Eesti Tööturu Ülevaade · 2017. 10. 20. · omaga suhteliselt sarnast arengut olnud märgata ka Lätis ja Leedus: Baltimaad olid selle näi-taja poolest euroala riikide esikolmikus

EESTI TÖÖTURUÜLEVAADE

APRILL 2017

TÖÖTURU ÜLEVAADEEesti Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud oluline tootmissisend, mistõttu tööjõupakkumise või aktiivsuse muutus mõjutab otseselt potentsiaalset majanduskasvu. Teiseks võib tööturul toimuv avaldada suurt mõju inflatsioonile. Kuna euroala rahapoliitika on orienteeritud hinnastabiilsusele ja Eesti majandus on avatud, saab majandus kohanduda muutustega eelkõige tootmissisendite hindade ja koguste kaudu. Seetõttu on oluline tööturu paindlikkus ja see, et palgatõus vastaks tootlikkuse kasvule ega põhjustaks tootmiskulude suurenemise tõttu liiga suurt inflatsiooni.

Võrguväljaanne ISSN 2346-6936Koostanud Orsolya Soosaar, Katri Urke, Mari PärnamäeToimetanud Ragne Rambi Küljendanud Triinu Talve

SISUKORD

TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2016. AASTA TEISEL POOLEL ......................................................4

TÖÖJÕU HIND JA TOOTLIKKUS ......................................................................................................5

Tööjõu ühikukulu .........................................................................................................................5

Keskmine palk .............................................................................................................................8

Taustinfo 1. Palka mõjutavad tegurid.................................................................................................13

Palgajaotus ................................................................................................................................14

TÖÖJÕUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE ............................................................................................16

Hõive .........................................................................................................................................16

Taustinfo 2. Valitsemissektori hõive vähendamine...........................................................................19

Vabad töökohad ........................................................................................................................21

Tööpuudus ................................................................................................................................23

Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond ................................................................................26

Taustinfo 3. Pikaajaline rahvastikuprognoos paranenud rände valguses....................................30

Eesti tööturu ülevaade Aprill 2017

4

TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2016. AASTA TEISEL POOLEL

2016. aasta teisel poolel kiirenes majanduskasv ning samal ajal aeglustus töö-jõukulude suurenemine. Aasta kestel tööjõu ühikukulu kasv aeglustus ja jäi neljandas kvartalis eelneva aasta tasemele. See näitab, et tööjõupakkumise ja -nõudluse lõtk töö-turul veidi suurenes. Tootlikkuse kasv osutab, et ettevõtted on suutnud teenindada välis-nõudluse kasvu ilma, et tööjõusisend samas tempos suureneks. See annab lootust, et ettevõtetel õnnestub edaspidigi kasumimarginaale taastada ja paisunud tööjõukulu prob-leem seljatada. Muret aga tekitavad tööjõunõudluse ja palgasurve ettevaatavad näitajad, mis on 2016. aasta teisel poolel kasvanud.

Nagu aasta esimesel poolelgi olid nii palga- kui ka hõivemuutuste erinevused majandussektorite vahel märkimisväärsed. Tööstussektoris kahanes hõive põlevkivi-sektori tegevusalade ja ehituse mõjul; palgadki tõusid seal aeglasemalt kui majanduses kesk-miselt. Tööjõumahukas teenindussektoris kasvasid nii hõive kui ka palgad samal ajal kesk-misest kiiremini, ent aasta esimese poolega võrreldes tagasihoidlikumas tempos. Ettevaates on nii ehituse kui ka töötleva tööstuse hõiveootused paranenud. Tööstuses on selle põhjus tõenäoliselt välisnõudluse taastumine ja ehituses taristuinvesteeringute suurenemine.

Töötuse määr oli 2016. aasta teisel poolel 7,1% – kõrgem kui aasta esimesel poolel, kui see ulatus 6,5%ni. Enam-vähem võrdselt panustasid töötute arvu kasvu Harjumaa ja Ida-Virumaa. Ida-Virumaal tööjõu-uuringu andmetel hõive aasta võrdluses vähenes. Harjumaal omakorda tuli töötuid juurde võrdselt suurema tööjõus osalemise ja väiksema hõive tõttu. Tõenäoliselt hindab tööjõu-uuring töötuse suurenemist Ida-Virumaal siiski üle, sest töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasid märksa mõõduka-mat kasvu ja seda juba 2016. aasta alguses.

Samal ajal kui töötus veidi suurenes, kerkis 2016. aastal märgatavalt vakantsi määr. Võrreldes 2015. aasta teise poolega oli vabu töökohti tööjõu liikumise uuringu järgi 30% rohkem. Kõige rohkem suurenes vabade töökohtade arv Harjumaal, kuid nende arv taastus ka Ida-Virumaal. Samal ajal suurenesid tööjõuvood: töötaja soovil lõpetatud töö-suhete arv oli 2016. aasta esimese kolme kvartali jooksul 13% suurem kui aasta varem. Ühest küljest viitab see suuremale liikumisele töökohtade vahel, teisalt aga näitab, et vakantse on varasemast keerulisem täita. Näiteks ettevõtetel, kust töötajad on lahkunud, võib olla varasemast raskem teha asendaja leidmiseks piisavalt kõrge palgaga pakkumist.

Pikema aja jooksul määrab tööjõupakkumise kindlaks tööealiste inimeste arv ja nende tõenäosus olla tööturul aktiivne. Praeguseks on tööjõus osalemise määr Eestis üks kõrgemaid Euroopas, eriti üle 50aastaste inimeste puhul. Mõnevõrra on oodata ka tööjõus osalemise edasist kasvu, sest nooremad põlvkonnad püsivad tööturul kauem kui vanemad. Samuti suurendab tööjõus osalemist töövõimereform ja pensioniea tõus. Tööealiste inimeste arvu kahanemine on viimaste aastate jooksul aeglustunud märksa enam, kui prognoosides osati ette näha. Ülevaates tutvustatakse lähemalt Eurostati uut rahvastikuprognoosi, milles on esimesena eeldatud, et rändesaldo püsib ettevaates posi-tiivne. Rahvastik kahaneb selle järgi 2040. aastaks rohkem kui kaks korda aeglasemalt kui statistikaameti varasema prognoosi optimistlikus stsenaariumis.


5

TÖÖJÕU HIND JA TOOTLIKKUS

Tööjõu ühikukulu

2016. aasta teisel poolel tööjõukulude suurenemine aeglustus ja majanduskasv kiirenes (vt joonis 1). Hüvitised töötajatele kasvasid poolaasta keskmisena 5% SKPst ehk 1,8 prot-sendipunkti võrra aeglasemalt kui aasta esimesel poolel. Sellega pidurdus ettevõtete kon-kurentsivõime kahanemine, mille tõi kahel eelneval aastal kaasa tööjõukulude kiire kasv ajal, kui tööjõu tootlikkus püsis paigal.

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

hüvitised töötajatele nominaalne SKP

Joonis 1. Palgafondi ja majanduse nominaalkasv

Allikas: statistikaamet.

2012.–2014. aastal said ettevõtted kasvanud tööjõukulud toodangu hindadesse edasi kanda tänu sellele, et ettevõtete hinnaväline konkurentsivõime paranes. 2015.–2016. aastal polnud see enam tõenäoliselt võimalik ja ettevõtted olid sunnitud katma suuremaid kulusid kasumimargi-naalide arvelt. Seda näitab joonisel 2 kujutatud nominaalse ja reaalse tööjõu ühikukulu kasvu erinevus, mis mõõdab ühe reaalse lisandväärtuse ühiku hinnakasvu. Kuni 2014. aastani oli see positiivne, kuid samal ajal jäi reaalne tööjõu ühikukulu, mis on ligikaudu võrdne palgafondi osa-kaaluga SKPs, suuresti muutumatuks. 2015.–2016. aastal kiirenes ka reaalse tööjõu ühikukulu kasv. Viimasega kaasneb ettevõtete kasumimarginaali kahanemine, mis võib tähendada, et vähenevad nii töökohtade arv kui ka Eesti kui tootmise asukohariigi atraktiivsus.

Alates 2015. aastast hakkas reaalne tööjõu ühikukulu kasvama Eestis kiiremini kui teistes Euroopa riikides (vt joonis 3). 2016. aasta lõpuks ulatus see 49%ni SKPst, mis oli protsendi-punkti võrra suurem kui euroala 19 riigi keskmine näitaja. Konkurentsivõime indikaatorina on tööjõu ühikukulu suhteline muutus võrreldes teiste riikidega isegi olulisem kui ainult riiklik näi-taja. Ettevõtete kasumlikkuse vähenemine ohustab konkurentsivõimet märksa enam siis, kui alternatiivsetes tootmise asukohariikides kasumlikkus ei kahane. Viimastel aastatel on Eesti omaga suhteliselt sarnast arengut olnud märgata ka Lätis ja Leedus: Baltimaad olid selle näi-taja poolest euroala riikide esikolmikus. 2016. aastal aeglustus reaalse tööjõu ühikukulu kasv nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, suuremas osas teistest Euroopa Liidu riikidest see aga kiirenes.


6

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

nominaalne tööjõu ühikukulu reaalne tööjõu ühikukulu

Joonis 2. Tööjõu ühikulu aastane muutus


Joonis 3. Reaalse tööjõu ühikulu aastane muutus

Allikas: Eurostat.

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

6%

5%

7%

2012 2013 2014 2015 2016

Saksamaa Eesti Läti Leedu Soome Rootsi

Reaalse tööjõu ühikukulu kasv aeglustus 2016. aasta teisel poolel enamiku tegevusalade puhul. Kuna tööjõu-uuringu valimi väiksus tekitab eri tegevusalade ja kvartalite puhul palga-töötajate osakaalus suuri kõikumisi, on joonisel 4 eeldatud, et palgatöötajate osakaal ajas ei muutu1. Selle eelduse korral on tööjõu ühikukulu muutus võrdne palgafondi osakaalu muu-tusega SKPs. Märkimisväärseim muutus toimus mäetööstuse, energeetika ja veevarustuse tegevusalal, millest suure osa moodustab põlevkivisektor. Seal pöördus lisandväärtus pärast kriisiaastat kasvule ning samal ajal vähenes sektori palgafond nii töötajate arvu kahanemise kui ka palkade alanemise mõjul.

1 Tegelikult on palgatöötajate osakaalu tarvis arvestada, sest palgatöötajate tulusid kajastatakse palgafondis, ettevõtja tulusid aga mitte. Nii võib palgafondi kasvu mõjutada palgatöötajate osakaalu suurenemine või vähenemine ajas.


7

Joonis 4. Reaalse tööjõu ühikukulu kasv (palgatöötajate osakaaluga korrigeerimata)

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

kokkutööstus, v.a töötlev tööstus mäetööstus, energeetika ja veevarustus ehitus erasektori teeninduse tegevusala

Ka Eesti peamise eksportiva tegevusala, töötleva tööstuse reaalse tööjõu ühikukulu kasv 2016. aasta alguses aeglustus ja kahanes aasta teisel poolel 2,4%. Sellesse panustas nii lisandväärtuse kiirem kasv kui ka palgafondi aeglasem suurenemine. Võrreldes kriisieelse aja ehk 2004.–2007. aasta keskmisega oli 2016. aastal reaalse tööjõu ühikukulu tase töötle-vas tööstuses 6,5 protsendipunkti kõrgem. Alates 2012. aastast on see tõusnud 14,2% (vt joonis 5). Vaatluse all on pikk periood, mille jooksul võib palgatöötajate osakaal kõigi hõivatute hulgas palju muutuda, ning seega on palgatöötajate osakaalu ka arvesse võetud. Tegevusala koondnäitaja kasvu võisid 2015.–2016. aasta alguseni tugevasti mõjutada alamharud, mis on tihedalt seotud põlevkivisektoriga, näiteks koksi ja puhastatud naftasaaduste tootmine. Tol perioodil oli töötleva tööstuse lisandväärtuse deflaator negatiivne, mis viitab sektori hinnalangusele.

Joonis 5. Reaalse tööjõu ühikulu kasv võrreldes 2012. aastaga


-30%

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2012 2013 2014 2015 2016

kogu majandusmittetöötlev tööstus mäetööstus, energeetika ja veevarustus ehitus erasektori teeninduse tegevusala


8

Joonis 6. Aastane palgatõus ja majanduskasv

Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

majanduskasv brutokuupalkbrutotunnipalk keskmine palgaväljamakse (maksu- ja tolliamet)

Tööjõu ühikukulu kasvu aeglustumise 2016. aasta teisel poolel põhjustas nii tootlikkuse kasvu hoogustumine kui ka palgafondi kasvu pidurdumine. Palgafondi kasv aeglustus omakorda nii aastataguse ajaga võrreldes väiksema hõive kui ka tagasihoidlikuma palga-kasvu tõttu. Mõlemad viitavad sellele, et tööjõu lõtk tööturul on varasemast veidi suurem.

Keskmine palk

Keskmise brutokuupalga kasv 2016. aasta teisel poolel aasta algusega võrreldes aeglustus ning sama tegi ka enamik teisi töötasunäitajaid. Aeglustumine pole aga olnud suur ning 2015. aastaga võrreldes kasvas keskmine palk 2016. aasta teisel poolel kiiremini. Palganäitajatest oli – nagu ka esimesel poolaastal – kõige kiirem täistööajale taandatud brutokuupalga kasv, mis oli esimesel poolaastal 7,8% ning aeglustus teisel poolaastal 7%ni. Ka keskmise bruto-tunnipalga kasv jäi teisel poolaastal väiksemaks kui aasta esimesel poolel, kuid neljandas kvartalis kiirenes kasv taas. Maksu- ja tolliameti andmete põhjal oli keskmise deklareeritud palga kasv väiksem kui tööajale taandatud keskmise brutokuupalga oma, mis viitab sellele, et keskmine töötundide arv töötaja kohta võis väheneda (vt joonis 6).

Palgakasvu kiirenemine 2016. aasta esimesel poolel ja aeglustumine teisel poolel tulid pea-miselt erasektorist, nii Eesti kui ka välisomanikega ettevõtetest. Samal ajal oli avaliku sektori palgaareng vastupidine: pärast mõõdukamat esimest poolt kiirenes kasv aasta teisel poolel, iseäranis viimases kvartalis (vt joonis 7). Erandlikku palgahüpet oli 2016. aasta esimeses kvartalis näha välismaiste omanikega ettevõtetes; sellesse panustasid ebaregulaarsed preemiad. Tegevusaladest toimus samal ajal hüpe ka finantssektori palgakasvus. Eesti omanikega ettevõtetes kiirenes 2016. aastal peamiselt täistööajale taandatud keskmise kuupalga kasv, samal ajal kui tunnipalk jäi kasvumäära poolest suhteliselt stabiilseks. Tegu võib seega olla muutustega tööajas, aga ka tasuga mittetöötatud aja eest, mis sisaldub kuupalgas, kuid mitte tunnipalgas.


9

Joonis 7. Keskmise brutokuupalga tõus tööandja omaniku järgi


-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

riik kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik välismaine eraõiguslik isik

Joonis 8. Keskmise brutokuupalga nelja kvartali libisev kasv tööandja omaniku järgi võrreldes 2007.–2008. aasta keskmisega


80%

90%

100%

110%

120%

130%

140%

150%

160%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

riik kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik välismaine eraõiguslik isik

Erinevalt erasektorist riigi ja kohalike omavalitsuste haldusala palgakasv 2016. aasta vii-mases kvartalis kiirenes, eriti tunnipalk. Kohalikes omavalitsustes on kiire palgakasvu taga olnud tervishoiusektori kollektiivsed palgakokkulepped ning õpetajate palkade eeliskasv. Riigi haldusalas aga on alates 2015. aastast täheldatud aeglustumist, mis on panustanud riigi ja erasektori palgakasvu erinevuse vähenemisse alates kriisieelsest perioodist. Veel 2014. aastal oli riigi haldusala palgatase 2007.–2008. aastaga võrreldes pea 7 protsendi-punkti kõrgem kui Eesti eraettevõtete palgatase (vt joonis 8). 2016. aasta lõpuks vähenes kasvuerinevus tasemeni, mis oli väiksem kui 2 protsendipunkti.

Sekundaar- ehk tööstussektoris jäi palgakasv 2016. aastal keskmisest selgelt aeglasemaks, seda mäetööstuse ja energiasektori mõjul, kus ettevõtete lisandväärtus kahanes 2015. ja 2016. aastal madalate energia hindade tõttu. 2016. aasta teisel poolel aga olukord paranes


10

Joonis 9. Töötleva tööstuse aastane palgatõus ja lisandväärtuse kasv

Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet, konjunktuuriinstituut, Eesti Panga arvutused.

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

-5%

0%

5%

10%

15%

2012 2013 2014 2015 2016

reaalse lisandväärtuse kasv brutokuupalkbrutotunnipalk

keskmine palgaväljamakse (maksu- ja tolliamet) tööjõupuudus (parem telg)

ning see kajastus ka palgakasvu mõningases taastumises. Töötlevas tööstuses kasvas keskmine brutokuupalk poolaasta kokkuvõttes 6,7% ehk veidi aeglasemalt kui aasta esi-mesel poolel, kuid neljandas kvartalis palgatõus hoogustus (vt joonis 9). 2016. aasta kestel tööjõunõudluse surve töötlevas tööstuses aga pigem suurenes; aasta lõpus pöördusid nii hõive kui ka tootlikkus kasvule ja ettevõtete hõiveootused suurenesid. Ka maksu- ja tolliameti andmete kohaselt jäi palgaväljamakse keskmine kasv töötlevas tööstuses 2016. aasta teisel poolel 5–6% juurde ehk ligikaudu protsendipunkti võrra aeglasemaks kui esi-mesel poolaastal. Alamharude vahel olid aga erinevused suured: põlevkivisektoriga seotud harudes, näiteks koksi ja puhastatud naftatoodete tootmises keskmine deklareeritud palk langes, puitu töötlevates ja tekstiiliga seotud harudes oli palgakasv aga keskmisest kiirem.

Sekundaarsektori palgakasvu aeglustas 2016. aasta teisel poolel ka ehituse tegevusala, kus keskmine palk suurenes vaid 1,3%. Lisandväärtuse kasvu taastumine 2016. aasta lõpus ning märkimisväärselt paranenud kasvuootused seoses tõukefondidest rahastata-vate projektide algusega veel palgakasvu ei mõjutanud. Nende ehitussektori ettevõtete osakaal, kes nimetasid tööjõupuudust tootmist takistavaks teguriks, 2016. aasta jooksul kasvas, mis viitab samuti palgasurve kogunemisele (vt joonis 10).

Erasektorisse kuuluvatel teeninduse tegevusaladel aeglustus keskmise kuupalga kasv 2016. aasta teisel poolel kokkuvõttes ligikaudu 1 protsendipunkti võrra, kuid jäi 8% juures majanduse keskmisest kiiremaks (vt joonis 11). Kuigi teenindussektoris on tööjõupuudust tootmist takistavaks teguriks pidavate ettevõtete osakaal viimase kahe aasta jooksul püsi-nud stabiilne, on see alates kriisist märkimisväärselt suurenenud ja jõudnud majandus-buumi eelsele tasemele.

2016. aasta viimases kvartalis aeglustus palgakasv enamikul teenindussektori tegevusaladel, välja arvatud kaubanduse ning laonduse ja veonduse tegevusalal. Teenindussektori tege-vusaladest oli palgakasv aasta teisel poolel kõige kiirem haldus- ja abitegevuste (16,9%), kinnisvaraalaste tegevuste (12,3%) ning info ja side tegevusalal (8,8%). Neist esimeses kahes


11

Joonis 11. Erasektori teeninduse tegevusala palgatõus ja lisandväärtuse kasv


-12

-6

0

6

12

18

24

30

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2012 2013 2014 2015 2016



Joonis 10. Ehituse aastane palgatõus ja lisandväärtuse kasv


0

5

10

15

20

25

30

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2012 2013 2014 2015 2016



kahanes täistööajale taandatud hõive jõudsasti, info ja side tegevusalal aga kasvas. Lisaks palgakasvule tegevusalade sees suurendas teenindussektori palgakasvu positiivne struk-tuuriefekt, mis tähendab seda, et palgad kasvasid keskmisest kõrgema palgatasemega harudes kiiremini kui keskmisest madalama palgatasemega harudes (vt joonis 12).

Palgatöötajate ostujõu paranemist näitab kõige paremini reaalse netopalga kasv, mis 2016. aasta viimases kvartalis kiirema inflatsiooni tõttu märgatavalt aeglustus: esimese poolaasta 8,5%lt 5,5%ni (vt joonis 13). Erinevalt 2015. aastast tööjõumaksud 2016. aastal palgatöötajate ostujõu kasvu märkimisväärselt ei panustanud. Maksuvaba tulu kasvas 154 eurolt 170 euroni, millel oli keskmise netopalga juures ostujõule vaid 0,4 protsendipunkti suurune mõju. Tingimustes, kus palku kärpida pole võimalik ning töötajatel on palga nomi-naalse kasvumäära suhtes teatud ootused, tähendab hinnakasvu taastumine, et ettevõt-ted saavad tuge suurenenud tööjõukuludest välja kasvamisel.


12

Joonis 13. Keskmise netokuupalga nominaal- ja reaalkasv


-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

nominaalkasv reaalkasv

Joonis 12. Tegevusalade panus erasektori teeninduse tegevusala keskmise kuupalga tõusu


-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2012 2013 2014 2015 2016

struktuur muu

finants- ja kindlustustegevusmajutus ja toitlustus info ja side

veondus ja laondus

haldus- ja abitegevused hulgi- ja jaekaubandus

kokku

Suurem mõju netopalgale on madalapalgaliste maksutagastusel, mis laekub 2017. aasta teises kvartalis. Maksu- ja tolliameti teatel oli märtsi lõpu seisuga esitatud 78 000 maksutagastus-taotlust. Keskmine tagasimaksesumma oli märtsi keskpaiga andmete kohaselt 369 eurot. Maksutagastuse saamise tingimused olid järgmised: 2016. aasta jooksul pidi taotleja olema töötanud vähemalt kuus kuud täistööajaga (v.a töövõimetuspensionärid, kelle puhul ei raken-data täistööaja nõuet) ja saanud kokku vähem kui 7817 eurot tulu, sh palk, pension, ettevõtlus-tulu jne. Toetusele kvalifitseerusid seega inimesed, kes said kogu aasta jooksul töötades kuus palka maksimaalselt 651 eurot. Väiksem maksukiil palgajaotuse alumises osas peaks suuren-dama motivatsiooni tööjõus osaleda, kuid pikk ajaline nihe töötamise ja maksutagastuse vahel võis seda mõju vähendada. Maksuvähendused pehmendavad kodumajapidamiste vaatevink-list palgakasvu aeglustumist ning võivad ka tööandjatel aidata tööjõukulude kasvu pidurdada.


13

Taustinfo 1. Palka mõjutavad tegurid

Palkade kujunemisel mängib olulist rolli töötaja tootlikkus, mis omakorda oleneb inimkapitalist. Viimane on inimese teadmiste ja

oskuste pagas, mis täieneb intensiivselt nii hariduse omandamise kui ka töötamise ajal tänu kogemuste saamisele ja täiendkoo-

litustele. Seda, kuidas hariduse tasuvus tänu kõrgemale palgale viimase kümnendi jooksul Eestis muutunud on, saab hinnata

Minceri2 tüüpi palgavõrrandi abiga, kasutades Eesti tööjõu-uuringu mikroandmeid. Võrreldes põhiharidusega on kesk- ja keske-

rihariduse tasuvus pigem kasvanud, kõrghariduse oma on alates kriisist püsinud stabiilne. Kesk- ja kõrgharidusega inimeste

palga erinevus väheneb suure tööjõunõudlusega perioodidel ja suureneb majandussurutise ajal. Selle taga on tippspetsialistide

nõudluse väiksem kõikumine majandustsükli jooksul võrreldes keskharidust nõudvate ametialadega, kuid tõenäoliselt ka kõrg-

haridusega töötajate suurem osakaal.

Palgavõrrandi selgitatav muutuja on käesolevas taustinfos kuine netopalk, mida selgitavad haridustase ja kogemus. Selleks, et

jälgida seoste tugevuse muutumist ajas, hinnati sama võrrandit 2005.–2016. aastal eraldi iga aasta kohta. Kuna uuring ei sisalda

viimase palga väljateenimiseks töötatud tundide arvu, on valimisse jäetud vaid täistööajaga palgatöötajad. Samuti on välja jäetud

väljaspool Eestit töötavad inimesed, sest nende palka kujundavad selle riigi tingimused, kus nad töötavad. Ootuspäraselt on palga

kujunemisel oluline selgitav muutuja inimkapital: mida kõrgem on töötaja haridustase, seda suurem on keskmiselt tema palk.

Kõrghariduse palgapreemia võrreldes põhiharidusega oli 2016. aastal 47% (95% usaldusvahemik 2016. aastal: 43,4–50,1%), kuid

võrreldes keskharidusega (k.a kutseõppega, mis ei anna keskeriharidust) on see olnud 33% (95% usaldusvahemik 2016. aastal:

30,9–35,7%) (vt joonis T1.1). Kui lülitada mudelisse lisaks haridustasemele ka ametiala, siis hinnang hariduse palgapreemiale

väheneb. Osa hariduse tasuvusest on seotud paremate võimalustega töötada keerukamatel ametikohtadel.

Peale hariduse tõstab töötaja palka suurenev töökogemus. Seda selgitavad töö-ökonomistid, sh Jacob Mincer sellega, et

töötaja investeerib igal aastal oma inimkapitali ning motivatsioon inimkapitali investeerida on suurim karjääri alguses, sest

õpitut saab tulusalt rakendada veel pikka aega. Samal ajal aga inimkapital amortiseerub: teadmised ja oskused vananevad ja

vähenevad aja jooksul. Kuna täpseid andmeid tööaastate kohta tööjõu-uuringus pole, kasutati käesolevas töös töökogemuse

lähendina inimese vanust ja vanuse ruutu. Kooskõlas varasemate töödega oli vanuse parameeter positiivse ja vanuse ruut nega-

tiivse märgiga, mis tähendab, et kui vanus kasvab, siis palk alguses suureneb, kuid hakkab seejärel vähenema. Arvestades,

et muud tingimused on võrdsed, saab Eestis hinnangute järgi suurimat palka umbes 41. eluaastal ja see vanus on viimase

kümnendi jooksul kasvanud (vt joonis T1.2).

2 Seda tüüpi palgavõrrand pärineb Jacob Minceri 1958. aastal avaldatud artiklist „Investment in Human Capital and Personal Income Distribution” (investeeringud inimkapitali ja isikliku sissetuleku jaotus) ajakirjas Journal of Political Economy.

Joonis T1.1. Hariduse mõju netopalgale

Allikad: Eesti tööjõu-uuring, Eesti Panga arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

keskharidus vs. põhiharidus keskeriharidus vs. põhiharidus

kõrgharidus vs. põhiharidus kõrgharidus vs. keskharidus

https://en.wikipedia.org/wiki/Journal_of_Political_Economy


14

Selleks, et haridus ja kogemus oleksid õigesti hinnatud, tuleb mudelisse lisada ka teisi näitajaid, mis mõjutavad palka. Lisaks

haridusele ja kogemusele on võrranditesse kontrollmuutujatena lisatud sugu, rahvus (eestlane või mitte), töö asukoht (viis piir-

konda) ja inglise keele oskus (mistahes tasemel). Sarnaselt töötasu-uuringu tulemustega on ka tööjõu-uuringu põhjal olemas

sooline palgalõhe. Sama vanuse, haridustaseme, soo ja töö asukoha korral on eestlaste palk keskmiselt ligikaudu 20% (95%

usaldusvahemik 2016. aastal: 15,7–20,2%) kõrgem kui teistest rahvustest töötajate oma.

Joonis T1.2. Demograafiliste tunnuste ja inglise keele oskuse mõju netopalgale

Eesti tööjõu-uuring, Eesti Panga arvutused.

37

38

39

40

41

42

43

44

45

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

meeste ja naiste keskmise palga erinevus

inglise keele oskusega ja oskuseta töötajate palga erinevus

eestlaste ja mitte-eestlaste keskmise palga erinevus

vanus, kus palk on kõrgeim (parem telg)

Palgajaotus

Maksu- ja tolliameti palgaväljamaksete jaotuse statistika kohaselt kasvas palk 2016. aastal nagu ka varasematel aastatel kiiremini palgajaotuse alumises osas. Palgajaotuse haju-vust iseloomustab samuti mediaanpalga suhe keskmisesse palka, mis oli maksu- ja tolli-ameti kuiste palgaväljamaksete põhjal tõusnud aasta varasemalt 80,3%lt 2016. aasta teisel poolel 81,1%ni (vt joonis 14).

Joonis 14. Deklareeritud palkade jaotus

Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.

0,74

0,76

0,78

0.,80

0,82

0,84

0,24

0,26

0,28

0,30

0,32

0,34

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

20. ja 80. protsentiili suhe mediaani ja keskmise suhe (parem telg)


15

Joonis 15. Miinimumpalgast väiksemate väljamaksete osakaal palgaväljamaksetes

Allikad: maksu- ja tolliamet, Eesti Panga arvutused.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

95–105% miinimumpalgast teenijate osakaal väljamakse alla 105% miinimumpalgast

väljamakse alla 95% miinimumpalgast väljamakse alla miinimumpalga

Madalamate palkade kiiremat kasvu toetab see, et 2014.–2017. aastal tõsteti miinimum-palka ligikaudu 10% võrra aastas. 2016. aastal ulatus miinimumpalk 430 euroni ning 2017. aastal tõsteti seda 9,3% võrra, 470 euroni. Miinimumpalgani ulatunud palgaväljamaksed moodustasid 2016. aastal kõikidest väljamaksetest ligikaudu 15%. Suur osa neist on osalise tööaja eest saadud palgad, kuid maksu- ja tolliameti andmed ei võimalda neid eristada. Ligikaudu miinimumpalga suuruste väljamaksete osakaal on viimastel aastatel tasahilju kasvanud. Miinimumpalgast 5% suuremate või väiksemate väljamaksete hulka jäi 2016. aastal 7,2% väljamaksetest, mida on 1,3 protsendipunkti enam kui 2013. aastal (vt joonis 15).


16

Joonis 16. Hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal

Allikad: statistikaamet, maksu- ja tolliamet.

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa

palgauuring tööjõu liikumise uuring maksu- ja tolliamet tööjõu-uuring: hõive Eestis

Nii nagu tööjõu-uuringus vähenes hõivatute arv ka palgauuringu andmetel; viimases taanda-takse töötajate arvu kasv täistööajale. Palgauuringu tulemused koos tööjõu-uuringu andmetega täis- ja osaajaga töötamise kohta (vt joonis 17) osutavad, et täistööajaga töötajate arv vähe-neb. Sellest hoolimata kasvas mõlema uuringu järgi palgatöötajate keskmine töötatud tundide

TÖÖJÕUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE

Hõive

Tööjõu ühikukulu kasvu aitas 2016. aasta teisel poolel aeglustada ühelt poolt tööjõunõud-luse surve mõningane leevenemine ning teisalt ka tööjõupakkumise suurenemine. Enamik hõivenäitajaid viitas sellele, et hõive kasv 2016. aastal aeglustus. Tööjõu-uuringu järgi vähenes hõivatute arv 2016. aasta teisel poolel Eestis asuvates ettevõtetes ja asutustes aasta võrdluses 0,9% (enne seda oli hõivatute arv kaks aastat kasvanud). Seejuures kaha-nes koguhõive ehk Eesti elanike hõive veidi vähem, 0,7%, sest välisriikides töötavate Eesti residentide arv on alates 2015. aasta teisest poolest kasvanud. Nagu ka aasta esimesel poolel oli tööjõunõudlus suurem teenindussektoris.

Hõive määr ehk hõivatute osakaal tööealiste (15–74aastaste) elanike hulgas oli 2016. aasta teisel poolel aasta varasema ajaga võrreldes küll veidi madalam, ent aasta kokkuvõttes kerkis see tööjõu-uuringu hinnangul 65,6%ni, mis on viimase 20 aasta kõrgeim tase. Euroopa Liidus on hõive määr Eesti tasemest kõrgem vaid Saksamaal ja Rootsis.

Kuna tööjõu-uuring on valikuuring ning selle põhjal leitud hõivehinnang põhineb kvartalis ligikaudu 4500 inimese suurusel valimil, on hõive kasvumäära punkthinnangu usaldusvahemik küllaltki lai. Seetõttu on oluline jälgida ka teisi andmeallikaid, mis töötajate arvu kohta teavet annavad. Need on näiteks ettevõtete kvartaliaruannetel põhinev ettevõtlusstatistika, palga-uuring, vabade töökohtade uuring ning maksu- ja tolliameti andmed palgaväljamakse saajate kohta (vt joonis 16). Kuna need uuringud hõlmavad mõnevõrra erinevaid osi hõivest ning erinev on ka töötajate arvu definitsioon, võivad nende hõivenäitajad erineda.


17

Joonis 17. Hõivatute arvu aastane muutus tööaja järgi


-1

0

1

2

3

4

5

6

7

2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa

pro

tsen

dip

unkt

ides

täisajaga töötajad osaajaga töötajad täis- ja osaajaga töötajad kokku %

arv: Eesti tööjõu-uuringus 0,2% ja palgauuringus 1,2%. Maksu- ja tolliameti andmed on ainsana täielikud registriandmed ning nende alusel deklareeritud palgaväljamakse saa-jate arv teisel poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes märkimisväärselt ei muutu-nud. Seejuures jäi maksu- ja tolliameti andmete ning tööjõu-uuringu näitaja erinevus 2016. aasta esimese poolaastaga võrreldes väiksemaks.

Tööjõu-uuringu andmetel hõivatute arv sekundaarsektoris 2016. aasta teisel poolel vähe-nes, seda eelkõige ehitussektori ja mittetöötleva tööstuse tegevusalade – mäetööstuse, energeetika ja veevarustuse – mõjul. Tööjõu-uuringu hinnangul töötas 2016. aasta teisel poolel ehitussektoris keskmiselt 48 000 inimest, umbes 6500 võrra ehk 12% vähem kui aasta varem (vt joonis 18). Ehitussektori hõive kahanes ka teiste andmeallikate alusel, ent veidi vähem. Ehitussektori arengut on piiranud rajatistesse investeerimise vähesus, mida

Joonis 18. Ehitussektori hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja tegevusala lisandväärtuse aastakasv


-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa

palgauuring tööjõu liikumise uuring ettevõtlusstatistika maksu- ja tolliamet

tööjõu-uuring: hõive Eestis tegevusala lisandväärtus


18

hoonete ehitamise valdkonna kasv pole korvata suutnud. Ehitusettevõtete hõiveootused muutusid 2016. aastal optimistlikumaks tõenäoliselt tänu plaanile suurendada valitsemis-sektori investeeringuid.

Sekundaarsektori suurimas harus ehk töötlevas tööstuses hõivatute arv tööjõu-uuringu hinnangul 2016. aasta teisel poolel suurenes, iseäranis neljandas kvartalis. Töötlev tööstus on suurim eksportiv tegevusala ning aasta teisel poolel töötas seal ligi viiendik kõigist hõi-vatutest. Tööjõu-uuringu andmetel oli 2016. aasta teisel poolaastal töötleva tööstuse ette-võtetes hõivatud keskmiselt 120 150 inimest, umbes 3550 võrra rohkem kui aasta varem. Samal ajal viitavad ettevõtlusstatistika, tööjõu liikumise ja palgauuringu andmed, et töötlevas tööstuses hõivatute arv teisel poolaastal vähenes (vt joonis 19). Maksu- ja tolliameti andmetel jäi palgasaajate arv töötlevas tööstuses aasta varasema aja tasemele. Ka töötlevas tööstuses kasvasid konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetri järgi ettevõtete hõiveootused 2016. aasta teisel poolel märgatavalt.

Joonis 19. Töötleva tööstuse hõive aastakasv eri andmeallikate põhjal ja tegevusala lisandväärtuse kasv


-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

12%

15%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa



Peamiselt erasektorisse kuuluvatel teeninduse tegevusaladel hõive 2016. aasta teisel poolel suurenes. Nendel tegevusaladel oli hõivatud 286 000 töötajat, koguhõivest ligi-kaudu 46%, neist enamik kaubanduse, veonduse ja laonduse, info ja side, majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Aasta võrdluses suurenes nende tegevusalade hõive 2016. aasta teisel poolel 4,2% ehk umbes 11 500 töötaja võrra (vt joonis 20). Ettevõtlusstatistika näitab tööjõu-uuringuga sarnast hõivekasvu, samal ajal kui maksu- ja tolliameti andmetel muutus deklareeritud palgasaajate arv nendel tegevusaladel märksa vähem. Palgauuringu järgi hõive nendel tegevusaladel küll vähenes, ent kuna palgauuringus taandatakse töö-tajate arv täistööajale, võib see viidata osaajaga töötamise kasvule teenindussektoris. Kaubandusettevõtete hõiveootused on 2016. aastal pigem veidi vähenenud, mis võib olla seotud iseteeninduskassade kasutuselevõtuga, kuid ka sellega, et rahvusvahelises võrd-luses on Eestis elaniku kohta palju kaubanduspinda.


19

Joonis 20. Erasektori teeninduse tegevusala hõive kasv ja tegevusala lisandväärtuse kasv


-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa



Taustinfo 2. Valitsemissektori hõive vähendamine3

Valitsemissektori hõive- ja palgaotsused mõjutavad tööturgu ja majanduskasvu mitme kanali kaudu. Kuna tihtipeale konku-

reerivad nad sama tööjõu pärast, mõjutab valitsusasutuste personalipoliitika ka erasektori tööjõupakkumist. Selle tulemusel

võib tööjõud liikuda tegevusaladele, kus tootlikkus on väiksem. Nimetatud efektiivsuskanali mõju on suurem siis, kui valitse-

missektor suudab pakkuda paremaid tingimusi kui erasektor, mille palgakasvu võimalusi piirab turukonkurents. Kui majanduse

palgasurve suureneb, siis võib erasektori konkurentsivõime halveneda4. Nii konkurentsivõime kui ka efektiivsuskanali mõju

võimendab Eesti puhul see, et valitsemissektori hõive osakaal majanduses on üsna suur, viiendik koguhõivest, ning väheneva

ja vananeva rahvastiku tõttu on tööjõupuudus ja palgasurve juba hakanud erasektorit piirama.

Ka valitsuse enda jaoks on töötajate tõhusam rakendamine oluliseks muutunud, sest avalikke teenuseid on vaja pakkuda ka

siis, kui tööjõud väheneb. Lisaks sellele annab tööjõu efektiivsem rakendamine valitsemissektorile võimaluse piirata eelarvekulude

kasvu – need moodustavad Eestis ligi kolmandiku valitsemissektori kogukuludest.

Teadvustades probleemi tähtsust, leppis toonane koalitsioon 2015. aastal kokku riigivalitsemise reformi läbiviimises. Reformi üks eesmärk on parandada valitsemissektori efektiivsust, sh tõhustada keskvalitsuse asutuste tegevust, vähendada

dubleerimist ja konsolideerida ülesannete täitmist5. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et valitsemissektori töötajate arv peaks vähe-

nema kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Rahvastikuprognoose aluseks võttes toodi 2016. aasta riigieelarve seletuskirjas

välja, et töötajate arv valitsemissektori tasandil peab vähenema ligikaudu 700 töötaja (0,7%) võrra aastas.

Eesti valitsemissektoris on töötajate arv vähenenud juba alates majanduskriisist, ehkki majandustsükli mõju jäi nii buumi-

kui ka kriisiaastatel palju tagasihoidlikumaks kui erasektoris (vt joonis T2.1). Töötajate arvu järsk kasv 2014. aastal oli tingitud

asutuste ümberklassifitseerimisest valitsemissektorisse ega iseloomusta riigi personalipoliitikat. Võrreldes 2008. aastaga on

valitsemissektori töötajate arv vähenenud 5500 inimese võrra. Kui ümberklassifitseerimise mõju välja arvata, ulatub see arv

7500 töötajani. Kuna rahvastik vähenes samal perioodil aeglasemalt, on valitsemissektori töötajate osakaal elanikkonnas

kahanenud. Suuremad kahanemised toimusid seejuures 2010. aastal, kui eesmärk oli kärpida valitsemissektori kulusid, ning

möödunud aastal riigireformi osana.

3 Andmed pärinevad saldoandmestikust, kus 1) hõive on täistööajale taandatud, 2) valitsemissektor on defineeritud vastavalt rahvamajanduse arvepidamise reeglitele, mis on kooskõlas valitsemissektori rahanduse arvepidamisega (vt asutuste jaotust täpsemalt http://www.fin.ee/public/UUSPUU.png).

4 Vt nt Perez et al. „The fiscal and macroeconomic effects of government wages and employment reform” (2016). EKP üldtoimetis.

5 Vt http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/.

http://www.fin.ee/public/UUSPUU.png

http://www.fin.ee/riigivalitsemise-reform/


20

2016. aastal valitsemissektori töötajate arvu vähenemine hoogustus, ületades valitsuse seatud eesmärki pea kaks korda. Esialgsetel

andmetel vähenes töötajate arv pea 1500 inimese võrra ehk 1,2%, mida on poole rohkem kui 2015. aastal. Hõive kahanemine oli

laiapõhjaline ja hõlmas peamiselt riigieelarvelisi asutusi, aga ka kohalikke omavalitsusi ning avalik-õiguslikke ja sihtasutusi. Samuti

puudutas töötajate arvu vähendamine erineval tasemel ametikohti ning enamikku tegevusvaldkondadest.

Ligi pool hõive vähenemisest 2016. aastal tuli hariduse valdkonnast: töö ümberkorraldamise tulemusel vähenes töökohtade

arv nii haridus- ja teadusministeeriumis kui ka omavalitsustes. Kuna õpetajate arv samal ajal kasvas, tõmbus kokku amet-

nike ja muude töötajate arv, ühtlasi vähenes personal edasi riiklikes ülikoolides. Lisaks haridusele toimus arvuliselt suurem

muutus veel avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas, eelkõige siseministeeriumi valitsusalas. Plaanipäraselt kasvas töötajate arv

sotsiaalkindlustusfondides seoses töövõimereformiga, ning riigikaitses tulenevalt julgeolekupoliitika eesmärkidest.

Töötajate arvu vähendamine on tekitanud valitsemissektori asutuste eelarves lisaruumi palgakasvuks. Viimastel aastatel on palga-

kasv olnud kiirem pigem neis asutustes, kus hõive on rohkem vähenenud (vt joonis T2.2). See on panustanud valitsemissektori

Joonis T2.1. Valitsemissektori hõive kasv ja osakaal rahvastikus

Allikad: statistikaamet, rahandusministeerium, Eesti Panga arvutused.

9,1 9,1 9,1 9,1 8,9 8,9 8,9 8,9 9,1 9,0 8,9

-15

-10

-5

0

5

10

15

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

valitsemissektori osakaal hõive kokkuvalitsemissektor ülejäänud majandus

Joonis T2.2. Palga ja hõive kasvu seos konsolideerimisüksustes

Allikad: rahandusministeerium, Eesti Panga arvutused.

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

-20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20%

pal

ga k

asv

kons

olid

eerim

isük

sust

es

(201

5.–2

016.

aas

ta k

eskm

ine)

hõive kasv konsolideerimisüksustes (2015.–2016. aasta keskmine)


21

Vabad töökohad

Vabade töökohtade hulk suurenes 2016. aasta teisel poolel vabade töökohtade ja tööjõu liikumise uuringu järgi 30% ja ulatus veidi üle 10 000. Vakantside arvu kasv viitab sellele, et uusi töötajaid ei õnnestunud värvata sama kiiresti kui varem. Vakantsi määr ehk vabade töökohtade suhe täidetud ja täitmata töökohtade koguarvu oli 2016. aasta teisel poolel keskmiselt 1,8%, mis on 0,4 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem. Vakantside arvu kasv on osaliselt seotud ka sellega, et töökohti vahetatakse varasemast enam. Töötukassa andmetel suurenes töötaja algatusel lõpetatud töösuhete arv 2016. aasta esimesel poolel ligikaudu viiendiku võrra.

Aastaga suurenes vabade ametikohtade arv enim haldus- ja abitegevuse ning majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Nendes valdkondades on ka vabade töökohtade määr kõige kõrgem. Suure tööjõumahukuse tõttu on vabu töökohti endiselt kõige rohkem hulgi- ja jae-kaubanduse tegevusalal. Tööandja omaniku liigi järgi tõusis vakantsi määr sama palju riigi haldusalas ja erasektoris, kohalike omavalitsuste haldusalas jäi see aga ligikaudu eelneva aasta tasemele. Piirkondadest panustas vakantsi määra tõusu kõige enam Harjumaa, kuid tööpakkumiste hulk taastus jõuliselt ka Ida-Virumaal (vt joonis 21).

kiiresse palgakasvu, mis on viimastel aastatel märkimisväärselt ületanud erasektori palgakasvu (vt „Keskmine palk”). Sellest tule-

nevalt on valitsemissektori töö- ja hõivepoliitika mõju erasektori tööjõupakkumisele erisuunaline. Ühelt poolt on vähendatud

valitsemissektori hõivet, pakkudes selle kaudu veidi leevendust tööjõupuudusele ja erasektoris valitsevale palgasurvele. Teisest

küljest võib aga tekkida oht, et riigisektori kiire palgakasv, sh kollektiivsed palgakokkulepped, suurendavad palgakasvuootuseid

ka ülejäänud majanduses.

Joonis 21. Vakantside kasv ja maakondade panus kasvu

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

2013 2014 2015 2016

muuTartumaa Ida-Virumaa Harjumaa kokku

Vaba tööjõu ja vabade töökohtade omavahelist sobitumist iseloomustab Beveridge’i kõver (vt joonis 22). Kuna vabade töökohtade arvu kasvuga samal ajal on eelmise aastaga võr-reldes tõusnud ka töötuse määr, viitab see tööd otsivate elanike ja täitmist ootavate töö-kohtade sobitumise halvenemisele.


22

Joonis 22. Beveridge'i kõver (hooajaliselt tasandatud)


2007 II kv

2010 I kv

2015 III kv

2016 IV kv

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%

vaka

ntsi

mää

r, v

.a a

valik

hal

dus

töötuse määr

Tööd otsivate elanike ja täitmist ootavate töökohtade sobitumine on muutunud kehvemaks osaliselt seetõttu, et vabad töökohad paiknevad eelkõige Harjumaal ja Tallinnas, kuid vaba tööjõu hulk on kasvanud suuresti Kirde-Eestis. Eraldi Harjumaa Beveridge’i kõverat vaada-tes on näha, et Harjumaa liigub laias laastus mööda kõverat buumi suunas (vt joonis 23). Tööpakkumiste arvu suurenemine Kirde-Eestis ning samal ajal juba alanud langustrend seal-ses registreeritud töötuses aga viitavad, et tööturu olukord paraneb peagi ka Kirde-Eestis.

Joonis 23. Harjumaa ja Ida-Virumaa Beveridge'i kõver


vaka

ntsi

mää

r

2012 I kv

2016 IV kv

2016 IV kv2012 I kv

0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%töötuse määr

Harjumaa Ida-Virumaa

Harjumaa Ida-Virumaa

Eestis ei ole kohustust tööpakkumistest töötukassale teatada, kuid töötukassas oli 2016. aasta teisel poolel iga kuu lõpu seisuga üleval keskmiselt 4823 töökuulutust ehk 48% vakantside arvust. Vabade töökohtade kasvu määr oli 26,5%ga väga lähedal vabade töö-kohtade uuringus leitud kasvumäärale. Lisaks majandusharudele avaldab töötukassa


23

vabade töökohtade statistikat ametialade kaupa. Üldistades võib öelda, et vakantside arv kasvas pigem madalamat kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade arvelt: teenindus- ja müügitöötajaid otsiti 24%, oskus- ja käsitöölisi 41%, seadme- ja masinaoperaatoreid ja koostajaid 67% ning lihttöölisi 47% enam kui aasta varem. Seevastu tippspetsialistide vakantside arv vähenes Eestis kokku 4%, kuigi Harjumaa ja Ida-Virumaa olid erand: seal otsiti tippspetsialiste rohkem kui aasta varem.

Ametiala järgi suhtena varem vastaval ametialal töötanud registreeritud töötute arvu oli kõige rohkem seadmeoperaatorite ja teenindustöötajate vakantse. Samal ajal otsitakse kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele töötajaid töötukassa kaudu väiksema tõenäosu-sega kui keskastme spetsialiste või lihttöölisi. Võrreldes buumiaegse tasemega on vakantse töötu kohta praegu kõige rohkem hoopis tippspetsialistide ja juhtide seas (vt joonis 24).

Joonis 24. Vakantside arv töötu kohta ametialade lõikes, 2006.–2007. aasta keskmine = 100%

Allikad: töötukassa, Eesti Panga arvutused.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa

juhid teenindus- ja müügitöötajad oskustöötajad ja käsitöölised seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad

ametnikud tippspetsialistid lihttöölised tehnikud ja keskastme spetsialistid

Tööpuudus

Kui tööjõupakkumine suureneb ilma, et piirkonnas suureneks nõudlus vastava kvalifikat-siooni või oskustega inimeste järele, siis suureneb tööpuudus. Kuna tööjõuturul aktiivseid elanikke oli 2016. aasta teisel poolel aasta varasema ajaga võrreldes rohkem ning hõi-vatute arv samal ajal vähenes, suurenes töötute arv 2016. aasta teisel poolel keskmiselt 8800 inimese võrra, 49 000 elanikuni. Töötuse määr ehk töötute arvu suhe töötavate ja tööd otsivate inimeste koguarvu tõusis tööjõu-uuringu andmetel 2015. aasta teise poole 5,8%lt 2016. aasta teiseks pooleks 7,1%ni. Seejuures suurenes tööpuudus eelkõige kol-mandas kvartalis (vt joonis 25). Pool töötuse määra teise poolaasta tõusust oli tingitud sellest, et tööpuudus suurenes 25–49aastaste meeste seas; teist poolt mõjutas asjaolu, et tööpuudus suurenes võrdselt 50–74aastaste meeste ja naiste hulgas. Positiivne on see, et ehkki vanemaealiste ehk 50–74aastaste naiste tööturul osalemine kasvas aasta jooksul jõudsalt, on töötuse määr selles vanuserühmas endiselt madalam kui üldine töötuse määr.


24

Joonis 25. Tööpuudus

Allikad: statistikaamet, töötukassa, Eesti Pank.

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

registreeritud töötuse määr (hooajaliselt tasandatud) töötuse määr loomuliku töötuse määr

Loomulik töötus on hinnanguline töötuse määr, mille puhul ei tekita tööjõupuudus majan-duses lisapalgasurvet ja palgakasv ei kiirene. See on kõrge siis, kui töötute hulgas on palju struktuurselt töötuid, kes ei konkureeri majanduses pakutavate töökohtade pärast see-tõttu, et neil pole nõutavaid oskusi või nad pole näiteks nõus töö nimel elukohta vahetama. Eesti Panga hinnangu kohaselt 2016. aastal loomuliku töötuse määra alanemine peatus ning vahe töötuse määra ja loomuliku töötuse määra vahel on jäänud väiksemaks kui paaril viimasel aastal.

Ehkki tööjõu-uuringu andmed viitavad tööpuuduse suurenemisele 2016. aasta teisel poolel, kasvas registreeritud töötute arv töötukassa andmetel aasta teisel poolel eelmise aastaga võrreldes vaid keskmiselt 100 inimese võrra, 31 066 elanikuni. Registreeritud töö-tute osakaal oli teisel poolaastal ikka veel kõige suurem Ida-Virumaal, kus oli töötuna arvel keskmiselt 9,9% Eesti tööjõust. Registreeritud töötute arv vähenes kõige kiiremini Jõgeva- ja Läänemaal, kus oli 2016. aasta teisel poolel töötuna arvel viiendiku võrra vähem inimesi kui aasta varem. Enim suurenes registreeritud töötute arv aastaga Järvamaal (8,3%) ja Ida-Virumaal (4,5%).

Tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötute arv hõive vähenemise tõttu kõige rohkem Kirde-Eestis, lausa ligi poole võrra. Kuid tuleb tähele panna, et tööjõu-uuringu valim on väike ja seetõttu on uuringu hinnangud tööturunäitajatele väga kõikuvad. Töötuse määr kerkis ka Harjumaal ja seda tõstsid võrdselt hõive vähenemine ja tööjõus osalemise kasv. Arvuliselt on töötuid tööjõu-uuringu hinnangul Harjumaal sama palju kui Ida-Virumaal, ent kuna Harjumaal on aktiivset tööjõudu märksa rohkem, jäi töötuse määr seal madalamaks. Kirde-Eestis suurenes tööpuudus hõive vähenemise tõttu.

Registreeritud töötute arvu kasv on jäänud aeglaseks tänu lühiajaliste töötute arvu vähe-nemisele (vt joonis 26). Nende registreeritud töötute arv, kes olid viimati tööga hõivatud vähem kui kuus kuud tagasi, on väiksem tänu uute registreeritud töötute arvu kahane-misele. 2016. aasta teisel poolel registreeris ennast aastataguse ajaga võrreldes töötuna 6,7% ehk 529 võrra vähem inimesi. Kõige rohkem aeglustus uute registreeritud töötute


25

Joonis 26. Töötute arvu muutus töötuse kestuse järgi

Allikad: töötukassa, statistikaamet.

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

tööjõu-uuring: kuni 6 kuud registreeritud töötus: kuni 6 kuudtööjõu-uuring: 6 kuud ja kauem registreeritud töötus: 6 kuud ja kauem

arvu lisandumine Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Ida-Virumaal vähenes uute regist-reeritud töötute arv osaliselt seetõttu, et aasta varem oli seal toimunud ulatuslik koonda-mine, mille tõttu oli uute töötuna registreerunute arv suur. Ehkki tööjõu-uuringu hinnangul on hiljuti töötuks jäänute arv edasi suurenenud, aeglustus see kasv neljandas kvarta-lis märgatavalt. Kuna motivatsioon end töötuna registreerida on tänu töötuskindlustusele suur just äsja töötuks jäänud inimestel, võib eeldada, et töötukassa andmed annavad uute töötute arvu muutusest veidi täpsema ülevaate.

Registreeritud töötusest väljus 2016. aasta teisel poolel 29 840 inimest ehk ligikaudu 320 elaniku võrra rohkem kui aasta tagasi. Eelkõige kasvas registreeritud töötusest väljumine tänu uue töö leidmisele (vt joonis 27).

Joonis 27. Registreeritud töötusest väljumine põhjuse järgi, aastakasv

Allikad: töötukassa, Eesti Pank.

-30%

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

2011 2012 2013 2014 2015 2016

leidis töö pp muu pp muutus kokku %


26

Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond

Tööturu lõtku suurendas 2016. aasta teisel poolel tööjõupakkumise kasv. Tööjõudu ehk tööealisi 15–74aastaseid elanikke, kes kas töötasid või otsisid tööd, oli Eesti majanduses tööjõu-uuringu andmetel 2016. aasta teisel poolel 0,6% ehk 4400 inimese võrra rohkem kui aasta varem (vt joonis 28). Kuigi tööealiste elanike arv vähenes aastaga umbes 1500 inimese võrra, suurenes tööjõu hulk Eestis tänu kõrgemale tööjõus osalemise määrale.

Joonis 28. Tööjõu muutus


-2,0%

-1,5%

-1,0%

-0,5%

0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa

mitteaktiivsuse vähenemine pp tööealise elanikkonna muutus pp tööjõu muutus %

Tööturul mitteaktiivseid elanikke oli 2016. aasta teisel poolel 5900 inimese võrra vähem kui aasta varem ning tööjõus osalemise määr6 kerkis teisel poolaastal keskmiselt 71%ni. Seejuures leidis mitteaktiivsete elanike arvu vähenemine ja tööjõu kasv aset 2016. aasta kolmandas kvartalis ning neljandas kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes enam suurt muutust ei toimunud. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eesti elanike aktiivsuse määr väga kõrge, Eesti omast kõrgem on see näitaja vaid Rootsis. Seetõttu hakkab töö-jõupakkumise suurenemine tänu elanikkonna aktiivsuse määra tõusule ammenduma.

Tööealise elanikkonna aktiivsuse määr tõusis tööjõu-uuringu järgi 2016. aasta teisel poolel tänu meeste ja noorte naiste suuremale tööturul osalemisele (vt joonis 29). Üsna järsult, 4800 inimese võrra vähenes 25–49aastaste naiste tööturul osalemine. Selles vanuses naiste mitteaktiivsus tööturul on suurelt jaolt seotud lapsehoolduspuhkusel olemise ning pereliikmete eest hoolitsemisega (vt joonis 30). Terve 2016. aasta vältel vähenes nende elanike arv, kes on tööturul mitteaktiivsed pensioniea saabumise või tervise tõttu, ning sel-lega koos on tõusnud ka 50–74aastaste naiste ja meeste tööjõus osalemise määr, mis on kerkinud Euroopa Liidu kõrgeimaks (vt joonis 31).

Ettevaates peaks aktiivsuse määr pensioniea tõusu ja töövõimereformi mõjul edasi ker-kima ning tööjõu hulk suurenema. Otseselt uue töövõime hindamise süsteemi raames on 2017. aasta jaanuari seisuga osaliselt töövõimeliseks hinnatud 3365 inimest, kellest 1561 ei töötanud. Seetõttu võib töövõimereformiga aktiivse tööjõu hulka liikumine tõsta vähe-malt lühiajaliselt ka töötuse määra.

6 Tööjõus osalemise määr ehk tööealise elanikkonna aktiivsuse määr on tööga hõivatute ja töötute koguarvu osakaal tööealises elanikkonnas.


27

Joonis 30. Panus mitteaktiivsete elanike arvu muutusse põhjuste järgi


-8

-6

-4

-2

0

2

4

2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa

muuheitunud

pro

tsen

dip

unkt

ides

pensioniigapereliikmete eest hoolitseminerasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus tervis

õpingudkokku %

Joonis 31. 50–74aastaste tööturul osalemise määr

Allikas: Eurostat.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Ees

ti

Ro

ots

i

Sak

sam

aa

Leed

u

Läti

Taa

ni

Ühe

ndku

ning

riik

Ma

da

lma

ad

Iirim

aa

So

om

e

Po

rtug

al

Küp

ros

EL

28

Tše

hhi

Slo

vakk

ia

His

paa

nia

Aus

tria

Pra

ntsu

smaa

Bul

gaa

ria

Itaa

lia

Luks

emb

urg

Bel

gia

Po

ola

Ung

ari

Rum

eeni

a

Slo

veen

ia

Kre

eka

Ho

rvaa

tia

Mal

ta

Joonis 29. Panus tööjõus osalemise määra aastasse muutusse vanuse ja soo järgi


-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2011 2012 2013 2014 2015 2016 I pa 2016 II pa

pro

tsen

dip

unkt

ides

vanusestruktuuri mõju

naised, 50–74naised, 25–49naised, 15–24

mehed, 50–74mehed, 25–49mehed, 15–24

kokku %


28

Tööealiste inimeste arv, mis pikas vaates määrab kindlaks tööjõupakkumise, kahanes 2016. aastal endiselt, ent tänu rändesaldo paranemisele märksa aeglasemalt, kui vara-semad rahvastikuprognoosid ennustasid. Esialgsetel andmetel jätkus rändesaldo para-nemine ka 2016. aastal, kui Eestisse asus elama 3220 inimest rohkem, kui siit lahkus (vt joonis 32). Tööealise elanikkonna kahanemist aeglustab ka 15–74aastaste inimeste vara-semast väiksem suremus. Esimene pikaajaline rahvastikuprognoos, milles on paranenud rändesaldot juba arvesse võetud, ilmus 2016. aasta veebruaris. Taustinfos 3 kirjeldame seda Eurostati prognoosi lähemalt.

Joonis 32. Rahvaarvu muutus


-6000

-5000

-4000

-3000

-2000

-1000

0

1000

2000

3000

4000

5000

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

statistiline korrigeerimine rändesaldo loomulik iive rahvaarvu muutus

Taustinfo 3. Pikaajaline rahvastikuprognoos paranenud rände valguses

Pikaajalise rahvastikuprognoosi tegemiseks tuleb prognoosida kolme põhilist näitajat: sündimus, suremus ja välisränne. Eesti

välisrände saldo on viimaste aastate jooksul paranenud märksa kiiremini, kui ennustasid nii statistikaameti, Eurostati kui ka OECD

rahvastikuprognoos. Alates 2015. aastast võtab statistikaamet oma välisrände hinnangus arvesse ka registreerimata rännet.

2015.–2016. aastal oli registreerimata rände saldo positiivne. 2017. aasta veebruaris avalikustas Eurostat Euroopa riikide uued

pikaajalised rahvastikuprognoosid. Eesti puhul on välisrände prognoosimisel aluseks võetud viimaste aastate näitajad, mida on

hinnatud uue metoodika alusel. Kui statistikaameti viimaste prognooside järgi väheneb Eesti elanikkond 2015.–2040. aastal

esimese variandi kohaselt 9% ja teise kohaselt 6%, siis Eurostati uue prognoosi järgi ainult 2,2% (vt joonis T3.1).

Eurostati optimistliku prognoosi taga on põhiliselt positiivne, kuigi vähenev välisrände saldo, mis ulatub prognoosiperioodi

alguses aastas 1550 inimeseni. 2016. aasta netorännet prognoosis arvesse polnud võetud ning statistikaameti esialgse

hinnangu kohaselt ulatus see 3220ni, mis on ligikaudu kaks korda suurem. Eriti optimistlik on Eesti rändesaldo prognoos

võrreldes Läti ja Leedu näitajaga (vt joonis T3.2).

Ülejäänud eeldustes on Eurostat statistikaameti prognoosiga võrreldes pessimistlikum sündimuse ja optimistlikum oodatava

eluea suhtes. Kui statistikaamet eeldas, et 2040. aastaks jõuab summaarne sündimuskordaja 1,8ni, siis Eurostati prognoosis

1,77ni. Meeste oodatav eluiga on 2040. aastaks sarnane, 78,2 ja 78,3 aastat, naiste puhul on aga Eurostati prognoos 85,6

aastaga ligikaudu kahe aasta võrra optimistlikum.


29

Mida tähendab uus prognoos tööturu jaoks? Tööealine elanikkond (15–74aastased) väheneb mõnevõrra kiiremini kui kogu-

elanikkond: 2040. aastaks 2015. aastaga võrreldes 6,6%. Võrdluseks vähenes statistikaameti optimistlikus prognoosistse-

naariumis tööealiste arv 10,6% ja pessimistlikumas 14%. Tööjõus osalevate inimeste arvu mõjutavad rahvastiku vanuseline

struktuur ja tööjõus osalemise käitumuslikud muutused. Puhtalt rahvastiku struktuuri mõju tööjõus osalejate arvule saab

leida, kui eeldame, et alates 2016. aastast jääb tööjõus osalemise määr vanuse ja soo lõikes püsima. Joonisel T3.3 on

näha, et võrreldes tööealiste arvuga kahaneks rahvastiku vananemise mõjul tööjõus osalejate arv sellistel eeldustel kiiremini,

2040. aastaks 10,8%. Eesti Panga prognoosi järgi kompenseerib rahvastiku vananemise mõju lähiaastatel töövõimereformist

ja pensioniea tõusust tingitud tööjõus osalemise kasv.

Joonis T3.1. Rahvastikuprognoos

Allikad: statistikaamet, Eurostat.

1 120 000

1 140 000

1 160 000

1 180 000

1 200 000

1 220 000

1 240 000

1 260 000

1 280 000

1 300 000

1 320 000

1 340 000

2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027 2029 2031 2033 2035 2037 2039

variant 1, statistikaamet variant 2, statistikaamet Eurostat

Joonis T3.2. Rändesaldo prognoos

Allikas: Eurostat.

-16 000

-14 000

-12 000

-10 000

-8000

-6000

-4000

-2000

0

2000

4000

2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027 2029 2031 2033 2035 2037 2039

Läti LeeduEesti


30

Joonis T3.3. Pikaajaline rahvastikuprognoos ja tööjõupakkumine

Allikad: Eurostat, statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

65%

66%

67%

68%

69%

70%

71%

-0,6%

-0,5%

-0,4%

-0,3%

-0,2%

-0,1%

0,0%

0,1%

0,2%

2015 2017 2019 2021 2023 2025 2027 2029 2031 2033 2035 2037 2039

tööjõud, aastakasv tööealised, aastakasv osalemise määr (parem telg)

Documents

Eesti Tööturu Ülevaade · 2017. 10. 20. · omaga suhteliselt sarnast arengut olnud märgata ka Lätis ja Leedus: Baltimaad olid selle näi-taja poolest euroala riikide esikolmikus