efi info 1/2013

I l m a r R a a g i f i l m i s

Ursula Ratasepp Mait Malmsten

Külliki Saldre Peeter Tammearu Leila Säälik Piret LaurimaaAarne Mägi Ene Järvis Helena Merzin

Stsenarist Ilmar Raag Operaator Kristjan-Jaak Nuudi ESC Heli Horret Kuus Olger BernadtKunstnikud Jaagup Roomet Kristjan Suits Kostüüm Anu Lensment Montaaž Tambet Tasuja

Muusika Mari Pokinen Produtsent Riina Sildos

ALLFILM & CINEMA24 ESITLEVADLEMBIT ULFSAK, GEORGE NAKHASHIDZE, ELMO NÜGANEN, MIKHAIL MESKHI, RAIVO TRASS F I LM IS ”MANDARIINID”

OPERAATOR REIN KOTOV E.S.C. KUNSTN IK THEA TELIA KOSTÜÜM IKUNSTN IK SIMON MACHABELI MONTEER I JA ALEXANDER KURANOV HEL IRE Ž ISSÖÖR ID HARMO KALLASTE & IVO FELT HEL I LOOJA NIAZ DIASAMIDZE PRODUTSEND ID IVO FELT & ZAZA URUSHADZE RE Ž ISÖÖR ZAZA URUSHADZESTSENAR IST

SÜGISESED ESILINASTUSED

10. oktoober"Kertu" režissöör Ilmar Raag, tootja Amrion, mängufilm

24. oktoober"Kullaketrajad", režissöör Hardi Volmer, tootja Traumfabrik, dokumentaalfilm

15. oktoober"Okupeeri oma müür" , režissöörid Peeter Vihma, Artur Talvik, tootja Eetriüksus, dokumentaalfilm

31. oktoober"Mandariinid", režissöör Zaza Urushadze, tootja Allfilm, mängufilm

"Multivant" animafilmid lastele

16. oktoober

"Ada + Otto" režissöör Ülo Pikkov, tootja Eesti Joonisfilm

"Limonaadi lugu" režissöör Vallo Toomla, tootja Nukufilm

"Liivamees"režissöör Pärtel Tall, tootja Nukufilm

3

EFS INFO

SisukordSügisesed esilinastused 2Eesti Filmi Instituudi kooliaeg 4Vaheldusrikkust oodates 6Värske pilk dokkidele 8TOETUSEDEFI toetused 1.01.-30.09.2013 10EFI toetatud filmide esilinastused 2013 14Taotlusvoorud 2013 15EKSPORTHoogne festivaliaasta 16"Kohtumõistjaga" Karlovy Vary's 17Hea lugu 18Õlimäe õied Locarnos 20KINODKinokoja filmilevi arengutest ja töökorraldusest 22Mis on mobiilne kino 24Solaris Kino alustab sügist kolme tugeva filmiga 25Poliitikast romantikani, digiteeritult! Artis 26Palju eestlasi ja noppeid auhinnahooajast! Forum Cinemas 28MEDIACreative Europe jätkab MEDIA sissetallatud rada 29I poolaasta MEDIA toetused 29MEDIA stipendiumid 2013 29ARVE JA FAKTEEFI toetatud filmid Eesti telekanalites 30Eesti filmide kinolevi 2013 37Kinolevi top 2013 37KOOLITUSEDSOFAlt tõusevad Euroopa filmitööstuse uued teerajajad 38Engage 2013 - verinoorte filmitegijate koostööprojekt 39Dokumentalistid said kokku 40TEATEDUued Eesti filmid saavad tiitrid vaegkuuljatele ja -nägijatele 41Digitaalne pärand 42

Esikaanel "Kertu", režissöör Ilmar Raag

Eesti Filmi Sihtasutuse kontaktandmedÜldtelefon: 627 60 60Eaks: 627 60 61E-post: film@efsa.eePostiaadress: Uus 3, Tallinn 10111EFS avatud E-R 9.00-17.00Taotluste vastuvõtt E-N 10.00-16.00

Edith Sepp tegevjuht: 627 60 60 edith@efsa.eePiret Tibbo-Hudgins, peaprodutsent: 627 60 64, piret@efsa.eeLea Kroonmann, arendusjuht: lea.kroonmann@kino.eeKatre Kajamäe, sekretär-juhiabi: 627 60 60, katre@efsa.eeKaarel Kuurmaa, filmiekspert: 627 60 00, kaarel@efsa.eeKristina Märtin, tootmisassistent: 627 60 69, kristina@efsa.eeMilla Raaper, pearaamatupidaja: 627 60 66, milla@efsa.eeTristan Priimägi, välissuhete juht 627 60 68,tristan@efsa.eeEda Koppel, infojuht 627 60 63, eda@efsa.eeEndel Koplimets, eelarvenõunik: 62760 02, endel@efsa.eeAnu Ernits, MEDIA Desk Eesti juhataja: 627 60 65, info@mediadeskestonia.euAnu Krabo, filmipärandi projektijuht: 627 60 04, anu.krabo@efsa.ee

ISSN 1736-065X

4

EFI INFO

Töö EFI-s juba käib, aga nüüd oleks paras aeg tutvustada uute juh-tide tulevikuplaane ja

mõtteid seoses praeguse seisu-ga Eesti kinomaastikul.

Nüüd, kus EFSA-st on saanud EFI, on õige aeg küsida, mil-lised uued tuuled puhuvad Eesti filmi koridorides?Eesti Filmi Sihtasutus oli eel-kõige toetuste jagaja ja riigi-abi vahendaja, aga Eesti Filmi Instituut peaks arenema vald-kondlikuks keskuseks. Üks te-gevusi on toetuste jagamine ja lisarahastuse leidmine filmide tootmiseks. Kaua aega on puu-dust tuntud sellest, et Eestis

ei ole keskset valdkondlikku organisatsiooni, mis tegeleks terviklikult valdkonna arendu-sega ja seisaks ennekõike selle eest, et eesti film säilib rah-vuskultuuri osana. EFI uuteks tegevussuundadeks on vald-kondlik arendus, maaturundus ja TF pärand, millega tegele-takse sihikindlalt ja omatakse pikaajalisi plaane.

Mida see praktikas tähendab, et EFI tegeleb turundusega? Kui tootja läheb oma filmi-ga turule, peab eeltöö olema tehtud: filmiagendid ja -agen-tuurid teavad, mis on Eesti, millised on võimalused, mida järgitakse, milline on kasvu-

Eesti Filmi Instituudi kooliaegNii nagu 1. september on uus algus kõi-gile kooliteed alustavatele või jätkavatele õpilastele, on ka Eesti Filmi Instituudi jaoks algamas uus värske peatükk. Eesti Filmi Sihtasutusest (EFSA) sai Eesti Filmi Instituut (EFI) ning oma panuse eesti filmi edasisse arengusse annavad kolm uut inimest, kes kõik on pikki aastaid filmiga seotud ja haaravad nüüd esimest korda ohjad, et tüürida meie niigi edukat filmilaeva uude peatükki. EFI uuteks juh-tideks on instituudi juhataja positsioonile asunud Edith Sepp, peaprodutsendi rolli üle võtnud Piret Tibbo-Hudgins ja eesti dokumentaalfilmide arengut jälgiv Kaarel Kuurmaa.

keskkond, kus tegija toimetab, milline on Eesti hoiak oma fil-mi toetamisel jne. See on po-sitiivne ja jõuline kuvand eesti filmitegijatest. Samuti on maa-turunduse esindajal suur osa lobitöös.

Üldiselt valitseb arusaam, et kui film on hea, siis saavad kõik sellest aru. See, et film on hea, on lähtepunkt, aga edasi algab turundamine. Tegemist on ikkagi väga suure turuga, kus filmi väljatulemisele eelnev infoväli mõjutab filmi saatust. Kui loome tugeva tausta, et ees-ti film on hea ja Eestis on tugev loominguline traditsioon ning tootmiskeskkond, muutub fil-mide vastuvõtmine kindlasti

kergemaks potentsiaalsele ost-jale.

Seejuures on oluline, et tõu-seks eesti filmitegijate enese-teadvus ja nad usuksid endasse. Kõikide EFI tegevuste taga on alati eesti filmitegija - tema töö ja loomingu hoidmine ja väär-tustamine.

Millistel filmifestivalidel on eesti filmid alati esindatud?Eesti filmid on olnud esindatud suurtel filmifestivalidel, nagu Cannes`i, Berliini, Veneetsia, Toronto jt festivalid, aga ees-märgiks on jõuda põhivõistlus-programmidesse. Eesti filmid on küll esindatud A-klassi fes-tivalidel, aga võistlusprogram-

Edith Sepp

Foto Viktor Koshkin

5

EFI INFO

midesse tihti ei ole jõudnud, pean siinkohal silmas just eel-pool mainitud festivale.

Kui nüüd tootmisest rääkida, siis millises suunas oleks vaja liikuda?Et jõuda mingile tasemele, peaks Eesti aastas linastama keskmiselt 5-6 uut mängufilmi, lisaks ani-mafilmid ja dokumentaalfilmid. EFI vastutada on, et valdkond selle numbrini jõuaks. Üks la-hendustest on kindlasti kaas-tootmine, sest Eesti üksi ei jõua kõiki neid filme toota. Eesmärk on paotada erinevaid uksi, et välistootjad ja nende projektid võiksid Eestisse jõuda, see kind-lasti suurendaks filmitootmise mahtu. Paranema peab koostöö Eesti telekanalitega ja eraettevõt-jatega.

Tootmise alla kuulub ka transmeedia projektide toeta-mine, mis peaks võimendama filmide turundamist ja levi-tamist. Uued tehnoloogilised lahendused on valdkonnale võimaluseks: pilk peab olema suunatud tulevikku, tuleb olla paindlik muutuste suhtes ja avatud uutele arengutele.

Kas tooksite mõne näite hetkel käigus olevatest pro-jektidest?Hea näide on oktoobris toimuv Iisraeli stsenaariumitoimetajate (script-editors) koolitus, mille raames analüüsitakse ühe uue eesti filmi stsenaariumit ning luuakse alus hilisema ümber-kirjutamise jaoks. Stsenaariu-mitoimetajatest on suur puu-dus, sama oli aga kümmekond aastat tagasi Iisraelis, kus samu-ti oli tegijaid ja lugusid, aga ei tulnud häid filme. Nende ko-gemustest õppides anname ka Eesti tegijatele võimaluse end koolitada, et lood muutuksid tugevamaks.

Kas on tulemas ka mõni välismaine koostöö?Laua peal on ka järgmine koos-

tööleping, mille allkirjastame Lõuna-Koreaga. Lõuna-Korea on praegu jõuline kaastootja ja otsib uusi võimalusi. Loodeta-vasti jõuab sealt Eestisse lähiajal üks kaastootmine või allhange.

Kas selgitaksite natuke, mida peate silmas allhangete osas?See osa, mida EFI suudab pakku-da kaastootjale, on väike. Seega ei jõua kõiki projekte toetada. Koostöös Film Commissioni’ga on oluline luua professionaalne allhanke keskkond, et firmad, kes on meil turul, jääksid püsi-ma ja muutuksid iseseisvamaks. Tegijaid peab hoidma töös, sest meie probleem on kindlasti professionaalsete tegijate kadu-mine. Kuna Eestis ei ole maksu-soodustusi, siis erinevalt Lätist

või Leedust, liigub Eesti roh-kem Skandinaavia mudeli poo-le, kus samuti ei ole maksusoo-dustusi. Skandinaavias toimib väga hästi filmitootmise all-hanketööstus, sest rõhuasetus on kvaliteetse teenuse pakku-misel. Põhjamaade Ministrite Nõukogu toel toimus kevadel Skandinaavia produtsentide ja Eesti tootjate kahepäevane se-minar, mille jooksul sai selgeks, et kusagilt peab alustama. Alus-tama peab isegi siis, kui pole maksusoodustusi. Põhjamaad ei ole meid maha kandnud, aga aeg-ajalt napib meil endil usku oma võimalustesse.

Tulles Eesti juurde tagasi, peame siiski küsima, mida uut võib näha valdkondlikus arenduses?EFI tegevus peaks olema tihe-dalt seotud hariduse, vaataja kasvatamise ja täiendkoolituse-ga, filmipärandi digiteerimine ja filmide näitmisega.

Selles etapis panustame koostööprojektidele nagu Iis-raeli stsenaariumitoimetajate koolitus, et koolitada nii tu-dengeid kui ka professionaal-seid stsenariste koos. Sünergia põlvkondade vahel on oluline. Samaaegaselt stsenaristide koo-litusega toimub produtsenti-dele mõeldud tootmispõhine töötuba, mida korraldab Iisraeli Filmi Fondi juht Katriel Schory, kes on pannud aluse iisraeli filmi võidukäigule maailmas. Õppima peab ikka parimatelt.

Koolitused on üks osa, pro-jektide ja festivalide kaardista-mine ja toetamine, süsteemne lähenemine toetatavatele pro-jektidele, mis rikastavad ja avar-davad eesti filmi kättesaadavust Eestis ja välismaal ning toovad

eesti filmi vaatajale lähemale, on teine pool.

Valdkondliku arenduse üks eesmärkidest on muuta film ühiskonnas nähtavamaks. Eesti filmidest peaks kindlasti roh-kem kirjutama, et filmikriitika kosuks, seda oleks vaja eelkõige tegijatele, et saada adekvaatset tagasisidet oma filmi kohta. Oluline on ka see, et Eestis ha-kataks jälle kirjutama uurimus-töid eesti filmist, samuti on vaja teha eesti filmi statistikat, et aru saada, mida ja kellele me toodame, mis on meie tegevu-se tulem ja mida vajab ühis-kond laiemalt.

Mainisite, et EFI üks tegevus-valdkond on ka filmipärand. Mida konkreetselt silmas pidasite?Üks väga oluline samm EFI jaoks on Tallinnfilmi pärandi restaureerimine ja digiteerimi-ne. Suur osa Tallinfilmi päran-dist peaks saama kaardistatud,

restaureeritud ja digiteeritud. Kindlasti on siinkohal teemaks autoriõigus. Pärandi säilita-mise alla ei kuulu mitte ainult digiteerimine, vaid ka publiku koolitamine ja pärandi avalik-kusele kättesaadavaks tegemine. Selleks on EFI-l kino Artis, mis peaks tulevikus sellega rohkem tegelema.

Kultuuriministri algatusel on käima lükatud kultuuri-pärandi projekt, mille raames peaks rahvas saama aastaks 2018 Eesti filmitegijatelt kin-gituse, ja ma ei pea siinkohal silmas EV100 filmiprojekti. Teemaks on olnud osalise fil-mipärandi laiaulatuslik digitee-rimine ja avalikkusele kättesaa-davaks tegemine.

Eesti kinode digiteerimisest on palju räägitud – kui kau-gele oleme jõudnud?Filmide näitamine on täna ot-seselt seotud Eesti kinode digi-teerimisega ning selle teemaga tegeletakse aktiivselt. Tallinna kaks väikekino on digiteeritud, aga maakonnakinodel on hirm, et pealinnast edasi ei liiguta. Tegelikult on maakonnakinode vajadused kaardistatud ja di-giteerimisevõimaluste leidmi-sega tegeletakse. Maakonnaki-node puhul ei saa keskenduda ainult Eesti ja Euroopa filmide näitamisele, vaid tuleb pakkuda laiahaardelist repertuaari. Olu-line on luua võimalused lastele ehk kasvatada järeltulevat põlv-konda, kes oskab hinnata kinos käimise kogemust ja vahet teha koduekraani ning kinoekraanilt vastupeegeldava pildi vahel.

Tänapäeva kino ei ole enam ammu koht ainult filmidele, vaid pigem võimalus vahenda-da elamusi alates kontsertidest kuni teatrietendusteni..

Edith Seppa küsitlesid Ra Ragnar Novod ja

Henryk Johan Novod

Eesmärk on paotada erinevaid uksi, et välistootjad ja nende

projektid võiksid Eestisse jõuda.

6

Vaheldusrikkust oodatesMida EFI uus tootmisosakond kõige rohkem ootab kui neile tuuakse toetustaotlused? Nii nagu vaataja ootab eesti filmilt mitmekesisust, nii ot-sime seda ka meie nii lugude kui tegijate osas. Huvitavaid kaasaegseid ja ajastudraama-sid, žanrifilme ja põnevaid vormikatsetusi, lugusid lastele ja noortele, mida loovad nii noored kui kogenud filmite-gijad. Peamised hindamiskri-teeriumid on hästi kirjutatud hea lugu, selle potentsiaalne lahendus filmikeeles ning loo-mulikult - kas sellele loole on olemas ka vaatajad.

Aga nö suurem eesmärk?EFI pealisülesanne on talendi hoidmine ja talendi arengu-le kaasaaitamine ning ma ei pane siia piirangut, et tõeline talent teeb ainult art-house filme. Filmitegija võib olla an-dekas ka puhta žanrifilmi loo-mises. Ei pea olema hiromant, et seda ära tunda. Nii Eesti kui Eurimages'ile esitatud stsenaa-riumite ja režiivisioonide lu-gemise najal võin kinnitaga, et lummav ja kaasahaarav "miski" avaneb juba esimestel lehekül-gedel. Muidugi võib juhtuda,

et edasisel lugemisel maagia haihtub või on tulemuseks mit-te enam nii maagiline film, aga see on pigem erand. Keskpära-sus ja klišeed on nähtavad juba kirjapandud faasis, neid ei ole võimalik peita.

EFI-l on uued toetuste alafondid – vähemuskaas-tootmine ja ristmeedia, mille taotlusvoorud toimusid sügisel. Missugused olid tulemused? Vähemuskaastootmises oota-sime ausalt öeldes aktiivsemat osavõttu, esitati ainult doku-mentaalfilmide ja ühe nukufil-mi kaastootmistoetuse taotlu-sed. Ehk oli tegemist uue asjaga või oli suvi nii ilus, et kokku-lepete tegemine ja paberite kokkupanek tundusid ilmaga liialt vastuolus olevat. Igal juhul on tegemist äärmiselt olulise fondiga meie produtsentide jaoks, mille mahtu me tahame võimaluse korral edaspidi suu-rendada.

Vähemuskaastootmisele kehtestatakse järgmisel aas-tal kaks taotlustähtaega – üks aasta alguses, teine aasta teises pooles. Toetust eraldatakse täis-pikkadele mängufilmidele, pik-

kadele dokumentaalfilmidele (al. 50 min.) ja animafilmidele. Vähemuskaastootmises olevate mängufilmide puhul ei kehti 4 kuu reegel, see tähendab, et taotlus tuleb esitada 4 kuud enne põhivõtete algust. Vähe-muskaastootmise voorus teeme otsused 30 päeva jooksul ja ma arvan, et just otsuse saamise kiirus võib olla väga atraktiivne moment välispartneritele.

Aga ristmeedia?Rist- ja transmeedia toetusfond on meil alles selline pisukene – 15 000 eurot. Sügisesse taotlus-vooru saabus 15 projekti, mil-lest on selles infolehes veel vara rääkida, taotluste menetlemine alles käib. Igal juhul on tege-mist põneva kaasaegse mee-diavaldkonnaga, mis on võetud luubi alla ka Euroopa fondide rahastuskeemides. EFI nagu näiteks MEDIA programmgi toetab esialgu vaid filmilugu-de edasiarendamist läbi rist-ja transmeedia platvormide. Selge on see, et igale filmile ei ole võimalik luua laiaulatuslikku rist- ja/või transmeedia lahen-dust, aga kui see on võimalik, võivad tulemused olla vägagi huvitavad. Sügisest vooru võib

pidada omamoodi pilootvoo-ruks, vaatame, mis sellest välja kasvab.

Mis on Eestis seni kõige parem näide filmiloo edukast arendamisest läbi ristmeedia platvormide?Arvan, et "Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta". Kuigi pro-jektil oli ristmeedia potentsiaali rohkemaks kui ellu viidi, are-nes ja laienes „Kormoranide“ lugu erinevatel meediaplatvor-midel vaimukal moel - projekti arenduse ajal esinesid näitlejad Terevisioonis, hiljem esinesid nad muusikaauhindade jaga-misel jne.

Postimehe poolt filmiinimes-te seas läbiviidud küsitluse järgi kuulutati möödunud aasta parimaks filmiks Kaspar Jancise film “Villa Antro-poff ”. Tiit Tuumalu küsis oma kommentaaris, et kus inimesed seda animafilmi näha saaksid?Tegelikult ei peaks nii olema, et vaataja otsib Eesti filmi ja vahel ei leiagi. Eesti film peab ikka ise otsima vaatajat.

Kohtumisel animastuudio-te ja Animaliidu esindajatega

EFI INFO

7

oli üks oluline teema seesama probleem: animafilme ei tehta ainult rahvusvaheliste festiva-lide jaoks, vaid need peavad olema kättesaadavad ka Eesti vaatajatele. Üks lahendustest on hakata uuesti välja andma animafilmi aastakogumiku DVD-sid, mille peal oleksid kõik aasta jooksul tehtud joo-nis- ja nukulühifilmid. Aasta-kogumiku väljatoomisele võiks eelneda turunduskampaania ja kinoseansid, mille korraldamist EFI saab rahaliselt toetada.

Millised muutused on uues taotluste eraldmise eeskir-jas (TEE) võrreldes kehtiva eeskirjaga?Muutusi alates uuest struktuu-rist kuni väiksemate seikade-ni välja on piisavalt palju, et

neid siinkohal ükshaaval üles lugema hakata. TEE tegemine on pikk protsess ja me alusta-sime sellega juba suve hakul. Iga TEE punkt tuleb ka nö läbi mängida, kaaluda poolt ja vas-tuargumente ning vahel leida kuldne kesktee. Kõige olulise-maks pean valdkonna aktiivset osalemist uue TEE tegemises ning ma tänan kõiki filmitegi-jad selle eest südamest. Paljud parandusettepanekud said sisse viidud, paljud punktid täpsus-tusid ja said selgema lahendu-se. Täna on uus TEE valdkonna käes teisel lugemisel. Lõpusir-gele tahame jõuda oktoobri keskel. Uus TEE kinnitatakse EFI nõukogu poolt novembri algu-ses ja see hakkab kehtima 2014. aastal.

Millal saab ümber pabertaot-luste aeg? Mida kiiremini, seda parem. EFI elektroonilise taotlus- ja aruandlussüsteemi ülesehi-

tamine on TEE järel järgmine suur administratiivne üles-anne. Süsteemi kokkupanek ja selle omavahelise sidususe loomine paberil on kõige väik-sem mure, sellega oleme juba alustanud. Suur ja kallis töö on programmi loomine. Parimal juhul võiks elektrooniline taot-lussüsteem tööle hakata 2014. aasta teises pooles, vähemalt sinnapoole me püüdleme.

Kui kaugel on Eesti Vabariik 100 filmiideede konkursi võitjalugude areng?Ootame 17 võitjaloo stsenaa-riumiarenduse toetustaotlusi 14. oktoobri vooru. Taotluse lisana palume esitada 5-10 le-heküljelise treatment'i. EFI la-seb treatment'id inglise keelde tõlkida ning kutsub stsenaris-

tidele abiks kolm personaalset stsenaariumitoimetajat. Need on Ana Sanz Magallon, Chris Routh ja David Pope. 19. – 20. detsembril toimuvad Tallin-nas stsenaristide personaalsed kohtumised toimetajatega, iga projekt saab 90 minutit. Siiski - see protsess ei ole kohustus-lik. Kellele tundub, et ta saab oma jõududega hakkama, siis pole hullu, võib ka nii. Toime-tajad ootavad uut arendatud treatment'i veebruari keskpai-gaks. Stsenaariumide esimesed versioonid peavad valmis saa-ma hiljemalt 2. septembriks 2014.

17-st loost 9-le eraldatakse arendustoetust ja sellest oma-korda 5 – 7-le tootmistoetust. Filmide esilinastused on pla-neeritud 2017. aasta sügisest 2018. aasta lõpuni välja.

Piret Tibbo-Hudginsit küsitlesid Ra Ragnar Novod

ja Henryk Johan NovodPiret Tibbo-Hudgins

Foto Viktor Koshkin

EFI INFO

Peamised hindamiskriteeriumid on hästi kirjutatud hea lugu ja

selle potentsiaalne lahendus filmikeeles.

8

Kaarel Kuurmaa

Foto Viktor Koshkin

Mida uut on oodata doku-mentaalfilide valdkonnast?Töö dokumentaalfilmidega on olnud järjepidev ning eks jät-kub sama tegevus, mille võt-tis samal positsioonil 5 aastat töötanud Raimo Jõerand hästi kokku tänavu esmakordselt toi-munu dokumentalistide suve-koolis: see on üks pidev ande ja talendi otsimine. Lõppkok-kuvõttes on see muidugi üld-se kogu Eesti Filmi Instituudi ülesanne, sõltumata žanrist. Kogu aeg loodad leida uusi ta-lente, uusi andeid ning hoida ja arendada neid, kes on juba pildil.

Kuidas iseloomustaksite Eesti dokumentalistika hetkelist seisukorda?Eesti dokumentalistika on praegusel ajal väga kirev. Meil on valdkonnas inimesed, kes on rajanud selle žanri 60nda-tel. Mark Soosaar, Rein Maran ja Mati Põldre teevad endiselt filme. Peep Puks on aktiivne toimetaja. Andres Söödil on veel hiljuti filme välja tulnud. See on huvitav hetk, kuidas ühe žanri mälu Eestis veel üheaeg-selt koos tegutseb.

Samal ajal on peale kasva-mas uus põlvkond filmitegi-jaid. Ma näiteks vaatasin just valminud või valmimas filmide järgi, et neid tegijaid, kes on sündinud peale 1980. aastat on ligi 20. Sellelt põlvkonnalt ootakski nüüd teravamat läbi-murret. Kõik teed selleks on ju tegelikult avatud.

Millised on tänavuse aasta suurimad pärlid?Tänavuaastane suurim ki-

nodokk on seni olnud Heilika Pikkovi „Õlimäe õied“, mis oli ootamatu hitt ja sai ligi viis tuhat vaatajat ning Locarno fil-mifestivali auhinna. See lihtne autbiograafiline lugu Eesti pä-ritolu nunnast, kes elab Iisrae-lis Õlimäe lähistel kloostris on kindlasti heas mõttes üllataja. Tore oli ka Aljona Suržikova film “Suur-Sõjamäe“. Jällegi ju noore autori teos, kes on pärit hoopis venekeelsest Eesti pe-rekonnast. Ka selle kogukonna lood on meil rääkimata, vähe-malt seespoolse pilguga. See on väga tähtis, sest meil elab suur hulk väga värvikat ja tempera-mentset muukeelset elanikkon-da, kelle hulgas on palju veel üleskorjamata lugusid, mis on ometi meie ümber ning do-kumentalistid peaksid ka neid lugusid rääkima.

Kuidas võiks iseloomustada Eesti dokumentaalfilmide praegust kvaliteeti, eriti võr-reldes välismaa omadega? Eesti dokumentalistide teh-niline tase ja lugude jutusta-mise oskus on korralik tugev keskmine, aga seda tõelist lä-bimurret meil ei ole. Ka ei ole selliseid režissööre, keda iga festival pikisilmi ootaks. Sa-mas, natuke meid teatakse ja päris nurgatagused me ka pole. Meil on tegelikult unikaalne positsioon kultuuride ristteel elamise tõttu. Siin on niipal-ju mõjusid ja võimalusi kuhu liikuda, mida omaks võtta ja mida edasi jutustada. Sest ega lugu ei pea olema püüdlikult eksootiline. Lugu peab olema tugev, et tema narratiiv üllataks inimest. Kõige hullem on see

kui film jätab ükskõikseks. Ma tsiteeriks siinkohal kahe dokfil-mide Oscari tootnud filmi pro-dutsenti Simon Chinn’i: "Suu-repärase dokfilmi saladus on eelkõige tugev narratiiv. Film peab olema suurem kui tema osade summa ning ta peab suhtestuma oma publikuga. Sa pead pakkuma inimestele mi-dagi, mida nad ei oota, miskit mis paneb nad naerma, nutma ja see peab neid inspireerima". Ma kirjutan sellele täielikult alla.

Meie probleem on kindlasti ka see, et Eesti dokfilm tervi-kuna ei ole kaubamärk, mida välismaised festivali program-mikoostajad ootaksid, sest kui ei ole ühtegi Eesti filmi, siis ei teki neil hämmastust. Kui aga on puudu mõni Soome dokk,

siis võetakse Soomest kellegagi ühendust ja küsitakse, et kas nad ehk ei saanud õigeid filme kätte? Eesti jaoks on see pigem haruldus, kui dokk teeb kor-raliku festivalide ringi ehk siis linastub paarkümnel festivalil. See võiks ju ometi olla filmite-gijate üks ambitsioon? Vat seda ambitsiooni tahakski rohkem näha. Et mitmekümnel festi-valil käimine oleks regulaarne nähtus mitte haruldus. Esimene eesmärk on muidugi jutustada üks puudutav lugu ja teha hea film, aga hea film lähebki fes-tivalidele. Need asjad käivad koos.

Milles seisnevad probleemid eesti dokumentalistikas ja kuidas neid lahendada?Mõnede dokumentaalfilmi-

Värske pilk dokkidele

EFI INFO

9

de puhul jääb mulje, et filmi hakatakse tegema miski “aja jäädvustamise” nimel ja seda nimetatkse koheselt suureks väärtuseks, et midagi on tal-letatud. Aga see pole väärtus omaette kui midagi on lihtsalt filmitud, see peaks olema ka suurepäraselt teostatud. Olu-line on lisada aja jäädvusta-misele ka kunstiline mõõde ja kvaliteet. Ainult seeläbi jõuavad filmid ka vaatajani. See on ää-retult tähtis, et riikliku toetuse saanud dokke vaadatakse nii ki-nos, teles kui ka rahvusvahelis-tel filmifestivalidel. Need kolm asja võiksid koos käia. Vahel on ikka väga kurb kui mõnda dok-ki vaatab kinos ainult sadakond inimest. See on umbes sama kui mõni kandidaat saab vali-mistel kümmekond häält. Ma lihtsalt ei saa sellest aru, kas siis ikka oli mõtet kandideerida või filmi teha?

Loomulikult tuleb doki suu-rem vaatajaskond telest ja nii see ka jääb, aga mitmed dokid võiksid püüda seda, et neid vaadatakse suurema hulga rah-va poolt ka kinos suure ekraani maagilises mõjus ja valguses.

Me elame sellisel ajastul, kus kõike on juba ülekülluses, et valmis filmi müümine on väga tähtis ja selle nimel ta-sub võidelda ning vaeva näha, et saada inimesed ekraani ette, sest tegelikult suhtes publikuga see kino ime sünnibki. Niisa-ma midagi talletades võib ju ka lihtsalt andmekandjad otse arhiivi anda.

Mida teie soovitaksite eesti dokumentaalfilmi tootjatele?Ma olen teinud 8 aastat PÖFFi, DocPointi, tARTuFFi ja Kumu Dokumentaali programmi ja olen alati seejuures püüdnud näidata, et dokumentaalfilm ei ole mingi mängufilmi vaene alažanr, vaid dokfilmi emot-sionaalne puudutavus võib olla suuremgi kui mängufilmil. See, mis tegelikult toimub doku-

mentalistikas, on mu meelest palju huvitavam kui see mis toimub mängufilmis. Dokfil-mides on, nii üllatav kui see ka ei tundu, võimalusi ja kreatiiv-sust palju rohkem. Selle tugeva ajastu lainega võiks Eesti do-kumentalistid rohkem seotud olla. "Kõik on võimalik" tunnet võiks rohkem olla. Cannes’i festivali on võidetud dokfilmi-ga ning tänavu juhtus see ka maailma vanimal ehk Veneetsia filmifestivalil.

Millised on praeguse seisuga mõned peagi linastuvad ja oodatumad Eesti dokumen-taalfilmid?Rahvuvaheliselt oodatakse kah-te filmi. Esiteks kindlasti “Jee-sus elab Siberis”. Arbo Tam-

miksaare ja Jaak Kilmi film, mida on aastaid tehtud ning selle järgi küsitakse palju. Tei-ne väga huvitav ja uus asi, mis peaks ilmavalgust nägema on Vladimir Loginovi film „Sipel-gapesa“. See on režissöör, kes on tulnud täiesti väljaspoolt süsteemi. Iseõppija, kes on tei-nud hobikorras mõned filmid, mis on valitud venekeelsetele festivalidele. Nüüd on tal esi-mest korda korralik produkt-sioonifirma ning seeläbi ehk ka professionaalsem postprodukt-sioon.

See projekt valiti ka mai-nekale Nordisk Forumile, mis on Põhjamaade tulevaste do-kiprojektide kaitsmine. See oli seal rikkas Skandinaavia liigas konkurentsitult kõige väiksema eelarvega film. Sellegipoolest, see tekitas suurt huvi, oli näha, et seda lugu oodatakse – loos on mingi huvitavus. Ja samas räägib ta ju lihtsast Lasnamäe garaažikompleksist ning selles

sisalduvatest erinevatest mik-romaailmadest. Nii geniaalselt lihtne aga milline kaunis teos-tus. Treiler on nii ilus, et võtab sõnatuks ja seda ju audiovi-suaalne kunst tegema peakski.

Selle aasta sügis tuli üllata-valt sotsiaalselt terava loomu-ga, kui loetleda mõned nimed: Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Sempe-ri „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“, Leeni Linna „Vere-grupp“, Artur Talviku ja Peeter Vihma „Okupeeri oma müür“ ning muidugi Aljona Suržikova “Suur-Sõjamäe”. Meeldiv, et dokumentalistikasse on tulnud juurde teravat sotsiaalset närvi. Eestis on muidu tehtud tradit-siooniliselt väga head poeetilist tõsielufilmi. Nüüd on juur-de tulnud sotsiaalset teravust,

mille üle on hea meel. Lisaks tuleb veel huumorit. Ma ootan väga Kiur Aarma ja Hardi Vol-meri „Kullaketrajaid“, mis saab olema omamoodi dokumen-taalkomöödia. Eks traagilise draamanoodiga muidugi, aga naerda saab ikka ka korralikult.

Eesti dokumentalistid koon-dusid eelmisel aastal ühte - mis on ja millega tegeleb Eesti Dokumentalistide Gild?Dokumentalistid on olnud ikka klassikaliselt üsna üksikud hun-did ja töötanud omaette, eriti peale vana kinosüsteemi lagu-nemist 90-ndadest alates. Gild võiks olla see liitja mis tegeleks selgelt oma valdkonna arenda-misega ning žanri popularisee-rimisega. Gild liidab dokumen-talistikaga tegelevaid inimesi ja püüab aidata valdkonna aren-gut, korraldades konverentse ja kohtumisi, mis toetab seeläbi ehk ka rahvusvahelist läbimur-ret, et oleksid olemas kontaktid

ning toimuks suhtlus vanema ja noorema põlvkonna vahel.

Tulemused on alles ees. Ükski asi ei toimu kiirelt. Nii nagu tõsielufilm ise nõuab aega ja kannatlikkust nii ka see liitu-mine, et asi ikka edukalt tööle läheks. Emotsioon on praegu positiivne ja seda näitas ka au-gusti alguses Esnas toimunud suvekool, kus ühel ajahetkel oli sisuliselt terve valdkond oma ajaloolises hiilguses ja tulevik-ku vaatavate noortega koos ühe katuse all. Seal olid need, kes 60-ndatel alustasid ja need kes alles nüüd õpivad Balti Filmi – ja Meediakoolis. Kõik koos aru-tati ja suheldi kirglikult Eesti dokumentalistikast hommikust hilisööni. Need jutud olid väga inspireerivad. Seda oli silmist näha, et on tahe paremaks saa-da ja olevikku mõtestada. Kok-kuhoidmise ja üksteise toeta-mise soov on väga suur.

Esnas toimusid ka peaaegu valmis filmide testlinastused, mis oli väga kasulik kogemus. Oma pooleldi valmis filmi-ga avalikkuse ette tulek on looja jaoks alati tundlik hetk. See on suur alastuse ja ava-tuse hetk. Õnneks oli meil 3 julget ja nende kolme filmi üle toimusid ka vabas vormis arutelud. Selliseid läbivaatusi võiks rohkem teha, et tegijad saaksid enne filmi esilinastu-mist rohkem tagasisidet oma mõttekaaslastelt, kes võivad muidugi olla ka suurimad ning julmemad kriitikud. Aga lõpp-kokkuvõttes see kindlasti aren-dab ning aitab jõuda laiema vaatajaskonnani, mis on loode-tavasti iga filmitegija eesmärk ning ringiga algusse tagasi jõudes, vaatajateni jõudmiseks tuleb jällegi häid filme teha. Dokumentalistide suvekoolist saab lugeda ka lk 40.

Kaarel Kuurmaad interv-jueerisid Ra Ragnar Novod

ja Henryk Johan Novod

Esimene eesmärk on muidugi jutustada üks puudutav lugu

ja teha hea film, aga hea film lähebki festivalidele.

EFI INFO

10

EFI toetused Sõlmitud lepingud 1.01.-30.09.2013

FIRMA NIMI/ISIK PROJEKTI NIMI SUMMAMÄNGUFILMI TOOTMIS- JA JÄRELTOOTMISTOETUSE LEPINGUDAllfilm Mandariinid 70 000Amrion Kertu 30 000Homeless Bob Productions Free Range 83 000Amrion Ma ei tule tagasi 65 000Allfilm Maastik mitme kuuga 323 000Kopli Kinokompanii Must alpinist 100 000Taska Film 1944 180 000Kuukulgur Film Kirstitubakas 70 000F-Seitse Mehetapja. Süüta. Vari 170 000

KOKKU 1 091 000

MÄNGUFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDAmrion Metafoorid 25 000Kopli Kinokompanii Sõdur 25 000Homeless Bob Production Viimane 10 000Kinosaurus Film Päevad, mis ajasid segadusse 15 000

KOKKU 75 000

LÜHIMÄNGUFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDKatarsis Sa oled mu päästja 6 500Allfilm Ivani päev 13 500

KOKKU 20 000

DOKUMENTAALFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDFilmivabrik Kuidas ma Vene riiki varastasin 18 000Filmivabrik Koguja 12 500

TOETUSED

"Kirsitubakas" "Maastik mitme kuuga"

11

Rühm Pluss Null Veregrupp 18 200F-Seitse Teekond Ussinuumajani 14 276Exitfilm Grand Pas 20 000Acuba Film Allan 28 000Kultusfilm Puhta mõtte ruum 20 000Umberto & Co Ballettmeister 20 000Allfilm Fast Eddy 20 000Filmmaker Pariisi vaim 12 783Film Tower Kuubis Jeesus elab Siberis 23 000F-Seitse Sõda 11 400Alasti Kino Meedik 7 000Allfilm Siplegapesa 18 322Mesmer Tallinn põleb 11 500In-Ruum Appi! Ma vajan armastust 16 878Weiko Saawa Film Kihnu poisid ja tüdrukud 5 000Rühm Pluss Null 9 kuud 12 000Rühm Pluss Null Ahto. Chasing a Dream 12 800

KOKKU 301 659

DOKUMENTAALFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDExitfilm See You In Chechnya 5 000Allfilm Siplegapesa 10 178Vesilind Emajõe veemaailm 5 000Kinky Kong Productions Maa 3 000Svirgsden Heinz Valk 3 000Filmivabrik Piknik raudteejaamas 5 000Film Tower Mehed laskepesades 6 500Pimik Poliitõppemajand 3 000Luxfilm Vetelkõndija 5 000Minor Film Helilooja Arvo Pärt 15 000Kultusfilm Nõukogude lillelapsed 5 000In-Ruum Marco 5 000

KOKKU 70 678

TOETUSED

"Balettmeister"

"Ma ei tule tagasi"

"Jeesus elab Siberis"

12

EESTI LOODInformare Tour de ELU 3 835Deeper Film Rist ja viletsus 3 835Kultusfilm Piimariik 3 835Pimik Null-linn 3 835Alasti Kino Minut ja lammas! 3 835Luxfilm Looduslaps 3 835Osakond Kuumad naised vabast tahtest 3 835Osakond Kaduvad hääled 3 835Myth Film Kiri miljonärile 3 835Vesilind Hauarüüstajad 3 835Black Plastic Media Productions Armastus käib kõhu kaudu 3 835Allfilm 2 kanget 3 835

KOKKU 46 020

ANIMAFILMI TOOTMISTOETUSE LEPINGUDNukufilm Miriami tuulelohe 23 000Nukufilm Papa 111 500Nukufilm Liivamees 34 500A Film Eesti Suur maalritöö 74 000Eesti Joonisfilm Must stsenaarium 75 800Eesti Joonisfilm Põhjatäht 120 000Nukufilm Isand 140 000Eesti Joonisfilm Põhjatäht 48 000

KOKKU 626 800

ANIMAFILMI ARENDUSTOETUSE LEPINGUDNukufilm Tik-tak 13 000

KOKKU 13 000

LEVITOETUSE LEPINGUDNukufilm Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu 13 000Meteoriit Film Kohtumõistja 10 000Allfilm Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha 2 500Amrion Kertu 15 000Traumfabrik Kullaketrajad 2 500Rühm Pluss Null Veregrupp 2 500Allfilm Mandariinid 15 000

KOKKU 60 500

TOETUSED

"Kiri miljonärile" "Minut ja lammas!"

13

SIHTTOETUSE (VARIA) LEPINGUDA Film Eesti Osalemine Cartoon Movie'l 450MTÜ Eesti Kinoliit Uurimistöö Berliini Filmimuuseumis 300MTÜ Eesti Filmi Andmebaas Rahvusfilmograafia loomine 45 000MTÜ Otaku Osalemine Berliini filmiturul 300F-Seitse Osalemine Trieste rahvusvahelisel filmifestivalil 320Tallinnfilm Artise tegevustoetus 55 000Kopli Kinokompanii Osalemine koolitusel FOCAL - Production Value 2013 500MTÜ BE Baltic Event 2013 13 800MTÜ Eesti Instituut Eesti filmide nädal Ungaris 860MTÜ DocPoint Tallinn DocPoint 2013 6 000Nukufilm Osalemine Cartoon Movie'l 500MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival 11. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival 15 000MTÜ Maailmafilmi Ühing 10. Maailmafilmi festivali korraldamine 13 000FIE Mare Raidma Filmikostüümide säilitamine 1 000MTÜ Eesti Digikeskus Eesti filmitööstuse ekspordiareng 35 000Eesti Kirjandusmuuseum M. Laaniste teaduslik uurimistöö 500Viral "A. Liivi osalemine koolitusel

""The Art of Negotiating Agreements""300

MTÜ HÕFF 8. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival 3 000Uusnurk Osalemine MAIA töötoas 500MTÜ Eesti Kinoliit Eesti Filmide Nädala korraldamine 500Lege Artis Film P. Simmi osalemine Nika auhinnatseremoonial 300Meteoriit Film Osalemine koolitusel Inside Pictures 2013 500OÜ Cookie Jar Osaleemine Souces 2 töötoas 300Tallinna Ülikooli BFM Filmihariduse edendamine 40 000Ajaloomuuseum Kataloogi publitseerimine 2 500Nukufilm Osalemine MAIA töötoas 300BFMF Vilistlaskogu Püha Jüri stipendiumi välja andmine 1 000Forkfilm E. Soode õpingud National Film & TV Schoolis 500Meteoriit Film Osalemine Karlovy Vary filmifestivalil 500MTÜ Pärnu RVA Ühing XXVII Pärnu filmifestivali korraldamine 8 000MTÜ Eesti Dokumentalistide Gild Eesti Dokumentalistika Suvekooli korraldamine 1 000FIE Mait Laas Osalemine Euroopa Filmiakadeemia meistriklassis

"Animation Today"500

Herzog Stuudio M. Rei õpingud National Film & TV Schoolis 3 000Luxfilm "Osalemine sümpoosiumil ""Small Cultures in Big World"" 500

KOKKU 250 730KÕIK KOKKU 2 600 387

TOETUSED

"Kohtumõistja""Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha"

14

TOETUSED

EFI toetatud filmide esilinastused 2013FILM ESILINASTUS TOOTJA PRODUTSENT REŽISSÖÖRTÄISPIKAD MÄNGUFILMIDElavad pildid 21.02.2103 Exitfilm Anneli Ahven Hardi VolmerKohtumõistja 14.03.2013 Meteoriit Film Aet Laigu Kadri KõusaarFree Range/Ballaad maailma heakskiitmisest

19.09.2013 Homeless Bob Productions Katrin Kissa Veiko Õunpuu

LÜHIMÄNGUFILMIDFoto 7.02.2013 Kuukulgur Film Andres Maimik Jan-Erik Nõgisto,

Katrin MaimikHõbepulm 7.02.2013 Kuukulgur Film Anneli Lepp Andres Maimik,

Katrin Maimik

ANIMAFILMIDLisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu

07.03.2013 Nukufilm Arvo Nuut, Andrus Raudsalu, Kerdi Oengo, Misha Jaari

Mait Laas

DOKUMENTAALFILMIDEesti lood: Rasmus, kormo-naudid ning...

10.01.10213 Weiko Saawa Film Mark Soosaar Mark Soosaar

"Free Range" "Hõbepulm"

"Foto"

15

TOETUSED

FILM ESILINASTUS TOOTJA PRODUTSENT REŽISSÖÖRDOKUMENTAALFILMIDEesti lood: Kabaree 10.01.2013 Re-Marketed Gods Gerda Kordemets Gerda KordemetsEesti lood: Raudteemaja nr 3 10.01.2013 Revolver Film Karin Reinberg-Shestakov Karin Reinberg-

ShestakovEesti lood: Parem homne 10.01.10213 Alasti Kino Liis Nimik Liis NimikHeino Eller. Quinta Essentia 22.01.2013 F-Seitse Reet Sokmann Dorian SupinHiite lummus 20.03.2013 Gaviafilm Rein Maran Rein MaranViru. Vabaduse saatkond 4.04.2013 Amrion Riina Sildos Margit Kilumets,

Andres LepasarTulekahju paine 17.04.2013 Vesilind Riho Västrik Riho Västrik, Liina

TrishkinaÕlimäe õied 9.05.2013 Silmviburlane Ülo Pikkov Heilika PikkovÜheshingamine 27.06.2013 Allfilm Piret Tibbo-Hudgins Maureen Castle

Tusty, Bestor Cram, Mike Majors

Suur-Sõjamäe 5.09.2013 Diafilm Sergei Trofimov Aljona SurzhikovaKust tuleb tolm ja kuhu kaob raha

16.09.2013 Allfilm Piret Tibbo-Hudgins, Rein Kotov

Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper

Veregrupp 3.10.2013 Rühm Plus Null Erik Norkroos Leeni Linna

Eesti Filmi Instituudi II poolaasta taotlusvoorud7. oktoober 2013 – “Eesti lugude” ideekavandid14. oktoober 2013 - täispikkade mängufilmide stsenaariumitoetustaotlused16. detsember 2013 - täispikkade mängufilmide tootmistoetustaotlused

"Villa Antropoff""Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu"

"Veregrupp" "Suur-Sõjamäe" "Üheshingamine"

16

EKSPORT

Sel aastal välja tulnud filmidest sai suurema esilinastuse kõige-pealt Hardi Volmeri

film “Elavad pildid”, mis valiti Shanghai filmifestivali prog-rammi.

Seejärel leidis endale korra-liku esilinastuse Kadri Kõusaare “Kohtumõistja”, mis valiti Kar-lovy Vary võistlusprogrammi “East of the West”, kus on va-rem näiteks osalenud ka “See-nelkäik” eelmisel aastal, “Mina olin siin” 2008, ja “Klass” 2007 (mis võitis ka kaks auhin-

Hoogne festivaliaastaEesti filmidel on sel aastal festivalidel läinud igati korralikult. Veidi ajas ette rutates võib nüüd öelda, et KÕIK Eestis sel aastal tehtud ja ilmunud mängufilmid on linastunud või linastumas mõnel FIAPF’i, ehk ülemaailmse produtsentide organisatsiooni poolt “A-klassi festivalideks” hinnatud festivalil, mida on kokku 14.

da). “Kohtumõistja” on järg-miste festivalidena endale kirja saanud Palici Serbias, Rakkautta & Anarkiaa Helsingis ja CinEas-ti festivali Luksemburgis. Seda, kuidas edasi, näeme õige pea, aga tundub, et ringreis jätkub.

2007. aastal oli Varssavi fil-mifestival üke esimesi, kes tun-nustas Eestis toimuvat värskete filmide lainet, pannes kokku kõrvalprogrammi nimega “Es-tonian Explosion”.

Tundub, et Varssavi jaoks oleme me nüüd pärast vahe-pealseid vaiksemaid aastaid

taas huviorbiidil, sest festiva-li programmis linastub lausa kolm uut Eesti linateost. Rah-vusvahelisest võistlusprogram-mist leiame me nii Ilmar Raagi uue filmi “Kertu”, kui Eesti-Gruusia koostööfilmi “Man-dariinid”, mille peaosades on Lembit Ulfsak ja Elmo Nüga-nen. “Mandariinide” režissöör on grusiin Zaza Urushadze. On üsna tavatu, et ühest väikerii-gist võetakse A-klassi festivali võistlusse kaks filmi.

Lisaks neile linastub Vars-savis lastefilmide kõrvalprog-

rammis 3D-animatsioon “Lisa Limone ja Maroc Orange: tor-makas armulugu”. On rõõm tõdeda, et katse Lisa Limonet pigem mängufilmifestivalide-le saada, osutus lõpuks siiski edukaks. Lisaks Varssavile on Lisa Limone tänaseks kinnita-tud veel kahe A-klassi festivali programmi, Goa Indias ja Mar Del Plata Argentiinas.

Ette rutates võib ära öelda ka selle, et Veiko Õunpuu filmi “Free Range” rahvusvaheline esilinastus lükkub edasi 2014. aastasse ja film tuleb välja Ber-liini filmifestivali kõrvalvõist-lusprogrammis Forum.

Mängufilmi ja doki piiriala-delt leiame Eestis kaastoodetud, alati intrigeerivate režissööride Ben Riversi ja Ben Russelli filmi “A Spell to Ward Off the Dark-ness”, millel eestikeelset amet-

"Elavad pildid"

1717

EKSPORT

Hoogne festivaliaastalikku nime veel polegi. Filmist suur osa on filmitud Vormsi saarel, ning seda on tänaseks li-nastatud juba Locarno ja Toron-to filmifestivalide programmis.

Dokkide vallast tuli Locar-nost veel üks hea uudis. Hei-lika Pikkovi “Õlimäe õied” osales Locarno Kriitikute Nä-dala võistlusprogrammis, ning tõi sealt isegi koju ühe kahest preemiast, Premio Zonta Club Locarno auhinna. Heilika Pik-kov räägib oma Locarno koge-mustest lk 20.

Eesti dokkide saavutustest võiks veel ära mainida Aljona Shuržikova filmi “Suur-Sõja-mäe” valimine Jihlava doku-mentaalfilmide festivali võist-lusprogrammi “Between the Seas”, kus on enne võistelnud näiteks “Uus maailm” ja “Re-volutsioon, mida polnud”.

Joonisfilmidest on rohkem silma paistnud “Villa Antro-poff”, nukufilmidest on sel aastal jätkanud edukat festivali-ringi Ülo Pikkovi “Keha mälu”, uue tegijana on väga hea tule-muse saanud Andres Tenusaa-re “Kolmnurga afäär”, millel kirjas mitte üksnes 38 festivali, vaid ka kaks prestiižikat auhin-da – žürii äramärkimised nii Clermont-Ferrandi kui Annecy filmifestivalidelt.

Lühifilme tuli sel aastal Ees-ti kontosse juurde päris palju, aga neist ühestki otseselt festi-valihitti veel kujunenud pole.

Välja arvatud üks. Eraldi tuleks mainida eeslmisel aastal BFMist tulnud Sander Marani filmi “Curiosity Kills”, millest võib festivalide arvu slmas pidades saada Eesti viimaste aastate edukam lühifilm. “Curiosity Kills’il” on tänaseks ette näida-ta juba 54 festivali, sellest edu-kam on olnud vaid Anu Auna lühifilm “Vahetus” 69 festiva-liga. Jääme huviga ootama, kas see rekord kukub.

Tristan PriimägiEFI välissuhete juht

Varssavi jaoks oleme me pärast vahepealseid aastaid taas

huviorbiidil, sest festivali programmis linastub lausa kolm uut Eesti linateost.

“Kohtu-mõistajaga” Karlovy Vary’sMärtsis Eesti kinodes linastunud julge ja pro-vokatiivne "Kohtumõist-ja" ("The Arbiter") elas juunikuus oma elu Kar-lovy Vary rahvusvaheli-sel filmifestivalil Tšehhis. Film osales "East of the West" võistlusprogram-mis, mis on mõeldud endisest sotsialistlikkust blokist pärit filmidele.

Režissöör ja stse-narist Kadri Kõusaar meenutab Karlovy Vary festivalimelu: Kogemused olid väga meeldivad. Seda pro-grammi, kuhu meie film oli valitud ("East of the

West") peetakse väga prestiižikaks. Seal tut-vustatakse uusi talente, mistõttu näidatakse ainult autorite debüüt-filme või järjekorras teist filmi. Paljud filmilevitajad jälgivad KVIFFil ainult seda programmi. Saime palju positiivset tagasisi-det ja uusi kontakte.

Publiku poolest oli KVIFF üks ägedamaid festivale, mida tean. Ääretult arukas ja soe publik, mis koosneb peamiselt just tudengit-est ja intellektuaalidest.

Ja see kõik toimub ülikaunis kuurortlinnas, kus peaaegu iga maja on arhitektuuriväärtus.

"Mandariinid"

"Curiosity Kills"

"Kolmnurga afäär"

"Kohtumõistja"

18

EKSPORT

Ma olen oma elus päris paljusid asju kokku lugenud, et mitu korda ma

midagi teinud olen, aga see on nüüd küll juba päris sassi läinud, et mitu korda ma seda „Seenelkäiku“ näinud olen. Tänu filmifestivalidele, kuhu mul on õnnestunud selle filmi saadikuna kaasa reisida. Neid kutseid on olnud juba meeldi-valt palju. Aga ma ei saa öelda, et üllatuslikult palju, sest juba stsenaariumit lugedes ja La-hemaa metsades filmides oli selge, et see on üks lahe lugu. Festivalidel omade vahel ja ka muu maailma filmitegijate-ga õhtustades oleme leidnud koos, et määravaks on ikkagi hea lugu. See on see võimas vundament. Kui ikka head lugu ei ole, võivad režissöör, operaa-tor või näitleja ükskõik kuidas ponnistada. Sama kehtib ka do-kumentaalfilmide kohta.

Nõnda olengi koos erineva-te riikide filmipublikuga nende reaktsioonide uudishimulikus ootuses ikka ja jälle saali maha istunud ja hakanud otsast peale vahtima. Mitte eneseimetlusest, vaid ikka ja jälle imestades, et kust küll see Hussar sellise loo peale tuli! On olnud isegi sel-liseid juhtumeid, kus oleme olnud pimedas saali servas fil-mi ajaks puhvetisse lahkumas,

Hea lugu

kuid siiski sinna kui kinni kii-lunud ja lõpuks püstijalu taas kord lõpuni vaadanud ja rõõ-mustanud publiku reaktsioo-nide üle.

Nädalalõpp Cambridge’i filmifestivalil oli samuti kui üks vapustav lugu, kirjuta paa-rist päevast või terve raamat! Loomulikult rabas jalust fes-tivali avafilm, dokumentaal „Hawking“. Nimikangelane elab Cambridge’is ja oli ka ise kohal. Selle inimese, teadlase, geeniuse lugu on vapustav ja ihukarvad on püsti kuuldes tema arvutihäälset kõnet. Kuis on üks inimene kusagilt Amee-rikast midagi sellist valmis ehi-tanud teise inimese jaoks, kes ei saanud enam kõneleda, ei saa enam üldse midagi muud teha kui silmavaatega läbi on-line-kaamera oma ees oleva ar-vutiekraani peal sõnu lauseteks klikata ja siis neid läbi arvuti kõlada lasta. Kõlama jäi sellelt aastaid liikumatuna ratastoolis veetnud hetkel maailma kuul-saima kosmoseteadlase vapus-tav huumorimeel ja vaimukus!

Vaimustavate lugudega hiilgasidki festivali esimsestel päevadel teisedki dokfilmid. Ennekuumatu loo saame teada 2013. aasta Liibanoni filmist „The Lebanese Rocket Society“. Rezissööre kohal ei ole, kuid tänaseks Tampa Ülikooli mate-

maatikaprofessoriks jõudnud endine Liibanoni Armeenia Ülikooli professor Manoug Manougian oli kohal. Filmis on näha 1960ndatest pärit kroo-nikakaadreid teadlaste aren-dustööst eri suuruses rakettide alal, alates 40 cm kuni 8 meet-risteni, kuniks nii naaberrigid kui USA ja NSVL sellise raketi-tööstuse ära keelasid. Keegi ei uskunud prof. Manougian’i, et neil on teaduslikud eesmärgid.

Festivali algul saatis video-tervituse Sir Richard Branson, et kui ta alustab kosmoseturismi-ga, siis võtab kindlasti esimeste seas kaasa prof. Hawkingi.

Liibanoni uskumatuna näiva loo järgsel küsimuste ja vastus-te sessioonil tänasin professorit sellise loo eest ja teen „ettepa-neku“ festivalile, et nad võiks soovitada ka seda äramurtud ot-saga kosmoselugu Sir Bransonil vaadata ja ka prof. Manougian kosmosesse kaasa võtta.

Õhtusöögil selgus veel li-saks, et vaimuka seltskonna-hinge professor Manougian’i abikaasa on olnud baleriin ja hiljem balletiõpetaja Tampa Balletiteatris. Üks mälestustekel-luke lööb kuklas helisema, kuna olen kuulnud jutte, et minu teatrikooliaegne balletiõpetaja Erkki Tann oli meie taassünni-järgsest Eestist sattunud hoopis Tampasse peaballettmeistriks ja

kui täis põnevust küsisin, et kas raketiteadlane teab äkki siis ka sellist meest, siis – loomulikult ongi hr. Tann olnud tema abi-kaasa tantsu- ja õppepartner!

Ja teiselt poolt profes-sorit selgub õhtulauas, et Cambridge’i festivali üks programmijuhtidest, nooruke Verena von Stackelberg on bal-tisaksa juurtega, tema vanaisa on olnud koguni meie Viljandi-maal Abja mõisahärra… Tema on nüüd berliinlanna, ka Ber-linale programmivalija ja tema ilmselt varsti teoks saav unistus on ehitada Berliini ühte vanasse hoonesse uus kino!

Millised lood!Marrakeshi festivalil rääkis USA režissöör Darren Aronofs-ky („The Wrestler“, „Black Swan“) oma meistriklassis, et teda on filmitegijana väga tu-gevalt mõjutanud noorukina, „backpacker‘ina“ ringi reisides Marokos Marrakeshi turuplatsil nähtu, kus tänaseni on säilinud igivana komme lugusid rääki-da. Loo vestja istub põlevi sil-mi maas ja tohutu ring noori mehi, kes pole veel ilma näi-nud, kuulavad kaua-kaua jutu-vestjat. Milline lugu…

Kuulake lugusid, jätke pa-rimad meelde ja andke edasi. Tehke veel häid filme!

Raivo E. Tamm

Raivo E. Tamm ja Stephen Hawking

19

EKSPORT

20

EKSPORT

Õlimäe õied Locarnos

Enne seansse oli ekraa-ni kõrval välja valgus-tatud punane vaip ja igal õhtul korraldati

tseremoonia, mille raames anti välja festivali eriauhinnad ja elutööpreemiad. Nii sai pi-dulikkusest osa ka tavapublik, kes tõepoolest Piazza Grande seansse väga armastavad.

Festivalil oli kohal üle 3000 filmiprofessionaali ja linas-tustega paralleelselt käis vil-gas tööstuse (industry) prog-

Locarno filmifestivali süda asub keskaegsel linnaväljakul Piazza Grande, mis mahutab 8000 vaatajat. 66. korda toimunud festivali publikuarv oli sel aastal 163 000, millest 64 000 külastust toimus just selles Euroopa suurimas vabaõhukinos.

ramm. Selle raames toimus ka kaastootmisprogramm „Open Doors“, mille fookus oli see-kord Lõuna-Kaukaasial. „Õli-mäe õied“ tootjafirma Silm-viburlane osales seal oma uue arenduses oleva Eesti-Aserbaid-žaani dokumentaalfilmi pro-jektiga „Alasti Bakuus“ (režis-söör Arzu Gulijeva).

Festivali aukülaline, gruusia-prantsuse režissöör Otar Iosse-liani käis õnnitlemas kaastoot-misprogrammi „Open Doors“

auhinna võitnud gruusia filmi-projekti „See You in Chechnya“ meeskonda (režissöör Alexan-der Kvatashidze). Projekti üks kaastootja on Exitfilm ja produt-sent Eero Talvistu.

Šveitsi filmiajakirjanike poolt kureeritava Semaine de la Critique programmi linastused toimusid Teatro Kursaal‘is, kus nii nagu Tallinnaski tegutsevad külg-külje kõrval kino ja kasii-no. 500-kohaline Teatro Kur-saal, kus toimus „Õlimäe õite“

rahvusvaheline esilinastus, oli publikust pungil. Semaine de la Critique programmi peetakse väga kvaliteetseks ja kõigil neil seanssidel oli rohkelt publikut. Kriitikud rääkisid ka sellest, kuidas selektsiooni lõppfaasis jääb neil tavaliselt sadadest fil-midest sõelale umbes 30 teost, millega sulgetakse end kõik koos terveks nädalavahetuseks pimedasse kinosaali, et läbi pikkade vaidluste valida välja vaid 7 filmi.

Küsimuste ja vastuste ring peale filmi vältas 45 minutit. Palju uuriti nii filmi peategelase ema Ksenja kui ka kloostris fil-mimise ja Sven Grünbergi muu-sika kohta. „Õlimäe õied“ võitis Zonta Club Locarno auhinna. Rahvusvaheline žürii andis Semaine de la Critique võistlus-programmis välja kaks auhinda. Zonta Club Locarno auhinnaga premeeritakse filmi, mis käsit-leb parimal moel õigluse ja sot-siaalse eetika temaatikat.

Oma muljetest Locarnos kirjutas “Õlimäe õied”

režissöör Heilika Pikkov.

21

EKSPORT

Locarno filmifestivali süda – keskaegne linnaväljak Piazza Grande, mis mahutab 8000 vaatajat. 66. korda toimunud festivali publikuarv oli sel aastal 163 000, millest 64 000 külastust toimus just selles Euroopa suurimas vabaõhukinos. Enne seansse oli ekraani kõrval välja valgustatud punane vaip ja igal õhtul korraldati tseremoonia, mille raames anti välja festivali eriauhinnad ja elutööpreemiad. Nii sai pidulikkusest osa ka tavapublik, kes tõepoolest Piazza Grande seansse väga armastavad.

Festivali aukülaline, gruusia-prantsuse režissöör Otar Ios-seliani, õnnitlemas kaastoot-

misprogrammi Open Doors auhinna võitnud gruusia filmi-projekti „See You in Chechnya“

meeskonda (režissöör Alex-ander Kvatashidze). Projekti üks kaastootja on Exitfilm ja

produtsent Eero Talvistu.

Šveitsi filmiajakirjanike poolt kureeritava Semaine de la Critique programmi linastused toimusid Teatro Kursaal‘is, kus nii nagu Tal-linnaski tegutsevad külg-külje kõrval kino ja kasiino.

Küsimuste ja vastuste ring peale filmi vältas 45 minutit. Palju uuriti nii filmi peategelase ema Ksenja kui ka kloostris filmimise ja Sven Grünbergi muusika kohta. 500-kohaline Teatro Kursaal, kus toimus „Õlimäe õite“ rahvusvaheline esilinastus, oli pub-

likust pungil. Semaine de la Critique programmi peetakse väga kvaliteetseks ja kõigil neil seanssidel oli rohkelt publikut. Kriitikud rääkisid ka sellest, kuidas selektsiooni lõppfaasis jääb neil tavaliselt sadadest filmidest sõelale umbes 30 teost, millega sulgetakse end kõik koos terveks nädalavahetuseks pimedasse kinosaali, et läbi pikkade vaidluste valida välja vaid 7 filmi.

„Õlimäe õied“ võitis Zonta Club Locarno auh-inna. Rahvusvaheline žürii andis Semaine de la Critique võistlusprogrammis välja kaks auhinda.

Zonta Club Locarno auhinnaga premeeritakse filmi, mis käsitleb parimal moel õigluse ja

sotsiaalse eetika temaatikat.

Fotod ja tekst Heilika Pikkov

22

EKSPORT

Kinokoja filmilevi„Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetu-sel käima lükatud Kinobussi eestvõtmi-ne KINOKODA liigub planeeritud aren-gumahus.“

Too lause kõlab küll nagu nõukaaegse-te planeeristungite ettekannete kohus-

tuslik osa, aga vastab õnneks tõele. Kogu selle „planeeritud liikumise taga“ on muidugi tuhandeid halle karvu ja sur-nud rakke – paslik juurde lisa-da – sest kunagi olemasolevat üle-eestilist levivõrgustikku ei eksisteeri enam veerand sa-jandit ning kõike tuli alustada nullist. AGA arengud näitavad, et see on võimalik. Raske, kuid võimalik.

Meeldetuletuseks: DCP-projektsiooniga saalid on ar-tikli kirjutamise hetkel olemas Tallinnas, Tartus ja Narvas. Nendest saalidest on Eesti ja Euroopa filmide näitamise prioriteetseks seadnud kaks. Vaadates Eesti kultuuriruumi

tervikuna ning võrreldes teat-ri ja muusikasaalidega on see mahuühikuna nonsenss. Loo-mulikult on Eesti mängufilmid põhimõtteliselt teatud mahus kinodesse oodatud, kuid tõ-sielufilmide suhtes sellist oo-tust pole. Kinokoja filmilevi - esiotsa küll Blu-Ray kvaliteedis, kuid suunaga DCP-le - on aga konkreetselt Eesti filmide levi prioriteediga, millele publiku-huvi hoidmiseks ja toetamiseks juurde arvestatud ka arthouse ning kommertsfilmid.

Alustasime umbes 15 teh-nika- ja filmisõbrast entu-siastiga, kes said iseseisvalt hakkama oma kogukondades filmikultuuri arendamise-ga ning kellel ühel või teisel moel ka kohaliku omavalitsu-se tugi taustaks. Aasta jooksul on Kinokoja levivõrgustikuga

liitunud kümme(kond) uut filmilevipunkti ning see kas-vutendents vastab äriplaani alusel igati planeeritule. Esi-mesel aastal 15, teisel aastal kuni 25, kolmandal aastal 35, neljandal aastal 50 ja viiendal aastal 75. Idee poolest on peale kuuendat aastat kõik Eesti kul-tuuri- ja rahvamajad Kinokoja filmilevi võrgustiku liikmed ning selle esimene ja tugevaim reegel kõlab, et filme näida-takse igas võrgustiku punktis vähemalt kord kuus. Filmigur-maanile on see väike number, kuid kultuurijuhtidele maa-kultuurimajades justkui suur pingutus, sest majades toimu-vad samaaegselt ka muud te-gevused. Plaanid ja tegelikkus pole midagi enneolematut, kuid probleem valitseb kaas-aegse filmitehnika valdamises ja haldamises.

Kinobuss korraldas augusti lõpus eelkõige kohalikele ki-no-eestvedajatele kaasaegsel digitehnoloogial põhineva projektsiooni presentatsiooni, loomulikult filmide näitamise

kaudu. Ekraanil jooksis filme Hollywoodi lastekatest Eu-roopa arthouse'ini. Eesti filme ei olnud. Kõige tähtsam oli müstifikatsiooni hajutamine – tegelikult saab vajamineva DCP-projektsiooniga hakkama igaüks, kes kaasaja tehnoloo-giaga enam-vähem sina peal. Filmipäevade ressursid ja ette-valmistus ei lubanud kahjuks totaalset teavitustööd, kuid samm-sammuliseks arenguks on see piisav. Töö masinate soetamiseks ja seadistamiseks käib, kuid jällegi mitte nii kii-resti, kui on soovid. Samas on täiesti reaalne järgneva aasta jooksul mõne ränd-DCP-de komplekti soetamine väik-semate kohtade vahel pen-deldamiseks ning koostöös maakonnakeskustega paik-kinopunktide teostamine.

Kevadel toimunud kinofoo-rumi moderaatori Tiina Loki väidete järgi ei tohiks filme muidugi üldse bluray pealt näidata, aga sel juhul tahaks näha valitsuspartei ressursi-suunamisi maakinode tehni-

arengutest ja töökorraldusest

23

EKSPORT

lisse kaasajastamisesse. Kul-tuuriministeeriumi loodud praeguse arengukava järgi on see tulevik kahjuks utoopiline ja kogu arengukava preten-sioonitu. Filmilevi suhtes ka hambutu ja diletantlik.

Kinokoja süsteem on suh-teliselt paindlik ja program-miliselt mobiilne, kuid tuleb arvestada ajalist tegurit pla-neerimise ja tulemi vahel. Kui filmi levi hakkab Kino-koja süsteemis arenema alles filmi esilinastusest alates, siis lükkub seansside planeerimi-ne võrgustiku eri punktides vähemalt kahe või kolme nä-dala kaugusele esilinastusest. Filmilevi algab vaataja hääles-tusest ning hetkel tegelevad produtsendid sellega liiga hil-ja, sest huvilistele kohtadele, sealhulgas Kinokoja liikmetele saabub info filmide kohta liiga hilja. Iga kohaga tuleb eraldi tegeleda, see on aeganõudev ja kogukondade eelistused programmile varieeruvad. Võrgustiku osalised on põhi-mõtteliselt nagu föderatsiooni liikmed – Kinobuss ei saa ega soovi ühelegi liikmele pea-le suruda filmide linastuse aegu või filme endid. Tehnika

täiustumisel pole filmoteegi suurenemine probleemiks, kuid hetkel on see suhteliselt kesine, omades nimetusi Eesti filmidest ja mõnedelt väikele-vitajatelt. Ja see ei rahulda.

Oluliseks märkeks produt-sendile: võrgustiku liikmeks asunud kinopunktidesse pro-dutsent „omalt poolt“ sisene-da (st eraldi erinevatesse võr-

gustiku punktidesse oma filmi levitada) ei saa. Iga Kinokoja kinopunkt esindab võrgustik-ku tervikuna – leppides filmi levi kokku ühe kohaga, on fil-mi levi õigus sisuliselt antud kõigile võrgustiku liikmetele. See võib produtsendi poolt vaadates tunduda esmapilgul ebaõiglasena, kuid vaataja ja levi koordineerimise poolelt on süsteemi olemasolu õigustatud ning vajalik – koordineerimaks filmilinastuste positsioone Ees-tit tervikpildina vaadates ja seda filmide, kohtade, aja ja tiitri-te vaheldusrikkuse valguses. Lõppkokkuvõttes on tegu pro-

dutsendile väga vajaliku süs-teemiga, kus ta usaldab ja dele-geerib oma filmi leviku, mitte ei proovi sellega ise tegeleda. Kinobuss on kümnekonna aasta jooksul töötanud välja mitmeid uusi kohti ning see tundus eba-õiglane, kui mõni produtsent tekkinud struktuuri omapäi ära kasutas, külvates pikemas pers-pektiivis ainult segadust. Sestap

ka võrgustikukeskne lähenemi-ne, mis sotsiaalse ärina on ikka-gi oma ärilist struktuuri hoidev ja kaitsev.

Kinokoja punktid praegu: mõnel on taga tugevam, mõnel nõrgem kohaliku omavalitsuse tugi, mõni on aktiivsem, mõni vähem, kuid kõik on jätkuvalt arenevad:

Kuusalu, Vasalemma, Padi-se, Laimjala, Sänna, Hellamaa, Ahja, Alatskivi, Juula, Karksi, Tsolgo, Värska, Urvaste, Neit-sijärve, Lüllemäe, Mooste, Luunja, Jõgeva, Sadala, Tam-salu, Sargvere, Koeru, Porku-ni, Kunda, Pärispea, Rakvere,

Peetri, Peedu, Mustvee.Lisaks on mitmeid kul-

tuuri- ja rahvamaju, kes pole soovinud esialgu Kinokoja võrgustiku liikmed olla, kuid kes Kinobussi käest ikka ja jälle filme soovivad. Nii edasi min-nes kasvab välja üle-eestiline „multiplekskino“.

Idee järgi – võttes õppust teiste riikide juba töötavatest sisemaistest filmilevi süstee-midest – panustavad Kinokoja võrgustikku võrdsetes osades riik, omavalitsus ja ettevõtlus (filmilevi piletitulu). Koda-nikuühiskonna Sihtkapitali toetus lõpeb järgmisest, 2014. aastast ära ja siis peab selle osa enda kandma võtma fil-miinstituut. Ettevõtluse pool on paigas ning tegeleda tuleb publikuga, siis see allikas ka kasvab. Omavalitsused on jär-jest kasvava huviga. Järelikult on filmilevi võimalik ka väljas-pool Tallinnat, Tartut, Narvat, Pärnut. Ikka veel.

Tutvu Kinokoja võrgustiku-ga kodulehel: kinokoda.kino-buss.ee

Mikk Rand, Kinobussi ja Kinokoja võrgustiku eestvedaja

Filmilevi algab vaataja hääles-tusest ning hetkel tegelevad

produtsendid sellega liiga hilja.

24

ÜRITUSED

Mis on mobiilne kino?

Firma pakub võimalust kasutada igas kohas ja iga sündmuse jaoks kaasas-kantavat 35mm-i filmi-

projektorit ja samuti ka täis-digitaalset lahendust.

Film Mobile Scotland kes-kendub kõrgele kvaliteedile ja täisdigitaalsele kinole kohali-kes kogukondades, pakkudes teenuseid nii festivalide kui ka vabaõhukinode jaoks. Nen-de põhimõte on levitada täis-digitaalset kino seal, kus varem polnud see isegi mõeldav.

Uurisime Film Mobile Scot-land asutajaliikme Ian Browni

Film Mobile Scotland on Põhja-Inglismaal tegutsev mobiilne kino, milel põhimõte on installeerida digitaalkino sinna, kus varem polnud see võimalik ja toetada digitaalse kino levikut üle kogu Inglismaa. Firmat juhivad Mark Smith ja Ian Brown, kes on sellega tegelenud ligi 15 aastat. Nüüdseks on Film Mobile Scotland'il 10 püsivat kino üle kogu Šotimaa ja Põhja-Inglismaa.

käest, kuidas kõik alguse sai, ajapikku paika loksus ja milli-sed on nende tulevikuplaanid.

Ian Brown räägib oma ettevõtmisest: Hetkel arutame võimalusi, kui-das tuua meie ärimudel Eestis-se, et ka siin püsti panna tuuri-tav mobiilne kino.

Lõin Film Mobile Scotland Ldt 2010. aastal kohe pärast Cineworld Cinemase digitali-seerumist. Olin seal insener ja ma muutusin pärast kino-de digiteerumist nende jaoks ebavajalikuks. Et mitte loobuda

tööst, mida ma olin terve elu armastanud, kasutasin ära oma oskusi ja ostsin kaasakantava 35 mm kaamera, digitehnika, ki-nolina, kõlarid ehk kõik vajali-ku, et teha päris omaenda kino.

Ma otsisin päris pikalt Šo-timaal ja Põhja-Inglismaal ki-noks sobilikke kohti ja toimu-mispaiku. Alates 2010. aastast ongi minu töö aidanud ellu äratada piisavalt palju erinevaid kohti, et ülal pidada terviklikku kinoketti, mis näitab filme üle kogu maa 4-5 päeval nädalas. Meil on samuti õnnestunud saada toetusi, et muuta viimase

3 aasta jooksul oma kõige po-pulaarsemad toimumiskohad osalise tööajaga kinodeks. Neil kinodel on oma varustus, mida ma ise saan opereerida hoopis teisest toimumispaigast, sest ma näitan filme kaasaskantava varustuse abil. See tähendab seda, et meil on võimalus ühe-aegselt oma iPad-iga näidata filme korraga 4 erineva pro-jektoriga, mis asuvad üksteisest mitmesaja miili kaugusel.

See on olnud pikk ja raske teekond. Paljud meie kinod on ära langenud, sest need ei ole vastu pidanud viimase kuue kuue katsumustele. Kui me mõnda kaugemasse linna või külla saabume ja kino püsti paneme, siis on publiku huvi väga suur, aga pärast esmast elavat huvi hakkab aga inimeste uudishimu raugema. Väga ras-ke on hakata valima, et millal me peaksime kino sulgema ja järgmise linna või külla mine-ma, eriti kui igas toimumispai-gas on alati üks kindel grupp inimesi, kes kino tulihingeliselt toetavad. Meie kulude katmi-seks peaks igas kohas käima ki-nos 140 inimest päevas.

Hetkel töötame korraga 10 linnas ning meie tellijate hul-gas on ka neli sõltumatut kino. Me müüme ja installeerime ka DCI standardile vastavaid digi-taalseid projektoreid ning pa-kume ka meie kogemustel ja oskustel põhinevat tugiteenust.

Me oleme korraldanud seansse ka Edinburghi rahvus-vahelisel filmifestivalil (millega olen seotud olnud 10 aastat), Dunooni filmifestivalil ja järg-misel aastal oleme oodatud ka Sheffieldi dokumentaalfilmide festivalile. Me oleme näidanud kino nii mahajäetud tehastes, 800 aasta vanuses lossis kui ka vabas õhus autokinona.

Meie eesmärk on tuua see ärimudel uude riiki ja aidata levitada edasi kinomaagiat nii nagu oleme seda teinud Ing-lismaal

Engage 2013, Glendalough, Iirimaa

25

ÜRITUSED

Solaris Kino"Kõik mängu"

(Runner Run-ner) on suure raha ja mee-

letute kiusatuste maailma viiv põnevusfilm, mille peaosa-des Justin Timberlake ("Sot-siaalvõrgustik"), Ben Affleck ("Argo"), Gemma Arterton ("007: Veidi lohutust") ja Ant-hony Mackie ("Higi, veri ja pi-sarad"). Lavastas Brad Furman ("Tänavajurist"). Omal moel netikasiinodest kõneleva filmi oleme valinud Solaris Kino just meestele suunatud eriürituste sarja "Koosolek" kavva. Esili-nastus toimus 26. septembril.

"Ainult aja küsimus" (About Time) on uus vaimu-kalt südamlik film Richard Curtiselt – mehelt, kes on mei-le kinkinud komöödiad “Not-ting Hill”, “Armastus on see” (“Love Actually”) ning “Neli pulma ja matus” (“Four Wed-dings and a Funeral”). "Ainult

aja küsimus" on romantiline komöödia selle kõige paremas mõistes, olles samas täiesti ori-ginaalne ning ettearvamatu. Peaosades Domhnall Gleeson, Rachel McAdams ja Bill Nighy.

"Don Jon" on tervameelne komöödia, mis pajatab meile tänapäeva materiaalse maailma Don Juanist, kellel on läheda-sem suhe porno kui naistega. Õnnestunud lavastaja/stsena-risti debüüti tegev Joseph Gor-

don-Levitt astub üles ka filmi peaosas, teda toetavad imekau-nid Scarlett Johansson ja Julian-ne Moore.

Oktoobris jätkame nii uue kodumaise filmiga "Kertu" kui ka auhinnahooaja ühe suurima favoriidiga "Gravitatsioon".

4. oktoobril asume kosmost lähemalt uurima. Abikäe ulata-vad George Clooney ja Sandra Bullock filmis "Gravitatsioon" (Gravity), mis viib vaataja lõ-

putusse ja karmi 3D süvakos-mosesse.

Samal kuupäeval viib meid vähe teistmoodi reisile rokk-muusika üks ikoone Metallica. "Metallica Through the Never" kombineerib endas Metallica poolt vaid filmi jaoks loodud ennenägematut lavašõud ja pinget kruvivat lugu, et tuua vaatajateni üks meelierutav 3D-elamus.

11. oktoobril jõuavad So-laris Kino ekraanidele filmid “Diana”, “Kertu” ja “Põgene-misplaan”. Esimene neist paja-tab meile loo printsess Diana, teine on aga Ilmar Raagi värske film Eesti külaelu probleemi-dest. Et kaks naist kinoekraa-nidel ennast liiga üksikult ei tunneks astuvad märulis "Põ-henemisplaan" üles kaks legen-di - Sylvester Stallone ja Arnold Schwarzenegger.

Tõnis Lõhmus

alustab sügist kolme tugeva filmiga

"Kõik mängu"

"Gravitatsioon"

"Don Jon"

"Kertu"

26

ÜRITUSED

Ekraanile on juba jõud-nud igasügisene Woo-dy Alleni uusteos, mis kannab nime "Kurb

Jasmine", samuti on vaatajaid rõõmustanud Põhjamaade publikuhitid "21 moodust abi-elu tuksi keerata" Soomest ja "Kon-Tiki" Norrast. Oma järje-korda ootab oktoobri lõpus esi-linastuv Taani krimiromaani-sarja esimene ekraniseering "Lahendamata juhtum: naine puuris". Kohalike omavalitsuste valimistele läheme vastu Tšii-

li poliitilise draamaga "Ei" ja NO99 teatri dokumentaallavas-tusega "Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha".

Oktoobri alguses liigume poliitikast taas romantikasse - üheaegselt jõuavad ekraanile kaks filmi noore naise armas-tuseotsinguist. Vaadake ise, kui sarnased läbielamised on taga-sihoidlikul maatüdrukul Ilmar Raagi filmis "Kertu" ja heitleval printsessil Oliver Hirschbiegeli eluloofilmis "Diana". Romanti-kat vaheldumisi traagikaga pa-

kuvad ka Briti komöödia suure sõnameistri Richard Curtise käe all valminud "Ainult aja küsimus" ja Michael Caine'i ke-hastuses elusügisesse jõudnud kirjaniku lugu "Härra Morgani viimane armastus".

Eesti mängufilmidest on li-saks "Kertule" ekraanidel Veiko Õunpuu "Free Range" maail-mavaluga leppivast loomeini-mesest ja gruusia režissööri Zaza Urushadze "Mandarii-nid" sõjaseisundis Gruusiast. Kindla käe ja selge visiooniga noorte naisdokumentalisti-de selleaastane võidukäik läks Artises edasi Aljona Suržikova filmiga "Suur-Sõjamäe" ning jätkub oktoobri alguses Lee-ni Linna "Veregrupiga", mis räägib Eesti missioonisõduri-test Afganistanis. Ka lastele on pakkuda uusi Eesti filme: stuu-diod Eesti Joonisfilm ja Nuku-

film esitlevad filmiprogrammi "Multivant", milles noori vaa-tajaid rõõmustavad tuliuued animafilmid "Ada+Otto", "Li-monaadi lugu" ja "Liivamees". Esilinastusel 16. oktoobril on kavas ka "XYZtopia".

Sügishooaja eriüritused said avapaugu Hispaania Maa-ilma Festivaliga augustis ning jätkusid "Erinevus rikastab" teemanädala filmiprogrammi-ga. Mõlemad filminädalad olid Artises kavas teist korda ning mulluse edu kordumist oota-me ka teist Vene filmide näda-lat korraldades, kui oktoobri esimesel nädalal jõuab publiku ette 7 Venemaal viimasel kahel aastal valminud filmi. Ena-mikke filme tulevad esitlema filmitegijad. Traditsioonilistest üritustest on oktoobris kavas Hõimupäevade filmilinastused. Koostöös Norra saatkonnaga

Sügishooaeg Artises on alanud! Uutest kodumaistest šedöövritest ja välismaisest karamellikommertsist tiines programmis on ka filminädalaid ja eriüritusi nagu rosinaid korralikus saias.

Poliitikast romantikani, digiteeritult!Noorpaar kõigist Artises linastuvatest

romantilistest ja traagilistest komöödiatest, eriti animafilmist "Ada + Otto",

režissöör Ülo Pikkov, Eesti Joonisfilm 2013

Skandinaavia krimipõnevik "Lahendamata juhtum: naine puuris"

Inim- ja muud suhted: "Ainult aja küsimus"

27

ÜRITUSED

tähistame 150 aasta möödu-mist maailmakuulsa kunstniku Edvard Munchi sünnist erinä-dalaga "Munch 150", mil 9.-16. oktoobril linastub viis fil-mi kunstniku elu ja loomingu põhjal. Seansid on külastajatele tasuta ning valikuliselt pakume võimalust kuulata kunsti- ja filmispetsialistide sissejuhatusi Munchi maailma.

MTÜ Kultuurikuld ettevõt-misel toimub Artises 24.-31. oktoobril esmakordselt filmifes-tival "Prantsuse kuld", mis toob vaatajateni valiku vähemtuntud teoseid armastatud prantsuse suurnäitleja Juliette Binoche'i karjäärist. Ekraanile jõuavad teiste hulgas André Techiné, Léos Caraxi ja Olivier Assayasi käe all valminud filmid. Iga film linastub vaid kaks korda, pileti hind on soodne. Ka kino tava-programmis esilinastub samal

ajal uus film Juliette Binoche'iga peaosas - suhtedraama "Avatud süda", mille režissöör on Ma-rion Laine. Prantsuse lainel jät-kame Artises ka novembris, kui toimub iga-aastane Prantsuse

dokumentaalfilminädal. See-kord on fookuses Pärnu festivali kunagise võitja, režissöör Nico-las Philibert'i looming, mis on esindatud nelja filmiga. Lisaks pakume veel kolme dokumen-taalfilmi sotsiaalselt tundlikel teemadel.

Filmiaasta lõppakordi annab novembri teises pooles toimuv Tallinna Pimedate Ööde Fil-mifestival, milles linastuvatest filmidest jäävad mitmed ka

kinode tavarepertuaari ja ku-jundavad detsembri palet. Uue aasta avalöögiks saab Lars von Trier juba eos kõmuline "Nüm-fomaniakk".

Sariüritustest jätkuvad "Kir-

jandus kinos" kooliealistele ning "Mudilaste multilaegas" väikelastele. Väärikas eas pub-likut meelitame kinno vääri-kate kinohommikutele, kus niigi head filmid muutuvad veel paremateks tänu sisseju-hatustele huvitavate inimeste poolt. Noori emasid köidame igakolmapäevase beebikino-ga ja säravad naised näevad säravaid naistekaid erinevates üritustesarjades, mille kaaskor-

raldajaiks on naisteajakirjad ja -portaalid.

Artis on alati avatud kooli- ja lasteaiagruppidele, kellele paku-me ühtevalu midagi põnevat ja harivat. Enne jõule on saalid täis asutuste üritusi ja hommikuti võõrustame konverentse ning seminare. Meie poole võivad ikka pöörduda Eesti filmitegijad, sest kodumaist loomingut on alati lust näidata. Pealegi ei tea te kunagi, milliseks löökfilmiks võib teie teos Artises osutuda.

Poolaasta parim uudis on digiprojektsiooni saabumine Artisesse, mille eest tuleb täna-da kõiki asjaomaseid instant-se Eestis, eriti Kultuurkapitali, ning Euroopa Liidu MEDIA programmi. Uus tehnika laien-dab kindlasti kino programmi-valikut ja laseb vaatajate silma-del puhata briljantsel pildil.

Tiina Teras

Poliitikast romantikani, digiteeritult!

Meie poole võivad ikka pöördu-da Eesti filmitegijad, sest kodu-

maist loomingut on alati lust näidata.

Juliette Binoche filmi-festivalil "Prantsuse kuld" ja romantilises draamas "Avatud süda" (À cœur ouvert), režissöör Marion Laine, Prantsusmaa 2012.

28

ÜRITUSED

Palju eestlasi ja noppeid auhinnahooajast!

Forum Cinemas kino-des on tänavusel sü-gishooajal on oluliseks tooniandjaks kodu-

maised filmid. Otsa tegi lahti septembri lõpus esilinastunud Veiko Õunpuu kolmas täis-pikk mängufilm “Free Range”, oktoobris esilinastuvad Ilma Raagi dramaatiline armastus-lugu “Kertu” ja Hardi Volmeri “Kullaketrajad” ning novembri alguses Eesti-Gruusia koostöös valminud sõjadraama “Manda-riinid”. Novembri teises pooles on meie kinode ekraanid 17. Pimedate Ööde Filmifestivali päralt.

Sügisest hakkab vaikselt tuure koguma ka nö auhin-

nahooaja filmide paraad. No-vembri lõpus kuulutatakse esimesena välja Kuldgloobuste nominendid ning võistlus aasta parima filmi tiitlile kulminee-rub 2. märtsil toimuva Oscarite tseremooniaga.

Kuigi nn auhinnafilmide põhirõhk jääb järgmise aasta alguskuudesse, siis väärivad sü-giskuude esilinastustest esile-toomist näiteks kanadalase De-nis Villeneuve´i ("Incendies", PÖFF 2010) meisterlik põ-nevusdraama “Vaangistatud”; mehhiklase Alfonso Cuaróni eksistentsiaalne kosmoselugu “Gravitatsioon” (tänavuse Ve-neetsia filmifestivali avafilm); Paul Greengrassi tõsieluli-

ne kaaperdamislugu “Kapten Phillips” (peaosas kahekordne Oscari-võitja Tom Hanks); Sir Ridley Scotti pingeline põnevik “Advokaat”, mille stsenaariumi autoriks on Pulitzeri preemia laureaat Cormac McCarthy ja milles teevad kaasa Michael Fassbender, Javier Bardem, Brad Pitt, Penelope Cruz ja Cameron Diaz; Spike Lee naaseb kino-desse oma tõlgendusega Chan-wook Parki 2003. aasta verisest kättemaksuloost “Oldboy” ning novembri lõpus jõuab meieni Martin Scorsese ja Leo-nardo DiCaprio viies koostöö-film “The Wolfs of Wall Street”.

Juba aastaid on Forum Ci-nemas kinode programmi osaks olnud maailma tippu kuuluvate draamalavastuste kõrgkvaliteetsed otseülekan-ded ning meil on suur rõõm

tuua ka sel hooajal Eesti pub-likuni tippartistide etteasteid ja unustamatuid elamusi, mis vaimustavad kultuurihuvilisi tuhandetes kinodes üle kogu maailma. New Yorgi Metropo-litan Opera, Moskva Suure Teat-ri ja London National Theatre´i programm pakub 2013/2014 hooajal teatrisõbrale mitmeke-sist valikut, mis hõlmab nii ae-gumatuid meistriteoseid kui ka kaasaegseid uuslavastusi.

Otseülekande eriline atmo-sfäär võimaldab publikul tunda end otsekui istumas maailma kuulsaimate teatrite saalides, heita etenduste vaheaegadel pilk eesriide taha ja elada kaasa äsja laval esinenud tippartistide endi vahetutele muljetele.

Kaarin Piiskoppel

Sügisel annavad terve suve domineerinud kassahitid ka kobarkinos teed rahulikumale ja tuumakamale programmile.

"Kapten Phillips"

"Advokaat"

"Mandariinid"

29

MEDIA

Creative Europe jätkab MEDIA sissetallatud rada

MEDIA stipendiumid 2013

Juulikuus 2013 võtsid EL Nõukogu ja Par-lament vastu esimese olulise dokumendi

liikumaks Creative Europe suu-nas. Saavutatud kokkulepe pa-neb paika programmi üldised eesmärgid ja eelarve, mis on perioodi peale 1,46 miljonit eurot (2014 - 2020). Võrrel-des eelmise programmiga on eelarve tõus 9%. Edasi tööta-takse 2014 aasta tegevusplaa-niga - esimesed taotlusvoorud uue programmi alt loodetakse avada enne aasta lõppu, mis tähendab, et kõik uute vooru-de tähtajad lükkuvad järgmise aasta esimesse poolde. Creative Eruope' käivitamise formaalne

protsess peaks lõpule jõudma novembris 2013.

Creative Europe'i eelar-ve jaguneb alaprogrammide vahel vastavalt: MEDIA 56%, Kultuur 31% ja 13% vald-kondade vahelisele meetmele (cross-sectoral strand). Vii-mane sisaldab endas uut Fi-nantsinstrumenti (Financial Instrument) ja toetust Crea-tive Europe Deskidele, mis asendavad senised Kultuuri Kontaktipunktid ja MEDIA Deskid. Nagu paljudes teis-tes liikmesriikides jäävad ka Eestis infopunktid tegutsema eraldi: MEDIA Desk endiselt Eesti Filmi Instituudi hoo-le alla, Kultuuri programmi

Anu ErnitsMEDIA Desk Eesti juht

TOETUSE SAAJA KOOLITUJA NIMI KOOLITUSE NIMI VALDKOND ERALDATUD SUMMA €

Kopli Kinokompanii Kaspar Kaljas FOCAL Production Value Produtseerimine 200Alexandra LRV Marianne Ostrat EAVE Producers Workshop 2013 Produtseerimine 650Uusnurk Mari Kallas Maia Workshop 2013 Produtseerimine 650Meteoriit Aet Laigu Inside Pictures Stsenaristika 650Cookie Jar Leana Jalukse Sources 2 Stsenaristika 650Nukufilm Madli Võsoberg Maia Workshop: Legal and Financial Aspects Produtseerimine 400Myth Film Peter Murdmaa ICO Festivalid 355Must Käsi Kristel Lipand CICAE Kinopidamine/levi 650Acme Film Katre Valgma M&D Kinolevi 650Elektriteater Johannes Lõhmus CICAE Kinopidamine/levi 650Forum Cinemas Kaarin Piiskoppel CICAE Kinopidamine/levi 650Tallinnpost Liina Tiido Script to Screen Produtseerimine 357

6512

MEDIA programmi elu on alati kulgenud seitsme-aastaste tsüklitena, viimane neist - MEDIA 2007 - lõpeb selle aastaga, et jaanu-arist saaks tööle hakata Creative Europe. Uus programm koosneb kolmest osast ühendades endas MEDIA ja Kultuuri programmid ning valdkondade vahelise cross sectoral meetme.

infopunkt liigub Eesti Teatri Agentuurist uude asupaika Loov Eestis.

Creative Europe'i MEDIA alaprogramm on üles ehitatud MEDIA 2007 struktuurile, mis filmitegijale tähedab, et suuri muutusi ei tule ja alles jäävad kõik olulised toetusskeemid: täiendkoolitus, filmide kino- ja telelevi, arendustoetus fil-miprojektidele, promotsioon (filmiturud ja festivalid) jne. Väikseimaid muudatusi toe-tusskeemides siiski tuleb, neid

aga täpselt veel ei tea. Pikemas perspetiivis soovitakse oluliselt parandada bürokraatiamasinat: võtta kasutusele e-vormid kõi-kides toetusskeemides, muuta lihtsamaks lepingute sõlmi-mist ning mõnes skeemis võtta kasutusele fikseeritud toetus-summad (nt arendustoetuses). Eesmärk on üllas - muuta kogu protsess taotlusest kuni lepingu lõpetamiseni oluliselt kiire-maks ja lihtsamaks.

Rohkem infot: www.ec.europa/media.eu

I poolaasta MEDIA toetused Kevadistest taotlusvoorudest eraldati Eesti filmi-tööstusele kokku 305 200 eurot, millest olulisemad summad on digikinode toetus kinole Artis (Tallinnfilm OÜ) ja 155 000 eurone filmiprojektide arendustoetus stuudiole Amrion OÜ. Pimedate Ööde Filmifestivalile eraldati 45 000 eurot ja eesti kinolevitajatele mitteko-dumaiste Euroopa filmide levitamiseks kokku 12 200 eurot. MTÜ-le BE eraldati filmitööstusürituste Baltic Event ja B'EST korraldamiseks kokku 150 000 eurot. Kokku on hetkel 2013 MEDIA toetused 305 200 eurot. Palju õnne toetuse saajatele!

30

ARVE JA FAKTE

EFI toetatud filmid Eesti telekanalites 1.01.-31.07.2013PEALKIRI KUUPÄEV KELLAAEG REITING VAATAJATE ARV KANALMiriami piknik 1.01.2013 07:51 0.6 7830 TV3Lotte ja kuukivi saladus 1.01.2013 10:55 6.4 81000 ETVDetsembrikuumus 1.01.2013 16:25 5.8 73000 ETVSeenelkäik 1.01.2013 21:20 23.2 297000 ETVMiriami värvid 2.01.2013 07:46 0.2 2168 TV3Miriami katkine pilt 2.01.2013 07:51 0.2 1900 TV3Detsembrikuumus 2.01.2013 14:40 1.6 21000 ETVKastis 2.01.2013 21:15 0.1 1000 ETV2Eesti lood. Elu libedal jääl 2.01.2013 22:25 5.3 68000 ETVMiriami katkine pilt 3.01.2013 07:50 0.4 5261 TV3Miriami pesakast 3.01.2013 07:55 0.5 5899 TV3Miriami teater 3.01.2013 08:00 0.4 5708 TV3Eesti lood. Dreamland Queens 3.01.2013 12:15 1.5 19000 ETVPorgand! 4.01.2013 07:53 1 12682 TV3Ruudi 4.01.2013 09:00 1.6 21000 ETV2Eesti lood. Kahe näoga saar 4.01.2013 20:50 1.6 20000 ETV2Kinnunen 4.01.2013 21:35 6.4 82000 ETVKastis 4.01.2013 23:05 0.8 11000 ETV2Porgand! 5.01.2013 08:34 0.3 3673 TV3Kinnunen 5.01.2013 11:15 1.9 24000 ETVSeenelkäik 5.01.2013 14:25 3 38000 ETVEesti lood. Ihust ja hingest 5.01.2013 17:30 3.3 43000 ETVPorgand! 6.01.2013 08:36 1.1 13779 TV3Allveelennud 1/10 Lugu lendavast mõttest 6.01.2013 21:40 6.8 86000 TV3Jõehobu Jõksu lood 7.01.2013 07:46 0.1 1851 TV3Tagasi Euroopasse 7.01.2013 14:27 0.8 10769 TV3Eesti lood. Elu libedal jääl 7.01.2013 20:55 1.1 14000 ETV2Miriami katkine pilt 8.01.2013 07:54 0.1 1837 TV3Eesti lood. Siim, Samuli ja Dolce Vita 8.01.2013 17:30 0.6 8000 ETV2Miriam mängib peitust 9.01.2013 07:55 0.1 1581 TV3Eesti lood. Jeesus, homod ja kiisud 9.01.2013 22:30 4.1 52000 ETV

"Lotte ja kuukivi saladus"

"Kinnunen"

31

ARVE JA FAKTE

PEALKIRI KUUPÄEV KELLAAEG REITING VAATAJATE ARV KANALMiriami pesakast 10.01.2013 07:52 0.4 5724 TV3Eesti lood. Jeesus, homod ja kiisud 10.01.2013 12:45 1.1 14000 ETVMiriam merehädas 11.01.2013 07:52 0.4 5334 TV3Georg 11.01.2013 21:40 5.9 76000 ETVPorgand! 12.01.2013 07:48 0 0 TV3Eesti lood. Ihust ja hingest 12.01.2013 09:00 1.4 17000 ETVGeorg 12.01.2013 12:55 2.2 28000 ETVTeatriporgand 13.01.2013 07:49 0.1 1790 TV3Allveelennud 2/10 Lugu maailmavetesügavustest 13.01.2013 22:00 7.1 90000 ETVMiriami teater 14.01.2013 07:48 0.4 4780 TV3Miriami piknik 14.01.2013 07:53 0.4 5543 TV3Miriami värvid 14.01.2013 07:58 0.6 8238 TV3Samueli internet 14.01.2013 14:35 1.8 22365 TV3Eesti lood. Jeesus, homod ja kiisud 14.01.2013 20:55 0.9 12000 ETV2Miriami piknik 15.01.2013 07:49 0.5 6068 TV3Porgand! 15.01.2013 07:55 0.5 6651 TV3Miriami värvid 16.01.2013 07:53 0.4 4596 TV3Miriami katkine pilt 17.01.2013 07:55 0.7 8790 TV3Miriami katkine pilt 18.01.2013 07:53 0.7 9444 TV3Soovide puu 18.01.2013 21:40 6.7 86000 ETVPorgand! 19.01.2013 07:46 0.5 6885 TV3Porgand! 20.01.2013 07:45 0.5 4681 TV3Punane elavhõbe 20.01.2013 21:19 4.8 61000 Kanal 2Allveelennud 1/10 Lugu lendavast mõttest 20.01.2013 22:00 8.7 111000 ETVMiriami jõulupäkapikk 21.01.2013 07:51 0.5 6624 TV3Eesti lood. Apteeker 21.01.2013 09:35 0.9 11000 ETV2Vennad Karusüdamed 21.01.2013 14:39 0.9 11710 TV3Eesti lood. Parem homne 21.01.2013 20:55 1.1 14000 ETV2Allveelennud 1/10 Lugu lendavast mõttest 21.01.2013 21:10 0.5 6000 ETV2Miriam mängib peitust 22.01.2013 07:52 0.4 5316 TV3Miriami pesakast 23.01.2013 07:52 0.3 4005 TV3Eesti lood. Rasmus, kormonaudid ning... 23.01.2013 22:30 3.1 39000 ETVMiriam merehädas 24.01.2013 07:55 0.1 1171 TV3Eesti lood. Rasmus, kormonaudid ning... 24.01.2013 12:45 0.8 11000 ETVMiriami teater 25.01.2013 07:55 0.7 9165 TV3Püha Tõnu kiusamine 25.01.2013 21:40 2.9 37000 ETVPorgand! 27.01.2013 07:45 0.1 1576 TV3Röövlirahnu Martin 27.01.2013 09:00 1.9 25000 ETV2

"Georg"

"Soovide puu"

32

ARVE JA FAKTE

PEALKIRI KUUPÄEV KELLAAEG REITING VAATAJATE ARV KANALAllveelennud 4/10 Lugu õhukoletisest järvekese kohal 27.01.2013 22:00 7.7 9900 ETVMiriami piknik 28.01.2013 07:48 0.3 3762 TV3Eesti lood. 3.2.1-ilus hüpe 28.01.2013 09:35 0.5 6000 ETV2Umbkotid 28.01.2013 20:32 5.1 65000 Kanal 2Eesti lood. Rasmus, kormonaudid ning... 28.01.2013 20:50 0.7 9000 ETV2Allveelennud 2/10 Lugu maailmavetesügavustest 28.01.2013 21:25 0.3 4000 ETV2Miriami värvid 29.01.2013 07:49 0.1 1358 TV3Miriami katkine pilt 30.01.2013 07:54 0.6 7793 TV3Eesti lood. Raudteemaja nr 3 30.01.2013 22:30 2.4 31000 ETVMiriami piknik 31.01.2013 07:53 0.1 1843 TV3Eesti lood. Raudteemaja nr 3 31.01.2013 12:45 1.2 16000 ETVTaarka 1.02.2013 21:40 6.2 79000 ETVGeorg 3.02.2013 21:50 0.8 10000 ETV2Allveelennud 5/10 Lugu mereäärsest majast keset torme 3.02.2013 22:00 6.2 79000 ETVEesti lood. Raudteemaja nr 3 4.02.2013 20:50 0.6 7000 ETV2Allveelennud 3/10 Lugu suurtest panustest väikseses linnas

4.02.2013 21:20 0.5 7000 ETV2

Sinimäed 5.02.2013 12:55 2.3 29000 ETVKöögi dimensioonid 5.02.2013 21:00 0.1 1000 ETV2Mina olin siin 8.02.2013 21:40 5.4 70000 ETV Georg 9.02.2013 12:45 0.3 4000 ETV2Allveelennud 6/10 Lugu keiserlikust pärandist 10.02.2013 22:00 8.4 107000 ETVEesti lood. Laulev Nadežda 11.02.2013 20:55 0.9 11000 ETV2Allveelennud 4/10 Lugu õhukoletisest järvekese kohal 11.02.2013 21:20 0.6 7000 ETV2Eesti lood. Nägijate maailm 13.02.2013 16:30 0.4 5000 ETV2Eesti lood. Kabaree 13.02.2013 22:30 4.4 56000 ETVEesti lood. Kabaree 14.02.2013 12:45 1.2 16000 ETVKõrini! 15.02.2013 21:40 5.3 67000 ETVEesti lood. Doktor Kloun 16.02.2013 09:00 1.6 20000 ETVKui ma oleksin suur 1 17.02.2013 10:10 2.2 29000 ETV2Allveelennud 5/10 Lugu mereäärsest majast keset torme

17.02.2013 22:00 7.6 97000 ETV

Vanamees ja põder 17.02.2013 23:15 0.8 11000 ETV2Eesti lood. Kabaree 18.02.2013 20:55 0.6 8000 ETV2Allveelennud 5/10 Lugu mereäärsest majast keset torme 18.02.2013 21:20 0.5 7000 ETV2Vana kloun 20.02.2013 22:30 3.3 43000 ETVEesti lood. Aestiorum 21.02.2013 12:35 0.6 8000 ETVVana kloun 21.02.2013 13:05 0.7 9000 ETVKirjad Inglile 22.02.2013 21:40 4.7 59000 ETV

"Taarka" "Allveelennud"

33

ARVE JA FAKTE

PEALKIRI KUUPÄEV KELLAAEG REITING VAATAJATE ARV KANALVanamees ja põder 23.02.2013 16:15 1.3 16000 ETV2Eesti lood. Andy astub üles 23.02.2013 21:00 1.5 19000 ETV2Regilaul - laulud õhust 24.02.2013 11:00 5.8 74000 ETVNimed marmortahvlil 24.02.2013 15:40 5.6 72000 ETVAedniku kevad 25.02.2013 21:20 0.2 3000 ETV2Legend vägevast seebist 27.02.2102 21:00 0.1 2000 ETV2Regilaul - laulud õhust 28.02.2013 22:35 2 25000 ETVLegend vägevast seebist 3.03.2013 11:30 0.5 7000 ETV2Allveelennud 7/10 3.03.2013 22:00 6.8 87000 ETVAllveelennud 7/10 4.03.2013 21:20 0.6 7000 ETV2Heino Eller. Quenta Essentia 7.03.2013 22:35 1.5 19000 ETVHeino Eller. Quenta Essentia 8.03.2013 12:25 0.5 6000 ETVAllveelennud 9/10 Lugu veealusest pidusöögist 10.03.2013 22:00 6.5 82000 ETVAllveelennud 8/10 Lugu Eesti laste suurest ostust 11.03.2013 21:20 0.5 6000 ETV2Väike lühinägelik boamadu 17.03.2013 08:00 0.5 6000 ETVVäike lühinägelik boamadu 17.03.2013 10:00 1.1 14000 ETV2Allveelennud 10/10 Lugu oma ala parimatest asjatundjatest 17.03.2013 22:00 4.9 62000 ETVAllveelennud 10/10 Lugu oma ala parimatest asjatundjatest 18.03.2013 21:20 0.2 3000 ETV2Allveelennud 10/10 Lugu oma ala parimatest asjatundjatest 25.03.2013 21:20 1.2 15000 ETV2Eesti lood. Hingevalvur 29.03.2013 08:10 0.5 6000 ETVMeeletu 29.03.2013 14:50 1.3 17000 ETV2Eesti lood. Ihust ja hingest 29.03.2013 16:25 1.7 21000 ETV2Kutsar koputab kolm korda 29.03.2013 18:45 4 51000 ETVEesti lood. Raudteemaja nr 3 29.03.2013 21:00 0.6 7000 ETV2Pihv 3.04.2013 21:00 1.1 14000 ETV2Pangarööv 4.04.2013 22:06 5 64000 Kanal 2Eesti lood. Naeratavad naised 5.04.2013 08:30 0.2 2000 ETV2Eesti lood. Hingevalvur 5.04.2013 13:40 0.8 10000 ETVPihv 7.04.2013 14:05 0.4 5000 ETV2Tõsise näoga mees 10.04.2013 22:30 4.1 52000 ETVTõsise näoga mees 11.04.2013 12:40 1.2 15000 ETVHaiguste ravi 17.04.2013 21:00 0.2 3000 ETV2Ussinuumaja 17.04.2013 22:30 0.7 8000 ETV2Sääsk ja hobune 17.04.2013 22:45 0.7 9000 ETV2Rebasenaine 17.04.2013 22:55 0.6 8000 ETV2Lõpuõhtu 17.04.2013 23:05 0.7 8000 ETV2Vares ja hiired 17.04.2013 23:20 0.6 8000 ETV2Tallinna legendid 17.04.2013 23:35 0.5 6000 ETV2

"Regilaul" "Nimed marmortahvlil"

34

ARVE JA FAKTE

PEALKIRI KUUPÄEV KELLAAEG REITING VAATAJATE ARV KANALEesti lood. Professionaalne amatöör 18.04.2013 12:40 0.8 11000 ETVRegilaul - laulud õhust 20.04.2013 21:45 1.2 16000 ETV2Kihnu pulm 20.04.2013 22:35 0.9 11000 ETV2Kosmos 24.04.2013 21:00 0.4 5000 ETV2Kaleva müsteerium 24.04.2013 22:30 4.4 57000 ETVKaleva müsteerium 25.04.2013 12:40 0.6 7000 ETVKosmos 68' – Legendid vol 1 1.05.2013 12:25 0.2 3000 ETV2Eesti lood. Rasmus, kormonaudid ja... 1.05.2013 13:25 0.6 7000 ETV2Teekond Araratile 1.05.2013 15:25 0.2 3000 ETV2Kormoranid 1.05.2013 21:30 4.2 54000 ETVTeekond Araratile 2.05.2013 08:55 0.4 5000 ETV2Eesti lood. Pastacas 2.05.2013 20:30 0.6 7000 ETV2Miriami pesakast 4.05.2013 10:30 0.2 3000 ETV2Krokodill 4.05.2013 21:15 0.7 9000 ETV2Inimese mõõt 6.05.2013 10:05 0.2 3000 ETV2Eesti lood. Pastacas 6.05.2013 16:40 0 0 ETV2Sinimäed 7.05.2013 10:25 0.9 12000 ETV2Eesti lood. Ultra vennikesed 8.05.2013 08:35 0.1 1000 ETV2Viru. Vabaduse saatkond 8.05.2013 22:30 5.4 70000 ETVViru. Vabaduse saatkond 9.05.2013 12:40 0.9 11000 ETVKrantsid 10.05.2013 22:50 1 13000 ETV2Üks mu sõber 11.05.2013 21:34 2.5 31000 Kanal 2Eesti lood. Võõras omade seas 13.05.2013 17:30 0.2 3000 ETV2Eesti lood. Kahe tule vahel 15.05.2013 08:35 0.2 3000 ETV2Vaeste kirjanike maja 15.05.2013 22:30 3.6 46000 ETVVaeste kirjanike maja 16.05.2013 12:45 0.7 8000 ETVTaevalaul 17.05.2013 22:25 0.5 7000 ETV2Eesti lood. Kartuli Wabariik 20.05.2013 15:00 0.9 11000 ETVEesti lood. Radikaal 20.05.2013 20:50 0.2 3000 ETV2Eesti lood. Vanad kalad 22.05.2013 08:35 0.2 3000 ETV2Saamueli internet 22.05.2013 21:00 1.3 16000 ETV240+2 nädalat 22.05.2013 22:30 3.2 40000 ETV40+2 nädalat 23.05.2013 12:45 0.5 6000 ETVEesti lood. Radikaal 24.05.2013 11:35 0.4 5000 ETV2Saamueli internet 24.05.2013 13:20 0.2 2000 ETVEesti lood. Hea uus ilm 25.05.2013 09:30 1.7 22000 ETVTaarka 26.05.2013 22:15 1.5 19000 ETV2Eesti lood. Puhkus Siberis 27.05.2013 20:55 0.7 8000 ETV2

"Kormoranid" "Rasmus, kormonaudid ja ..."

35

ARVE JA FAKTE

PEALKIRI KUUPÄEV KELLAAEG REITING VAATAJATE ARV KANALEesti lood. Kuutõbised 28.05.2013 21:40 4.4 57000 ETVTagasi Euroopase 29.05.2013 21:00 0.9 11000 ETV2Üheksavägised 29.05.2013 22:30 2.4 30000 ETVÜheksavägised 30.05.2013 12:45 0.4 5000 ETVEesti lood. Sõjapealik 30.05.2013 10:05 0.3 3000 ETV2Lapsepõlv 30.05.2013 21:30 1.2 15000 ETV2Eesti lood. Puhkus Siberis 31.05.2013 11:30 0 0 ETV2Eesti lood. Sõjapealik 31.05.2013 17:30 0.3 3000 ETV2Mis mõttes? Armastus 1.06.2013 08:15 1.2 15000 ETVMis mõttes? Sõprus 1.06.2013 08:30 1.4 18000 ETVMis mõttes? Unenägu 1.06.2013 13:25 0.5 6000 ETVMis mõttes? Rikas ja vaene 1.06.2013 14:55 0.3 4000 ETVMis mõttes? Noor ja vana 1.06.2013 19:15 0.2 2000 ETVAeg on siin 1.06.2013 19:45 0.6 7000 ETV2Mis mõttes? Elu 1.06.2013 20:25 2.9 37000 ETVMiriami piknik 2.06.2013 07:55 0.9 11000 ETVAeg on siin 2.06.2013 11:00 0 1000 ETV2Leida lugu 2.06.2013 22:25 2 25000 ETV2Sest ma nagu linnukene 2.06.2013 23:30 1.2 16000 ETV2Eesti lood. Kalevite kanged pojad 3.06.2013 22:00 0.7 9000 ETV2Barbarid 5.06.2013 14:30 0.4 5000 ETVTagasi Euroopase 6.06.2013 15:25 0.6 7000 ETV91 kilomeetrit - Eestimaa kroonika 7.06.2013 15:05 0.3 4000 ETVMiriam mängib peitust 7.06.2013 18:55 1.4 18000 ETV2Eesti lood. Kalevite kanged pojad 8.06.2013 15:30 0.3 4000 ETV2Leida lugu 9.06.2013 13:05 0.1 1000 ETV2Sest ma nagu linnukene 9.06.2013 14:10 0.3 4000 ETV2Eesti lood. Elu lainetel 9.06.2013 21:35 1 13000 ETV2Üheksavägised 10.06.2013 15:50 0.1 1000 ETV2Porgand! 10.06.2013 18:50 1 12000 ETV2Kuku: Mina jään ellu 10.06.2013 21:30 1.8 23000 ETV2Eesti lood. Elu lainetel 12.06.2013 10:50 0 0 ETV2Eesti lood. Rasmus, kormonaudid ning... 12.06.2013 23:00 1.3 16000 ETV2Kuku: Mina jään ellu 12.06.2013 23:35 0.6 7000 ETV2Eesti lood. Rasmus, kormonaudid ning... . 14.06.2013 16:15 0.1 2000 ETV2Kaleva müsteerium 14.06.2013 19:15 2 26000 ETVKaleva müsteerium 15.06.2013 10:30 1.1 14000 ETVEesti lood. Elu lainetel 16.06.2013 11:30 0.8 11000 ETV2

"Kuku: Mina jään ellu"

"Mis mõttes? Elu"

36

PEALKIRI KUUPÄEV KELLAAEG REITING VAATAJATE ARV KANALÜheksavägised 16.06.2013 13:30 0.9 11000 ETV2Miriami teater 17.06.2013 18:25 0.6 8000 ETV2Rebasenaine 17.06.2013 21:20 0.5 6000 ETV2Kosmos 68 - Legendid vol 1 17.06.2013 21:30 1.9 24000 ETV2Miriami katkine pilt 18.06.2013 18:25 0.7 9000 ETV2Ahviaasta 19.06.2013 21:15 0.1 1000 ETV2Eesti lood. Vigala vürts 19.06.2013 22:50 1 13000 ETV2Kosmos 68 - Legendid vol 1 19.06.2013 23:20 1.3 17000 ETV2Eesti lood. Vigala vürts 21.06.2013 16:20 0.2 2000 ETV2Üks 21.06.2013 20:35 0.1 2000 ETV2Õhus 21.06.2013 20:45 0.1 2000 ETV2Eesti lood. Vigala vürts 23.06.2013 11:30 0.2 2000 ETV2Meeletu 24.06.2013 16:00 1.9 24000 ETVEesti lood. Kartuli Wabariik 26.06.2013 23:05 0.7 8000 ETV2Sada aastat sõda ja muusikat 26.06.2013 23:35 0.6 7000 ETV2Eesti lood. Kartuli Wabariik 28.06.2013 16:20 0.1 1000 ETV2Eesti lood. Kartuli Wabariik 30.06.2013 11:30 0.6 8000 ETV2Miriami rohelised täpid 30.06.2013 19:10 0.7 9000 ETV2Tsirkuselaps 1.07.2013 22:15 1.3 16000 ETV2Primavera 2.07.2013 22:20 0.7 9000 ETV2Eesti lood. Puhkus Siberis 3.07.2013 23:00 1.1 14000 ETV2Tsirkuselaps 3.07.2013 00:40 0.5 6000 ETV2Eesti lood. Puhkus Siberis 5.07.2013 16:10 0.4 6000 ETV2Eesti lood. Puhkus Siberis 7.07.2013 11:30 0.3 3000 ETV2Alati on alati 8.07.2013 21:30 0.7 8000 ETV2Eesti lood. Vanad kalad 10.07.2013 22:50 0.5 6000 ETV2Alati on alati 10.07.2013 23:15 0.4 5000 ETV2Eesti lood. Vanad kalad 12.07.2013 16:15 0.2 2000 ETV2Kontsert porgandipirukale 12.07.2013 19:45 0.5 7000 ETV2Peata ratsanik 12.07.2013 20:00 0.2 2000 ETV2Peata ratsanik 13.07.2013 17:20 0.5 6000 ETV2Miriami köögikombain 14.07.2013 10:40 0.5 6000 ETV2Eesti lood. Vanad kalad 14.07.2013 11:30 0.4 5000 ETV2Kontsert porgandipirukale 14.07.2013 12:25 0.7 9000 ETVEesti lood. Töö käib 17.07.2013 23:20 0.6 7000 ETV2Eesti lood. Töö käib 19.07.2013 16:10 0.4 5000 ETV2Dialogos 19.07.2013 20:45 0.5 6000 ETV2Weitzenbergi tänav 19.05.2013 20:50 0.3 3000 ETV2Eesti lood. Töö käib 21.07.2013 11:30 0.1 2000 ETV2

ARVE JA FAKTE

"Kosmos 68"

"Miriami katkine pilt"

37

ARVE JA FAKTE

PEALKIRI KUUPÄEV KELLAAEG REITING VAATAJATE ARV KANALTallinna kilud 21.07.2013 23:15 0.6 8000 ETV2Eesti lood. 6 tundi 22.07.2013 13:55 0.4 6000 ETVBaskin 22.07.2013 21:30 1.8 23000 ETV2Eesti lood. Folk juu! 24.07.2013 22:30 0.5 7000 ETV2Baskin 24.07.2013 23:00 1.4 18000 ETV2Just märrid 26.07.2013 14:05 0.3 4000 ETVEesti lood. Folk juu 26.07.2013 16:10 0 0 ETV2Tallinna kilud 27.07.2013 23:15 0.3 3000 ETV2Eesti lood. Folk juu! 27.07.2013 11:35 0.3 4000 ETV2Eesti lood. Naeratavad naised 28.07.2013 20:45 0.3 4000 ETV2Eesti lood. Kiri Ruhnust 28.07.2013 22:10 1.4 18000 ETV2Varesesaare venelased 29.07.2013 21:35 1.6 20000 ETV2Eesti lood. Legendide saar 29.07.2013 00:40 0.5 6000 ETV2Une Instituut 31.07.2013 21:20 0 0 ETV2Eesti lood. Elu lainetel 31.07.2013 22:30 0.6 8000 ETV2Varesesaare venelased 31.07.2013 23:00 1.8 23000 ETV2

Eesti filmide kinolevi 2013

Eesti kinolevi TOP 2013*

FILM VAATAJAID1 Elavad pildid 248422 Ema Ksenia ja Õlimäe õied 47773 Kohtumõistja 41894 Free Range /

Ballaad maailma heakskiitmisest4147

5 Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu

3890

6 Viru. Vabaduse saatkond 27027 Karikakramäng 2 22458 Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha 21249 Suur-Sõjamäe 547

kokku 49463

FILM VAATAJAD LEVITAJA1 Despicable Me 2 /

Mina, supervaras 294677 Forum

Distribution2 Croods /

Kruudid61757 HeaFilm

3 Fast and Furious 6 / Kiired ja vihased 6

58276 Forum Distribution

4 Monsters University / Kollide ülikool

54419 HeaFilm

5 Now You See Me / Nüüd sa näed mind

47473 ACME Film

6 Smurfs 2 / Smurfid 2

43667 ACME Film

7 Good Day to Die Hard / Visa hing: Hea päev, et surra

41883 HeaFilm

8 Epic / Varjatud kuningriik

41431 HeaFilm

9 The Hangover Part III / Pohmakas 3

41107 ACME Film

10 Iron Man 3 / Raudmees 3

40334 Forum Distribution

* seisuga 1.oktoober 2013* 29.09.2013 seisuga

"Baskin"

"Elavad pildid"

"Free Range"

"Varesesaare venelased"

38

KOOLITUSED

SOFA-ltValitud projektide

hulgas olid laste- ja noorte filmitöötu-bade korraldamine

(Melinda Boros, Rumeenia), internetileht, millel vahen-dusel saavad huvilised endale sobivas ajas ja kohas art- house filmide linastusi planeerida (Gábor Böszörményi, Ungari), art-house kino rajamine (Ketie Danelia, Gruusia), rahvusliku filmimuuseumi rajamine (Ivan Kozlenko, Ukraina), õpilaste poolt korraldatava filmifestiva-li projekt (Eva Križková & Eva Pavlovicova, Slovakkia), lühi-filmide inkubaatori algatamine (Jan Naszewski, Poola), Sak-sa-Poola rändava filmifestivali korraldamine (Johannes Re-xin, Saksamaa), Bulgaaria Fil-mipromotsiooni käivitamine (Mira Staleva, Bulgaaria), ning

19.-30. augustil toimus Poolas Wroclavis esi-mene filmiagentide koolitus SOFA – School of Film Agents, mille idee autoriks ja täidevii-jaks on Ida-Euroopa filmide ekspert ja Ber-liini Filmifestivali programminõunik Nikolaj Nikitin. Erinevalt paljudest teistest Euroopa filmikoolidest ja -töötubadest, mis on suuna-tud peamiselt produtsentidele ja režissööri-dele, on SOFA loodud filmide promootorite ja vahendajate koolitamiseks – osalemise eelduseks oli osaleja riigis uue ja unikaalse filmiürituse- või asutuse loomise projekt.

tõusevad Euroopa filmitööstuse uued teerajajad

filmifestivalide ühtse kassa tulu-andmebaasi loomine (Sonja To-palovic, Serbia).

Eestit esindasin mina pro-jektiga DOKTOK, mille ees-märk on eesti dokumentaal-filmid riiulitelt välja otsida, tolmust puhtaks puhuda ja ki-nolinadele toimetada. Koondan oma kataloogi ca 40 viimaste aastate jooksul toodetud doku-mentaalfilmi ning levitan neid esialgu 20-s kinos-kultuuri-majas, kes on nõus enda prog-rammi võtma vähemalt ühe filmi kuus, kuid ka koolides, muuseumides ja kõikvõima-like sobivate ürituste raames. Filmi linastusel on alati kohal ka filmi autor või peategelane, mistõttu linastusest kujuneb lisaväärtusega sündmus, milles publik aktiivselt osaleb. Senine tagasiside nii kinodelt kui fil-

Fotod SOFA

KOOLITUSED

ENGAGE 2013 – verinoorte filmitegijate koostööprojekt

mitegijatelt on olnud äärmiselt positiivne ning julgustav-- loo-detavasti leiab projekt samasu-gust poolehoidu ka rahastaja-telt.

Nende 10 projekti ja 11 osaleja abistamiseks sõitsid Wroclavisse kohale lausa 14 Euroopa filmitööstuse tipp-professionaali, nende hulgas Saksa Filmiinstituudi juht Clau-dia Dillmann, Europa Cinemas rahvusvaheliste suhete juht Fatima Djoumer, Euroopa Fil-miakadeemia tegevjuht Marion Döring, Varssavi filmifestivali, Wroclavis toimuvate New Ho-rizons Filmifestivali ja Ameeri-ka Filmifestivali rajaja ning le-vitaja Roman Gutek, kes oli ka minu isiklik juhendaja, Karlovy Vary Filmifestivali kunstiline juht Karel Och, Iisraeli Filmi-fondi juht Katriel Schory, Eu-roopa Filmipromotsiooni juht Renate Rose jt. Projektide kir-jalikku külge aitas lihvida Ni-kitini kauaaegne kolleeg Oliver Baumgarten, eelarvete kallal pusisime Poola edukaima fil-

miprodutsendi Ewa Puszczyns-ka kaasabil ning oma projekte esitlema treenis meid Euroopa tunnustatuim pitching'u-tree-ner Sibylle Kurz. Lisaks nägime vaeva prantsuse turundusguru Renaud Redien-Collot' käe all, kes suutis 2-tunnisesse loen-gusse suruda 30-tunnise kooli-tuse materjali.

Õhtuti tutvustasid kõik osa-lejad Wroclavi New Horizons kino avalikel seanssidel oma riigi rahvuslikku kinokunsti ning kohalikud said osa ka ava-likest loengutest. Mina näitasin 20-minutilist lõiku Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaal-filmist "Disko ja tuumasõda", millel oli meeletu publikume-nu.

SOFA-lt naasnuna on minu projekt konkreetne ja löögival-mis, mitme kaasosalejaga pean koostööplaane ning üleüldiselt tunnen ennast 700 korda targe-mana. Ja paarikümne laheda ja nutika sõbra võrra rikkamana.

Leana Jalukse

Engage on Euroopa Liidu programmi MEDIA toetatud projekt, mis toimub 2013. aastal juba kuuendat korda ja on suunatud noortele tegijatele. Engage toob kokku Iiri, Šoti, Eesti ja Soome äsja filmikooli lõpetanud noored tegijad ja annab neile võimaluse omavaheliseks koostööks. Eesmärk on arendada filmiprojekte nii, et noo-red filmitegijad saaksid professionaalse kogemu-se, kuidas liikuda ideest tootmiseni ja kuidas oma filmi võimalikult köitvalt esitleda.

Projektid esitletakse erineval projekti arendus-tasandil, eesmärgiks on, et Engage`i lõppedes ehk seitsme kuu möödudes oleksid valmis stsenaa-riumi variant ja tootmis-pakett. Lõpptulemuseks on filmiprojekt, millega taotleda tootmisrahatoetu-si erinevatelt rahastajatelt. Engage`i käigus tutvuvad projektis osalejad filmi-fondide juhtidega ja vii-mases faasis, mis toimub Tallinnas, tulevadki kokku Saksamaa, Taani, Norra, Soome, Iiri ja Šoti filmi-fondide rahajagajad ehk commissioning editor’id.

Noorele filmitegijale on Engage harukord-ne võimalus, sest kogu programm annab kiire ülevaate, kuidas proovida kätt professionaalses fil-

mikeskkonnas. Iga osaleja eesmärgiks on luua võima-likult huvitav filmiprojekt, et seda rahastajatele esit-leda. Seejuures rõhutab Engage ettevalmistuse olu-lisust, et noored filmitegi-jad teaksid, kuivõrd tähtis on filmiprojekti detailne ja professionaalne etteval-mistus.

Eesti tegijad, kes soo-vivad projektis osaleda, peavad mõistma, et kuna Engage on rahvusvahe-line projekt, siis peab ka planeeritav film olema rahvusvaheliste mõõtme-tega. Rangelt Eesti- keskne lugu võib jääda võõraks ja see muudab koostöö keeruliseks. Senini on igal aastal osalenud neli Eesti projekti ja enamik neist on leidnud koostööpartnereid. 2013. aastal said auhinnad teiste seas ka eestlanna Liis Lepik oma filmiga “Soviet Hippies” ja eesti juurtega noor tegija Lauri Randla “Good Bye Soviet Union”.

Engage`i laiem eesmärk on aga koostöö, enga-gement. See koostöö ei pea tingimata sündmina antud projekti raames üle öö, vaid võimalusel ka 10 aasta pärast. Filmimaailma rahvusvahelises keskkon-nas loevad eelkõige isikli-kud suhted, mis vältavad läbi aastakümnete.

Edith SeppEngage projektijuht

39

Eestlastest teiste seas dokumentalist Liis Lepik, režissöör Jaan Penjam ja režissöör-operaator Meelis Mikker

40

Dokumentalistid said kokku

Augusti alguses Esna mõisas toimunud Eesti Dokumentalis-tika Suvekool pani

loodetavasti aluse pikemaaja-lisele traditsioonile. Seda loot-sid kõik osalejad, seda nõuab Eesti Dokumentalistide Gildi eluõigus ja üleüldse – on üsna elementaarne, et ühe vald-konna inimesed kord aastas põhjalikumalt kui esilinastusel omavahel kokku saavad ja oma tegemistest räägivad. Esimesest suvekoolist käis kolme päeva jooksul läbi umbes 60 inimest, kelle hulgas oli neid, kes aktiiv-se filmitegemise ise juba lõpe-tanud (Peep Puks, Enn Säde) kui ka neid, kes esialgu veel alles tudengid.

Suvekooli esimese päeva esi-nejad tegelesid n-ö konteksti avamisega: • Sotsiaalantropoloog Aet

Annist andis ülevaate Eesti

neoliberaalse ühiskonna ai-nulaadselt kiirest arengust ja selle drastilistest tagajärge-dest.

• Endine dokumentaalfilmi-de ekspert Raimo Jõerand laotas laiali praeguse dok-filmimaastiku ja katsus leida peamisi peamisi mõjureid, mis selle kujundanud;

• Semiootik ja kirjanik Valdur Mikita esitas oma inspiree-riva loengu Eestist kui maa-ilma nabast.

• Teise päeva märksõnad olid mälu ja traditsioon.

• Režissöör Marko Raat tut-vustas enda tööd praeguse ERMi audiovisuaalse kol-lektsiooni loomisel;

• Filmiajaloolane Karol An-sip esitas Eesti dokiajaloo peamised piirjooned ja fil-miajakirjanik Jaak Lõhmus juhtis vestlusingi dokiajaloo peamiste tegijatega.

• Enn Säde, Rein Maran, Peep

Eelmisel aastal koondusid paljud tõsielufil-mide tegijad Eesti Dokumentalistide Gildi, et oma valdkonda arendada ja populariseerida.

KOOLITUSED

Puks ja Mati Põldre rääkisid oma tööst kui osavast lavee-rimisest piirangute vahel.

Kolme päeva jooksul esitati kolleegidega arutamiseks kolm veel valmimisjärgus dokumen-taalfilmi. Nii leidsid elavat vas-tukaja Kiur Aarma ja Hardi Vol-meri „Kullaketrajad“, Manfred Vainokivi „Riigivargad“ ning Ene-Liis Semperi ja Tiit Oja-soo „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“. Viimane, mida va-hendas No99 teatri dramaturg

Eero Epner, pani punkti kogu üritusele, näidates omaaegse erakordse teatrisündmuse Üht-se Eesti portreteerimise kaudu nii teatri kui dokumentaalfilmi võimalusi ühiskonnaelus ak-tiivselt kaasa rääkida.

Suvekoolis kõlanud mõnede ettekannete tekstidega on loo-detavasti võimalus varsti tutvu-da ka Eesti Dokumentalistide Gildi kodulehel dokfilm.ee.

Raimo Jõerand,suvekooli korraldaja

Fotod Raimo Jõerand

41

TEATED

Uued Eesti filmid saavad tiitrid vaegkuuljatele ja -nägijatele

Vaegnägijatele tehakse filmist kirjeldustõlge, mille kirjutab spet-siaalne kirjeldustõlk.

Vaegkuuljate subtiitrid erine-vad tavasubtiitritest sellega, et lisaks dialoogile antakse teks-tina edasi ja kirjeldatakse ka olulisi tegevusi, mis toimuvad filmi helitaustal. Ühe täispika mängufilmi tõlke tegemise, sal-vestamise ja faili lisamise mak-sumus on ligemale 800 eurot.

Kakora MTÜ – eesti-keelse kirjeldustõlke maaletoojaKakora MTÜ on kirjeldustõlke maaletooja, kes peab kirjeldus-tõlkide nimekirja, viib koos-töös teiste organisatsioonidega läbi koolitusi ning vahendab tööd kirjeldustõlkidele ja kon-sultantidele Kakora MTÜ on alates 2007 aastast avalikes huvides tegutsev vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mille visioon on võrdsed või-malused ja ligipääsetavus kul-tuuris. Kakora missioon on olla kultuurimaastikul vahendajaks puuetega inimeste ja kultuuri-sündmuste pakkujate vahel, nä-gemispuudega inimeste huvide esiletoojaks, teadvustamaks sel-le sihtgrupi huve riigiametites ja omavalitsustes, uute võima-luste avardajaks, kultuuri ligi-pääsetavuse promootoriks.

Kakora MTÜ seisab puue-tega inimeste kultuuri ligipää-setavuse ja kättesaadavuse eest, tuues uusi meetodeid Põhja-maadest ja pürgides kinnitama

neid ka Eesti kultuurimaastiku-le, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhiseid õigusi tagataks ka puuetega inimestele Eestis.

Kakora tegevuse eesmärgid on kultuuri kättesaadavaks te-

gemine erivajadustega inimes-tele, üldsuse ja sihtgrupi teavi-tamine kombatavate raamatute vajalikkusest. Lisaks seisab Ka-kora MTÜ selle eest, et toimuks kirjeldustõlke kui (eelkõige nä-gemispuudega inimestele) olu-lise teenuse väljaarendamine.

Kuni käesoleva ajani on Ka-kora MTÜ-s tegutsenud vaid mõni kirjeldustõlk, kelle käe-kirjast on valminud ka Eesti Pimedate Raamatukokku lae-nutatavaks nüüdseks juba viis filmi. Lähiajal tuleb neid aina lisa, sest käesoleva aasta algu-ses toimunud täiendkoolituselt Kakora ja Tartu Ülikooli Viljan-di Kultuuriakadeemiaga koo-litati üheksa kirjeldustõlki ja neli konsultanti. Kakora MTÜ

juhatuse esimees Sülvi Sara-puu on läbinud kirjeldustõlke koolituse 2011. aastal Soomes Helsingis kirjeldustõlke kon-sultandina.

Mis on kirjeldustõlge?Kirjeldustõlke kaudu paneb kirjeldustõlk visuaalse info nä-gemispuudega inimeste jaoks ümber sõnadesse. Kirjeldatakse tegevusi, liikumist, interiööre, maastikke, tegelaste välimust jne. Kirjeldustõlke konsultant nõustab tõlki nägemispuudega inimese vaatenurka esile tuues, et lugu edasi läheks ja oleks ka nägemata mõistetav.

2009. aastal linastus esi-mene Eesti kirjeldustõlkega mängufilm "Ruudi", mille

kirjeldustõlk oli Mart Aas ja konsultant Sülvi Sarapuu. Aas-ta hiljem sai kirjeldustõlke 2011. aastal Eesti läbi aegade parimaks filmiks nimetatud "Sügisball". Edasi on igal aastal linastunud üks või kaks kirjel-dustõlkega mängufilmi, nende hulgas "Kinnunen", "Idioot" ja "Puhastus", "Lotte ja kuuki-vi saladus", "Üks mu sõber", "Leiutajateküla Lotte" ja "See-nelkäik".

Lisaks on ka PÖFF tänuväär-selt püüdnud viimastel kahel aastal oma programmis pak-kuda kirjeldustõlkega filme, et nägemispuudega inimesed saaksid osa filmikunstišedööv-ritest.

Sülvi SarapuuKakora MTÜ

kakora.sarasyl.commob. +372 51960584

Alates 2014. aastast peavad kõik EFI toetatud täispikad mängufilmid olema varustatud vaegkuuljatele ja vaegnägijatele mõeldud tiitritega.

"Ruudi"

"Sügisball"

"Üks mu sõber"

42

TEATED

Digitaalne pärand

Digimaterjalid säili-vad pikaajaliselt kõi-ge tõenäolisemalt siis, kui need pro-

fessionaalsele arhiivile hoiule antakse. Eesti Rahvusarhiiv on muretsenud digimaterjalide säilitamiseks vajaliku kaasaeg-se tehnika ning on koos EFI ja IT-spetsialistidega koostamas digimaterjalide üleandmise juhendit filmitegijatele, mis peaks filmide arhiivi üleand-mise protseduuri hõlpsamaks muutma. Samuti on plaanis teha filmitegijate hulgas säili-tamisteemalist teavitustööd, et senisest rohkem filme Filmiar-hiivi säilitamisele jõuaks.

Tallinnfilmi filmide puhul on digiteerimine (mitte digi-taliseerimine!) ainus võimalus neid nii säilitada kui levitada. Sestap oleme ressursimahuka restaureerimise asemel panus-tanud digiteerimisse ja lihtsa-koelisemasse puhastusse. Selle käigus ei suuda me küll filme

ideaalselt taastada, ent saame päästa mõne üksiku nimetuse asemel rohkem filme korraga. Tallinnfilmi kataloogi kuulub üle 1200 nimetuse ja hetkel on digiteeritud umbes 20%. Suu-rem töö seisab seega alles ees!

Käesoleval aastal digiteerib Eesti Filmi Instituut 35 laste- ja noortefilmi. Teiste seas saavad puhtama kuue sellised armas-tatud tegelased nagu Naksit-rallid, Kunksmoor ja Klaabu.

Üha digitaalsemaks muutuvas maailmas on teravalt tõusatunud fil-mide säilitamise problemaatika. Osalt puudutab see vanu filme, kuid sama oluline on ka uute teoste säilimise tagamine. On arvatud, et ilma korraliku digitaalarhiivinduseta (sh migreerimine) võib viie aasta möödudes kaduma jääda kuni 20% digitaalselt sündinud filme.

Enamik neist jõuavad ka käi-masoleva õppeaasta jooksul ilmuva Eesti lastefilmide DVD-sarja plaatidele. Lastefilmide digiteerimisel toetab EFI-t Rii-gikantselei.

Eesti Rahvusringhäälingu ja Lennart Meri Euroopa Sihtasu-tusega teeme ettevalmistustöid Lennart Meri soome-ugri rah-vaste filmientsüklopeedia teise tiraaži väljaandmiseks. Kõik viis filmi – "Linnutee tuuled", "Vee-

linnurahvas", "Kaleva hääled", "Toorumi pojad", "Šamaan" – saavad saksa-, prantsuse- ja un-garikeelsed subtiitrid ja peale-lugemised. Teiste kõrval jõuab DVD-le restaureeritud Liivlaste lood (E. Säde, 1991) ning hul-galiselt lisamaterjali. Esinduslik DVD-kogumik ilmub järgmise aasta märtsikuus.

Anu KraboEFI filmipärandi projektijuht

"Lammas all paremas nurgas" enne... ...ja pärast.