Click here to load reader

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 19 ... 3 EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 19. ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG 15. oktoober 1990 Istungjärgu päevakorra kinnitamine

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 19 ... 3 EESTI VABARIIGI...

  • EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

    19. ISTUNGJÄRK

    15.–18. oktoober 1990

  • 2

    SISUKORD

    EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 19. ISTUNGJÄRK ESIMENE ISTUNG

    15. oktoober 1990 .................................................................................................................................... 3

    Istungjärgu päevakorra kinnitamine ........................................................................................................ 3

    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendi töögrupi moodustamine ..................................................... 21

    Kohtla-Nõmme Alevi Rahvasaadikute Nõukogu valimispäeva määramise kohta ................................ 27

    EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 19. ISTUNGJÄRK TEINE ISTUNG

    16. oktoober 1990 .................................................................................................................................. 28

    NSV Liidu presidendile M. Gorbatšovile saadetava õnnitlustelegrammi kohta ................................... 28

    A. Rüütli sõnavõtt vastuseks K. Koha järelepärimisele ........................................................................ 31

    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 9. oktoobri seadluse "Riiklike pühade ja Eesti

    NSV töökoodeksi muutmise kohta" arutelu .......................................................................................... 33

    NSV Liidu presidendile M. Gorbatšovile saadetava õnnitlustelegrammi kohta ................................... 51

    EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 19. ISTUNGJÄRK KOLMAS ISTUNG

    17. oktoober 1990 .................................................................................................................................. 56

    Istungjärgu päevakorra kinnitamine ...................................................................................................... 57

    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu alatiste komisjonide kohta .................................................................... 58

    EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 19. ISTUNGJÄRK NELJAS ISTUNG

    18. oktoober 1990 .................................................................................................................................. 87

    Eesti Vabariigi majanduspiiri seaduseelnõu teise lugemise jätkamine ................................................. 87

    Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikurühma "Võrdsete õiguste eest" ettepanekust Tallinna

    Linnavolikogu 16. augusti 1990. aasta otsuse "Piirangutest eluruumide saamisel Tallinnas" kehtetuks

    tunnistamise kohta ............................................................................................................................... 130

  • 3

    EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU

    19. ISTUNGJÄRK

    ESIMENE ISTUNG

    15. oktoober 1990

    Istungjärgu päevakorra kinnitamine

    Juhataja (Ü. Nugis)

    Lugupeetud Ülemnõukogu, asugem töökohtadele. Kontrollime kohalolekut. Kohal on 79

    saadikut, puudub 26. Kas Enn Leisson soovib enne istungjärgu tööd sõna?

    E. Leisson

    Lugupeetud hr. eesistuja, kallid kolleegid! Praegu toimub siin saalis meie silme all üks väga

    ebatavaline protseduur – Ülemnõukogu saadikutele jagatakse välja elementaarsete

    eluvajaduste rahuldamiseks poepääsmeid. See on väga normaalne. Kuid ebanormaalne on see,

    et nendega varustatakse ka neid kodanikke siin saalis, kes ei ole Eesti Vabariigi

    Ülemnõukogusse tööle asunud. Ja selle peale ma avaldan protesti. Samuti nagu neile

    saadikutele majas tööruumide eraldamise peale. Võtku nad oma ruumid sealt, kus nad on

    hingekirjas, palgal, seebil ja toidul. Tänan!

    J. Liim

    Ma tahaksin enne töö algust, lugupeetud saadikud, puudutada meie talongimajandust. Nende

    alusel elanikkond teatavasti sai ja saab osa toiduainetest. Uutel talongidel, vähemalt nendel

    Tallinna suurtel rohelistel "tapeetidel" on mõned tähed ja terve rida numbreid, mida inimesed

    peavad pingsalt jälgima. Segadust ja keerukust kui palju. Täiesti arusaamatu on, miks ei ole

    peale trükitud toiduainete nimesid. See selleks. Kuid eelkõige olnuks vaja otseselt puudutada

    nüüd juba aegunud talonge. Nimelt, ühe kuu talongi eest saadi jahu, teise eest makarone,

    kolmanda eest kruupe jne. See oleks kena, kui nii oleks. Praegu ei olnud saada ei ühte, teist

    ega kolmandat. Talongide eest anti ainult seda, mis oli ette nähtud, asenduskaupa ei

    tunnistatud. Inimesed otsisid pingsalt neile ettenähtud ja garanteeritud norme, väga nappe

    norme, kuid asjatult – kaupa ei olnud ja talongid kaotasid 15. kuupäeval kehtivuse.

  • 4

    Ajakirjanduses aga lisaks kõigele veel pilgatakse rahvast, kes näljahirmuga ostab kokku

    toiduaineid. Kas seda saab kokkuostuks nimetada, neid kasinaid talongikilosid? Ma ei saa

    nõustuda sellega, et elanikel jäi ettenähtud kaup suuresti kätte saamata. Kõik, kellel sellised

    probleemid tekkisid, peavad tagantjärele kätte saama normipajuki, ja seda ilmselt vanade

    hindadega. See on riigi võlg oma rahva ees ja on väga näotu inimesi niimoodi petta. Sellised

    hädad ei ole kahjuks ainult Tallinnas.

    Tahaks paari sõnaga puudutada ka norme. Ajakirjanduses on juba näitlikult räägitud võist.

    Nimelt oli Saksa okupatsiooni ajal, kui käis sõda, nädalas ette nähtud 180 grammi võid. Nüüd,

    kui on Nõukogude okupatsioon, saavad eestimaalased kahe nädala peale 200 grammi. Olgugi

    et Eestimaal ei käi momendil lahingutegevus. Tõin selle näite selgituseks, et ei tohi neid

    väheseidki norme kunstlikult rahva laualt ära võtta. Tänan, hr. spiiker!

    Juhataja

    Lugupeetud Ülemnõukogu, alustame 19. istungjärgu tööd. Ja nagu ikka on probleemid, mis

    seonduvad päevakorraga. Ma annaksin natukene alguses omalt poolt selgitust ja siis asume

    koos päevakorra projekti läbi arutama ja päevakorda kinnitama.

    Te olete, lugupeetud saadikud, tähele pannud, et väga tihti tuleb meenutada reglementi ja

    päris lõpuni selgeks me seda endale polegi teinud. See käib kõigepealt minu ja võib-olla ka

    teiste kolleegide kohta. Võtkem paragrahvi 7 paar alapunkti. Üks, mis vaidlusi ei tekita, on

    see, et päevakord võetakse vastu istungjärgu esimese istungi alguses lihthäälteenamusega.

    Sellega oleme ikka hakkama saanud ja loodetavasti saame ka täna. Kuid 5. lõige väidab, et

    istungjärgul käsitlemata jäänud päevakorraküsimused kuuluvad arutamisele järgmisel

    istungjärgul. Siin on võimalik kaksiti mõistmine. Seda võib mõista nii, et iga järgmine

    istungjärk on ka ülejärgmine jne. Kuid võib mõista ka nii, et ainult järgmine, s.o. teine ja mitte

    rohkem. Siiamaani, kuni tänase istungjärguni oleme seda tõlgendanud nii, et iga järgmine

    võib olla mis tahes järgmine. Loodetavasti saame käesoleval istungjärgul moodustatava

    töögrupiga selles küsimuses selgust. Ja mul on ettepanek, et me täna tõlgendaksime seda

    lõiget veel vanamoodi, mis tähendab, et juba päevakorda kinnitatud punktid on ikkagi

    tegelikult päevakorras ja need, mida presiidium teile täna projektis juurde pakub, on uued

    punktid. Olgu meil nii palju kollektiivset mõistust, et oskaksime täna, esimesel istungil

    lihthäälteenamusega kokku saada ühe korraliku päevakorra nii nendest, mis on presiidiumi

    poolt esitatud, kui ka nendest, mis on juba päevakorda kinnitatud. Ja seda niimoodi, et meil

    nädala pärast esmaspäeval ei tekiks jälle probleeme, kuidas me mõistame ühte või teist juba

    päevakorras olevat punkti, kas see on veel n.-ö. menetluses või juba automaatselt päevakorras.

  • 5

    See minupoolne selgitus tähendaks, et tuleb aluseks võtta presiidiumi pakutav projekt, mis teil

    on olemas. Ja ma värskendan teie mälu, millised on need n.-ö. menetluses olevad

    päevakorrapunktid, et vajaduse korral võiksime siit ka lisa võtta.

    Enne kui me läbirääkimiste juurde asume, panen kõigile südamele, et veel ei ole vaidlusi

    tekitanud ja ilmselt ei kuulu muutmisele paragrahvi 7 1. punkt, mis väidab, et istungjärgu

    päevakorra kohta teevad ettepaneku ainult Ülemnõukogu Presiidium, saadikurühm või

    komisjon. Seekord ei ole rahvasaadikul kui isiksusel päevakorra koha pealt suurt midagi kaasa

    rääkida.

    Millised on siis need punktid, mis on menetluses ja peaksid minu arusaama järgi ka

    automaatselt päevakorras olema? Juba kaugest hallist ajaloost pärit "Vähemuse kaitsest Eesti

    Vabariigi Ülemnõukogus". Selline punkt sai kunagi päevakorda kinnitatud. Veel on võib-olla

    ununenud, et meil on valimata Harju maakohtu kohtunik. Sama probleem on Ülemkohtu

    esimehe esimese asetäitjaga – see kõrge ametnik on ka valimata. Siis on meil veel arutamata

    Eesti õiguskaitse kontseptsioon üleminekuperioodil ning seaduseelnõu muudatuste ja

    täienduste kohta Eesti NSV maksukorraldusseaduses, Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu

    seaduse eelnõu, Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse eelnõu, Eesti Vabariigi sideseaduse

    eelnõu, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu alatised komisjonid, Eesti Vabariigi majanduspiiri

    seaduse

Search related