miskusmillal

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

EESTI KEELESEESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile

mida Soomes teha ja näha tasub

SOOME SÜGIS 2010

ooper, teater, kontserdid, näitused...

Superklubid Superklubid ja rahvakõrtsidja rahvakõrtsid

Sügise suurimad Sügise suurimad messid messid

Lõuna-Soome Lõuna-Soome parimad parimad peresihtkohadperesihtkohad

Kekkoneni sünnist Kekkoneni sünnist möödub 110 aastatmöödub 110 aastat

Lady Gaga ja Lady Gaga ja muud kontserdidmuud kontserdid

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

KultuuriekstraKultuuriekstra/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Avatud iga päev (v.a 24.-25.12.2010)

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes jakatsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse kaeesti keeles.

Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega- Keskkonnahoidlik tarbimine- Arukas liiklemine- Keeled ja kultuurid- Elu struktuur- Science On a Sphere - Maakerateadus- Heureka klassika

Vahelduvad näitused:- Mõrv Heurekas- Teadus muudab maailma

Vattenfall Planetariumis kolm filmi:- UUS: Tee tähtedesse- Mustad augud - teekond tundmatusse- Kaluoka´hina - nõiutud riff

al. 666.-

Päevakruiis

Helsingisse koos hommiku- ja õhtusöögiga

Päevakruiis

al. 410.-

Helsingisse

Reisijapilet

al. 383.-

koos hommikusöögiga

Helsingisse

Autopakett

al. 940.-

2 reisijat + sõiduauto üks suund

kahele

Peredele parim hind!

(pühap. 22.30 < 20.00)

VIKING XPRS

08.00 > 10.30

Tallinn - Helsingi

14.00 < 11.30

18.00 > 20.30

24.00 < 21.30(pühap. 16.30 > 19.00)

Sõiduauto kuni 6 m pikk ja 2,05 m kõrgeLisainfo telefonil 666 3966Broneeri reis mugavalt www.vikingline.ee

Hind kehtib ainult Viking Clubi liikmele. Registreeru TASUTAwww.vikingline.ee

Alla 12 aastased lapsed reisivad tasuta!

S Ü G I S 2 0 1 0 3T H E B A LT I C G U I D E

KONTSERT Lady GagaÜlehelikiirusel maailmaklassi superstaariks

saanud Lady Gaga (pärisnimega Stefani Joanne Angelina Germanotta) rabab just oma live-esinemistega. Uusima maailmaturnee nimi on “The Monster Ball Tour,” mis külastab Soomet oktoobris. Skandaalse artisti plaate on paari aastaga müüdud miljoneid kõikjal kogu maailmas ning mitmed tema megahitid, nagu “Just Dance,” “Poker Face” ja “Alejandro” on igal pool raadiojaamade playlist’ide eesotsas.

13.10. “The Monster Ball Tour” Hartwall Areena, Helsingi

SPORT Eesti osaleb saalihoki MM-võistlustel

Meeste saali hoki MM-võistlused saabuvad pärast kaheksa-aastast pausi taas Helsingisse. Soome koondisel on au kaitsta koduväljakul 2008. aastal saavutatud maailma-meistritiitlit. Saalihoki MM-võistlustel osaleb kokku 16 riiki. Eesti mängib samas alagrupis Rootsi, Saksamaa ja Austraaliaga. Soomega ühes alagrupis on veel Venemaa, Taani ja Kanada.

4.—11.12 Hartwall Areena, Helsingi

KOGU PERELE Sigalahe talvetsirkusRahvusvahelise taseme tsirkuseosavus, õhuak-

robaatika, tants ja illusioon reipa tsirkuseorkestri eestve-damisel — selline on Hurjaruuthi retsept talvemasenduse peletamiseks. Traditsioonilises etenduses “Talvetsirkus” (Talvisirkus) saab näha muuhulgas sigu ja päkapikke. Fantaasiarikast kogupereseiklust täidab rütmidega sal-saorkester Kuukumina. Soovitatav vanus on 3+. Foto Riku Virtanen.

Talvetsirkus Sika4.11—9.1 Kaablitehase Pannuhalli, Helsingi

FESTIVAL “Etnosoi!”Soome vanim maailmamuusikafestival “Etnosoi!”

toob novembriõhtutesse muu seas pille uurivat musit-seerimist, aafriklastest lauljaid-laulukirjutajaid, Lõuna-Prantsusmaa maailmamuusikavisionääri ja legendaar set ungaripärast tantsutoameeleolu. Esinejate hulka kuuluvad näiteks Titi Robin Trio (Prantsuse), Acoustic Africa: Oliver Mtukudzi (Zimbabwe), Afel Bocoum (Mali) & Habib Koité (Mali) ning Ensemble Ferenc Sebö. Finaalkontserdil Korjaamos esineb briti bänd Les Triaboliques (pildil, foto Simon Lewis).

9.—23.11 Helsingi

ERILINE Superkoomik rõivastub paberisse

Novembris saabub ülemaa ilmselt auhinnatud koomik ja imitaator Ennio Marchetto Helsingisse, kus ta annab kuus etendust. “Elavaks koomiksiks” tembeldatud Marchetto toob Soome oma “ENNIO” nime kandva show, milles saab näha kümnete kaupa tuttavaid tegelaskujusid, kes taasluuakse vaataja ees vaid koomiku kehakeele ja unikaa-lsete paberkostüümide abil. Ennio on kriitikute poolt kiidetud ühemeheshow, mis on ajanud publiku vaimustusest pöördesse kogu maailmas.

“ENNIO Starring Ennio Marchetto” 23.—27.11, Savoy, Helsingi

Eesti võtab EL ühisraha euro kasutusele juba järgmise aasta 1. jaanuaril. Kindlasti pole kõik asjade sellise käiguga rahul, kardetakse hindade tõusu ja muid uue raha tulekuga seotud võima-

likke kõrvalmõjusid. Romantikud jäävad taga igatsema oma rahvuslikku krooni.

Euro kasutamist on hea harjutada Soomes. Kuigi üldine hinnaklass võib olla Soome lahe põhjarannikul kõrgem kui Eestis, on ootamatult paljud kaubad siiski odavamad üle mere. Hinnavõrdlus on hõlpsam, kui mõlemas riigis kasutatakse sama valuutat, ja juba praegu saab Eesti kaupluste hinnalipikutelt uurida ka eurohindu.

Aktiivsemad reisijad ootavad euro tulekut pikisilmi. Eesti ja Soome vahelise turismi viimane pidur jääb ajalukku, juba varem on sinna maetud viisakohustus ja aeglased piirikontrollid. Valuutavahetus on ajaröövel ja ka rahaliselt kulukas, — võib-olla mitte palju, kuid siiski.

Praktilisest kasust tähtsam on aga põhimõte — elame ühtses Euroopas, meil on ühine raha ja liikumine riikide vahel sujub piiranguteta!

Kui Soome aastal 2002 margalt eurole üle läks, valitses teispool lahte paljuski sama meeleolu, mis praegu Eestis. Kardetud hinnatõusu ei järgnenud, ja ka muidu kulges üleminek tõrgeteta. Samas võib veel tänagi kuulda, et võrdluse mõttes arvestatakse hinnad ümber “vanadesse markadesse.” Vaevalt et keegi neid

markasid päriselt taga igatseb, veel vähem palju reisivad inime-sed. Euroga ollakse harjutud ja ühisraha on omaks võetud.

Jukka Arponenpeatoimetaja

The Baltic GuidePeatoimetaja Jukka Arponen

Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls

Fotograaf Stina Kase Toimetussekretär Pille Luik

KontaktPõhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti

Toimetustel +372 6 117 760 faks +372 6 117 761

editorial@balticguide.ee

Reklaamiosakondmarketing@balticguide.ee

faks +372 6 117 761

Projektijuht Mari Tuovinentel +372 6 117 773

Reklaamihinnad1/1-lk 2770 €

tagakaas 3190 €

1/2-lk 1465 €

1/4-lk 790 €

1/8-lk 450 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Reklaamimõõdud1/1 lk (laius x kõrgus) ......254 x 375 mm

1/2 lk (horisontaal) ......... 254 x 185 mm

1/2 lk (vertikaal) .............. 125 x 375 mm

1/3 lk (horisontaal) .........254 x 123 mm

1/4 lk (horisontaal) ...........254 x 91 mm

1/4 lk (vertikaal) ................125 x 185 mm

1/8 lk (horisontaal) ............ 125 x 91 mm

1/8 lk (vertikaal) .................61 x 185 mm

MaterjalidValmis materjalid failidena: Freehand,

Photoshop, Illustrator, pdf (composite)

meedia: CD, DVD

Trükk: AS Kroonpress

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud

majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast

mitteolenevatel põhjustel ilmuma-ta jäänud reklaami eest.

Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva

jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

Selles numbrisaktuaalne

05 Eesti uus suursaadik Helsingis. Teatrifestival Baltic Circle, ja

muud aktuaalset.

ostud

07 Helsingi väikesed butiigid igale maitsele. Pood Jaapani kultuuri

ja toidu sõpradele.

restoranid

08–09 Uued klubid Helsingi kesklinnas ja soodsad

õllekad Kallios.

majandus

10–11 Helsingi Messikeskuse hiigelüritused Skiexpost

raamatumessini.

turism

12–13 Turust Venemaani. Lõuna-Soome perereiside

vaatenurgast.

kultuur

14–17 Sügishooaja väärt kultuurisündmused.

sport

18 Talispordihooaeg: talvealade karikavõistlused. Suusakeskused

avavad radu ja nõlvu juba oktoobris.

ajalugu

23 Urho Kekkoneni ajastu pakub jätkuvalt kõneainet.

S Ü G I S 2 0 1 0

Kaanefoto Lady Gaga

The Baltic Guide’i levitatakse tasuta sadamates, laevadel, lennujaamas, hotelli-

des, kaubamajades, reisibüroodes jm.

Soomes euroga tuttavaks

juhtkiri

SügiseSügise HOTHOT Kõige kuumem valik ehk The Baltic Guide’i lemmikud Soome sügisesest üritustekalendrist.

Kas murrad pead, kuidasleida elamispind, soome

keele kursus või töökoht?

Kas murrad d k

Vajad teavet

vabaajaveetmise kohta?

| | | 中文

Kas plaanid tulla Soome

õppima või tööle?

Tule Infopankkisse! Meilt saad igapäevastele küsimustele vastuseid eesti keeles.

Alajaotusest “Helsingi regioon“ leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaa

ja Kauniaineni teenuste kohta.www.infopankki.fi/helsingiregioon

Sinu giid Soome ühiskonnas.

Infot Helsingi piirkonna kohta!

TUTVU MAAILMA SUURIMATE MADUDEGAHELSINGI KESKLINNAS

Parim perereisi-sihtkoht

2008

Sturenkatu 27

Parim perereisi-sihtkoht

2008

Soodne majutus Helsingi kesklinnas

Suur parkla!

HINNAD ALATES

1750€/in

Rastila Camping

Linnapuhkus kämpingumeeleolus

Foto

d: Jo

hann

a Van

amo j

a Hels

ingin

kaup

ungin

kuva

pank

ki/Pa

ul W

illiam

s 45 € / (1–4

INIMESELE)

S Ü G I S 2 0 1 0 5T H E B A LT I C G U I D E

Maailma parim riikUSA nädalaleht Newsweek koostas edetabeli nendest

maailma riikidest, kus elada tasub. Edetabeli esikoha napsas endale Soome. Parimaid kohti elamiseks võrreldi viie punkti abil: tervis, majandus, haridus, poliitiline atmosfäär ja elukvaliteet. Pikast talvest hoolimata on Soome suurepärane koht elamiseks — tegelikult lausa parim, rõhutatakse Newsweeki võrdluses. Seega oli Soome esikohal üldarvestuses ning parim riik ka hariduse valdkonnas. Teised tipus figureerivad riigid olid Šveits ja Rootsi.

Naiste võimKeskerakond valis oma suvekoos-

olekul uueks esimeheks Mari Kiviniemi. Eelmine esimees Matti Vanhanen pani ameti maha ning ühtlasi andis verivärskele esimehele üle ka peaministri portfelli. Soomes ei saa naised küll võrdõigus-likkuse puudumise üle kurta, sest riigi kõrgeimatel ameti-postidel on nüüd ainult naised. President on ju endiselt Tarja Halonen. Nii Halonen kui Kiviniemi külastasid mõlemad suvel ka Eestit.

Kellest saab järgmine president?Presidendivalimised toimuvad alles paari aasta pärast (2012), kuid juba praegu spekuleeritakse

selle üle, kes ametikohale valitakse. Määravaks on suurima-te erakondade kandidaatide edetabel ja esile ongi kerkinud huvitavaid nimesid nagu Lasse Lehtinen (SDE) ja Olli Rehn (Keskerakond). Gallupite favoriit, parlamendispiiker Sauli Niinistö (Koalitsioon) ei ole oma kandidatuuri veel kinnita-nud. Eelmisel korral (2006) jäi Niinistö teises valimisvoorus napilt Halosele alla.

Muumid 3D-kinolinalAnimafilm “Muumi ja punane sabatäht” linastus esmakordselt augustis. Tegemist on Põhjamaade

esimese stereoskoopilise ehk 3D-filmiga. “Muumi ja punane sabatäht” on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja see on jõudnud filmilevisse üle kogu maailma. Muumifilmi meeldejääva tun-nusmeloodia “The Comet Song” helilooja ja esitaja on Björk.

RuskaretkedSügisel on Soome populaarseim sihtkoht kind-lasti Lapimaa. Ruska uskumatut värviküllust

sõidavad igal aastal imetlema kümned tuhanded soomlased ning paljud turistid välismaalt. Aastate jooksul on loodusrei-se täiendatud mitmesuguste lisalõbustustega, mis toovad elamusele veelgi sära juurde.

Soome saun aja lehepealkirjadesLeili MM-võistlused said kohutava lõpu, kui venelasest osavõtja suri lavalaudadel pärast

kuueminutilist tulikuumas saunas olemist. Positiivne sau-nauudis on aga see, et Soome film “Meeste kord” (Miesten vuoro) kogub maailmas kiitust ja auhindu. Eesmärgiks on saada Oscari nominendiks dokfilmide kategoorias.

Esimesele lumele suusatama

Suusakeskused võistlevad mitteametlikult esimese murdmaa- ja mäesuusatamise paiga tiitli nimel. Oktoobri alguses planeeritakse rada avada vähemalt Vuokattis ja Ylläsel. Rukal aga avatakse esimesed suusanõlvad oktoobri keskpaigas.

Soome sügiseSoome sügise TOPTOP

Eesti suursaadik Soo-mes andis üle volikirja Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Mart Tarmak andis 26. augustil president Tarja Halonenile üle volikirja.

Volikirja üleandmise tsere-mooniale järgnenud vestluses rõhutas Eesti suursaadik Mart Tarmak kahe riigi väga häid ja eriti lähedasi suhteid kõigis valdkondades. Soome presi-dent Tarja Halonen õnnitles Eestit Majanduskoostöö- ja Arenguorganisatsiooniga (OECD) liitumise ning euro peatse kasutuselevõtu puhul ning märkis, et Soomel on mõlemast palju kasu olnud.

Kaitsepoliitika üle mõtteid vahetades viitas suursaadik Tarmak mõlema rahva tugevale kaitsetahtele, mis väljendub küsitlustes selgunud suures toetuses üldisele sõjaväe-kohus tusele. Suursaadik Tarmaku arvates lõi kohtumisel koduse õhkkonna harukordne võimalus rääkida naabermaa riigipeaga emakeeles, sest vestlus toimus vaheldumisi eesti ja soome keeles.

Suursaadik Tarmak ja president Halonen rääkisid ka Euroopa Liidu liikmesriikide ühisest tegutsemisest arengu-koostöö vallas ning tsiviilas-pektist kriisiohjamisel.

Mart Tarmak sündis 1955. a Tallinnas. Ta lõpetas 1978. a Tartu Ülikooli keemia erialal, õppis 1981—1986 täiendavalt Vilniuse Ülikoolis kaugõppes ajakirjandust ning 1991—1992 Lissaboni Ülikooli juures portu-gali keelt. 1990—1992 oli Mart Tarmak Eesti ajutine asjur Vilniuses, 1992—1993 välismi-nisteeriumi nõunik. Aastatel 1995—1997 töötas Mart Tarmak kaitseministeeriumis nõuni-kuna. 1998—2003 oli Tarmak vabakutseline tõlk. Aastail 2003—2006 töötas Mart Tarmak välisministeeriumi polii-tikaosakonnas. 2006–2010 oli Tarmak suursaadik Portugalis ja aastast 2008 mitteresideeriv suursaadik Marokos.

Mart Tarmak on abielus, tal on täiskasvanud poeg. Mart Tarmak valdab inglise, leedu, soome, vene, hispaania, portu-gali ja läti keelt.

“Võluflööt” ja “Post-Uganda” Eestist Soome Kultuur liigub Soome ja Eesti vahel üha vilkamalt. Teatrielu on võrreldes muusikasünd-mustega olnud siiski veidi vaiksem. Erandi moodustab Soomes sageli nähtud külaline Von Krahli Teater. Esimest korda tõi teatri Soome Helsingi Q-teatri poolt korral-datud festival “Baltic Circle” juba aastal 1996, mil etendus “Eesti mängud. Pulm.” Pärast seda on koostöö käigus sündinud edukaid etendusi mõlemal pool Soome lahte, näiteks Jouko Turkka kirju-tatud näidend ”Connecting People” ja Euroopa-turneel käinud, eesti ja soome keeles lavale jõudnud ”Taksojuhid/Taksirengit”, mida sai näha ka televersioonina.

Novembris 2010 külastab Von Krahli Teater Helsingit kahe etendusega. Lõpuks jõuab Soome Peeter Jalaka lavastatud Mozarti-remiks ”Võluflööt.” Teose videopro-jektsioonid on loonud Ville Hyvönen. Maike Londi ja Riina Maidre kontsertvormis väikeetendus ”PostUganda” mängib soorolliküsimustega. Ingliskeelset etendust saab näha festivali “Baltic Circle” lounge-kavas.

Festival ei toimu sel aastal mitte ainult teatriruumides. 17.—21. novembrini saab publik teadlikult või koguni ebatead-likult osa kõikjal Helsingis toimuvatest etendustest.

“Teatrifestival ”Baltic Circle” ei ole lihtsalt instru-ment, mis vahendab vaatajale uusi teoseid. Festival on osa euroopalikust teatrisuunast, milles tegijad kohtuvad vaatajatega mujalgi kui tradit-sioonilistes teatriruumides,” tutvustab festivali juhataja Eva Neklyaeva.

Baltic CircleRahvusvaheline teatrifestival17.—21.11.2010 Helsingi, www.balticcircle.fi

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD NORDISK FILM, FINLANDIAHIIHTO, VNK, LAPLANDGALLERY

Aktuaalne Kultuur

√Imogen Heap tuleb taas SoomeImogen Heapi suvine kontsert rokifestivalil “Ilosaarirock” oli vägagi edukas ning andekas muusik teeb pärast pisikest pausi taas kord reisi Soome. Novembris toimuvale kontserdile kõik soovijad vististi ei mahu, kuna see toimub rokiklubis Tavastia. Just selle klubi atmosfäär sobib suurepäraselt mitmekülgse laulutegija lavaks.

18.11 Tavastia, Helsingi

√Sügise kuumim klubiõhtuIroonilise mõtleja ning loova laulja/laulukirjutajana tuntud John Hiatt saabub koos oma bändiga The Combo Soome novembrikuus. Maailma suurimatele lavadele pole Hiatt (veel) jõudnud ning Helsingiski on esinemispaigaks väiksevõitu kuid mainekas klubi Tavastia. Hiigeledu saabumist takistab ehk Hiatti järeleandmatu stiil, mis ei pruugi laiadele massidele meelepärane olla. Eelarvamusteta kuulajale ja muu-sikalises mõttes kõigesööjale on siiski kavas huvi-tav elamus — kindlasti Tavastia sügise “superõhtu.”

John Hiatt & The Combo6.11 Tavastia, Helsingi.

Foto

Soo

me

Pres

iden

di K

ants

elei

Tere tulemast – Welcome – Bienvenidos!

Restoran Chico’s pakub Ameerika köögi parimaid palasid.Meie eestikeelne menüü muudab tellimise hõlpsaks. Chico’s on hästi tuntud oma õdusa miljöö kui ka maitsvate roogade poolest.

Maitseelamus ootab- tule ja tunne söömisest mõnu.

ESPOO: Iso Omena Olari Sello Tapiola, Louhentie 2 HELSINKI: Arabia Bulevardi, Hietalahdenranta 5 C Forum Itäkeskus Kallio Salomonkatu Töölö Viikki Vuosaari, Vuotie 45

VANTAA: Jumbo Myyrmäki Tikkurila, Asematie 11 TUUSULA: Pysäkkikuja 1

www.chicos.fi

Helsingi linn

Turismi- ja kongressibüroo

Pohjoisesplanadi 19, Pl 28

00099 Helsingi

tel. +358 9 310 13300,

faks +358 9 310 13301

tourist.info@hel.fi

Turismiinfo avatud:

2.5.–30.9. E–R kl 9–20, L–P kl 9–18

1.10.–1.5. E–R kl 9–18, L–P kl 10–16

www.visithelsinki.fi

Tee oma Helsingi-külastusest unustamatu elamus ja otsi lisateavet linna ametlikult

turismileheküljelt www.visithelsinki.fi – siit saab kõige uuemat infot külastatavate kohtade,

sündmuste ja teenuste kohta, aga ka reklaamvoldikuid,

kaarte ja palju muud.

GARDENIA-HELSINKI

TROOPIKAAIA PILETIHINNAD:täiskasvanu 3,50 € - laps 1,80 €pensionär 2 € - perepilet 8 €

WWW.GARDENIA-HELSINKI.FIKoetilantie 1, Viikki, HelsingiTel. +358 9 3478 400

TROOPIKAAED ON AVATUD:E-N 10-18, R suletud, L-P 10-17Vaata lahtiolekuaegade erandeid netist

Troopikaaed

VÄRSKENDAV SIHTKOHTAASTARINGSELT IGAEALISTELE!

Tule tutvu Kagu-Aasia puuviljade jamaitsetaimedega. Aias kasvavadmuuhulgas kaneel, vanilje, kakao,papaia, banaanid, bambused ja palmid.

Aastatellimus (4 numbrit)tutvumishinnaga: 99 EEK (Eesti) 10 EUR (Soome)

Saada tellimuskupongfaksiga +372 6 117 761või posti teel aadressile

The Baltic GuidePõhja pst. 25, 10415 Tallinn

e-mail: editorial@balticguide.ee

Tellimus

nimi

ettevõte

aadress

tel.

Värsketinfot

Soomest4x aastas!

S Ü G I S 2 0 1 0 7T H E B A LT I C G U I D E

Helsingi südames, Annankatul, tegutsev kauplus Tokyokan pakub Jaapani toiduaineid ja tarbeesemeid alates kööginuga-dest kuni karamellideni.

Tokyokan — Jaapani kraami seinast seina

Kauplus on Helsingis tegut-

senud juba rohkem kui 20

aastat. Poodi sisenedes

võtavad külastajat vastu

toiduainete- ja ajakirjariiulid.

Edasi astudes leiab tagumisest

ruumist kööginuge, keraamikat

ning isegi valiku kimonoid. Poe

sortiment on seotud peaasjalikult

mitmesuguste köögitoimetuste ja

einestamisega.

Alustavad sushirestoranid saa-

vad aga siit kõik stardiks vajaliku

alates sisseseadest kuni toorai-

neni. Kauplusest leiab kõik vaja-

liku sushi valmistamiseks – riisi

(shari), riisiäädika (sushi-su, sus-hinomoto), wasabi, marineeritud

ingveri (gari), sojakastmed (shoyu,

murasaki, sahimi-shoyu), nori/yakinori, katsuo tuunikalajahu

(dashi) ning palju muud. Kolma-

päeviti korraldatakse kaupluses

kell 18 algavaid sushikursusi (kes-

tavad 4 tundi, osalustasu 65 eurot,

vajalik eelregistreerimine).

Maailmakuulsad MAC-noadSoomes ainsana esindab Tokyo-

kan käsitööna valmistatud MAC

(Honyaki ja Kasumi), Sakai

Wabocho ning Tokushuko Betcho

Masahisasaku kööginuge. Need on

valmistatud roostevabast kroom-

molübdeen-vanaadiumsulamist,

millele listakse mõnikord tera-

vuse ja vastupidavuse tõstmiseks

veel ka volframi. Noad ihutakse

teravaks käsitööna vesijahutuse-

ga käiadel. Erinevalt kahelt poolt

teritatavatest nugadest teritatakse

MAC-nugadel vaid üht külge, see-

tõttu püsivad need kauem teravad.

Terase kõvadus on optimaalne,

võimaldades nuge kasutamise käi-

gus hõlpsalt taas teritada. Nuga-

de valmistamise tehnoloogia on

Jaapanis tihedalt seotud samurai-

mõõkade valmistamise traditsioo-

niga ning ulatub sajanditetagu-

sesse minevikku. Just neid nuge

kasutavad Jaapani tippkokad.

Kimonod ja keraamika Mõõduka kimonovaliku moo-

dustavad yukata’d ja nemaki’d.

Yukata on hommikumantlilaadne

Jaapani rõivaese, millel on selja

taga 1000 aasta pikkune tradit-

sioon. Algselt vaid aadlike garde-

roobi kuulunud yukata võtsid kõi-

gepealt kasutusele sõdurid ning

umbes 300 aastat tagasi ka liht-

rahvas. Nemaki on lihtne ööriie-

tus, mille materjaliks on puuvill.

Kimonote hinnad algavad 82st

eurost, antiikkimonote hinnad

ületavad 100 euro piiri.

Keraamikast pakutakse tee-

kruuse, sushinõusid, teekanne,

supikausse, sakepudeleid ja -tasse.

Portselanesemed kannatavad

masinpesu. Teekruusid ja tassid

maksavad kuni 10 eurot, teekannud

30–50 eurot. Hinnad ei mõju ehma-

tavalt, kui arvestada, et tegu pole

Hiina, vaid Jaapani toodetega.

Peale juba nimetatud kaupade

leiate poest mitut sorti nuudleid,

kastmeid, rohelist teed, külmuta-

tud toiduaineid, riisi ja maiustu-

si, ikebana tegemiseks vajalikke

tarvikuid ning Jaapani kokaraa-

matuid.

Millega kauplus Bell pilku püüdis? Vaateaknale oli paigutatud valgest metallist püsttahukas — toapurskkaev.

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Bellart’i kauplus Bell

Sisse astudes ei jahmata-eh-

mata see kauplus millegi

seninägematuga: mööbli-

tükid ning mitmesugused

sisustusdetailid. Uurin lähemalt

läbi vaateakna pilku köitnud pursk-

kaevu − hea disainiga, minimalist-

lik, soliidne. Peagi hakkab harg-

nema vestlus poe omaniku Raisa

Kouhiaga, kes viib jutu üsna kiires-

ti feng shuile – see on üks kaupluse

ideoloogia oluline aspekt.

Bell püüab oma tootevalikuga

kaht peamist eesmärki: olla taas-

kasutuskeskne ja unikaalne. Taas-

kasutus päris 100% võimalik pole,

kuid umbes 80% ulatuses küll. Poel

on oma meistrimehed, kes ennista-

vad mööblit ning valmistavad vanast

puitmaterjalist uusi esemeid. Näiteks

tehakse paksudest vanadest põran-

dalaudadest söögilaudu. Puit päri-

neb enamasti lammutatud majadest,

seda tuuakse ka Eestist. Osa antiik-

sest taluhõngulisest mööblist veetak-

se sisse Põhja-Indiast. Sealne stiil on

põhjamaalasele vastuvõetavam, sest

dekoor pole nii ülevoolav ja rikkalik,

kui on tavaks Lõuna-Indias.

Raisa Kouhia rõhutab, et kaup-

luses ei pakuta puiduks maskeeri-

tud ribi-, saepuru- ega mingit muud

mööbliplaati – kõik mööblitükid on

tehtud täispuidust. Hinnad pole see-

juures sugugi kõrged, jäädes mitme

samalaadseid tooteid pakkuva poe

hindadest kuni 50% odavamaks.

Bellis müüdav vintage-nahk-

mööbel on valmistatud küll täna-

päeval, kuid naturaalsetest mater-

jalidest ja autentseid töövõtteid

kasutades. Nahka „väsitatakse“

käsitsi, andmaks sellele õiget aja-

hambast puretud ilmet. Kauplusse

jõuab müügile ka sadulseppade res-

taureeritud pehmet mööblit. Poe

omanikud külastavad tihti ka ise

second-hand-kauplusi ning täika-

sid, kust võib leida restaureerimist

väärt mööbliesemeid. Peale mööbli

võib kauplusest leida ka kaminaid,

valgusteid, juba mainitud toapursk-

kaeve, nahkesemeid, veeseinu ning

muid vähemaid aksessuaare.

Kauplusega on peale puu- ja

metallitöömehe seotud ka meh-

hiklasest maalikunstnik Emma-

nuel Legarreta. Temalt on pärit

abstraktsed õlimaalid ning soovi

korral dekoreerib ta klientidele

kuuluvat mööblit. Nii on võimalik

väsinud kapist, riiulist või kum-

mutist teha uus ja pilkupüüdev ese

ilma seda aeganõudvalt ja kallilt

restaureerimata. Bellart toodab taaskasutusmaterjalidest ka valgusteid.

Poe omanik Raisa Kouhia rõhutab sortimendi unikaalsust.ouo hhihhihihihihihihia õõõõõrõhhhhhuttttabbb sortimendi unikaalsust.hh hh tt b t d k l t

√Kust leiab? √Bell, Helsingi, Annankatu 28

√Kust leiab? √Tokyokan Helsingi, Annankatu 24

Avatud E—R 10—18, L 10—15.

ostud

Toiduaineletid võtavad silme eest kirjuks.

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

√Auhinnatud hitimeisterGrammy-võitja Richard Marxi teatakse eelkõige tema hittide ”Right Here Waiting”, ”Now and Forever” ja ”Hazard” põhjal. Melanhoolsete meloodiate meister loob meeleolu Helsingi Kulttuuritalos novembri alguses.

5.11 Kulttuuritalo, Helsingi

√Energia AreenalThe Rockstar Energy Drink Taste of Chaos saabub sel sügisel jälle Euroopasse. Tegemist on kuuendat aastat kestva Taste of Chaos turneega, milles seekord löövad kaasa senini põnevaimad esinejad. Turneel pakub peadpööritavaid esinemisi mitu korda plaatinaalbumi tiitli teeninud Disturbed ning Halestorm, Buckcherry & Papa Roach. Soomes saab bände näha Hartwall Areenal.

“Rockstar Energy Drink Taste of Chaos Tour”15.11 Hartwall Areena, Helsingi

√Proge-staari sooloProgressiivse rokkmuusika vallas tegijamate bändide hulka kuuluva Yesi solistina tuntust kogunud Jon Anderson annab kontserdi Helsingi Vanas Üliõpilasmajas. 65aastane Anderson on pildil olnud juba pikki aastakümneid. Yesi koosseisus nautis ta edetabelite tipus olemist juba 1970. aastate alguses. Soolokarjäär pole olnud samaväärselt edukas, ent oskused on alles.

29.09 Vana Üliõpilashoone, Helsingi

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 08

Urbanistlik kultuurmaastik Helsingi kesk-linnas võib juhuslikule möödakäijale avada ukse kaasaegse kunsti maailma.

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Retrolik Birdland

Yrjönkatu kesklinna poolses

otsas tegutsev suhteliselt

uus ööklubi Le Bonk ei

peibuta tänavalt vaadates

millegi erilisega. Üsna tavaline,

pigem tagasihoidlik sissekäik,

mille ees suviti toimiv terrassiala

juhib siseneja kitsukesest eesko-

jast piletimüügileti ja riietehoiuni,

kus tuleb ära anda veel 2,5 eurot.

Melu neljal tasapinnal Fassaadilt tagasihoidlik klubi on

seestpoolt üllatavalt ruumikas ja

mitmekesine. Esmalt satub külas-

taja nn lobibaari. Sellest viis tre- piastet allpool paikneb ruumikas

tantsuplats esinemislava ja disko-

ripuldiga. Tagaseinast viib trepp

korrus kõrgemale järgmisse baari.

Sealt edasi saab aga tõusta veel-

gi kõrgemale − majadevahelisele

katuseterrassile, kus on lubatud igal

pool vabalt suitsu teha. Laguunsi-

nise veega täidetud basseinike viib

mõttele, et viibid mõne miljonäri

katusekorteri terrassil. Silma jäid

ka teenindava personali vormirõi-

vad: valged traksidega tunkepük-

sid. Esmapilgul tundus, et klubis

on toimunud toruavarii ja majas

sagib ringi remondimeeste brigaad.

Samas sobis stiil üllataval kombel

kenasti ööklubi üldise atmosfääriga

ning ka teenidajad olid kergelt ja

kaugelt äratuntavad.

Baari sisekujunduses domi-

neerib robustne tehnitsistlik stilis-

tika: hammasrattad, mehhanismid

ja värvitud tellisseinad. Üldine

atmosfäär on noortepärane, aga

samas mitte ka liialt kõuriklik.

Laupäevase klientuuri seas võis

märgata ka väärikaid vanemaid

daame ja härrasmehi. Tundus, et

nooremad külastajad eelistasid

alumise korruse tantsupõrandat,

vanemad aga ülemisi korruseid.

Terrassil oli muusika suhteliselt

vaikne ning sai täiesti normaalse

häälega suhelda.

Diskor üllatas meeldivalt muu-

sikavalikuga: selgelt tantsuline,

mitte klubides käiatav nürimeel-

ne “tümakas”, vaid pigem džäs-

si ja roki piirimaadele kalduv. Le

Bonk jättis, vähemalt külastuse

ajal, muusika osas väga positiivse

mulje. Baari hinnatase oli ööklu-

bile vastav – long drink vaadist

umbes 6 eurot, klaas konjakit

topelt kallim.

Klubi lahtiolekuajad jagune-

vad laias laastus kolmeks: after work 16−21, live 21−24 (piletiga)

ja jätkuaeg 24−04.

Oma eripära rõhutab ööklu-

bi sellega, et erinevalt mit-

mest teisest samalaadsest

Helsingi öisest lõbustus-

kohast pakub Birdland elavat

muusikat teisipäevast laupäeva-

ni. Helsingis on üldiselt tavaks,

et kontsertesinejad sätivad oma

esinemised nädala lõppu, mil ini-

mestel on aega lõõgastuda.

Birdlandi klientuur on valda-

valt 30+. Seega erilist tantsumelu

ei ole − publik istub vaguralt lau-

dades lava ees ning naudib jooke ja

esinejaid. Peale põhisaali on Bird-

landis lahtisema põrandapinnaga

külgsaalid, kust läbi seintes olevate

kaaravade saab esinejatel kenasti

silma peal hoida ja samas ka ves-

telda, sest muusika kostab seal

vaiksemalt kui lava ees. Helsingi

Birdland tegutseb koostöös sama-

nimelise klubiga New Yorgis.

Klubi taustajõudHelsingi džässisõbrad ootasid

Birdlandi avamist kannatamatult.

Programmi eest vastutab pikka

aega Pori Jazz Festivaliga seotud

Jyrki Kangas, keda toetab Soome

džässispetsialistidest koosnev

advisory board. Sinna kuuluvad

Sibeliuse Akadeemia prorektor

Jari Perkiömäki, Pop-Jazz Konser-

vatooriumi rektor Janne Murto,

džässiliidu tegevjuht Maati Rehor,

Jazzmuusikot ry juhatuse esimees

Reija Lang ja UMO turundusjuht

Thomas Noreila.

Peale Soome džässimuusikute

ja ansamblite esinevad iga kuu ka

rahvusvahelised artistid. Väike loe-

telu neist: Freddy Cole, Al Foster,

Esperanza Spalding, Cedar Wal-

ton, Benny Golson, Roberta Gam-

barini, Hilary Kole, Roy Hargrove,

Paquito Drivera ja Joye Morant.

Sisse pääseb sõltuvalt esinejast

6.50−30 euro eest. Pileteid saab

osta ka eelmüügist Lippupalvelu

kaudu.

Noored klubitajad eelistavad alumise korruse tantsusaali.

Le Bonki esteetika on tehnokraatlik.

klubid

rohkem kui klubiLe Bonk MusicLe Bonk Music Machine —Machine — TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

√BirdlandMuusikapala „Birdland” autoriks on ka Eestis esinenud Joe Zawinul (1932—2007), kes on tuntud džässrokki viljelenud ansambli Weather Report liikmena. Pala ilmus esmakordselt 1977. aastal albumis „Heavy Weather.” 1980. aastate algul tegi tuntud vokaalan-sambel Manhattan Transfer sellest oma versiooni, mis sai ansambli visiitkaardiks kogu maailmas. „Birdlandi” juured on aga süga-vamal — legendaarse saksofonisti Charlie Parker’i hüüdnimeks oli Bird. Selle järgi sai nime New Yorki 52. tänaval tegutsev džässiklubi Birdland. Joe Zawinul kirjutas loo peamiselt tänu sellele, et nooruses oli ta klubis sagedane külaline. Muide, seal kohtus ta ka oma tule-vase abikaasaga. „Birdlandi” on esi-tanud sajad maailma muusikaeliiti kuuluvad lauljad ja ansamblid.

√Bonk Business Inc.Le Bonki tegevusega on seotud väga tuntud Soome perekond Gullichsenid. Hetkel aktiivselt tegutseva kunstniku Alvar Gullichseni vanaema Maire Gullichsen oli tuntud kunstimetseen, isa aga arhitekt Kristian Gullichsen. Edukas tegevus kunstivallas on loonud dünastiale piisava varalise võimekuse, mis lubab vembukaid ideid teostada kelleltki almust palumata. Bonk Business Inc. on

groteski sugemetega täiesti toimiv mitmetesandiline ajas kulgev kunsti-tegevuslik projekt, mille ajutrusti veab Alvar Gullichsen. Urbanistlik-tehnitsistliku alatooniga ettevõtmise igapäevategemistesse on kaasatud mitmeid tippdisainereid, -insenere ja -fotograafe. Uusikaupunkis tegutseb Bonk Muuseum, kus saab näha veidraid agregaate ja muidu vahvaid materialiseerunud ideevälgatusi.

√Kust leiab? √Birdland, Mannerheimintie 6

Avatud T 20—02, K—L 20—04.

fää ä

√Kust leiab? √Le Bonk Music Machine

Yrjönkatu 24, Helsingi

Avatud K—L 16—04, P 23—04.

Helsingi kesklinnas, Mannerheimintiel tegutsev Birdland on interjöörilt üsna muhe traditsioonilises stiilis koht neile, kes soovivad aega veeta elavat džäss-muusikat kuulates.

S Ü G I S 2 0 1 0 9T H E B A LT I C G U I D E

Aastaid tagasi kammis

autor Kallio linnaosa

baarid erilise põhjalikku-

sega läbi. Kallio ujus ala-

teadvuse soppidest taas

pinnale seoses ikka ja jälle üle loe-

tava Juha Vuorineni pentaloogiaga,

mille üüratult hea esikosa pealkiri on

„Joomahullu päevaraamat.” Nüüd

on siis taas raamatu minategelase

Juha radadele tiir peale tehtud.

Kallio on legendaarne Helsin-

gi linnaosa, mille kohta on liik-

vel mitmesugused legendid: ühed

kirjeldavad seda kui narkomaani-

de, joodikute ja pättide elupaika,

teised kui meeldivat ja rahulikku

elukeskkonda. Üks on kindel –

sealsed baarid pakuvad värvika-

mat seltskonda ja miljööd ning

madalamaid õllehindu, kui kesk-

linna vastavad asutused.

IltakouluKalliosse saab kõige lihtsamalt metrooga Sörnäiste peatusse sõites. Sealt hakkate tasapisi, baarhaaval, kesklinna poole tagasi astuma. Koodsõna on „Helsinkinkatu.” Alustada võib metroo-jaama läheduses tegutsevast üpris viisakast kõrtsist Iltakoulu (Vaasankatu 5). Seintel ripuvad Soome presidentide portreed ja ulukitopised, laes pseudobaroksed lühtrid. Paar mänguautomaati ja õlu 3.20, avatud iga päev 12—02.

PääkonttoriJärgmisena võib sisse astuda Pääkonttori nimelisse spordibaari, mis asub Helsinginkatu 11. Kõrts pole teab mis suur, kuid seal on võimalik jälgida samaaegselt mitut erinevat spordikanalit. Iga päev kella 10—18 maksab Karjala ja Fosters vaadiõlu 2.60, muul ajal 3.10. Pääkonttori on lähipiirkonna ainus spordibaar. Seltskond baari ees õlleaedikus esitles end paraku kõnemaneeriga, milles automaa-divalangutena kordus „vittu-vittu-vittu.“ Loodetavasti käitutakse külmal ajal siseruumides viisakamalt. Baaris saab ka Saku Tumedat (5.50), muusikavalik on kõrvasõbralik tahe rokk.

Tenkka Helsinginkatu pidi edasi jalutades jääb teele Relaxin bar, mis on noorema publiku kogunemiskohaks ning avatud iga päev 14—02. Kohe selle kõrvalt viib uks Kallio raskekahurväe hulka kuuluvasse Tenkkasse — ühte kohalikest menupaikadest, kus pakutakse iga päev võimalust ka karaoket laulda. Tenkkal on selja taga pikad traditsioonid: see asutati juba 1930. aastatel töömeeste kõrtsina ja kandis siis nime Tenho. Eelmise sajandi keskel oli koht Alko valduses ja siis oli selle nimeks Alkola. Avatud seitse päeva nädalas kella 9—02.

Endine StellaStar — nüüd Bar 21Helsinginkatu 21 asuv kõrts on kesta vahetanud. Eelmisest Kallio baarituurist jäi see koht meelde röögatult odava õllega, mis maksis siis poolteist eurot toop. Nimeks oli siis StellaStar ja poti-sinise seina ääres kulges pikk pink, millel konutasid elult jalaga kanni saanud vaikivad mehed, õlletoobid käes. Nüüd kannab baar lihtsat, majanumbrile viitavat nime Bar 21, on miljöö poolest Harju keskmine ega kujuta endast mingit erilist mõnuväärsust. Uksest vasakul on piljard. Õlu on tavalise, samuti piirkonnale vastava keskmise hinnaga — 2.50. Keldris saab karaoket laulda. Muusika oli normaalne, rahulikupoolne kuldaja rokk.

RoskapankkiKallio baaride kroonimata kuningas on 1993. aastal asutatud Roskapankki. Lama (majanduslangus) ajal startinud kõrts sai tänu nimele kohe algusest peale ohtralt meedia tähelepanu ja naudib tänini kustumatut populaarsust. Odav õlu, koloriitne seltskond — muide kuulsin just Roskapankki ees ühelt bändi tuurimehelt, et ilmselt tuleb Rolling Stones järgmisel aastal Helsingisse esinema. Roskapankki on avatud 9—02.

Koha eripärana olgu veel mainitud, et kõrtsi kombestikku kuu-lub ajuti ülbevõitu teenindus, põhjuseta väljaviskamine ehk õlle müümisest keeldumine. Vaielda pole mõtet — lihtsalt halb õnn teil siis sel päeval. Samuti on seal väidetavalt piirkonna üks lootust-

andvamaid kohti, kus vastu lõugu saada, kui neid üleliia laiutada. Asub Kaarlenkatu ja Helsinginkatu nurgal.

Roskapankki külje all on väike baar Kulma, kuhu saab odavat õlut luristama ja nutma minna, kui on juhtunud eelpool mainitu. Baari näol on tegu (nende feissbuki lehe tutvustust lugedes) kehaosaga, milleks Kurt Vonnegut nimetas Midland City’t.

Exodus Et lõpetada seekordne tuur pisut rõõmsamate kõladega, siis soovitan veel trammipeatuses olevat väikest joomakohta nimega Exodus. Roskapankki terrassil sahistati, et seal olevat alatihti õhus magus kanepilõhn, kuid kohapeal asja uurides selgus, et need ajad ja kombed on jäänud minevikku. Väikses baaris kõlab sellegipoolest reggae-muusika ja laudades istuvad pigimusta näoga mehed. Õhtuti esinevad soojade maade poegadest disko-rid. Melu täiendab kõrvalukse taga tegutsev väike kunstigalerii, mis Kunstide Öö ajal oli tehnomuusikat ja veini tarbivaid noori kunstnikuhakatisi puupüsti täis.

Lõbusat astumist joomahullu jälgedes! Kui raha, jaksu ja joomarõõmu limiit läbi saab, siis võite tramm nr 3Bga kesklinna tagasi sõita. Ilmselt jänest…

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

baarid

Iltakoulu

Roskapankki

Exodus

Bar 21

Kallio — ehtne ja värvikas Helsingi

√Rainbow’ pärijadOver The Rainbow on solist Joe Lynn Turneri, trummar Bobby Rondinelli, klahvpillimängija Paul Morrise ja bassi-mängija Greg Smithi loodud bänd. Kaasa teeb veel algu-pärase Rainbow’ liikme Ritchie Blackmore’i poeg kitarrist Jürgen Blackmore. Joe Lynn Turner oli bändi liige aastatel 1980—1984, Paul Morris 1994—1997, Bobby Rondinelli 1980—1983 ja Greg Smith 1994—1997. Joe Lynn Turner tegi omal ajal koostööd Ritchie Blackmore’iga nii Rainbow’s kui ka Deep Purple’is. Teistel bändiliikmetel on ette näidata koostöö näiteks Black Sabbath’i, Alice Cooperi, The Scorpionsi ja Aerosmith’iga.

27.10 Over The Rainbow, Kulttuuritalo, Helsingi

√Herbie Hancock Džässimuusik Herbie Hancock (sünd 1940) võib täie õigusega oma muljetavaldavat karjääri pühitseda. Hancocki tuntakse katsetamishimu-lise muusikuna, kes ühendab džäs-siga sageli funki-, souli-, bluusi- ja isegi klassikalise muusika elemente. Hancocki muusika on meloodiline ja kergesti meeldejääv, ning paljud tema hitid on tuttavad ka džässivõõ-ramale publikule.

4.11 Finlandia-talo, Helsingi

business guideT H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 01 0

business guideThe Baltic

Mardilaata (Martin Mark-

kinat) on Tuglase selts

korraldanud Soomes

juba aastast 1983. Tol-

lal kasutati laadaplatsina Soome

Kirjanike Liidu treppe ja lisaks

korraldustoimkonnale oli oma

tooteid tulnud müüma ka mõni

üksik eestlane. Külastajaid loeti

aga kokku mõnisada. Ootamatult

edukalt alanud üritust otsustati

korrata, ja nii sündiski tradit-

sioon.

Vähehaaval on Mardilaadast

saanud Soome suurim Eesti-tee-

maline üritus. Aastatel 1995–2004

peeti laata Wanha Satamas, kuid

ka sealsed ruumid jäid lõpuks liiga

kitsaks. Viimased viis aastat on

Mardilaat toimunud Kaabliteha-

ses ja vältab nüüd-

seks kaks päeva.

Osalejaid on tavali-

selt umbes paar sada

ja külastajaid arva-

takse olevat hinnan-

guliselt 15 000. Laa-

dal tehakse muudki

peale kauplemise:

kavas on ohtralt

üritusi kontsertidest

vestlusringideni.

Mardilaat (Martin Markkinat) 19.—21.11 Kaablitehas, Tallberginkatu 1, Helsingi

Suurim Eesti-teemaline üritusmajandusuudised

Logomosse tuleb ka suur teatrisaal.

√Soome mood New Yorgis Tiia Vanhatapio on üks maailmas enim tähelepanu pälvinud Soome noorema põlve disainereid. Septembris tegi Vanhatapio teoks nii mõnegi rõivadisaineri unistuse, pääsedes osalema New Yorgi moenädalale (New York Fashion Week). New Yorgis oli Vanhatapio tõeliselt väärika seltskonna tähelepanu keskmes, kuna Fashion Weeki ürituste raames esitleti moemaailma tippudele tema uut kollektsiooni “Druidess SS11.”

√Turu kultuuriaasta eel Tallinnaga paralleelselt Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandev Turu paigutab ettevõtmise õnnestumis-se 50 miljonit eurot.

Kultuuripealinna-aasta õnnes-tumise eest vastutab spetsiaalselt selleks asutatud Turku 2011 fond, mille eelarve ulatub umbes 50 miljoni euroni. Fond koordineerib ja osaliselt ka rahastab kümneid kultuurikavas olevaid projekte. Fond vastutab ka teavitamise ja marketingi eest. Peoaasta ametlik avamine toimub 15.—16.1.2011 ja sel ajal tasub Turusse isiklikult kohale tulla, et osa saada suurejoonelis-test pidustustest. Mitmesugused kultuuriaastaga seotud üritused on toimunud ja toimuvad ka juba enne ametlikku algust jaanuaris, kuid loomulikult jääb kava põhirõhk 2011. aastale. Kavandatud ürituste edukamaks läbiviimiseks tehakse korda vana mehaanikatöökoda, mil-lest saab kultuurikeskus Logomo. Sinna on planeeritud ka terve rida kultuuriaasta olulisemaid näitusi. Logomo laval saab muu hulgas näha ka oopereid ja muusikale. Logomo avab oma uksed koos kultuuri pealinna ametliku algusega 15. jaanuaril. The Baltic Guide hoiab kätt pulsil ja tutvustab eesootavaid sündmusi igas numbris. √Mis selts?

√Tuglase selts rajati 1982. aastal

Soome ja Eesti vahelise kultuu-

rialase koostöö edendamiseks.

Eesmärgiks oli naabrite keele,

kultuuri ja igapäevaelu tutvus-

tamine kummaski riigis. Muude

ürituste hulgas toimuvad keele-,

kultuuri- ja loodusreisid ning

eesti ja soome keele kursused.

Seltsi ruumides Helsingis

asub pidevalt kasvav, peamiselt

Baltikumi temaatikat käsitlev

raamatukogu. Kogusse kuulub

umbes 30 000 teost, millest

suurem osa on eestikeelsed.

Peale raamatute leidub seal

video- ja DVD-filme, helisalves-

tisi, kunstiteoseid ning Eestit

käsitlevate artiklite väljalõikeid.

Alates septembrist 2010 asuvad

selts ja raamatukogu uues Eesti

Majas Helsingis, Suvilahtis.

S Ü G I S 2 0 1 0 1 1T H E B A LT I C G U I D E

Oktoobri esimene suur-

üritus Messikeskuses on

rahvusvaheline ehitus- ja

kodutehnikamess. “Finn-

Build” hõlmab kõike võimalikku

ehitusega seonduvat. Kindlasti on

messil oma boksidega esindatud

ka firmad Eestist ning paljudest

teistest riikidest.

Vähem kui nädal pärast ehi-

tusmessi algab ilumess “Kauneus

2010” ja nagu ikka toimuvad samal

ajal teised üritused: “Häät & Rak-

kaus” (Pulmad ja Armastus), “Ter-

veys” (Tervis), “Muoti” (Mood) ja

“Gold Silver Watch,” mis tutvusta-

vad uusimaid trende nii oma tervise

ja välimuse eest hoolitsevatele kui

pulmi planeerivatele inimestele.

Oktoobri lõpetab elukvaliteedi-

le keskenduv mess, mis toob kokku

veini-, toidu-, hea elu, muusika- ja

kirjandusesõbrad. Pakutakse hõrgu-

tisi meelele, keelele ja kogu kehale.

November algab hoogsalt

suusahooaja traditsioonilise ava-

üritusega “Skiexpo.” Osalevad

varustusetootjad, suusakeskused

ja lumepuhkustele orienteeritud

reisikorraldajad. Samal ajal toi-

mub teises Messikeskuse otsas

meelelahutuselektroonika mess

“DigiExpo.” Sel korral on põhirõhk

uutel 3D-seadmetel.

Novembri viimane nädalava-

hetus on Messikeskuses igas mõt-

tes roheline. Näitus “ELMA” toob

kohale kari- ja muud taluloomad

ning tutvustab pealinnale maaelu.

Samal ajal toimuvad ka messid,

mille pealkirjad räägivad enda eest

ise: “Metsä” (Mets), “Lemmikki”

(Lemmikloom), “Tee se itse” (Tee

ise) ja “Kädentaito” (Käeosavus).

Detsembris korraldatakse tei-

sigi suuri loomadega seotud üritu-

si − “Voittaja 2010” (Võitja 2010)

ja “Helsingin Voittaja 2010” (Hel-

singi Võitja 2010). Need näitused

peaksid olema kõikidele koerasõp-

radele lausa kohustuslikud. Rah-

vusvahelises sarjas on oodatud

osalema ka koerad Eestist. Regist-

reerida saab kuni 25. oktoobri-

ni Kennelliidu kodulehel http://

ilmoittautuminen.showmedia.fi.

Tekst Jukka Arponen,

fotod Kimmo Brandt, Suomen Messut

Helsingi Messikeskuses on jälle kiire sügis. Kavas on palju suuri laiemale pub-likule mõeldud messe, mida külastavad kümned tuhanded inimesed. Vahel saab hallides näha ka päris hullumeelset möllu.

Helsingi linna rahadega ehi-

tatakse Sörnäiste raudtee

ääres asuvasse Suvilahti

vanasse tehasekeskkon-

da esinduslikku kultuurikeskust.

Mitmed Eesti ja Soome suhteid

arendavad ühendused koondu-

vad vast valminud ruumidesse ühe

katuse alla. Koht hakkab kandma

nime Eesti Maja ning uksed ava-

takse juba septembris.

Uuel aadressil on suurimaks

ja tuntuimaks rentnikuks Tuglase

selts. Avaratesse ruumidesse koli-

takse ümber ka seltsi Baltikumi

temaatikale pühendatud mahukas

raamatukogu, mis on omasuguste

seas Soome suurim. Tuglase seltsi

naabriteks saavad mitmed oluli-

sed organisatsioonid. Eesti turismi

edendamiskeskus pakub soom-

lastele teavet puhkusevõimaluste

kohta Eestis ning Enterprise Esto-

nia (EAS) edendab Eesti-Soome

ärisuhteid. Eesti Majas on endale

uue asukoha leidnud ka Eesti Insti-

tuut, Soome-Eesti Ühenduste Liit

ja Tartu Ülikooli teabepunkt.

Uues majas hakatakse korral-

dama esitlusi, näitusi ja koolitusi.

Keskus teenindab ka suurt hulka

Soomes elavaid eestlasi.

Helsingi kesklinnast saab Suvi-

lahtisse kõige hõlpsamini metroo-

ga. Peatuse nimi on Kalasatama ja

see asub vahetult kultuurikeskuse

kõrval.

Foto Petri Eskelinen

Uus Eesti keskus HelsingisEesti Maja võtab vastu Eestist huvitatud külas-tajaid, olgu need eestlased või soomlased.

Ehitus, veinid, koduloomad ja koeranäitused

√Messikeskuses sügisel 2010 6.—9.10 Rahvusvaheline ehitus-

ja kodutehnikamess “FinnBuild 2010.”

15.—17.10 “Ilu 2010.”28.—31.10 “Vein, Toit & Hea Elu

2010” ja “Helsingi Raamatumess.”

4.—7.11 “DigiExpo.”5.—7.11 “Skiexpo.” 26.—28.11 “Roheline nädalalõpp/

ELMA 2010.”11.—12.12 “Võitja 2010” ja

“Helsingi Võitja 2010.”

√Kust leiab? √Helsingi Messikeskus,

Messuaukio 1.

√Rongiga kestab sõit Helsingi

raudteejaamast 5 minutit.

Kõik rongid peatuvad Pasila

jaamas, kust on Messikeskusse

300meetrine jalutuskäik.

√Helsingi kesklinnast sõidavad

Messikeskusse trammid 7A ja

7B ning 9.

√Autoomanikele leidub Messi-

keskuses on kokku 4000

parkimis kohta. Suurte sünd-

muste ajal on võimalik kasutada

lisaparklana Hartwall Areena

1000 parkimiskohta. Parklatasu

on 6–8 eurot.

“DigiExpo” raames tutvustatakse uusimaid kaameraid.

“ELMA 2010” messi ajal vallutavad keskuse loomad.

“Skiexpo" pakub midagi igas vanuses suusahuvilistele.

Üks messi “Ilu 2010” teemasid on pulmad.

Kõige populaarsemad mängud on messidel kohal. (SUPERMARIO)

T H E B A LT1 2 — 1 3

Soome lõunarannikul asub rida idüllilisi väikelinnu ning teisigi suurepäraseid turismisihtkohti.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JUKKA ARPONEN JA TURU LINN

Lõunaranniku pärlid

Turust Venemaa piirini

on umbes 350 km ja

Helsingi asub enam-

vähem seal keskel.

Kui aega on vaid päev

või paar, on seda just

parasjagu, et tutvuda lõunaranni-

ku parimate vaatamisväärsustega

ning vahet pole, kas võtta suund

itta või läände.

Turu parimadJärgmise aasta kultuuripealinna

paljude püsivaatamisväärsuste

hulgast tuleks esile tõsta eelkõige

kahte “kohustuslikku” külastus-

kohta. Üks neist on enam kui 700

aasta vanune kindlus ja teine muu-

seumilaev Suomen Joutsen, ning

koos sellega ühtlasi kogu Forum

Marinum merekeskus.

Turu linnus on hämmastavalt

hästi säilinud ja tegutseb tänapäe-

val muuseumina, kus toimub oht-

ralt kultuuriüritusi. Lisaks püsinäi-

tustele on sel sügisel avatud paar

huvipakkuvat erinäitust. Üks neist

käsitleb aja mõistet ja -mõõtmist

erinevatest vaatenurkadest. Näi-

tus valgustab objektide ja näidete

kaudu mitmesuguseid ajaga seon-

duvaid uskumusi ning inimese suh-

teid ajaga erinevatel ajajärkudel.

Teine näitus viib meid taga-

si keskaega. 1324. aastal saabus

Turusse Soome riiki juhtima

Matias Kettilmundipoeg. Ta pani

kindluses aluse oma õukonnale,

millest kujunes Soome esimene

rüütelkond. Lossihärrale pühen-

datud näitus esitleb autentsete ese-

mete, fotosuurenduste ja rõivare-

konstruktsioonide abil elu Turu

kindluses Kettilmundipoja stiilis.

Forum Marinum on riiklik

meresõidu- ja mereväeajaloole

pühendatud muuseum ning mere-

keskus. Põhjalikud väljapanekud

tutvustavad esemeid alates purje-

laevadest kuni meresõidu väikse-

mate abivahenditeni. Forum Mari-

numi käsutuses on suurepärased

ruumid Aura jõe kaldal kesklinna

ja kindluse lähedal.

Porvoo vanalinn Porvoo on üks neist vähestest

Soome linnadest, kus vanalinn

on tervikuna säilinud. Vana Por-

voo poekestes toimub kaubitse-

mine endiselt vilkalt, siinsamas

tegutseb ka turg. Vana raekoda on

hoolikalt renoveeritud ning prae-

gu asub seal muuseum. Linnatä-

navatel jalutaja avastab vahvaid

restorane ja kohvikuid.

Soome hümni sõnade autor

J. L. Runeberg, kes oli omal ajal

Soome hinnatuim kirjanik, elas

Porvoos. Tema kodumajja loodi

muuseum juba 1882. aastal. Maja-

muuseumi väljapanekud räägivad,

et 19. sajandi Soome väikelinna

koorekiht sai endale lubada üsnagi

luksuslikku elustiili: uhke mööbel

ja lühtrid mõjuvad ihaldusväärselt

tänapäevalgi.

Runebergi majamuuseum ei

asu vanalinnas, vaid uue linna-

keskuse lähedal. Samas kvarta-

lis tegutseb põnev uus kauplus ja

näitusekeskus Trad Art Center,

kust saab osta isikupäraseid mee-

neid ning tarbeesemeid. Porvoo

on maaliline väikelinn, kus kõik,

mis vaatamist väärt, asub käe-jala

juures, ning autot vaja ei lähe.

Rahulikud väikelinnadLoviisa ja Hamina on mõlemad

idüllilised väikelinnad, kus kiire

argipäev ununeb hetkega. Mõle-

mas linnas on suvi kõige kibedam

turismihooaeg. Seevastu sügisest

kevadeni õhkub vanade puuma-

jadega ääristatud linnatänavatest

rahu ja vaikust. Hamina asub Kot-

kast vähem kui 20 km kaugusel, ja

sinna tasub sõita juba ainuüksi sel-

leks, et näha ainulaadset ringiku-

julist linnaplaneeringut: kesklinna

tänavad ümbritsevad vana raekoja-

hoonet sümmeetriliste ringidena.

Venemaa

Suomen Joutsene kodusadam on Turus Aurajoki rannal. J. L. Runebergi majamuuseum on tegutsenud aastast 1882.

Hamina suurim vaatamisväärsus on vana kesklinn.

Sapokka pargis v

√Bullet For My ValentineMetal-bändide etteotsa kuuluv Bullet For My Valentine naudib Soomes jät-kuvalt suurt edu. Kohalikke fänne on bänd meeles pidanud mitmel turneel, ning meeleolu on olnud alati laes. Sel korral on kontserdipaigaks juba tuttav Helsingi Jäähall ja soojendusbändiks Escape The Fate.

14.11 Jäähall, Helsingi

√Kelis klubisUue ulmelise ööklubi selle sügise kuulsaim esineja on Kelis. New Yorgis Harlemi linnaosas kasvanud Kelis tegi läbimurde aastal 1999 populaarse hitiga ”Caught Out There” ja on hiljem kogunud tänuaval-dusi ning auhindu kõikjalt maailmast. Kolmandalt albumilt pärinev hitt ”Milkshake” tõi Kelisile Grammy auhinna ja püsis muusikaedetabelite tipus nii Ühendriikides kui Suurbritannias mitmeid kuid. Ta on teinud koostööd muuhulgas Björki, Enrique Iglesiase ja Raphael Saadiqiga. Kelisi teatakse ka tema suurepärase stiilitunnetuse poolest.

15.10 The Circus, Helsingi

tur

T I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 0

Lõputu suvi

Loviisasse tasub muu hulgas

põigata ka kohalikus restoranis

pakutavate maitseelamuste pärast.

Linn asub Porvoo ja Kotka vahel

paari kilomeetri kaugusel põhi-

maanteelt. Paadisadamast merele

vaadates jääb silma kõrge ehitis, ja

see on tuumajaam.

Merelinn KotkaVana sadamalinn Kotka pakub

suurepäraseid reisisihtkohti,

mis sobivad külastamiseks kogu

perele. Soome veed on kalu täis.

Maretariumi kümnetes akvaariu-

mides saab uudistada Soomes ela-

vate kalaliikide esindajaid. Teavet

saab ka vesistute seisukorra kohta

laiemalt. Kõige vägevam veealu-

ne maailm avaneb külastajatele

Mereteatris, kus kinolinaks on 5 m

sügavuse akvaariumi klaassein ja

“näitlejateks” mitmesugused kalad

lõhest ahvenani. Maretariumi ei

saa nimetada just ainsaks reisi-

põhjuseks, kuid Kotka kanti sattu-

des on see koht kindlasti külasta-

mist väärt, eriti kui reisil peaksid

kaasas olema lapsed.

Maretariumi kõrval on veel

teinegi külastamist väärt paik ja

sinna on sissepääs täiesti tasuta.

Sapokka veerohke looduslik park

hõlmab 3 ha suurust ala Sapokka

lahe põhjaosast. Pargi keskel asub

20 m kõrgune tehiskosk, kuhu

pumbatakse merevett poole kilo-

meetri kauguselt. Pargi ilu täien-

davad läbimõeldud ja mitmekülg-

ne taimestik ning valgustus.

Merekeskus Vellamo Kotka sadamas avaneb vägev vaa-

tepilt: paar aastat tagasi valminud

Merekeskus Vellamo. Murdlainet

meenutav läikiva välispinnaga hii-

gelhoone on suurepärane näide

eelarvamusteta nüüdisarhitektuu-

ri tippude seast.

Turistile pakub Vellamo ühe

katuse all kaht huvitavat muuseu-

mi. Kymenlaakso muuseum tut-

vustab kahel korrusel kohalikku

ajalugu. Minevikku valgustatakse

mitmest küljest. Näiteks esindab

argist töörügamist ekspositsioon,

mis kujutab sadamatöölise kodu

1920. aastatel. Rõivastuse välti-

matu atribuutika moodustasid

vanadel headel aegadel korsetid ja

kõvakübar. Halvemaid aegu mee-

nutavad pommid ja muud relvad.

Veelgi suurema tüki Vella-

mo ruumidest haukab Soome

Meremuuseum. Uhkel püsi-

näitusel esitletakse põhjalikult

kogu meresõiduajalugu. Põhi-

rõhk on siiski kodusel Lääne-

merel. Suurimad näituseeks-

ponaadid on 20 m pikkune

suurtükilaev ja paar vesilen-

nukit. Modernne muuseum

kasutab palju interaktiivseid näi-

tuseelemente. Näiteks on külasta-

jal võimalus lõhna järgi ära arvata,

millega laev on lastitud, mängida

laeva uputamist, testida lihtsaid

tõstukeid ja harjutada mereme-

hesõlmede tegemist. Võib julgelt

öelda, et meremuuseum sobib igas

vanuses külastajale. Pärast muu-

seumikülastust saab keha kinni-

tada Vellamo hoones tegutsevas

restoranis Laakonki.

Sügisel, kui päevad lühene-

vad ja õues tõmbub vih-

maselt halliks, mõjub Hel-

singis Viikki linnajaos asuv

botaanikaaed Gardenia tõeliselt

värskendava paigana. Gardenia

triiphoonetes kasvavad põhiliselt

kultuurtaimed, sealhulgas troo-

piliste piirkondade maitsetaimed,

põõsad, bambuselised, puuviljad,

lilled ning ehitusmaterjalidena

hinnas olevad eksootilised puud.

Troopilise atmosfääri nau-

timiseks on Gardeniasse tore

minna koos perega. Laste aega

sisustab aardejaht, mis tähen-

dab kaardi abil kasvuhoonetesse

peidetud aardekirstude otsimist.

Peale selle toimub botaanikaaias

pidevalt hooajalisi ja teemaüri-

tusi. Ka õueala on põnev, seal

õitseb ning on roheline varake-

vadest lume tulekuni. Jaapani stii-

lis aiaosa on oma kiviseadetega

nägemist väärt talvelgi. 10 eurot

maksva perepiletiga saab botaa-

nikaaeda külastada 2 täiskasva-

nut ning 5 last. Gardenia sobib ka

mitmesuguste ürituste korralda-

miseks. Juhataja Sari Oikarineni

sõnul peetakse botaanikaaias nii

pulmi, sünnipäevapidusid kui fir-

maüritusi.

Kohvikus pakutakse lõuna ajal

buffet-einet esmaspäevast reede-

ni 11–14. Laupäeviti ja pühapäe-

viti on menüüs ainult supivalik

11–14. Botaanikaaed on avatud

E–N 10–18 ja L–P 10–17.

√Kust leiab? √Helsingi kesklinnast sõidavad

botaanikaaeda bussid 68 ja

68X: Rautatientori (platvorm 6)

—Viikki, peatus Biokeskus/

Viikinkaari (ka paljud teised bus-

sid peatuvad selles peatuses).

Autoga tuleb sõita kesklinnast

mööda Lahdenväylät ning

keerata Viikki/Pihlajamäki

ristmikult üles paremale. Umbes

200 m pärast ringristmikku kee-

rata Herttoniemi suunas, sõita

veel 200 m ja Gardenia jääbki

paremale poole tee äärde. Sõidu

kogupikkus umbes 10 km.

√Mida vaadata? √TURUForum Marinum, Linnankatu 72

Turu linnus, Linnankatu 80

√KOTKAMerekeskus Vellamo,

Tornatorintie 99

Maretarium, Sapokankatu 2

√PORVOOTrad Art, Jokikatu 17

Runebergi majamuuseum,

Aleksanterinkatu 3

Gardenias jagub valgust, soojust ja rohelust ka pimedatel sügisõhtutel.

Porvoo vanalinnas kohtuvad ajalugu ja tänapäev.

Turu linnus on säilinud hämmastavalt hästi läbi sajandite.

Vellamo näituse ehedad eksponaadid on lennukid ja laevad.

Trad Art pakub käsitsi valmistatud meeneid ja kingitusi.vahutab tehiskosk.

√Danko Jones Tavastias Energiliste live-kontsertide, inten-siivsete turneede ja järjest paremate albumite poolest tuntud rokipanter Danko Jones tegi 2001. aastal läbi-murde albumiga ”I’m Alive and on Fire.” Pärast seda on trio andnud usi-nalt kontserte viiel mandril ja enam kui 30 riigis.

Helsingis saab bändi näha kahel järjestikusel õhtul Tavastias.

7. ja 8.10 Tavastia, Helsingi

√Turul toimub Helsingi Kaubaturg (Kauppatori) on oktoobri esimese nädala jooksul toimuva traditsioonilise Silgulaada lava. Laata kor-raldatakse juba alates 1743. aastast. Siis tingivad seal oma kauba üle põhiliselt Läänemere kalurid. Pärast silguüritust saab Kaubaturu lahel imetleda kauneid purjelaevu, mis kogunevad hooaega lõpetama. Oktoobri lõpus on kavas veel koraaldada talupojaturu-teemaline päev, mil pakutakse laada-meeleolu ning mitmekülgset meelelahutusprogrammi.

Silgulaat 3.—9.10 Traditsiooniline purjekapäev 9.—10.10 Talupojaturg 30.10 Kauppatori, Helsingi

Foto

Dea

n K

arr.

ism

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 01 4

kultuur

Eri Klas dirigeerib Georg Otsa juubeliturneed

Georg Ots nautis suurt popu-laarsust ka Soomes. Tema soomekeelsed albumid olid omal ajal müügihitid ja Otsa lauldud “Saaremaa valss” üks kõigi aegade enim raadios mängitud muusikapa-la. Otsa juubeliaasta ürituste ulatus Soomes on seega üsna loomulik. Juubeliturneel Eri Klasi dirigeeri-tava Tallinna Filharmooniaorkestri saatel esitavad tuntumaid Georg Otsa laule solistid Mart Sander, Heli Veskus ja Taavi Tampuu ning Soomet esindav Tapani Kansa.

Georg Otsa 90. sünnipäeva juubeliturnee11.10 Helsingi, Finlandia-talo.12.10 Lahti, Sibeliustalo.13.10 Tampere-talo NB! Piletid Lippupiste müügipunktidest.14.10 Seinäjoki Areena.15.10 Jyväskylä Paviljonki.16.10 Joensuu Areena.17.10 Kuopio, Musiikkikeskus.18.10 Hämeenlinna, Verkatehdas.19.10 Turu, Caribia.20.10 Kotka, Steveco Areena.

4 x VolbeatVaieldamatult viimaste aastate kõvemate rokkmuusika komeetide hulka kuuluv Taani bänd Volbeat teeb Soomes oktoobrikuus neljast kontserdist koosneva miniturnee. Septembris müügile saabunud albumi “Beyond Heaven/Above Hell” tähistamiseks korraldas Volbeat kogu Euroopat katva samanimelise turnee. Soomes antakse kontserte Turus, Tamperes, Helsingis ja Oulus.

11.10 Turkuhalli, Turu12.10. Pakkahuone, Tampere13.10 Jäähall, Helsingi 15.10 Club Teatria, Oulu

Kirg ja tangomaagiaArgentiina tango legendaarne trupp Tango Pasión toob oma uue show Soome novembris. Etendusi “Ultimo Tango” saab näha Savoy laval 2.—6. novemb-ril. Laulu, elavat muusikat ja muidugi tantsu ühendav programm toob põhjamaisesse sügisesse kuuma tuulepuhangu otse Buenos Airese tänavailt.

2.—6.11 Savoy, Helsingi

Iiri muusikapiduSel sügisel toimuv Irish Festival in Finland on järjekor-ras juba 25. Soome-Iiri Seltsi korraldatava Iiri muusika festival sisaldab kontserte umbes 15 erinevas paik-konnas. Suuremad toimumiskohad on Savoy-teater Helsingis ja Hämeenlinnas asuv Verkatehdas.

Irish Festival in Finland24.9—3.10 15 toimumiskohta.

Põhjamaade tuntuimate muusikute hulka kuuluv rootslane Eva

Dahlgren laiendab oma repertuaari monoloog-etendusega

“Ingen är som jag” (Keegi pole selline nagu mina). Oma eten-

duses jutustab Dahlgren laval lugusid, mis pole varem leidnud

õiget kanalit nende rääkimiseks. Esietendus on novembri alguses

Stockholmis, seega Soome saabub šõu ahjusoojalt.

“Ingen är som jag” Eva Dahlgren 16.11

Kultuuriüritused sügisel

Eva Dahlgren

Eva Dahlgreni monoloog

S Ü G I S 2 0 1 0 1 5T H E B A LT I C G U I D E

kultuur

Aafriklasest megatähtAafrika muusika suurimate nimede hulka kuuluv Youssou N’Dour esi-neb koos oma 18liikmelise bändiga novembris Helsingi Kulttuuritalos. Grammy-auhinnatud N’Dour on Senegalist pärit laulja ja löökpillimängija, kes on tutvustanud maailmale ainulaadset mbalax-muusikastiili, mis ühendab endas peale aafrikapärase helikeele ka läänelikke džässi-, souli-, roki- ja ladinarütme. Tema värskeim album on käesoleval aastal ilmunud “Dakar — Kingston.”

3.11 Kulttuuritalo, Helsingi

Mustlasmuusika Ameerikast2005. aastal Californias loodud Fishtank Ensemble muusikas aimub mõju-tusi aegadest, mil üks bändi rajajatest, Prantsuse viiulimängija Fabrice Martinez tuuritas folki mängides muulakaravaniga mööda Euroopat. "Fishtank — Woman In Sin" kontsertidel kõlab siiski vaheldusrikas muu-sikavalik, mis on kaunistatud ameerikapäraste saundidega. Bänd esitab pungi- ja rockabilly-päraselt kõike alates Prantsuse hot jazz’ist kuni flamenco ja traditsioonilise mustlasmuusikani. Instrumentideks on muu hulgas viiul, lõõtspill, pasun, bandžo ja saag.

“Fishtank — Woman In Sin”1.10 Savoy, Helsingi

75. sünnipäevThe Count Basie Orchestra on pausideta turneel olnud juba 75 aastat. Orkestri rajas legendaarne džässpianist William “Count” Basie aastal 1935. Maestro surma järel (1984) on orkester jätkanud oma lõputut maailmaturneed, esitades aastatetaguseid igihaljaid hitte. 19liikmelist orkestrit ongi nim-etatud maailma kõige kuulsamaks bigbändiks. Kui vanade aegade glamuur tundub endiselt lummav, siis saab seda nautida The Count Basie Orchestra kontserdil.

8.11 Finlandia-talo, Helsingi

Kultusbändide iidol Briti bänd Killing Joke on kultusansambel selle sõna otseses tähen-duses. Kuigi ansamblist ei ole kujunenud staadioni turneedel tiirutavat megastaari, on see vaieldamatult üks viimaste aastakümnete mõjuvõim-samaid alternatiivmuusikabände. Kümned ansamblid Nirvanast Metallicani on nimetanud üheks tähtsamaks eeskujuks Killing Joke’i ja ka nooremast põlvkonnast leiab järjest uusi Killing Joke’i fänne. Bänd avaldab 13. stuu-dioalbumi järgmise aasta suvel.

11.10 Nosturi, Helsingi

Manhattan Transfer alustas maailmaturneedega juba aastal 1972. Aastal 1985 kogus ansambli album “Vocalese” koguni 12 Grammy nominatsiooni, mis tegi sellest Michael Jacksoni “Thrilleri” järel läbi aegade kõige enam auhindu kogunud helikonservi. Peale selle on ansambel ainuke, kes on pärjatud Grammy’ga samal korral nii popmuusika- kui džässikategoorias. Miljoneid plaate müünud ja tuhandeid väljamüüdud kontserte andnud ansambel on jätkuvalt suurepärane.

16.11 Finlandia-talo, Helsingi17.11 Areena, Tampere

√Noorte viiulivirtuooside konkurss Sibeliuse Selts ja Sibeliuse Akadeemia korraldavad Helsingis 10. rahvusvahelise Jean Sibeliuse nimelise viiulikonkursi. Võitlusel võivad osaleda kõik aastal 1980 või hiljem sündinud viiulimängijad hoolimata rahvusest. Eelvooru lubatakse varem saadetud helisalvestiste kuulamise põhjal umbes 40 osalejat. Võistlus koosneb kolmest osast, mis kõik on avatud ka publikule. Poolfinaali pääseb maksimaalselt 20 ja finaali 6 muusikut. Mängima ei pea sugugi peenraha eest, auhinnad kolmele parimale on vastavalt 20 000,

15 000 ja 10 000 eurot. Võitjale lubatakse ka au ning kuulsust, sest konkurss on omalaadsete hulgas üks maailma hinnatumaid. Esimest korda toimus viiulikonkurss juba 1965. aastal ja sellest alates on võisteldud iga viie aasta tagant. Ainus soomlasest võitja on seni olnud Pekka Kuusisto aastal 1995.

√Jean Sibeliuse nimeline viiuli konkurssEelvoor 22.—24.11 Sibeliuse Akadeemia kontserdisaal. Helsingi Poolfinaal 26.—28.11 Sibeliuse Akadeemia kontserdisaal. Helsingi Finaal 30.11—2.12 Finlandia-talo, Helsingi.

Konkursid Konkursid

Portugali fadolauljate tippu kuuluv Mísia alustas fado-laulmisega juba lapsena. Hiljem kolis ta elama Barcelonasse ja alustas esinemisi Paralelo piirkonnas — “Kataloonia Broadwayl” — kabaree-etendustel. Siiski huvitus Mísia fadost uuesti, kui tuli Madridi kaudu Portugali tagasi ja hakkas traditsioonilist muusikastiili auahnelt omanäo-liseks voolima. Lisaks portugali keelele, milles traditsiooniliselt fadosid lauldakse, tõlgendab Mísia oma lugusid hispaania, katalaani, prantsuse ja inglise keeles.

“Mísia — Ruas Tour” 29.9 Savoy, Helsingi30.9 Tamperetalo, Tampere

Paljukeelne fadista

Maailma populaarseim lauluansambel

Alina Pogostkina. Foto Felix Broede.

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 01 6

kultuur

Köitev lugu ja tugevate

poppmuusika mõjutustega

helikeel on fantaasiamuu-

sikalile kogunud kõikjal nii

väljamüüdud saale kui andunud

fänne. Muusikali peategelasteks

on kaks neidu, kellest Elfaba on

nahavärvilt roheline ja Galinda

kõikide poolt imetletud heledana-

haline. Erinevusest saab siiski jõud

ja tüdrukutest saavad sõbrad.

Sündmustik hakkab hargnema

Ozi Imedemaal, kus loomad oska-

vad rääkida ja tegutsevad isegi

professoritena. Suur ja salapära-

ne võlur Oz valitseb Smaragdlin-

na. Elfaba, kellel on võluvõimed,

unistab tema õpilaseks saami-

sest. Tegevustik toetub osaliselt

L. Frank Baumi lastekirjanduse

klassikasse kuuluva teose “Võlur

Oz” sündmustele, ning kaasa tee-

vad paljud raamatust pärit tegela-

sed ja olendid. Muusikal sisaldab

rikkalikult koomilisi viiteid “Võlur

Ozi” põhjal tehtud omaaegsele

Hollywoodi suurekraniseeringu-

le. Muu hulgas selgub, miks on

lõvi nii arg ja kuidas Plekkmees

oma südame kaotas. “Wickedi”

maailma ongi ehk kergem sisse

elada neil, kel film juba varasemast

tuttav. Samas on muusikal siiski

iseseisev teos ja huumor täiesti

toimiv ka siis, kui vastav kodune

töö tegemata. Kuigi publik vahel

naerab, pole “Wicked” komöö-

dia. Põhiteemaks on erinevuste

aktsepteerimine ja see, et head

kavatsused ei too alati parimat

tulemust. Loo lõpus headus siis-

ki võidab ja paha saab karistuse.

Kui sellesse kokteili lisada veel

armastuskolmnurk ja peretra-

göödia, ongi koos õige menuki

komponendid.

Linnateatris on peaosades pal-

jud säravad noored tähed. Maria

Ylipää ja Anna-Maija Tuokko ela-

vad mõnuga oma rollidesse sisse

ja muusikaline pool sujub suure-

päraselt. Lavastus peegeldab Lin-

nateatri ajaga omandatud koge-

must teha suuri muusikale. Kogu

trupp on ühtlaselt kõrge taseme-

ga: kõrvaltegelased on peaosalis-

tele võrdväärsed partnerid ning

tantsurühm saab keerukate koreo-

graafiliste seadetega mängeldes

hakkama. Peadpööritavad akro-

baatilised trikid võtavad publikul

lausa hinge kinni. Nutikas lavaku-

jundus, dünaamiline valgustus ja

eriefektid loovad kokku usutava

võlumaailma, ning saalis olijaile

elamusterohke õhtu.

Lavastus tervikuna on kogu-

ni nii õnnestunud, et “Wicked”

pakub suurepärast meelelahutust,

mängides samal ajal vaataja hin-

gekeeltel – palju enamat ei saa

teatriõhtult eeldadagi.

Wicked põhineb Gregory

Maguire’ romaanil “Nõid.” Heli-

looja on filmist “Egiptuse prints”

tuttav Stephen Schwartz. Win-

nie Holzmanni originaalteksti on

soome keelde ümber pannud Liisa

Ryömä ja laulusõnad on tõlkinud

Sami Parkkinen. Muusikali tõi

lavale Hans Berndtsson.

Helsingi Linnateatri suur lavaEnsi linja 2, Helsingi

Hittmuusikal võlumaailmast Helsingi Linnateatri sellesügisene uudis on nõiamuusikal “Wicked.” See kogu maailmas menukas teos esietendus New Yorgis aastal 2003, Torontos 2005, Londonis 2006 ja nüüd, augustis 2010, ka Helsingis.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD HKT / TAPIO VANHATALO

“Wicked” lõbustab, puudutab ja teeb heatujuliseks — palju enamat ei saa teatriõhtult eeldadagi.

Espoo kunstimuuseum EMMA on tõusnud mõne aastaga pealinnapiir-konna kõige huvitavamate näituste toimumiskohaks. Septembri lõpul ava-takse EMMAs taas kord kolm kindlasti nägemist väärt näitust.

Näitus “Hiina siidi lugu” keskendub rõivastele, aksessuaaridele ja kangas-tele. Vanimad näidised on pärit 5000 aasta tagusest minevikust. Näitus tut-vustab ka siidiussi kasvatamist, siidi-tootmist, kudumistehnikaid ja -vahen-deid. Eksponaate on kokku sadakond ja need pärinevad Hiina rahvuslikust siidimuuseumist Hangzhoust.

Uhkete siidesemete kõrval saab näha Jorma Puraneni (sünd 1951) laiaulatuslikku fotonäitust. Puraneni teatakse tema erinäoliste ja tundlike maastikufotode tõttu. Fotograaf pildistab põhjamaise inimese ja kultuuri jäetud jälgi looduses ning ajaloos, kaamerasilm läheneb maastikele abstraktse vaatenurga alt.

Kuid see pole veel kõik, sest samal ajal toi-mub Juba Tuomola isikunäitus. Tuomola 1997. aastal ilmumist alustanud “Viivi & Wagner” on kaua olnud Soome populaarseim koomiks. Koomiks tutvustab ebatavalise paari — naise ja sea — pentsikut pereelu. Mida ebaharilikku nende koomiksimaailmas toimub? Mille üle Tuomola õieti nalja viskab? EMMA näitus esitleb mitmesuguseid “Viivi & Wagneri” elus olulisi teemasid ning Juba Tuomola muud loomingut. Lisaks koomiksite välja mõtlemisele ja joonistamisele tegeleb kunstnik ka maalimise, näidendite ja sketšide kirjutamise ning raamatute illustreerimisega.

“Hiina siidi lugu,” Jorma Puraneni fotod, Juba Tuomola 29.09—09.01.2011.Kunstimuuseum EMMA, WeeGee-maja, Tapiola kesklinn, Espoo.

Siid ja sigadused

S Ü G I S 2 0 1 0 1 7T H E B A LT I C G U I D E

Leevi Madetoja ooperi “Põh-

jalased” (Pohjalaisia) esma-

ettekanne toimus Rah-

vusooperi lavalaudadel

juba 1924. aastal. Sõjatemaatikat

käsitlev “Põhjalased” on pälvinud

tunnustust kui üks õnnestunu-

maid Soome oopereid läbi aega-

de. Ooperi käsitleb vabadusejanu,

noore armastuse ning rõhumise

vastase võitluse ajatuid teemasid.

Rahvusooper on mugandanud

Mozarti “Võluflöödi” kogupere-

ooperiks, mille sündmustik harg-

neb Soome muinasjutumetsas.

Öökuninganna ja ülempreester

Sarastro võimuvõitluse keerises

seiklevad laval printsid, printses-

sid ja teised muinasjututegelased.

Lauldakse soome keeles.

Giuseppe Verdi ooperi “Aida”

tegevus toimub vaaraode valitse-

misajal muistses Egiptuses. Verdi

kirjutas ooperi tellimustööna

Kairo ooperiteatri avamise puhul

1870. aastatel. Eelteabe kohaselt

toob Rahvusooperi art déco hõn-

guline uudistõlgendus “Aida” 20.

sajandisse. Klassikalistelt teos-

telt peabki vahel uute ideede abil

tolmu pühkima. Lavastaja Georg

Rooteringi mõte oli vististi näi-

data, et “Aidat” ei pea alati papist

püramiidide vahel etendama, vaid

et lugu toimib ka modernsemas

keskkonnas. Igal juhul võib jälgida

huvipakkuvat katsetust.

Donizetti koomiline ooper

“Armujook” kuulub kergema

ooperiklassika hulka. Rahvus-

ooperi leidlik lavastus rõhutab

tabavalt teose koomilisi jooni.

Armujoogiga kauplev “tohter” ja

armastust ihalevad noored keeda-

vad koos kokku paraja supi ning

oma osa sündmuste arengus on

täita ka alkoholil. Eriline on see,

et ooperi lõpus jäävad kõik ellu,

kavas on ka õnne.

Ameeriklasest mereväeohvit-

seri ja Jaapani neiu suhtest jutus-

tav Giacomo Puccini teos “Mada-

ma Butterfly” esindab tüüpilist

traagilist ooperit. Cio-Cio-Sani

igatsus ja lõpuks eneseohverdus ei

jäta saalis just palju silmi kuivaks.

Rahvusooperi lavastus on tradit-

siooniline, mis omakorda tõstab

peaossa suurepärase muusika.

Sügise oodatuim esietendus on

Erich Wolfgang Korngoldi ooper

“Die tote Stadt” (Surnud linn). Pea-

tegelase Pauli heitlusi truuduse ja

uue armastuse vastuolulises tun-

detormis saadab rikkalik ja vär-

vikas helikeel. 8. ja 12. detsembri

etendustel laulab Pauli rolli RO

Estonia solist Mati Turi, teistel

õhtutel Klaus Florian Vogt.

Rahvusooperi sügisRahvusooperi sügishooaja muudab sel aastal põnevaks mitme külgne mängukava, milles ei puudu ka Soome klassikaliste teoste uuslavastused.

Ooper “Põhjalased”.

Sügishooajal RahvusooperisOoper Helilooja Etendused

“Võluflööt” W. A. Mozart 21.08.10—12.01.11

“Aida” G. Verdi 17.09.10—30.10.10

“Armujook” G. Donizetti 02.10.10—04.11.10

“Põhjalased” L. Madetoja 09.10.10—19.11.10

“Madama Butterfly” G. Puccini 06.11.10—02.12.10

“Die tote Stadt" E. W. Korngold 26.11.10—20.12.10

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO HEIKKI TUULI

kultuur

Kõige suurem kuulajaskond

koguneb pealinna kiriku-

tesse alati detsembrikuus,

kui pühakodades toimub

palju koori- ja muid jõulukontser-

te. Väärtmuusikat pakutakse aga

ka teistel aastaaegadel.

Temppeliaukio (Templiväljaku)

kirik on üks Helsingi populaarse-

maid vaatamisväärsusi, mis on alati

tulvil turiste, kuid samas on see suu-

repärase akustikaga kontserdisaal.

Toomkirikus toimuvad pidulikud

kontserdid suurte pühade ajal, kuid

seal korraldatakse ka väikseformaa-

dilisi muusikalisi kultuuriüritusi,

näiteks Sibeliuse Akadeemia kont-

serte ning keskpäevaseid orelimuu-

sikatunde. Helsingi Vanhakirkko

kirik pakub kuulajatele regulaar-

selt toimuvaid päevaseid kontserte.

Huviline võib leida elamusi pakku-

va muusikaürituse teistegi Helsingi

kirikute kontserdikavade valikust.

Nii näiteks annab 22. novemb-

ril kell 19 Toomkirikus kontserdi

Antti Paalanen. Järgmisel päeval

kell 12 saab Vanhakirkko kiri-

kus kuulata päevast kontserti ja

24. novembri keskpäeval toimub

Toomkirikus “Oreliveerandtund.”

Samal päeval on Temppeliaukio

kirikus kavas 10.30 algav klave-

riimprovisatsioon. Kontserte toi-

mub seega pea iga päev ja mõni-

kord ühe päeva jooksul mitugi.

Täpsemat teavet saab Helsingi

kultuurikalendrist internetist.

Kirikukontserdid

Aleksis Kivi (1834–1872)

monument ei seisa ilma-

asjata Rahvusteatri ees.

Kivi on vaieldamatult soo-

mekeelse kirjanduse ja teatriajaloo

suurim nimi ja teerajaja.

“Olviretki” on Aleksis Kivi

komöödia õlleaurusest sõjakäigust

Saksamaal. Sõdurid Timoteus ja

Titus istuvad valves ja joovad oht-

ralt vahutavat kesvamärjukest, sest

õllejoomiseks leiab põhjuse alati, ja

lisaks sellele on õlu üks väärt jook,

ja sellest jääb väga vingelt purju!

Kapten Patrick tabab mehed

vahipostil magamas ja määrab neile

julma karistuse: mitte tilkagi õlut

järgmised 12 tundi! Kuidas selline

igavik ilma parima sõbrata üle elada?

Sellest “Olviretki” jutustabki.

Kivi kirjutas “Olviretki” aastal

1866, kuid laval sai seda esimest

korda näha alles viis aastakümmet

hiljem. Põhjuseks näidendi väga

tugev sõjakriitiline hoiak. Õlu

oli peategelastele aadetest täht-

sam ning sõjas ei ole võitjaid, vaid

ainult kaotajad ja mõttetu surm.

Selline farss ja paroodia ei sobinud

tollal võimul olnud Soome era-

konna aadetega. Seega pidi “Olvi-

retki” oma esietendust ootama

kuni 20. sajandini.

Uusim “Olviretki” esietendub

Rahvusteatri laval septembris.

Rahvusteater asub Helsingi süda-

mes Raudteejaama kõrval.

RahvusteaterLäntinen Teatterikuja 1, Helsingi

Tagasi juurte juurdeAleksis Kivi näidend “Olviretki” on tõeline rahvateater.

Helsingi kirikutes korraldatakse arvukalt kontserte kogu aasta jooksul.

Jahipidamine on juba ammustest aegadest olnud valitsejatele meele-pärane hobi. Romanovide dünastia monarhidel sai jahipidamisest keisri ja õukonnaelu lahutamatu osa, uhke vaatemäng, millel oli nii meelelahutuslik kui tseremoniaalne tähtsus. Jahipidamisel oli oma roll täita ka diplomaatilises etiketis.

Näitus “Tsaari jahipidamine” toob näitusekülastajate ette eksponaadid, mis on pärit Kremli relvakambritest. Mõned esemed

on sealsesse ajaloolisse kollekt-siooni kuulunud juba sadu aastaid. Kremlis asus tsaaride relvakoda, mille õitseaeg jäi 17. sajandisse. Kui 18. sajandi alguses sai pealinnaks Peterburi, jäi elu Moskvas soiku ja vanast relvakojast sai muuseum. Aleksander I käsul muudetigi see 1806. aastal ametlikult muuseu-miks ning väärtuslikke eksponaate viidi sinna edaspidi ka Peterburist.

Näituse ainulaadne väljapanek jutustab tsaaride jahikommetest,

jahipidamisega seotud tseremoo-niatest ning 17. ning 18. sajandil valitsenud riigipeade isiklikest maitse-eelistustest. Täiuslik Kremli muuseumi kollektsioon Vene tsaaride uhkematest jahirelvadest ning -varustusest on nüüd esimest korda välja pandud välismaises muuseumis.

“Tsaaride jahipidamine — Kremli aarded” 08.10—12.12. Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23, Helsingi

Jalgpalli MM võõrustajamaa Lõuna-Aafrika Vabariik on olnud sel aastal nähtav nii laevaliinidel, muuseumi-des kui ka kontserdikavades.

Lõuna-Aafrika on Musta Mandri märkimisväärseim kunstikeskus, kust on pärit nii mõnigi nüüdis-kunsti tipptegija. Helsingisse on kogutud huvitav läbilõige tuntud tippkunstnike ja veel mitte nii

kuulsate noorte tegijate töödest. Näitus “Peekaboo” toob vaatajani fotosid, maale, skulptuure ja instal-latsioone. Mitmed teosed viitavad riigi ajaloole ja apartheidi-taustale.

“Peekaboo — Uus Lõuna-Aafrika” 20.08.2010—jaanuar 2011 Tennispalatsi, Salomonkatu 15, Helsingi

Veel kord Lõuna-Aafrika

Tsaaride jahirelvad

“Olviretki”. Foto Tuomo Manninen.

Foto HKI/Comma Image Oy.

Autor Anton Kannemeyer.

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 01 8

Soome Suusa-keskuste Liit (SHKY) valis aasta suusakeskuse tiitli kandja kevadkoos-olekul Sallas.

Seekord osutus valituks

vahelduseks Lõuna-Soo-

me piirkonna suusakeskus

Sappee.

Asjatundjatest koosnev žürii kiitis

Sappee sihikindlat arengut ja inno-

vatsiooni. Suusakeskus ei puhka

suvelgi: sealt leiab lisaks kõrgetase-

melisele majutusele ka kõigile sobi-

vad maastikurattanõlvad ja -rajad,

disc-golfi raja ja suveteatri.

Sappee turismikeskus asub Päl-

käneel Sappee külas, Hämeenlin-

nast 65 km põhja ja Tamperest 50

km kagu pool. Helsingi suunast kul-

geb kiireim tee Hämeenlinna kaudu,

mis teeb reisi pikkuseks 160 km.

Mäesuusatajate hulk kasvab Soome Suusakeskuste Liidu sta-

tistika ja 2010. a tellitud uurimuse

kohaselt oli Soomes eelmisel talvel

aktiivseid mäesuusatajaid 990 000,

kusjuures tõstukipileteid müüdi

umbes 50 miljoni euro eest.

Suusakeskuste tõstukipileti-

müük oli rekordiline ja tänu lumi-

sele talvele saavutas Lõuna-Soome

suusakeskuste külastatavus läbi

aegade kõige paremaid tulemusi.

Lõuna-Soome kasvatas sel tal-

vel oma turuosa 18%ni, Kesk-Soo-

me külastatavus püsis 23% juures

ja Põhja-Soome osakaal kukkus

oodatult 59%ni.

MTÜ Soome Suusakeskus-

te Liit on Soome suusakeskuste

katusorganisatsioon, mille pea-

miseks ülesandeks on tegevusala

huvide kaitsmine, nõlvade turva-

lisuse edendamine, liikmete koo-

litamine, uurimistegevus, vastava

teabe edastamine ja ühine turun-

dus. Kesksed eesmärgid on mäe-

suusatamise harrastajate hulga

ja aktiivsuse suurendamine ning

tegevusala kasvusuutlikkuse kind-

lustamine. MTÜ liikmeteks on

umbkaudu 80 suusakeskust ja 55

suusakooli.

Kõigepealt toimuvad maa-

ilma parimate slaalomi-

sõitjate etteasted. Levil

korraldatakse vastavaid

karikavõistlusi juba mitmen-

dat korda. Kehvade lumeolude

tõttu on võistlused korra ka ära

jäetud, ent tänavune kuum suvi

tõotab Levile aegsasti maha-

sadanud ohtrat lund. Võistlus-

kavas on nii meeste kui naiste

slaalom.

Veelgi suurejoonelisem sünd-

mus on juba traditsiooniks kuju-

nenud Nordic Opening, mis

toimub sel sügisel kaheksandat

korda. Kavas on kokku 10 maa-

ilmakarika osavõistlust suusata-

mises, kahevõistluses ja suusa-

hüpetes. Kokku osaleb võistlustel

umbes 400 sportlast pea 30 riigist.

Kaasa elama oodatakse ligikaudu

20 000 pealtvaatajat ning lisaks

võistlustele on oodata arvukalt

meelelahutusüritusi.

12.—14.11 FIS Alpine Ski World Cup, Levi.26.—28.11 FIS World Cup Nordic Opening, Kuusamo/Ruka

Sappee kinnitab, et suusakeskused on kõrgel tasemel ka Lõuna-Soomes.

Kas Tanja Poutiainen võidab? (NO1) Sanni Leinonen esindab Soome slaalomisõitjate nooremat põlvkonda.

sport

Sappee on aasta suusakeskus 2010 TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO SAPPEE

Soomes algab NHL Eelmise sügise suursündmus NHL Premiere In Helsingi saab jätku. Maailma kõige kõvema jäähokiliiga hooaja avamatšil Hartwall Areenal kohtuvad Minnesota Wild ja Carolina Hurricanes. Selle üri-tusega avaldab Põhja-Ameerika jäähokisari austust oma Euroopa fännidele. Soome tippmängijatest saab jääl näha Minnesota särgis väravavahti Niklas Bäckströmi ning ründajaid Antti Miettineni ja Mikko Koivut. Carolina poolel mängivad Joni Pitkänen, Tuomo Ruutu ja Jussi Jokinen.

NHL-matš Minnesota Wild — Carolina Hurricanes 7. ja 8.10 Hartwall Areena, Helsingi

Iluuisutamise Finlandia Trophy Finlandia Trophy on hinnatud rahvusvaheline iluuisutamis-võistlus, mis toimub juba 15. korda. Traditsiooniliselt osalevad paljud võistlejad Trophy’l uuendatud kava-dega. Võistlustel näeb hulgaliselt staare kogu maailmast ning kohal on ka kõik Soome tippuisutajad eesotsas Kiira Korpi ja Laura Lepistöga. Trophy võistlus toimub Vantaas, Tikkurila spordikeskuses Valtti Areenal, kuhu Helsingi kesklinnast pääseb kõige hõlpsamini lähirongiga. 7.—10.10 Valtti Areena, Vantaa

Jalgpalliunelmad Soome ei ole kunagi pääsenud jalgpalli EM- või MM-võistluste lõpp-mängudele. Siiski sellest unistatakse, vähemalt play-off’ide alguses, ja mõnikord on unistus olnud peaaegu käeulatuses. Sel sügisel alga-vad 2012. aasta EMi play-off’id. Septembri alguses kohtub Soome külalisväljakutel Moldova ja Hollandiga. Esimene mäng Soomes on kavas oktoobris Ungari vastu. Teised selle tugeva alagrupi mees konnad on San Marino ja Rootsi. Kas Soome pääseb Poolas ja Ukrainas mängitavale lõppturniirile, selgub hiljemalt järgmise aasta 11. oktoobril, mil Ukrainas toimub viimane play-off -mäng.

Jalgpalli EM play-off Soome mängud Olympiastadionil HelsingisSoome—Ungari 12.10.2010 Soome—San Marino 17.11.2010 Soome—Moldova 02.09.2011 Soome—Holland 06.09.2011 Soome—Rootsi 07.10.2011

Maailma tippratsutajad Helsingis Oktoobris toimub 26. Helsinki International Horse Show. Nelja päeva jooksul on kavas mitmekülgne võistlusprogramm, muu hulgas lau päeva õhtune publikusõbralik Knock-out-kahevõitlus, kus jagatakse auhinnaraha kokku 30 000 eurot. Pühapäeval, ratsaspordi suursündmuse viimasel päeval, toimuvad Rolex FEI World Cupi osavõistlused. Siis kogunevad maailma tippratsutajad

taas kord Hartwall Areenale, seekord esimest korda kõrgeimal, viie tärni tasemel. Sündmus on igati oma nime väärt: näha saab paljusid suurepäraseid hobu-seid ja suurilmlikku show-meeleolu.21.—24.10 Hartwall Areena, Helsingi

Jäähoki Euroopa tipudEuroopa kõige kõvemad jäähokiriigid Soome, Rootsi, Tšehhi ja Venemaa mängivad neljast turniirist koosnevas sarjas mit-teametliku Euroopa meistritiitli nimel. Soome turniir peetakse traditsiooniliselt novembris Helsingis. Meeleolu on kindlasti laes, kui sarja lõpumatšil kohtuvad Soome ja Rootsi.Jäähoki Karjala-turniir, 11.—14.11 Hartwall Areena, Helsingi

Spordiuudiseid

Soomes peetakse hooaja alguse tähtsaimaid maailmakarika-võistlusi nii slaalomis, suusahüpetes kui muudel suusaaladel.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD LEVI 2009

Talispordi supernädalavahetus

Foto

Tom

as W

hite

hous

e

ignsusesh2Ar

ome, Roosnev

Foto

Mar

cus

Wes

term

ark

Foto

Mar

cus

Wes

term

ark

S Ü G I S 2 0 1 0 1 9T H E B A LT I C G U I D E

HELSINGI

mkmmis kus mil lal

majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi. Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklin-nas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi,tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757,e-post: booking@erottajanpuisto.com,www.erottajanpuisto.comVäike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suvi-ti 1.6.—1.9. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

Hostel SatakuntataloLapinrinne 1A, Helsingi, tel +358 9 6958 5232, faks +358 9 6854 245,tel Sodexo Service Center +358 0 10 5407 500e-post: hostelsatakunta@sodexo.fi, www.sodexo.fi/hostelsatakuntatalo. Rahvusvaheline võrratu hostel kesklinnas pakub head teenindust ja soodsaid hindu. Hommikusöök ja õhtusaun hinna sees.

Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.

hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi. Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennu-jaamast, kuhu saab hotellist tasuta väike-bussiga. Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskes-kus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt. Helsingi keskusesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290,e-post: sales@bwkatajanokka.fi,www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vangla-miljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi,tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fiRahulik ja hubane hotell Helsingi kesk-linnas, jalutuskäigu kaugusel suurematestkaubamajadest ja vaatamisväärsustest.Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupida-misruum ja parkimiskohad lähedalasuvasgaraažis. Hotelli ümbruses palju suure-päraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 5840 9540, e-post: glo@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/hotellit/hotel_glo. Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenu-se eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi,www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklin-nas Aleksandri teatri kõrval. Omanäolistetubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi,www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegnehotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 sauna-ga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi,tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.marcante.fi/aino, avatud E—R 11.30—22, L 14—22. Rahvusrestoran Helsingi kesk-linnas Kauppa tori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel+358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.marcante.fi/tapasta, avatud E—N 16.30—24, R—L 16.30—01. Meeleolukas tapase- ja pasta-restoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel+358 9 611 071, avatud E—R 10.30—18, L 11—18.Heade hindadega populaarne restorankesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.

BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590Avatud E—N 11—02, R—L 11—03, P 14—24, www.belge.fi, e-post: belge@sok.fi. Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico's pakub Ameerika mandri

mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega. Vaata resto-ranide lahtiolekuaegu ja kontakte kodule-heküljelt www.chicos.fi.

FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.Avatud E—R 18—23.30, L 17—23.30.Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mere-andidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800,www.royalravintolat.com/havis, avatud E—R 11.30—23, L 13—23, P 17—23. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande.

KappeliEteläesplanadi 1, Helsingi, tel +358 10 766 3880, e-post: kappeli@sok.fi, www.kappeli.fi, avatud iga päev 10—24. Esplanadi pargi ääres asuv à la carte restoran Kappeli on kultuurielamus, mis pakub nautimiseks Skandinaavia köögi hõrgutisi. Restorani ter-rass sobib suve ja linnamelu nautimiseks.

KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100,e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com,www.royalravintolat.com/kellarikrouvi,avatud E—R 11—24, L 16—24. P ja pühadelavatud Fabiani kohvik tänaval E—R 11—24, L 12—24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi,tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925,e-post: kamp_cafe@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—T 10—01, K—R 10—02, L 11—02, P 11—01. Kämp Café rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: michelle@rafla.fi, www.rafla.fi/konig, avatud E 11—01, T 11—02, K—R 11—03, L 12—03.1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com,avatud E—R 12—24, L 13—24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakubkohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834.www.merimakasiini.fi Avatud E—R 11—23, L 12—23, P 12—22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemu-sega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

OmenapuuKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 856 856 40, e-post: omenapuu@rafla.fi, www.rafla.fi/omenapuu,avatud E—T 11—22, K—R 11—23, L 12—23.Hubane ja rahulik kogupererestoran.

Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20,Helsingi, tel +358 9 4789 0950e-post: forum.rax@restel.fi, www.rax.fi, avatud E—L 11—21, P 12—21. Kui kaubandus-keskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi,avatud E 11—23, T—R 11—24, L 12—24, P 13—23.Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

Restoran Carlito´sKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: carlitoskluuvikatu@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/restau-rant_carlito_s_helsinki. Avatud E—R 7—23, L 8—23, P 8—22.30. Carlito'se eripäraks on hõr-gutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid. Road valmistatakse algusest peale värsketest toorainetest ja ürtidest.

Restoran KipinäVuorikatu 16, Helsingi, tel +358 9670 089, e-post: kipina@marcante.fi, www.marcante.fi/kipina. Avatud E—R 11—24, L 16.30—24.

SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi,tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunal E—R 12—14.30, á la carte 17.30—24, L 17—24. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi, avatud E—L 10—24,P 10—23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5022, www.royalravintolat.com/teatteri/grilli,avatud E—N 11—24, R 11—01, L 11—01, P 12—22.

Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delistsaab kaasa osta take away-roogi. Nädala-lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E 11—23, T—N 11—03, R—L 11—04, P 12—23. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3—5,Helsingi, tel +358 10 766 4450,e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net,avatud E 11.30—24, T 11.30—03, K—L 11.30—04, P 12—24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

YumeKluuvikatu 2, Helsingi,tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yumeavatud E—N 17—23, R—L 17—24. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fiAvatud E—R 7.30—20, L 9—20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702,avatud E—R 7.30—22, L 9—22,www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauasvõib nautida rikkalikku ja maitsvathommikusööki või maiustada suussulavajäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuviostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E—R 7.30—21, L 10—21, P 11—19. Kohvisõprade kohtumispaik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmista-miseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi,tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi,avatud E—R 10—21, L 10—21, P 12—21.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimu-vad kõige suurejoonelisemad firmapeod,konverentsid, messid, näitused ja kontser-did. Täpsem kava kodulehel.

Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi,tel +358 9 680 800, www.gch.fi,avatud E—P 12—04; vanusepiirang 18.Soome ainus rahvusvaheline kasiinoHelsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailmmängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4),Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 21—03. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001,www.clubliberte.fi, avatud E—P 18—02. Club Liberté pakub elav muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

MeccaKorkeavuorenkatu 34, Helsingi,tel +358 9 1345 6200, e-post: mecca@palacekamp.fi, www.mecca.fi,lahtiolekuajad E—R 11.30—14, 17—24, L 17—04. Mecca Bar avatud E—N 17—24, R—L 17—04. Mecca Lounge avatud R—L 22—04, vanuse-piirang 24. Tasemel ööklubi Helsingi kesk linnas. Viimase peal kokteilid klaasis ja kannus.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880,e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuuri maja Nosturi pakub vaheldusrikast muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!

SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 10—03, 2. korrus E 11—22, T—N 11—01, R 11—03, L 12—03, P 12—22, köök E 11—21, T—R 11—23, L 12—23, P 12—21. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiige-lekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud T 20—03, K—L 20—04, Tin Roof Bar (Street Bar) T 19—03, K—L 19—04. Storyville on üks Euroopa pare-maid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4—6, Helsingi,tel +358 9 774 67 423, www.tavastia.fi,avatud P—N 20—01, R—L 20—04.Soome üks mainekamaid rokiklubisid.Vaata esinemiskava kodulehelt.

Vinyl LoungeYliopistonkatu 8, Helsingi, tel +358 9 433 265 51, e-post: info@vinyl.fi, www.vinyl.fi,Avatud E—N 16—02, R—L 16—04, P 20—02,vanusepiirang 22. Dringibaar, kus antaksesuurepäraseid kokteile ja igalõhtul mängivad plaate parimad DJd.

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi,tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi,Avatud E 11—23, T—N 11—24, R 11—04, L 12—04, P 13—23. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.

Rest

oran

Tea

tter

i, fo

to R

oyal

Rav

into

lat

Oy

T H E B A LT I C G U I D ET H E B A LT I C G U I D E S Ü G I S 2 0 1 02 0

mkmmis kus mil lal

pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 6124 5758,avatud E—T 12—24, K—N 12—02, R—L 12—03.Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi,tel +358 9 856 85800,e-post: gaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli. Avatud E 16—24, T—R 16—03, L 18—03.Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi. Avatud E—N 12—01, R—L 11—02, P 12—22. Brittide pubi hõngu ja mitmekülgse vali-kuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva. Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi,tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E—L 10—04, P 12—04. 50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist live-muusikat igal nädalapäeval.

Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 856 85800, e-post: eino@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud T 16—24, K—N 16—01, R—L 16—03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi, avatud E—N 14—02, R 14—04, L 12—04, P 12—23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubandus - keskused Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E—R 9—21, L 9—18, nüüd ka P 12—18. Võib olla erandeid.

Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval),Vantaa, www.flamingo.fi, avatud öö päeva ringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, showrestoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.

ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi,www.cityforum.fi. Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korruse-täit kauplusi, kohvikuid ja restorane.Forumis leiab ühest kohast kõik kõigeihaldusväärsemad brändid.

Iso OmenaPiispansilta 9, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi. Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus.

Keskuse suurtel ostutänavatel on esin-datud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa,www.jumbo.fi. Jumbos on kaks kaubamaja,kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- javabaajakauplust ning restoranid. Jumboon kogu perele mõeldud ostukeskus.

KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi,tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi.Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kui soovid ostelda ja aega viita, siis pakub Kamppi võimalusi varahommi-kust hilisõhtuni.

Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27,Helsingi, www.kiseleffintalo.fi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulu-kaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldivpaik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi. Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatin-tori läheduses, kus leidub muu hulgas huvita-vaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi. Kämp Galleria on kauba keskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väikse-mates kauplustes.

SelloLeppävaarankatu 3—9, Espoo,tel +358 9 599 889, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingihttp://nuoriso.hel.fi/fallkullatel +358 9 3108 9095. Fallkullas näeb tra-ditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Pühapäevad on mõeldud peredele loomadega tutvumiseks.

Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitse-ala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aasta-ringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllu-maadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99,e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4,Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi. HopLop on aastaringselt avatud siseseiklus-parkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meele-

lahutust ning ajaviidet 1—10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapse-ga kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi,tel tel +358 60095 911 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi. Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad — põdra, tundraöökulli ja muskushärja — leiad õuest nii suvel kui tal-vel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 9 773 99 600, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

MegazoneEnergiakatu 3 (Salmisaaren liikuntakeskus), Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi. Avatud E—R 13—21, L 11—21, P 12—18. Taibukust ja kiirust eeldav

maagiline seiklus siseruumides hargneva-tes labürintides. Mäng on ohutu ja sobibkõigile. Alati on kohal ka personal, kesvajadusel nõustab ja aitab. Räägitaksesoome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele all-pool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi. Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com., www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele

veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning laste basseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik,mida tasuks ilmtingimata külastada.

SuomenlinnaKauppatorilt veebussi või praamigaMustasaarele, tel +358 9 684 1880,e-post: info@suomenlinna.fi,www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaris-tuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuuri-reiside sihtkoht.

Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhja-maade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri

varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalik-ke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid

Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.Avatud T—K, R 9—16, N 9—18, L—P 10—16. E suletud. www.fmnh.helsinki.fi. HelsingiMuuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollekt-siooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised välja-panekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseumLudviginkatu 2—4, Helsingi. Tel +358 9 122 5210, avatud T—P 11—17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi,www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitusedon koostatud laste endi kaasabil.

Mängukarumuuseum Helsingi Vanha Nalle Hämeentie 34D (sisehoov), Helsingi. Avatud P 12—16, www.nallet.fi. Mängukaru- ja hobimuuseum, kus muu seas tutvustatakse ka kaameraid ja vanaaegseid rahasid.

TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.Avatud T—P 11—18, www.teatterimuseo.fi.Muuseumikülastaja saab võimaluse seigel-da teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna — SoomeMänguasjamuuseumNäitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.leikkilinna.fi. Avatud T, R—P 11—18, K—N 11—20. Tasuta sissepääs K—N 18—20. Leikkilinna on mängu-kultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapä-evani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

ehitamineMekanoväriRiihimiehentie 4, Vantaa (Varisto), tel +358 9 788 058, e-post: myynti@mekanovari.fi, www.mekanovari.fi. Avatud E—R 7—18, L 10—14.Lai valik kvaliteetseid värve, pahtleid, töörõivaid ja kattematerjale. Teenindus nii eesti kui vene keeles.

Soome viis suurimat linna

Soome viis suurimat linnaSoome viis suurimat linna on Helsingi,Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja üri-tuste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.Helsingi, www.visithelsinki.fiEspoo, www.visitespoo.fiTampere, www.tampere.fi/matkailuVantaa, www.vantaa.fiTurku, www.turkutouring.fi

Eckerö LineEestis +372 6 646 000Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Laev: Nordlandia

Tallinnas Reisisadam A-terminalHelsingis Länsiterminal

www.eckeroline.ee

LindaLineEestis +372 6 999 333Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Tallinnas Linnahalli sadamHelsingis Makasiiniterminal

www.lindaliini.ee

TallinkEestis +372 6 409 808.

Soomes +358 6 001 5700 (1.74 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus). Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar

Tallinnas Reisisadam D-terminalHelsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking LineEestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Laevad: Viking XPRS

Tallinnas Reisisadam A-terminal

Helsingis Katajanokka terminalwww.vikingline.ee

FinnairEestis +372 6 266 310, +372 6 266 309Soomes +358 600 140 140www.finnair.ee

Air BalticTel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660www.airbaltic.com

laevad/lennud mkmmis kus mil lal

HELSINGI

S Ü G I S 2 0 1 0 2 1T H E B A LT I C G U I D E

kultuur© The Baltic Guide

Klubi

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com Avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.

Club LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi Avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi.Kavas palju live-esinemisi, täpsemat teavet otsi kodulehelt!

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi Avatud E—L 20—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajuncreole’i stiilis hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4—6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi Avatud P—N 21—02, R—L 21—03 juhul, kui teisiti ei mainita. Vaata täpsemat esinemis-kava kodulehelt!Soome üks mainekamaid rokiklubisid.

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi Avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04.Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave üleval kodulehel.

KontsertLisainfo www.livenation.fi, www.festivals.fi

23.9 Amy Macdonald, The Circus, Helsingi.

29.9 “Mísia — Ruas Tour 2010,” Savoy-teater, Helsingi.

13.10 Lady Gaga, Hartwall Areena, Helsingi.

15.10 Kelis, The Circus, Helsingi.2.—6.11 “Tango Pasión,” Savoy-teater,

Helsingi.3.11 Youssou N’Dour,

Kulttuuritalo, Helsingi.5.11 Richard Marx,

Kulttuuritalo, Helsingi.8.11 The Count Basie Orchestra,

Finlandia-talo, Helsingi.16.11 Manhattan Transfer,

Finlandia-talo, Helsingi.18.11 Imogen Heap,

Tavastia, Helsingi.

Festival9.—23.11 Maailmamuusikafestival

“Etnosoi,” Helsingi.16.—26.9 Rahvusvaheline Helsingi

filmifestival “Armastus & Anarhia.”

20.—24.10 Espoo koorimuusikafestival.19.—20.11 WinterOpen, Vuokatti.25.—28.11 “Kaamosjazz 2010,” Saari-

selkä ja Tankavaara (Inari).

MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi

6.—9.10 Rahvusvaheline ehitus- ja kodu-tehnikamess “FinnBuild 2010.

15.—17.10 “Ilu 2010.”28.—31.10 “Vein, Toit & Hea Elu 2010”

ja Helsingi raamatumess.4.11—7.11 “DigiExpo.”5.—7.11 “Skiexpo.” 26.11—28.11 “Roheline nädalalõpp/ ELMA

2010.”11.—12.12 “Võitja 2010 ja Helsingi

Võitja 2010.”

Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni KunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fiAvatud E, N ja R 10—18, K 10—20, L—P 11—17.

29.5.09—20.9.10 “Modernismi kaks nägu.”Kuni 29.9.10 “Hetk — seinamaalid.”8.10.10—2.1.12 “Valguse ehitajad” (1940—1950. aastate kunst).22.10.10—10.1.11 “Hugo Backmansson (1860—1953) — kunstnik, ohvitser ja seikleja.”

Ateneumi kunstimuuseumKaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fiAvatud T ja R 9—18, K ja N 9—20, L ja P 11—17.

11.6—3.10 Veikko Vionoja.

DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fiAvatud T 11—20, K—P 11—18, E suletud, (suvel 1.6—31.8 E—P 11—18).

30.5—19.9.10 “Oiva Toikka, Iittala disainer.”27.8—19.9.10 “Fashion Photo Helsinki.”8.10—12.12.10 “Tsaaride jahipidamine — Kremli aarded.”

Hakasalmi villa, Helsingi LinnamuuseumKaramzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444. Avatud K—P 11—17.

Püsinäitused “Helsingi areng” ja “Hea kodanik.”

EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post info@emma.museum, http://emma.museumAvatud T, R—P 11—18, K—N 11—20.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest29.9.10—9.1.11 “Hiina siidi lugu”, Jorma Purase fotod, Juba Tuomola looming.

Helsingi Linna Kunstimuuseum, TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fiAvatud T—P 11—20.30.

20.8.10—jaanuar 2011 “Peekaboo — Uus Lõuna-Aafrika.”

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fiAvatud T 10—17, K—P 10—20.30.

10.9—7.11 “Cream — Damien Hirst.”Kuni 20.02.11 “It’s a Set-up.”08.10—12.12 “Ars Fennica 2010.”

Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi

Alates 4.4 “Heureka klassikalised näi-tused.”Alates 20.10 “Mündi teekond.”Kuni 16.1.11 Interaktiivne näitus “Mõrv Heurekas.”

Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari. Avatud E—P 11—17 (1.6—31.8). E—R 9—15, L—P 11—17 (15.5—31.5 ja 1.9—15.9).

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fiAvatud T, R 10—18; K, N 10—20; L, P 11—17.

Püsinäitus riigi väärtuslikemaist ja rah-vusvaheliselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm

Keldrikorrusel püsinäitus “Aardekambrid.”1. korrusel püsinäitus “Kiviaeg, pronksi-aeg ja rauaaeg.” 2. korrusel “Riik ja rahvas — Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.”3. korrusel käsitöötuba Vintti. Avatud T—P 12—16.20.11.09—22.11.10 “Tagaotsitav — Armfelt, G. M. Armfelt (1757—1814), kuninga ja keisri ohvitser.”

Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fiAvatud E—R 11—17, L—P 12—16.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000-aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseoAvatud E—R 10—18, L—P 12—17.

Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar—detsember T—P 10—18, suletud jaanuaris.

Alvar Aalto MuuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fiAvatud T—P 11—18, juuli—august T—R 10—18, L—P 11—18, suletud E.

Püsiekspositsioon: “Alvar Aalto. Arhitekt.” Näha saab interjööre, maket-te, multimeediateoseid ja filme.

Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fiFinlandia-talos toimuvad kõige suure-joonelisemadd firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippu-palvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

15.9 19 Helsingi Linnaorkester, kavas Beethoven.

16.9 19 Helsingi Linnaorkester, kavas Beethoven.

17.9 “Finlandia Jazz.” 19 Aki Rissanen Trio. 20 Emma Larsson Quintet.

21 Manuel Dunkel Quartet.23.9 19 Helsingi Linnaorkester,

kavas Stravinsky.30.9 19 Helsingi Linnaorkester,

kavas Chopin.1.10 19 Soome Raadio

Sümfooniaorkester.6.10 19 Soome Raadio

Sümfooniaorkester.11.10 20 Georg Ots — 90. sünnipäeva

juubeliturnee.13.10 19 Helsingi Linnaorkester,

kavas Schumann.27.10 19 Soome Raadio

Sümfooniaorkester.28.10 19 Danny, juubelikontsert.29.10 19 Didula.4.11 19.30 Herbie Hancock.5.11 19 Soome Raadio

Sümfooniaorkester.9.11 19 Soome Raadio

Sümfooniaorkester.10.11 19 Helsingi Linnaorkester,

kavas Furtwängler.12.11 19 Anneli Sari kontsert.13.11 18 Jari Sillanpää kontsert.15.11 20 Bo Kaspers Orkester.16.11 21 Manhattan Transfer.19.11 19 Renée Fleming, Soome

Raadio Sümfooniaorkester.21.11 18 Mavis Staples.24.11 19 Helsingi Linnaorkester,

kavas Beethoven.4.12 19 Swinging Christmas 2010.6.12 15 Helsingi Linnaorkester,

Iseseisvuspäeva kontsert.

Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi

Savoy-teaterKasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi

Ooperi- ja balletietendused ning kontser-did täiskasvanutele, noortele ja lastele. Sel hooajal kavas “Võluflööt,” “Aida,” “Armujook,” “Põhjalased,” “Madama Butterfly,” “Die tote Stadt.”

Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fiTampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Muud üritused (www.tapahtuma.tv)

21.—23.9 Rovaniemi sügislaat.23.—26.9 50. Pori linna päev.25.—26.9 Kokkola kalalaat.25.9 Lohja õunakarneval.30.9—3.10 “Iiri Festival,” Oulu.1.—2.10 Uusikaupunki sügislaat.3.—9.10 Silgulaat, Helsingi.9.10 Valkeakoski kalalaat.7.—8.10 NHL Minnesota Wild —

Carolina Hurricanes, Harwall Areena, Helsingi.

7.—10.10 Iluuisutamise Finlandia Trophy, Valtti Areena, Vantaa.

9.—10.10 Traditsiooniline purjekapäev, Kauppatori, Helsingi.

16.—17.10 Kotka kalalaat.21.—24.10 Helsinki International Horse

Show, Hartwall Areena30.10 Talupojaturg, Kauppatori,

Helsingi.4.—11.12 Saalihoki MM-turniir,

Hartwall Areena, Helsingi.4.11—9.1 Talvetsirkus Sika,

Kaablitehas, Helsingi.11.—14.11 Jäähoki Karjala turniir,

Hartwall Areena, Helsingi.

mkmmis kus mil lal

√Must metallmuusika NorrastMeloodilist black metal’it mängiv Dimmu Borgir on kuulunud selle žanri tun-tuimate bändide hulka 1990. aastatest alates. Soomes saab Dimmu Borgiri kuulata-näha oktoobris, ja seda nii Tamperes kui Helsingis.

14.10 Pakkahuone, Tampere; 15.10 Kulttuuritalo, Helsingi

Päevapilet 1 ööpäev: Helsingi 6.80 € ja lähiümbrus (Helsingi, Espoo ja Vantaa) 12.00 €. Järgmised päevad (max 7 päeva) á 3.40/6.00 €. Lapsed −50%. Müügikohad Helsingi piirkonnas: R-Kioskid, Stockmann, VR-piletikassad, Helsingi linna turismiinfo ning HSLi teeninduspunktid Rautatientoril , Itä-keskuses , Travel Card teeninduspunktides Espoos ja Vantaas. www.hsl.fi

” Päevapilet pilet on viinud meid kõikjale. Vabalt, piiramatult, päev päeva järel. See on tõesti väga liigutav.”

Tõeliselt liigutav kaart.

T H E B A LT I C G U I D ES Ü G I S 2 0 1 0 22

Eesti SuursaatkondItäinen Puistotie 10, 00140 HelsinkiTel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610E-post: embassy.helsinki@mfa.eewww.estemb.fi

Hädaabi 112 (tasuta)

Politsei 112 (tasuta)

Meditsiiniinfo +358 910 023

Valvehambaarst 9–21+358 9 736 166

Olulisemad telefoninumbrid

Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni

alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed.

Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu

on (E–R 6–20 ja L, kiriklikel pühadel, iseseisvuspäevale

ja 1. maile eelneval päeval kell 6–16) 5.30 eurot, muul

ajal 8.30 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud,

näiteks 1–2 reisija puhul on see 1.39 eurot/km, üle

6 reisija 1.94/km.

Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on

www.taksiliitto.fi

Helsingi kesklinn

turistiinfo

vaatamisväärsused

muuseumid

teatrid

terminalid

Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19

Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19

Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19

Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19

Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio

11112

Toomkirik, Senatiturg

Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13

Presidendiloss, Mariankatu 2

Kauppatori turg, Eteläsatama

Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H

Autobussijaam, Kamppi keskus

Parlamendihoone, Mannerheimintie 30

Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3

Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13

Uspenski katedraal, Liisankatu 29A

Rahvusooper, Helsinginkatu 58

OlümpiastaadionSibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu

Olulisemad marsruudid

Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats)Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga

Katajanokka - kesklinnTramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga

Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam)Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)

Taksod

Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja)

Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line)

Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line)

Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)

Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1

Helsingi linnateater, Ensi linja 2

Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2

3456789101112131415

Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4

Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2

Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2

Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34

Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27

Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23

Design Forum Finland, Erottajankatu 7

Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

1617181920212223

242526

2728

3031

Metroo

31

1

2

3

4 5

6

7

8

910

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

30

Erottajan k

MekanoväriHerttaniemi

Tallink Silja

Viking Line

M

M

MM

M

M3B

3B

3T3T10

1A

8

4

4T

15

1515A

15A

24

24

15A

24

9

3T

3T

3B3B

Sörnäinen

Hakaniemi

KaisaniemiRautatientoriCentral Railway Station

Kamppi

Ruoholahti

1

3T

4

6

7A

8

9

10

7B

4T

RaitiolinjatTram routes

1

1A

3B

15 15A 15V 24

BussilinjatBus routes

S Ü G I S 2 0 1 0 2 3T H E B A LT I C G U I D E

Aastal 1981 avaldas üks

ajaleht ühes augusti-

numbris foto 81aasta-

sest Soome presiden-

dist (Kekkonen sündis

1900), kes viibis Islandil kala-

püügiretkel. Ajalehefoto teemal

”Kekkonen kalastamas” ei olnud

iseenesest kuigi ebatavaline, sest

kalapüügifotod kuulusid presiden-

di kuvandi juurde.

Foto erilisus seisnes selles, et

Kekkonen paistis olevat pildis-

tamise ajal pooleldi vastutusvõi-

metu – teda talutasid või toetasid

mõlemalt poolt Islandi president

ja soomlasest kalapüügiseltsi liige.

Artikkel ega pildiallkiri ei puudu-

tatud seda aspekti sõnagagi.

Presidendi tervislikku seisundit

käsitlev meediakajastus oli sisuli-

selt olematu, kuid tulevikupers-

pektiivid olid ilmselged. Oktoobri

alguses talutasid abilised presi-

dendi jalutuskäigule ametikorteri

ümber asuvasse parki. Pargi piir-

deaia taga seisid tegevusvalmis

pikalt oodanud pressifotograafid.

Arvatakse, et siseringi inimesed

tõid presidendi avalikkusele näita-

miseks meelega toast välja just sel

ajal, kui ta end kõige paremini ei

tundnud. Oli kuidas oli, aga kohe-

selt avaldatud pressifotode tule-

mus oli see, et president Kekko-

nen pani mõni nädal hiljem lauale

errumineku avalduse. Lahkumise

põhjusteks toodi terviseproblee-

mid, ja see oli üks neid harulda-

si kordi, mil kõik seda poliitikute

stampvabandust ka uskusid.

1980. aastate alguses tuli mida-

gi ette võtta. Soomes valitses tol

ajal veel presidendivõimul põhi-

nev riigikord ja riigi seisukohast oli

presidendi teovõimelisus vältima-

tu. Kekkoneni haigus oli aeglaselt

arenev ja selle sümptomite hulka

kuulusid ka mäluhäired. Haigus-

hoogude vahel oli Kekkonen igati

kõbus, terava mõistusega ning ene-

sekindel jõupoliitik. Ka presidendi

füüsiline vorm oli hea – oli ta ju

kogu elu aktiivselt sporti teinud.

Mälulünki oli Kekkonenil esine-

nud juba alates 1973. aastast, kuid

need ei takistanud teda tüürimast

Soomet ”poliitilise ainuvalitsejana”

läbi 1970. aastate ja juhtimast 1975.

aastal ka ETYK koosolekut. Pre-

sidendi erru saatmine oli Soomes

protseduuriliselt väga keeruline

ettevõtmine. Haige president pidi

ise aru saama oma jätkamise eba-

otstarbekusest. Seetõttu paljastatigi

viimaks 1981. aasta suve lõpus riigi

kõige paremini hoitud saladus.

Kekkoneni poliitiline karjäär

oleks väärinud üllamat lõppu, kui

meedia abil haige vanuri kohalt

kangutamine. President Kekko-

nen oli siiski sõdade järgsel ajal

Soome kõige tähelepanuväärsem

riigimees.

Spordijuht ja poliitiline politsei Urho Kekkonen oli spordimees

ja tema nimel olid 1924. aastal nii

hoota kõrgushüppe kui hoota kol-

mikhüppe Soome rekordid.

Kekkonen oli amatöörsportla-

ne selle sõna algupärases britilikus

tähenduses. Spordi kõrvalt õppis

ta Helsingi Ülikoolis õigusteadust

ja kaitses 1936. aastal doktorikraa-

di. Õpinguid rahastas väikelinnast

pärit noor Kekkonen tööd tehes.

Ta oli muu hulgas Ylioppilasleh-

ti peatoimetaja ja seejärel töö-

tas riigipolitseis. Politseist liikus

tulevane president edasi maakon-

dade liidu juristiks ja sealt edasi

põllumajandusministeeriumi.

Elu kutseline poliitik sai temast

esmakordselt 1936. aastal, mil ta

valiti Eduskunna liikmeks. Tema

parteiks oli siis toonane Maaliit,

nüüdne Soome Keskpartei. Tema

aktiivse spordijuhikarjääri tipp-

ajaks osutus Soome olümpia-

koondise juhtimine aastatel 1932

ja 1936, tegemist oli tolle aja kohta

tõeliselt väärika auametiga.

Sporditaust andis noorele

mehele tuntust, samuti ka aktiiv-

ne üliõpilaselu. Helsingi ülikool

oli tol ajal tähtsaim kõrgharidust

andev õppeasutus, värske Turu

ülikool oli veel lapsekingades. Hel-

singis õppis Soome tulevane eliit

ja õpinguaastatel loodi hilisemad

toimivad suhted ning sidemed.

Urho Kekkonen ei olnud suur

ja originaalne mõtleja ega ka mitte

tähtsast suguvõsast. Poliitikuna

oli ta aga väljapaistvalt osav tak-

tik ning oskas sõlmida kasulikke

sidemeid. Tänapäeva keelepruu-

gis võiks teda nimetada osavaks

suhte võrgustiku loojaks.

Vaibunud poliitiline kreedo 1936. aastal Eduskunda valituna

sai Kekkonen kohe justiitsminist-

riks. 1937. aastal, järgmises valit-

suses, oli Kekkonen juba sisemi-

nister ja üritas lämmatada Soome

äärmusparempoolset isamaalist

rahvuslikku liikumist. Katse eba-

õnnestus ja Kekkonen sai mitu

paadunud vihavaenlast.

Veel Talvesõja lõpupäevadel

uskus Kekkonen, et lääneriikide

abi on käeulatuses ja et Nõuko-

gude Liiduga ei peaks rahu sõlmi-

ma. Jätkusõja alguses jagas vana

Akadeemilise Karjala Seltsi liige

ikka veel Soome riigi endise suu-

ruse ideid.

Kekkoneni vaated muutusid

tasapisi Teise maailmasõja jooksul.

Ta kaotas usu Saksamaa võimalik-

ku võitu ja liitus nende poliitiku-

tega, kes soovisid Soomet võima-

likult kiiresti sõjavankri eest lahti

rakendada. Vaherahu sõlmimi-

se järel oli Kekkonen 1944−1946

Paasikivi valitsuse justiitsminister.

Urho Kekkonen oli see minister,

kes vastutas sõjakuritegude uuri-

mise korraldamise eest Soomes.

See tegevus ei teinud teda rahva

silmis just populaarsemaks.

Kekkonen tõmbus aktiivsest

poliitikast kõrvale, siirdus Soome

Panga juhatusse ja tegutses Edus-

kunna asespiikerina. Ilmselt pida-

sid paljud neil aegadel Urho Kekko-

neni poliitikas kukkuvaks täheks.

Riigimeheks Prantsusmaal suunas president de

Gaulle riigi poliitika normaalsesse

suunda. Ta sai aru, et Prantsus-

maa üksinda ei suuda kunagi Sak-

samaad sõjas võita. Niisiis tuleb

püüda elada Saksa rahvaga sõpru-

ses. Need olid vägagi realistlikud

sihid, mis sillutasid teed Euroopa

Liidu tekkimisele.

Urho Kekkonen jõudis oma

poliitilistes vaadetes umbes sama-

sugustele järeldustele. Ta mõis-

tis, et pärast sõda on vältimatu

seada Nõukogude Liiduga sisse

heanaaberlikud suhted ja et seda

ei saa jätta kohalike kommunistide

hoolde. Kekkonenile omaselt pak-

kus ta end ise tulevaste idasuhete

võtmeisikuks.

Külma sõja atmosfääris sobis

see Moskvale hästi. Kekkonenist

sai 1956. aastal president ja tema

isiklikult tagas, et Soome arves-

taks oma majandus- ja poliitilises

tegevuses Nõukogude Liidu huvi-

dega. Puudliks Kekkonen siiski ei

muutunud, sest riikidevahelised

suhted seisnesid paljuski tõhu-

sas kauplemises. Ühe Kekkoneni

vahetuskauba tulemus oli see, et

saadi luba sõlmida suhteid hõimu-

rahva − eestlastega − ning avati

ka vastav laevaliin. Vastukaubana

lubas Soome valitsus ignoreerida

väliseestlaste tegevust ja aateid.

Nõukogude Liidule oli väga täh-

tis viia väliseestlaste mõju ja hääl

miinimumi. Kekkonen vana Kar-

jala Seltsi liikmena eelistas suhete

soojendamist kodueestlastega.

Kekkoneni presidendiaastate

trumpässaks oli ”Moskva kaart” ja

see otsustas ikka ja jälle iga mängu

saatuse. Kekkonen oli heade ida-

suhete garant ja kui see fakt polii-

tilistele vastastele muljet ei avalda-

nud, siis astus mängu Moskva ise

ja tuletas asjaosalistele meelde, kes

on pumba juures. Sellele vaatama-

ta liitus Soome Kekkoneni valit-

susaastate jooksul paljude Lääne

organisatsioonidega ja vabakau-

banduspiirkonnnaga EFTA. Eriti

hoolsalt jälgis Kekkonen seda, et

kõigis ametlikes rahvusvahelistes

avaldustes rõhutaks Moskva Soo-

met kui erapooletut riiki.

Poliitikuna mängis Kekkonen

kindla peale. Vastased purustas

ta nii põhjalikult, et neist teiseks

korraks enam tülitekitajat polnud.

1970. aastate alguseks oli Kekko-

nenist saanud sisuliselt suverään,

arvestatavaid poliitilisi vastaseid

silmapiiril enam polnud ja polii-

tikute karjääriredelil tõusmine

sõltus ainuisikuliselt Kekkoneni

soosingust.

1973. aastal pikendati Kek-

koneni ametiaega 1978. aastani,

korrigeerides selleks põhiseadust,

ning 1978. aasta valimistel seadsid

kõik suuremad parteid presiden-

dikandidaadiks Kekkoneni.

Kumbki mainitud seikadest ei

tee Soome poliitilisele kultuurile

au ja on häbiplekiks ka sisuliselt

diktaatoriks muteerunud Kekko-

nenile.

Urho Kekkonen loobus presi-

dendiametist 1981. aastal ja suri

86 aasta vanusena viis aastat hil-

jem, 1986. aastal.

Riigisaladused on üks asi, kuid tõeliselt suured saladused on riigi saladused. 1970. aastatel oli varjata selline saladus Soomel.

ajalugu

Kekkoneni poliitiline karjäär oleks väärinud üllamat lõppu, kui meedia abil haige vanuri kohalt kangutamine.

Riioli

SarasmoJUTUSTAB

Riigi saladusRiigi saladus TEKST ANTTI SARASMO

Kui Erkki Laitila tegi aastal 1981 aasta lehefoto tiitli pälvinud pildi, oli Kekkonen juba haige.

Valimisplakat aastast 1956.