpsilehmaga karjades lüpsilehmade arv

68,8% võrra, 20-99 lüpsilehmaga karjades vähenes lüpsilehmade arv 9,0% võrra (sealhulgas 50-99

lüpsilehmaga majapidamistes kasvas lüpsilehmade arv 7,4% võrra) ning vähemalt 100 lüpsilehmaga

karjades vähenes lüpsilehmade arv 4,2% võrra. Vähemalt 300 lüpsilehmaga piimakarjades suurenes

piimalehmade arv 11,1% võrra.

Tabel 2. Lüpsilehmi pidavate majapidamiste ja lüpsilehmade arv suurusgrupiti Eestis aastatel 2001-2010

Suurusgrupp, lüpsilehma Näitaja 2001 2003 2005 2007 2010 Muutus 2003-2010

1-2 Majapidamiste arv 13 073 9 273 6 619 4 051 1 917 -79,3%

Lüpsilehmade arv 16 462 11 382 8 174 5 053 2 404 -78,9%

3-9 Majapidamiste arv 3 181 1 947 1 463 1 016 681 -65,0%


10-19 Majapidamiste arv 622 511 444 386 280 -45,2%


Kokku 1-19 Majapidamiste arv 16 876 11 731 8 526 5 453 2 878 -75,5%

2 01.07.2011 seisuga oli piimakvoodi omanikel karjas keskmiselt 95,6 piimalehma (PRIA 2011a, 2011b).

14




30-49 Majapidamiste arv 122 144 150 133 151 4,9%



Lüpsilehmade arv 7 352 6 766 7 280 8 650 7 267 7,4%

Kokku 20-99 Majapidamiste arv 402 420 439 432 424 1,0%






>=300 Majapidamiste arv 76 81 86 91 89 9,9%


Kokku >=100 Majapidamiste arv 249 247 245 235 218 -11,7%


Kõik suurusgrupid kokku Majapidamiste arv 17 527 12 398 9 210 6 120 3 520 -71,6%


Allikas: Statistikaamet (2011)

Joonis 3. Erineva suurusega karjade osakaal lüpsilehmade arvu alusel Eestis aastatel 2001-2007.


Lätis ja Leedus on keskmine piimakari oluliselt väiksem kui Eestis. Lätis oli piimalehmi pidavates

majapidamistes 2003. aastal keskmiselt 2,9 lüpsilehma ning 2010. aastal 5,5 lüpsilehma. Leedus olid

vastav näitaja 2003. aastal 2,3 lüpsilehma ning 2010. aastal 4,1 lüpsilehma. Perioodi 2003-2010 statis-

tikast nähtub, et nii Lätis kui Leedus väheneb alla 10 lüpsilehmaga karjade arv ning suureneb 10 ja

enama lüpsilehmaga karjade arv (tabelid 3 ja 4). Alla 20 lüpsilehmaga karjade arv vähenes aastatel

2003-2010 Lätis 54,5% ning Leedus 57,2% võrra (Eestis 75,5% võrra). Suurusgrupis 20-99 lüpsileh-

ma kasvas karjade arv Lätis ligi kaks korda ning Leedus 3,7 korda (Eestis kasvas 1,0% võrra). Saja ja

enama lüpsilehmaga karjade arv kasvas Lätis 67,6% võrra ning Leedus 1,8 korda (Eestis vähenes

11,7% võrra). Seega on Läti ning eriti Leedu piimatootmises toimumas suhteliselt kiired struktuursed

muutused. Kui Eesti puhul väheneb alla 50 lüpsilehmaga karjade arv, siis Läti ja Leedu puhul väheneb

alla 10 lüpsilehmaga karjade arv ning kümne ja enama lüpsilehmaga karjade arv suureneb. Piimaleh-

made arvu muutumine järgib ka Lätis ja Leedus karjade arvu muutumise üldist suunda. Seega lüpsi-

lehmade arv karjades, milles on vähem kui 10 piimalehma väheneb ning 10 ja enama piimalehmaga

karjades suureneb.

15

Tabel 3. Lüpsilehmi pidavate majapidamiste ja lüpsilehmade arv suurusgrupiti Lätis aastatel 2003-2010

Suurusgrupp, lüpsilehma Näitaja 2003 2005 2007 2010 Muutus 2003-2010

1-2 Majapidamiste arv 49 629 38 674 31 642 21 398 -56,9%

Lüpsilehmade arv 66 436 50 330 40 997 26 941 -59,4%



10-19 Majapidamiste arv 1 367 1 418 1 717 1 578 15,4%

Lüpsilehmade arv 17 869 18 646 22 742 21 176 18,5%

Kokku 1-19 Majapidamiste arv 62 925 49 902 42 427 28 617 -54,5%


20-29 Majapidamiste arv 328 448 521 512 56,1%






Kokku 20-99 Majapidamiste arv 616 880 1 115 1 211 96,6%






>=300 Majapidamiste arv 29 33 38 41 41,4%


Kokku >=100 Majapidamiste arv 105 118 152 176 67,6%


Kõik suurusgrupid kokku Majapidamiste arv 63 646 50 900 43 694 30 004 -52,9%


Allikas: Central Statistical Bureau of Latvia (2011)

Piimakarjade ja piimalehmade arvu muutumise dünaamika on Soomes osaliselt sarnane Eestile ja osa-

liselt Lätile ja Leedule. Soomes väheneb vähem kui 30 pealiste piimakarjade arv ning suureneb piima-

lehmade arv karjades, milles on enam kui 30 lüpsilehma (tabel 5). Seega on Soomes praegu elujõuli-

sed karjad, milles on vähemalt 30 lüpsilehma. Eestis on vastav alampiir 50 lüpsilehma, kuid Lätis ja

Leedus 10 lüpsilehma. Soome trendide sarnasus Läti ja Leeduga ilmneb ka selles, et kõigis üle 30

piimalehmaga suurusgruppides karjade arv suureneb. Eestis väheneb karjade arv ka suurusgruppides

100-199 ning 200-299 piimalehma. Soome eristub aga Eestist ja teistest Balti riikides selle poolest, et

seal on väga vähe 1-2 lüpsilehmaga karju. Samas on Soomes ka suhteliselt vähe 100 ja enama lüpsi-

lehmaga karju, kuid nende arv on aastatel 2003-2010 kasvanud 8,5 korda.

Tabel 4. Lüpsilehmi pidavate majapidamiste ja lüpsilehmade arv suurusgrupiti Leedus aastatel 2003-2010

Suurusgrupp, lüpsilehma Näitaja 2003 2005 2007 2010 Muutus 2003-2010





10-19 Majapidamiste arv 2 210 3 233 3 671 3 207 45,1%


Kokku 1-19 Majapidamiste arv 192 613 169 466 121 016 82 382 -57,2%








Kokku 20-99 Majapidamiste arv 641 1 165 1 954 2 391 273,0%


16





>=300 Majapidamiste arv 44 53 59 68 54,5%


Kokku >=100 Majapidamiste arv 137 155 186 244 78,1%


Kõik suurusgrupid kokku Majapidamiste arv 193 391 170 786 123 156 85 017 -56,0%


Allikas: Statistics Lithuania (2011)

Tabel 5. Lüpsilehmi pidavate majapidamiste ja lüpsilehmade arv suurusgrupiti Soomes aastatel 2000-

2010

Suurusgrupp, lüpsilehma Näitaja 2000 2003 2005 2007 2010 Muutus 2003-2010

1-2 Majapidamiste arv 1 050 820 690 650

Lüpsilehmade arv 1 400 1 100 910 850 -

3-9 Majapidamiste arv 5 380 3 650 2 780 2 120

Lüpsilehmade arv 36 030 24 830 18 850 14 200 -









30-49 Majapidamiste arv 1 310 1 750 1 970 1 990 1 941 10,9%






>=100 Majapidamiste arv 10 20 40 60 170 750,0%


sh 100-199 Majapidamiste arv - - - - 160 -

Lüpsilehmade arv - - - - 20 239 -

sh >=200 Majapidamiste arv - - - - 10 -

Lüpsilehmade arv - - - - 2 509 -

Kõik suurusgrupid kokku Majapidamiste arv 23 910 19 400 16 950 14 380 11 227 -42,1%


Allikas: Eurostat (2011), Tike (2011)

Seega on piimakarjade struktuur kõigis vaadeldavates riikides mõningate eripäradega. Eesti puhul on

suuremate piimakarjade (vähemalt 100 lüpsilehma) osakaal selgelt suurem (75,7% lüpsilehmadest)

ning kõigi väiksemate suurusgruppide osakaal on küllaltki ühetaoline (joonis 4). Läti puhul on kõrgem

suuremate karjade (vähemalt 100 lüpsilehma) ning väiksemate karjade (alla 20 lüpsilehma) osakaal

(vastavalt 25,1% ja 46,0%). Leedus on suurem osa lüpsilehmadest (57,1%) väiksemates karjades (alla

20 lüpsilehma) ning vähemalt 100 piimalehmaga karjades on 18,2% kõigist piimalehmadest. Soomes

on 100 ja enama lüpsilehmaga ning 1-2 lüpsilehmaga karju suhteliselt vähe ning 70,7% lüpsilehmadest

on karjades suurusega 20-99 lüpsilehma. Seega on piimakarjade struktuurist lähtuvalt kõige suuremad

eeldused mastaabisäästu saavutamiseks Eesti piimatootjatel. Samas on aga piimakarjade keskmise

suuruse kasvamise üldine trend kõigis riikides ühesugune.

17

Joonis 4. Erineva suurusega karjade osatähtsus lüpsilehmade arvu alusel Balti riikides ja Soomes 2010.

aastal

Allikas: koostatud Statistikaameti (2011), Statistics Lithuania (2011), Central Statistical Bureau of Latvia (2011),

Tike (2011) ja Eurostati (2011) andmete põhjal

Nagu eespool mainitud, on Eesti piimanduse strateegia seisukohast olulisem vaadelda piimakvoodi-

omanike struktuuri. Tabelist 1 selgus, et võrreldes 2004. aasta 1. aprilli seisuga oli 2011. aastal 1. ap-

rilli seisuga Eestis piimakvoodiomanikke 54,6% võrra vähem. Samas moodustasid piimakvoodioma-

nikud (2010. aastal) vaid 29,6% kõikidest piimalehmi pidavatest majapidamistest. Kui 2004. aastal oli

piimakvoodiomaniku keskmine kvoodi suurus 244,8 tonni, siis 2011. aastal oli see 647,2 tonni (kesk-

mine piimalehmade arv oli 95,6).

Ka piimakvoodi statistika näitab, et piimatoodang on kasvanud suurema toodanguga ettevõtetes. Joo-

niselt 5 selgub, et aastatel 2004-2011 on piimakvoot kõige enam suurenenud ettevõtetes, mille kvoot

jääb vahemikku 3000-5000 tonni ning üle 5000 tonni. Suhteliselt stabiilne on olnud kvoodi kogus 200-

400 tonnise kvoodiga ettevõtetes, kuigi ka selles grupis on märgatav mõningane langustrend. Viimas-

tel aastatel (2009-2011) on kvoodi kogus olnud stabiilne ka 400-800 tonnise kvoodiga ettevõtetes.

Ka Lätis ja Leedus on piimakvoodiomanikke tunduvalt vähem kui piimalehmi pidavaid majapidamisi.

Lätis oli 2011. aasta 1. aprilli seisuga 10418 piimakvoodi (tarnekvoodi) omanikku ning keskmiselt oli

ühel tootjal 71,7 tonni tarnekvooti. Lätis omas 2010. aastal piima turustuskvooti 36,1% piimalehmi

pidavatest majapidamistest (Lauksaimniecības datu centrs 2011). Leedus oli 2011. aasta 1. novembri

seisuga 44705 piimakvoodi omanikku ning keskmiselt oli ühel tootjal 33,1 tonni piimakvooti. Leedus

omas piimakvooti 2010. aastal 57,5% piimalehmi pidavatest majapidamistest (Agro RINKA 2011).

18

Joonis 5. Piimakvoot erinevates suurusgruppides Eestis aastatel 2004-2011 (seisuga 01.04).

Allikas: PRIA (2008, 2011)

1.2 Piimatoodangu muutumine aastatel 2001-2010

Piimatoodang on Eestis, teistes Balti riikides ja Soomes viimasel kümnel aastal olnud suhteliselt sta-

biilne (tabel 6 ja joonis 6). Nelja riigi kokkuvõttes oli 2010. aastal piimatoodang 3,5% väiksem kui

2001. aastal. Kõige enam (7,6% võrra) vähenes kümne aastaga piimatoodang Soomes. Võrreldes

2007. aastaga oli aga piimatoodang 2010. aastal nelja riigi kokkuvõttes 4,2% võrra väiksem. „Toidu-

kriis“ ja sellega kaasnenud piima kokkuostuhindade langus on avaldanud mõju nii Eesti kui teiste rii-

kide piimatoodangule. Suhteliselt kõige enam langes piimatoodang aastatel 2007-2010 Leedus. See

võib olla üks põhjus, miks on kasvanud Leedu piimatööstuste huvi toorpiima importimise vastu.

2010. ning 2011. aastal on aga turukonjunktuur olnud piimatootmise seisukohast soodne ning võib

eeldada mõningast piimatoodangu suurenemist. Lätis kasvas piima kokkuost 2011. aasta 10 kuu and-

metel võrreldes 2010. aasta 10 kuuga 5,3% võrra. Eestis kasvas piima kokkuost samal ajal 3,0% võrra

ning Leedus 2,6% võrra (Central Statistical Bureau of Latvia 2011, Statistikaamet 2011, Statistics

Lithuania 2011). Soomes, seevastu, oli piima kokkuost 2011. aasta kümne kuu seisuga 1,5% väiksem

kui 2010. aasta esimesel kümnel kuul (Eurostat 2011). Seega on Balti riikides taastumas 2009. aastale

eelnenud aastate piima tootmismaht. Piima kokkuostuhindade ligi 30%-lisele vähenemisele 2009.

aastal võrreldes 2008. aastaga järgnes piima tootmismahu ligi 5%-line vähenemine ning piima kokku-

ostuhinna taastudes on mõningase viitajaga taastunud ka tootmismahud.

Tabel 6. Piimatoodang Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010, tuhat tonni

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2001-2010

muutus

Eesti 684,0 611,0 611,0 651,9 670,0 691,5 691,8 693,6 670,5 675,4 -1,3%

Läti 846,0 811,5 783,1 784,0 806,8 812,1 838,4 832,1 828,1 830,9 -1,8%

Leedu 1 718,4 1 764,9 1 788,7 1 841,7 1 853,6 1 884,6 1 931,2 1 879,1 1 787,0 1 732,5 0,8%

Soome 2 529,6 2 532,0 2 471,7 2 448,9 2 433,2 2 413,0 2 355,6 2 310,9 2 332,0 2 336,3 -7,6%

Kokku 5 778,0 5 719,4 5 654,5 5 726,5 5 763,6 5 801,2 5 817,0 5 715,7 5 617,6 5 575,1 -3,5%


19

Joonis 6. Piimatoodangu muutumine Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010 (2001=100%)


Piima kogutoodang sõltub piimalehmade arvust ning keskmisest piimatoodangust lehma kohta. Nii

Eestis, teistes Balti riikides kui Soomes on piimalehmade arv viimasel kümnel aastal vähenenud. Pii-

matoodang on küll mõnevõrra vähenenud, kuid see on olnud siiski võrdlemisi stabiilne. Piimakarjade

vähenemise tingimustes on piima kogutoodangu stabiilsuse taganud keskmise piimatoodangu suure-

nemine. EL-12 riikide kaalutud keskmine piimatoodang lehma kohta kasvas perioodil 2001-2010

14,4% võrra. Soomes on keskmine piimakus sel perioodil kasvanud samas taktis EL-12 riikide kesk-

misega (14,3% võrra) (joonis 7). Samas on Balti riikides keskmine piimakus kasvanud oluliselt kiire-

mini. Leedus kasvas kümne aastaga keskmine väljalüps lehma kohta 23,8% võrra, Lätis 25,1% võrra

ning Eestis 31,6% võrra. Eriti kiire oli Eestis keskmise väljalüpsi suurenemine aastatel 2004-2007.

Viimastel aastatel on Eestis piimakuse kasv olnud tagasihoidlikum. Osalt on see olnud tingitud ostu-

söötade kõrgemast hinnatasemest, mistõttu tootjatel on olnud majanduslikult otstarbekas vähendada

söödaratsioonides proteiinisöötade osakaalu.

Joonis 7. Keskmine piimatoodang lehma kohta Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010


Piima töötlemise seisukohast on lisaks piima kogusele olulised ka piima rasva- ning valgusisaldus.

Piima keskmist rasvasisaldust Balti riikides ning Soomes aastatel 2001-2010 iseloomustab joonis 8.

Selgub, et Eesti piimas on keskmine rasvasisaldus madalam kui naaberriikides. Seejuures on Eestis

piima keskmine rasvasus olnud 2004. aastast alates langustendentsiga. Kui kõrvutada jooniseid 7 ja 8,

20

siis nähtub, et aastatel 2004-2007, mil Eestis kasvas kiiresti piimalehmade keskmine väljalüps, vähe-

nes keskmine piima rasvasisaldus suhteliselt kiiresti. Aastatel 2008-2010, mil piimakuse kasv oli taga-

sihoidlik on ka piima rasvaprotsendi langus peatunud. Lätis ja Leedus on aga keskmine piima rasva-

protsent vaadeldaval perioodil olnud valdavalt kasvava trendiga. Soomes on piima keskmine rasvasus

suurenenud alates aastast 2006.

Joonis 8. Piima keskmine rasvasisaldus Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010


Piima keskmine valgusisaldus on vaadeldavatest riikidest kõrgeim Soomes (joonis 9). Eesti piimal on

see praktiliselt võrdne Läti piimaga. Leedus on keskmine valgusisaldus madalam kui teistes Balti rii-

kides ja Soomes. Piima keskmine valgusisaldus on Soome puhul kergelt tõusva trendiga, Balti riikides

aga suhteliselt staatiline.

Joonis 9. Piima keskmine valgusisaldus Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010


Kui vaadelda piima kuivainesisaldust rasva ja valgu baasil3, siis kõige kõrgema keskmise kuivainesi-

saldusega on Soome ning Läti piim (joonis 10). Kõige madalam on piima keskmine kuivainesisaldus

3 Piima kuivaine hulka loetakse ka laktoos ja mineraalid, kuid praeguses võrdluses ei ole neid arvesse võetud,

kuna nende kohta avalikes andmebaasides andmeid ei ole ning piima hinda mõjutavate komponentidena arves-

tatakse paljudes riikides just rasva- ja valgusisaldust (Grant 1993).

21

Eestis ja Leedus, seejuures Eestis on see olnud alates aastast 2004 langeva trendiga. 2010. aastal oli

Eestis piima kuivainet 1 kg piimas keskmiselt 1,2% võrra vähem kui 2004. aastal.

Joonis 10. Piima keskmine kuivainesisaldus Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010


Kui vaadelda lisaks piima kogutoodangu muutumisele ka piimarasva ning –valgutoodangu muutumist,

siis selgub, et kui aastatel 2004-2010 suurenes Eestis piimatoodang 3,6% võrra, siis piimarasva too-

dang suurenes 1,1% võrra, piimavalgutoodang 3,9% võrra ning piima kuivaine (rasv+valk) toodang

2,4% võrra (joonis 11). Seega, piima tööstusliku väärindamise seisukohalt olulise piima kuivaine too-

dangu kasv on olnud väiksem kui piimatoodangu kasv. See tähendab aga seda, et 1 kg toorpiimast

saab erinevaid tooteid mõnevõrra vähem kui varem. Seega suureneb piimatööstustes 1 kg toote toot-

miseks transpordikulu, toorainekulu ning sellega kaasneb ka seadmete kasutamise efektiivsuse lange-

mine.

Joonis 11. Piimatoodangu ning piima kuivaine muutumine Eestis aastatel 2004-2010 (2004=100%)


Eestis toodetud 675,4 tuhandes tonnis piimas oli 2010. aastal 49,8 tuhat tonni kuivainet (7,37%). Kui

Eestis oleks piima keskmine kuivainesisaldus olnud sama, mis Soomes (7,74%), siis oleks sama kuiv-

22

ainekoguse saamiseks piisanud 643,1 tuhande tonni piima tootmisest (4,8% võrra vähem kui 2010.

aasta tegelik piimatoodang)4.

Piima keskmise rasvasisalduse vähenemise üheks põhjuseks on keskmise toodangu suurenemine ühe

piimalehma kohta. Jooniselt 12 nähtub, et 2010. aastal vähendas iga järgmine 1000 kg piima ühe leh-

ma kohta piima rasvasisaldust keskmiselt 0,07 protsendipunkti võrra. Seevastu piima keskmine valgu-

sisaldus oli 2010. aastal kõrgema keskmise piimatoodanguga karjades pisut kõrgem. Iga järgmine

1000 kg piima lehma kohta kasvatas keskmist piima valgusisaldust 0,01 protsendipunkti võrra (joonis

13). Valgu ja rasva kokkuvõttes aga toodangu kasvades keskmine kuivainesisaldus väheneb. Iga järg-

mine 1000 kg piima lehma kohta vähendas kuivainesisaldust keskmiselt 0,05 protsendipunkti võrra

(joonis 14).

Joonis 12. Piima keskmine rasvasus ning keskmise piimatoodangu lehma kohta 2010. aastal

Allikas: Jõudluskontrolli Keskus (2011)

Joonis 13. Piima keskmine valgusisaldus ning keskmise piimatoodangu lehma kohta 2010. aastal


4 Suurem majanduslik väärtus on piima proteiinil, kuna suurem proteiinisisaldus vähendab toorpiima kulu 1 kg

juustu tootmisel. Paljudes riikides on suurenenud nõudlus madalama rasvasisaldusega toodete järele, mistõttu

on vähenenud piima rasvasisalduse olulisus (Grant 1993).

23

Joonis 14. Piima keskmine kuivainesisaldus ning keskmise piimatoodangu lehma kohta 2010. aastal


Keskmise piimatoodangu suurenemine on vaid üks piima kuivainesisaldust mõjutavatest põhjustest.

Lisaks sellele mõjutavad piima rasvasisaldust loomade geneetiline taust, söötmine, loomade vanus,

haigused, stress, lüpsivead ning lüpsi- ja jahutusseadmed (Remmel 2001). Piima kuivainesisaldus sõl-

tub ka lehma tõust. Eesti holsteini tõugu piimalehmadel oli 2010. aastal keskmine piima rasvasisaldus

4,07% ning valgusisaldus 3,35%. Eesti punasel tõul olid vastavad näitajad 4,24% ning 3,43%. Eesti

maakarja lehmade keskmine piima rasvasisaldus oli 4,55% ning valgusisaldus 3,36%. Eestis on viima-

se 10 aasta jooksul mõnevõrra suurenenud Eesti holsteini tõugu piimalehmade osatähtsus kogu piima-

karjast. Kui 2001. aastal oli Eesti holsteini lehmade osakaal 72,0%, siis 2010. aastal oli see 76,8%.

Seega on keskmise piima keskmise kuivainesisalduse vähenemise taga ka tõugude struktuuri mõnin-

gane muutumine (Jõudluskontrolli Keskus 2011).

Tabel 7. Piimatoodangu sesoonsusnäitaja, suurim kokkuost ühes kuus ning väikseim kokkuost ühes kuus

Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010.

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Eesti

Suurima kokkuost ühes kuus, tuhat t 47,3 49,7 48,3 50,7 54,5 56,4 53,7 54,8 53,4 55,1

Väikseim kokkuost ühes kuus, tuhat t 27,8 32,7 34,4 38,2 39,5 43,6 43,8 46,3 44,9 43,0

Suurima ja väikseima kokkuostu suhe 1,70 1,52 1,40 1,33 1,38 1,29 1,23 1,18 1,19 1,28

Läti

Suurima kokkuost ühes kuus, tuhat t - - 47,7 51,7 55,0 60,3 65,8 65,1 61,8 64,5

Väikseim kokkuost ühes kuus, tuhat t - - 24,6 25,6 28,0 34,8 39,5 41,7 39,3 38,6

Suurima ja väikseima kokkuostu suhe - - 1,94 2,02 1,97 1,73 1,67 1,56 1,57 1,67

Leedu




Soome





Piimatööstuste tootmisvõimsuste efektiivse kasutamise seisukohast on oluline, et piimatoodangu se-

soonsus (piimatoodangu erinevus suvel ja talvel) oleks võimalikult väike. Üks võimalus sesoonsust

mõõta on jagada aasta lõikes suurim kokkuost ühes kuus väikseima kokkuostu näitajaga. Üldiselt on

nii Balti riikides kui Soomes piimatootmise sesoonsus aastatel 2001-2010 vähenenud (tabel 7). Soo-

24

mes oli see madalaim 2001. aastal (1,17) ning on madalaim ka 2010. aastal (1,13). Eesti piimatootmise

sesoonsuse näitaja on viimasel kümnel aastal oluliselt lähenenud Soome tasemele. Kui 2001. aastal oli

Eestis piima sesoonsusnäitaja väärtus 1,70, siis 2010. aastal 1,28. madalaim oli see 2008. aastal (1,18).

Viimastel aastatel on piimatootmise sesoonsust lisaks loomulikele põhjustele mõjutanud piima kokku-

ostuhindade volatiilsusest tingitud piimatoodangu muutumine. Ka Lätis ja Leedus on piimatoomise

sesoonsus vähenenud, kuid jääb endiselt Soome ja Eesti näitajatest suuremaks. Teistes suure piima-

toodanguga väikeriikidest oli näiteks Hollandis 2010. aastal piimatootmise sesoonsusnäitaja 1,12,

Taanis 1,18 ning Iirimaal 5,87. Iirimaa piimatootmise suur sesoonsus on üks Iirimaa piimandussektori

eripäradest, mis tuleneb peamiselt sealsest karjamaarohul põhinevast söötmisest (Prospectus 2003).

Ka piimanduse valdkonnas on Eestis edenenud mahetootmine. 2010. aastal oli piimakvoodi omanike

seas 92 mahetootjat ning nende omanduses olev piimakvoot moodustas kokku 2,4% väljajagatud pii-

makvoodist (PRIA 2011a). Samas ei ole mahepiima töötlemine Eestis mahepiima tootmismahu kasvu-

ga kaasas käinud ning suur osa toodetud mahepiimast töödeldakse koos tavapiimaga. Mahepõlluma-

jandusliku tooraine ratsionaalse kasutamise seisukohast on seega oluline suurendada mahepiima tööt-

lemisvõimsust.

1.3 Piima kokkuost, kokkuostuhinna ja tootmissisendite hindade muutu-

mine aastatel 2001-2010

Kuigi piimatoodang ei ole Balti riikides oluliselt suurenenud, on piima kokkuost ning seega ka töödel-

dav kogus märkimisväärselt kasvanud (tabel 8). Eestis suurenes piima kokkuost aastatel 2001-2010

45,1% võrra, Lätis 62,4% võrra ning Leedus 30,1% võrra. Soomes on kokkuostetud piima kogus vä-

henenud 6,9% võrra (piimatoodang vähenes seal samal ajal 7,6% võrra). Nelja riigi kokkuvõttes on

piima kokkuost (ja seega ka töödeldav kogus) aastatel 2001-20105 kasvanud 13,1% võrra, kuigi piima-

toodang vähenes nelja riigi kokkuvõttes samal ajal 3,5% võrra.

Tabel 8. Piima kokkuost Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010, tuhat tonni

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus

2001-2010

Eesti 428,0 495,0 485,0 536,0 571,0 606,0 593,0 606,0 592,0 621,1 45,1%

Läti - 384,9 436,0 464,0 502,0 592,0 631,0 635,0 595,0 625,0 62,4%

Leedu 982,0 970,0 1026,0 1139,0 1202,0 1297,0 1350,0 1382,0 1275,0 1278,0 30,1%

Soome 2459,0 2447,0 2399,0 2373,0 2362,0 2348,0 2293,0 2254,0 2281,0 2289,0 -6,9%

Allikad: Eurostat (2011), Central Statistical Bureau of Latvia (2011), Eesti Statistikaamet (2011)

Piima kokkuostu suurenemine suhteliselt stabiilse piimatoodangu juures viitab piimatootmises spetsia-

liseerumise süvenemisele. Vähenenud on piimalehmade pidamine nn enda pere tarbeks ning piima-

tootjate otsemüük turgudel ja elurajoonides. Soomes on kogu vaadeldaval perioodil kokkuostetava

piima osakaal piima kogutoodangust moodustanud 96,6-98,0% (joonis 15). Eestis on kokkuostetava

piima osakaal kasvanud 2010. aastaks 92,0%-ni, Lätis on vastav näitaja 75,2% ning Leedus 73,8%.

Läti ja Leedu madalamad näitajad on tingitud endiselt suurest väiketootjate osakaalust. Tõenäoliselt ei

ole sealsed tööstused huvitatud väga väikeste piimakoguste kokkuostust ning väiketootjad toodavad

piima enda tarbeks või otsemüügiks. Eesti puhul on lühemas ning Läti ja Leedu puhul pikemas pers-

pektiivis siiski usutav, et kokkuostetava piima osakaal kogu piimatoodangust läheneb Soome vastavale

näitajale.

5 Läti puhul on kasutatud 2002. aasta andmeid.

25

Joonis 15. Kokkuostetud piima osatähtsus piimatoodangust Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010

Allikad: Eurostat (2011), Central Statistical Bureau of Latvia (2011), Eesti Statistikaamet (2011)

Eestis on mõnevõrra muutunud ka kokkuostetud piima kvaliteet. Suurenenud on eliitsordi piima osa-

tähtsus – 2003. aastal oli eliitsordi osatähtsus 40,9%, 2010. aastal 60,7% (joonis 16). Vähenenud on

kõrgema sordi ning I sordi piima osatähtsus – vastavalt 14,2 ja 5,1 protsendipunkti võrra.

Joonis 16. Kokkuostetud piima kvaliteedi muutumine Eestis aastatel 2001-2010


Joonis 17. Piima kokkuostuhind Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2010, eurot/tonn


26

Piima kokkuostuhind sõltub suuresti piimatoodete hindadest maailmaturul. Balti riikide piimatootjate

jaoks kaasnes EL-ga liitumisega piima kokkuostuhindade tõus (joonis 17). Balti riikide ja Soome pii-

ma kokkuostuhindade võrdlus aga viitab hindade konvergeerumisele, st aja jooksul lähenevad Balti

riikide piima kokkuostuhinnad Soome näitajatele. Samas ei ole aga Soome ilmselt parim võrdlusbaas

piima kokkuostuhindade võrdlemiseks, kuna Soomes on üks kallemaid piima kokkuostuhindasid EL-s.

Samuti on Soomes tegemist enamasti piimatootjate ühistutele kuuluvate piimatööstustega, mistõttu

tööstuste kasum kandub osaliselt üle piima kokkuostuhindadesse.

Põllumajanduses tarbitud kaupade ja teenuste hinnad on alates 2001. aastast tõusnud nii Balti riikides

kui Soomes (joonis 18). Suhteliselt kõige suurem on olnud põllumajanduses kasutatavate tootmissi-

sendite hindade kasv Lätis, kus vastava indeksi väärtus on kümne aastaga kahekordistunud. Eestis olid

sisendite hinnad 2008. aastal keskmiselt 58,9% võrra, Leedus 53,8% võrra ning Soomes 41,8% võrra

kallimad. Seega on sisendite hindade muutumise suund kõigis neljas riigis ühesugune, kuid Balti riiki-

des on hinnakasv olnud kiirem kui Soomes. Üheks põhjuseks on siin kindlasti Balti riikide suhteliselt

madalam hinnatase baasperioodil (2001), mistõttu hindade suhtelist kasvu mõjutab lisaks maailmaturu

hindadele ka hindade konvergents.

Joonis 18. Põllumajanduses tarbitud kaupade ja teenuste hinnaindeks, 2001=100%

Allikas: Eurostat

Joonistel 19-22 on kujutatud piima kokkuostuhinna ning põllumajanduse muutuv- ning püsivsisendite

hinnaindeksite kõveraid Balti riikides ja Soomes aastatel 2004-2011. Joonistelt nähtub, et Balti riikides

ületas piima kokkuostuhinna indeks tootmissisendite hinnaindeksit 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta

alguses ning pärast seda järgnes piima kokkuostuhinna järsk langus tasemele 73-80% 2005. aasta II

kvartali tasemest. Pärast seda on piima kokkuostuhinnad kasvanud, kuid Eestis ja Lätis on kokkuostu-

hindade indeks jäänud pidevalt allapoole sisendite hinnaindeksi väärtust. Leedus oli 2010. aastal piima

kokkuostuhinna indeksi tase sisendite hinnaindeksi taseme lähedal. Soomes on tuntav piima kokkuos-

tuhinna sesoonsus ning üldiselt on piima kokkuostuhinna indeks hälbinud sisendite hinnaindeksist

vähem kui Balti riikides. Seega on toodangu ning sisendite hinnad Soomes liikunud suuremas kooskõ-

las ning üldine hinnakeskkond on piimatootjate jaoks olnud stabiilsem. Küll aga on aastatel 2010 ning

2011 Soomes piima kokkuostuhinna tõus jäänud maha tootmissisendite hinnatõusust. See võib olla

üheks põhjuseks, miks Soomes 2011. aasta 10 kuu seisuga vähenes piima kokkuost võrreldes 2010.

aasta 10 kuuga 1,5% võrra.

Olukord, kus tootmissisendite hinnad kasvavad kiiremini kui põllumajandussaaduste hinnad on põllu-

majandustootmises tüüpiline. Seda tuntakse Cochrane’i sõtkeveski nime all ning selle kohaselt kom-

penseeritakse toodangu ning tootmissisendite hindade kasvav lõhe paraneva tootlikkusega. Seega on

27

ka piimasektoris pidev vajadus tõsta ettevõtete tootlikkust. Vastasel korral nende konkurentsivõime

väheneb ja nõrgemad neist ei pea konkurentsile vastu.

Joonis 19. Piima kokkuostuhinna indeks ning põllumajanduse muutuv- ning püsivsisendite hinnaindeks

Eestis aastatel 2004-2011, 2005 II kv=100



Lätis aastatel 2004-2011, 2005 II kv=100



Leedus aastatel 2004-2011, 2005 II kv=100


28


Soomes aastatel 2004-2011, 2005 II kv=100


1.4 Piima tootmiskulude muutmine aastatel 2004-2009

Piima tootmiskulude muutumist on analüüsitud FADN andmebaasi alusel (FADN Public Database

2011). FADN andmebaasis olevad ettevõtted esindavad kogu põllumajandussektorit tervikuna, ühtne

andmete kogumis- ja arvestussüsteem võimaldab hinnata eri riikide põllumajandustootjaid tootmistüü-

pide lõikes. Oluline on märkida, et FADN valimis olevad ettevõtted ei ole aastate lõikes samad ning

valimi struktuur võib muutuda (näiteks 2004. aastal oli Eesti valimis rohkem väiksemaid ettevõtteid

kui 2009. aastal), mis omakorda võib mõjutada ettevõtete keskmisi näitajaid. Eesti, Läti, Leedu ja

Soome piimatootmisettevõtete võrdlusanalüüsiks valiti FADN andmebaasist piimatootmisele spetsiali-

seerunud (tootmistüüp 41) ettevõtete majandusnäitajad. Kuna FADN andmebaasis on Eesti, Läti ja

Leedu põllumajandusettevõtted esindatud alates 2004. aastast, siis on vaatlusaluseks perioodiks 2004-

2009.

Valimisse kuulunud ettevõtete piimalehmade keskmine arv on olnud suhteliselt stabiilne (tabel 9),

kuid keskmine piimatoodang lehma kohta on kasvanud. Kõige enam on see suurenenud Eestis (23,9%

võrra). 2009. aastal oli piimakus kõrgeim Soomes, madalaim Leedus ja Lätis. Eesti jääb antud näitaja

osas põhja- ja lõunanaabrite vahele. Riikidevahelised erinevused piimakuse keskmistes tasemetes või-

vad tuleneda tõugudest, söötmis- ja pidamistingimustest (investeeringutest). Eestis on piimakuse suu-

renemisele kaasa aidanud suuretoodanguliste piimalehmade pidamine, spetsiaalsed söödaratsioonid,

teadlikkuse tõus ja investeeringud tehnoloogiasse.

Riikide võrdlemiseks on toodud ettevõtete näitajad loomühiku kohta. Ühe loomühiku kohta haritavat

maad keskmiselt kõige rohkem Eesti ja Läti piimatootjatel. Aastatel 2004-2009 on keskmine haritava

maa suurus loomühiku kohta Eesti piimatootjatel vähenenud 1,1% võrra, mis võib olla tingitud karjade

suurenemisest ja maakasutuse intensiivistumisest. Ka Leedus võib täheldada haritava maa vähenemist

ühe loomühiku kohta. Läti ja Soome piimatootjate haritav maa loomühiku kohta on aga vaadeldaval

perioodil suurenenud.

Kulude võrdlemises loomühiku kohta ilmneb, et söödakulu6 , mis on piimakarjakasvatuses on üks

olulisemaid kuluartikleid on Eestis aastatel 2007-2009 olnud kõrgem kui teistes Balti riikides ja Soo-

mes. Söödakulu moodustas 2009. aastal ettevõtte kogukuludest ca 19-39%. Keskmine söödakulu

6 Söödakulu sisaldab nii ettevõttes toodetud sööda- kui ka ostusööda kulusid.

29

loomühiku kohta on aastatega kasvanud, põhjuseks ostusööda ja söödatootmisvahendite hinnatõus

ning intensiivsem piimatootmine.

Tabel 9. FADN piimatootjate üldnäitajad ja keskmine söödakulu ning muud loomakasvatuse erikulud

Balti riikides ja Soomes aastatel 2004-2009

2004 2005 2006 2007 2008 2009 Muutus 2004-2009

Keskmine loomühikute arv ettevõttes

Eesti 111 92 87 93 99 99 -

Leedu 23 22 20 20 21 20 -

Läti 28 27 22 21 21 21 -

Soome 36 39 39 39 39 39 -

Keskmine piimalehmade arv ettevõttes

Eesti 60 56 53 57 58 57 -

Leedu 14 14 13 13 14 14 -

Läti 16 16 13 12 13 13 -

Soome 23 24 25 25 25 25 -

Kasutatav põllumajandusmaa, ha

Eesti 214,3 192,3 177,6 192,3 196,8 189,1 -11,8%

Leedu 44,0 40,5 35,5 35,5 35,9 34,2 -22,2%

Läti 57,5 56,9 45,4 47,0 47,4 46,5 -19,1%

Soome 43,3 46,2 46,1 46,6 47,5 47,6 9,9%

Kasutatav põllumajandusmaa loomühiku kohta, ha

Eesti 1,93 2,09 2,04 2,07 1,99 1,91 -1,1%

Leedu 1,91 1,84 1,77 1,77 1,71 1,71 -10,6%

Läti 2,05 2,11 2,07 2,24 2,26 2,21 7,9%

Soome 1,20 1,18 1,18 1,19 1,22 1,22 1,5%

Keskmine piimatoodang lehma kohta, kg/lehm

Eesti 5723 6008 6406 6660 7124 7093 23,9%

Leedu 4782 4846 5093 4990 4909 5011 4,8%

Läti 4736 4917 5052 5081 5285 5206 9,9%

Soome 8195 8323 8415 8610 8469 8464 3,3%

Söödakulu loomühiku kohta, eurot/loomühik

Eesti 390 502 538 610 738 657 68,5%

Leedu 295 327 332 364 404 402 36,3%

Läti 363 407 441 489 506 448 23,4%

Soome 553 544 550 593 685 596 7,8%

Muud loomakasvatuse erikulud loomühiku kohta, eurot/loomühik

Eesti 34 65 66 72 86 78 129,4%

Leedu 19 20 20 26 24 29 52,6%

Läti 44 51 51 60 66 61 38,6%

Soome 185 180 185 192 202 219 18,4%

Allikas: FADN Public Database (2011)

Kogukulude võrdlemiseks on toodud riikide kogukulud piimalehma, toodanguühiku ja toodanguühiku

KA kohta. Kogukulud7 keskmiselt ühe piimalehma kohta on kõikides riikides kasvanud. Väikseimad

keskmised kulud ühe piimalehma kohta on Läti ja Leedu piimatoojatel, kõrgeimad Soome piimatootja-

tel (tabel 11 ja joonis …). Eestis olid 2009. aastal kulud piimalehma kohta 2,1 korda kõrgemad kui

Leedu tootjatel ning 1,5 korda kõrgemad kui Läti tootjatel, samas on Eesti piimatootjate kulud 1,5

korda madalamad kui Soome piimatootjatel. Kulude erinevus on tingitud nii sisendite hindadest, toot-

mistehnoloogiast kui kapitalikulust.

Kui Eestis on kulud piimalehma kohta kasvanud 51,9% võrra, siis 1 kg toodetud piima kohta on need

kasvanud 22,6%, mis tähendab, et kulud lehma kohta on küll kasvanud, kuid samas on tõusnud ka

piimakus. Seega on toodanguühiku tootmiseks tehtud kulud kasvanud vähem kui lehma kohta tehtud

7 Kogukulud sisaldavad endas ettevõtte kõiki aasta jooksul tehtud kulusid (käibevahendid, tööjõu-, maa- ja kapi-

talikulud).

30

kulud. Piima kuivaineühiku (rasv+valk) kohta on kulud kasvanud 23,8% võrra, ehk 1,2 protsendipunk-

ti võrra enam kui kulud 1 kg toodetud piima kohta. Lätis, Leedus ja Soomes on 1 kg kuivaine tootmi-

seks tehtud kulud kasvanud vähem kui 1 kg piima tootmiseks tehtud kulud.

Kõrvutades Eesti ja Läti piimatootjate kulusid, näeme, et kulud piimalehma kohta on Eestis 48,9%

võrra kõrgemad, kulud 1 kg toodetud piima kohta 10% võrra kõrgemad ning kulud 1 kg piima kuivai-

ne kohta13,1% võrra kõrgemad. Võrreldes Leedu näitajatega on Eestis kulud 1 kg piima kuivaine koh-

ta 46,7% võrra kõrgemad, Soome vastavast näitajast aga 18,0% võrra väiksemad. Seega on Eesti pii-

matootjad teinud kulusid piimatoodangu tõstmise eesmärgil, kuid piima kuivainesisaldus on langenud

ja kulud 1 kg kuivaine tootmiseks on kõrgemad kui Lätis ja Leedus.

Tabel 10. Keskmised kogukulud ühe piimalehma, 1 kg toodetud piima ja 1 kg kuivaine kohta, eurot.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 Muutus 2004-2009

Kulud piimalehma kohta, eurot/lehm

Eesti 2059 2316 2478 2896 3553 3129 51,9%

Leedu 1030 1168 1258 1450 1531 1509 46,6%

Läti 1589 1760 1956 2246 2419 2102 32,2%

Soome 4015 4123 4215 4528 4920 4719 17,5%

Kulud 1 kg toodetud piima kohta, eurot/kg

Eesti 0,36 0,39 0,39 0,43 0,50 0,44 22,6%

Leedu 0,22 0,24 0,25 0,29 0,31 0,30 39,9%

Läti 0,34 0,36 0,39 0,44 0,46 0,40 20,3%

Soome 0,49 0,50 0,50 0,53 0,58 0,56 13,8%

Kulud 1 kg toodetud piima kuivaine (rasv+valk) kohta, eurot/kg KA

Eesti 4,82 5,20 5,23 5,89 6,78 5,97 23,8%

Leedu 2,93 3,27 3,30 3,93 4,20 4,07 38,7%

Läti 4,50 4,73 5,10 5,77 6,00 5,28 17,4%

Soome 6,41 6,56 6,61 6,88 7,60 7,28 13,5%


Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti puhul piima tootmiskulude seas märgatavalt suurem söödaku-

lu ning palgakulu (joonis 23). Palgakulu osas on erinevus tingitud erinevast piimatootjate struktuurist.

Eestis on suur nn suuremate tootjate osakaal, mis kasutavad peamiselt palgatud tööjõudu. Teistes Balti

riikides ja Soomes on aga peamiselt tegemist peretaludega, mis raamatupidamislikus arvestuses endale

enamasti palka ei maksa. Seega on Läti, Leedu ja Soome tootjate väiksem palgakulu osaliselt näiline.

Joonis 23. Piima toomiskulud Balti riikides ja Soomes 2009. aastal, eurot/kg


31

1.5 Piimatootjate investeeringud, varad ja kohustused

Ehitiste ning masinate väärtus loomühiku kohta on perioodil 2004-2009 suurenenud kõikides riikides

(tabel 11). Balti riikides on see suurenenud osaliselt tänu EL toetustele, mis on võimaldanud teha põ-

hikapitali investeeringuid. Suurim on keskmine ehitiste ja masinate väärtus ühe loomühiku kohta

Soomes, madalaim Lätis.

Tabel 11. Ehitiste ning masinate väärtus ühe loomühiku kohta, eurot.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 Muutus 2004-2009

Ehitiste väärtus loomühiku kohta

Eesti 1155 1017 1022 1346 1458 1526 32,1%

Leedu 399 420 474 638 649 714 78,9%

Läti 167 220 278 307 480 452 170,7%

Soome 2079 2257 2381 2694 2716 2488 19,7%

Masinate väärtus loomühiku kohta

Eesti 350 522 744 931 1031 953 172,3%

Leedu 464 670 1084 1193 1328 1407 203,2%

Läti 340 540 660 799 795 624 83,5%

Soome 1728 1872 1870 1987 2162 2051 18,7%


Pika- ja lühiajalise laenu koormus näitab ettevõtete sõltuvust välisvahenditest. Investeeringud ja lae-

nud on omavahel seotud. Mida suuremad on investeeringud, seda suuremad on enamasti ka kohustu-

sed. Pikaajalist laenu kasutatakse põhivara soetamiseks, lühiajalist laenu enamasti käibevahendite

soetamiseks. Üldjuhul on lühiajaline laen ettevõtjale kõrgema intressiga kui pikaajaline ning tähendab

täiendavaid väljaminekuid. Samuti näitab lühiajalise laenu kasutamine ettevõtte käibevahendite (raha)

puudumist ja suuremat tõenäosust sattuda makseraskustesse. Pikaajalise laenu keskmine summa ühe

piimalehma kohta on suurim Soome piimatootjatel, kuid samas Soomes kõige väiksem keskmine lühi-

ajalise laenu summa piimalehma kohta (tabel 12). Eesti piimatootjate laenukoormus on suurem kui

Leedu ja Läti tootjatel, seda nii pikaajalise kui ka lühiajalise laenu osas. Eriti kriitiline on Eesti piima-

tootjate suur lühiajalise laenu koormus, mis oli 2009. aastal 6 korda kõrgem Soome piimatootjatel ja

ca 4 korda kõrgem kui Läti ja Leedu piimatootjatel.

Tabel 12. Pika- ja lühiajalised kohustused ühe piimalehma kohta, eurot.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 Muutus 2004-2009

Pikaajaline laen

Eesti 646 681 1070 1402 1502 1669 158,4%

Läti 275 606 691 817 929 650 136,4%

Leedu 171 274 552 703 714 484 183,0%

Soome 3287 4038 4013 4472 4518 4371 33,0%

Lühiajaline laen

Eesti 381 362 519 588 692 685 79,8%

Läti 125 176 167 237 252 203 62,4%

Leedu 146 175 161 202 278 160 9,6%

Soome 108 111 72 96 123 115 6,5%


Eesti piimatootjad on aastatel 2001-2010 hoogsalt investeerinud ehitiste, farmiseadmete ning põlluha-

rimistehnika uuendamisse. Lisaks investeeringutoetustele on investeeringuid finantseeritud laenude ja

liisingute abil. See on aga suurendanud ettevõtete laenukoormust ning haavatavust piima kokkuostu-

hinna langemisel. Viimane on aga tooraineturgude volatiilsuse suurenemise tõttu võimalik ka tulevi-

32

kus. Tabelis 13 on toodud FADN andmed erineva suurusega piimatootjate varade ja kohustuste kohta

aastal 2010. Nende andmete järgi on suuremate ettevõtete (üle 400 ha) puhul keskmine võlakordaja

44,2%, mida võib lugeda normaalseks.

Tabel 13. Varad ja kohustused piimatootmise tootmistüübi ettevõtetes Eestis aastal 2010

0-<40 ha 40-<100 ha 100-<400 ha 400-… ha

Keskmine piimalehmade arv 4,8 14,7 51,7 317,4

Varad, eurot 39 267 81 333 327 226 2 323 348

Kohustused, eurot 1 501 8 698 70 917 1 026 609

Võlakordaja (kohustused/varad) 3,8% 10,7% 21,7% 44,2%

Allikas: Maamajanduse Infokeskus (2011)

Joonisel 24 on toodud Eesti 166 suurema piimatootja võlakordajad aastatel 2009 ja 2010 järjestatuna

väiksemast suuremaks. Joonisel on ka markeeritud nn kriitiline piir – võlakordaja väärtus 2/3. Selgub,

et 2009. aastal oli suurematest piimatootjatest 19,9%-l oli võlakordaja väärtus üle kriitilise piiri. 2010.

aastal ületas kriitilise piiri 15,7% suuremate piimatootjate võlakordaja. 2009. aastal oli suuremate pii-

matootjate kaalutud keskmine võlakordaja 55,1%, 2010. aastal 54,1%. Seega vähenes 2010. aastal

piimatootjate võlakoormus võrreldes 2009. aastaga, mil piima kokkuostuhinnad olid madalseisus ning

166 suurema piimatootja agregeeritud puhaskahjum oli 19,3 mln eurot. 2010. aastal oli nende tootjate

agregeeritud puhaskasum 24,0 mln eurot. Seega on suur osa piimatootjatest endiselt väga kõrge võla-

kordajaga ning tundlikud piima hinna alanemise suhtes.

Joonis 24. Eesti 166 suurema piimatootja võlakordajad aastatel 2009 ja 2010 Allikas: koostatud Agri Consulting OÜ (2011) andmete alusel

Eesti piimatootjate üheks tähtsamaks investeeringuobjektiks on viimase kümne aasta jooksul olnud

uute piimalautade ehitamine ning olemasolevate lautade rekonstrueerimine. 2011. aasta lõpu seisuga

on aastatel 2001-2010 ehitatud või rekonstrueeritud 182 tootmisüksust. Mitmed ettevõtted on ehitanud

või rekonstrueerinud enam kui ühe tootmisüksuse. Uutes või rekonstrueeritud lautades on kohti ligi

53000 piimalehmale. Aruande koostamisel lisati Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (2011) koostatud

uute ja rekonstrueeritud piimalautade andmestikule piimakvoodi koguste andmed seisuga 01.04.2011

(PRIA 2011a) ning andmed piimalehmade arvu kohta seisuga 01.07.2011 nendes ettevõtetes, mis on

ehitanud uusi lautu või rekonstrueerinud vanu (PRIA 2011b).

33

Ettevõtetes, millel on uued või rekonstrueeritud laudad, oli 01.07.2011 seisuga PRIA loomade registris

arvel 51336 piimalehma. Seega on ligi 53000 piimalehmakohast kasutamata ligikaudu 1670 looma-

kohta, ehk 3,2% kohtadest. Seega ei saa öelda, et uutes ja rekonstrueeritud lautades oleks oluliselt

reservi piimakarja suurendamiseks. Ettevõtteti on olukord loomulikult erinev, mõnes ettevõttel on

rekonstrueeritud või uued vaid osa kasutatavatest lautades, teistel on aga rekonstrueeritud või uutes

lautades jäetud reserv karja suurendamiseks. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et toodud ülevaade puu-

dutab vaid piimakarjalautu. Uusi või rekonstrueeritud noorkarjalautu on oluliselt vähem kui piimakar-

jalautu.

Piimakarjalautu on rekonstrueerinud ja ehitanud keskmisest suurema piimalehmade produktiivsusega

ettevõtted. Kuigi neile ettevõtetele kuulub 52,8% piimalehmadest, moodustab nende summeeritud

piimakvoodi kogus 63,8% väljajagatud piimakvoodist. Seega peetakse uutes või rekonstrueeritud lau-

tades pisut üle poole piimalehmadest ning need lehmad annavad ligi kaks kolmandikku Eesti piima-

toodangust.

Uute piimakarjalautade kasutuselevõtt ning keskmise piimatoodangu suurenemine on kaasa toonud ka

muutusi piimalehmade karjast väljamineku põhjustes ning vähendanud piimalehmade keskmist eluiga.

Jooniselt 25 nähtub, et aastatel 2001-2010 on vähenenud lehmade karjast väljaminek vanuse, madala

toodangu, ahtruse ning udarahaiguste tõttu. Nende näitajate paranemisel on kindlasti oma roll keskmi-

se piimatoodangu tõusmisel, tõuaretusel ning ka paranenud pidamistingimustel. Samas on aga suure-

nenud jäsemehaiguste osakaal karjast väljamineku põhjusena, traumade osatähtsus ning ainevahetus-

haiguste osatähtsus. Jäsemehaiguste ja traumade puhul võib üheks põhjuseks olla vabapidamisega

külmlautadele üleminek. Ainevahetushaiguste põhjuste hulgas on olulisel kohal piimatootmise inten-

siivistamine ning sellega seonduvad söötmisprobleemid.

Joonis 25. Lehmade karjast väljamineku põhjused aastatel 2001-2010 Allikas: Jõudluskontrolli Keskus (2011a)

Jooniselt 26 nähtub, et kümne aastaga on lehmade keskmine vanus karjast väljaminekul vähenenud 1,3

aasta võrra. See tähendab aga seda, et vähenenud on ka keskmine laktatsioonide arv ning järglaste

saamine. Seetõttu on piima tootmiskulude seas suurenenud karja taastootmisega seotud kulude osa-

tähtsus ning see on omakorda mõjutanud ka piima tootmise keskmist kulu. Piimatoomise keskmise

kulu tõus vähendab Eesti piimatootjate konkurentsivõimet. Selleks, et piimatoodang kasvaks, tuleb

34

tegeleda pidevalt piimatoomise keskmise kulu vähendamisega. Seega tuleks piimastrateegia eesmärki-

de valguses uurida põhjalikult kasutatava uue tehnoloogia mõju piimalehmade karjast väljaminekule

ning seeläbi ka tootmiskuludele.

Joonis 26. Lehmade keskmine vanus karjast väljaminekul

Allikas: Jõudluskontrolli Keskus (2011a)

Paljud piimatootjad on investeerinud ka lüpsirobotitesse. Tõenäoliselt suureneb lüpsirobotite kasuta-

mine ka tulevikus, seda nii väiksemates peretaludes kui ka suurtootmises. Piimatööstuste hinnangul on

aga robotlüpsiga kaasnenud probleemid piima kvaliteediga. Piimas on suurenenud võihappebatsillide

hulk (tekitab liigset käärimist toodetes). Selle peamiseks põhjuseks peetakse kehva silo kvaliteeti.

Robot küll peseb udarat, aga ei kuivata. Kui robot otsib seda õiget kohta (udarat), saastuvad nisakan-

nud bakteritega ning bakterid satuvad piima hulka. Seetõttu tuleks teadus- ja arendusasutustel tegeleda

nii sööda kvaliteedi kui ka robotlüpsi iseärasuste ja nüanssidega (Piimaliit 2011a).

1.6 Piimatootjate tootlikkus võrreldes naaberriikidega

Piimatootjate tootlikkust on võimalik võrrelda erinevate näitajate baasil. Tabelis 14 on toodud Balti

riikide ja Soome piimatootjate kogutoodang ühe loomühiku kohta, ühe hektari kasutatava maa kohta

ning tööjõuühiku kohta. Samuti on toodud tööjõukulu ühe loomühiku kohta. Üldiselt on Soome piima-

tootjate tootlikkus kõrgem kui Balti riikide piimatootjatel ning Eesti piimatootjate tootlikkus kõrgem

kui Lätis ja Leedus. Läti ja Leedu omavahelises võrdluses on Leedu piimatootjate tootlikkus kõrgem.

Eesti piimatootjatel on kõige väiksem keskmine tööjõukulu ühe loomühiku kohta. Selle põhjuseks on

tõenäoliselt suurfarmide intensiivsem tööjõukasutus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome piimatootjad erinevad kõigi võrreldud näita-

jate osas – nii karja suuruse, piimakuse, kulude, põhikapitali väärtuse, laenukoormuse, kogutoodangu

väärtuse kui ka tööjõukasutuse poolest. Kõige sarnasemad ja samas ka kõige madalamate näitajatega

(kulud, varad, piimakus) on Läti ja Leedu piimatootjad. Kõrgeima piimakuse, kõrgeimate kulude, va-

rade väärtuse ja toodangu väärtusega ühe tööjõuühiku kohta on Soome piimatootjad. Enim on muutu-

nud Eesti piimatootjate näitajad, suurenenud on piimakus, kapitali väärtus, laenukoormus ja kulud,

samuti on suurenenud toodangu väärtus ühe tööjõuühiku kohta ning paranenud tööjõukasutus.

35

Tabel 14. Kogutoodangu väärtus ühe loomühiku, kasutatava maa hektari ning tööjõuühiku (aastakeskmi-

ne töötaja) kohta ning töötunnid loomühiku kohta Balti riikides ja Soomes aastatel 2004-2009.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 Muutus 2004-2009

Kogutoodangu väärtus loomühiku kohta, eurot

Eesti 1207 1426 1409 1738 1919 1535 27,2%

Leedu 938 1095 1075 1344 1302 1145 22,1%

Läti 977 1110 1148 1315 1360 1026 5,0%

Soome 2170 2065 2172 2426 2855 2569 18,4%

Kogutoodangu väärtus kasutatava maa hektari kohta, eurot

Eesti 622 684 690 839 963 807 29,7%

Leedu 487 582 599 762 749 680 39,6%

Läti 470 534 552 598 602 467 -0,6%

Soome 1816 1760 1843 2022 2332 2103 15,8%

Kogutoodangu väärtus tööjõuühiku kohta, eurot

Eesti 20 547 21 922 21 841 29 810 35 228 30 956 50,7%

Leedu 11 093 12 349 11 236 14 374 14 835 13 286 19,8%

Läti 11 340 12 543 11 198 13 984 14 865 11 556 1,9%

Soome 37 235 37 968 40 667 46 196 54 788 49 756 33,6%

Töötunde loomühiku kohta

Eesti 134 148 145 131 121 110 -17,9%

Leedu 190 200 217 209 200 196 3,2%

Läti 181 183 213 193 191 180 -0,6%

Soome 133 122 119 116 116 112 -15,8%


1.7 Piimatootmise piirkondlik paiknemine

Eestis on piimatootmine koondunud suuresti Kesk-Eestisse. Maakondade lõikes oli 2010. aastal kõige

suuremad piimatootjad Järvamaa ja Lääne-Virumaa (vastavalt 14,9% ja 13,1% piimatoodangust). Pär-

numaal toodeti 10,7% ning Jõgevamaal 10,4% Eesti piimatoodangust. Kõige väiksem oli piimatoo-

dang Hiiumaal, Ida-Virumaal, Läänemaal ja Võrumaal – nelja maakonna peale toodeti kokku 8,3%

piimatoodangust (joonis 27).

Piimatootmise paiknemist kohalike omavalitsusüksuste tasandil iseloomustab joonis 28. Antud jaotuse

aluseks on piimatootjate piimakvoodi kogused. Iga kohaliku omavalitsusüksuse kohta summeeriti seal

asuvate piimakvoodiomanike kvoodikogused, et leida antud omavalitsusüksuses asuvate piimatootjate

tinglik piima kogutoodang8. Jooniselt nähtub, et piimatootmine on kontsentreerunud Kesk-Eesti val-

dadesse ning Hiiumaal, Ida-Virumaal, Peipsi-äärsetes valdades ja Kagu-Eestis on piimatoodang suhte-

liselt väike. Samuti võib järeldada, et teatud valdades on väga suur mõju mõnel konkreetsel suurtootjal

(näiteks Tähtvere vallas ja Põlva vallas).

Joonis 29 annab ülevaate piimakvoodi koguse absoluutsest erinevusest 2011. aastal võrreldes 2004.

aastaga. Kui kõrvutada jooniseid 28 ja 29, siis selgub, et enamasti on piimakvoot suurenenud nendes

piirkondades, kus piimakvoot oli ka eelnevalt suurem. Seega kehtib siin põhimõte, kus on, sinna tuleb

juurde.

Joonis 30 kajastab piimakvoodi suhtelist muutust 2011. aastal võrreldes 2004. aastaga. Võrreldes joo-

nisega 29 ilmneb antud jooniselt piimakvoodi muutumine mõnevõrra objektiivsemalt, kuna siin ei

avalda mõju kohalike omavalitsusüksuste erinev suurus ning algne kvoodikogus. Jooniselt 30 nähtub,

et suhteliselt kõige enam on piimakvoodi kogus muutunud Kirde-Eestis, Peipsi-äärsetes valdades,

8 Antud juhul võib esineda mõningaid ebatäpsusi tulenevalt sellest, et kvoodi kogus ei ole 100%-liselt võrdne

piimatoodanguga ning kõik piimatootmisüksused ei pruugi asuda samas omavalitsuses, kuhu on registreeritud

vastav piimatootja.

36

Hiiumaal ning Loode-Eestis. Ka Pärnut ümbritsevates valdades ning Võrtsjärvest Põhja poole jäävates

valdades on piimakvoodi kogus suhteliselt palju vähenenud.

Joonis 27. Piimatoodang maakondade lõikes 2010. aastal

Allikas: koostatud Statistikaameti (2011) andmete alusel

Joonis 28. Piimakvoodi kogus kohalike omavalitsusüksuste kaupa seisuga 01.04.2011.

Allikas: koostatud PRIA (2011) andmete alusel

Piimakvoot kohalike omavalitsusüksuste kaupaTonni

11 700 kuni 25 300 (13)

5 500 kuni 11 700 (27)

2 600 kuni 5 500 (37)

800 kuni 2 600 (43)

0 kuni 800 (47)

Piimatoodang maakonnitiTonni

87 800 kuni 100 000 (2)

51 100 kuni 87 800 (4)

26 000 kuni 51 100 (5)

2 700 kuni 26 000 (4)

37

Joonis 29. Piimakvoodi muutumine (absoluutne muutus) kohalike omavalitsusüksuste kaupa aastatel

2004-2011.


Joonis 30. Piimakvoodi muutumine (suhteline muutus) kohalike omavalitsusüksuste kaupa aastatel 2004-

2011.


Piimakvoodi absoluutne muutumine kohalike omavalitsusüksuste kaupa 2004-2011Tonni

2 100 kuni 8 300 (25)

400 kuni 2 100 (44)

-400 kuni 400 (128)

-1 800 kuni -400 (25)

-4 400 kuni -1 800 (4)

Piimakvoodi suhteline muutumine kohalike omavalitsususüksuste kaupa 2004-20112004=1

0 kuni 0,5 (85)

0,5 kuni 0,95 (24)

0,95 kuni 1,05 (19)

1,05 kuni 2 (81)

2 kuni 6,26 (17)

38

2 Piimatööstused aastatel 2001-2010

2.1 Piima töötlejate struktuur

28. novembri 2011 seisuga oli Eestis 40 tunnustatud piimakäitlemisettevõtet. Mõnedel äriühingutel või

gruppidel on selles nimekirjas rohkem kui üks piima käitlemisega tegelev üksus. Seega on reaalselt

piima töötlemisega tegelevaid äriühinguid/gruppe Eestis 31. Lisaks tegutseb üks teavitatud piimakäit-

lemisettevõte. Kõige enam on antud tunnustusi käideldavate toidugruppide osas hapendatud piimatoo-

dete (20 tootmisüksust), kohupiima (18 tootmisüksust), juustu (16 tootmisüksust) ning rõõsa koore

tootmiseks (14 tootmisüksust) (joonis 31). See aga ei tähenda, et kõigis tunnustust omavates tootmis-

üksustes vastavate toodete tootmisega reaalselt pidevalt tegeletakse.

Joonis 31. Erinevaid toidugruppe käitlevate piimakäitlemisettevõtete arv

Allikas: Veterinaar- ja toiduamet (2011)

Statistikaameti (2011) andmetel oli Eestis 2009. aastal 28 piimatoodete tootmisega tegelevat ettevõtet.

Neist 11 (39%) olid mikroettevõtted, millel oli 1-9 töötajat. Neljal ettevõttel oli 10-19 töötajat. Ka 20-

49 töötajaga ettevõtteid oli neli. Vähemalt 100 töötajat oli üheksal ettevõttel – seitsmes ettevõttes oli

100-249 töötajat ning kahes vähemalt 250 töötajat.

Tabel 15. Piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete arv Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2009

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Eesti 36 30 28 31 30 31 36 31 28

Läti 64 60 55 51 42 48 53 49 42

Leedu 63 62 51 39 33 36 33 69 69

Soome 56 54 53 56 55 48 56 52 53


39

Aastatel 2001-2009 on Eestis piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete arv pisut vähenenud (tabel

15). Sama tendents kehtib üldiselt ka Lätis ja Soomes. Vaid Leedus on 2008. ning 2009. aastal piima-

toodete tootmisega tegelevate ettevõtete arv olnud ligikaudu kaks korda suurem kui aastatel 2005-

2007.

Piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete käive oli Eestis 2009. aastal 307,1 mln eurot (joonis 32).

Võrreldes 2008. aastaga vähenes see 19,8% võrra. Aastad 2007-2008 olid nii Balti riikides kui Soomes

piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtetele suurima käibega aastad. Käesoleva uuringu koostami-

se ajal ei olnud kättesaadavad 2010 ning 2011. aasta andmed, kuid piimatoodete hindade põhjal võib

eeldada, et 2010. ning 2011. aastal oli sektori käive suurem kui 2009. aastal.

Balti riikide ja Soome piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete kogukäive oli 2009. aastal 3,57

mld eurot. Suurima osakaaluga on selles Soome ettevõtted, mille käive moodustas piirkonna piima-

töötlejate kogukäibest 63,8%. Käibe poolest on teisel positsioonil Leedu piimatööstused, mille sum-

meeritud käive moodustas 20,3% nelja riigi piimatööstuste kogukäibest. Eesti osakaal oli 8,6% ning

Lätil 7,3%. Võrreldes 2001. aastaga on kasvanud Leedu piimatööstuste osakaal piirkonna piimatöös-

tuste kogukäibest – 2001. aastal oli see 13,7% ning 2009. aastal 20,3%. Läti piimatööstuste osakaal on

kasvanud 0,2 protsendipunkti võrra (2001. aastal oli see 7,1%). Kõige enam on vähenenud Soome

piimatööstuste käibe osatähtsus regiooni piimatööstuste kogukäibest – 2001. aastal oli see 70,2%,

2009. aastal 63,8%. Ka Eesti piimatööstuste osakaal (käibe alusel) on vähenenud – 2001. aastal oli see

9,1%, 2009. aastal 0,5 protsendipunkti võrra väiksem.

Piimatööstuste käibe muutumist aastatel 2001-2009 iseloomustab ka joonis 33 Sellelt nähtub, et kõige

enam on käivet kasvatanud Leedu piimatööstused. Käibe kasvu poolest on teisel positsioonil Läti pii-

matööstused, kolmandal Eesti piimatööstused ning Soomes on piimatööstuste käibe suhteline kasv

olnud kõige tagasihoidlikum.

Joonis 32. Piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete käive Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2009


40

Joonis 33. Piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete käibe muutumine Balti riikides ja Soomes aasta-

tel 2001-2009 (2001=100%)


Piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete keskmine käive ühe ettevõtte kohta on suurim Soomes

(joonis 34). 2009. aastal oli see keskmiselt 43,0 mln eurot ettevõtte kohta. Ka Leedu puhul kasvas

piimatööstuste keskmine käive aastatel 2004-2007 suhteliselt kiiresti, kuid aastatel 2008 ja 2009 on

seal Eurostati andmetel piimatööstuste arv kahekordistunud, mis on keskmise käibe näitaja tootnud

allapoole, Eesti vastava keskmise lähedale. 2009. aastal oli Leedu piimatööstuste keskmine käive 10,5

mln eurot, Eestis 11,0 mln eurot. Lätis oli vastav keskmine 6,2 mln eurot. Need keskmised ei ole oma

sisult väga hästi võrreldavad, sest ei võta arvesse vastavate riikide piimatöötlejate struktuuri. Samas

annab keskmise käibe näitaja aimu piimatöötlejate keskmisest mastaabist.

Joonis 34. Piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete keskmine käive Balti riikides ja Soomes aastatel

2001-2009 (mln eurot)


Eestis töötas 2009. aastal piimatooteid tootvates ettevõtetes 2161 töötajat (täistööaja ühikutes). Aasta-

tel 2001-2009 vähenes töötajate arv piimatööstustes 26,4% võrra. Töötajate arv on selles sektoris vä-

henenud ka teistes Balti riikides ja Soomes. 2009. aastal oli antud riikidest piimatööstuses hõivatuid

kõige enam Leedus.

41

2.2 Piimatööstuste töötlemisvõimsus

Eesti piimanduse strateegia üheks eesmärgiks on piimatoodangu tõstmine ning suurema lisandväärtu-

sega toodete osakaalu suurendamine piimatoodete kogutoodangus. Piimatootmise suurenemine toob

kaasa ka töödeldava piimakoguse suurenemise. See tähendab, et suurenema peab ka piimatööstuste

töötlemisvõimsus.

Eestis ei ole läbi viidud uuringut kõigi piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete tootmisvõimsuste

kohta. Seetõttu on alljärgnevalt tuginetud Piimaliidu (2009) andmetele:

- Eestis töödeldakse päevas ligikaudu 1680 tonni piima, millest Eesti Piimaliitu kuuluvates ette-

võtetes ligikaudu töödeldakse 1520 tonni (90,5%).

- Lisaks piimale töödeldakse Eestis aastas ligikaudu 70 000 tonni vadakut pulbriks, mille tarvis

on paigaldatud eraldi pulbritorn.

- Juustu maksimaalne võimalik toodetav kogus on 69 tonni päevas, käesoleval ajal toodetakse

keskmiselt 55 tonni päevas, seega kasutatakse koguvõimsusest ligikaudu 80%.

- Täispiimatoodete maksimaalne võimalik toodetav kogus on 751 tonni päevas (ümberarvesta-

tud piimale), käesoleval ajal toodetakse keskmiselt 582 tonni päevas ning võimsustest kasuta-

takse ligikaudu 77%.

- Maksimaalne võimalik toodetav pulbrite kogus on 110 tonni päevas. Keskmiselt toodetakse

päevas 55 tonni Eestist pärit tooraine baasil ja 75 tonni kasutades kondenseeritud toorainet

mujalt. Võimsuste kasutus on esimesel juhul 50% ja teisel juhul 68%9.

- Või maksimaalne võimalik toodetav kogus on 62,7 tonni päevas, käesoleval ajal toodetakse

31,7 tonni päevas Eestist pärit tooraine baasil, seega kasutatakse võimsustest 50%. Lisatoorai-

ne sisseveol toodetakse päevas 41,7 tonni ning võimsuste kasutus on sel juhul 66,5%.

Arvestades nii sesoonsust (10-15%), kui ka asjaolu, et kõik tehnoloogilised liinid ja seadmed ei saa

töötada 365 päeva järjest (hooldus, remont, pesemine jmt), võib eeldada, et Eestis on piima töötlemi-

seks olemas ligikaudu 25-30% nn vaba võimsust.

Võrdluseks, Iirimaal oli kasutatakse piimatootmise suure sesoonsuse tõttu piimatööstuste töötlemis-

võimsusest 60,8%, Taanis ja Hollandis, kus sesoonsus on väike, kasutatakse piimatööstuste töötlemis-

võimsustest vastavalt 92,3% ning 92,9% (Prospectus 2003).

Seega oleksid Eesti piimatööstused valmis täiendava piimatoodangu töötlemiseks. Eeldades, et tööt-

lemisvõimsustest kasutatakse praegu ca 75% ning praktikas ei oleks võimalik kasutada enam kui 95%

teoreetilisest võimsusest, tähendaks see valmisolekut töödelda aastas ca 790 tuhat tonni piima. Arves-

tades kokkuostetava piima osakaaluks 95% toodetavast piimast, vastaks sellele ca 830 tuhande tonnine

aastane piimatoodang.

2.3 Piimatööstuste sisseseade olukord

Tänapäeval puutuvad kõik tootmisega tegelevad ettevõtted kokku tehnoloogia kiire arenguga. Ühelt

poolt võimaldab tehnoloogia kiire areng muuta tootmist efektiivsemaks ning vastata paremini klientide

ootustele, suurendades sellega ettevõtete konkurentsivõimet. Teisalt nõuab iga järgmine tehnoloogia

põlvkond ettevõtetelt üha suuremaid investeeringuid, milleks kapitali jääb tihtipeale vajaka.

9 Pulbrivõimsusi piiravad kondenseerimisvõimalused, kuid kasutades toorainena juba kontsentreeritud lõssi, on

võimalik olemaolevate pulbritornide võimsust paremini kasutada.

42

Eesti piimatööstustes on nii vananenud kui ka suhteliselt uusi tehnoloogilisi seadmeid ja liine. Piima-

liidu (2011) andmetel pärinevad Eestis kasutusel olevad pulbrite tootmise seadmed aastatest 1968-

1996, piima eeltöötlemine ja kuumtöötlemisseadmed aastatest 1997-2005. Kõige uuemad on pakkelii-

nid, mida on aktiivselt uuendatud alates 2003. aastast, kuid selles segmendis on seadmete moraalne

vananemine väga kiire. Uued pakendid ja pakendamise viisid nõuavad üha uusi seadmeid, et vastata

turu (tarbijate) nõudlusele. Ka juustu toomise seadmed on suhteliselt uued, pärinedes suures osas aas-

tatest 2000-2011. Aastatel 2005-2011 on uuendatud ka mõned membraantehnoloogia seadmed. Mahu-

tid ja valmistoodete mahutid pärinevad peamiselt 1970ndatest, uusi eriti pole ostetud, kui, siis nn

second-hand mahuteid.

Eesti piimatööstustes kasutatavad seadmed on seega küllalt ressursikulukad, st kulutavad palju vett,

auru jne. Kaasaegsed seadmed on ökonoomsemad. Samuti on Eesti piimatööstustes madalam automa-

tiseerituse tase. Protsesse juhitakse küll arvutiga, aga kaste tõstetakse endiselt käsitsi. Ka tehnoloogili-

selt tasemelt on Eesti piimatööstused Lääne-Euroopa konkurentidega võrreldes maha jäänud, kuigi

seda on raskem mõõta. Näiteks on Eestis pulbritootmise kulunorm 11,2 kg piima 1 kg pulbri kohta,

aga kaasaegse tehnoloogiaga on võimalik kulutada 10,5 kg (6,3% võrra vähem), juustu tootmisel on

Eestis kulunorm ligi 11 kg piima 1 kg juustu kohta, konkureerivates riikides alla 10 kg (enam kui 10%

võrra vähem). Osalt on Eesti piimatööstuste suhteliselt kõrgemate toorpiima kulunormide põhjuseks

ka Eesti piima väiksem rasva- ja valgusisaldus.

Selleks, et tehnoloogiat uuendada, on vaja teha investeeringuid. Eesti piimatööstustes on aastatel

2001-2009 brutoinvesteeringud moodustanud käibest keskmiselt 5,1% (tabel 16). See tähendab, et

uute investeeringute maht on moodustanud keskmiselt 5,1% ettevõtte käibest10

. See näitaja on mõne-

võrra kõrgem kui Soome vastav keskmine, mis aastatel 2001-2009 oli 3,4%. Samas moodustas Lätis ja

Leedus piimatööstuste keskmine brutoinvesteeringute summa aastatel 2001-2009 vastavalt 7,4% ning

6,3% piimatööstuste käibest. Selle põhjal võib eeldada, et Lätis ja Leedus on viimasel kümnel aastal

piimatööstuste tehnoloogiline tase ja konkurentsivõime kasvanud kiiremini kui Eestis ning Eesti pii-

matööstused on omakorda vähendanud vahet Soome piimatööstustega. Eestis on aastatel 2001-2009

piimatööstused investeerinud keskmiselt 15,4 mln eurot aastas, Lätis keskmiselt 20,7 mln eurot, Lee-

dus 33,6 mln eurot ning Soomes 72,0 mln eurot aastas (tabel 17). Selleks, et Eesti piimatööstuste bru-

toinvesteeringute suhe käibesse aastatel 2001-2009 oleks võrdne Leedu vastava näitajaga tulnuks pii-

matööstustel investeerida aastas keskmiselt 3,8 miljonit eurot enam. Läti keskmise näitajaga sama-

väärse tulemuse saamiseks oleks Eesti piimatööstustel tulnud investeerida keskmiselt ühes aastas 6,9

miljonit eurot enam.

Tabel 16. Piimatööstuste brutoinvesteeringute suhe käibesse Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2009

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2001-2009 keskmine

Eesti 5,5% 7,7% 5,8% 3,1% 2,8% 2,9% 6,6% 7,2% 4,1% 5,1%

Läti 6,0% 7,3% - 9,7% 11,3% 10,6% 4,7% 6,4% 2,8% 7,4%

Leedu 8,3% 8,3% 8,2% 6,3% 5,2% 6,4% 5,4% 5,7% 3,2% 6,3%

Soome 1,9% 4,1% 4,1% 4,2% 2,8% 2,5% 3,0% 2,9% 5,1% 3,4%


Eesti piimatööstuste teadus- ja arendustegevuse kulud (investeeringud toodete ja tehnoloogiate aren-

damisse) moodustasid aastatel 2000-2007 keskmiselt 0,4% piimatööstuste lisandväärtusest. Lätis ja

Leedus jäi vastav näitaja samal ajal alla 0,1%. Seega on Eesti piimatööstused panustanud teadus- ja

arendustegevusse naaberriikide piimatööstustest enam. Antud näitaja ei ole küll paljude riikide kohta

10

Netoinvesteeringute puhul lahutatakse brutoinvesteeringust (uued investeeringud) vananenud põhivara

müügist saadud tulu.

43

kättesaadav, kuid näiteks Saksamaa piimatööstuste teadus- ja arendustegevuste kulud moodustasid

samal perioodil 1,5% piimatööstuste lisandväärtusest, Ühendkuningriigis oli vastav näitaja 0,4% ning

Rootsis 2,9% (Eurostat 2011).

Tabel 17. Piimatööstuste brutoinvesteeringud Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2009, mln eurot

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2001-2009 keskmine

Eesti 13,9 18,3 13,7 9,5 8,6 9,6 24,7 27,5 12,5 15,4

Läti 14,3 11,8 15,2 - 22,8 30,6 32,4 15,9 22,5 20,7

Leedu 19,1 31,3 31,8 32,2 30,7 26,8 37,5 43,7 49,0 33,6

Soome 36,0 81,1 82,3 86,2 57,1 49,9 66,4 73,5 115,2 72,0


Eesti piimatööstuste võlakordaja on suhteliselt kõrge (tabel 18). Aastatel 2006-2009 on selle väärtus

olnud napilt alla 2/3. Seega on piimatööstuste agregeeritud võlakordaja mõnevõrra kõrgem kui piima-

tootjate vastav näitaja. Kui võrrelda piimatööstuste ja piimatootjate puhaskasumit aastal 2009, mil

piimatoodete hinnad ning eksportturud oli madalseisus, siis piimatööstuste puhaskasum oli 5,6 mln

eurot, kuid 166 suurema piimatootja puhaskahjum oli kokku 19,3 mln eurot.

Tabel 18. Eesti piimatööstuste varad, kohustused, võlakordaja ning puhaskasum aastatel 2005-2009

2005 2006 2007 2008 2009

Varad, mln eurot 151,1 175,7 257,9 284,1 235,2

Kohustused, mln eurot 113,4 115,2 166,3 184,0 150,6

Võlakordaja (kohustused/varad) 0,75 0,66 0,64 0,65 0,64

Puhaskasum, mln eurot -2,7 16,8 20,7 11,4 5,6

Allikas: Statisikaamet (2011)

2.4 Eesti piimatööstuste toodangu profiil

Aastatel 2003-2010 on muutunud ka Eestis toodetavate piimatoodete struktuur. Statistikaameti (2011)

andmetel on värske piima toodete tootmine on kasvanud 6,6% võrra, sealhulgas piima ja petipiima

toodang 2,8% võrra (tabel 19). Värske koore tootmine on kasvanud 37,5% võrra. Võrreldes 2003.

aastaga oli 2010. aastal väiksem lõssi- ja piimapulbri toodang, vastavalt 85,0% ja 57,5% võrra. Ka või

toodang oli 2010. aastal 9,7% võrra väiksem kui 2003. aastal. Samas on pulbrid ja või sellised tooted,

mille tootmismahud on kõikunud – soodsama turukonjunktuuri korral toodetakse neid rohkem, vähem

soodsas turuolukorras vähem. Kõige enam (63,6% võrra) on aga Eestis kasvanud juustu tootmine.

Tabel 19. Piimatoodete tootmine Eestis aastatel 2003-2010, tuhat tonni

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus

2003-2010

Värske piima tooted, v.a värske koor 176,9 170,6 180,3 185,5 184,2 189,3 186,8 188,5 6,6%

..piim ja petipiim 154,4 149,3 152,9 163,2 156,5 163,1 161,2 158,7 2,8%

Värske koor 7,2 7,6 7,3 8,2 9,3 8,1 8,5 9,9 37,5%

Kontsentreeritud piim 0 0 0 0,1 0 0,7 0 0,1 -

Täispiimapulber 6 8,2 8,2 5,4 3,4 5 2,5 0,9 -85,0%

Lõssi- ja petipiimapulber 10,6 11,9 9,6 7 10 6,3 7 4,5 -57,5%

Või 6,2 6,4 5,9 4,3 5,2 5,9 7,1 5,6 -9,7%

Juust 24,2 22,6 27,8 33,1 32,1 36 37,4 39,6 63,6%

Sulatatud juust 0,9 1 1,1 1,3 1,4 1,2 1,3 1,3 44,4%


Läti, Leedu ja Soome piimatööstuste toodangu profiili andmed on pärit Eurostatist ning seega ei ole

erinevad toodangu kategooriad Statistikaameti andmetega üks-üheselt võrreldavad. Teatud võrdlusi

44

saab sellegipoolest teha. Tabelist 20 selgub, et erinevalt Eestist on Lätis aastatel 2004-2010 vähenenud

joogipiima toomine (19,6% võrra). Kasvanud on aga koore tootmine (34,8% võrra), hapendatud pii-

matoodete tootmine (17,1% võrra) ning ka või (20,0% võrra) ja juustu (13,8% võrra) tootmine. See-

juures on juustu tootmine Lätis kasvanud vähem kui Eestis ning kui 2004. aastal toodeti Lätis rohkem

juustu kui Eestis, siis 2010. aastal ületas Eesti juustutoodang Läti oma 20% võrra.

Tabel 20. Piimatoodete tootmine Lätis aastatel 2004-2010, tuhat tonni

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus 2004-2010

Joogipiim 92 100 104 104 99 72 74 -19,6%

Koor 23 26 28 29 28 27 31 34,8%

Hapendatud piimatooted 35 41 44 46 43 40 41 17,1%

Lõssipulber 3 - - - - - - -

Piimapulber 2 - - - - - - -

Või 5 7 7 7 6 6 6 20,0%

Juust 29 32 33 35 34 29 33 13,8%


Leedus on perioodil 2001-2010 joogipiima tootmine kasvanud 12,8% võrra (tabel 21). Koore tootmine

on vähenenud 89,5% võrra ning hapendatud piimatoodete tootmine on kasvanud 89,2% võrra. Kuna

pulbrite tootmismahud on kõikuvad ning kättesaadavad andmed lünklikud, siis nende tootmise dü-

naamikat ei ole otstarbekas antud andmete alusel analüüsida. Küll on aga Leedus 38,9% võrra vähene-

nud või tootmine ning 106,3% võrra kasvanud juustu tootmine.

Tabel 21 Piimatoodete tootmine Leedus aastatel 2001-2010, tuhat tonni

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus

2001-2010

Joogipiim 78 82 78 75 74 81 81 86 88 88 12,8%

Koor 19 1 12 26 34 34 46 2 2 2 -89,5%

Hapendatud piimatooted 37 67 65 70 68 78 79 67 68 70 89,2%

Lõssipulber 8 5 11 12 - - - 10 21 11 37,5%

Piimapulber - 3 4 4 0 0 0 6 2 3 -

Või 18 18 18 16 13 14 14 12 15 11 -38,9%

Juust 48 65 55 61 64 69 91 107 94 99 106,3%


Soomes on aastatel 2001-2010 joogipiima ning hapendatud piimatoodete tootmine olnud väga stabiil-

ne ning ei ole praktiliselt üldse muutunud (tabel 22). Koore tootmismaht oli Soomes 2010. aastal 40%

võrra suurem kui 2001. aastal. Või tootmine on samal ajal vähenenud 11,5% võrra ning juustu tootmi-

ne kasvanud 5,8% võrra.

Tabel 22. Piimatoodete tootmine Soomes aastatel 2001-2010, tuhat tonni

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus

2001-2010

Joogipiim 733 719 711 710 732 733 735 738 734 731 -0,3%

Koor 40 40 40 42 42 43 52 53 54 56 40,0%

Hapendatud piimatooted 204 204 202 202 201 202 205 204 203 203 -0,5%

Lõssipulber 20 20 17 21 21 18 15 8 17 17 -15,0%

Piimapulber 2 2 2 2 2 2 3 3 3 4 100,0%

Või 61 61 58 58 57 57 55 54 56 54 -11,5%

Juust 103 103 103 97 97 100 102 107 104 109 5,8%


Piimatoodete tootmises toimunud muutusi analüüsiti ka Piimaliitu kuuluvate ettevõtete baasil. Kasuta-

tud andmed hõlmasid aastaid 2004-2011 (2011. aasta kohta 10 kuu andmed). Andmetest nähtub, et

45

joogipiima tootmine kasvas perioodil 2004-2010 52,1% võrra, seejuures suhteliselt enam kasvas 3,5%

ja kõrgema rasvasisaldusega joogipiima tootmine (tabel 23). Ka keefiri tootmine on kasvanud ligikau-

du samas suurusjärgus (58,4% võrra), kuid hapupiima tootmine on kasvanud vaid 1,5% võrra ning peti

tootmine on vähenenud 28,8% võrra. Joogipiima, keefiri, hapupiima ja peti tootegruppide kogutoo-

dang kasvas 49,7% võrra. Rõõsa koore tootmine on kasvanud 207,0% võrra ning hapukoore tootmine

32,4% võrra. Rõõsa koore ja hapukoore tootegruppide kokkuvõttes on tootmine kasvanud 87,8% võr-

ra. Ka kohupiima, kohupiimakreemide ja kodujuustu tootmine on kasvanud, vastavalt 8,2%, 63,1%

ning 51,1% võrra. Nende kolme tootegrupi kokkuvõttes on tootmismaht suurenenud 33,3% võrra.

Jogurti tootmine on aastatel 2004-2010 suurenenud 57,6% võrra. Nii nagu ka Statistikaameti andmed

näitasid, on või ja pulbrid tootegruppideks, kus tootmismaht aastati varieerub sõltuvalt turukonjunk-

tuurist. 2010. aastal tootsid Piimaliitu liikmetest piimatööstused võid 15,6% vähem ning pulbreid

27,9% vähem kui 2004. aastal. Omaette tähelepanu väärib vadakupulbri tootmismaht, mis on aastatel

2007-2011 jõudsalt kasvanud. Juustu tootmine on kasvanud aga aastatel 2004-2010 kasvanud 74,3%

võrra.

Tabel 23. Eesti Piimaliidu liikmete toodetud piimatooted aastatel 2004-2011, tonni

Tootegrupp 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 10

kuud

Muutus

2004-2010

Joogpiim 61 664,0 72 244,0 79 215,3 81 087,3 92 393,4 88 653,3 93 815,4 79 664,9 52,1%

.. 0,5 – 2,5% 59 664,0 67 397,0 75 985,3 77 751,3 85 555,7 84 576,7 89 002,9 70 158,9 49,2%

.. 3,5 % ja üle 2 000,0 4 715,0 3 230,0 3 296,0 5 618,7 4 076,6 4 869,6 4 099,0 143,5%

Keefir 10 483,0 11 606,0 13 063,7 13 601,8 15 333,3 15 258,1 16 603,8 13 590,9 58,4%

Hapupiim 2 032,0 1 969,0 2 279,9 2 306,3 1 916,1 1 640,5 2 063,4 1 881,9 1,5%

Pett 1 877,0 2 281,0 2 867,2 2 758,2 2 842,7 1 961,7 1 336,4 1 018,1 -28,8%

Rõõsk koor 6 086,0 11 154,0 10 529,3 12 750,5 13 655,6 12 804,4 18 685,0 10 982,2 207,0%

Hapukoor 13 117,0 13 421,0 14 943,3 15 760,6 17 881,1 16 838,8 17 372,9 13 388,5 32,4%

Kohupiim 4 717,0 5 051,0 8 104,8 5 914,7 5 208,8 4 867,4 5 102,6 4 223,9 8,2%

Kohupiimakreemid 2 647,0 3 306,0 2 926,5 3 347,6 3 516,5 3 894,4 4 316,0 4 408,3 63,1%

Kohukesed - - - 2 685,8 3 061,4 3 899,3 2 471,9 1 645,2 -

Kodujuust 2 229,0 2 167,0 2 702,6 2 798,3 3 642,0 3 080,0 3 368,6 2 937,6 51,1%

Jogurt 14 943,0 17 591,0 18 429,7 19 574,7 22 062,3 20 564,1 23 554,9 19 834,6 57,6%

Või 6 315,0 5 466,0 5 224,9 4 026,8 5 385,2 7 063,3 5 328,2 4 793,4 -15,6%

.. 82% 5 386,0 4 416,0 3 794,4 2 905,8 3 718,6 6 683,8 5 012,9 4 622,9 -6,9%

.. 72,5% 928,0 944,0 1 430,5 1 107,0 1 062,6 389,3 308,3 87,9 -66,8%

Võisegud 766,0 703,0 916,8 1 188,9 926,3 783,9 670,7 459,0 -12,4%

Juust 10 476,0 13 980,0 16 463,4 13 771,7 16 722,2 17 108,7 18 255,2 16 240,4 74,3%

.. sulatatud juust 832,0 874,0 - 919,9 957,8 1 041,7 991,3 654,1 19,1%

.. suitsujuust - 109,0 - 275,0 194,0 201,0 188,5 201,7 -

.. toorjuust - - - 106,0 111,3 180,9 236,7 218,4 -

Jäätis - 272,0 - - 259,3 396,4 330,8 27,4 -

Pulbrid 16 545,0 12 859,0 10 380,4 10 532,1 17 030,0 19 066,0 11 936,0 11 483,0 -27,9%

.. lõssipulber 8 553,0 6 406,0 3 292,0 3 881,0 4 849,0 6 794,0 4 179,0 3 859,0 -51,1%

.. piimapulber 6 291,0 532,0 429,6 1 760,1 4 749,0 4 088,0 1 474,0 973,0 -76,6%

.. vadakupulber - - - 3 961,0 6 594,0 7 205,0 5 702,0 6 273,0 -

.. Koorepulber - 194,0 355,8 348,5 88,5 311,0 238,0 41,0 -

.. muud 1 178,0 4 741,0 6 143,0 201,0 444,5 68,0 0,0 0,0 -100,0%

.. petipulber - - - 250,5 247,0 422,0 340,5 333,0 -

.. segud 523,0 1 258,0 160,7 269,0 32,0 178,0 12,0 0,0 -97,7%

Muud tooted (desserdid jm) 2 334,0 522,0 813,0 1 169,3 1 005,8 864,0 861,6 819,9 -63,1%

Töödeldud toorpiim 426 580 457 107 463 302 - 514 645 552 400 492 672 408 717 15,5%

Allikas: Piimaliit (2011b)

Aasta-aastalt on kasvanud ka Piimaliidu liikmeks olevate ettevõtete poolt töödeldud piima kogus (ta-

bel 23). 2010. aastal oli see 15,5% võrra suurem kui 2004. aastal. Samas töötlesid need ettevõtted

2010. aastal piima 59,7 tuhande tonni (10,8%) võrra vähem kui 2009. aastal. Siin on põhjuseks toor-

piima eksport Lätti ja Leetu. Kui võrrelda 2009. ja 2010. aasta tootegruppide toodanguid, siis võib

eeldada, et töödeldud piima vähenemine avaldas olulist mõju või aga eriti pulbrite tootmismahu vähe-

46

nemisele, sest teistes suuremates tootegruppides toodangumahud ei vähenenud. Samas ei saa välistada

ka või ja pulbrite eksportturgude konjunktuuri mõju nende tootmismahule.

2.5 Eesti piimatööstuste eksport

Nii Balti riigid kui Soome on kõik piimatooteid eksportivad riigid. Aastatel 2001-2011 on kõigis vaa-

deldavates riikides kasvanud nii piimatoodete eksportkäive kui ka piimatoodete ekspordimahud kaalu

järgi (joonis 34). 2001. aastal oli piimatoodete eksport suurim Soomes, kuid aastatel 2007-2008 oli

suurim Leedu piimatoodete eksportkäive. Sisuliselt on alates 2007. aastast Leedu ja Soome piimatoo-

dete ekspordimahud olnud suhteliselt ühesugused. Alates 2006. aastast on olnud sarnased ka Läti ja

Eesti piimatoodete eksportkäibed, kuid aastatel 2001-2005 oli Eesti piimatoodete eksportkäive kesk-

miselt kaks korda suurem kui Lätil.

Joonis 34. Piimatoodete eksportkäive Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2011 (2011. aasta näitaja on

prognoositud 10 kuu andmete alusel), mln eurot


Lisaks piimatoodete eksportimisele piimatooteid ka imporditakse. Seetõttu tuleks lisaks eksportkäibele

analüüsida ka piimatoodete netoekspordi näitajaid (eksportkäive-importkäive). Joonisel 35 on toodud

piimatoodete netoekspordi näitajad aastate 2001-2010 kohta. Sellelt selgub, et kuigi Soome piimatoo-

dete eksportkäive on perioodi kokkuvõttes olnud kõige suurem, on piimatoodete netoeksport alates

2004. aastast olnud suurim Leedus. Soomes oli piimatoodete netoeksport aastatel 2001-2006 langeva

trendiga, kuid aastast 2007 on see olnud pigem tõusuteel, kuigi 2008. ja 2009. aasta hinnalanguse mõ-

jul langes netoekspordi väärtus ka Soomes. Netoekspordi osas on Eesti näitaja Läti omast aastas

keskmiselt 40 miljoni euro võrra kõrgem kogu vaadeldaval perioodil. Kogu regiooni kokkuvõttes on

piimatoodete netoekspordi prognoositav väärtus 2011. aastal ligikaudu 640 miljonit eurot. See sisaldab

ka Balti riikide ja Soome omavahelise piimatoodete kaubanduse näitajaid. Netoeksport piirkonnast

välja on seega mõnevõrra väiksem.

47

Joonis 35. Piimatoodete netoeksport Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2011 (2011. aasta näitaja on

prognoositud 10 kuu andmete alusel), mln eurot


Piimatoodete eksportkäibe struktuur tootegruppide lõikes on kõigis neljas riigis mõnevõrra erinev.

Samuti on see viimase kümne aasta jooksul mõnevõrra muutunud. Kui aastatel 2001 ja 2002 moodus-

tas Eesti piimatoodete eksportkäibes üle 50% kaubagrupp 0402 (piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud

või suhkru- või muu magusainelisandiga) ehk lõssi- ja piimapulbrid, siis aasta-aastalt on selle kauba-

grupi osakaal vähenenud (joonis 36). 2010. ning 2011. aastal moodustasid lõssi- ja piimapulbrid pii-

matoodete eksportkäibest keskmiselt 12%. Ka või (kaubagrupp 0405) osakaal eksportkäibest on mõ-

nevõrra vähenenud, kuid mitte nii palju kui pulbrite puhul. Aasta-aastalt on kasvanud kaubagrupi 0403

(petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor)

osatähtsus piimatoodete eksportkäibest. Viimasel kahel aastal on see ulatunud ligi 10%-ni. Alates aas-

tast 2004 on aga märgatav kaubagrupi 0404 (vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru-

või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest)

ilmumine piimatoodete ekspordinomenklatuuri. Selle kaubagrupi osakaal piimatoodete eksportkäibest

on püsinud keskmiselt 3-4% juures. Juustu osakaal piimatoodete ekspordist on samuti järk-järgult

kasvanud. Kui aastatel 2001-2002 moodustas juust ligemale veerandi piimatoodete eksportkäibest, siis

aastatel 2008-2011 on juust osakaal olnud 40% juures. Alates 2005. aastast on suurenenud kaubagrupi

0401 (piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita) osakaal piimatoo-

dete ekspordist. Eriti kõrge (ligi 27%) on see olnud viimasel kahel aastal. Sellesse kaubagruppi kuulub

ka toorpiim (kaubakood 04012099). Aastatel 2010 ja 2011 on oluliselt kasvanud toorpiima eksport

Eestist. 2010. aastal oli toorpiima osakaal piimatoodete koguekspordist 12,8% ning 2011. aastal on see

prognoositavalt 14,1%. Viimastel aastatel on eksportijad olnud piimatootjad ise ning ekspordi sihtrii-

kideks Läti ja Soome. Jooniselt 36 võib näha, et kaubagrupi 0401 osakaalu suurenemisel on vähene-

nud lõssi- ja piimapulbrite ning juustu osatähtsus. Seega on toorpiima eksport olnud üheks teguriks

juustu ja pulbrite osatähtsuse vähenemisel piimatoodete koguekspordist.

48

Joonis 36. Erinevate kaubagruppide osakaal Eesti piimatoodete eksportkäibest aastatel 2001-2011, %


Kui võrrelda Läti piimatoodete eksportkäibe struktuuri Eesti omaga, siis ilmnevad mitmed erinevused

ja sarnasused (joonis 37). Ka Lätis on pärast EL-ga liitumist oluliselt kasvanud kaubagrupi 0401 osa-

kaal piimatoodete eksportkäibest. Aastatel 2008-2011 on see ulatunud isegi 40-45%-ni. Toorpiima

osakaal piimatoodete koguekspordist oli Lätis 2010. aastal 30,0% ning 2011. aastal 33,0%. Seega on

Läti veel suurem toorpiima eksportija kui Eesti.

Joonis 37. Erinevate kaubagruppide osakaal Läti piimatoodete eksportkäibest aastatel 2001-2011, %


Sarnaselt Eestile on ka Lätis vähenenud lõssi- ja piimapulbrite (0402) osatähtsus piimatoodete ekspor-

dis ning kasvanud vadakupulbri (0404) osatähtsus. Fermenteeritud toodete (0403) osatähtsus on kas-

vanud ka Lätis, kuid on väiksem kui vastav näitaja Eesti puhul. Ka Lätis on vähenenud või (0405)

49

osatähtsus eksportkäibest. Erinevalt Eestist on Läti puhul vähenenud juustu (0406) osatähtsus piima-

toodete ekspordis. Kui aastatel 2001-2005 moodustas juust Läti piimatoodete eksportkäibest üle poole,

siis aastatel 2006-2011 on juustu osatähtsus vähenenud. Osatähtsuse vähenemine on tingitud siiski

teiste kaubagruppide ekspordi suuremast kasvust kui juustu puhul. Eksporditav juustu kogus on Lätis

kasvanud siiski 2-3 korda.

Leedu on Balti riikidest suurim juustutootja. See peegeldub ka Leedu piimatoodete eksportkäibe struk-

tuuris, kus juust on kogu vaadeldaval perioodil olnud domineeriv toode enam kui 50%-lise osakaaluga

(joonis 38). Ka pulbrite osakaal on Leedu piimatoodete eksportkäibest olnud suhteliselt stabiilselt 15%

lähedal. Vadakupulbri osatähtsus on olnud 6% lähedal. Võrreldes dekaadi algusega on Leedus oluli-

selt vähenenud või osakaal piimatoodete eksportkäibest. Samuti ei ole Leedus märgata fermenteeritud

piimatoodete eksportkäibe osakaalu suurenemist. Sarnaselt Eesti ja Lätiga on Leeduski kasvanud kau-

bagrupi 0401 osatähtsus. Aastatel 2010-2011 on see moodustanud 20-25% piimatoodete koguekspor-

dist. Erinevalt Lätist ja Eestist ei ole selles kuigi suur osatähtsus toorpiima ekspordil. Toorpiima eks-

port moodustas 2010. aastal Leedu piimatoodete eksportkäibest 2,0% ning 2011. aastal 4,2%. Leedus

on kaubagrupis 0401 oluliseks ekspordiartikliks hoopis koor (04013039), mis 2010. aastal moodustas

piimatoodete eksportkäibest 18,3% ning 2011. aastal 19,8%.

Joonis 38. Erinevate kaubagruppide osakaal Leedu piimatoodete eksportkäibest aastatel 2001-2011, %


Soome piimatoodete ekspordi struktuur on aastatel 2001-2011 püsinud stabiilsemana kui Balti riikides

(joonis 39). Üldised trendid tulevad sellegipoolest esile ka Soome puhul. 2001. aastal moodustasid

Soome piimatoodete eksportkäibest juust 44,7%, või 28,0% ning lõssi- ja piimapulbrid 11,8%. Aastal

2011 on kõigi nende tootegruppide osatähtsus Soome piimatoodete eksportkäibes väiksem kui 2001.

aasta. Kasvanud on tootegrupi 0404 (vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu

magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest) osatäht-

sus, fermenteeritud toodete (0403) osatähtsus ning kaubagrupi 0401 osatähtsus koguekspordist. Kau-

bagrupi 0401 ekspordi sees on suurima osakaaluga tooteks koor.

50

Joonis 39. Erinevate kaubagruppide osakaal Soome piimatoodete eksportkäibest aastatel 2001-2011, %


Eksporditavate piimatoodete keskmise töödelduse astme võrdlemiseks võib kasutada piimatoodete

kaalutud keskmist eksporthinda. Mida kõrgem on kallimate toodete osakaal piimatoodete koguekspor-

dist, seda kõrgem on ka piimatoodete kaalutud keskmine eksporthind. Kui 2001. aastal oli Balti riikide

ja Soome piimatoodete kaalutud keskmine eksporthind suhteliselt sarnane, siis järgnevatel aastatel on

arengud olnud erinevad (joonis 40). Soome piimatoodete kaalutud keskmine eksporthind on aastatel

2001-2011 olnud valdavalt tõusva trendiga. Balti riikides on aga trend olnud valdavalt langev, seejuu-

res Lätis oli 2011. aastal piimatoodete kaalutud keskmine eksporthind 65,0% võrra madalam kui 2001.

aastal (2001. aastal oli see 1,83 eurot/kg, 2011. aastal 0,64 eurot/kg). Ka Eestis on piimatoodete kaalu-

tud keskmine eksporthind olnud langeva trendiga. 2011. aastal oli see 51,6% võrra madalam kui 2001.

aastal (2001. aastal 2,06 eurot/kg, 2011. aastal 1,00 eurot/kg). Eesti ja Läti puhul on keskmise eksport-

hinna vähenemise taga suuresti toorpiima ehk väärindamata piima eksportimine.

Joonis 40. Piimatoodete kaalutud keskmine eksporthind Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2011, eu-

rot/kg


51

Kui võrrelda Balti riikide ja Soome keskmisi eksporthindu ühe tootegrupi sees, siis annab see ettekuju-

tuse vastava toote kvaliteedi (lisandväärtuse) erinevustest. Joonisel 41 on toodud kaubagrupi 0406

(juust) keskmised eksporthinnad Balti riikides ja Soomes. Jooniselt nähtub, et aastatel 2001-2006 oli

Balti riikides juustu keskmine eksporthind selgelt madalam, kui Soomes, kuid edaspidi on erinevused

vähenenud. 2011. aastal oli juustu keskmine eksporthind Leedus 3,57 eurot/kg, Soomes 3,55 eurot/kg,

Eestis 3,47 eurot/kg ning Lätis 3,27 eurot/kg. Seega on Lätis keskmine juustu eksporthind 8,4% mada-

lam kui Leedus ja Eestis 2,8% madalam kui Leedus. Need erinevused võivad olla tingitud ka juustude

erinevast sortimendist, kvaliteedist ja muudest teguritest.

Joonis 41. Juustu kaalutud keskmine eksporthind Balti riikides ja Soomes aastatel 2001-2011, eurot/kg


2.6 Piimatöötlejate tootlikkuse näitajad võrreldes naaberriikidega

Tööjõu tootlikkust on võimalik mõõta erinevate suhtarvude abil. Tabelis 24 on toodud kolm suhtarvu

– käive töötaja kohta, brutolisandväärtus töötaja kohta ning loodud lisandväärtus töötaja kohta jagatud

keskmise personalikuluga. Käibe ning brutolisandväärtuse alusel on üheselt selge, et tööjõu tootlikkus

on kõrgeim Soomes ning Eesti piimatööstused on selles võrdluses teisel positsioonil. Eesti piimatöös-

tuste keskmine käive ühe töötaja kohta moodustas Soome vastavast näitajast 2009. aastal 33,4%. Lee-

du piimatööstuste keskmine käive ühe töötaja kohta moodustas omakorda Eesti vastavast näitajast

63,7% ning Läti puhul oli see 58,5%.

Kui võtta võrdluse aluseks brutolisandväärtus ühe töötaja kohta, siis 2009. aastal oli see Eestis 24,6

tuhat eurot, mis moodustas Soome vastavast näitajast 30,8%. Leedu piimatöötlejate keskmine brutoli-

sandväärtus ühe töötaja kohta moodustas Eesti vastavast näitajast 75,6% ning Läti oma 60,6%. Kui

aga korrigeerida tööjõu tootlikkuse näitajaid makstavate töötasudega (keskmise personalikuluga ühe

töötaja kohta), siis selgub, et Balti riikides on selles võrdluses tööjõu tootlikkus kõrgem kui Soomes.

Kui Soomes moodustas 2009. aastal ühe töötaja poolt toodetud lisandväärtus keskmiselt 146,8%

keskmisest personalikulust ühe töötaja kohta, siis Eestis oli vastav näitaja 193,2%, Leedus 199,1%

ning Lätis 159,3%. Seega on nn füüsiline tööjõu tootlikkus Balti riikide piimatööstustes oluliselt ma-

dalam kui Soomes, kuid kui arvesse võtta palgatasemete erinevus, siis tööjõukulu tootlikkus on Balti

riikides kõrgem kui Soomes.

52

Tabel 24. Töötajate arv ja tööjõu tootlikkuse näitajad Balti riikide ja Soome piimatoodete tootmisega

tegelevates ettevõtetes aastatel 2001-2009

Töötajate arv 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Muutus 2001-2009

Eesti 2 938 2 732 2 600 2 682 2 589 2 584 2 474 2 330 2 161 -26,4%

Läti 6 007 5 568 4 046 4 118 3 956 4 168 3 869 3 628 3 092 -48,5%

Leedu - 9 505 9 059 - 9 098 8 783 8 882 8 276 7 660 -19,4%

Soome 5 300 5 306 5 375 5 259 5 283 4 784 5 374 - 4 584 -13,5%

Käive töötaja kohta

Eesti 84,0 85,7 90,2 113,7 116,8 124,5 150,7 162,9 140,6 67,4%

Läti 37,9 41,3 48,5 55,6 65,6 72,2 84,2 93,8 82,2 116,9%

Leedu 35,6 37,7 37,6 44,5 54,1 64,4 86,6 98,8 89,6 151,7%

Soome 367,4 375,4 377,1 387,1 398,4 427,6 438,7 432,2 420,4 14,4%

Brutolisandväärtus töötaja kohta, tuhat eurot

Eesti 8,9 9,9 12 9 11,7 16,4 23 23,3 24,6 176,4%

Läti 10,1 11 10,1 10,3 13,3 13,1 16,1 16,6 14,9 47,5%

Leedu - 5,8 9,2 184,9 11,1 15,4 20 13,4 18,6 220,7%

Soome 51,6 53,2 52,8 57,8 60,1 60 58,1 - 80,0 55,0%

Tööjõu tootlikkus (töötasudega korrigeeritud) (lisandväärtus töötaja kohta/personalikulud), %

Eesti 147,4 150 163,3 117 130,7 171,1 205,4 180 193,2 31,1%

Läti 276,5 306,7 228,9 217,7 255,2 199,6 190,1 162,2 159,3 -42,4%

Leedu 145,9 121,5 166,1 111,9 180,5 222,4 233,5 127,1 199,1 63,9%

Soome 143,6 140,3 142,5 145,9 151,5 149,8 140,6 133,8 146,8 2,2%


Piimatöötlemisettevõtete tootlikkuse võrdlemiseks kasutatakse lisandväärtuse näitajaid (tabel 25).

Ainsana on aastatel 2001-2009 vähenenud Läti piimatööstuste poolt loodav lisandväärtus. Eesti piima-

tööstuste lisandväärtus on kasvanud 103,8% võrra, Leedus 158,5% võrra ning Soomes 34,1% võrra.

Eesti, Leedu ja Soome piimatööstused on suutnud kasvatada ka lisandväärtuse osakaalu toodangu

väärtusest. Samuti on Eestis, Leedus ja Soomes suurenenud piimatoodete tootmise osakaal töötleva

tööstuse lisandväärtusest.

Tabel 25. Lisandväärtuse loomine Balti riikide ja Soome piimatoodete tootmisega tegelevates ettevõtetes

aastatel 2001-2009

Lisandväärtus 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Muutus 2001-2009

Eesti 26,1 26,9 31,1 24,2 30,2 42,4 57,0 54,3 53,2 103,8%

Läti 60,7 61,1 41,0 42,4 52,7 54,5 62,3 60,2 46,0 -24,2%

Leedu 68,2 55,2 83,2 94,6 101,3 135,7 177,2 110,5 142,7 158,5%

Soome 273,5 282,3 284,0 303,8 317,5 286,8 312,1 336,6 366,8 34,1%

Lisandväärtuse osakaal toodangu väärtusest, %

Eesti 13,3 14,4 15,9 9,3 11,6 15,4 18,2 16,9 19,8 48,9%

Läti 31,1 31,7 23,1 20,6 21,9 18,9 19,0 18,0 19,2 -38,3%

Leedu 18,1 15,8 22,1 20,7 19,6 22,5 21,9 13,1 21,7 37,3%

Soome 16,0 16,0 16,1 17,1 17,6 15,9 15,9 15,3 18,4 15,0%

Piimatoodete tootmise osakaal töötleva tööstuse lisandväärtusest, %

Eesti 2,7 2,4 2,4 1,7 1,9 2,2 2,5 2,5 3,4 25,9%

Läti 3,7 4,9 3,2 3,2 3,6 3,1 2,9 3,2 3,7 0,0%

Leedu 5,0 3,6 4,6 4,2 4,0 5,2 5,7 4,1 6,6 83,3%

Soome 0,9 1,0 1,0 1,0 1,1 0,9 0,9 1,0 1,6 77,8%


53

3 Trendid piimatoodete tarbimises

3.1 Eelistuste muutumine toodete osas

Aastatel 2003-2010 on piimatoodete tarbimises toimunud nii tõuse kui langusi seoses sissetulekute ja

elukalliduse muutusega sel perioodil (tabel 26). Kuni 2007. aastani piimatoodete tarbimine suurenes ja

on pärast seda langenud (v. a või ning kontsentreeritud piim). Statistikaameti andmetele tuginedes

võib öelda, et suur muutus on toimunud juustude tarbimises, mis küll 2008. aastal langes võrreldes

2007. aastaga, kuid on taas tõusnud 2009. ja 2010. aastal. Juustu tarbimine on suurenenud 13,4 kg-lt

18,7 kg-ni ühe elaniku kohta.

Tabel 26. Piimatoodete tarbimine elaniku kohta Eestis, kg

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Värske piima tooted kokku, v.a

värske koor 129,5 122,8 131,2 136,2 136,2 140,4 136,8 128,8

Joogipiim, petipiim, hapendatud

piim, koor, jogurt ilma lisaaineteta 112,3 107,4 112,9 121,6 116,5 120,7 118 110,8

Muud fermenteeritud tooted, muud

piimatooted, piimapõhised joogid 17,2 15,4 18,3 14,6 19,7 19,7 18,8 18

Värske koor 5,5 5,8 5,6 6,2 7,2 6,2 6 6,7

Juust 13,4 14,2 15,3 15,9 18,4 16,7 18,4 18,7

Sulatatud juust 0,8 1 1,7 1,2 1,3 1,2 1,1 1,2

Või 5 4,6 2,7 3,3 3,5 4,3 5,5 4,2

Kontsentreeritud piim 0,2 0,2 0,2 0,3 0 1,6 0,7 1,5

Täispiimapulber 3,9 1,3 0 0,5 0,1 3,7 2,1 0,7


Värske koore ja kontsentreeritud piima tarbimises ei ole suuri muutusi toimunud. Täispiimapulbri

tarbimine on olnud kõrgeim 2003. ja 2008. aastal. 2008. aasta suurenenud tarbimise põhjuseks võib

olla täispiimapulbri jätkuvalt madal kokkuostuhind maailmaturul ning ekspordi väike osakaal kogu-

toodangust, mistõttu toodetud täispiimapulber kasutati sisemaiseks tarbimiseks. Või tarbimise suure-

nemist perioodil 2005-2009,võib seostada sissetulekute tõusuga, tarbimise langust 2010. aastal võib

seostada või hinna tõusu ning üldise majandusliku olukorra halvenemisega. Sellises olukorras eelista-

vad tarbijad odavamaid (samas ka väheväärtuslikke) toiduaineid, nt või asendatakse odavama marga-

riiniga.

Piimatoodete tarbimise vähenemist 2010. aastal kinnitas ka Eesti konjunktuuriinstituudi (2011) uuring.

Majandusliku olukorra halvenemise tõttu märkis 26% tarbijatest, et nad on pidanud viimastel aastatel

piimatoodete (eelkõige rõõsk koor, jogurtid, jäätis) tarbimist vähendama. Lisaks märkisid tarbijad, et

piimatooted asendati majandusliku olukorra halvenedes odavama kohupiima ja lahjema joogipiimaga.

Seega võib väita, et piimatoodete tarbimine on otseselt seotud elanike sissetulekutega ning sissetuleku-

te kasvades või kahanedes muutuvad ka piimatoodete kogused ja toodete valik tarbija ostukorvis.

Balti riikide ja Soome piimatoodete tarbimist võrreldakse käesolevas uuringus juustu ja või osas pe-

rioodil 2003-2009 (joonis 42). Juustu tarbimise võrdlusest ühe elaniku kohta nähtub, et suurimad juus-

tutarbijad on soomlased ning seejärel eestlased, viimaste juustu tarbimine on aastatel 2003-2010 suu-

renenud 5,3 kg ühe elaniku kohta. Ka Lätis ja Leedus on juustu tarbimine suurenenud, kuid mitte olu-

liselt. Juustu tarbimise trend on kõikides vaadeldud riikides pigem positiivne.

54

Joonis 42. Juustu tarbimine elaniku kohta aastas, kg


Või tarbimine on Balti riikides ja Soomes varieerunud aastatel 2003-2009 (joonis 43). Soome ja Läti

elanike või tarbimine on suurenenud aastatel 2003-2009. Suurim muutus on toimunud eestlase või

tarbimises. 2003. aastal tarbiti võid ca 5 kg, 2009. aastal ca 5,5 kg inimese kohta, vahepealsel perioodil

oli see näitaja madalam, madalaimal tasemel, alla 3 kg inimese kohta, oli see 2005. aastal. Või tarbi-

mise vähenemist võib seostada margariini ja määrdevõi laialdase kasutamisega. Alates 2005. aastast

hakkas sissetulekute kasvades ka või tarbimine suurenema. Majanduslikult rasketel aegadel eelistavad

tarbijad odavamaid toidukaupu ning 2010. aastal või tarbimine vähenes. Leedu elanike või tarbimine

on aastate lõikes väga suure varieeruvusega.

Joonis 43. Või tarbimine elaniku kohta aastas, kg

Allikas: Eurostat (2011), Finnish Agriculture and Rural Industries 2011

3.2 Toidukaupade ja piimatoodete peamised ostukohad Eestis

Toidukaupu on võimalik osta nii suurtest toidukauplustest, spetsiaalsetest poodidest (näiteks mahe-

poed) või turult. Samuti võib toidu ise toota, mis on paljudele eestlastele omane. Eesti taasiseseisvu-

misest alates on aga omatoodetud toidu osakaal vähenenud. Seega on põllumajandustootjad ning toi-

duainetetööstus toidutootja rollis ning peavad rahuldama suurenenud nõudlust toidu järele.

55

Tarbijate kiirenenud elutempo on olnud üheks põhjuseks suurte toidukaupluste tekkimisel – tarbija

soovib ostu sooritada madala hinna ja võimalikult vähese ajakuluga. Suured toidukauplused sobivad

sellisteks ostudeks palju paremini kui turg. Seetõttu on turg kui kaubavahetuskoht kaotamas oma rolli

ostukohana. Suurima muutus, mida see endaga kaasa on toonud, on see, et tarbijal ei ole võimalust

toidu esmatootjaga kokku saada. Esmatootja müüb toodangu kokkuostjale, kes töötleb selle ning müüb

edasi kas siis lõpptarbijale või vahendajatele. Piimatooted on kahtlemata toidukaubad, mis enamikul

juhtudest jõuavad tarbijani töödeldud ja pakendatud kujul.

2003. aasta „Elanike toitumisharjumuste ja toidukaupade ostueelistuste“ uuringust selgus, et toidukau-

pade peamisteks ostukohtadeks olid suured toidukauplused, kus sooritas oma ostudest 54% tarbijatest,

25% ostis toidukaubad väikestest toidukauplustest ning 15% turult, vaid 4% tarbijatest ostsid toidu-

kauba hulgilaost ja 2% otse talust (Elanike toitumisharjumused, 2003). 2010. aasta uuringust selgus, et

toidukaupade peamisteks ostukohtadeks on suured toidukauplused ning võrreldes eelnenud perioodiga

sooritab juba enamus ehk 80% tarbijatest oma ostud suurtes toidukaupluses, 19% väikestes toidukaup-

lustes ning 1% turul, mujalt - hulgilaost, internetist ja otse talunikult ostetud toidukaupade kogused ei

ole märkimisväärsed. Piima ja piimatoodete peamiseks ostukohaks on suured toidukauplused, 95%

piimatoodetest ning 90% piimast ostetakse sealt, talunikelt osteti piima 7% ulatuses. (Elanike toitu-

misharjumused, 2011)

Toidukaupluses teeb tarbija ostuotsuse valides homogeensete toodete seast endale meelepärase, seda

lähtuvalt toote hinnast, pakendist, säilivusajast, tervislikkusest jm. Toidukaupade ostuotsuseid mõjuta-

vatest teguritest tõid tarbijad välja oluliste teguritena toote maitse ja värskuse (85%) ning kvaliteedi

(80%), suhteliselt tähtsaks peetakse ka toodete tervislikkust (62%) ja soodsat hinda (60%) (Elanike

toitumisharjumused, 2011).

3.3 Eelistused toodete päritolu osas

Eestimaise toidu eelistus on viimastel aastatel vähenenud, 2005. aastal pidas toidukauba kodumaist

päritolu väga tähtsaks 65% tarbijatest, kuid 2010. aastal pidas seda väga tähtsaks vaid 34% tarbijatest.

Kodumaiste piimatoodete eelistamise osas on aastatel 2001-2010 toimunud mitmeid muutusi: 2010.

aastal oli ainult kodumaise toidukauba ostjaid jogurti osas 81% ning juustu osas 81%. 2001. aastal olid

need näitajad vastavalt 85% ja 94%, mis tähendab, et mõlema piimatoote osas on kodumaise toodangu

eelistus vähenenud (Elanike toitumisharjumused, 2011).

Toidukauba mahedat tootmisviisi hindas 2010. aastal väga oluliseks 24% tarbijatest, 2004. aastal pidas

seda väga oluliseks 49%. Mahetoidu eelistuse vähenemise põhjuseks võib olla mahetoidu hind, mis on

tavatoidust mõnevõrra kallim ja sissetulekute vähenemisel eelistatakse odavamaid toidukaupu. Samuti

võib olla põhjuseks asjaolu, et tarbija ei tunneta erinevust tava- ja mahetoidu kvaliteedi vahel (Elanike

toitumisharjumused, 2011)

Balti riikides läbiviidud turu-uuringust selgus, et 2010. aastal on kõigis kolmes riigis toiduainete kvali-

teedi peamiseks tunnuseks värskus ja säilivus, kuid hea maitse kui kvaliteedi tunnus on oma rolli kao-

tanud. Kodumaist toidukaupa peetakse Eestis olulisemaks kui Lätis ja Leedus, kuid naturaalsuse, ma-

heduse, puhtuse ja välimuse tunnused on oma olulisust kaotamas. Päritolumaa jälgimine on Eestis

vähenenud, kusjuures rohkem jälgib seda vanem põlvkond. Positiivse aspektina ilmnes, et Läti ja Lee-

du hoiakud Eesti toiduainete suhtes on paranenud. (Voog, 2011)

56

3.4 Trendid toidukaupade tarbimises

Tulevikku vaatavalt (ekspordile orienteeritult) peab hindama olevikus toimuvaid trende Euroopa ta-

sandil. Voog (2011) on välja toonud, et Euroopa erinevate riikide üldine toidukaupade (piima-, liha-,

teravilja-, köögiviljatooted, jne) tarbimisstruktuur on väga sarnane, mis võimaldab tööstustel eksporti-

da tooteid, mida toodetakse ka kodumaise nõudluse rahuldamiseks. Mis tähendab, et toote sihtriigist

(Euroopa tasandil) lähtuvalt eraldi töötlemis- ja pakendamisseadmetesse ei ole vaja tööstustel inves-

teerida.

Olulisemad erinevused seisnevad toidukaupade ostmisele kulutatud summade osakaalus perede eelar-

vest ja toidukaupadele tehtavate kulutuste tasemes. Eestis, nagu ka paljudes teistes Ida-Euroopa riiki-

des, moodustavad kulud toidukaupadele üle 20% ning Lääne-Euroopa jõukametes riikides (Holland,

Saksamaa, Ühendkuningriigid) on see natuke üle 10% perede eelarvest. Jõukamates riikides kulutatak-

se toidukaupadele ligikaudu 2000 eurot aastas ühe inimese kohta ning Eestis natuke alla 1000 euro,

peamine erinevus tuleneb sissetulekute tasemest. (Voog, 2011)

Toidukaupade üldine tarbimisstruktuur on sarnane, kuid siiski võib eristada Ida- ja Lõuna-Euroopat

(arenevad tarbijaühiskonnad) ning Põhja- ja Lääne-Euroopat (arenenud tarbijaühiskonnad), mille eri-

nevusi peaks silmas pidama toodete ekspordil (Voog, 2011)

Arenevad tarbijaühiskonnad:

Tarbitakse endiselt selleks, et tõestada oma väärtust (samas hakkavad need hoiakud taandu-

ma).

Tihti skeptilised ja umbusklikud erinevate turundusvõtete suhtes.

Muutuvad tasapisi informeeritumaks (internet) ja teadlikumaks.

Kulutuste kontrollimine ei ole mitte valiku ja elustiililiste väärtuste, vaid majanduslik küsimus

– olulisemad kulutused esmajoones.

Kallimaid ja tuntumaid kaubamärke ostetakse selleks, et näidata oma staatust.

Arenenud tarbijaühiskonnad:

Pingevabam tarbimine.

Informeeritumad, läbinägelikumad ja nõudlikumad tarbijad, kes on harjunud laia valikuga.

Kokkuhoidlikkus muutub väärtuseks ja raiskava ning priiskava elustiili vastandiks.

Tarbijad püüavad pöörduda tagasi elementaarse poole, otsivad elus autentsust, algupära ja liht-

sust. See tähendab suuremat tähelepanu toote tõelisele funktsionaalsusele ja praktilisele vaja-

dusele; ökotoodete tarbimise kasv.

Tulevikutrendid:

Tervislik elustiil, kuid mitte oma elu tasakaalu arvelt. Inimesed pööravad rohkem tähelepanu

toitumisele, elustiilile ja neid ümbritsevale – seega võib keskkonnasõbralikkus muutuda iga-

päevavalikute tegemisel olulisemaks teguriks.

Ökoloogilisus muutub üha olulisemaks – kuid mitte kui idee, vaid kui investeering – investee-

ring enda ja järeltulevate põlvede tervisesse ja heaolusse.

Ökoloogiline tähendab ka säästlikkust – nt on odavam, kasutatakse ümbertöödeldud paken-

deid. Tänapäeval on ökoloogilisemad tooted palju kallimad, kuid see tõenäoliselt muutub, sest

selline tarbimine muutub massiliseks.

57

3.5 Toidukaupade tarbijahinnaindeksi muutus

Toidukaupade tarbijahinnaindeksi muutus näitab kui palju on tarbija toiduainete ostukorvi maksumus

kallinenud võrreldes baasaastaga. Kui palgad suurenevad hindadega samas tempos, siis võib eeldada,

et toidukorvis muutusi ei ole, kui aga hinnad suurenevad rohkem kui palgad, siis teeb tarbija valiku

odavamate (vähemväärtuslike) toidukaupade seast.

THI on kasvanud aastatel 2001-2010 nii Balti riikides kui Soomes (joonis 44). Kõige enam on toidu-

kaupade THI tõusnud Lätis ning kõige vähem Soomes.

Joonis 44. Toidukaupade tarbijahinnaindeks, 2000=100%


Piima tarbijahinnaindeks on suurenenud samas tempos üldiste toidukaupade tarbijahinnaindeksiga

(joonis 45). Piima tarbijahinnaindeksi tõus on olnud aastatel 2005-2008 märkimisväärne, suurim tõus

oli Lätis. 2009. aastal langes Eestis ja Lätis piima hind võrreldes 2008. aastaga vastavalt 24 ja 28 prot-

sendi-punkti, Leedus vähenes see näitaja 9 protsendipunkti võrra, Soomes samal ajal piima tarbijahin-

naindeks tõusis.

Joonis 45 Piima tarbijahinnaindeks, 2005=100%


58

Sissetulekud ja tarbijahinnaindeks peaksid olema kooskõlas, kui elukallidus tõuseb, siis peaksid suu-

renema ka sissetulekud. Sissetulekud suurenesid kõigis Balti riikides aastatel 2005-2009 ning langesid

2010. aastal (joonis 46). Sissetulekud tõusid enim Lätis ja Leedus. Soomes on perioodil 2005-2010

keskmine sissetulek pidevalt kasvanud.

Joonis 46. Sissetulekute muutus perioodil 2005-2010, 2005=100%


Kui keskmine sissetulek Eestis langes 2010. aastal, siis toidukaupade THI langes 2009. aastal võrrel-

des 2008. aastaga, kuid 2010. aastal see taas tõusis, millest võib järeldada, et tarbijad on hakanud tar-

bima odavamaid toiduaineid.

59

4 Piimasektori toetusmeetmed Eestis aastatel 2001-2010

Piimandussektorile suunatud toetuste maht on aastatel 2001-2010 suurenenud ligi üheksa korda. Pea-

miseks mõjuriks on siin olnud ühise põllumajanduspoliitika rakendumine alates 2004. aastast. Tabelis

27 on piimandussektori toetused toodud välja nii esmatootjate kui piima töötlejate osas. Esmatootjate

toetusmeetmed on jagatud kuude suuremasse klassi vastavalt nende toetuste eesmärkidele. Töötlejatele

suunatud toetused on jagatud nelja rühma, samuti vastavalt erinevate toetuste eesmärkidele. Kuna

paljud toetusmeetmed on suunatud nii piimatootjatele kui ka teistele põllumajandustootjatele, siis sel-

liste toetuste puhul on piimatootjate osa leidmiseks kasutatud erinevaid eeldusi ja eksperthinnanguid.

Seetõttu on tabelis … toodud näitajad hinnangulised.

Tabel 27. Eestis piimandussektorile suunatud toetused aastatel 2001-2010, mln eurot

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

2001-2010

kogu-

summa

Osakaal

Esmatootmine kokku 10,8 15,2 20,6 53,9 46,0 64,1 69,0 98,2 84,7 79,0 541,4 91,6%

Tootmisega seotud otsetoetu-

sed 8,7 8,6 10,0 13,5 11,6 19,8 4,9 5,3 3,4 1,7 87,5 14,8%

Tootmisest lahtiseotud otse-

toetused 0,0 0,0 0,0 8,9 11,6 14,6 39,3 45,8 38,7 47,3 206,2 34,9%

Tootmisega seotud keskkonna-

toetused 0,3 0,9 1,3 13,7 15,1 17,0 14,2 13,9 20,1 19,0 115,6 19,6%

Erakorralised abinõud (turu-

tõrked ja looduskahju) 0,0 1,4 0,0 0,3 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 1,3 3,4 0,6%

Investeeringutoetused 1,3 3,6 8,7 16,9 6,6 12,0 9,6 32,2 21,4 8,3 120,4 20,4%

Muud arenguga seotud meet-med

0,5 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 1,0 1,0 1,0 1,5 8,2 1,4%

Töötlemine kokku 0,6 2,1 2,6 4,0 6,2 4,6 5,4 1,8 12,5 10,2 49,9 8,4%

Investeeringutoetused 0,0 1,4 1,7 2,2 2,0 1,0 0,5 0,0 1,1 0,0 10,0 1,7%

Turukorraldus (eksorditoetus,

sekkumiskokkuost, eraladus-tamine)

0,0 0,0 0,0 1,3 3,4 2,3 3,6 0,2 9,7 8,0 28,4 4,8%

Tarbimistoetus (koolipiim) 0,6 0,7 0,9 0,6 0,6 0,9 1,0 1,2 1,2 1,3 9,0 1,5%

Turuarenduse ning teadus- ja arendustegevuste toetused

0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,3 0,4 0,4 0,4 0,8 2,4 0,4%

Piimandussektor kokku 11,3 17,3 23,2 58,0 52,1 68,7 74,4 99,9 97,2 89,2 591,3 100,0%

Allikad: koostatud PRIA (), Põllumajandusministeeriumi (), EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja

analüüsi (), Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse () andmete alusel.

Joonisel 47 on kujutatud esmatootmise ning piimatöötlejate toetuste kogusumma aastatel 2001-2010.

Jooniselt nähtub, et Eestis on piimandussektori toetused olnud peamiselt suunatud piima esmatootjate-

le. Aastatel 2001-2010 sai piimandussektor toetusi 591,3 mln euro ulatuses. Sellest summast moodus-

tasid esmatootjate toetused 91,6% ning piimatöötlejate toetused 8,4%. Töötleva sektori osa oli suurem

aastatel 2009-2010, mil piimaturu madalseisu üleelamiseks rakendati suuremas ulatuses turukorral-

dusmeetmeid.

Piima esmatootjate toetused kolme suurema toetuste liigi lõikes on toodud joonisel 48. Jooniselt näh-

tub, et tootmisega seotud toetuste osakaal oli suurim aastatel 2004-2006 ning on alates 2007. aastast

püsinud ligikaudu 20 mln euro juures ühes aastas. Muutunud on aga tootmisega seotud toetuste allikas

– kui aastani 2007 moodustasid olulise osa tootmisega seotud toetustest otsetoetused, siis alates 2007.

aastast on suurem osa tootmisega seotud toetustest Maaelu arengukava keskkonnatoetused. Investee-

ringu- ja arengutoetuste osakaal on esmatöötlejate puhul aastate jooksul mõnevõrra suurenenud. Kõi-

60

gist esmatootjate toetustest moodustas nende summa perioodil 2001-2010 23,8%. Oluliselt on aga

suurenenud tootmisest lahti seotud toetuste ning erakorraliste abinõude osatähtsus esmatootjate kõigist

toetustest. Selles rühmas on suurim osakaal tootmisest lahtiseotud otsetoetustel. Need toetused moo-

dustavad olulise osa põllumajandustootjate sissetulekutest, kuid kuna need ei oma otsest seost tootmi-

sega ega ettevõtte arendamisega, on nende mõju tootmise arengule juhuslik. Toetuste saajad võivad

kasutada tootmises lahtiseotud toetusi oma ettevõtete arendamiseks ja investeeringute finantseerimi-

seks, kuid nad ei pea seda tegema.

Joonis 47. Piima esmatootjate ja -töötlejate toetused Eestis aastatel 2001-2010, mln eurot



Joonis 48. Piima esmatootjate toetused Eestis aastatel 2001-2010, mln eurot

Allikad: koostatud PRIA (2011), Põllumajandusministeeriumi (2010), EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse

uuringute ja analüüsi (2011), Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuse (2001) andmete alusel.

Piimatöötlejate toetustest suurema osa moodustavad turukorraldustoetus- ja tarbimistoetused (joonis

49). Tarbimistoetuste puhul on tegemist koolipiimatoetusega, mis kogu sektori toetustest moodustas

aastatel 2001-2010 1,5% ning töötlevale tööstusele suunatud toetustest 18,1%. Piimatööstuste inves-

teeringutoetuste kogusumma oli aastatel 2001-2010 hinnanguliselt 10 mln eurot ning need moodusta-

sid kogu piimandussektori toetuste kogusummast 1,7% ja piimatööstuste toetuste kogusummast

20,1%.

61

Joonis 49. Piimatöötlejate toetused Eestis aastatel 2001-2010, mln eurot



Piimandusstrateegia eesmärkide saavutamise seisukohast on oluline pöörata enam tähelepanu piima

tootmist ja töötlemist mõjutavate toetuste tingimustele ja osakaalule toetuste kogueelarvest. Aastatel

2008-2010 moodustasid piimatootmisega seotud toetused 22,1% sektori toetustest, investeeringute

ning teadus- ja arendustööga seotud toetused 23,8% ning tarbimistoetused 1,3%. Seega oli sektori

arengut otseselt mõjutavate toetuste osakaal kõigist sektori toetustest 47,2% ning 52,8% toetustest ei

olnud seotud konkreetsete eesmärkidega.

Arvestades WTO läbirääkimiste üldist suunda turukorraldustoetuste ning tootmisega seotud toetuste

vähendamisele, tuleks seega enam tähelepanu pöörata investeeringutoetustele ning teadus- ja arendus-

tegevusele, mis aitaksid tõsta nii esmatootmise kui piimatöötlemise tootlikkust ning piimatoodete li-

sandväärtust. Ka otsetoetused on olulised esmatootjate sissetulekute tagamisel ning rahavoogude stabi-

liseerimisel, kuid nende tootmisest lahtiseotud iseloomu tõttu on nad sektori arengu suunamiseks eba-

tõhusad.

62

5 Piimasektori panus Eesti majandusse

5.1 Lisandväärtus

Piim moodustas aastatel 2001-2011 Eesti põllumajandustoodangu väärtusest 26,4% (kaalutud keskmi-

ne), veised 5,3% ja rohusöödad 7,4% (Statistikaamet 2011). Kui eeldada, et veiste ja rohusöötade ko-

gutoodangust on piimatootmisega seotud 50%, siis hinnanguliselt on piima ja piimatootmisega otseselt

seotud tegevuste osatähtsus Eesti põllumajandustootmisest ligi kolmandik. Kui lisada sellele veel pii-

matootjate poolt kasvatatud teraviljade ja õlikultuuride toodangu väärtus, siis moodustab piimatootjate

toodang Eesti põllumajanduse kogutoodangust ligikaudu 40%.

Põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi valdkonnad moodustasid 2009. aastal 3,1% kõigi Eesti ette-

võtete toodangu väärtusest ning 3,5% kõigi Eesti ettevõtete lisandväärtusest (tabel 28). Taime- ja loo-

makasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade osakaal toodangu väärtusest oli 1,9% ning

lisandväärtusest 2,1%. Kui eeldame, et piimatootmisega tegelevad ettevõtted annavad ligikaudu 40%

valdkonna toodangust ja lisandväärtusest, siis hinnanguliselt oli 2009. aastal piimatootmisettevõtete

osakaal kõigi ettevõtete kogutoodangust 0,7% ning lisandväärtusest 0,9%.

Piimatoodete tootmisega tegelevate ettevõtete ehk piimatöötlejate toodang moodustas 2009. aastal

1,3% kõigi Eesti ettevõtete kogutoodangust ning 0,7% lisandväärtuses. Kui liita kokku piimatootjate

ning piima töötlejate panus Eesti ettevõtete kogutoodangusse ning lisandväärtusesse, siis 2009. aastal

oli see vastavalt 2,1% ning 1,6%. Seejuures on piimatootjate ja –töötlejate agregeeritud osatähtsus

kõigi ettevõtete toodangust ning lisandväärtusest aastatel 2006-2009 pigem tõusnud.

Tabel 28. Piimatoomise ja piimatoodete tootmise osatähtsus Eesti ettevõtete kogutoodangust ning loodud

lisandväärtusest aastatel 2005-2009, %

Osakaal toodangu väärtusest, % 2005 2006 2007 2008 2009

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 3,3% 2,6% 3,0% 3,2% 3,1%

..taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 1,8% 1,5% 1,7% 1,9% 1,9%

…. piimatootmine (40%) 0,7% 0,6% 0,7% 0,8% 0,7%

Töötlev tööstus 31,1% 30,3% 30,0% 30,5% 28,0%

..toiduainete tootmine 4,3% 3,9% 3,8% 4,3% 4,7%

....piimatoodete tootmine 1,4% 1,2% 1,2% 1,3% 1,3%

Piimatootmine ja piimatoodete tootmine kokku 2,2% 1,9% 1,9% 2,0% 2,1%

Osakaal lisandväärtusest, %

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 3,4% 2,8% 3,8% 3,4% 3,5%

..taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad 2,1% 1,8% 2,2% 2,1% 2,1%

…. piimatootmine (40%) 0,8% 0,7% 0,9% 0,8% 0,9%

Töötlev tööstus 24,0% 22,9% 23,6% 24,2% 21,8%

..toiduainete tootmine 2,3% 2,1% 2,3% 2,6% 3,0%

....piimatoodete tootmine 0,5% 0,5% 0,6% 0,6% 0,7%

Piimatootmine ja piimatoodete tootmine kokku 1,3% 1,3% 1,5% 1,5% 1,6%


5.2 Töökohad

Piimatootmise tootmistüüpi kuuluvates ettevõtetes oli 2010. aastal hõivatud hinnanguliselt 7027 tööta-

jat (tööjõu aastaühikutes) (Maamajanduse Infokeskus, 2011). Taime- ja loomakasvatuses, jahinduses

63

ja neid teenindavatel tegevusaladel oli 2010. aastal Eestis hõivatud 17,2 tuhat inimest (Statistikaamet

2011). Kõigist hõivatutest moodustasid taime- ja loomakasvatuses, jahinduses ja neid teenindavatel

tegevusaladel hõivatud 2010. aastal 3,0%. Seega moodustasid piimatootmise tootmistüüpi kuuluvates

ettevõtetes hõivatud 2010. aastal ligi 40,9% taime- ja loomakasvatuses, jahinduses ja neid teenindava-

tel tegevusaladel hõivatute üldarvust ning 1,23% kõigi tegevusalade hõivatute üldarvust.

Piimatooteid tootvates ettevõtetes oli 2009. aastal 2184 hõivatut. 2010. aasta hõivatute arvu kohta

käesoleva aruande koostamise ajal statistilisi andmeid veel ei olnud. Kui eeldada, et 2010. aastal pii-

matooteid tootvates ettevõtetes hõivatute arv ei muutunud, siis moodustas 2010. aastal piimatooteid

tootvates ettevõtetes hõivatute arv 0,38% kõigist hõivatutest.

Seega oli piima esmatootmises ning piimatoodete tootmises hõivatuid 2010. aastal hinnanguliselt 9211

mis moodustas 1,61% kõigist hõivatutest.

5.3 Eksport

Samal ajal kui Eesti üldine väliskaubandusbilanss on aastatel 2001-2011 olnud negatiivne, on välis-

kaubandusbilanss piima ja piimatoodete osas olnud püsivalt ülejäägiga (tabel 29). Piim ja piimatooted

on vaadeldaval perioodil moodustanud Eesti koguekspordist keskmiselt 1,5% (kaalutud keskmine).

Tabel 29. Eesti väliskaubandusbilanss, piima ja piimatoodete netoeksport ning piima ja piimatoodete

osakaal koguekspordist aastatel 2001-2011

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 (10 k)

Netoeksport (kaubad

kokku), mln eurot -1 100,9 -1 437,3 -1 713,0 -1 934,4 -2 027,6 -2 992,4 -3 405,6 -2 426,4 -783,0 -502,7 -503,4

Netoeksport (piima-tooted), mln eurot 44,3 42,3 19,6 54,8 66,8 76,3 100,9 92,4 62,0 96,3 95,6

Piimatoodete osakaal

koguekspordist, % 1,7% 1,7% 1,5% 1,6% 1,4% 1,3% 1,6% 1,6% 1,5% 1,7% 1,4%


64

Kasutatud kirjandus

Agri Consulting OÜ (2011) Andmebaas EESTI PIIMATOOTJAD 2009-2010. Andmed edastas Aadi Remmik.

Agro RINKA (2011) Agro RINKA. Oficialus informacinis statistinis leidinys. Nr. 21(171), 29.11.2011.

http://www.vic.lt/?mid=411

Central Statistical Bureau of Latvia (2011) Andmebaas.

http://www.csb.gov.lv/en/dati/statistics-database-30501.html

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (2011) Uued- või rekonstrueeritud piimakarja farmid seisuga 20.12.2011.

Andmed edastas Tanel Bulitko.

Eurostat (2011) Andmebaas. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home

FADN Public Database (2011) Andmebaas. http://ec.europa.eu/agriculture/rica/database/database.cfm

FAOSTAT (2011) Andmebaas. http://faostat.fao.org/

Grant, Richard J. (1993) Feeding to Maximize Milk Solids. University of Missouri Extension,

http://extension.missouri.edu/p/G3110

Jõudluskontrolli aastaraamatud 2001-2010 (2011a) Jõudluskontrolli Keskus.

http://www.jkkeskus.ee/page.php?page=0147

Jõudluskontrolli Keskus (2011b) Karjade 2010. aasta kontrollaasta toodangud.

http://www.jkkeskus.ee/stat/head_karjad_2010.php

Lauksaimniecības datu centrs (2011) Piimakvoodi täitmise statistika.

http://www.ldc.gov.lv/?u=lv/piena_kvotas/informativais_materials/piena_kvotas_izpilde

Maamajanduse Infokeskus (2011) Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2010.

http://www.maainfo.ee/data/trykis/aastaraamat/FADN2010.pdf

Piimaliit (2008) Võimsuste kasutamine Eesti Piimaliidu liikmesettevõtetes. Andmed edastas Tiina Saron.

Piimaliit (2011a) Piimatööstuste seadmete vanus. Andmed edastas Tiina Saron.

Piimaliit (2011b) Piimatoodete tootmine aastatel 2004-2011. Andmed edastas Tiina Saron.

PRIA (2008) Piimakvoodi omanike andmed 01.04 seisuga aastate 2004-2007 kohta. Maaülikooli andmepäring

PRIAle.

PRIA (2011a) Piimakvoodi omanike andmed 01.04 seisuga aastate 2007-2011 kohta. Maaülikooli andmepäring

PRIAle.

PRIA (2011b) Põllumajandusloomade registrite väljavõte 01.07 2011 seisuga. Maaülikooli andmepäring

PRIAle.

Prospectus (2003) Strategic Development Plan for the Irish Dairy Processing Sector. http://www.prospectus.ie/documents/4257508IrishDairyProcessingSectorStrategicReportMar03.pdf

Remmel, Toomas (2011) Piima rasvasisalduse kõikumine. http://www.jkkeskus.ee/pages/pv/il_oktoober.htm

Statistics Lithuania (2011) Andmebaas.

http://db1.stat.gov.lt/statbank/SelectTable/Omrade0.asp?PLanguage=1

Statistikaamet (2011) Andmebaas. http://www.stat.ee/

Tike (2011) Number of dairy cows by herd size on 01.05.2011. Andmed saadud MTT Agrifood Research

Finland kaudu.

http://www.vic.lt/?mid=411

http://www.csb.gov.lv/en/dati/statistics-database-30501.html

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/eurostat/home

http://ec.europa.eu/agriculture/rica/database/database.cfm

http://faostat.fao.org/

http://extension.missouri.edu/p/G3110

http://www.jkkeskus.ee/page.php?page=0147

http://www.jkkeskus.ee/stat/head_karjad_2010.php

http://www.ldc.gov.lv/?u=lv/piena_kvotas/informativais_materials/piena_kvotas_izpilde

http://www.maainfo.ee/data/trykis/aastaraamat/FADN2010.pdf

http://www.prospectus.ie/documents/4257508IrishDairyProcessingSectorStrategicReportMar03.pdf

http://www.jkkeskus.ee/pages/pv/il_oktoober.htm

http://db1.stat.gov.lt/statbank/SelectTable/Omrade0.asp?PLanguage=1

http://www.stat.ee/

65

Veterinaar- ja toiduamet (2011) Tunnustatud piimakäitlemisettevõtted

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=785

Viira, Ants-Hannes (2011) Eesti põllumajanduse arenguetapid viimasel 20 aastal. Maaelu arengu aruanne 2011.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut, lk 76-98. https://www.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-

aruanne/

Viira, Ants-Hannes, Roots, Jüri, Põldaru, Reet (2011) Toorpiima eksportimine – milline on saamatajääv tulu?

Piimafoorum 2011.

http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=785

https://www.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

https://www.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

Documents

Eesti piimanduse strateegia taustauuring › sites › default › files › public › ... · Taustauuring on jagatud viieks peatükiks. Esmalt käsitletakse arenguid piima tootmises,