Click here to load reader

Eesti Vabariik 95 Eesti Vabariik 95 Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähis-tamise ettevalmistustöödega alusta-ti juba 2012. aastal, sest lähenemas on 2018. aasta ja tänased tegemised

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of Eesti Vabariik 95 Eesti Vabariik 95 Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähis-tamise...

  • Asutatud 1908 taasilmub 1999 veebruar 2013 Nr. 54

    TähisTagem priiuse põlisTumise päeva! Ukse ees on Eesti Vabariigi 95. aastapäev. Meie riik on 24. veebruariks de iure kat- kematult kestnud 34 699 päeva, silmapilgukski lakkamata. Kuid tunduvalt vähem kui poole sellest ajast oleme olnud vabad, oma maa peremehed, st – iseseisvad. Pikkadel aastakümnetel rääkis rahvasuu igatsusega kadunud „Eesti ajast“, mis tundus terve igavikuna. 27. märtsiks 2013 on meie praegune iseseisvusaeg võrd- sustunud eelmisega – 7890 päeva. Kutsume eesti rahvast, kogu Eesti Vabariigi kodanikkonda, tänavust 27. märt- si meeles pidama. Kutsume arutlema, kuidas seda vabaduse pööripäeva – priiuse põlistumise päeva väärikalt pühitseda. Arvame, et 27. märts võiks olla ennekõike tänu väljendamise päev. Meie tänu võiks avalduda kõige erinevamates tegevustes – ühingutes, seltsides, klubides, sõpruskondades, perekondades. Kutsume riigi- ja omavalitsusasutusi selle loodetavasti kordumatu päeva kor- daminekule kõigiti kaasa aitama! Heisakem 27. märtsil 2013 riigilipud ja kandkem sinimustvalgeid värve oma rinnas! Süüdakem riigi rajajate ning Eesti vabaduse kaitsjate kalmudel küünlad!

    EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK EESTI LIPU SELTS EESTI MUINSUSKAITSE SELTS JAAN POSKA MÄLESTUSFOND KINDRAL JOHAN LAIDONERI SELTS KONSTANTIN PÄTSI MUUSEUM

    Tallinnas, 15. küünlakuu päeval A.D. 2013

    Eesti Vabariik 95 Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähis- tamise ettevalmistustöödega alusta- ti juba 2012. aastal, sest lähenemas on 2018. aasta ja tänased tegemised ongi ettevalmistus ja eelmäng meie riigi suurele 100. juubelile. Mõttetal- gutele ja juubelikava arutelule kutsu- ti varasemate EV juubelitoimkonda- de, mitmete ametiasutuste, seltside ja ühingute esindajad. Tänavu 2013. aastal saavad hoo sisse paljud algatu- sed, mis kulmineeruvad Eesti Vaba- riigi 100. aastapäevaks.Tänavu, nagu see on olnud ka varasemate juubelite eel, kuulutatakse välja konkursid ku- jutava kunsti, filmi ja teatri valdkon- nas.Vabariigi sünnipäeva auks saab 2013. aastal alguse 100 tamme parki- de rajamise projekt. Eesti põhikoolide ja gümnaasiumite õpilased korjavad sügisel tammetõrusid, mis pannakse idanema, et neist kasvatada tammeis- tikud. Eesti juubeliaastal istutatak- se tammeistikud 100 kaupa kohalike omavalitsuste poolt valitud kohtades- se, et luua igikestvust,väärikust ja tar- kust sümboliseerivad tammikud. Selle aasta 27. märtsil saab meie praegune iseseisvusaeg pi ke maks eel- misest (1918 – 1940 ehk 7889 päeva), siis on 20. augustist 1991 möödunud 7890 päeva. Selle tähistamiseks kor- raldatakse kõikjal üle riigi pidulikke üritusi ja mälestatakse meie vabadus- võitluses langenuid. Eesti Vabariigi 95.

    sünnipäevaaastal möödub sada aastat päevast, kui eestlaste ühise tegutsemise ja üldrahvaliku korjanduse toel valmis meie rahvuslik uhkus „Estonia“ teatri- maja. Lähiajaloost väärib meenu tamist ja tähistamist 25 aastat Laulva revo- lutsiooni algusest, loomeliitude plee- numist, Rahvarinde loomisest ja meie sinimustvalge lipu väljatoomisest ning öölaulupidude algusest. Järgnevatel aastatel tähistame veel ajaloolise, maa- ilmas tähelepanu äratanud, Balti keti ühisaktsioonide 25. aastapäeva, sa muti Peterburis (Petrogradis) 1917. aastal toimunud eestlaste suurt 40 000 inime- sega manifestatsiooni, mis sai eelmän- guks Eesti Vabariigi väljakuulutami- sele 1918. aastal. Kindlasti ei tohi me ära unustada meie ajaloo suurkujusid ja meeldiv sõnum meie lehelugejatele on, et Tallinna Linnavolikogu otsustas üksmeelselt toetada Jaan Poska mäles- tusfondi ettepanekut rajada meie esi- mesele välisministrile, Tartu rahulepin- gu peaarhitektile ja kunagi sele Tallinna linnapeale tema 150. sünniaastapäe- vaks mälestusmärk. Jätkame juba va- rasematel aastatel alguse saanud kena traditsiooni ja süütame 24. veebruaril mälestusküünlad meie tuntud riigi- ja kultuuritegelaste ning Vabadussõjas meile võidu toonud Vabadusristi ka- valeride haudadel kõikjal üle maailma. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja mitme- te ministeeriumite poolt moodustatud

    Kaasmaalaste mälestuse jäädvustami- se komisjoni viimaste aastate töö tule- musel on loodud register, kuhu on kan- tud meie ajaloo tuntud riigi- ja kultuu- ritegelased ning Vabadusristi kavalerid üle maailma. Õnnitleme kaasmaalasi ja eesti sõpru läheneva Eesti Vabarii- gi aastapäeva puhul ja kutsume kõiki märku andma omaalgatuslikest ette- võtmistest Eesti riigi sünnipäeva ko-

    dulehel www.eesti.ee/ev95/et/avaleht mis koondab erinevate asutuste, orga- nisatsioonide, liikumiste ja üksikisiku- te üritusi Eesti riigi sünnipäeva tähista- mistest.

    Jüri Trei Jaan Poska Mälestusfondi

    juhatuse ja EV 100 mõttetalgute toimkonna liige

  • 2 2013 veebruarPeterburi Teataja

    Läti Eesti Selts 105 läti eesti selts tähistas hiljuti oma 105. juubelit.Üritus toimus riia lätlaste seltsi majas,kontsert-aktust juhtisid imbi strenga ja Jaa- nus Johanson ning kontserdil esinesid läti eesti seltsi koor,riia eesti kooli lapsed ja nagu varasematelgi sünnipäevadel,väsimatud Jõgeva tantsuansamblid ja muusikud. Juubilari tervitasid peale läti ametlike esindajate ka eesti vabariigi suursaadik lätis mati vaarmann,ev Kultuuriministeeriumi esindaja madis Järv ja ev välisministeeriumi esindaja Jüri Trei – kaks viimati mainitut olid ka esTO 2004 riia korraldustoimkonna liikmed.

    ka Eesti Üliõpilaste korporatsioon „Vironia“. Tänu kiiresti arenevale tööstusele, rändas Eestist 19. sajan- di lõpul ja 20. sajandi algul Riiga elama nii käsitöölisi, kaupmehi kui tööstureid. Riiga meelitas ka Po- lütehniline Instituut, ainus tehnili- ne kõrgkool Balti kubermangudes. Riia Vaimulikus Seminaris õppisid paljude teiste eestlaste seas ka Jaan Poska ja Konstantin Päts. Nii tek- kis Riiga suurem Eesti kogukond. Kui 1881. a elas Riias 1565 eest- last, siis 20. saj alguseks oli nende arv kasvanud 27 tuhandeni.

    1900. a loodud Eesti Karskus- seltsi põhjal asutati 6. jaanuaril 1908. a kõiki Riia eestlasi ühen- dav organisatsioon – Riia Ees- ti Hariduse ja Abiandmise Selts (REHAS). Seltsi esimeheks valiti hilisem Eesti riigivanem ja kauaaegne Ees- ti Panga president Jüri Jaakson. REHAS on olnud koduks pal- judele kuulsatele eestlastele, ni- metagem neist vaid mõned: Jakob Pärn, Eduard Vilde, Ernst Enno, Hugo Laur, Kaarel Ird ja paljud tei- sed. Meie päevil on Läti eestlaste hulgas teadlasi ja paljude teiste eri- alade esindajaid. Esiletõstmist vää- rivad seltsi liikmed, kellest kõige- pealt tuleks mainida Elmar Johan- soni, Leo Tirot, Kersti Ćićakovat, Enn Raja (lahkunud manalateele), Tõnu Karma, Linda Dumpe, Kris- tine Ducmane, Karl Kruus, Aiva Plauća, Urve Aivare, Mare Viiupe,

    Ülo Meri, Valdeko Meri, Valdeko Johanson, Jaanus Johanson, Raja Simsone, Milvi Skirbe, Maarika Naaris jpt. 11. novembril 1988. a toimus seltsi taasasutamise koosolek. Selts sai nimeks Läti Eesti Selts. Lä- tis asuvate eesti kogukondade ka- tusorganisatsioon. Seltsi juhata- jaks valiti Leili Utno. Seega pärast 48-aastast sundvaheaega alustas oma tegevust REHAS-e järeltulija. 1997 tagastati seltsile ka aja- looline hoone Nometnu tänaval. 1. septembril 1989. aastal avas jälle uksed Riia Eesti kool, mille te- gevus katkestati 1939. aastal. 1989. a novembris alustas lauluproove segakoor „LEELO“. Algas mitme- külgne aktiivne kultuuritöö. Riias on ka ainus Eesti kogu- dus, mis pole katkestanud oma tööd. Riia Jaani kirikus toimuvad koguduse eestikeelsed jumalatee- nistused ja kord kuus läheb Läti Raadios eetrisse eestikeelne saade. 1996. aastast on Läti Eesti Selts Ülemaailmse Eesti Kesknõuko- gu liige ja seeläbi ollakse tihedates sõprussidemetes eesti kogukonda- dega üle maailma. Selts on ka Ees- ti Kultuuriseltside Ühenduse liige ning osaleb aktiivselt Eestis toimu- vatel kultuuriüritustel. 2004. a toimusid Riias Üle- maailmsed Eesti Kultuuripäe- vad – ESTO – 2004, mille ju- hataja oli tollane seltsi esimees Pärja Svarpstina. Üritusel osales üle 3000 väliseestlase. Läti Eesti Seltsi on peale Leili Utno ja Pärja Svarpstina juhatanud Piret Vald- ma ning 2011. aastast on seltsi esi- mees Toomas Kalda. Peterburi Teataja toimetus õn- nitleb Läti Eesti Seltsi juubeli pu- hul ja soovib jõudu ja sihikindlust eesti keele ja meele hoidmisel.

    J. Põllu Artiklis on kasutatud

    Imbi Strenga ja Jaanus Johansoni tekste

    Lätis elavad eestlased on alati täht- saks pidanud oma keele ja kultuuri säilitamist ja tulevastele põlvede- le edasiandmist, seepärast on ees- ti koolid tegutsenud nii Aluksnes, Apes, Ainažis, Veclaicenes kui ka Riias. Juba 1880. aastal asutati esimene eestlaste selts „Imanta“, seltsil oli oma raamatukogu, koor ja näiterühm, seltsi esimeheks oli kirjanik August Kitzberg. Aktiiv- selt tegutsesid veel Riia Eesti Jõu- karastuse Selts, võimlemisselts Aberg, Riia eesti Kaubatarbijate Ühisus. Omal ajal oli hästi tuntud

    Läti Eesti Seltsi juhatajad 1. Leili Utno

    1988-1992. a. 2. Pärja Svarpstina

    1993-2005. a. 3. Piret Valma

    2005-2011. a. 4. Toomas Kalda

    al.2011-

    Eestlased Piiteri teel Läbielatud juhtumusi, nii tõsiseid kui naljakaid, on käesole- vasse raamatusse kokku kirjutanud kolmkümmend seitse au- torit, piiterlast, kes kõik on seda imelist noorusaega meenuta- nud ärksa hinge ja avali südamega, ka suure tänutundega Nee- valinnale.

    Raamatu koostaja Helle-Iris Michelson

  • 32013 veebruar Peterburi Teataja

    Тынис Мяги в гостях у петербуржцев

    НОВОСТИ

    И.А.

Search related