Embed Size (px)
DESCRIPTION
september 2011
Citation preview
Viimased kuud tähelepanu keskmes olnud tasuta kõrgharidust lubaval reformil on kaks peamist eesmärki: motiveerida üliõpilasi õppima täiskoormusel ning anda ülikoolidele õppekorralduslikes ja rahalistes küsimustes rohkem otsustamisruumi.
nr 1 (372)13.09.2011
TASUTA
Pärnu kolledži tudengid elavad hotellides
Ajujahil saavad noorteunistused teoks
WWW.YLIOPILASLEHT.EE
AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT
UUDIS
EESKUJU
NÄORAAMAT
Allan Pälli käes on Euroopa Üliõpilas-liidu ohjad. Brüsselis pidavat elu keema.
Euroopa tudengeid juhib eestlane
AElBe
ks
Tasuta õppival tudengil läheb endale kingade ostmine raskeks
See tähendab kõikide üliõpilaste jaoks võimalust õppida tasuta, kuid seda vaid siis, kui lõpetatakse pidev töötamine ja pühendutakse õppimisele.
Selle aasta aprillis ametisse astunud uus hari-dusminister Jaak Aaviksoo – muuhulgas endine
TÜ rektor ja kaitseminister – on hakanud oma haldusalas tegema radikaalseid ümberkorraldusi. Postimehe lisale Arter antud intervjuus tõi ta välja ütluse „palju tahad – vähe saad, vähe tahad – üldse ei saa“. Ta tõdes, et nii TÜ-s kui ka riigiametis on
tema ideedest ja mõtetest, millest mõned on olnud üsna radikaalsed, jõudnud praktikasse ehk iga viies.
„Väidetakse, et 20 protsenti meie otsustest annab 80 protsenti tulemustest. Selleks et leida see känd, mille taga on elu kinni, on vaja väga palju rääkida, kuulata inimesi, konsulteerida ja teha varjatud mõttetööd. Aga siis, kui otsus on küps, ja on usk, et see on õige asi, tuleb see ära teha. Siis ei ole enam tagasivaatamise aeg,“ sõnas ta kindlal meelel.
LOE EDASI LK 5
Kuna Pärnu kolledžil ei ole oma ühikat, majutavad tudengeid sügis-talvel linna hotellid ja villad.
Ettevõtluskonkursil Aju-jaht osalenud noored annavad nõu ja räägivad, mida nad konkursil õppisid.
LOE EDASI LK 4
LOE EDASI LK 6
LOE EDASI LK 7
Tasuta kõrghariduse teemadel arutavad minister Jaak Aaviksoo, tudengite esindaja Eimar Veldre ja TTÜ rektoraadi liige Heiki Lemba.
FOTO
: KAI
DI K
ASEN
ÕM
M
TSITAAT
MÕTISKLUSED2
JUHTKIRI
Väljaandja:
SA Üliõpilasleht
Toimetuse üldaadress:
Koosseis:
Kadri Inselberg, peatoimetaja
Liisi Moosaar, reklaam- ja tegevjuht
Väino Õun, küljendaja
Kaisa Kaldoja, keele- ja
stiilitoimetaja
Tiraaž: 8 000
Formaat: A3, värviline
Maht: 12 lehekülge
Trükk: Kroonpress
Kontakt: SA Üliõpilasleht,
F.R. Kreutzwaldi 4,
Tallinn 10120
Telefon: 640 0422
Faks: 640 0502
Levitaja: DPD
Levitaja Tartus: Jaan Jakobson
Kodulehekülg:
www.yliopilasleht.ee
Facebook: www.facebook.com/
Eesti.Uliopilasleht
13.09.2011 // Eesti Üliõpilasleht
Oh, kooliaeg, oh kooliaeg...
KADRI INSELBERGpeatoimetaja
„Tõsiasi on ka see, et kui sellest 139 eurost lahutada üür ja jagada alles jäänud summa ühes kuus olevate päevadega, võib tubli tudeng lubada endale iga päev kilo pelmeene ja 200 grammi hapukoort. /.../ Selleks et oleks silmaringi, on vaja vabadust. Vabadust õppida ja õppimise ajal mitte tööl käia. Vabadust elada hirmu-ta, et ühel päeval potsatab su üksik ema postkasti kiri tuhandete eurode suuruse arvega tasuta hariduse eest.“
- Madis Vaikmaa, EPL 31.08.2011
... juba sa oledki jälle käes.Nii nagu tuhanded väiksed juntsud, lähe-
vad sel aastal ülikooli ka tuhanded noored täiskasvanud. Samas usun ma, et nende vii-maste hinges on seekord ärevust ja segadust kohati isegi rohkem.
See, mis järgnevatel aastatel tudengeid kõrgharidussüsteemis ees ootab, pole ammu olnud nii ebakindel. „Tasuta kõrghariduse“ deviisi all toimub kõrghariduses suurpuhas-tus. Mida see puhastus endaga kaasa toob, ei tea praegu veel õieti keegi.
Minister Jaak Aaviksoo ideedele on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Osalt on loomu-lik, et inimesed kardavad muutusi. Teisalt on vähemalt minu hinnangul kõik toimunud liiga kiiresti. Ühel hetkel vahetub haridus- ja teadusminister, järgmisel hetkel on laua peal tasuta kõrghariduse eelnõu, täna on eelnõu saadetud juba Riigikokku. Tahes-tahtmata tekib küsimus, et kas kõik võimalikud taga-järjed on ikka läbi mõeldud või kavatsetakse probleemidega tegeleda siis, kui need käes on.
Eesti Üliõpilasleht hoiab igal juhul silmad-kõrvad lahti ja iga kuu teisel teisipäeval anname teile teada, mis tudengite maailmas toimumas on.
Minu septembrikuine soovitus on järgmi-ne: kui sa plaanid võtta akadeemilist puh-kust, kus sa tahaksid kas lõputööd kirjutada või veel viimaseid aineid läbida, võta puhkus
praegu ära. Kui kõrgharidus-reform Riigikogus heaks
kiidetakse, siis järgmisest õppeaastast akadee-milisel puhkusel enam õppida ei saa!
Oktoobrini!
Miskit on mäda siin Tartus
BARBARA LEHTNAreporter / tudeng
Ühel sügisel, mitte just erilisemal kui kõik sügised enne seda olid olnud, otsustasid noored inimesed üle Eestimaa ülikooli min-na. Minejaid oli mitut sorti – ühed läksid Toomemäele hobuvankrites, teised jälle jalg-ratastel, kolmandad suisa jalgsi. Esimeste jalas olid saapad, teistel viisud, kolmandad vantsisid kohale hoopis paljajalu. Just sel-lel aastal otsustasid kõrgharidust nõutama minna ka meie noored sõbrad Palamuselt, keda vast iga eestlane tunneb.
Enne kui need ja teisedki vastsed rebasekut-sikad said aga võimaluse jala uuel eluasemel maha toetada, oli üks takistus – eluase tuli leida. Virgemad ja varakamad – Raja Teeled ja Imelikud – muretsesid endale korterid juba juulis-juunis. Nendega on nüüdseks rahu majas ja külmkapp köögis. Vanemad panid veel sinki ja kartulit ka kaasa. Pidu võib alata.
Teist sorti üliõpilased, ehk Tootsid ja Lestad, lootsid suvel kodutuna olles raha kokku hoida ja alustasid suurt rabamist pigem juuli lõpus, või noh... pigem nagu augustis. Suur oli aga ehmatus, mis tabas muidu kõvasid töömehi justkui kaalupomm viljaveskis. Korterid maksid. Ja kuidas veel maksid, maksid nii palju, et Tootsi koht ähvardavat külainimeste jutu järgi haamri alla minna, kui poiss siiski ülikooli õppima läheb. Kõigi üllatuseks otsustas noorsand aga hoopis välismaale õppima minna, kuna seal austa-tavat töömehi rohkem ja teiste riikide tugi olevat suurem. Lesta aga hakkas siiski Eestis õppima. Õppis lausa omale stipendiumi välja ja tegelikult tuli abirahadega – ja kooli kõrvalt kahte töökohta pidades – omadega enam-vähem välja.
Samal nädalal kui Joosep Toots Venemaale
oli samuti kuulnud Tootsi vägitegudest, siis tuli temalgi SAIS-is oma avaldused esitada, kuna Raja Teele oli öelnud, et tema läheb naiseks ainult kõrgharidusega mehele. Kii-rest pidi saama informaatik.
„Vaata, et sa oma ihupesu maha ei unusta,“ arvas Kiire mamma heaks ütelda. Kiire papa aga ainult mühatas selle peale ja luges pu-naseid ühe- ja kahesendiseid kokku, et poja kooliraha ikka ilusasti ära maksta. „Ei tule välja,“ ütles ta lõpuks kurvalt ja langetas pea. „80 eurot ja see on kõik, mis mul sulle igal kuul üürirahaks anda on,“ teatas papa Kiir. Jorh protestis ja hakkas järgmist kin-nisvaralehte lappama. Ei midagi uut, ikka need samad korterid ja mis veelgi hullem – samad hinnad. Alla 200 euro ei olnud enam midagi saadaval. Sugulaste abiga Kiire pere paari kuu üüri siiski kokku kraapis ja poiss sai ülikooli, kus ta küll mõne kuu pärast lahkuma pidi, sest rohkem raha kahjuks ei jätkunud. Ja ega Jorh nüüd kusagil vanas keldripoes elamist ka ei talunud. Nimelt
miski on (vähemasti) Tartu kinnisvaraturg, mille hinnad põrutasid sellel sügisel taevasse kõrgemini, kui Microsofti aktsiad pärast mikrokiibi leiutamist. Ei ole ebatavaline, et korter, mis aasta tagasi oli turul kuu üüriga 1000 krooni ehk 64 eurot, on tänaseks tõus-nud 164 eurole. Selle peale võiks muidugi esitada küsimuse: „Mis ei ole tõusnud?“. Õppetoetused ja palgad näiteks. Vastavalt haridusministri sõnadele Üliõpilaslehele kevadel antud intervjuus on aga selge, et ega nood toetused niipea ei tõuse ka. Seega meil, rebasekutsikatel ja juba kulunumatel üliõpilastel pigem vast veab, et niigi palju antakse?
Mis on aga üürihinnad nii kõrgeks üldse ajanud? Kõige lihtsam vastus oleks, et euro tulek, aga küllap see ei leevenda küsijate nördimust. Ja kuidas saab miski üldse nör-dimust leevendada, kui pesemisvõimalus-teta, ühetoaline, kuivkäimla ja ahjuküttega korter äärelinnas läheb kuus maksma 150 eurot. Sinna võib muidugi lisada ka puude hinna ja kommunaalid, mis näiteks korte-riühistutega majas ei tiku just väga väiksed olema. Vastupidi. Suuremas majas on juba ainuüksi korteriühistu esimehe palgakulu korteri peale nõutud vähemalt 100 krooni ehk 6.40 eurot kuus.
Vastmainitud olukord paneb aga noore inimese ebakindlasse olukorda. Mille järgi valida endale tulevane elukutse ja kõrghari-dus? Kas selle järgi, mis tegel ikult tõmbab, või selle järgi, milline kool parimat elamis-võimalust pakub? TÜ Pärnu kolledž pakub koostöös Pärnu linna majutusasutustega võimalust ööbida hotellides ja sanatooriu-mides, misjuhul kujuneb voodikoha hinnaks kuni 1000 krooni ehk 64 eurot kuus.
virtsahvti õppima sõitis, vaatas aga Jorhaad-niel Kiir Tartu kinnisvaralehest kuulutusi. Üks tuba, kaks tuba, kolm tuba, pool tuba. Pesemisvõimalused puuduvad. Korter asub keldrikorrusel ja on akendeta, vajab kapi-taalremonti ja ühe kuu üür 310 €... Kuna Jorh, kes muidu oli küll mõelnud minna õppima kutsekooli,
olid ta kopsud liiga nõrgad ja nii jäigi ta kopsupõletikku.
Olgu, tõden, et võrdlused olid ehk lihtsake-sed ja pisut trafaretsed, aga mõte jõudis ehk kohale? Miskit on mäda Eesti riigis ja see
Kui aga heita pilk Tartu või Tallinna ühis-elamute internetilehekülgedele, selgub, et sellise raha eest võib saada koha vaid reno-veerimata majades, kus, muide, kohti napib. Soovi kodumaal õppida, muide, ka napib.
MARC DIETRICH/SCANPIX/PANTHERMEDIA
KADRI INpeatoim
ne: kui sa plaanid võtta akadeekust, kus sa tahaksid kas lõputvõi veel viimaseid aineid läbid
praegu ära. Kui reform Riigiko
kiidetakse, siõppeaasmilisel põppida
Oktoo
2
Eesti Üliõpilasleht // 13.09.2011 UUDISEDUUDISED 3
TALLINN: TARTU MNT. 6 (tel. 6612106)RÄVALA 6 (tel. 6814 605)
PÄRNU: HOMMIKU 13 (tel. 4431369)VILJANDI: TURU 8/10 (tel. 4333593)
TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (tel. 7400900)WWW.OPTI.EE
Lävendi kaotamine tekitas sis-seastujates ebakindlust, mistõttu haarasid kandidaadid võimalikult palju kohti eri pingeridades ja is-tusid enne lõpliku otsuse tegemist nii-öelda mitmel kohal korraga.
Tartu ülikooli (TÜ) õppepro-rektor Martin Hallik oli tänavu-se vastuvõtuga rahul ja kinnitas, et ülikool on võtnud suuna just kvaliteedi parandamisele. Hallik selgitas, et kindel kohtade arv ja paremusjärjestus toovad ülikoolile paremad tudengikandidaadid. Li-saks on õppejõududel üliõpilaste vähenemisel rohkem aega ja üli-kool suudab õppuritele parema hariduse tagada.
„Loomulikult, kui on konku-rents, siis on keerulisem sisse saada,“ nentis Hallik, kuid lisas, et lävendipõhise vastuvõtu puhul oli väga keeruline ennustada, kui suureks kursused üleüldse kuju-nevad.
Eritingimustel võttis TÜ vastu kandidaate, kes olid olümpiaa-didel edukalt esinenud, kes said akadeemilise testiga piisavalt hea tulemuse ja valitud erialadel ka gümnaasiumi medaliga lõ-
petanud. Kui algsete tulemuste kohaselt täitsid eritingimustel vastuvõetud ehk nn sajapunkti-kandidaadid kuus eriala, siis pä-rast lõplike valikute tegemist jäid sajapunktilisteks ainult konkursid arstiteaduskonna riigieelarveväli-sele ja ettevõttemajanduse riigi-eelarvelisele õppekavale. Need õppekavad aga hõlmavad kokku kuus õppekohta, moodustades seega kaduvväikese osa kogu vastuvõetute hulgast.
Arstiteaduskond eeskujuks
Arstiteaduskonna õppeprodekaan Tõnis Karki selgitas, et need neli kohta ei ole kaugeltki arvestatav hulk ja oluliselt tõenäolisem on saada tasulisele kohale. Riigieelar-velisi kohti on teaduskonnas 140.
„Riik tellib piisava arvu inimesi,“ põhjendas Karki tasuliste kohta-de niivõrd väikest hulka. „Peame arvestama tööturuga, ei saa toota töötuid arste.“
Arstiteaduskond oli ka ainus teaduskond, mis lävendisüsteemi-ga kaasa ei läinud ja seal on alati vastu võetud kindel hulk õppijaid paremusjärjestuse alusel. Karki rääkis, et õppetööga seotud kulud ei võimaldakski suuremat hul-ka tudengeid vastu võtta. Lisaks Sel aastal said ülikooli vaid tublimatest tublimad.
on õppureil kohustus igal aastal täita sada protsenti õppemahust, mistõttu ei ole võimalik õppeaega pikemaks venitada.
„Trikk on selles, et inimesed ta-havad tööle minna,“ selgitas Kar-ki. “5 – 6 aastat õpet on niikuinii küllalt pikk aeg õppimiseks. Keegi ei taha siin ülikoolis logeleda.“
Loodus- ja tehnoloogiatea-duskonna dekaan Peeter Burk väljendas skeptilisust uue vas-tuvõtusüsteemi suhtes ja lisas, et suur hulk neile algselt tulnud väga tugevatest kandidaatidest on mujale läinud. Kaks eriala – bio-loogia ja keemia – täitusid algselt 100-punktiliste kandidaatidega, aga lõplike otsuste selgumisel olid mitmed kandidaadid otsustanud mõne muu eriala kasuks.
„Väga kardan, et selline kahe-vahel või nii-öelda „ootelistis“ olemine võis nii mõnegi hea kandidaadi eemale peletada,“ nentis Burk.
Keemia erialal jäi sisseastujate piirmääraks 72 punkti. Teadus-konna kõige kõrgema tasemega vastuvõtt oli bioloogia erialal – 81,15 punkti.
„Meie ettepanek on, et läheksi-me järgmisel aastal edasi samasu-guse süsteemiga, nagu oli eelmis-tel aastatel, aga selle muudatusega, et lävend oleks oluliselt kõrgem ja ülejäänud kohad täidetaks pin-gerea alusel,“ oli Burki seisukoht. Lävendiks võiks tema sõnul olla näiteks 80 punkti.
Juba suve keskpaigast on Tartu ülikooli õppeinfosüsteemi kasutajatel võimalus mugavalt ja kiirelt ÕISi külastada, ka-sutades selleks oma mobiiltelefoni. Seejuures pole vahet, kas ligipääsu internetile tagab nutitelefon või mõni vähemnutikas mobiil. Lehekülje aadressiks on m.ut.ee.
Tartu ülikooli infosüsteemide talituse projektijuhi Mehis Tuisu sõnul ei olnud uue lehekülje eesmärk viia kõiki ÕISi funktsioone mobiili, vaid anda kiire ligipääs mõnele tähtsamale asjale, et tudengid saaksid vajalikud toimingud kas või jooksu pealt ära teha. Seepärast polegi võimalik m-ÕISis ennast ainetele registreerida, küll aga saab vaadata juba registreeritud ainete loendit ja tunniplaani. Rebastele tuleb kindlasti kasuks ka kiire võimalus vaadata, kus loeng täpselt toimub.
Tartu ülikooli enda tegijate käe all valminud lehekülg ei ole ennast veel arengus ammendanud. “Tegemist on tegelikult sellise esmaversiooniga. Võimalik, et kellelgi tekib veel prob-leeme m-Õisi kasutamisega,” ütles Tuisk, “kuna mobiilimarke on väga palju ja ilmselgelt ei ole meil endal kõiki neid telefone käepärast.” Kõigist probleemidest uue lehekülje kasutamisega võivad tudengid infotalitusele julgelt teada anda. Lisaks on oodatud ka kõik ettepanekud selle suhtes, mis sorti tegevusi veel mobiili jaoks mugavamaks võiks muuta.
Tartu ülikooli tudengite uus abimees m-ÕIS
Lävendi kaotamine tekitas Tartu ülikoolis senisest pingsama konkursi
ANNES [email protected]
Stipendiumid.eeEestikeelne stipendiumiportaal www.stipendiumid.ee koondab juba rohkem kui 15 000 stipendiumit. Portaali eesmärk on pakkuda stipendiumiotsinguteenust õpilastele ja õpetajatele, aga ka teadlastele, sportlastele või ühiskondlikule tegevusele.
Stipendiumid.ee andmebaasi suuruse ja eripära tõttu on sealt võimalik toetusi leida nii välismaal kui ka Eestis õppimiseks. See register sisaldab pea kõiki Eesti ja Rootsi ning väga palju Ing-lismaa, USA, Soome, Taani, Norra, Šveitsi, Saksamaa ja Jaapanistipendiume.
EÜL jagas rebasekotteEÜL jagas seitsmendat aastat kooli alguse puhul igale esmakur-suslasele Rebasekoti, kus on muuhulgas kondoomid ja Urmas Nemvaltsi karikatuuridega kaunistatud esimene tudengivihik. EÜL-i turundusspetsialist Rita Lõomets tõstis eriti esile es-makordselt jagatavat Tudengi Esimest Vihikut, kus on lisaks humoorikatele karikatuuridele ka tudengi jaoks praktiline info kõrgharidussüsteemi, toetuste, välisriigis õppimise ja Eesti
üliõpilaskonna kohta. Noortepäraselt kujundatud
riidekotist võib peale vihiku ja pastapliiatsi leida nii söögi- ja meelelahutuskohtade kui
ka sülearvuti ostmiseks mõeldud sooduskuponge.
Tudengi tervise eest hoolitsevad noortepä-raselt kujundatud kon-doomid ja seksuaaltervise voldik.
Sel suvel võttis Tartu ülikool taas üle mitme aasta üliõpilaskandidaate vastu paremusjär-jestuse alusel, mis tõi kaasa vastuvõetute üldi-se taseme märgatava tõusu.
FOTO
: AN
DRE
S TE
NN
US/
TART
U Ü
LIKO
OL.
13.09.2011 // Eesti ÜliõpilaslehtFOOKUSUUDISED4
Sellel aastal pakub soodushinnaga tube Taastusravikeskus Estonia, kus voodikoha eest tuleb tasuda vaid 70 eurot ja terve toa eest 140 eurot kuus.
Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe sõnul oli pakkumine nende jaoks soodne, kuna päris oma ühiselamu kolledžil puudub, aga majutamist vajavaid üliõpilasi on siiski palju. „Erinevalt kutse-õppekeskusest, kuhu panustatakse miljardeid, peavad Tartu ülikoo-li kolledžid majutusteenused ise välja arendama, aga siiani pole me veel resurssi leidnud, kuna tegeleme pigem õppeasutuste ehitamisega, “ rääkis Vallimäe.
Ta lisas, et kuigi suvel on Pärnu hotellid-villad puupüsti täis, siis talvel turistide hordid lahkuvad ja majutusasutused on peaae-gu tühjad, seega oligi mõistlik koopereeruda. „See on win-win põhimõte!“ on kolledži direktor rõõmus.
Selline iseäralik majutussüsteem on Pärnus töötanud juba aastaid, eelnevatel aastatel on üliõpilasi
Pärnu tudengid elavad hotellides ja villades
majutanud ka sanatoorium Sõp-rus, aga kuna Pärnu linn otsustas selle asutuse maha müüa, tuli le-pet uuendada. Õnneks leiti tuden-gitele uued kodud Taastusravikes-kus Estonias ja Sadama Villas.
Taastusravikeskus Estonia ju-hataja Cardo Remmel leidis lep-pe sõlmimisel, et väikese linna inimesed peavad kokku hoidma ja kuigi tudengite majutamine Estoniale suurt kasumit ei tooda, saavad nad selle abil siiski talve üle elatud ja samas kolledžile väikese teene osutada. Lisaks Estoniale ja Sadama Villale pakuvad tu-dengitele sooduspakkumisi ka teised hotellid-hostelid. „See on võimalus, millest tudengid võivad kinni hakata, aga alati on variant ka erakas üürida,“ rääkis Vallimäe.
Tingimused on head
Üliõpilaste kasutada on Estonia ravikeskuse Pargi majast 26 tuba, millest 23 on kahekohalised ja kolm ühekohalised asutuse nel-jandal korrusel. Tudengite ka-sutuses on wifi võrk, oma köök ja õppimise tuba nagu paljudes teisteski ühiselamutes. Samuti on maja fuajees ootamas administ-
raator, kes vajadusel hoiab noortel silma peal ja kutsub korralegi. Kolledži direktori sõnul on eba-meeldivaid olukordi tekkinud aga väga harva ja noored pea-vad kodukorrast tavaliselt kinni. „Eks me oleme kõik üliõpilased olnud ja teame, kuidas noored inimesed elavad. Ikka mõnikord tekib probleeme, aga need saab alati lahendatud,“ arvab Valli-mäe. Direktor naerab, et sellest aastast juhtus Estonia pargi majja kogemata elama ka üks kolledži õppejõud, nii et nüüd olevat to-pelt kaitse.
Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni eriala esimese kursuse üliõpilane Rutt Tarus elab Estonia Pargi majas. Ta leiab, et väga suuri erinevusi hotelli ja tavalise üliõpilaselamu vahel ei ole. Vahest on teistmoodi see, et ei ole kurja valvuritädi, kes noori mööda koridore taga ajaks, vaid hoopis tore administraator.
„Elame rahulikult ja sõbralikult kõik koos, hetkel on õppetöö ka alles nii algfaasis, et pole jõudnud veel pidusid pidada,“ räägib Tarus rõõmsalt. Tulevase sotsiaaltöötaja erialavalikut majutustingimused ei mõjutanud, kuna ta oli juba ammu kindel, mida ja kus õp-pida soovib, küll aga oli selline „ühiselamu“ variant meeldivaks üllatuseks. „Väga hea meel oli, kui sain teada, et pakutakse sellist võimalust,“ kinnitab tüdruk.
BARBARA [email protected]
Esmakursuslane Rutt Tarus on üks õnnelikest, kes sai endale elamiskoha Estonia Pargi majja.
FOTO
: ARD
I TRU
IJA
Suve hakul uuendas Tartu ülikooli Pärnu kolledž lepet, mille alusel on suvepealinna tudengitel võimalus õppeperioodiks Pärnu linna majutusasutustesse elama asuda.
Eesti Üliõpilasleht // 13.09.2011 FOOKUSFOOKUS 5
Kõrghariduses on Aaviksoo ot-sustanud korra majja lüüa ja seda võimalikult kiiresti. Kõigepealt täidetakse vähemalt näiliselt va-limislubadus „tasuta kõrgharidus kõigile“, mis tähendab sõnade „riigieelarveline“ ja „riigieel-arveväline“ kadumist inimeste sõnavarast.
Võiks öelda, et asemele tuleb „tubli“ ja „laisk“. Uue seaduse jär-gi ei ole õigus nõuda õppekulude hüvitamist neilt üliõpilastelt, kes täidavad semestris vähemalt 30 EAP väärtuses aineid. Kusjuures üheltki täiskoormusega õppima asuvalt tudengilt ei küsita raha esimese semestri eest.
Seaduses on määratud ka n-ö trahviraha ehk hüvitise ülem-määrad. Ülikoolid võivad haka-ta tudengitelt, kes ei jõua õp-pekava täismahus täita, küsima bakalaureuseõppes kuni 1500, integreeritud õppekavadel 1900, magistriõppes 2100, doktoriõp-pes 2500 ja arsti-, veterinaaria ja õhusõiduki juhi õppe eest kuni 3500 eurot aastas.
Esimeses seaduseelnõus oli täiskoormuse nõue veelgi kar-mim, öeldes, et tasuta õppida sooviv üliõpilane peab täitma 30 EAP-d igal semestril.
Minister Jaak Aaviksoo püüab Eesti kõrghariduses läbi viia reformatsiooni
Pärast suuri vaidlusi otsustati nõuet pehmendada ja kaotati sõna „igal“. See tähendab seda, et kuigi tasuta õppimise õigus määratakse iga semestri lõpus, võib ülikool teha erandeid näi-teks eelmisel semestril rohkem EAP-sid kogunud tudengile. Seega teoreetiliselt võib ülikool halastada üliõpilasele, kes 1. se-mestril kogus 35 EAP-d ja 2. semestril 25 EAP-d.
Ülikoolidel „vabad käed“
Oluline on siinkohal rõhutada, et seadus erandeid ette ei sätes-ta – täpsem õppekorraldus ja nõuded jäävad siiski ülikoolide endi otsustada. Kuigi seaduses on kirjas, et tasuta saab õppida vaid eestikeelsetel erialadel, siis ka siin on ülikoolidel võimalus teha erandeid.
Kuid selge on see, et kuna ülikoolid peavad hakkama igal aastal esitama tulemusaruandeid, millest otseselt sõltub nende ra-hastamine, ei saa ülikoolid endale lõpmatult erandeid lubada.
Uue seaduse jõustumisel hak-kab riikliku koolitustellimuse asemel riik eraldama kõrghari-dustaseme õppe läbiviimiseks õppeasutustele tegevustoetust. Tegevustoetuse määramisel ha-katakse arvestama kõrgkoolide tegevuse
1) ulatust – eelkõige üliõpilaste ja õppejõudude arvu õppeastme-te lõikes, elukestva õppe aren-damist, regionaalset tegevust, koostööd ettevõtetega, teatud valdkondade õpetamise tagamist (tervishoiuvaldkonnad, õpetaja-koolitus) ja muid tegevusi, mida on võimalik käsitleda õppeasutu-se missioonist ja profi ilist tule-nevate ülesannete ja eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste all;
2) õppetöö kvaliteeti ja tule-muslikkust – need näitajad on omavahel seotud, aluseks kavan-datakse võtta näiteks sisseastujate riigieksamite tulemusi, rahvus-vahelist tegevust (sh tasemeõp-pes viibivate välisüliõpilaste arv, välislähetuses viibinud õppejõu-dude arv), kaitstud doktoritöid, üliõpilase keskmist õpingute lõpetamiseks kuluvat aega jne.
Lisaks võib tulemuslepingu-ga anda ülikoolile lisaressursse, mis ei puuduta otseselt valitsuse määrusega sätestatud indikaato-rite täitmist, näiteks konkreetse riigile olulise eriala arendamiseks ettenähtud vahendid, erisused muukeelsete õppekavade toeta-misel, erivajadustega üliõpilastele antavad stipendiumid, riigikeele süvaõppe toetamine jne.
Tudengite tugisüsteem
Seega hakkab ülikoolide rahas-tamine sõltuma otseselt nende senisest tegevusest, tulemustest ja teisalt riigieelarve võimalus-test. Kuna tegevustoetuste ko-gumahtu ei ole määratletud, siis muudab see riigieelarve kõrg-hariduskulude osas tunduvalt paindlikumaks.
Kui tegevustoetus määratakse
ülikoolile, siis oma toetustesüs-teemi lubatakse ka tudengitele. Kõrgharidusreformiga kaasne-va üliõpilaste tugisüsteemi järgi hakkaks õppetoetust 135 eurot kuus saama toetust vajav tudeng, kes täidab õppekava vähemalt 85 protsendi ulatuses.
Lisanduvad veel riiklikud stipendiumid, mis jagunevad erialastipendiumiteks riiklikult olulistes valdkondades ning tulemusstipendiumiteks väga heade õppetulemuste eest. Võt-mesõnaks on siin siiski sõnapaar „toetust vajav“.
Ministeerium on praeguses et-tepanekus sätestanud, et toetust võib anda juhul, kui õppuri leib-konnaliikme keskmine sissetulek on maksu- ja tolliameti andmete alusel kuni 286 eurot kuus. Kuni 26-aastane üliõpilane kuulub va-nemate leibkonda, kui ta ei ole abiellunud või tal ei ole last.
Üliõpilasi püütakse korrale kut-suda ka akadeemilisel puhkusel olles õppimisvõimaluse äravõt-misega. Ministeerium rõhutas, et õppetöös osalemine ei ole ka siiani olnud kooskõlas aka-deemilise puhkuse sisuga, kuna puhkus võetakse millestki (tööst või õpingutest) puhkamiseks. Seetõttu ei saa ka olla õiguspä-rast ootust, et puhkuse ajal saab õppetöös osaleda. Piirang hak-kab kehtima seaduse jõustumise hetkest kõikidele üliõpilastele.
Kui seadus Riigikogus vastu võetakse, siis hakatakse uutel alustel õppekulusid hüvitama alates 2012. aasta 1. septembrist vastuvõetud üliõpilaste puhul. Õppeasutuste tegevust hakatakse rahastama tegevustoetuse kaudu alates 2013. aasta 1. jaanuarist.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Eesti Üliõpilaskondade liidu esimees Eimar Veldre ja Tallinna Tehnikaülikooli rektoraadi liige Heiki Lemba arutasid augusti keskel EÜLi suvekoolis kõrgharidusreformi plusside ja miinuste üle.
8 teesiJaak Aaviksoo, haridus- ja teadusminister
• Tarvis on vajaduspõhist toetuste süsteemi ja täisaja nõuet. Semestripõhine arvestus on ühelt poolt jäigem, aga teiselt poolt üliõpilasele odavam, kui ta „hammas-rataste vahele jääb“
• Akadeemilise puhkuse „kruvi“ tuleb kõvemini kinni keerata.
• Kui tahetakse nõuda maksumaksjalt õppimise eest raha, siis on maksumaksjal õigus ka nõuda täisajaga õppekava täitmist. See, et praegu saab tudeng läbi ka 75%-ga, on puhas akadeemiline lodevus ja viib selleni, et noor on ülikoolis seitse aastat.
• See, kui tudeng teeb 30 EAP asemel 29 EAP-d ja peab siis kogu järgmise semestri eest maksma, on jaburus. Sellepärast ongi ülikoolil vabadus teha see otsus. Üli-koolide eesmärk pikas perspektiivis on ju usaldusväär-suse tõstmine, seega ükski tõsiseltvõetav ülikool seda ei tee, see oleks lollus. Aga selliste lolluste puhul karista-vad tudengid seda väga kiiresti ja kooli maine kukub. Maine on ülikooli olulisim vara.
Eimar Veldre, EÜL-i esimees
• Ainult ülikoolis õppimine ja praktilise kokkupuuteta õpingud ei anna tänapäeval tööturul eriti head stardi-positsiooni. Praktikumid, harjutustunnid ja ettevõtete tutvustamine on vajalik.
• Kui üheltpoolt soovitakse seadusse kirjutada 30 ainepunkti nõuet ja teisalt soovitatakse kõrgkoolidel teha sellesse mitmeid erandeid, siis pole sellist punkti seadusse üldse vaja ning võiks seni kehtiva täiskoormu-se nõudega jätkata.
• Õpingute katkemise peamiseks põhjuseks ei ole leebe õppekorraldus, vaid siiski tudengite raske rahaline seis.
• EÜLi hinnangul on seadusega kõigile võimekatele ja motiveeritud tudengeile tasuta täiskoormusega õppe tagamiseks oluline kaotada õppemaksud ja luua vaja-duspõhised õppetoetused.
...................................................................
Üles märkinud Kaidi Kasenõmm EÜL-i suvekoolis, 12.08.2011
KADRI [email protected]
FOTO
: KAI
DI K
ASEN
ÕM
M
Haridus- ja teadusministeeriumi tasu-ta kõrghariduse reform kiideti valitsuses heaks ja saadeti Riigikokku. Reformil on kaks peamist eesmärki: motiveerida üli-õpilasi õppima täiskoormusel ning anda ülikoolidele õppekorralduslikes ja rahalis-tes küsimustes rohkem otsustamisruumi.
PERSOON 13.09.2011 // Eesti ÜliõpilaslehtEESKUJU6
Tarko Juuse ettevõte Guepardo Motors OÜ valmistab ilusa disainiga, kiireid ja võimsaid maastikusõidukeid. Tema bagid võiksid saada sama populaarseks kui ATVd, aga oleksid sealjuu-res mugavamad, turvalisemad ja kiiremad. „Bagid on mind juba lapsepõlvest saati huvitanud ja kooli ajal hakkasin neid ehita-ma,“ lausub Juuse.
Kirg ei lahtunud ka kõrgkoo-liks, kus Juuse lõputöö oli bagi projekteerimine. Sellest sai ra-kenduskõrgkoolide 2008. aasta parim lõputöö. „Olin aastaid mõelnud, et bagide ehitamisega võikski leiba teenida ja pärast pikka kaalumist otsustasin Aju-
Ajujahile sobivad nii unistused kui ka äkkmõttedTarko Juuse ja Jarno Sild tõestavad, et Aju-jahil võivad läbi lüüa nii eluaegsed unistu-sed kui ka huvitavad äkkmõtted.
jahile õnne proovima minna,“ ütleb Juuse.
Ajujahil pääses Juuse idee ka-hekümne parema sekka. Pärast seda on ettevõte edasi tegutsenud väikeste sammudega, kuid siiski visalt. „Kõige keerulisem on siiani olnud rahastamine. Ma ei taha laenu võtta ega ka investorit kaa-sata, vaid ettevõtte järk-järgult ise üles ehitada,“ lausub Juuse.
Idee sünnist teostuseni
Praegu on ta tagasi joonestus-laua taga. „Kavatsen prototüübi põhjalikult ümber ehitada, et seda ka rahvusvahelisel näitusel näida-ta julgeks. Kui uus prototüüp on valmis, tutvustame seda laiemale ringile. Siis leian ehk ka mõne tõsiseltvõetava kliendi.“ Juuse usub, et tema eluaegsest unistu-
sest võib saada väike perefi rma, millest kenasti ära elab.
Teistlaadi näite Ajujahi ideedest pakub Jarno Sild, kes jõudis oma ärimõtteni spontaanselt, olukorra ajel. Sild tuli mõttele luua ha-riv ja kaasahaarav reisiteemaline lauamäng. „Idee tekkis Lõuna-Aafrikas reisil olles, kui avasta-sime, et tegelikult me ei tea üldse suurt midagi Aafrika riikidest, ehkki eestlastena arvame, et ole-me geograafi as päris tugevad,“ meenutab ta.
Sild mõtles, et väga tore oleks uusi teadmisi riikide kohta õppi-da koos sõpradega lõbusalt aega veetes. „Teadsin, et sarnaseid geo-graafi lisi lauamänge on mitmeid, kuid avastasin pärast nendega tutvumist, et enamik neist on küllaltki kuivad ja faktipõhised. Kui õnnestuks teha lõbus ja kaa-sahaarav mäng, mis samas oleks hariv, võiks selle järele olla reaalne nõudlus,“ lausub ta.
Sild sai Reisimängu ideega Aju-jahil kahekümne parema sekka.
Jarno Sild tahab oma reisimänguga inimesi ühtaegu nii lõbustada kui ka harida.
Bagide ehitamine on Tarko Juuset paelunud lapsest saati.
Praegu on ettevõttel põnevad hetked. „Meil on kriitiline aeg, kus paari kuu jooksul selgub, kas õnnestub mänguga aasta lõpus poelettidele saada või veel mitte. Hetkel tegeleme visuaalide ja sisu viimaste korrektuuridega ning müügi- ja tootmisvõimaluste selgitamisega,“ ütleb ta.
Ajujaht kui lisatõuge
Nii bagide meister Juuse kui ka Reisimängu autor Sild on seisu-kohal, et Ajujaht on kasulik. Ba-gimeistri Juuse meelest on üsna suur tõenäosus, et ühest heast Ajujahi ideest võibki alguse saa-da noore inimese tulevik eduka fi rma eesotsas. „Hea Ajujahi idee saab rohkem tähelepanu, raha ja professionaalset abi,“ selgitab ta. Samas lisab Juuse, et eduka et-tevõtte eesotsas läbi löömiseks on vaja kainet mõtlemist, ette-võtlikkust, oskust head nõu ära tunda ja seda rakendada ning häid juhiomadusi.
Ka Sild arvab, et esmatähtsad on õiged iseloomuomadused. „Eelkõige on vaja sihikindlust, et asju mitte pooleli jätta. Kui ka esimesest konkreetsest ideest ei teki äri, siis protsessi lõpuni viimise kogemus aitab kindlas-ti juba järgmist ideed edukaks äriks muuta,“ lausub Sild. Ta on kindel, et Ajujahist üksi eduka fi rma alustalaks ei piisa, kuid see võib olla just vajalik lisatõuge, mis aitab ideega edasi minna.
Ajujahist osavõtjaile soovitab Juuse fookuses püsida. „Ettevõ-te, kes pakub kõike, ei ole eriti usaldusväärne. Peab olema kin-del siht ja seda mööda tulekski liikuda,“ lausub ta. Juuse meenu-tab, et koolituste käigus hakkab võimalikke edasiarendusi uksest ja aknast sisse tulema, tekivad iga-sugused uued ideed ja plaanid. „Siis võiks korra aja maha võtta ja kõik uuesti otsast peale läbi vaadata,“ soovitab ta.
Juuse arvab, et idee konkreet-suses ja lihtsuses võib peituda ka
võidu võti. „Tavaliselt on lihtne ja loogiline idee kõige edukam. Nagu üks mu tuttav tavatseb öel-da: “Keep it simple!”
Sild ütleb kõigile uues Ajujahis
Suurim muudatus uues Aju-jahis on täiendust leidnud auhinnafond.
Eelmisel korral jagati Aju-jahil parimate vahel välja 64 000 eurot, seekord on auhinnafond 95 000 eurot. „Kindlasti on see piisavaks stardikapitaliks mõnele uuele Eesti ettevõtluse ja innovat-siooni eduloole,“ lausub Aju-jahi projektijuht Lo Rihvk.
Varasemast rohkem pöö-ratakse seekord tähelepanu välismaiste kontaktide teki-tamisele. Rihvki sõnul saavad Ajujahil osalejad võimaluse õppida nii Eesti kui ka vä-lismaa tippkoolitajate ja praktikute käe all. „Näiteks parimatel äriidee autoritel avaneb võimalus osaleda rahvusvahelisel alustavatele ettevõtetele suunatud kon-
Ajujaht alustab taasSelle aasta Ajujaht kutsub andekaid noori osalema varasemast võimsama auhinnafondi ja välismaiste kontaktidega.
verentsil Istanbulis,“ ütleb ta.Rihvk lausub, et Ajujaht
muutub iga aastaga paremaks, sest iga uue konkursi korral-damisel on oluliseks abiks varasemate osalejate, toeta-jate ja korraldusmeeskonna kogemused ning tagasiside.
Ajujahil osalemiseks tuleb välja mõelda äriidee ja luua selle elluviimiseks vajalik meeskond. Oma mõte tuleb ajavahemikus 12. septem-ber – 25. oktoober sisestada aadressil www.ajujaht.ee. 100 parimat esitavad oma idee tippettevõtjatest koosnevale žüriile, mis selgitab välja 20 fi nalisti.
Ajujahile saavad oma ideid esitada kuni seitsmeliikmeli-sed meeskonnad, kelle koos-seisust pooled on vanuseva-hemikus 18–35 a.
VIIVIKA RÕ[email protected]
FOTO
: 2X
ERAK
OG
U
osalejatele, et edu saavutamiseks on vaja näidata progressi idee elluviimisel. Lisaks tuleb žüriid veenda oma võimekuses ja äriidee elujõulisuses.
Kas ülikoolide juurde oleks vaja sööklaid?Elmo, 22 (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor)_____________________________________________________
Kuna ma ise õpin õhtuses vahetuses, siis selleks ajaks, kui minul õppetöö algab, on kooli söögikoht juba kinni.
Ning õhtuses õppes on õppetöö koolis ajaliselt lühem, kuid intensiivsem, seega vajadust söögi järele koolis pole.
Olles päevases õppes, kasutaksin ma otseloomulikult varianti, kus toit on tervislikum ja soodsam, seega iga-ti kiiduväärt mõte, iseasi, kuidas see teostatav oleks.
Ja kuna idee algatajaks on just Kesk-erakonna noored, olen üsnagi skep-tiline.
Airiin, 24 (Tartu ülikool)_____________________________________________________
Tavaliselt ostan ma poest saiakese või müslibatooni, kuna mul lihtsalt pole aega.
Nii et kui söökla ka oleks, siis ma lihtsalt ei jõuaks sinna. Kui siis ainult päeva lõpuks, kuigi ka siis ilmselt mitte, kuna ma olen siis
tavaliselt nii väsinud. Samas kui need oleks õppe-
hoonetes, siis oleks mõeldav. Kui need jääksid aga näiteks minu teaduskonna hoonest palju kau-gemale, siis ma ei jõuaks kohe kindlasti.
Mina ei tunne küll millestki sellisest puudust, nii et ma ei ole ka kindel, kas need ära tasuks.
Evelin, 20 (Tartu ülikool)_____________________________________________________
Mina käin pigem poes ega söö koolis. Tavaliselt pole mul aega loengute vahepeal kuskile sööma minna.
Ja kui see asuks veel koo-list kaugel, ei jõuaks ma küll.
Kui asuks õppehoones, siis käiksin ma seal suurema tõenäosusega.
Hinnad võiksid jääda alla 2 euro, sest muidu kaoks selle söökla mõte ära.
Idee on iseenesest hea.
KÜSITLUS
Sa elad Brüsselis.Põhiline elukoht on tõesti Brüs-selis, kuid kuna reisimist on üle Euroopa üsna palju, siis satun igale poole, sealhulgas ka iga paari kuu tagant Eestisse. Brüs-selis olen tavaliselt vaid üks-kaks päeva nädalas, tudengeid tuleb esindada ka mujal.
Kuidas elu Belgias on?Väga rahvusvaheline ja erinev. Inimesed on mõneti õnneliku-mad, väike ühiskondliku arengu vahe on ka näha. Mul oli algul muidugi eelarvamus: igav hall bürokraatiamasina keskus, kus midagi ei toimu. Tegelikult pole see üldse nii – linn on piisavalt suur ja piisavalt väike. Pole hiig-laslik ja igale poole on siit lihtne minna. Isegi prantsuse keelt ei pea oskama, saab väga hästi ka inglise keelega hakkama.
Elan ESU [European Students’ Union] ametikorteris, kus vahel käib ka teisi esindajaid. Mõnus on – kesklinnas ka.
Pärast kaheaastast ase-presidendi rolli valiti sind presidendiks. Kuidas su töökohustused ja elu muu-tusid?Elu mitte eriti, sest elasin juba asepresidendina Brüsselis. Siis
Allan PällEuroopa Üliõpilasliidu esimees Õpib Tartu ülikoolis riigiteadusi Elukoht: Brüssel, Belgia Kodulinn: Tallinn, Eesti
vastutasin rohkem ESU seesmise arengu eest, peamiselt igasugused administratiiv- ja majandusküsi-mused. Kuue alalise töötaja koor-dineerimine oli minu ülesanne. Esimehena olen rohkem esindaja: juhatuse koosolekud, välispartne-rite juures käimine, rohkem rei-simist. Vastutus on palju suurem ja murede hulk kasvas.
Mis sa arvad, miks nad su presidendiks valisid?Sest ma ise tahtsin. Minu vastu ei kandideerinud keegi. Vahel juh-tub ka nii, kuigi teistele kohtadele kandideerisid mitmed. Ma andsin pealegi varakult oma soovist teada ja inimesed ehk loobusid. Ma olin ju varem siin töötanud ja nad olid näinud, kuidas ma organisatsioo-nis toimin. Uue tulijaga ollakse ikka skeptilisemad.
Kas Tartu ülikooli polito-loogia on lõpetatud?Ei. Mul on jäänud ainult baka-laureusetöö esitada. Lõputöö pole küll mahult nii suur, aga päris ülekäe ei tahtnud seda ka teha. Sel aastal plaanin siiski otsad kokku tõmmata. See on prioriteetide küsimus.
Mis su keskmine hinne oli?Üsnagi hea. Cum laude’t küll ei saanud, kuid peaaegu.
Kus on Euroopa kõrg-haridussüsteemi kõige
suuremad kitsaskohad ja elavamad arutelud?Kitsaskoht on kõrghariduse rahastamine. Enamik riikidest tõmbavad riigipoolset rahastamist koomale ja kulud jäävad tuden-gite kanda.
Süvenev probleem on ka see, et riigid liiguvad eri suundades. Suur probleem on Saksamaal, kus õppekohtade arv on piiratud ja kuigi mitmes liiduvabariigis on õppemaks kaotatud, siis ülikooli mitte pääsenud tudengid lähevad näiteks hoopis Austriasse. Prob-leem siinkohal on see, et raha riikide vahel ei liigu – Austria peab saksa tudengi kinni maksma ja pärast õpinguid läheb ta tagasi koju. See tekitab valitsuste vahel närvilisust.
Mina olen kuulnud, et Viini ülikoolis on ainult kahele erialale sisseastu-miskatsed.Neil on avatud süsteem. Kõik saavad võimaluse ja seetõttu on ka väljalangemus väga suur. Nad ei saa seda muuta, ega tuua tagasi õppemakse, sest tudengite poolt on poliitiline surve väga tugev.
Veel suurem probleem on Šoti-maal, kus on tasuta kõrgharidus kõigile Euroopa Liidu tudengite-le peale inglise omade. Nüüd ta-havad nad välisüliõpilaste rohkuse tõttu kõigil kraani kinni keerata, aga Euroopa Liidu seadused seda ei luba, kui kodanikud õpivad ta-suta. Samas riigisiseselt on eris-tamine lubatud.
Mis on sinu meelest Eesti kõrgharidusreformi valu-saimad kohad?Tuleb kaotada see hiiglaslik diskrimineerimine, mis avalikes kõrgkoolides tasuliste ja tasu-
ta kohtadel õppijatega toimub. Statistika näitab, et kehvematest oludest tulijad satuvad õppima tasulistele kohtadele, samas mak-sujõulised õpivad tasuta.
Reformi algne põhimõte on hea. Kui aga rääkida õppemahu saja-protsendilise täitmise nõudest, siis peaks reform seda kõigepealt võimaldama. Kui tudeng peab õppimise ajal töötama, siis ei saa ju ülikoolile pühenduda. Seega peaks riik õppimist piisavalt ta-sustama, tooma sisse vajaduspõ-hiseid õppetoetusi. Ilma selleta on tasuta kõrgharidus puhas po-pulism. Samas läheks siis reform ka rohkem maksma.
Kas sa teadsid, et Eestis on tervelt 31 kõrgharidust pakkuvat asutust?Jah, kuid kõrgharidust saab prot-sentuaalselt sama palju inimesi kui mujal Euroopas. Kõrgkoolide arv on probleem – mingil het-kel oli siin viiskümmend diplo-mivabrikut. Nüüd on ülikoolid erakõrgkoole üles ostnud ja see tendents jätkub.
Eesti puhul on veidraim see, et meil on 70 000 üliõpilast – mis Euroopa mastaabis on nii vähe, et keegi isegi ei vaata siiapoo-le – kuid kõrgkoolid ei tee ikka koostööd. Kõige jaburam on e-õppe infosüsteemi juhtum, mis on kolmes linnas paralleelselt välja töötatud.
Kui sa Eesti Üliõpilaskon-dade Liidus olid, siis mis oli sinu aja suurim tegu?Kuna just sel ajal majandus lõh-kes, siis oli oluline eelkõige see, et me võitlesime hariduskulude kärpimise vastu ja lõpuks saimegi need kaheksa protsendi asemel poole väiksemaks.
Allan Päll valiti sel kevadel Euroopa üli-õpilasliidu esimeheks. Ta on selles ametis esimene eestlane. Allani Facebook’i profiil on täielik. Seal on muuhulgas täpselt sada huviala ja isegi CV. Allan räägib oma elust ning veidrustest Eesti ja Euroopa kõrghari-duses.
Mini-CV
1993 - 2004 Jakob Westholmi Gümnaasium
2004 - ... Tartu Ülikool – politoloogia
2005 (suvi) Noortelaagrid – grupijuht
2006 - 2007 Klubimaailm – baarman
2007 - 2008 Eesti Üliõpilaskondade Liit – sotsiaalpoliitika nõunik
2008 - 2009 Eesti Üliõpilaskondade Liit – juhatuse aseesimees
2009 - 2011 European Students’ Union – aseesimees
2011 - ... European Students’ Union – esimees
Lemmiktsitaadid:
Joe Gillis: You’re Norma Desmond. You used to be in silent pictures.
You used to be big. Norma Desmond: I *am* big. It’s the *pictures*
that got small.
Giulio Andreotti: Power wears out those who don’t have it
Harvey Milk: If it were true that children emulate their teachers,
we’d have a lot more nuns running around.
Hacker: Humphrey, do you see it as part of your job to help
ministers make fools of themselves? Sir Humphrey: Well, I never met
one that needed any help.
John Dewey: Th e result of the educative process is capacity
for further education.
MARI [email protected]
söömas u 2 euro eest. Kui see asuks kesklinnas, siis ma liht-salt ei jõuaks käia, kuna mul on loengud erinevates hoone-tes ja mitte alati kesklinnas.
Küll aga käiksin ma seal, kui need asuksid õppehoonetes ja oleksid soodsamad kui praegu.
KÜSIS HELEN MIHELSON
NÄORAAMAT 7
Kas ülikoolide juurde oleks vaja sööklaid?Häli-Herta, 21 (Tartu ülikooli Pärnu kolledž)_____________________________________________________
Tavaliselt söön hommikuti kõhu nii täis, et ma ei peaks päeva jooksul nälga tundma. Kui see aga juhtub, siis ostan ma kooli kohvikust saiakese või supi. Saiake maksab umbes 70 senti ja kohv on euro. Kui aga tehakse koolisöökla, käiksin ma kindlasti seal.
Kahe euro eest oleks täiesti normaalne kõht täis saada! Su-vel praktikal olles sain samuti kohalikus kohvikus kahe euro eest supi, prae ja magustoidugi. Tudengisöökla oluliseks plussiks on kindlasti ka lähedus koolile. Nii et kui hinnad oleksid tõesti soodsad, oleksin ma küll potent-siaalne klient.
Kati, 21 (Tartu ülikool)_____________________________________________________
Ma ei käi muidu söömas, ostan poest mingi puuvilja või saiakese. Vahel, kui on pikem päev, siis käin oma õppehoone kohvikus
Mihkel, 22 (Tartu ülikool)_____________________________________________________
Tegelikult olen ma alles esi-mest päeva koolis ja pole veel jõudnudki kooli ajal söömas käia.
Aga tavaliselt olen ma käi-nud kuskil linnas söömas, mis läheb kokku u 3 eurot söögikord.
Kindlasti võiks odavam olla, sest ma olen ju ikkagi tudeng. Kui söökla oleks koolile lä-hemal ja odavam, kui muidu väljas söömas käia, siis ma käiks ikka.
KÜSITLUS
13.09.2011 // Eesti ÜliõpilaslehtPÕNEV MAAILM8
KOMMENTAAR
LÜHIDALT
Venemaa ülikoole ohustab õpilaste nappus
Raske majandusliku olukorra ja aina süvene-va demograafi lise kriisi tõttu ei suuda Venemaa ülikoolid täita riigieel-arvelisi õppekohti, mis majandusteadlaste hin-nangul võib 2020. aastal päädida 100 000 õppe-jõu koondamisega.
Sel õppeaastal jäi 484 000 riigieelarvelisest kohast täitmata 7000-10 000 kohta ning suure tõenäosusega on see arv järgmisel aastal suurem.
Tšiili tudengid protestivadTšiili tudengid on tulnud tänavatele, et protestee-rida riigi haridussüstee-mis valitseva kaose vas-tu. Nimelt on riigi toetus noorte kõrghariduse omandamisel OECD keskmisest madalam.
Tudengite sõnul ei ole õppekvaliteet piirkonniti reguleeritud, mistõttu on madalama sissetule-kuga perest pärit noor-tel raske kõrghariduse omandamisega toime tulla. Euroopa Üliõpilas-liidu esimees Allan Päll avaldab Tšiili tudengitele toetust ning kinnitab, et kvaliteetne kõrgharidus peaks olema õigus, mitte privileeg.
Kreeka kärpedHaridus on olnud Kree-kas suureks probleemiks alates 1960. aastatest. Seda on iseloomus-tanud võitlus tasuta kõrghariduse, demo-kraatiliste vabaduste ja kvaliteetse teadustöö eest.
Aastate jooksul on kõrgharidusest saanud oluline vahend partei-poliitikas. Sellele rõhu-mine aitas soodustada regionaalset arengut ning kindlustada võimul olevale parteile vajalikud hääled. See aga muutus, kui koos majandus-kriisiga sai 2009. aastal võimule erakond PASOK (ülekreekalise sotsiaalse liikumise partei), kes al-gatas kohe range kärpe-kava. 2010. aastal kärbiti ülikoolide eelarveid 30% ulatuses ning veel 20% 2011. aasta algul.
Ent Datemyschool.com on neid piire veelgi avardanud – sait või-maldab tudengitel otsida poiss- või tüdruksõpra ühiste haridusalaste eesmärkide järgi, vahendab CNN.com. Kusjuures portaali tegijad vihjasid Üliõpilaslehele, et järg-misel aastal plaanivad nad laieneda ka Eestisse.
Columbia ülikooli õpilaste Ba-lazs Alexa ja Jean Meyeri loodud sait jõudis turule mullu novembris. Kui novembris said portaali kasu-tada vaid Columbia ülikooli noo-red, siis tänaseks hõlmab portaal 140 kooli üle kogu USA.
Värskelt ärinduse lõpetanud Alexale ja Meyerile andis portaa-li loomiseks vajaliku idee ühine sõbranna. Nimelt leidis see sõb-ranna, et sotsiaalteaduskonnas on meessoost üliõpilasi liiga vähe ning samas soovisid majandusteadus-konna noormehed, et neil oleks rohkem naistudengeid.
Ainult tudengitele
„Kui potentsiaalset kaaslast ei kohata auditooriumis, vajab üli-kool sugupoolte omavaheliseks suhtluseks paremat platvormi,“ leidsid saidi idee autorid. Niisiis leitigi probleemile lihtne lahen-dus – ainult tudengitele suunatud tutvumisportaal. Esimeste kuude jooksul olid kohtingusaidi kasu-tajateks vaid kahekümne ülikooli, nende seas Harvardi ja MIT-i üli-õpilased. Lehekülg saavutas kohe-selt suure populaarsuse – esimese nädala jooksul ühines portaaliga 1300 õpilast.
USA populaarne tudengite tutvumisportaal plaanib järgmisel aastal Eestisse laieneda
Üks idee autoritest, Balazx Axela on kindel, et üle poole ülikooli-linnakus toimuvate kohtingute eest vastutab just Datemyschool.com. Ta lisas, et üheks edukuse põhjuseks on see, et portaal on ohutu ning mis veelgi tähtsam – see tõesti töötab.
Uus Facebook?
„Tavaliselt kohtuvad inimesed juba samal päeval, mil nad esimest korda portaalis suhtlevad,“ selgi-tab Alexa, „kõigis teistes tutvumi-
sportaalides suhtled sa inimesega enne näost-näkku kohtumist nä-dalaid, et oma turvalisuses kindel olla. “ Datemyschooli teebki erili-seks kohene usaldus, sest otsitakse kaaslasi, kes jagavad samu huvisid ning käivad samas ülikoolis.
Rohkem kui 20 000 kasutajaga Datemyschool.com kogub jät-kuvalt populaarsust. Mõned on portaali võrrelnud Facebookiga – oli ju seegi algselt vaid üliõpi-lastele suunatud. Ent lehekülje ühe looja, Balazs Alexa väitega ei nõustu: „Olgugi et me alustasime sama huvigrupiga, laienesid ne-mad tunduvalt. Meie ei tee seda kunagi, vaid pühendame kogu oma energia ainult tudengitele.“
Kuigi Datemyschooli tegijad üritavad end Facebookist distant-
seeruda, võib just sotsiaalvõrgus-tiku populaarsust pidada kohtin-gusaitide efektiivsuse alustalaks.
Julie Spira, online-tutvuste eks-perdi sõnul tunnevad tänu Face-bookile inimesed end internetis sotsiaalsete suhete moodustami-sel mugavamalt.
Baaris käia pole aega
2006. aastal Ameerikas läbi vii-dud uuringu tulemusena selgus, et iga kümnes internetikasutaja on olnud mõnes tutvumisportaalis aktiivne. Alexa on kindel, et see number on 2011. aastal veelgi suurem. Ta tõdeb, et enamasti häbenevad inimesed seda tun-nistamast või usuvad, et internetis tutvuste sobitamine on ajaraisk.
„Usutakse, et palju lihtsam on leida keegi eriline mõnest baa-rist,“ ütleb Alexa. „Kuid nende tudengite jaoks, kes veedavad tunde õppides või laboratooriu-mis uurimistööd tehes, ei ole peol käimine igapäevane, kuna lihtsalt ei leita aega suhtlemiseks.“
Alexa ja Meyer, 29-aastased parimad sõbrad plaanivad Da-temyschooli laienemist üle kogu USA ning ka Prantsusmaale, mis on Meyeri kodumaa.
Hiljuti said tegusad noored 500 000 dollari suuruse toetuse ning muude võimalike toetajate abil näevad nad portaali tulevikus tulutoova ärina.
Allikas: Cnn.com
Olen üsna kindel, et uute ja inno-vaatiliste tutvumissaitide jaoks on turul palju ruumi: see valdkond ei ole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutnud. Täna on in-ternetis väga palju nišitegijaid ja Datemyschool on üks nendest.
Datemyschool püüab korrata Facebooki edu (Facebook alustas samuti ülikoolidest) ja lisaks on nad “tutvumissait tudengitele”, ehk siis nad sihivad konkreetset nišši. Ma ei välista, et see võib olla edukas lähenemine, kuid minu arvates on siin kaks probleemi.
Esiteks, igal tutvumisteenusel on oma tipping point (küllus-punkt) – meie kogemuste järgi on see ca 1000 inimest. Kui konk-reetses asukohas on kasutajate arv väiksem, siis teenus ei toimi – kasutajal ei ole lihtsalt erilist valikut ja ta lahkub saidilt.
Datemyschooli puhul on suur ülikoolide arv pigem halb kui hea uudis: 20 000/140=143 inimest ühes ülikoolis.
See ei ole palju isegi siis, kui nad on kõik aktiivsed (kuid Date-myschooli jaoks võib tipping point ka väiksemaks osutuda – usun, et
Andrei Korobeinik, Rate.ee ja Flirtic.ee üks asuta-jatest
Kas Datemyschool.comvõiks Eestis edukas olla?
süsteem toimiks ka siis, kui ühest ülikoolist oleks 500 aktiivset ka-sutajat).
Teine probleem on tõsisem. Tut-vumissait ei ole sotsiaalne võrgus-tik ja ma ei ole kindel, et paljud julgevad ülikoolisõpradele oma tutvumissaidi profi ili näidata. Te-gemist on ikkagi väga piiratud community’ga (tüüpilises ülikoolis on mõni tuhat tudengit).
Eriti ilmselt puudutab see nai-si (kahtlustan, et Datemyschool kasutajate seas on 80-90% mehi). Samahästi võiks oma pildi koos
Datemyschool.com on loodud üliõpilastele, kes veedavad tunde õppides või laboratooriumis uurimis-tööd tehes ja ei jõua peol käia.
HELEN [email protected]
nimega ja telefoninumbriga panna kuulutustahvlile ülikooli fuajees – ja mina ei ole selliseid kuulutusi ei TÜ-s ega ka TTÜ-s näinud.
Samas maailm muutub ja muutub ka inimeste arusaam privaatsu-sest.
Kümme aastat tagasi ei suutnud ma ette kujutada, et populaarseks saab näiteks Foursquare-laadne teenus. Rääkimata Blippy.com-ist, kus inimesed jagavad teistega oma krediitkaardiga sooritatud oste.
Tänapäeval leidub maailmas kümneid tut-vumisportaale, alustades USA-st alguse saanud Match.com-iga ja lõpetades kas või meie oma Rate.ee-ga.
FOTO
: CAN
DYB
OX
IMAG
ES/S
CAN
PIX/
PAN
THER
MED
IA
Eesti Üliõpilasleht // 13.09.2011 KULTUUR / UUDISEDKULTUUR 9
Apple-10% kõigilt Apple’i arvutitelt iDeal ja iDream
kauplustes kuni 15.11.www.facebook.com/livebandcamp
Nike esinduskauplused-10% kõigilt spordi- ja
vabaajakaupade tavahindadestwww.citysport.ee
Väimela AjaO-20% energia- ja spordijookide, nät-sude, pastillide, krõpsude ning pop-
cornide tavahindadestwww.vty.ee
Aura KeskusUjula ja veekeskuse pääsmed
1€ võrra soodsamadwww.aurakeskus.ee
Ränduri Pubi ja Külalistemaja-8% menüült ja majutuselt
www.randuripubi.ee
September 2011
Shotokan karate-Do Klubi Tiiger-20% treeningutelt ja Kaiten karate Gi’d
varustuseltwww.tiigerkarate.eu
uudised
Kõik ülaltoodud ja paljud teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti ja www.isic.ee.
Eesti Ülikool
Silver Oja
01/07/1987
38707011234S 372 123 456 789 X
ISIC nüüd ka mobiilis! ISIC soodustuste vaatamiseks lae oma mobiili aplikatsioon
ISICBenefi ts App Store`ist või Android Market`ist. 12.-30.09. loosib ISIC Facebookis välja 3 Samsung Galaxy Gio nutitelefoni, kinkekaarte ja õhtusööke. Liitu ja osale!
likud
On teada, et Ernest Hemingway teoste taust on niivõrd peensusteni läbi töötatud, et peegeldades isiklikult kogetud sõjasündmusi, on iga vihmahoog ja kaugusest kostev kahuripauk geograafi liselt ja krono-loogiliselt reaalselt toimunuga kooskõlas. Sarnaselt ei ole PJ Harvey (41, Polly-Jean, edaspidi Polly) jätnud oma kaheksanda stuudioalbumi materjali kui terviku juures õhku ühtegi silma ega kõrva kriipivat lo-hakust. See on täiuslikult viimistletud kontseptuaalalbum. Polly enda sõnade kohaselt olid esialgseks impulsiks ikkagi lüürika, mille kirju-tamine vältas ligi kolm aastat. Jah, need sõnad käsitlevad peaasjalikult esimest maailmasõda, aga mitte ainult. See on patriotism, inglismaa ajalugu ja riikidevaheliste konfl iktide tänapäev.
Pikaaegsete sõbermuusikutega (Flood, John Parish ja Mick Harveyga) koostöös valmis viienädalase sessiooni käigus Polly kodumaakonnas Dorsetis (Edela-Inglismaal) Eype küla kirikus varasemast õhulisem, folgilikum enamjaolt laivis koos salvestatud muusika ning tagatipuks tegi foto- ja videokunstnik Seamus Murphy veel igale rajale plaadil video.
Laulev sõjakorrespondent
PJ Harvey ”Let England Shake”
Hemingway oli omamoodi militaarne patsifi st, valmis vastutama selle eest, et sõja agitaatorid saaks väärikalt hukatud. Polly on oma muusikas võtnud neutraalsema rolli. Tal pole olnud vahetut kok-kupuudet sellega, millest ta laulab, aga see ei tähenda, et massiivne taustatöö poleks ilmselge. ”Let England Shake´il” ei ole esiplaanil tema isik, nagu tihtipeale tema karjääri alguses, vaid ta on portre-teerija, kõneleja, kroonik.
Senine sisemine emotsionaalsus on nüüd rahulik ja väljapoole suunatud ning seda läbi erinevate sõjas kannatanud indiviidide pilgu läbi, kelle lugu Polly räägib. Ja justkui tundub, et Polly hääl sellel plaadil meenutab vahel kaevikus räpasena suitsetavat väsinud meest (sellele aitab kaasa ka härrasmuusikute mehine taustalaul), vahel piinavas teadmatuses teda koju ootavat naist. Üldiselt mulle ei meeldi, kui lauljanna enda häälega liigselt vigurdab. Ka Polly teeb seda liigselt, ent sellisel moel, et see muutub köitvaks. Nagu see tee üldiselt, mis Polly viimase plaadiga tänapäeval aina rohkem pinnapealsuse poole tüürivas popmuusika jaoks rajab, on ka ta häälekasutus sel albumil täiesti unikaalne.
”Let England Shake´i” materjali laivis esitades on Polly, sõjakole-dustest nõretavatele laulutekstidele vastandudes laval nagu sulge-dega ehitud ingel valges kleidis (või siis mustas), iga loo ajal ikkagi siiras, tagasihoidlik naeratus näol ja käes suhteliselt vähelevinud pill, miskisugune automatiseeritud akordivalikutega kandleline (inglise keeles autoharp). Nii meenutab ta oma naiselikkuses teist kaasaegset indiefolgi jumalannat Joanna Newsome´i. Spontaanselt tekkinud armastus selle kandle vastu on määranud tervele albumile iseloomuliku kõlapildi. Nagu Polly ise on ütelnud: ”Justkui kogu orkester oleks korraga sinu sõrmede käsutuses.”
Hemingway kirjutas romaani, Remarque ka, Kubrick väntas fi lmi, Coppola ka... ja PJ Harvey tegi albumi. ”Let England Shake” kui tühja koha täitnud sõjaalbum ja Polly kui siiani puudunud laulev sõjakorrespondent ei ole minu väljamõeldis.
Polly on intervjuudes korduvalt need tiitlid endale ise omistanud. Ilmselt ei saa huvitavamal osal tänasest popmuusikast kunagi tu-levikus ühiskonnale nii suurt mõju olema, kui näiteks kirjanduse maailmaklassikal endiselt tänapäevale.
See plaat võiks vabalt olla gümnaasiumi kohustusliku kirjanduse ja samaaegselt ka kohustusliku soundtrack’i nimekirjas, tingimusel, et õpilaste süvenemisastet pärast kontrolltöös ka kontrollitakse.
MADIS JÄRVEKÜLG
EMT Noorus
Tallinn Fashion Week 201114. - 17.09 Nukuteatris Tallinn Fashion Week on Eesti Moedisaini Liidu poolt korraldatav üritus, mis kuulub Tallinn 2011 Kultuuripealinna programmi. TFW 2011 raames toimuvad mitmed moeteema-lised ettevõtmised, sealhulgas disainerite showd, moejoonis-tuste näitus, seminar ja etendus “Kolmlõige”, milles esitlevad spetsiaalselt selleks ürituseks valminud kollektsioone Liisi Eesmaa, Tanel Veenre ja Aldo Järvsoo.
Viljandi Kitarrifestival 201113. - 18.09 ViljandisRahvusvaheline Viljandi Kitarri-festival toimub sel aastal neljan-dat aastat. Viljandi kitarrifestivali eesmärgiks on edendada impro-visatsioonilist ja stiiliülest kitar-rimängu. Festivali esimene pool nädalast on pühendatud Eestist ja erinevatest euroopa korgkoo-lidest kutsutud tudengitele ning teine pool eesti ning välismaa muusikutele.
Festivalil esinevad: John Stowell (USA), Lembit Saarsalu, Paul Shigihara (Saksamaa), Stian Westerhus (Norra), Risto Top-pola (Soome), Nevil Blumberg (Eesti), Peter Nilsson ja Daniel Franck (Rootsi), Laur Joamets, Weekend Guitar Trio, Drum Prana, Paolo Angeli (Itaalia) ja Festivali Kitarriorkester.
IF... ja Disainiöö 16. - 25.09 Rotermani kvartalis Festivali ajal on Tallinn uuen-dusmeelsete disainihuviliste päralt. Toimub Euroopa In-novatsioonifestival. Fookuses on innovatsioon ja inimkeskne disain, sotsiaalne kaasatus, mo-biilsus, säästlikkus ning tehno-loogia mõju igapäevaelule. Selle aasta festivali keskkpunktis on inimene ja tema vajadused.
Ehkki festivali süda asub Ro-termanni kvartalis, on kaasatud ka kõik suuremad muuseumid, galeriid ja ka linnaruum. Festiva-li üks keskne koht on Kalasada-mas asuv Eesti Disaini Maja, kus saab näha ja osta uuemat eesti disaini ning kus saab osaleda kohvik/klubi ettevõtmistes.
AniMatsuri festival24. - 25.09 Tartu, Dorpati konverentsikeskus AniMatsuri festival – anime, manga ja Jaapani popkultuuri fännide poolt korraldatud üri-tus. Tegemist on kahepäevase, eelkõige noortele suunatud festivaliga, mis toob kohale huvilisi nii Eestist ja Lätist kui ka Venemaalt, Soomest ning mujalt lähiümbrusest. Festivali peamiseks tõmbenumbriks on iga-aastasene cosplay-võistlus, mis sisaldab endas riietumist oma lemmiktegelaseks mõnest animest, mangast või mängust ning oma kostüümi demonst-reerimist festivali külastajatele.
TOIMUB:
13.09.2011 // Eesti ÜliõpilaslehtREKLAAM10
Hea sügispäevaline!
Suur suvi on lõppenud ja käes on aeg kehtestada Euroopa Kultuuripealinnas tudengite võim. Kahtlemata parim viis selleks on nautida tudengite sügispäevi Tallinnas!
Sinu õppekavasse bakalaureuse-, magistri- ja doktriõppe tudengina või elukest-va õppurina lisandub nüüd tudengipäevade kõrvaleriala Eluülikool. Traditsioo-nilise avaparaadi ja öölaulupeo sissejuhatavate ainete kõrval on võimalus käia öökinos, teha praktika Bastioni käikudes, virgutavalt võimelda ning viimaks tee-nida A-le pluss tudengipäevade lõpupeol.
Kasuta seda õppimise ja puhkamise võimalust, sest tudengielu ei pea häben-ema, selle eest tuleb aeg-ajalt hoopis võidelda. Kõrgharidusreformid võivad tulla ja minna, ent tudengite õigus kvaliteetsele õppele ja sisukale üliõpilas-elule peab jääma!
Meeleolukaid ja elamusterohkeid sügispäevi!
Eimar VeldreEesti Üliõpilaskondade Liit
TEISIPÄEV, 20. september8:30 Virgutusvõimlemine TTÜ ühikad15:00 Bastioni käikude ekskursioon
(inglise keeles)15:00-17:45 Credit24 tudengivolle16:00 Bastioni käikude ekskursioon
(eesti keeles)16:00-19:00 Liiklusohutuse simulaatorid17:00 Orienteerumine jalgratastel17:00 ja 18:45
Tänavatennis - 10 sammuga mängima
17:30- 17:45 Maskottide lahing17:45-20:00 Credit24 tudengivolle fi naalid18:00-20:00 Eesti Üliõpilaste
Meistrivõistlused avaetapp18:00-22:00 LUDO lauamängud18:30-19:30 Fashion KickOff seminar Solarise keskus19:00 Pokkeriturniiri eelvoor19:00 EÜS Põhjala külalisõhtu Estonia pst 1719:00-20:30 Improgrupp Jaa19:30-20:30 Fototöötuba20:00-23:00 TTÜ saunaklubi20:30-21:30 MIILUSTAV GENERATSIOON21:30-22:15 Meister Jaan ja Mari22:15-23:00 Taavi Peterson & Ydi23:00 Öökino Kino Artis
NELJAPÄEV, 22. september8:30 Virgutusvõimlemine TTK ühika ees15:00-16:00 Bastioni käikude ekskursioon eesti keeles15:00-19:30 Ratast rauta sügisel15:00-18:00 Fashion KickOff moeturg Solarise keskus15:30- 16:30 Lomograafi a õpituba16:00-19:30 Virtuaalsport16:00- 19:00 Tänavatennis - minitennise
võistlus16:30 Bastioni käikude ekskursioon inglise keeles17:00 Megazone kiirlahing Tartu mnt 80D18:00-19:30 Orienteerumine jalgratastel18:00-20:00 LUDO lauamängud18:00-19:00 Linnaruumi üritus18:30 TLÜ rebaste ristimine18:30-19:00 PANEME ÄRA!
REKORDITE PURUSTAMINE!19:00-20:30 Fashion KickOff moeshow Solarise keskus19:00-20:00 Tudengi rammumees19:30 Pokkeriturniiri fi naal20:30 XXL PUBIRALLI20:30 TUDENGIPÄEVADE LÕPUPIDU
KOLMAPÄEV, 21. september8:30 Virgutusvõimlemine TLÜ Karu ühikas14:00/15:45/17:30
Tänavatennis - 10 sammuga mängima
15:00-19:00 BESTI STIILIJALGPALL16:00 Bastioni käikude ekskursioon eesti keeles16:00-18:00 Fashion KickOff töötoad Solarise keskus16:30 Bastioni käikude ekskursioon inglise keeles16:30-19:00 Jalgrataste parandamise töötuba
17:00-19:30 AIESEC maailmaorienteerumine
18:00-22:00 LUDO lauamängud19:00 Pokkeriturniir eelvoor19:00 Korp Rotalia külalisõhtu Lossi plats 4-519:00-21:00 Improstuudio näidistund Vene tn 619:20-20:20 OSTUKÄRURALLI20:00-23:00 TTÜ saunaklubi20:30-21:30 Fotojaht20:45 Sügismuusika õhtu kohvik Wabadus21:00-22:00 Kvaliteetmuusika kollektiiv21:00 ÄRIVISIOON KINO ARTIS22:00 Hapud Viinamarjad23:00 Öökino Kino Artis23:00 Tudengimehe valimine23:00 Öine ekskursioon vanalinnas inglise keeles00:00 Öine ekskursioon vanalinnas eesti keeles
Kui ei ole märgitud teisiti, toimuvad sügispäevade üritused Vabaduse väljakul!
20:00 Kogunemine avaparaadiks20:20 Üliõpilaskondade vaheline
teatejooks20:35 Tudengipäevade avamine
AVAPARAAD21:20 ISAMAALINE ÖÖLAULUPIDU23:00 Sotspopp Kuku klubi (Vaba-
duse väljak 8)
ESMASPÄEV, 19. september
Hobikokk
TAAVI HEIN
Eesti Üliõpilasleht // 13.09.2011 TOIT / RISTSÕNA 11
Sügis on tore aeg koos igasugus-te aiasaaduste ja metsaandidega. Praegu on just selline poolvih-mane-poolsoe aeg, et seeni ja ka kukeseeni on metsas pigem rohkem kui vähem. Mitte et mul-le meeldiks neid korjata… Aga igaühel on vähemalt üks sõber või sõbranna, kellele meeldib. Nii et kui sa ise ei viitsi seenele minna, soovitan kontakteeruda kellegagi, kellele meeldib seenel käia, sest tulemus on hea.
Siia võiks teha kohustusliku nal-ja tudengitest ja makaronidest… aga jätan vahele. Sest viimastel aastatel on igatahes mind küll ümber veendud “makaronide” põlguselt pastat armastama. Kõik sõltub valmistamisest. Kui pasta on normaalselt keedetud ja piisavalt rikastatud erinevate lisanditega, siis on ta reeglina pigem väga hea.
Ma mõtlesin ja valmistusin ku-keseentega sööma pennesid või spagette, aga poes tulid meelde mõtted viimastelt Norra-reisi-delt ja sinna kaasa võetud toidust ning leidsin end cous-cous’i ehk eestipäraselt kuskussi pakkidega tõtt vahtimas. See on selline hea pastatoode, mis minumeelest on sageli vähemalt Eestis alahinna-tud või “eksklusiivsena” põlatud, kuid tegelikult hoopis väga hea.
Rääkimata vaheldusest harjumus-pärasele.
Kukeseene pasta (laadne)ja pannile kaas peale. Nüüd võiks panna keema vee kuskussi jaoks.
Kogustega on nii, et mulle ei meeldi neid väga mõõta… seega mina eelistan teha terve paki kus-kussi korraga. Sellest saab umbes 6 kõhutäit – kas kutsuda piisavalt inimesi sööma või siis süüa mitu päeva. Maitse asi. Aga ühe paki (500 g) kohta läheb pool liitrit vett või veidi rohkem. Vette tuleks panna ka soola (ca 2 tl) ja õli (ca 2 spl).
5-10 minuti pärast võib pannilt kaane pealt ära võtta ja siinkohal
on paras soola ja pipart lisada ning segada, segada, segada. Kui juba väga hästi lõhnab (või maitseb) ongi seened valmis.
Kuskussi valmistamine on tegeli-kult selline veidi trikiga töö. Kõige olulisem töövahend on kahvel, aga sellest kohe lähemalt.
Kui vesi on keema läinud, siis tuleb kuskuss valada vette, potile panna kaas peale ning lasta tal paar minutit paisuda. Seejärel panna sinna paras klots võid (2-4 spl, kindlasti mitte alla 2) ning kahv-liga segada kuni või on sulanud ja
kõik need väikesed terakesed on üksteisest eraldunud. Seda kõike võib teha väljalülitatud jahtuval pliidiplaadil – natuke soojust on hea.
Ning lõpuks ei olegi muud kui süüa. Mina seekord segasin seened kuskussi hulka, neid oli selleks piisavalt ja see tundus hea plaan. Enamasti ma eelistan aga seentele veel lisada (umbes paki) vahukoort, loomulikult vahusta-mata, (ca 1 tl) tärklist ning teha seenekastme ja tõsta seda taldri-kule kuskussi kõrvale.
Toidu valmistamist võiks esmalt alustada kas sibula hakkimisest või kukeseente puhastamisest (ja hakkimisest). Kukeseeni võib pu-hastada mitut moodi – puhudes, pintsliga või veega – sõltub sellest, kui puhtad või mullased nad on. Sibula võib samuti hakkida enda meele järgi, mina ise eelistan pi-gem suuri tükke.
Kui mõlemad on valmis, võib sibula koos lusikatäie võiga pan-nile visata. Soovitav oleks sibulat praadida sellisel temperatuuril, et ta kohe kõrbema ei lähe, vaid pi-gem hakkab selliseks pehmeks ja klaasjaks minema. Seega kindlasti mitte maksimumkuumusel.
Sibulat ei tohi unustada pidevalt pannil segada, pigem segada roh-kem, sest pruunistamine ei ole see-kord eesmärk. Kui sibul juba eriti läikima lööb, võib pannile panna seened. Segada sibulaga segamini
Mida varuda?
2-3 sibulatkorralik ports kukeseeni1 pakk (500 g) kuskussitaluvõid(oliivi)õlisoolapipart
13.09.2011 // Eesti ÜliõpilaslehtREKLAAM12
Tee nii:logi ID-kaardi või internetipanga paroolidega sisse www.minukool.ee;• lisa oma andmed ja lae üles digifoto;• kinnita taotlus ja maksa läbi pangalingi kaardi väljastustasu;• vaata hiljemalt 10 päeva pärast oma postkasti•
Milleks Sulle ISIC?tagab Sulle Eestis ligi 700 ja välismaal rohkem kui • 40 000 lahedat soodustust;tõendab Sinu tudengistaatust kõikjal maailmas;• taotledes ISICu internetist, toetad Eesti • üliõpilasliikumist ja aitad säästa Eesti rohelisi metsi!
Vaata lähemalt: www.isic.ee ja www.facebook.com/isiceesti. * Esmakursuslased saavad MinuKoolist ISIC üliõpilaspiletit taotlema hakata alates septembri keskpaigast, kui andmed on koolist Eesti Hariduse Infosüsteemi jõudnud!
* ISICut saad endiselt küsida ka oma üliõpilasesindusest ning ISIC pangakaarti saad taotleda SEB kontorist.
NB! Septembrikuus loosib ISIC Facebookis välja 3 Samsung Galaxy Gio nutitelefoni, lisaks kinkekaarte ja õhtusööke – uuri ja osale!
Taotle rahvusvaheline ISIC üliõpilaspilet nüüd internetist!
Hei, tudeng!
Eesti Ülikool
Silver Oja
01/07/1987
38707011234
S 372 123 456 789 X
peatoetaja:
hakkaette-võtjaks
!auhinnafond 95 000 €
25. oktoober
esita oma äriidee ajujahile ja me aitame sul selle teostada
ideede esitamise tähtaeg:
www.facebook.com/ajujahtwww.ajujaht.ee
konkursi ellukutsuja
TULE MEILE
TÖÖLE!Kui oled julge ja viisakas suhtleja, soovid teha õpingute kõrvalt paindliku aja ja hea motivatsioonitasuga tööd, kutsume Sind
Eesti Üliõpilaslehe reklaamimüügi projektijuhiks!
Saada oma CV [email protected], lisainfot küsi 640 0423.
