Ehita & Renoveeri, kevad 2010

Ehita&renoveeriKEVAD 2010

Ehita ja renoveeri 3

ÜLDPÕHIMÕTTED1. Vaata, kuhu ehitadKui plaanid ehitada, uuri esmalt, kui kõrgele võib krundil kerkida pinna-vee tase kevadise lumesulamise ja suvise tulvavee aegu; arvesta ka allikate ja veesoontega. Leia aega krundil viibida – kõike ei ole võimalik paberilt hoomata. Vaata, kust päike tõuseb, kuhu loojub, mis teda var-jutab. Uuri, kust puhuvad valdavalt tuuled, millised puud ja taimed kas-vavad; mida on varem krundil teh-tud looduse või inimese poolt ning miks. Nii välistad paljud hilisemad sekeldused.Alati aga oma saart või küngast võtta pole. Mida lähemale suurlinna südamele, seda ahtamaks jäävad loodusliku asukoha valikud ja tule-vad appi tehnilised võtted.

2. telli korrektne projekti dokumentatsioonEnne on vaja teostada tehnilised joonised kõigis hoonet puudutava-tes küsimustes – alates pinnase-uuringutest ja lõpetades ruumide sisekliima projekteerimisega.

3. lase liigne aur VäljaVanarahvas ütleb: „Kiired pulmad, kiired lõpud.” Materjalide kivistu-misprotsessid on üheselt mõisteta-vad, kuid hüdratatsiooniprotsessid (vee väljakuivamine) jäävad paljus-ki kiirustamise ja teadmatuse taha. Iga protsess võtab oma minimaalse aja ja seda ei saa mõistlike kulutus-te juures lühendada. Need on lihtsad üldpõhimõtted, mis tihti ehitusprotsessis ununevad.

TEHNILISED VÕTTED1. juhi suurem Vesi hoonest eemaleEhita hoone esimene korrus kõrge-male sealse viimase saja aasta pin-navee tasemest (üldjuhul on neid andmeid võimalik leida). Planeeri maapind kaldega hoonest eemale. Ehita välja sadevete ärajuhtimise torustik ja kraavid ning drenaaž-vete torustik. Nende meetmetega saavutad, et sademevesi ja pinnase kihtides ning kommunikatsioonika-nalites voolavad veed mõjutavad hoone nulltsüklit minimaalselt.Kui uue hoone vundamendiaugu

OÜ Langeproon Inseneriehitus soovitab:

Et vesi keldrisse ei tuleks. Mis teha?

kaevamisel vesi välja ei tule, arva-takse sageli ekslikult, et pinnavee tase on madalamal kui rajatav hoone taldmik. Kuid pinnavee ta-seme ülemise horisondi kõrgus-tase sõltub aastast, aastaajast ja sademete hulgast. Teisel ajahetkel on hoone maa-alune osa ümbrit-setud tervikuna veest ning toimib koolifüüsikast tuntud ühendatud anumate seadus. Sellega mõjutab pinnavee horisont, vastavalt geo-loogilistele tingimustele, hoone nulltsüklit survelise veena, nagu ka pinnase kihtides ja kommuni-katsioonikanalites voolavad veed. Kusjuures siin liigub vesi ka alt üles. Kui vee liikumist pinnasekih-tide vahel ja soontes oskab selle ala professionaal hinnata, siis eri kommunikatsioonikanaleid pidi voolavat vett on võimalik näha ai-nult lahtikaevamisel.

2. hüdroisoleeri kogu hoone maapinnaga kokkupuutuV konstruktsioon2.1. otsese vee tõkestamineHüdroisolatsiooni projekteerimisel on vajalik vaadelda iga konkreetset juhtu eraldi, arvestades nii ruumide kasutusotstarvet, ümbritseva vee-koormuse suurust, hoone konst-ruktsiooni, ehitusfüüsikat kui ka hüdroisolatsioonimaterjalide eri-nevaid omadusi. Materjalide nake aluspinnaga välistab vee liikumise konstruktsiooni ja hüdroisolatsioo-ni vahel, kui juhtub defekte olema. Kusjuures mitme ehitusvaldkonna teadmiste kokkupuude loob siin olukorra, kus materjalide valikus tehakse palju vigu.

2.2. läbi materjalipooride liikuva vee ohjamineKeldrisse voolavat vett me näeme, kuid konstruktsiooni kapillaaride kaudu tungiv vesi või veeaur on kui haigus inimese organismis. Mater-jalid lagunevad märkamatult või halveneb inimese tervis ning üldju-hul ei osatagi seda seostada hoone sisekliimaga. Juba õhuniiskuse suu-renemisel üle 70% RH toimub eri liiki hallitusseente massiline vohamine. Hallitusseened toodavad silmaga märkamatuid, kuid inimorganismile kahjulikke toksiine. Kui tänapäeva tavameditsiinis osatakse erinevaid inimorganismi elundeid eraldi hästi uurida, siis koosmõjus on paljugi veel teadmata. Nii on ka erinevate ehitusmaterjalide puhul, mis eraldi on vees ja niiskuses stabiilsed ning kõigile nõuetele sertifitseeritud. Kui materjalid puutuvad omavahel kok-ku, siis niiskes keskkonnas tekib keemiline reaktsioon, mis hakkab eraldama tervist kahjustavaid tok-siine (näiteks põrandatel: betoon + PVC + vesi). Hilisemaid haiguste kaudseid tekkepõhjuseid ei tuvasta üldjuhul enam keegi.

3. hoone maa-alune osa ehita Võimalikult tihedast ja Vees lagunematust materjalistMida tihedam on konstruktiivne materjal, seda kergem ja odavam on hüdroisoleerida maa-aluseid pindu

ning hiljem võimalikke veelekkeid kõrvaldada. Maa-alune osa on kui laev vees, see tuleb ehitada ma-terjalist, mis hüdroisolatsioonikihi defekti puhul aeglustab vee läbitun-gimist ning niiskusega ei lagune. Kõikide materjalide üheks peami-seks ülesandeks on kontrollida vee ja kaasatavate kemikaalide liiku-mist. Konstruktiivsete ehitusmater-jalide puhul (k. a betoon) taandub veetakistus vee läbilaskvuse koefit-siendile ning vee liikumise tee pik-kusele ehk materjalikihi paksusele. Vesi oma eri olekutes läbib kõiki kasutatumaid konstruktiivseid ehi-tusmaterjale – näiteks Fibo-plokki hetkega, ideaalselt valatud raudbe-tooni (läbi pragude ja kapillaaride) teatud aja jooksul. 4. teosta korrektne ruumide õhuVahetus

KokkuvõteKui plaanid hoonet ehitada, arvesta eelnevaid nõuandeid. Kui vesi on juba keldris, pane veepump tuksu-ma, otsi üles hoone projektdoku-mentatsioon ning pöördu oma ala spetsialistide poole.

oü langeproon inseneriehitusKäo tn 52/1, 11311 TallinnTel: 655 2502e-post: [email protected]

Foto: OÜ Langeproon Inseneriehitus


Uus automaatika paneb põrandakütte paremini toimima ja säästab oluliselt energiat.

Põrandaküttes on mitmeid olu-lisi tegureid, kus heal automaa-tikasüsteemil on tähtis osa. Uus automaatika on intelligentse nn DEM-süsteemiga (Dynamic Ener-gy Management), mis on analüü-si- ja õppimisvõimeline ning aitab oluliselt säästa energiat. „Seniste parimate automaatikasüsteemi-dega võrreldes on energiasääst 12 protsenti,” kinnitab Uponor Eesti projektimüügi juht Marek Plaamus. „Kuna üldjuhul pole automaatika-süsteemid põrandaküttes kuigi head, on energia kokkuhoid kind-lasti veelgi suurem.”

Praegu on paljudes ehitusbuumi ajal valminud majades suur prob-leem, et põrandaküte ei toimi nii, nagu peaks. Inimesed kurdavad, et põrand ei soojene ühtlaselt või soojeneb halvasti. Põhjus on ena-masti selles, et süsteem on tasa-kaalustamata. „Tasakaalustamine on hüdrauliliste süsteemide puhul üks tähtsamaid ja keerukamaid asju ning eeldab inseneriteadmisi,

Uponor pakub innovaatilist põrandakütte automaatikat

aga tollase „hoogtöö” ajal jäi see töö paljudes kohtades tegemata,” tõdeb Plaamus. „Uuring näitab, et kümnest põrandaküttest seitse ei ole tasakaalustatud üldse või pole tehtud seda korralikult. Inimesed aga tõstavad katlas pealevoolutem-peratuuri ja sealt need lisakulud tulevad. Aga kui paneme süsteemi tasakaalu, jaotub energia ühtlaselt ja me võime katlas veetemperatuu-ri alandada, energiat kulub vähem ja me kasutame seda optimaalselt.”

Renoveerimisel suureks abiksUue põrandakütte automaatika suur eelis on asjaolu, et see ise tasakaalustab süsteemi, hakates doseerima energiat ruumidesse täpselt nii palju, kui vaja. Tempe-ratuuri mõõtmine on efektiivne ja kiire, võimaldades saada köetava ruumi kohta täpsema ülevaate. „Energiaannus on kogu aeg ühtla-ne, sest iga järgmise doseerimise arvutamisel võtab süsteem arves-se ka eelmist ja teeb prognoosi,” selgitab Plaamus. „Uus automaa-tika on unikaalne selle poolest, et ta ise seadistub ja õpib. Analüüsib pidevalt olukorda ja toimib vasta-valt, ning mida rohkem õpib, seda täpsemaks ja paremaks läheb.”

Eriti hea on see automaatika-süsteem põrandakütte renoveeri-mise puhul. Tänaseks on esimesed Eestis paigaldatud põrandakütted juba 15 aastat vanad ning paljudes kohtades on probleeme jaotuskol-lektoriga. Sellele saab väga lihtsalt uudse automaatikasüsteemi külge panna, ilma et peaks kogu põran-dakütte torustikku välja vahetama. „Saame täiesti toimiva põranda-kütte ja lisaks veel energiasäästu,” kinnitab Plaamus, „ja kuna tegu on raadiosüsteemiga, jääb ära ka kaab-lite vedamine.”

Automaatika võimaldab lisada süsteemile ka SMS-mooduli, et mobiiltelefoni kaudu oleks võima-lik jälgida põrandakütte olukorda ja kui midagi on korrast ära, saada häiresignaali.

SMS-häire hoiab õnnetused äraMöödunud talvel külmus paljudes majades põrandaküte läbi. Osa inimesi sõitis külmal ajal paariks kuuks soojale maale ja panid kütte enne ärasõitu veel säästurežiimile ka. See aga oli viga, nendib Plaa-mus. „Kui isegi torud põrandas külmuvad puruks, pole seda küt-tesüsteemi enam võimalik pääs-ta, vaid kõik tuleb uuesti ehitada,”

tõdeb ta. Neil inimestel oleks abi olnud SMS-häirest. SMS-iga saab ka säästurežiimi sisse ja välja lüli-tada, vastavalt sellele, kuidas ilm muutub. Seda võimalust teistel analoogsetel süsteemidel ei ole. Peale selle on SMS-moodulil teisigi lisafunktsioone.

Uudne automaatikasüsteem optimeerib ka põrandakütte inertsi. Põrandaküttele on alati süüks pan-dud seda, et suurem temperatuuri muutus ruumis võib võtta kuni neli tundi ja kui panna mingi tempera-tuur paika, siis põrandaküte kõigub inertsist paar kraadi üles-alla. See viga kaob nüüd Plaamuse kinnitu-sel ära, kuna sulgemist-avamist prognoositakse ning ideaalgraafi-kut jälgitakse väga väikeste võn-getega. Seetõttu toimuvad tempe-ratuuri muutused kiiremini.

Uudset automaatikasüsteemi on lihtne juhtida keskpuldist, mille võib paigutada näiteks garderoobi vm. Kogu opereerimine ja kõik funkt-sioonid tablool on eesti keeles.

„intelligentne dem automaatika uponorilt säästab küttekulusid.

Foto: Uponor

Uuri lähemalt: www.uponor.ee

• Plekksepatööd• Teraskatuste, lisatarvikute

müük ja paigaldus

• Vihmavee süsteemid


Sauna ehitades lähtu oma vajadustest ja võimalustestSaun pole luksus. Saun on tarbeasi ja ei pea olema kallis.

mare mere

Kui Soomes on saunata korter erandlik, siis Eestisse on korte-risaunad jõudnud alles viimastel kümnenditel. Tänapäeval on pal-judesse uutesse kortermajadesse saunad juba sisse projekteeritud, kuid oma isikliku „pühamu” saab rajada ka Mustamäe või Lasnamäe tüüpkorterisse.

Saunaehitamise kohta on ilmu-nud sadu artikleid ja raamatuid, seda teenust pakuvad paljud ehi-tusfirmad ja eratöömehed. Valida on keeruline ja vahel ka riskant-ne, sest paari tuhande kroonine kokkuhoid võib vale otsuse korral asenduda mitu korda suurema väl-jaminekuga.

Et hind on oluline kõigile, tuleks esimese asjana selgusele jõuda, mida täpselt tahetakse ja kui palju ollakse nõus selle eest maksma, soovitab praegu peamiselt Soomes saunu ehitav Rain Amor osaühin-gust Scandic Timber. „Kui sul on 20 000 krooni, pole mõtet üritada teha 30 000 kroonist sauna, tee pigem 15 000 kroonine,” hoiatab ta üle jõu ponnistajaid. „Praegu saab keskmise sauna, mis on 3,5 ruut-meetrit, 15 000–20 000 krooniga, see summa ei sisalda elektritöid, kerist ja ventilatsiooni.”

Arusaam, et eratöömehelt tel-lides saab sauna odavamalt, on Amori arvates ekslik, sest lõviosa hinnast moodustavad materjalid, tööraha võib piirduda 3000–4000 krooniga. Hea töömees teeb sau-na küll sama hästi valmis, aga ta ei anna garantiid, mis ettevõtte puhul on kaks aastat. Osa inimesi püüab kokku hoida ise ehitades, kuid seegi säästmine on petlik. „Tegelikkuses asi odavam ei tule ja kas see kõik on väärt närvikulu, vaeva ja rabelemist?” kahtleb ta. „Sauna puhul on asi samamoodi nagu autoga: autofirmast saad selle siiski odavamalt kui ise te-hes.”

Korterisse tehtud saun peaks hea hoolduse korral hästi toimi-ma vähemalt kümme aastat. Rain Amori sõnul pole saun luksus. See on tarbeasi ega pea olema kallis. „Sauna põhiosa on olnud kogu aeg enam-vähem sama hinnaga, ainult lisavidinad teevad selle kal-liks nagu auto puhulgi. Esimeses 20 000–25 000 kroonis on kõik vajalik olemas, edasi tulevad juba need asjad, mis võivad olla, aga ei pea tingimata olema,” kinnitab ta.

Meeter korda meeter meheleKui soovitakse korterisse sauna, peab kõigepealt olema ruum, kuhu see teha. Tüüpkorterites kasuta-takse selleks enamasti vannituba, vahel juurde ka osa esikust või toast, eramajas ka keldrit või pöö-ningut. »

nn ühe inimese saun korteris võib vabalt olla vaid meeter korda meeter suur.

Fotod: iStockphoto

Ehita ja renoveeri10

KERISED – UNUSTAMATU SAUNAELAMUS

Tel. 51 544 84

[email protected]

Kõige väiksem saun, kuhu mahub üks inimene, võib olla kõigest mee-ter korda meeter suur ja selle ma-hutab ära ka tavalisse Mustamäe korterisse. Edasi tuleb läbi mõelda elektri, kanalisatsiooni ja venti-latsiooni külg. Need tööd peavad olema korralikult tehtud. Kindlasti on vaja teada, kui suurt võimsust kannatab maja elektrisüsteem. Kui inimene ei oska ise neid asju hin-nata, võib ta helistada mis tahes ehitusfirmasse ja paluda, et kee-gi tuleks ja vaataks asja üle ning teeks pakkumise, soovitab Rain Amor. Selleks ajaks peaks olema selge ka see, missugustes piirides on eelarve.

Kui saun mahutatakse vanni-tuppa ning tehnosüsteemides ja konstruktsioonides muudatusi ei tule, pole ehitusluba vaja, selgitab Tallinna planeerimisameti ehituslu-bade osakonna juhataja Helvi Kork. Sellisel juhul võetakse seda kui mööblit, mille paigaldamiseks pole vaja kelleltki luba küsida. Kui aga kaasnevad muudatused ja sauna laiendatakse näiteks kõrvalruumi-de arvel, on igal juhul vaja taotleda ehitusluba. Inimene pole ise pädev hindama, missugust seina võib maha võtta ja missugust mitte. Sel-leks tuleb kutsuda asjatundja, kes annab hinnangu, kas tegemist on kandva või mittekandva seinaga ja missugused lammutustööd on või-malikud. Loa eest tasutakse riigilõi-vuseaduse alusel.

Pigem jahedam, aga ventileeritudRain Amor rõhutab, et saunas peab kindlasti olema hea ventilatsioon. „Ärge tehke umbseid saunu, seda sooja läheb ventilatsiooni kaudu rahas nii vähe välja, et kui sellest on kahju, pole üldse mõtet sauna ehi-

tada,” lisab ta. „Asi pole hapnikus, seda on piisavalt, aga süsihappe-gaas peab välja pääsema. Vastasel juhul organism ei puhastu ja pärast on halb olla. Olgu pigem veidi jahe-dam, aga ventileeritud õhk.”

Samuti pole saun mõeldav viht-lemiseta. Ütleb ju vanasõnagi, et saun ilma vihata on nagu supp ilma soolata. Kui saunas ei saa vihelda seetõttu, et lumivalge haavapuit võib määrduda, on Amori sõnul tar-gem panna seinale mõni ilus sau-napilt ja vaadata seda. „Kui tahad praktilist kohta, tee endale sang-lepast või termohaavast saun,” soovitab ta. „Maksad võibolla 2000 krooni rohkem, aga termotöödel-

dud puit on ilus pruun, ei mängi temperatuuri mõjul ja saun peab ka kauem vastu.”

Üldjuhul kasutatakse korteri-saunas elektrikerist, mis valitakse leiliruumi kubatuuri järgi. Rusika-reegel on 1 m3/1 kW, kuid Amori sõnul võiks võimsust olla pigem natuke rohkem kui vähem. „Ma-dalama võimsusega keris elektrit kokku ei hoia, aga võimsamaga võidad ajas ja saad rohkem kive panna,” selgitab ta. „Temperatuur ei pea kõrge olema, maksimaalselt 70–80 kraadi. Tähtis on, et keris suudaks kiiresti saavutada vajaliku kuumuse ja see püsiks stabiilne.” Väga võimas keris ei tohi väikeses ruumis ka olla, sest siis tekib tu-lekahju oht. Kerisekive oleks hea enne kasutamist pesta ja neid aeg-ajalt vahetada.

Saunaehitus tasub äraSaun on mõeldud inimese elukva-liteedi tõstmiseks, see annab hea võimaluse korraks aeg maha võtta,

pärast pingelist tööpäeva lõõgastu-da, suhelda pere ja sõpradega. See-pärast pole väga väike saun, kuhu mahub vaid üks inimene, suurema pere ja sõpruskonna puhul just kõige parem lahendus. Kui ruum ja eelarve vähegi võimaldab, tasub alati ehitada veidi suurem saun.

„Oleme mehega mõlemad suu-red saunasõbrad ja otsustasime teha kahekohalise leiliruumi,” rää-gib Raplas neljatoalises korteris elav Kerli. „Selleks pidime vanni-tuba esiku arvel veidi laiendama ja korteri üldplaani muutma. Kõi-gepealt saime ehitusspetsialisti kinnitusega plaani, mille allkirjas-tas ühistu esinaine ja lõpuks val-la ehitusspetsialist.” Kerli sõnul võtsid nad töö ette omal jõul, sest mees töötab ise ehitusalal. Midagi ületamatut selles ei ole, kõige kee-rulisem on raha kogumine ja aja leidmine, tõdeb ta. Kõik pingutused korvab aga teadmine, et peagi on endise vannitoa asemel ruum, kus peale dušinurga ja WC on ka ammu igatsetud saun.

Kui saunas ei saa vihel-da, sest lumivalge haa-vapuit võib määrduda, on targem vaadata seinale riputatud ilusat saunapilti.

Kui otsustate ehitada koju sauna, selgitage välja, kas:•• leiliruumi jaoks on piisavalt ruumi (soovitatav vähemalt 1,6 m x 1,6 m);•• leiliruumi asukoht teiste tubade suhtes on sobiv (hea oleks välja-pääs õue või rõdule);•• leiliruumile on võimalik ehitada hea ventilatsioon (lisaõhk peab tu-lema otse väljast ja väljaminev õhk minema ventilatsioonilõõri);•• korteri elektrivõimsus on elekt-rikerise jaoks piisav;•• teised majaelanikud suhtuvad mõttesse positiivselt.Allikas: www.puuinfo.ee

Enne ehitamist


Heledast puidust (mänd, kuusk ja kask) välisfassaadid vajavad head kaitset ilmastikumõjude vastu. Kas sajab vihma, lund või paistab soe suvepäike, puit koos viimistlusega peab sellele vastu pidama. Selleks otstarbeks ongi välja töötatud vesialusel toode nimega Fassaadivaha. Toode sisaldab väärtuslikku vaha, mis muudab pinna vetthülgavaks ja kaitseb seda niiskuse ning hallituse vastu. Vaha imendub hästi puidu sisse, toob esile puusüü ja oksakohad ning annab õhku läbilaskva kihi. Fassaadivaha on kaheksas põhitoonis: teak, palisander, hele tamm, vaher, pihlakas, kollane, aprikoos ja roheline.

Hoolitse selle eest, et viimistletav puitpind on puhas ja kuiv. Puhasta vanad viimistletavad pinnad mustusest, hallitusest ja eemaldatavatest ainetest.

Kanna vaha puitpinnale pintsliga puidusüü suunas. Kuivamisaeg kihtide vahel peab olema vähemalt 24 tundi.

Kanna peale teine kiht. Viimistluskihtide arv on 2–3 sõltudes puitpinna kvaliteedist ja kasutamise eesmärgist.

Puiduviimistlusaine

Amello Grupp OÜTel 6 720 471

[email protected] www.amello.eeMob 51 31073

Vesialusel vaha annab kauni väljanägemise ja tõhusa kaitse nii uuele kui vanale puitfassaadile

PUITFASSAADIVIIMISTLEMINE VAHAGA

Ainuüksi Tallinnas on 11 miljööväärtuslikku piirkonda, kus majade kõpitsemist piiravad ehituslikud regulatsioonid.

agne narusk

Miljööväärtuslik eluasemepiirkond on seaduse mõistes ala, millele on kehtestatud eriplaneeringud ja ehituslikud regulatsioonid. Seda kõike lähtuvalt piirkonna ajaloo-lis-kultuurilisest eripärast ja selle säilitamise vajadusest, harib väär-tuslikku kohta elama asunud koda-nikku www.miljooala.ee

Enne kui minna puitmajalt värvi maha kraapima, tuleb kindlaks teha, kas tänav ja maja on kõrgendatud tähelepanu all või mitte. Tallinnas on miljööväärtuslikke piirkondi 11: Kalamaja, Kadriorg, Nõmme, Pel-gulinn, Kassisaba, Uue-Maailma,

Miljööväärtuslik eluala eeldab asjatundlikku renoveerimistVeerenni, Süda-Tatari, Kitseküla, Torupilli, Raua. Osutatud interneti aadressilt näeb täpselt, millised tä-navad ja majad sinna alla kuuluvad. Nende piirkondade elanikud peavad enne maja välisfassaadi renoveeri-mist võtma ette käigu Tallinna kul-tuuriväärtuste ametisse.

Ametis antakse elamule tasuta välisviimistluspass. Passi jaoks vajaliku avalduse vorm on olemas ka linna kodulehel www.tallinn.ee kultuuriväärtuste ameti all. Aval-dusse tuleb kirja panna maja täp-ne aadress, linnaosa, kas tegu on puitlaudise, krohvi või telliskivifas-saadiga või hoopis neljanda varian-diga; kas katus on plekist, kivist või muust materjalist. Märkida tuleb, mis aastal ja kuul läheb fassaadi renoveerimiseks ja mida täpselt on plaanis teha. Juurde tuleb lisada majafotod.

Et nn fassaadipassi tasuta saa-mise õigust kasutada, tuleb sõlmi-

Foto: Rauno Volmar

maja kalamajas


Miljööväärtuslik eluala eeldab asjatundlikku renoveerimistda kultuuriväärtuste ametiga le-ping, mis kohustab täpselt järgima passi selle kehtivusaja jooksul. Kui viie-aastane kehtivusaeg möödas ja maja ikka endise välimusega, tuleb viimistluspassi väljastamise kulud ametile kinni maksta. See pole odav lõbu. Kultuuriväärtuste ametist saab tellida ka infotahvlite paigaldamist miljööalade hoone-tele.

Et ajalooliste piirkondade ela-nikke innustada, on ellu kutsutud restaureerimistoetus. Ikka selleks, et audentsele miljööle, arhitektuurile ja sobiliku materjali kasutamisele ei löödaks käega pelgalt raha pärast. Üks „aga“ siiski on: restaureerimis-toetust saab küsida vaid juhul, kui äramärgitud alale on ehitatud maja enne 1940. aastat. Toetust võib püüda ka üksnes arhitektuuriliselt väärtuslike elamute originaaldetaili-de (aknad, uksed, katused, varikatu-sed, aknaluugid, verandad jne) res-taureerimiseks. Toetuse kogusuurus

on maksimaalselt 50 protsenti tööde maksumusest ning selle ülemmää-raks on 100 000 krooni. Arvestada tuleb asjaoluga, et toetus makstakse välja alles pärast lepingus kirjeldatud tööde lõpetamist ning lõpparuande kinnitamist. Oluline on teada seda-gi, et miljööväärtuslikus piirkonnas

hoone lammutamiseks on samuti vaja luba küsida. uuri lähemalt: www.tallinn.ee, www.miljooala.ee, www.renoveeri.ee,Vaata ka ehita ja renoVeeri 2009. aasta sügisnumbrit www.epl.ee/erilehed

•• Kalamaja on Tallinna vanim eeslinn ja elanud üle igasuguseid aegu. Eelmisest sügisest käib seal eriti vilgas majade korrastamine, kuigi tellinguid on sealkandis roh-kem või vähem alati püsti olnud. •• Vahetuvad ka elanikud: Kalama-ja on heas mõttes vallutanud noo-red lastega pered, loomeinimesed, tudengid jt. Kõik see on tõstnud korterid hingehinda ning tänuli-kud on need, kel sajandi alguses Kalamajja kodu osta õnnestus. •• Elanike vahetumine on oma-korda natuke „süüdi“ selleski,

Kulunud Kalamaja kadumine

et piirkonnas käib viimasel ajal vilgas seltsitegevus: kena park ja mänguväljak, Teoteater, Telliskivi loomelinnak, Kalamaja päevad. Sealset Boheemi kohvikut teavad vist kõik linlased.•• Kõik hämarad ja räämas hoovid pole veel kadunud. Ja miks peakski: need kannavad endas boheemlaslik-ku agulihõngu, pealegi on kontras-tid huvitavad. Kuid nn nelinurgas Graniidi-Vabriku-Linda-Salme-Kung-la-Kalevi-Tõllu tänavate ilusate nukumajade vahel jalutades poeb sisse mõnus väikelinna tunne.

Foto: Rauno Volmar


Õhksoojuspumpade müügi ja paigaldamisega tegeleva ettevõtte Solarfan tegevjuht Rein Posti leiab, et riskivaba on osta soojuspump tuntud tootjatelt.

ave [email protected]

Mida tuleb õhksoojuspumba valikul silmas pidada?

Esmalt tuleks endale selgeks teha, kui palju tahetakse kütte-arveid vähendada. On suurema ja väiksema kasuteguriga pumpa-sid. Kui vanal tehnoloogial põhi-neva pumbaga on võimalik kütta elektriradiaatoriga võrreldes um-bes poolteist korda soodsamalt, siis kaasaegse pumbaga on see kaks ja pool, mõnel juhul ka neli korda odavam.

Kui pumpa kasutatakse harva,

Rõõm odavast ja isepaigaldatud õhksoojuspumbast jääb üürikeseksüksnes lisa küttekehana, siis pole eriti suurt vahet, kas tegemist on lihtsama või uuema ja kallima pumbaga. Kallimad pumbad on reeglina intelligentsemad ja paku-vad ka erinevaid lisafunktsioone, näiteks rikastavad õhku negatiiv-sete ioonidega, mis tekitab tun-de, nagu oleks kergem hingata. Samuti on neil paremad õhku pu-hastavad ja allergeenide levikut takistavad funktsioonid.

Valik sõltub ka elamispinna suurusest?

Jah, suurema elamispinna kütmiseks läheb vaja võimsamat pumpa. Samuti on oluline jälgi-da eluruumide planeeringut. Kui avatud see on, kas ruumid on n-ö

välja venitatud ja järgnevad üks-teisele? Kas ruumid on kõrgete la-gedega ja kas uksi hoitakse lahti? Ruumidesse on võimalik paigal-dada mitu siseosa, mis tähendab, et soojus tuleb mitmest punktist. Häid lahendusi on võimaldanud ka avatud planeeringuga, läbi kahe korruse paiknevad eluruu-mid. Soojuspumba siseseade on paigaldatud üksnes esimesele korrusele elutuppa, mistõttu üle-mise korruse magamistubades on meeldivalt paar kraadi jahedam, kui ülejäänud ruumides.

Pump suudab soojendada suurt elamispinda ka külmal talvel?

Kui pump on piisava võimsus-varuga, siis põhimõtteliselt on see võimalik. Aga soovitan igal ju-hul mõelda veel mõnele lisakütte variandile, et soojuspump ei jääks kõige külmematel aegadel üksi. Kindlasti tuleks teada, et erineva-te firmade soojuspumbad võivad

Esmalt tuleks endale selgeks teha, kui pal-ju tahetakse kütte-arveid vähendada.

Foto: Pille-Riin Pregel

mida suuremat eluruumi tuleb kütta, seda võimsamat õhk-soojuspumpa läheb vaja, nime-tab nende hingeelu tundev rein posti kõige lihtsama reegli.

Konditsioneerid, soojuspumbad HINNAGA ALATES 5500.- EEK

Õhk-vesi soojuspumbad Gree VÕIMSUSEGA 9 JA 16 KWT

Konditsioneeride, õhksoojuspumpade ja päikeseküttesüsteemide müük ja paigaldus üle kogu Eesti.

KÜSIGE PAKKUMIST!

Fulder OÜ • Kauplus Vaksali 5 Tartu 50410tel: 7 303 751 • mob: 58 115 660

e-post: [email protected]

KONDITSIONEERID SOOJUSPUMBAD PÄIKESEKÜTE

soooooooojjjuAATATEESS 5550000

sssoooojuusspumumummbaaadd GrGrree SUSSUUUSSESSSES GAAAG 9 JA AA 1666 KWTWW

õhksoojusppumumpaaadedee jaae mmüükk ja ppaigggalldldu

T!

Lisaks kuni juuni lõpuni kõik konditsioneerid, õhksoojuspumbad ja

päikeseküttesüsteemid -10% SOODSAMALT!

L

p-1

SOODUSHINNAGA PAIGALDUS!

www.soojuspumbad.com


Rõõm odavast ja isepaigaldatud õhksoojuspumbast jääb üürikeseksolla väga erineva võimekusega. Võib juhtuda, et vanemad ja oda-vamad pumbad ütlevad karmide külmakraadide juures üles. Tehno-loogia vahe avaldub kõige terava-malt pakasega.

Sel talvel olid paljud õhk-soojuspumpadega hädas...

Eestis müüakse väga palju tundmatute nimedega soojuspum-pasid, mis on odavad, kuid mille kvaliteet pole kiita. Hinnatundlik klient otsustab tihti odavama va-riandi kasuks. Mõned neist nime-dest on sageli näiteks saksapärase kõlaga, kuid tegelikult on tegemist suure Hiina või Aasia tootjaga, kes kasutab vana tehnoloogiat. Need pumbad saavad endale nime alles Eestis või Euroopa hulgimüüja laos. Et toote väidetavates omadustes kindel olla, tuleks kindlasti tutvuda selle tootja koduleheküljega. Kõige rohkem võltsitakse madalaimat lubatavat töötemperatuuri, mis Eesti tingimustes on väga oluline

faktor. Ja siis ongi nii, et pumbal tuleb kogu aeg „kätt hoida“, et selle välisosa ära ei jäätuks. Riskivaba on osta kaua turul olnud tegija too-dangut. Tuntud nimega tootjal on hinna ja kvaliteedi suhe rohkem paigas.

Kuidas vältida külmal talvel pumba jäätumist?

Tuleks osta endale Eesti klii-masse sobiv soojuspump. See tä-hendab, et eelistada tasub uuemal tehnoloogial põhinevaid pumpa-sid, mis on reeglina ka kallimad. Kindlaid parameetreid, mida tava-inimene saaks ise toote etiketilt jälgida, pole. Seda, kas tegemist on vana või uue tehnoloogiaga, ei saa

samuti üks-üheselt kuskilt välja lugeda. Ainuke võimalus on osta pump usaldusväärsest kohast, tuntud tootjalt. Risk on osta eraisi-kult. Vana tehnoloogiaga pumpade müügiargumendiks on võimalus pumpa ise paigaldada, boonusena reklaamitakse kiirpaigaldust. Need on odavad ja seepärast ostetakse päris palju. Rõõm aga jääb tavali-selt üürikeseks. Kui soojuspump on juba jäätunud, tuleks pöörduda abi ja nõu saamiseks paigaldaja-firma poole. Omal käel lahenduse otsimine võib seadme rikkuda.

Milline on lahendus müraprobleemile?

Üks on selge, paigaldades õhk-soojuspumba puitseintega kor-termaja välisseinale, on väga tõe-näoline, et see hakkab naabreid häirima. Puitsein kõlab ja kannab hästi müra edasi. Räägitakse vib-ratsioonist, kuid pigem on tege-mist hästi leviva heliga. Kiviseinte puhul on mürarisk palju väiksem. Aga puhtalt puitseintega maja puhul peaks paigaldama pumba maapinnale. Kui elatakse kõrge-mal, siis on müra tõsine probleem. Sellisel juhul tuleks pump paigal-dada magamisruumidest kauge-male. Valikuid on vähe.

Kuidas paigaldada pump interjööri ja välisseinale nii, et üldpilt ei riivaks ilumeelt?

Olen näinud kaht lahendust. Mitmed puidufirmad pakuvad vä-lisseinal pumbale puidust ümb-riseid, selle saab värvida majaga sama värvi. Kui on puitvoodriga maja, jääb see üsna märkamatuks. Välisosa on keskmise televiisori suurune – mõõdud on 60 x 80 sen-timeetrit. Krohvitud või kivimaja puhul annab päris häid tulemusi, kui ümbris on tehtud tihedamast terasvõrgust ja see värvitakse samuti maja seina värvi. Seesmisi seadeldisi on erinevaid. On sea-deldisi, mis näevad välja, nagu kaasaegsed keskkütte radiaatorid. Paigaldada saab pumba ka seinale, lae lähedale. Paljud soojuspumpa-de müüjad ja paigaldajad pakuvad inseneri tasuta visiiti. See ei too kliendile kaasa mingeid kohustusi, kuid annab võimaluse leida prob-leemile parim lahenduse.

Foto: Pille-Riin Pregel

Võib juhtuda, et vanemad ja odavamad pumbad ütlevad karmide külmakraadi-de juures üles.


Terrassi eluiga pikendab kaitsevahendiga hooldamineEt puitterrass ei tuhmuks ega praguneks, tuleks laudist kahe-kolme aasta tagant puidukaitsevahen-di või -õliga määrida. Nii pikeneb terrassi eluiga ning välisel istumiskohal on kestvalt kena väljanä-gemine.

raivo murde

Eesti muutlik ilmastik – vihm, päi-ke, lumi, külm ja kuumus – muudab puitterrassi paari aastaga värvilt halliks, pudedaks ja praguliseks. Bakterite rünnaku vastu aitab kor-ralik hooldus ning hästi hooldatud õlitatud terrassi puit muutub aja jooksul üksnes tugevamaks.

Tikkurila koolituskeskuse juhi Meelis Tarto sõnul sobib terrassi hooldamiseks puidukaitsevahend või -õli, mida leidub nii lahustipõ-hiseid kui ka vesilahuselisi. Viima-

sed on keskkonnasõbralikumad. Puidukaitsevahendi eeliseks on pikem hooldusvahe, õli plussiks aga parem vetthülgavus. Õlitada tuleks aga aasta-kahe tagant.

Pea kõiki viimistlemiseks kasu-tatavate toodete tooni on võimalik värvikaardi alusel muuta. Näiteks Tikkurila valikus on üle 30 terras-sitooni, märgib Tarto.

Heleda terrassi viimistlemise tooted sisaldavad vähem tooni-mispigmente, mistõttu sellise lau-dise UV kaitse on nõrgem ja vajab sagedamini hooldamist. Tumedad pinnad neelavad jällegi rohkem soojusenergiat, see põhjustab pui-dus suuremaid mahumuutusi.

Enne õlitamist tuleb terrass pu-hastada hoolikalt tolmust ja mustu-sest. Seda soovitavalt harjates või ka survepesuriga piisava vahemaa tagant pestes. Plekke, hallitust või tumedaks tõmbunud kohti saab eemaldada leeliseliste puhastus-vahenditega. Leelispesu tehakse tavalise harjaga. Enne kaitseva-

Enne õlitamist tuleb terrass puhastada hoolikalt tolmust ja mustusest.

terrassi hooldamiseks sobib puidukaitsevahend või õli.

Kasutusvaldkonnad:• aiapostid• terrassid• puukuurid • paadisillad• moodulmajad jne.

KruvivundamendidSee kruvi kannab 550kg ja maksab 260.-

• kiire ja mugav paigaldada• koheselt kasutatav• pikk kasutusiga

Kandevõime 500- 15 000kg

Rohkem infot: www.alderman.eeTel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b


Terrassi eluiga pikendab kaitsevahendiga hooldamine

•• Terrassilaudade alla paigaldatud laagide vahe võiks olla 400-450 mm. Selline vahe on kruvikinni-tusteks optimaalne. Suurema vahe puhul võivad lauad „läbi vajuda” ja mõne puidu puhul sisemistest pin-getest kaarduda.•• Terrassilaudadele tuleb teha eelpuurimise avad, soovitatavalt laua äärest mitte kaugemal kui 10 mm. Kruviauk peab olema sama läbimõõduga kui kruvi.•• Kinnitamisel tuleb kasutada vaid roostevabu kruvisid. Kruvi soovi-tuslik mõõt on 6 mm x 55 mm.Allikas: www.parkett.ee

Soovitused terrassi ehitamiseks

henditega töötlemist peab terrass olema täiesti kuivanud. Niiskele pinnale ei imbu õli sisse. Kui tahe-takse töödelda uut laudist, tuleb ar-vestada, et sügavimmutatud puit-materjal peab enne viimistlemist kuivama minimaalselt kolm kuud.

Kulub üks-kaks nädalatSobiv ilm õlitamiseks on kuiv, eelis-tatavalt pilves ning temperatuuriga üle viie soojakraadi. Pind ei tohi liiga kiiresti kuivada, seega on päikese käes töötlemine ebasoovitatav.

Tarto soovitab vesialuseliste toodete määrimisel kasutada pool-sünteetiliste harjastega pintslit ja lahustipõhiste toodete puhul oleks teiseks variandiks naturaalsete harjastega pintsel. Sobivam pintsli laius on 70-100 millimeetrit. Pint-seldamisel tasub korraga töödelda üks-kaks lauda kogu pikkuses. Õli tuleks kanda pinnale õhukese kihi-na ning liigne õli kaltsuga eemalda-da. Teine kiht on soovitatav peale kanda ööpäeva möödudes. Õlitatud

terrass kuivab enam-vähem ööpäe-vaga, kuid oma tugevuse saavutab kaitsekiht keskkonna tingimustest sõltuvalt ühe-kahe nädalaga.

10-ruutmeetrisele terrassile kulub umbes 2,7 liitrit kaitseva-hendit ning maksma läheb see alla 300 krooni.

terrassi hooldamiseks sobib puidukaitsevahend või õli.

Foto: iStockphoto


Võrkaia ehitamisega saab igaüks hakkamaVõrkaia püstisaamine ei ole kuigi keeruline ettevõtmine, selleks on vaja veidi pealehakkamist ning mõningate töövõtete tundmist.

raivo murde

Võrkaed on soodsaim ning kõige lihtsamini paigaldatav aiatüüp. Aia valikul ja kõrguse planeerimisel tuleb lähtuda elamupiirkonna de-tailplaneeringust ning leppida sel-le maksumus ja ehitamine kokku naabritega. Aia paigaldamise saab tellida vastavat teenust pakkuva-telt firmadelt, kuid palju odavam on see ehitada koos naabrimehega.

Esimene valik tuleb langeta-da võrgutüübi osas: kas punutud või keevisvõrk. Neist esimene on soodsaim ja sobib hästi ebatasa-sele pinnale, kuid vajab postide vahel püsimiseks abitraate. Kee-visvõrgu eeliseks on hea välimus ning võimalus teha võrgule aja möödudes lisapingutust. Kõik võr-gud on üldjuhul valmistatud tsin-gitud terastraadist. Keevisvõrgud on enamasti kaetud plastik- ehk PVC-kattega, punutud võrku paku-takse nii PVC-kattega kui ka ilma.

Võrkaia tugevuse ja vastupida-vuse määrab võrgusilma suurus ja traadi jämedus. Mida väiksem silm, jämedam traat ning tihe-damini paigaldatud postid, seda tugevam on aed ning kõrgem ma-terjalide hind. Kui kodus on suur koer, siis õblukest aeda ehitada ei tasu. Postid tuleb valida võrgust

veidi kõrgemad ning nende läbi-mõõt sõltub aia kõrgusest.

1. Postide paigaldamineEsmalt tuleb määrata koht, kuhu hakkate aeda ehitama ning mär-gistada nurkade asukohad. Aia-postide tsentri märgistamiseks tõmmatakse ühest nurgast teise nöör. Kui nöör on paigas, tuleks järgmisena maha märkida posti-de asukohad (alustades nurgast või väravast). Seda tuleb teha või-malikult täpselt. Postikohtades-se lüüakse maha tokid või pulgad, mis on nöörist vähemalt paar-kümmend sentimeetrit eemal (et aiajooks tuleks sirge).

Postide vahe tuleks jätta soo-vitatavalt 2–2,5 meetrit, kuid mit-te üle kolme meetri. Mida väiksem on postide vahe, seda tugevam on aed. Lisaks tuleb arvestada iga aia otsa üks kaldpost toetuseks ning iga 25-meetrise lõigu keskele veel üks jäigastav kaldtugi.

Postide paigaldamiseks on kaks võimalust. Enimlevinud ning mitmete spetsialistide sõnul ka kõige kindlam viis on valada pos-tide ümber betoonpadi või aseta-da need aia vundamendi müüri. Teiseks ja kiiremaks mooduseks on kasutada 0,75 meetri pikkusi alumiiniumist jalavaiasid. Viima-sed ei sobi igasugusesse pinna-sesse, kuid nende puhul jääb ära vundamendiaukude kaevamine ning betoneerimistööd. Vaiade maa sisse rammimisel tuleb aga pidevalt vesiloodiga kontrollida aiapostijala asendit ja vajadusel seda korrigeerida. »Võrkaed on soodne, kaitseb hästi ja selle paigaldamine pole keeruline.

Foto: iStockphoto


• Võrkaiad• Puitaiad• Võrkaedade ehitus• Puitaedade ehitus• Tiib- ja liugväravate müük

ja paigaldus• Värava automaatika• Erinevate piirdeaedade lahendused

Piirdeaiad OÜ

[email protected]

5077538

Kui aga valida betoneerimine, tuleb seda teha nii, et postid maa külmudes üles ei tõuseks. Seega peaks kaevama neile 60–70 sen-timeetri sügavused augud. Augu tegemiseks tasub rentida pinna-sepuur (pehmem pinnas) või siis piik- või meiselvasar (paepinnase jaoks). Päevarent on umbes 200-400 krooni, kuid augud saab teh-tud mitu korda kiiremini ja väikse-ma vaevaga.

Betoneerimine on kogu paigal-duse kõige täpsem ja keerulisem töö. Jälgida tuleb postide tsentri- ja vahemõõte ning postide kõrgust nullpunktist. Posti ja nööri vahe peaks jääma nii 3–5 sentimeetrit. Kõrgust saab samuti fikseerida nööri abil, pika vesiloodiga aetakse postid otseks.

Betoneerimiseks asetatakse need auku ja toestatakse kividega. Peale valatakse betoonisegu, mis tambitakse kaikaga tihedaks. See tasapind posti ümber peab jääma vähemalt viis sentimeetrit alla maapinna. Betoon kuivab ligi kaks päeva, alles siis võib alustada võr-gu kinnitamist.

2. Keevisvõrgu paigaldamineSoonega aiapostidele kinnitatak-se keevisvõrk spetsiaalsete kin-nitusklambritega. Üks või kaks abilist peavad tõmbama võrku pingule, kui kolmas aiameister samaaegselt klammerdab.

Keskmiselt võiks arvestada, et 1,5 meetri kõrguse võrgu kin-nitamiseks kulub 5–7 klambrit postile. Aianurkades ja võrgurul-lide ühendamiskohtades kulub klambreid rohkem, kuna seal on pinge kõige suurem. Töö lihtsus-tamiseks tasub rentida spetsiaal-sed klambritangid.

Sooneta aiaposti külge kinni-tatakse võrk traadiga ja seda mit-mest kohast.

Edasi pingutatakse võrku

Võrkaia tugevuse ja vastupidavuse määrab võrgusil-ma suurus ja traadi jämedus.

Foto: iStockphoto


spetsiaalsete kammide abil, kuid seda saab teha ka tavaliste nä-pitsatega. Pingutamisel tehakse võrgusilmale väike „jõnks” sisse. Et pinge jaotuks ühtlaselt, pingu-tatakse vertikaalrida mööda. Üle-pingutamisel võib jäik keevisvõrk puruneda. Keevisvõrgul pole pin-gutustraati vaja.

3. Punutud võrgu paigaldaminePunutud võrk kinnitatakse pos-tide külge spetsiaalse traadiga umbes iga kolme silma järel. Et võrk ei läheks pidevalt sõlme ja et saaks seda kinnitamisel korra-likult pingutada, tuleks kutsuda paar abimeest.

Kuna punutud võrk on vetruv, vajab see postide vahel püsimi-seks abitraate. Pingutustraat tõmmatakse alumisele ja ülemi-sele äärele ning keskele. Madala aia (alla 1,2 m) puhul võib keskmi-se traadi ära jätta. Kõrgem võrk vajab aga juba neljandat pingu-tustraati.

Traat tuleb tõmmata esime-sest kuni viimase postini ning klambri abil tuleb iga esimese ja viimase posti külge kinnitada

kolm traadipingutit. Traadi ots pistetakse traadipinguti süda-mikku ja seejärel pingutatakse mutrivõtmega keerates. Kõige otstarbekam on alustada alumi-sest traadist. Kui pingutustraat on õiges asendis, kruvitakse traa-dipinguti klambrid kinni.

•• Punutud võrk: üks soodsamaid aiamaterjale. Sobib hästi ebatasa-sele pinnasele. Saadaval nii tsingi-tud kujul (halli värvi) kui ka rohe-lise PVC-kattega. •• Keevisvõrk: eeliseks hea väli-mus ning võimalus teha võrgu-le aja möödudes lisapingutust. Keevisvõrk on kas rohelise PVC- ehk plastikkattega või halli värvi tsingitud. Keevisvõrkudel lisavad tugevust kitsad võrgusilmad ning mitmetel ka topelt ülemine ja alu-mine äär. Alla kahe-millimeetrise traadiga võrgud ei ole asjatundja-te väitel kuigi vastupidavad ning suured koerad närivad sealt vars-ti läbi.

Võrkaia tüübid:


MIKS ON TÜHJA ÕHUVAHEGA SEIN KÜLM?Seinavahes olev õhk, mis on seina sisemise osa mõjul soojenenud, tõuseb üles. Selle asemele tungib altpoolt hõredatest kohtadest külm õhk. Katusealusesse ruumi tõusnud õhk viib pragudest välja umbes kuni 80 protsenti seinte kaudu kaduvast soojusest. Soe õhk, mis ei ole veel katusealuse kaudu väljuda jõudnud, puutub kokku külma välismüüritisega ja langeb jahtudes allapoole, kuni seina sisemise osa mõjul taas soojeneb. Niisugune konvektsiooniring põhjustab umbes 20 protsenti seinakaudsest soojuskaost. Sellest „korstnast” väljub soojus hoonest palju kiiremini, kui seda ette kujutatakse.

SÜSTIME SEINAD SOOJAKS!Spetsiaalsete ainete vesilahused segatakse vajalikes suhetes kokku ja muudetakse suruõhu abil vahuks, mis pumbatakse seinatühimikesse. Soojustusvaht koosneb miljonitest väikestest purunenud õhumullidest. Tahkudes muutuvad need pehmeks, valgeks, veeauru läbilaskvaks materjaliks – termovahuks. Materjal on mõeldud spetsiaalselt elumajade seintes olevate õhuvahede täitmiseks. Termovaht sobib ka ideaalselt vana klaasvatiga soojustatud majade n-ö ületäitmiseks. Vaht ei paisu ega riku hoone konstruktsioone.

See on ainus võimalus, kui sinu maja seinakonstruktsioonis on õhutühimikud.

• Soojustatava maja fassaadi ei ole vaja lõhkuda• Soojustamine on kiire ja efektiivne• Teie küttekulud vähenevad märgatavalt• Termovaht on veeauru läbilaskev ja vett mitteimav materjal• Termovaht on suurepärane soojusisolaator• Termovahul on hea tulepüsivus• Termovahuga soojustamine on väga soodne

Soojustamist võiks alustada juba kevadel.

ed

se eb eks, alselt t vana

uktsioone.

www.therm.eeTel. 56 60 60 [email protected]

Maitsekas aiavalgusti on ühtlasi ka dekoratsiooni-element, pakkudes päeval silmailu ning heites hämaruse saabudes sära haljastusele.

signe kalberg

Suvi on parim aeg planeerimaks ja paigaldamaks välisvalgustust, mis valgustaks nii maja, jalgteid kui ka aeda. Kivisilla OÜ maastiku-arhitekti Ülle Grišakovi sõnul võiks aiavalgustuse planeerida enne aia valmimist, millega on hiljem võima-lik hoiduda igasugustest sekeldus-test valgustite paigaldusel. Maa-

Läbimõeldud aiavalgustus annab turvatunde

aluste juhtmete paigaldamisel kehtib põhimõte, et nad peaksid olema vähemalt 60 cm sügavusel. Madalpingel töötavate valgustite juhtmed võivad asuda maapinna-le lähemal, samuti on madalpingel töötavad valgustid õues tunduvalt ohutumad. Kuna õue paigutatavad valgustid peavad olema kindlasti ilmastikukindlad, siis tuleb selle-kohast märget otsida ka tootelt.

Kaubanduses leiduvaid aiaval-gusteid on mitmesuguseid. Ko-duõue valgustamiseks on poes müüa pargivalgusteid, madalama kõrgusega postvalgusteid ehk pol-lareid, pinnasesse süvistatavaid valgusteid, fassaadivalgusteid, suundvalgusteid, pellereid või

Fotod: Pille-Riin Pregel


Mendali CityFire gruppi kuuluvad uudsed korstnata bioetanoolil töötavad lihtsad ja ka eksklusiivsed ökokaminad. CityFire korstnata

ökokaminad ei vaja korstent ega aja põlemisel suitsu, küll aga põlevad ehtsa elava tulega ning toodavad soojust. Mendali CityFire tootegruppi kuuluvad ökokaminad on loonud uskumatu võimaluse – tuua elava tulega kamin igasse ruumi, alates eluruumidest ja lõpetades näiteks vannitubadega, kuhu soovitakse luua õdusat miljööd.

Bioetanoolil töötavaid ökokaminaid on lihtne hooldada, need on mobiilsed ning õigel kasutamisel ka täiesti ohutud. Kasutatav kütus on ökoloogiliselt puhas bioetanool, mis on spetsiaalselt toodetud bioetanoolkaminate ja -tulede ning -põletite tarbeks. Bioetanoolil töötavad kaminad ei kuulu traditsiooniliste kaminate gruppi ja seega ei kehti neile ka traditsioonilistele kaminatele kehtestatud nõuded ja eeskirjad. Küll aga tuleb järgida kõiki ohutusnõudeid, mida nõuab lahtine elav tuli. Bioetanoolkaminaid ja neile kehtivaid nõudeid käsitletakse sarnaselt õli- ja piirituselampidele.

Tootegruppi CityFire kuuluvaid tooteid tehakse erinevates maades juba enam kui 20 aastat. Juhtiv bioetanoolkaminate tootja on Saksamaa, kelle tooted on viidud vastavusse TÜV nõuetega, kuid maha ei jää ka Taani, Hol-

land, Prantsusmaa, Tsehhi, Poola, Jaapan ja muidugi ka Hiina. Tootmisel kasutatakse kõige kaasaegsemaid ja kvaliteetsemaid materjale, nagu fi iberbetoon, teras, roostevabateras jne, jne. Biokaminad näevad välja nii traditsioonil-iste kaminatena kui ka ultramoodsate akses-suaaridena kaasaegses interjööris. Kuigi kami-nate disainimisel võib fantaasial lasta lennata ja kasutada erinevaid tulekindlaid ehitus- ja dekoreerimismaterjale, siis põletid on üldjuhul toodetud vaid kvaliteetsest tulekindlast roost-evabast terasest.

Biokaminate uudsus seisneb põlemiskambri olemuses ja kasutatavas biokütuses. Eraldi-seisvat põlemiskambrit on samas võimalik kasutada ka olemasoleva kamina ümbersead-istamisel või lausa omaenda disainitud kamina loomisel või ehitamisel. Samuti võimaldab eraldiseisvate põletite kasutamine luua olemasolevatesse interjööridesse uusi lahen-dusi, mis on täiendatud elava tulega, jättes märksõnadeks käsitöö, kordumatus, disain, individuaalsus jne.

Mendali CityFire bioetanoolil töötavad kaminad on tänuväärsed tooted nii eraiskutest klientidele kui ka sisekujundajatele ja arhitek-tidele. Samuti ei saa neist mööda vaadata ka aiakujundajad, kui soovivad luua aiaterrassile või puhkenurka õdusat, elava tulega rikastatud istumiskohta.

KASUTUSKOHAD

Elumajade, suvilate, saunade jne puhkeruumid • Korrusmajade korterid • Ridaelmud • Majad • Siseja välisterrassid • Rõdud • Magamistoad • Elutoad • Vannitoad • Sise- ja välibasseinide ümbrused • Väli- ja sisekohvikud ja restoranid • Aiad ja pargid • Esindushoonete ja -ruumide puhkealad ja fuajeed • Ajaloolised ehitised (kirikud, mõisad, lossid jne) • Omaette grupi moodus-tavad bioetanoolil töötavad ökokaminate põletid, mis on tood-etud kasutamiseks olemasolevates korstnaga kaminates, mida mingil põhjusel ei soovita või ei saa

Mendali CityFire � korstnata ökokaminad ja lauatuled

www.cityfi re.eugsm 50 345 33

www.looduskivi.comgsm 50 345 33

Kotzebue 18d, Tallinn

on mõistlik nad ühendada eraldi vooluringi. See annab võimaluse neid vajadusel sisse lülitada ja osa valgustust maha võtta. Suurema hulga valgustite kasutamisel võiks neid juba maja projekteerimisel rühmitada.

„Valgustitega saab moodus-tada grupid ehk aed on nagu tea-ter, millega luuakse meeleolu kas grilliõhtuks, juhitakse tähelepanu puudele-taimedele või mingile aia osale. Kevadel rõhutate forsüütia või sireli õitsemist, sügisel lehtede värvivaheldust ning talvel hange-desse mattunud kuusepuud,” sel-gitas Grišakov.

Kõige olulisemaid valgusteid peaks saama juhtida programm-kella või hämaralülitiga. Nii on alati pimeduse saabudes võimalik sõita valgustatud õuele. Samuti on hom-mikuti muretu, sest valgustid lüli-tavad ennast ise välja ega jää kogu päevaks põlema. Kes rohkem mu-gavust hindab ja aias aina muutusi vajab, võib osta aeda päikesepata-reil töötava aiavalgusti.

Kõige levinumad valgusalli-ka värvused on kollane ja valge. Valge valgus moonutab natuke

vähem kui kollane. Kollasel on kohati aga paremad valgustin-gimused, on matim ega hakka nii teravalt silma. Värvilise val-gusega võib aga ilmestada tühja seinapinda. Talvisel peol võib kasutada sooja punast valgust, suvel aga mõnda teist meeleolu-le vastavat värvitooni. Värvilist valgust võiks kasutada puuvõra, müüri ja seina valgustamisel. Kõige igavam ja rutiinsem aiaval-gustuslahendus on maastikuar-hitekti sõnul tee ääres asetsevad postid. Linnaoludes, kus on väga palju lisavalgust akendest ja tä-navalt, peab vaatama, kus val-gust vaja on, muidu hakkab üks valgus teist tapma. „Sel juhul tu-leks kas seda vähendada või tuua mingi element esile, mitte niivõrd üldvalgusele mängida,” selgitas Grišakov.

Moodsa Valgustuse projektijuht Ahto Kallas ütles, et koduaia val-gustamisel mängivad järjest suu-remat rolli saavutatav emotsioon ja ilu. „Muidugi on erinevaid soove ning maitseid ja maja omanik teeb siiski oma eelistuse.” »

mastvalgusteid. Valgustid võivad olla varustatud piikidega, millega saab nad kinnitada pinnasesse. Miinuspooleks sellistel ajutistel valgustitel on maapinnal asetse-vad juhtmed ja oht neid vigastada näiteks muru niites. Lapsed võivad neisse takerduda, koerad huvi pä-rast närida ja sikutada.

Grišakovi ütlust mööda võib aiavalgustuse jagada funktsio-naalseks ja illumineerivaks. Ta on kindel, et kui aeda suhtuda nagu lisaeluruumi, siis tõenäoliselt ei tekigi küsimust, miks või kuidas peaks aiavalgustuse rajama. Juba vaistlik tunnetus ütleb, millisesse kohta aias läheb vaja funktsionaal-set valgustit ning kuhu sobiks lisa-da teatraalne valgusallikas.

Sageli tunnevadki aiaomanikud vajadust ainult funktsionaalse val-gustuse järele. See tähendab, et valgustatud on vaid sissesõidutee ja peasissepääs. Puudust tuntakse ka kaitse või hirmutamise eesmär-gil aeda paigutatud valgustitest. „Sellised valgustid lahendavad küll olukorra, kuid ei tekita aias mingit meeleolu,” märkis Grišakov.

Kui aias on palju valgusteid, siis

Fotod: Pille-Riin Pregel


Kui aga omal ideid napib, siis võiks kasutada projekteerijate, aiakujundajate ja valgustusspet-sialistide abi. Samuti ei saa mööda minna elektrifirmast või elekripai-galdajast, kellel on valgustite ins-talleerimisel ja juhtmete paigalda-misel oma sõna öelda.

Kõige odavam, lihtsam, aga ka ajutisem viis teostada aiaval-gustust on Kallase sõnul osta ja paigaldada välisvalgustite komp-lektid. Sellistele on tehases külge ühendatud toitejuhtmed ning neid saab ühendada otse vooluvõrku. Tavaliselt on sellised komplektid varustatud ka voolualalditega, mis piirab nende valgustite asetuse.

Aiavalgustus algab väravast, trepist ja kõnniteest. Ka maja kül-ge riputatud laternad on aiaval-gustuse elemendid, mis loovad meeleolu või annavad praktilist valgust. Eelkõige oleks aiavalgus-tus mõistlik paigutada nii, et oleks näha jalgtee, kuhu astuda ja jõuda koduukseni ilma marraskil põlvede ja katkiste varvasteta.

Lisaks tavapärastele kohtadele (jalgtee ääres, grillinurgas jne) on valgusteid kasutatud ka krundi piiri-de tähistamiseks, valgustatud vee-kogud ning aiateed äratavad aia ellu.

Levinud on variant, et valgus-tus jaotatakse siis kas postval-gustite näol aias ühtlaselt laiali ja saavutatakse aia üldvalgustus või paigutatakse valgustid jalg- ja sõi-duteede äärtele. Postvalgustitega valgustatud jalgtee on küll kena ja valge ka pimedas, kuid valgus või-

maldab teha ka keerukamaid ja põ-nevamaid lahendusi. „Pinnasesse süvistatavate, peaaegu märkama-tuks jäävate valgustitega on hea märgistada kõnniteed. Kuna valgus suundub siis ülespoole, peaks ka-sutama kas mattklaasi või väikse-ma valgusvõimsusega valgusteid, et ei tekiks ohtu altpoolt tulevast valgusest pimestatud saada. Mär-kamatud valgustid võiks paigutada nii, et need pimedal ajal valgustaks näiteks okaspuid ja atraktiivsete võradega lehtpuid,” soovitas Kal-las. Majaseintele ja soklitele võiks paigutada kas süvis- või pinnapeal-seid valgusteid, valgus tekitab nii huvitavaid kontraste.

Valgustis kasutatavaid mater-jale on mitmeid. Plastist kuni roos-tevaba- ja alumiiniumvalu-valgus-titeni välja. Eelistatult soovitaks kasutada metallist valgusteid, kuna mõningate aastate jooksul võib plastist valgustite materjal muutu-da hapraks ja seetõttu puruneda.

•• Süvistatud valgusteid kasutatak-se nii auto sissesõiduteede, suurte puude kui ka müüride, võreseinte ja teiste aiaelementide väljajoo-nistamiseks. •• Kuna süvistatud valgusti klaas-pinna kõrge temperatuur sulatab sinna sadanud lume, on neist kasu ka tiheda lumesajuga. •• Tee sisse paigutatud valgustid võiksid olla metallkattega, need kannatavad välja kuni 5000 kg. •• Pollarvalgusti on kõige levinum valgustitüüp, mida võib kasutada nii teede ja platside valgustami-seks kui ka istutusala sees taime-de valgustamiseks. •• Madalamad pollarvalgustid on 20 cm kõrgused, kõrgemad kuni 1,2 meetrit. •• Traditsioonilised pollaritüübid on majakast ja laevavalgustitest inspireeritud valgustid ning kera-valgustid. •• Postvalgustid sobivad eelkõige suurtele kruntidele. Posti kõrgus peaks olema 1,7 kuni 3 meetrit.•• Eelkõige istutusalade sisse so-bilikud teisaldatavad valgustid ei

Valgustid aias:

ole statsionaarselt maapinda kin-nitatud, neid on lihtne väikeste piikide abil pinnasesse suruda. •• Teisaldatavad valgustid on val-davalt madala pingega ja ei ole nii ohtlikud. •• Selle järgi, mis on peenras pa-rasjagu dekoratiivne, saab valgust just nendele taimedele suunata. •• Taimede läheduses ei ole soovi-tatav kasutada pirne, mis lähevad põledes kuumaks.•• Kõik õue paigaldatud valgustid peavad olema ilmastiku- ja niis-kuskindlad. •• Selline märge on tavaliselt kir-jutatud valgusti korpusele. Seda tähistatakse rahvusvahelise tä-heühendiga IP ja kahekohalise arvuga. •• Kui arv on vähemalt 44 või suu-rem, sobib valgusti õues kasuta-miseks. •• Kui valgustil on märge IP67, võib seda paigaldada ka veega vahetult kokkupuutuvatele pindadele.•• Madalapingelised (12 volti või 24 volti) valgustid on hulga ohu-tumad.

• SAE- JA HÖÖVELMATERJAL• VÄRVITUD VOODRILAUAD• MOODULMAJAD JA ABIHOONED• OGAPLAATFERMID

Tel 5018006


WWW.TOODE.EE TASUTA ABITELEFON: 800 7000

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI.

19

AA

STANE KOGEMU

S

Ü L E E E S T I

JÄRELMAKSUGA!

ENNE EUROT. KROONIDES

Katusekattematerjale on erinevaid, aga see, mis lõpuks katusele saab, sõltub omaniku maitsest, rahalistest võimalustest, hoone konstruktsioonist ja selle seisukorrast.

erki loigomas toode

teraskatus on teiste katusekatte-materjalide seas eelistatud väike-se kaalu pärast, mis on umbkaudu 4,5 kg/m². Renoveeritavate maja-de puhul, kus vana eterniit vajab asendamist, osutub teraskatus lihtsaimaks lahenduseks, et tõsta hoone kasutusaega ja väärtust.

kivikatuse paigaldamiseks oleks

vaja lasta asjakohasel spetsialistil hinnata olemasoleva konstruktsioo-ni kandevõimet ja vajadusel tugev-dada või vahetada kogu katuse kere.

plekki kasutades suuremaid ümberehitusi enamasti teha pole vaja. Kui seni on katusekatteks olnud eterniit, siis pleki kande-võimega pole kindlasti muret. Plekipaane lõigatakse mõõtudest sõltuvalt vajaliku pikkusega. Paa-nid on kuni kaheksameetrised ja nii on katuse katmine plekiga suhteliselt kiire töö. Pakutakse ka lühikesi, paarist kivist koosnevaid mooduleid. Neid on küll alati kohe ehituspoodidest võtta, kuid kind-lasti pole lõpptulemus nii hea, kui just konkreetse katuse mõõte sil-mas pidades nn rätsepatööna val-mistatud teraselehti kasutades.

Õige katus kaitseb maja aastakümneid

elamu nõmmel.


teraskatuse suur eelis ongi ühes tükis paanid, mis võimalda-vad katta kiiresti ja ilma jätkude-ta suuri pindu. Iga jätkukoht on lisatöö ja lisarisk. Hea tulemuse saamiseks on siiski kõige oluli-sem roovituse paigaldamine – te-raskatuse puhul on sile ja rihitud aluspind olulisem kui korrektselt paigaldatud paanid. Rihtimata roovituse korral jäävad plekitahv-lite omavahelised liited paistma. Ehitajat valides jälgige kindlasti, et roovituse ja plekitööd teeks sama ettevõtja.

Teraskatuse puuduseks pee-takse vähest tormikindlust. Ära lennanud katused tekitavad ini-mestes elevust ning tõepoolest, enamasti on need kas pehmekat-test lame- või teraskatused. Siin pole aga tegemist mitte reegli, vaid halva ehituskvaliteediga. Küsimus on tavaliselt roovituse

kinnituses sarikatele või sarikate kinnitamises müüridele. Roovi-tuselt ärarebitud katuseplekki kohtame väga harva ja sel juhul on kinnitustarvikutena kasutatud spetsiaalsete kruvide asemel nae-lu jms. Normikohaselt ehitatud te-raskatus ära ei lenda. Katuse ehi-tamisel tuleb pöörata tähelepanu ka lisaplekkide kinnitamisele.

Äärmiselt vajalik on, et katuse- ehitaja annaks tehtud töödele ga-rantii. Sageli küsitakse, kas sea-dusega ette nähtud kaks aastat on piisav aeg tööde garantiiks. Kui arvestada, et kahe aasta jook-sul talub katus küllaga erinevaid ilmastikutingimusi, mis peaks tõestama, kas töö on kvaliteetselt tehtud või mitte, siis ilmselt on pii-sav. Teine asi on pinnakatte garan-tiiga, mis on kuni 15 aastat.

Garantii ei ole kasutusiga. Ees-ti tingimustes peaks tsinkplekk sõltuvalt pinnakattest kestma umbes 40–70 aastat, hilisema ülevärvimise korral ligi sajandi. Nii kivi- kui ka teraskatus kaitseb hoonet peaasjalikult sademete ja tuule eest, soojustamist vajavad nad võrdsel määral, sest sooja-pidavust neil pole. Kui katus on korralikult soojustatud, paigalda-

tud nõuetekohaselt mineraalvill, auru- ja tuuletõke ning siseseina-plaat, siis ei ületa vihmakrabina ja tuule hääl kindlasti lubatud müra-normi.

Ehitusvead panevad pleki roostetamaKatuseplekki tehakse kuumtsin-gitud terasplekist. Iga plekiruut-meeter sisaldab tootest sõltuvalt 275–350 grammi tsinki. See an-nab piisava roostetõkke aasta-kümneteks. Et tsingikiht ilmasti-ku mõjul plekilt maha ei kuluks, peaks katuseplekil olema pinna-kate või peaks pleki üle värvima. Eestis ei ole see nii suur probleem kui naabrite juures Lätis-Leedus, kus kahjuks müüakse ka sisetin-gimustes kasutamiseks mõeldud materjali, mille tsingikiht jääb alla 200 gr/m². Sellise katusematerjali hind on suurepärane, kuid eluiga kümme aasta, ei enamat.

Tsinkimise teema on äärmiselt oluline ka kruvide juures. Kruvid on samuti kasutamiseks nii sise- kui ka välistingimustes. Samuti on olemas kruvid eriti agressiivse keskkonna jaoks. Kui katusekruvi pakutakse alla 50-sendise hinna-taseme, loobuge või nõudke tões-

tust kruvi välistingimustes kasu-tamise kohta. Kahjuks on üsna tüüpiline juhtum, kus kruvide pealt kokku hoitud raha maksab end kätte juba kahe-kolme aas-ta jooksul – need kruvid lihtsalt roostetavad katusel läbi.

Roostetama võib katus ha-kata siis, kui on tehtud ehituslik viga – plekki on lõigatud abrasii-vse lõikekettaga, mitte kääride või spetsiaalsete lõikeriistadega. Kettaga on küll hõlpsam lõigata, ääred tulevad sirgemad, kuid selle tekitatud lõikepind kuumeneb se-davõrd, et kõrvetab ära tsingikihi ja vigastatud serva kaudu võibki roostetamine alata. Odavam on vältida vigu juba ehituse käigus.

Kui profiilplekk-katuse mini-maalne kalle on kümme kraadi, valtsplekk-katusel viis kraadi, siis kivikatuse puhul on sama näitaja juba 30 kraadi. »

Eesti tingimustes peaks tsinkplekk sõltuvalt pinnakattest kestma umbes 40–70 aastat, hilisema ülevärvimise korral ligi sajandi.

Et tsingikiht ilmastiku mõjul plekilt maha ei kuluks, peaks katuse-plekil olema pinnakate või peaks pleki üle värvima.

Fotod: AS Toode

elamu keilas..


Profiilplekipaanide ülekat-ted on varustatud veesoonega, mille kaudu voolavad sadeveed väiksema kaldega katuse puhul, lume püsimisel või külgvihmast tingituna räästast maha. Pleki-ga kaetud viilkatusel lumi hästi ei püsi. Muret teeb vahel hoopis see, et pärast suurt lumesadu või talvel soojema ilmaga võib kogunenud lumi alla kukkuda tervelt katusepinnalt korraga,

Korralik vihmaveesüsteem viib kogu vee

üsna ootamatult ja ohtlikult. Sel-le vältimiseks paigaldage katu-sele lumetõke.

Lumetõke kaitseb ka vihmavee-renne lume kukkumisest põhjusta-tud ülekoormamise eest. Möödunud talv suutis tõenäoliselt kummutada väga paljude umbusu lumetõkete suhtes – need päästsid hulgaliselt räästa alla pargitud autosid ja hoid-sid ära teisi õnnetusi.

loe lisa www.toode.ee

Vihmaveesüsteemide vajalikku-ses pole põhjust kahelda. Siinko-hal mõned praktilised näpunäited ja soovitused toimiva lahenduse leidmiseks.

Maapealne vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalsetest rennidest ja allatuleku moodustavatest to-rudest-põlvedest. Nende hulk sõltub hoone katuse pindalast ja maja kujust.

Vee äravoolu peab tagama ka suurima vihmasaju ajaks ning nõu-andeid piisava arvu allatulekute kohta tasub küsida tootjatelt-pai-galdajatelt. Aitab ka talupoja kaine mõistus: allatulekud peavad paik-nema võrdsete vahedega.

Kas ümar või kandiline?Soovituslik allatulekute arv on si-leda ja lihtsama katuse korral üks 100 m² kohta. Keerukuma kuju, kelpkatuste või hulgaliste välja-ehituste korral aga tihedamalt. Väga veerohketes sõlmedes, nagu neelukohad, tuleks kasuta-da lehtreid ja sellesse kohta tasub teha ka allajooks. Nii on suurvee-ga välistatud massiivne ülejooks neeludest.

Vihmaveesüsteemid erinevad väliselt peamiselt oma kuju poo-lest: pakutakse ümaraid ja kan-dilisi torusid. Nende kahe vahel valides on ainsad kriteeriumid isiklik maitse ja sobivus hoone-ga. Kandilise vihmaveesüsteemi eeliseks on suurem ristlõige ja veevastuvõtt, samuti mõjub see Eesti hoonete arhitektuuri silmas pidades soliidselt. Siinkohal ei ole olemas õiget ja valet vastust, on vaid kliendi maitse-eelistus. Tänini on see kindlalt kaldunud kandilise vihmaveesüsteemi poo-

le. Kandilise renni kasuks räägib ka tema mõningane suurem kan-devõime jääle ja lumele, renni ristlõige koosneb mitmest nn jäi-gastussoonest. See annab rennile lisatugevuse.

Hoia rennid puhtadPaigalduse keerukuses või vee voolamises sisulisi erinevusi ei ole. Võib küll kuulda selgitusi, et ümaras rennis voolab vesi pare-mini ja teravatesse nurkadesse rennide põhja ei kogune sodi, kuid tegelikult pole kummagi rennikuju puhul hooldamisest pääsu.

Lehesodi püüdmiseks paigal-datakse ka spetsiaalseid võrke, kuid see võib olukorda kohati isegi halvendada: sodi hakkab kogune-ma võrgule, võrk ei lase enam vett

läbi ja renn kaotab oma mõtte. Vih-maveesüsteemide puhul on kõige olulisem kasutatud materjalid ja nende omadused. Valdavalt too-detakse renne-torusid 0,5–0,6 millimeetri paksusest tsingitud terasplekist. Mida paksem on ma-terjal, seda vormipüsivamad on tooted.

Materjal ei tohi olla õhuke Õhemast materjalist rennide pu-hul on oht, et need venivad lume-koormuse all välja. See ei tohiks siiski olla mureks, kui rennikinni-tid on paigaldatud tootja juhendite kohaselt.

0,5-millimeetrisest materja-list rennidele tuleks rennikonk-sud paigaldada 80-sentimeetrise sammuga; 0,6 mm paksuse ma-terjali korral piisab meetrisest sammust. Torude puhul mater-jali paksus nii oluline pole, need peavad kandma vaid omaenda raskust. Torustike maapinnalä-hedasemat osa saab kaitsta van-daalide eest, kui paigaldada sinna kahe millimeetrise paksusega te-rasest turvatorud.

Vihmaveesüsteemi materjali puhul on oluline, et see oleks kor-rosiooni eest kaitsva kihiga kae-tud nii renni seest kui ka väljast. Sisemine kaitsekiht on isegi olu-lisem kui välimine, sest vesi rün-dab ju ikka rennide ja torude sees. Eesti turul pakutakse nii polü- uretaankihi kui ka plastiga kaetud vihmaveesüsteeme. Värvitoone on valida umbes 25, mis lubab lei-da sobiva igasuguse katusekatte juurde, olgu see siis eterniit, kivi, laastud, teras või midagi muud.

Kliendi soovidega arvestavad tootjad pakuvad renne ka täpselt soovitud pikkuses, seega ei ole

tarvis neid ülearu osta ega jätka-ta. Igas jätkukohas on potentsiaal- ne läbitilkumise oht. Seetõttu on mõistlik tellida just majale sobi-vad rennid: nn rätsepatöö on ka siinkohal vägagi asjakohane.

Järjest enam võib kohata vasest valmistatud tooteid. Vask on elu-aegne, korrosiooniprobleeme see materjal ei tunne. Oluline on mitte kasutada tsingitud terast jm galvaa-nielementi tekitavaid metalle koos vasega. Vasest rennid-torud liide-takse omavahel vaid vasest neeti-de, kruvidega. Sobib ka roostevaba kinnitustarvik. Oluline on jälgida, et vasest katusekattele ei paigaldata tsingitud terasest vihmaveesüstee-mi, vastupidi probleemi ei teki.

Paigalda ise või jäta töö profileKumb variant valida, määrab ära paigaldusele kuluv aeg ja raha. Enamiku Eesti tootjate kaup nõuab hea tulemuse saamiseks omajagu paigaldusnippide valdamist, kuigi lausa raketiteadus plekkide pai-galdamine küll ei ole.

Pakutakse ka natuke kallima hinnaklassi tooteid, kus rennide-torude jätkamine on tehtud spet-siaalsete ühendusklambrite abil väga lihtsaks ja kõik ühendused toimuvad neete kasutamata. Selli-se vihmaveesüsteemi paigaldami-sega saab hakkama iga inimene, kellel on vaid aega ja pealehak-kamist. Nii võib paigalduse pealt säästa. Kuid hoolimata sellest, et kõik plekitooted tunduvad lihtsad ja loogilised, tasub siiski alati nõu pidada tootjaga või tellida paigal-daja, kelle jaoks see on põhitöö. Nii on kindel, et rennid-torud täidavad oma ülesannet pikki aastaid.

loe lisa: www.toode.ee

Juunis vihmaveesüsteemid -10%.

KONTAKT Valtsimeistrite OÜ Ürjaste küla Nissi vald, 76214 Harjumaa • Tel. 55 538 383 • [email protected] • www.valtsimeistrid.ee

• Tel 50 69 442• Tel 6 679 447• Aadress: Maleva tn 4 Tallinn 11711• E-mail: [email protected]• www.lustrum.ee

LAMMUTUSTÖÖD

• Ehitusprügi vedu ja konteinerite rent• Kaeve ja pinnasetööd• Ehitusmasinate rent• Hoonete osaline ja täielik lammutamine Lustrum Teenused OÜ

Garaažiuks Berry Pearl 75 Välisuks RenoDoor 75 light

JUUBELIHINNAD: nii pakub renoveerimine topeltrõõmu!

Välisuks RenoDoor 75 lightAlumiiniumlengiga, saadaval sama hinnaga kahes erinevas värvitoonis ja kampaaniamõõdus 1000 x 2100 mm.

Garaažiuksi Berry Pearl 75 ja välisuksi Renodoor 75 light saab tellida valge (RAL 9016) ja tumepruuni (RAL 8028) pealispinnaga

Garaažiuks Berry Pearl 75Saadaval sama hinnaga kahes värvitoonis ja neljas kampaaniamõõdus 2375 x 2000 mm, 2375 x 2125 mm, 2500 x 2000 mm, 2500 x 2125 mm.

* Soovituslik müügihind koos käibemaksuga. Kehtib kõigi osalevate edasimüüjate juures kuni 31.12.2010. Lõpptarbija hind koos käibemaksuga, ilma paigalduseta.

Rohkem informatsiooni teiste juubelipakkumiste kohta:

www.hormann.eeTasuta infotelefonil: 800 5500 • faks 610 5085 • [email protected]

Documents

Ehita & Renoveeri, kevad 2010