Ehitus ja Remont (17.05.2012)

M A ALEHE LISA 17. mai 2012

www.fakro.ee

Uued, energiasäästlikud FTT katuseaknad

... ja läheb soojemaks!

FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab kõrge energiasäästu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo,

mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/m²K on kõige energiasäästlikumad aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle

mõnusa soojuse ja madalad küttearved.

www.fakro.ee






www.fakro.ee






www.fakro.ee






www.fakro.ee






www.fakro.ee






Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected] 17. mai 2012 2 E H I T U S J A R E M O N T

Heitveekäitlus hajaasustusesIga aastaga rajatakse Eestis järjest rohkem ühiskanalisatsiooni võrke, kuid kahjuks ei jõua need mõnda piir-konda veel pikka aega, kui üldse.

Kuid selle pärast ei pea muret-sema – on hulk muid võimalusi oma heitveekäitlust korraldada.

Reovee juhtimiseks saab va-lida kolme süsteemigrupi vahel:n kogumismahutid;n septikud;n annuspuhastid.

Kogumismahuti

Kogumismahuti paigaldamisel seote end alalise vajadusega seda tühjendada. Ühepereelamule pii-sab ca 5m3 mahutist. See suurus on sobiv ka ratsionaalsuse seisu-kohalt, kuna tühjendusautod on enamasti 5m3 mahuga. Keskmi-sel perel tuleb mahutit tühjenda-da umbes kord kuus.

Mahutit saab paigaldada iga-sugusesse pinnasesse. See on keemiliselt püsivast materjalist ja õigesti paigaldatuna väga pika kasutuseaga. Paigaldamine ise on üsna lihtne – tuleb vaid järgi-da põhitõdesid.

Et mahuti tühjana ei kerkiks, tuleb see ankurdada. Heitveesüs-teeme pakkuval Uponoril on ole-mas ka spetsiaalsed ankurdus-komplektid. Kaeviku minimaal-ne sügavus võiks olla 2,3 m. Või-malusel tuleks kaevikusse paigal-dada kuivendusdreenid, mis on eriti vajalikud savipinnases, vä-listades vee kogunemise mahu-ti süvendisse ja sellest tingitud üleslükkejõu. Septiku täitepinna-se kiht sissevoolu ühenduskohast maapinnani võib olla kuni 1 m.

Tühjendustoru ots tuleb pan-na mahuti tihendiga varustatud avasse ja ühendada 110mm läbi-mõõduga sisekanalisatsiooni sis-sevoolutoruga. Kaeviku täitmi-sel tuleb jälgida, et tühjendusto-ru jääks vertikaalasendisse.

Kaeviku täitmisel on vaja jäl-gida ka, et täitepinnases poleks kive ja et pinnas täidaks tihedalt terve kaeviku. Täitepinnas tuleb laotada ja tihendada igast kül-jest ühtlaselt 15–20 cm paksuse kihina.

Mahuti on võimalik soetada koos alarmseadmega, mis annab majaomanikule märku mahuti tühjendamise vajadusest. Alarm-seade paigaldatakse majja sisse, andurilt majja suunduv kaabel tuleb paigaldada kaitsetorusse. Anduri soovitusliku paigaldus-kõrguse korral rakendub signa-lisatsioon, kui mahutis on ruumi veel ca 200 liitrile heitveele.

Septik

Septik on sobilik lahendus põh-javee hea kaitstuse korral. Seda nimetatakse ka pinnaspuhastiks. Septik laseb loodusel oma isepu-hastusvõimet kasutada. Kõik te-kib ja muutub loomulikul teel ilma kahjustusteta – inimese sek-kumine ei ole vajalik. Septik ka-sutab looduslikke baktereid, et

muuta heitvesi loodusesse sobi-vaks aineks.

Paigaldamiseks on vaja kind-lasti omavalitsusest luba küsida. Septik sobib kõige paremini kui-va ja vett läbi laskvasse pinnasesse ning kaitstud põhjaveega piirkon-da. Teistel juhtudel peaks omava-litsuse ehitus- või keskkonnaspet-sialist hindama loodusolusid ja kooskõlastama projekti.

Kõige optimaalsem septiku maht on 2 m3. Selline on sobi-lik ühepereelamule (kuni kuue-liikmelisele perele). See selitab ööpäevas kuni 1000 liitrit pesu-, majapidamis- ja WC-vett.

Septik on kolmeosaline. Kõi-gepealt tuleb reovesi esimesse pütti, kus toimub esimene seli-tamine. Sealt läheb reovesi eda-si teise ning kolmandasse pütti. Lõpuks väljub toru kaudu imb-väljakule, kus hakkab tööle loo-duse jõud.

Pinnaspuhasti lähedale tuleks ehitada imbväljak, kuhu selita-tud vesi suunatakse. Selle võib ehitada ise, kasutades killustik-ku, sobiva teramõõduga loodus-likku või kergkruusa. Kui aga loo-duslikud olud ei võimalda selli-

selt imbväljakut ehitada, pakub Uponor ka imbpatja, millega on lihtne imbväljakut rajada.

Annuspuhasti

Tiheda asustusega ja ökoloogi-liselt tundlikes piirkondades so-bib kinnistusiseseks reoveekäit-luseks annuspuhasti. Puhasti põ-hineb annuspuhastustehnoloo-gial, aktiivmudaprotsessil ja fos-fori keemilisel sadestamisel. Bio-loogilise puhastuse sooritavad aktiivmudas elavad mikroorga-nismid.

Puhastile kulub vähe maad, sest sellele ei pea järgnema imb-väljak ega pinnasfilter. Annus-puhasti töötleb reovett portsjoni-te kaupa, sõltumata tippkoormu-sest. Kogu protsess toimub suru-õhu abil. Seade töötab vaikselt ja tarbitav võimsus on 50 W.

Majaomanik peab vaid hoo-litsema kemikaalipaagi täitmi-se ja septiku sette äravedamise eest üks-kaks korda aastas. Ke-mikaalipaagi täitmine peaks ta-vaoludes toimuma umbes kol-me kuu tagant. Puhasti mahutite sees ei ole liikuvaid osi ega elekt-riosa. Samuti vahetamist nõud-vat filtritäidist. Kõik hooldust va-javad liikuvad osad on maapeal-ses juhtkapis. Infopaneel asub majas ning kuvab iga rikketeate ja info digitaalsele ekraanile. In-fopaneeli ja juhtmeseade vaheli-ne side on juhtmevaba.

See lahendus on kõige kallim, aga see-eest kõige mugavam ja sobib kõikidesse tingimustesse.

Sauna- ja suvilakaev

Kui otsite lahendust suvilale või näiteks järveäärsele saunale, siis parim on väike sauna- ja suvila-kaev. Pesuvee keskkonnasõbrali-kuks puhastamiseks piisab sau-nakaevust, majapidamisvee (ras-

vad!) immutamiseks vajate lisaks suvilakaevu. Kõigepealt juhitak-se reovesi saunakaevu, ja kui on tegu ka majapidamisveega, siis li-satakse saunakaevule suvilakaev.

Neid on lihtne paigaldada – igale isetegemisest lugu pidavale suvilaomanikule jõukohane töö. Pealegi mahuvad need transpor-diasendis kenasti tavalisse luuk-päraga autosse. Mõlema kae-vu maht on 250 l. Kuna kohe al-gab ka reovee töötlemine, võite arvestada 300 l reovee tarbimi-sega. Paigaldusvalmis komplek-tis on kaasas kõik vajalik. Sauna-kaev on immutusaukudega, su-vilakaev aukudeta. Nende kae-vude paigaldamiseks eraldi luba vaja ei ole.

Kuidas valida õige lahendus?

Kõigepealt tuleks minna omava-litsusse ja küsida, milline heit-veekäitlus on piirkonnas luba-tud. Omavalitsuse spetsialist ai-tab kindlaks määrata põhjavee kaitstust, planeeringuid jms, mis tulevikus hoiab ära lisakulutusi.

Lisaks sellele võiks mõelda kaugemale tulevikule, et mit-te mõttetult raha raisata. Ni-melt karmistuvad Euroopa riiki-des nõuded heitveekäitluse süs-teemidele. Näiteks Soomes võe-ti aastal 2004 vastu määrus, kus on täpsed tingimused, millele peab reovee puhastus vastama. Elanikele anti oma heitveekäit-luse süsteemide selle määruse-ga kooskõlla viimiseks aega 10 aastat.

Enamikus Põhjamaades keh-testati nõuded CE-märgistuse-le. CE-märgistust ei ole võima-lik tootele anda muidu, kui see on katsetatud vastavalt kehtiva-le standardile. Septikutele keh-tib standard EN12566:1, mille kohaselt neid testitakse kolme omadust kontrollides:n selitusvõime (tähtsaim oma-dus);n veepidavus;n löögikindlus.

Eestis on hajaasustuses elava-te perede omapuhastite rajami-ne seni rangete määratlusteta ja ümberehituse tähtaegadeta.

Lähtudes Põhjamaade koge-musest, saaksite rajada oma koju kohe euronõuetele vastava pu-hasti. On ju hea, et ka pärast pik-ki kasutusaastaid võite muretult oma puhastusseadet edasi kasu-tada. Uponori septikul on näiteks Soomes ainsana Sitac-tüübikin-nitus (0023/06) ja loomulikult vastab see ka ENi standardile.

DMITRI SOKOLOV

Uponori heitveekäitluse

spetsialist

5,3 m3 kogumismahuti.

Septiku komplekt.

Uponori uusim annuspuhasti. Pärast paigaldust jäävad maa-pinnal näha vaid puhasti kaaned.

Septiku paigaldamine.

Sauna- ja suvilakaevud.

UPONOR

17. mai 2012 E H I T U S J A R E M O N T 3 UUS MAA

Käesoleva aasta esimesel poolel möödub viis aastat kinnisvara-buumi tipptasemest.

See oli aeg, mil hinnatõus haa-ras kogu Eesti, elanikkonna laenukoormus kasvas kiirelt ning paljudest said uue kodu omanikud.

Nüüd mil majandus on taas elavnemas, hakkavad ka hinnad tõusma, aga peamiselt Tallinnas. Suur laenukoormus hoiab kin-nisvaraturu arengut mõõdukana ning oma koduna nähakse aina enam hoopis üürikorterit.

Kui võrrelda üleriigilisi tehin-gute arve ja käibenumbreid, siis maa-ameti andmetel on viie aas-taga ostu-müügitehingute kogu-hulk kukkunud 44,6%, tehingu-te kogukäive aga 67%. Languse taga on nii buumiaegse mastaa-biefekti kadumine kui ka kinnis-vara odavnemine.

Võrreldes 2007. aasta I kvar-talit 2012. aasta esimese kvarta-liga, näeme, et korterite hinnad kogu Eestis on langenud kesk-miselt 42%. Samas on majandu-se elavnedes ja uusarenduste ra-jamise hoogustumisega keskmi-sed hinnad hakanud taas kasva-ma. Siiski, hinnatõus sõltub kõi-

ge enam asukohast ja korteri ole-musest-seisukorrast. Ning see, kui uued korterid tõstavad kesk-mist hinda, ei tähenda, et ka kõik teised korterid tingimata kalli-maks muutuvad.

Tallinn

Tallinnas on korterite keskmi-ne ruutmeetri mediaanhind lan-genud viie aastaga 39%. Tegu pole küll pideva kukkumisega, sest pärast 2009. aasta keskpai-ga madalseisu on keskmine hind taas kerkinud.

Kuigi buumiaegseid tehingu-hindu enam reeglina ei kohta ning suuremas osas piirkonda-dest on hinnad langenud eelmai-nitud protsendi jagu või enamgi, on pealinnas ka asumeid, kus hinnatase vähem kukkunud.

Näiteks väga populaarseks muutunud Kalamajas on korteri-te hinnad buumiaja omast kesk-miselt 15 protsenti madalamad. Vanalinnas on langus samuti 15%, südalinnas Tatari asumis aga 14%. Leidub ka asumeid, kus hinnad on tõusnud, kuid te-hingute väikese hulga tõttu ei saa sellest veel suuremaid järel-dusi teha.

Kõige enam on buumiga võr-reldes kaotanud hindu magalad ning mõned seni ebapopulaarsed puitasumid. Samuti on hinnad kukkunud paarikümne protsen-di jagu nendel uutel korteritel, mis rajati logistiliselt nõrka asu-

kohta või mille ruumiplaneering lähtus maksimaalsest kasumist, mitte mugavast elustandardist.

Tartu

Tartu korterite hinnad väljusid buumiajast mõnevõrra aeglase-mas tempos kui Tallinna omad, ka pakkumishinnad püsisid kõr-ged hoopis pikemat aega. Võrrel-des 2007. aasta I kvartaliga, on käesoleva aasta I kvartaliks kor-terite keskmine ruutmeetri me-diaanhind langenud 29%.

Tallinna omast väiksem lan-gusprotsent on tingitud peami-selt sellest, et Tartus ei toimunud buumiaegset massehitust ning pärast ralli lõppu ei jäänud turu-le liialt palju õhku täis hindadega kortereid. Samas on tollest ajast “laojääki” jäänud mõne uusaren-duse kalleid kortereid, mida pole siiani ka märkimisväärselt alla hinnatud.

Viimastel aastatel on uusaren-dusi rajatud aga peamiselt kalli-ma hinnatasemega linnajagu-

desse ning need on ostjate seas ka populaarsed olnud. Siia lisan-duvad ka miljööväärtuslikes ma-jades asuvad kvaliteetsed korte-rid. Need kaks tahku mõjutavad Tartu tehingutehindu omajagu.

Pärnu

Pärnu on üks neist linnadest, kus buumijärgsest madalseisust alates pole korterite keskmised ruutmeetrihinnad enam tõusma hakanud, pigem on näha jätku-vat langust.

Võrreldes käesoleva aasta esi-mest kvartalit sama perioodiga 2007. aastal, on korterite kesk-mine ruutmeetri mediaanhind kukkunud 49%.

Sellise olukorra kujunemi-seks on mitu põhjust. Esiteks on juba aastaid olnud enimmüü-dud korter keskmisest hinnata-semest odavam, mis kokkuvõt-tes viib keskmist hinda aina al-lapoole. Eesti inimene ostab su-vituskorteriks väikese pinna va-nemas majas, välismaalane aga enamasti uuemas majas, kuid vii-maste osakaal pole suur.

Teiseks on Pärnus suur buu-miajal ehitatud uute korteri-te “laojääk”. Päris palju neist on pankrotivara, mille pakkumis-hinnad kõrged. Selliseid korte-reid müüakse aga vähe ning see-tõttu ei oma nad ka mõju linna keskmisele ruutmeetrihinnale.

Kolmandaks tehakse Pärnus üsna palju ka kiirmüüke, kus

juba algne pakkumishind kujun-datakse selliseks, et korter kesk-misest kiiremini müüdud saaks.

Arengud ebaühtlased

Buumiajaga võrreldes langes te-hinguväärtus kõikjal üle Eesti. Nüüd on küsimus, kuidas, kus ja kui kiirelt hinnad taas kerkivad. Igal juhul saab hinnatase tõusta vaid kooskõlas majanduse arengu ja inimeste heaolu paranemisega. Uut buumi ei tule, sest raha ei ole.

Tallinnas ja Tartus annavad keskmise hinnataseme tõusuks aluse uusarendused ja kvaliteet-sed korterid miljööväärtuslikes elamutes. Suvituspiirkondades teevad ilma välismaalased.

On ka piirkondi, kus korterid jätkavad odavnemist, kõrge töö-puudus ja emigratsioon ei jäta al-les potentsiaalset ostjaskonda.

Pole raske ennustada järgmi-seks viieks aastaks kinnisvara-turule ebaühtlast arengut. Suu-remates linnades ja nende lähi-ümbruses jäävad hinnad stabiil-selt, samas suhteliselt aeglases tempos kasvama, väiksemates, keskustest eemal asuvates koh-tades odavnevad korterid veelgi.

RISTO VÄHI

Uus Maa Kinnisvarabüroo

analüütik

Korteriturg pärast kinnisvarabuumi

Kõige enam on buumiga võrreldes kaotanud hindu magalad ning mõned puitasumid.

Tartus ei toimunud buumiaegset massehitust ning pärast ralli lõppu ei jäänud turule liialt palju õhku täis hindadega kortereid.

www.schonberg.ee | Lauliku 2b, Tallinn | TEL 6776 478 | GSM 56 940 440 | [email protected]

Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Franz 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Frankfurt 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €

Freiburg 1500 x 1500 x 2150 mm

Hind al. 1669.- €

Verti go black 1700x870x550 mm

Hind al. 1790.- €

Mundo 1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €

Callisto 1570x670x600 mm

Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €

Tulge tutvuge uute kollektsioonidega INTERJÖÖR 2012

27.-29. aprill

Verti go 1700 x 870 x 550 mm. Hind al. 1790.- €

Collecti on STEIN & WASSER 2012 kivivannid

Collecti on BLACK & SILVER 2012aurusaunad ja massaažikabiinid

Co� ection From France with love 2012 aurusaunad ja ma� aažika� inid

Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €

Madmoiselle 1500 x 1500 x 2150 mm

Hind al. 1669.- €


Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Franz 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €


Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hind al. 1790.- €

Mundo 1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €


Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €


27.-29. aprill





Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Franz 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €


Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hind al. 1790.- €

Mundo 1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €


Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €


27.-29. aprill





Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Franz 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €


Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hind al. 1790.- €

Mundo 1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €


Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €


27.-29. aprill





Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Franz 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €


Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hind al. 1790.- €

Mundo 1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €


Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €


27.-29. aprill





Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Franz 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €


Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hind al. 1790.- €

Mundo 1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €


Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €


27.-29. aprill





Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Franz 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €


Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hind al. 1790.- €

Mundo 1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €


Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €


27.-29. aprill





Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Franz 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €


Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €


Hind al. 1790.- €

Mundo 1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €


Hind al. 1790.- €

Roundo 1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €


27.-29. aprill





Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie 1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure 1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €


Hind al. 1669.- €

HugoHind al. 749.- €

FranzHind al. 1079.- €

FrankfurtHind al. 949.- €

FreiburgHind al. 949.- €

JolieHind al. 749.- €

CherieHind al. 1079.- €

AmoureHind al. 949.- €

MadmoiselleHind al. 1669.- €

Vertigo blackHind al. 1790.- €

MundoHind al. 1790.- €

CallistoHind al. 1790.- €

RoundoHind al. 1790.- €

Vertigo. Hind al. 1790.- €

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected] 17. mai 2012 4 E H I T U S J A R E M O N T

Võrdleme KÜTTE-KULUSID

Mõistlikud valikud on nii puidugraanuli-, hakk puidu-, viljajääkide- kui ka halupuu-katel.

Kolmekäigulised leektoru-veekatlad Marina CS, CSA, CSL ja õhusoojenda-jad GS, GSA on valmistatud kuumus-kindlast terasest ning ette nähtud sooja küttevee tootmiseks elamute ja ette võtete küttesüsteemides.

Katelde tootja D’Alessandro Termo meccanica biokütusepõleti ja -katel moodustavad laitmatult toimiva terviku, mis koos annavad tipp klassi põlemistulemuse ja efektiivsuse.

Biokatlad Marina CS ja CSA vastavad parimatele biokatelde omadustele.• Kateldel on kõrge põlemiskasutegu nii 50% kui ka 100% koormusel.

• Katlast väljuvate suitsugaaside tem-peratuur on alla 200 ˚C (180 ˚C).

• Väikseim koormus, mille juures katel stabiil selt toimib, on alla 20%.

• Põleti ja kütuse etteande tuleohutus kaitse on vähemalt kol-mekordne (hüdrauliline sprinkler, mehaa niline ja elektrooniline).

• Katla automaatika võimaldab modu leerivat juhtimist ning lisavarus-tusena saab juurde tellida mehaani-lise või pneumaatilise tuha ärastuse, multi tsükloni ja suitsuventilaatori.

• Katla mass on suur, mis viitab kol-de piisavale tulepinnale ja tugevale konstruktsioonile.

• Konstruktsioon on lihtne, mis tagab kõrge töökindluse.

• Katel on komplekteeritud stan-dardsete komponentidega (redukto-rid, mootorid, andu rid, termostaadid), mille kättesaadavus on hea ja tarne-ajad lühikesed.

• Katlad ei ole tundlikud kütuse kvali-teedi suhtes.

Hakkpuidu- ja puidugraanulikatladHakkpuidukatlad CSA on ette nähtud purustatud kütuste – hakkpuidu, sae-puru, höövlilaastude, puidugraanuli-te, teravilja ja viljajääkide – põletami-seks. Katlad on varustatud malmpesa-ga biokütusepõleti, kolde keraamiliste peegelduspaneelide, turbulisaatorite, söödukruvide, vahepunkri, põlemis-õhuventilaatorite, tagasipõlemiskaits-me ja juhtplokiga.

Puidugraanulikatlad CS on ette näh-tud puidu-, põhu-, turba- ja heinagraa-nulite ning teravilja ja puidugraanuli segu põletamiseks. Katelde CS varus-tus on sama mis CSA kateldelgi.

Hakkpuidu- ja puidugraanulikatlaid valmistatakse võimsuses 20–2000 kW. Lisavarustusena saab mõlemale tüübile tellida automaatse tuhaärastuse, suitsu-ventilaatoriga multitsükloni ja modu-leeriva põlemise juhtimisega juhtkilbi. Kriisi olukorras saab neid kütta halupuu-dega või paigaldada õlipõleti.

Halupuukatel CSLpuidugraanulikatel CS Hakkpuidukatel CSA õhusoojendi GSA

Mäealuse 3afaks 678 8251

12618 [email protected]

Vesiterm AStel 678 8250

HalupuukatladHalupuudega kütmiseks sobib katel CSL, mida valmistatakse võimsuses 30–950 kW. See on laia ukseava, malmresti ja põlemis õhuventilaatoriga varustatud lihtsalt käsitsetav kütteseade.

ÕhusoojendidTootmishoonete ja kasvuhoonete tar-beks valmistab D’Alessandro Termo-meccanika ilma veesärgita nn õhu-soojendeid GSA ja GS (võimsuste-le 40–230 kW). Õhusoojendi GSA põ-letab hakkpuitu, puidugraanulit jm tükk materjali, GS aga töötab puidu-graanuliga.

Õhusoojendid on komplektsed töö-valmis seadmed, mis on varustatud põ-leti, vahepunkri, juhtautomaatika, põ-lemisõhu- ja kütteõhuventilaatoritega.

Lisavarustusena võib tellida auto-maatse tuhaärastuse, moduleeriva põ-lemisega juhtkilbi ja suitsuventilaatori-ga multitsükloni.

Tuba tõhusalt soojaks

Küttesüsteemi valik meie muutuvate hindade juures on paras peavalu. Kel otsustamine päevakor-ral, sellel võiks abi olla küttekulude võrdlusest väikeelamus 2012. aasta alguses (talve lõpus). Vaatluse alla on võetud väike-elamu, mille üldpind on 150–180 m2 ning arvutuslik soojus-koormus, s.o hoone soojusva-rustuseks vajalik soojusvõimsus,

10 kW (7,5 kW kütteks ja 2,5 kW ventilatsiooniks).

Aastane soojustarve:n kütteks 21,0 MWhn ventilatsiooniks 3,5 MWhn soojale tarbeveele 2,5 MWh (kolmele inimesele)n kokku 27,0 MWh

Arvestades, et päikesekiirgus annab ca 3 MWh, jääb aastaseks soojusvajaduseks 24 MWh.

Nagu ligikaudse käitlusku-lu tabeli COP-väärtustest (kasu-tegur) näha, on eeldatud, et ka soojaveevarustus on lahendatud soojuspumba baasil. Kui soojus-

Transport Tallinna ümbruses hinna sees, kaugemale kokkuleppel.

Kõrge kütteväärtusega eestimaised

premium-puidugraanulid 20 kg kottides

tel 504 3238 [email protected]

pump töötaks vaid kütteks, võib COP-väärtus olla veidi suurem (maa-vesi soojuspumba korral kuni 4,0 ja õhk-vesi soojuspum-ba korral kuni 2,5).

Radiaatorkütte korral on COP-väärtus 10–15% väiksem kui põrandkütte kasutamisel.

Õhk-õhk soojuspumpasid kasutatakse põhiliselt ruumi-de täiendavaks kütmiseks (või valvekütmiseks) ning nende COP-väärtus oleneb välisõhu ja elamu siseõhu temperatuu-rist. Nii võib sooja (s.o pluss-kraadides) välisõhu korral ar-vestada COP-väärtusega kuni ca 4,5 ning külmal ajal väärtuse-ga kuni ca 2,5.

Uue elamu kütmisviisi vali-misel ei saa lähtuda üksnes käi-tuskuludest, vaid tuleb ka arves-tada küttesüsteemi ehitusmak-sumust.

Energiakandja valimisel tu-leb tähelepanu pöörata järg-mistele asjaoludele:n elamu asukoht magistraalvõr-kude suhtes (kaugküte, gaas). Kaugkütte ühenduskanal mak-sab ca 160 €/m ning gaasi välis-ühendustorustik ca 65 €/m;

n rahakulule (küttesüsteemi ehitamine, kasutuskulud, liitu-mistasu); n küttesüsteemi kasutusmuga-vusele (käsitsi teenindatav või täisautomaatne);n kombineeritud variantide ka-sutamise võimalustele;n kütmisviisi loodushoidlikku-sele.

Kui majaehitaja loeb maja kütmisel prioriteediks küttesüs-teemi kasutusmugavuse ja au-tomaatse toimimise, tuleb valik teha kaug-, gaas-, vedel- või elek-terkütte vahel. Lisandub veel või-malus kasutada soojuspumpasid. Kerge kütteõli asemel on võima-lik kütta puidupelletitega.

Kui kütmisel ei loeta igapäe-vast käsitsiteenindamist prob-leemiks ning peetakse silmas võimalikult madalaid ehitus- ja käituskulusid, võib valida tah-kekütuse (halupuud, brikett, ki-visüsi).

Üsna häid tulemusi nii kasu-tusmugavuse kui ka kütte mak-sumuse poolest võivad anda kombineeritud küttesüsteemid: n ahiküte (ka kaminküte) koos õhk-õhk soojuspumbaga;

n ahiküte koos elektriradiaator-küttega;n elektriradiaatorküte koos õhk-õhk soojuspumbaga;n radiaatorküte tahke-, vedel- või gaaskütusel koos õhk-õhk soojuspumbaga;n soojust akumuleerivad paa-gid (nii elektri kui tahkekütus-te korral);n keskküte ja sooja tarbevee valmistamine päikesepaneeli-de toel;n soojuspump-küttesüsteemid (maa-vesi, õhk-vesi) koos päike-sepaneeliga.

Soojuspumpadest on valida maa-vesi soojuspumbad ja õhk-vesi soojuspumbad. Esimeste puhul on alginvesteeringud suuremad, ent aastased käitus-kulud väiksemad. Maa-vesi soo-juspumbale on vaja umbes 400 m pinnasetorustikku, milleks on tarvis ligi 500 m² vaba maad.

Õhk-õhk soojuspumbad so-bivad lisasoojusallikaks olemas-olevale ahiküttele, vee-keskküt-tele või elekterküttele.

Tulpdiagrammil “Küttesüs-teemide arvutuslikud ehitus- ja käitluskulud 15 aasta jook-

sul” on kujutatud küttesüsteemi ehitus- ja käituskulud 5, 10 ja 15 aasta jooksul, kui kütuse või elektrienergia hinnatõus oleks keskmiselt 3% aastas.

Tähelepanu väärib veel see, et kui ühelt poolt on oluline lei-da küttesüsteemi soodsamaid investeeringuid ja käituskulu-sid, siis teiselt poolt on sama tähtis ehitada võimalikult väi-kese energiatarbega elamuid.

On loota, et selles valdkon-nas aitab kaasa ja loob vajali-ku selguse ehitiste energiamär-gise statuut. Sellest tulenevad ehitiste välispiirete soojusjuh-tivuse (U-väärtuste) vähenda-tud suurused, mis panevad pai-ka piirete (välissein, katuslagi, põrand) efektiivse soojusisolat-siooni paksused ja need oma-korda hoone soojuskoormuse kütteks.

Kui elamu aastane soojustar-ve väheneb, vähenevad ka kulu-tused kütmisele, olenemata ka-sutatavast kütuseliigist.

ANTS VIKERPUUROÜ Diale

kütte- ja ventilatsiooniinsener

Küttesüsteemide arvutuslikud ehitus- ja käitluskulud 15 aasta jooksul

KULUD

Mak

sum

us (€

)Turba- brikett

Kivisüsi Puit- brikett

Halupuud Puidu- graanulid

Maagaas Kütte- petrool

Kaugküte Tallinnas

Elektriküte + üh. tasu

Maa-vesi soojuspump

Õhk-vesi soojuspump

70 000

60 000

50 000

40 000

30 000

20 000

10 000

0

11–15 aasta kulud6–10 aasta kulud< 5 aasta kuludVälis- torustikKütte- süsteemSeadmed

Soojussõlm

Katlaruum

Erinevate energiakandjate korral

Energiakandja Praegune Elamu aastane Maksumus keskmine hind kütusevajadus €/aastas €/MWh

Kivisüsi 160 €/t 4,3 t/a 690 29Turbabrikett 145 €/t 5,8 t/a 840 35Puidubrikett 158 €/t 5,8 t/a 920 38Puidugraanulid 190 €/t 5,7 t/a 1080 45Halupuud 60 €/rm 20 rm/a 1200 50Maagaas 0,41 €/nm3 2750 nm3/a 1130 47Küttepetrool 1020 €/m3 2,8 m3/a 2850 119Elekterküte (päevane + öine) 0,09 €/kWh 24 MWh 2160 90KaugküteTallinna Küte 74,33 €/MWh 24 MWh 1780 74

Juhul kui samal elamul on soojuspumbadSoojuspump Elektri Aastane energia- Maksumus hinnapakett vajadus €/aastas €/MWh

Maa-vesi soojuspump Päevane + öine 24 MWh 650–590 27–24(maatorustik, põrandküte, soojaveevarustus),COP = 3,3–3,7

Õhk-vesi soojuspump (põrand- Päevane + öine 24 MWh 1080–980 45–41küte, soojaveevarustus), COP = 2,0–2,2

LIGIK AUDNE K ÄI T LUSKULU

Arvutuslik küttekoormus 10 kW

Elamu küttesüsteem (radiaator- või põrandküte, torustik, reguleerimisseadmed, automaatika) 5000–6500 €Kahesüsteemne elekterküte majas (+ ca 3500 € suurune liitumistasu) 2500–3500 €Katelseadmete maksumus olenevalt kütusest, katlast ja automatiseerimistasemest 4000–7000 €Kaugküttesüsteemiga ühendatav täisautomaatne soojussõlm 2100–2500 €

Juhul kui samal elamul on soojuspumbadMaa-vesi soojuspumba korral (maatorustik, soojuspump) ca 9500 €Õhk-vesi soojuspumba korral (soojuspump) ca 6500 €

Maksumusele lisanduvad vee-keskküttesüsteemi ehitamise kulud.

LIGIK AUDNE EHI T USM AK SUMUS

17. mai 2012 E H I T U S J A R E M O N T 5

Eri firmade teraskatuste valikust on aasta-aastalt populaarsemaks muu-tunud Klassiku-nimeline (Classic) profiilplekk, mille ümber on üksjagu palju segadust tarbijate, aga ka arhitektide ja katusemeistrite hulgas. Uudne Klassik on siledapõhjali-ne, ligi 500mm laiusega (sõltu-valt tootjast on siin ka eri laiu-si) püstiste topeltvaltsi meenu-tavate liitekohtadega teraska-tuse profiil. Klassiku visuaalne külg on tõesti kõige sarnasem plekk-katusena üle saja aasta tuntud valtskatusega, aga sisu-lisest küljest erinevad need kui öö ja päev.

Valtskatusest

Valtskatust peetakse plekk-ka-tuste Mercedeseks. Valtska-tus kinnitatakse katusele spet-siaalsete klambritega. Kõik sõl-med ja liited ühendatakse valt-simise teel üksteisega, mis ta-gab suurepärase veepidavuse ja korrosioonikindluse aasta- kümneteks.

Vanemad valtskatused, mida on tulnud maha võtta, pärine-vad 1920ndatest ja liidete tõttu ei tuleks ka neid veel uuendada.

Valtsimise meetod võimaldab omavahel ühendada väga eri-kujulisi pindu. Samuti teha kor-

rektsed liited kõigi katusel ette-tulevate väljaehitiste ja läbivii-kudega.

Valtsplekk-katus on oma-moodi kunstitöö, mille lahen-dused sõltuvad suuresti katuse-meistrist – tema kogemustest ja teadmistest.

Valtskatus seab kasutatavate-le materjalidele teatud lisanõu-ded. Kuna töö käigus kasutatak-se palju sileplekki ja selle pai-nutamist, peaks materjal olema pehmem, nn plekksepaplekk.

Pleki omaduste kirjeldami-seks on kasutusel näitaja “voo-lavuspiir”. Konstruktsiooni- ja

ehitusteras on kõrgema voola-vuspiiriga (jäigemad), profiil-plekkide oma keskmise ja valts-katuse ning ka vihmaveesüstee-mide materjal omakorda ma-dalama voolavuspiiriga ehk pehmem.

Samuti on oluline jälgida nõudeid korrosioonikindlusele ehk tsingikihi paksusele teras-lehel. Tsingitud teraslehel võiks selle karakteristiku väärtus olla 350 gr/m2.

Vanas Euroopas on valtska-tuste tegemisel kasutusel ka eri-ti pehmed, aga samas korrosioo-nikindlad materjalid – vask ja ti-

taantsink (puhas, ilma teraseta tsinkplekk), mis annavad hoo-netele igikestva katuselahendu-se. Nende paigaldus nõuab eri-oskusi ja teadmisi, õnneks on ka Eestis selliste oskustega ettevõt-ted juba olemas.

Klassik

Klassik on tänapäevasem ja kii-rem lahendus, mille peami-ne eesmärk on saavutada nime kaudu vana ja klassikaline välja-nägemine. Siiski on ka Klassikul palju nõudeid, mistõttu ei tohiks seda kasutada mis tahes hoone-te katustel.

Esimene on emotsionaalset laadi. Asjatundja pilku riivab sügavalt, nähes Klassiku profii-li näiteks Kadrioru-laadses asu-mis, mis on loodud just valts-plekk-katustele.

Loodetavasti jõuab Eesti areng ka selles valdkonnas nii-kaugele, et linnaarhitektid ja ko-halik võim seavad kasutatavate-le materjalidele ja lahendustele piirangud ja reeglid, arvestades piirkonna eripärasid.

Klassikuga jätkates toogem välja selle tehnilised erisused, võrreldes valtsplekiga.

Klassiku ühendusi ei valtsi-ta. Paanid kinnituvad katusele kruvidega, liitekohas varjab üks paan eelmise paani kruvirea.

Kruvidele mõeldud augud on tehases ette valmistatud pik-likud avad, arvestamaks tempe-

ratuurierinevustest põhjustatud soojuspaisumist.

Klassik vajab rohkem kal-let, kuna tema liitekohad ei ole nii hermeetilised kui valtsple-kil. Siiski võib Klassikut mure-tult paigaldada pindadele, mil-le kalle on 10 kraadi ja suurem. Kogemuslikult võib öelda, et üle 15kraadise kaldega katustel ei esine paanide liitekohtadest mingeid sissejookse.

Tähelepanu soovitame pöö-rata sõlmedele, kus on võimalik lume kuhjumine, aga ka kohta-dele, kus tuiskav vihm võib vett juhtida ülesmäge (liitumised seintega, korstnasõlm). Ideaal-ne on Klassiku puhul tema tuul-duvus, mis sarnaneb teiste pro-

fiilplekkide omaga – harjasõlm on avatud, tagades õhu suure-pärase liikumise.

Loomulikult on Klassik-la-henduse hind valtsplekiga võr-reldes soodsam ja töö kiirem. Klassik on ideaalne lahendus viil katusega uuselamutele ja hoonetele, mis ei asu miljöö-väärtuslikus piirkonnas.

Klassiku valmistamiseks ka-sutatavale materjalile ei esitata täiendavaid nõudeid ning seda toodetakse väga suures värvi-valikus.

ERKI LOIGOMASi Toode müügi- ja turundusjuht Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite

Liidu aseesimees

Klassikaline valtsplekk ja valtsplekine KlassikTOODE

Mida arvestada valtsplekk-katuse juuresn Minimaalne katuse kaldenurk 5 kraadi.n Materjal voolavuspiiriga, mis vastab plekksepaplekile või on pehmem kui profiiplekkide teras. Tsingitud pleki korral tsingikihi paksus 350 gr/m2, värvkatte all 275 gr/m2.n Liidetes soovitame kasutada spetsiaalset valtsiõli niiskuse tõrjumiseks.n Hästi läbi mõelda katusealune ventilatsioon.n Tooraine nimipaksus mitte alla 0,50 mm, parim oleks 0,60 mm.

Mida panna tähele Klassiku profiilpleki korraln Minimaalne katuse kalle 10 kraadi, soovitatavalt üle 15 kraadi.n Hästi läbi mõelda keerukamad sõlmed veepidavuse seisukohalt.n Kaaluda varianti sõlmedes valtsimise meetodil liidete tegemiseks, seda just madalama kalde korral.n Toote sobivus hoonega ja ümbritseva keskkonnaga.n Tooraine nimipaksus mitte alla 0,50 mm, soovitatavalt lausa 0,60 mm.

K AT USEDVasakul topeltvaltsiga liide, paremal Klassikprofiili kinnituspõhimõte.

••• TALLINNEsinduskauplus Grolls, Peterburi tee 75, tel 607 0160, www.grolls.ee

••• TARTUParem Käsi OÜ, Tehase 23, tel 736 6512, www.parem.comTaivoster OÜ, Turu 45b, tel 731 1190, www.taivoster.ee

••• PÄRNUKauplus Ovaal, Suur-Jõe 75, tel 443 9789, www.ovaal.netKinbass OÜ, Lao 10, tel 442 0005, www.kinbass.ee

••• KURESSAARES-Link OÜ, Pikk 42b, tel 453 1670, www.s-link.ee

TÖÖRIIDED

• • •

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected]. 17. mai 2012 6 E H I T U S J A R E M O N T

Kardina asemel originaalne vitraažMajade ja korterite esimese korruse klaas-pindade katmisel võiks ruloode ja paksude kardinate asemel alternatiivina kasutada vitraaži.

“Päevasel ajal loob vitraaž avara ning värviküllase olemise ning õhtusel ajal varjab uudistajate eest,” arvab klaasikunstnik Ain Alle. Ta lisab, et Eesti inimene on vitraažide kasutamisel muu-tumas aina julgemaks.

“Vitraaž sobib hästi nii sauna-aknasse kui ka välisuksele,” kin-nitab Alle ja lisab, et tänapäe-val on vitraaži võimalik paigu-tada ka klaaspaketti, mis tagab nii soojapidavuse kui ka turva-lisuse.

“Vitraaži võib paigaldada köögimööblisse, kuid sealjuures tuleb arvestada materjalide pak-susega, sest vitraaž on vähemas-ti viie millimeetri paksune ning seepärast ei pruugi iga kapiukse sisse mahtuda.”

Klaasikunstnik soovitab vit-raaže kasutada privaatsust nõud vatel kohtadel nagu van-nituba, välisuks ja saun ning maja siseustel, kus ühtne motiiv seob eri ruumid üheks ja vär-viline klaas looks tavapärasest mattklaasi efektist rõõmsama meeleolu.

Tänu vitraažitööks vajali-ke materjalide kättesaadavu-se avardumisele saab iga ini-mene oma kätega luua kas või tillukese vitraaži, mis oleks nii väärt kingitus kui ka enda-le suur rõõm. Siiski on ka sellel alal omad töövõtted, mis aitavad aimu saada vitraaži valmistami-se loogikast.

“Omal ajal oli probleemiks klaasilõikuse täpsus, kuid täna-päeval saab vastavate masina-te abil lõikustäpsuse puudujää-ki edukalt kompenseerida,” sõ-nab Ain Alle.

Teine tähtis asi on aeg, sest see töö nõuab püsivust, samas võimaldab seesugune tege-vus lõõgastust igapäevatoime-tustest.

“Kui meeldib ja on huvi, tasub kindlasti proovida, siis on ka õn-nestumise tõenäosus suur, aga see kehtib ka kõige muu kohta siin ilmas,” julgustab kunstnik klaasihuvilisi.

GERLI RAMLER

Ain Alle suurim ühes tükis (2500x1700 mm) valmistatud

vitraaž valmis eramusse Pirital. Kunstnik soovitab nii suurt

vitraaži kindlasti tellida klaas-paketina, sest vastasel korral

võib transport objektini kujune-da hoopis vitraaži luigelauluks.

ARU GRUPP AS

www.arugrupp.ee

AK

NA

D,

UK

SED

, TR

EPID

, M

AJA

D

Müük ja tootmine: Hulja, Kadrina vald Tel: 329 5650 [email protected] müügiesindus: Pärnu mnt 139c, Tallinn Tel: 6 50 94 50, [email protected]

ENERGIASÄÄSTLIKUD LAHENDUSED

TESTITUD KVALITEET

, Lääne-Virumaa

Kampaania hinnad kehtivad kuni 30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

Puurvasar SDS+ HR2470

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2

159€

3 funktsiooni: löögiga puurimine, löögita puurimine ja piikimine.

• Turvasidur.

• Heas tasakaalus ja võimsa löögiga.

• Vibratsiooni vähendav külgkäepide.

• Võimsus 780 W, • Puuritava ava suurus: Betoon 24 mm, Teras 13

mm, Puit 32 mm, • Tühikäigukiirus minutis 0-1100,

• Löögisagedus minutis 0-4500, • Löögijõud 2,4 J

KINGITUS!Väärtus 24,20€

17. mai 2012 E H I T U S J A R E M O N T 7

KODU SOODSALT SOOJAKS!

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong) tel 5661 5954 [email protected] • www.raidkivi.ee

TALA 06

499 € 713 €

LOVERO

1611 € 2014 €

TALA 09

1036 € 1151 €

KV 055 R/L

1473 € 1637 €

MALAGA

1753 € 1948 €

KV 055A

1406 € 1562 €

SALZBURG

2844 €LUGANO

3597 €BASEL

3087 €RONDA

2729 €

NORRA KERGAHJUD –10%

Kardina asemel originaalne vitraaž Ain Alle vitraažid on loodud tema enda originaal-kavandite järgi.

Ühtse motiiviga vitraažid

ustel seovad

maja tervikuks.

Kes on Ain Alle?Kunstnik Ain Alle jõudis vitraažide juurde 1990ndate keskel Tallinna Pedagoogikaülikoolis õppides. Millegipärast paelus teda just vitraaž ning omaette värviliste klaasitükkide kallal pusides jäi mees silma maali- ja vitraažikunstnikule Valev Sei-nale. Too kutsus Ain Alle oma ateljeesse vitraažimeistri tööd proovima, kust viimane sai aimu töövõtetest ning mahuka praktilise kogemuse. Kunstnike koostöö kestab tänapäevani.

KUNS T NIK

ERAKOGU

PINSKA

PINSKA

PINSKA

OGAPLAATFERMIDKõigile fermide tellijatele

TASUTA kaasa katuse aluskattekile.

VÄRVITUD VOODRILAUD (krunt + värv)

Soodushind 11,40 €/m²

Kampaania kestab tellijatele kuni mai lõpuni.

Info: tel 504 5132 I www.pinska.ee

Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: [email protected]. 17. mai 2012 8 E H I T U S J A R E M O N T

Kui soojapidavad on looduslikud ehitusmaterjalid?Eesti Maaülikoolis (EMÜ) mõõdeti kohalike soojustusmaterjalidega soojustatud seinte soojusjuhtivust. Eestis on läbi aegade ehituses kasutatud kohalikke looduslik-ke materjale (puit, savi, pilli-roog) või nende töötlemisel tek-kivaid jäätmeid (saepuru, lina-luu, põhk).

Tehismaterjalide kasutusele-võtuga eelmisel sajandil mine-tasid aga paljud kohalikud ma-terjalid oma tähtsuse. Koos sel-lega kadusid ajapikku ka osku-sed neid õigesti kasutada.

Viimasel ajal on taas ausse tõstetud keskkonnasõbralikkus ja säästlik eluviis. Selles vaimus on hakatud otsima teisi võima-lusi energiamahukate ja taastu-matutest ressurssidest toodetud ehitusmaterjalide asemel. Taas-avastatud on ka kohalikud loo-duslikud ehitusmaterjalid.

Katsete eesmärk, metoodika

Eesti Maaülikooli maaehituse osakonnas on kohalikke loodus-likke soojustusmaterjale uuritud juba üle 30 aasta. Kohalike soo-jusisolatsioonimaterjalide soo-

justehniliste näitajate kohta on kirjanduses suhteliselt vähe ja vastuolulisi andmeid.

Et propageerida kohalikke soojusisolatsioonimaterjale ning soosida nende kasutuselevõttu, on maaehituse osakonnas teh-tud hulk katseid nii labori- kui ka elulistes tingimustes.

Paaril viimasel aastal on uu-ritud Maaülikoolis Kesk-Lääne-mere Interreg IV-a programmi projekti “Promoting Natural Ma-terial Know-how” raames koos partneritega Soomest ja Lätist kohalikest looduslikest mater-jalidest ehitatud seinte soojus-tehnilisi omadusi ning võrrel-di neid enimkasutatud tehisma-terjalidega.

EMÜ maaehituse osakonnas määrati erinevate seinakonst-ruktsioonide soojustehnilisi näi-tajaid. Selleks ehitati labori ruu-mi aknaavadesse katseseinad.

Seinte ehitamisel oli eesmärk kasutada selliseid kohalikke loo-duslikke materjale, mida Eestis leidub rohkesti ja mida on ka ta-vainimesel lihtne kätte saada.

Katsetamiseks valmista-ti maaehituse osakonna konst-ruktsioonide labori aknaavades-se neli erinevat seina:

n kergsaviplokkidest ja kanepihakkega soojustatud sein (S1);n sõrestiksein soojustatud pilliroovihkudega (S2);n põhupakkidest sein (S3);n pilliroopakkidest sein (S4).

Seinte ristlõiked ja katse-skeem on toodud joonisel 1.

Seina soojajuhtivuse määra-miseks mõõdeti järgmised suu-rused:n soojusvoog q läbi seina [W/m²];n välisõhu temperatuur [°C];n seina välispinna temperatuur) [°C];n seina sisepinna temperatuur [°C]; n ruumi temperatuur [°C].

Mõõtmisseadmetest saadud lugemite alusel arvutati piirde soojajuhtivus:

vs TTqU−

=

kus n U on seina soojajuhtivus [W/m²*K];n q – soojusvoog läbi piirde [W/m²];

n sT – seina pinna temperatuur ruumis [°C];

n vT – seina pinna temperatuur väljas [°C].

Katsete tulemused

Katseperiood kestis 2009. a detsembrist kuni 2011. a mai-ni. Mõõtmised viidi läbi mitte-statsionaarses olukorras, mis tähendab, et välistemperatuur

muutus ajas nagu ta tegelikku-ses muutus ning sellest lähtuvalt muutus ka soojavoog läbi seina.

Joonisel 2 esitatud graafikul on toodud katseperioodi ühe-kuine lõik, kus on soojajuhtivu-se ööpäevased kõikumised.

Sealt on ka selgelt näha, et kõige soojapidavam on katse-sein S2 ehk horisontaalsete pil-liroovihkudega soojustatud sein ning kõige vähem soojapidav on katsesein S1 ehk kergsaviplokki-

dest ja kanepihakkega soojusta-tud sein.

EV määruse “Energiatõhusu-se miinimumnõuded” järgi peab välisseinte soojajuhtivus olema 0,2–0,25 W(m2K).

Katsetulemuste põhjal on näha, et ainult üks katsesein (S1) ei täida määruse nõuet, mis katseseinte paksusi arvesta-des ei ole ka sugugi üllatav.

Nende katsete põhjal võib öelda, et looduslikud soojustus-materjalid konkureerivad oma näitajate poolest tehislike soo-justusmaterjalidega ja neid on võimalik edukalt praktikas ka-sutada. Kohalikke looduslikke soojustusmaterjale kasutades tuleb küll arvestada paksemate soojustuskihtidega, kuid sellest hoolimata säästame keskkonda. Kui kohalikest materjalidest sei-na ehitada ise, siis tuleb selline sein ka odavam, sest põhiliseks miinuseks kohalike materjalide kasutamisel on ehitamisele ku-luv suur aeg.

MARTTI-JAAN MILJAN KRISTINA AKERMANN

JAAN MILJANEesti Maaülikooli

maaehituse osakond

J O ONIS 1

Katseskeem ja seinte ristlõiked

J O ONIS 2

Aeg päevades (pp.kk.aa)

Piird

e soo

jusju

htivu

s (W

/m2 )

Erinevate katseseinte soojajuhtivused perioodil jaanuar-veebruar 2010

J O ONIS 3

Katseseinte soojajuhtivused

VALTSPLEKITOOTED OÜTehase 1, Lagedi, Rae vald, tel. 634 8490

www.valtsplekitooted.ee

Valmistame:Traditsioonilisi plekk ahjukestasidErineva kujuga vihmaveesüsteeme

Katuse-ja seinaprofiileAkna ja karniisiplekke

Ostame kokku saarepakku.Kogu projekti pakkumine onveelgi soodsam.

Baltimaade vanim puitmajade tootja

aiamajad suvemajad saunad elumajad

elementmajaduksed aknad trepid

Kunderi 30, RaKveRe, tel 326 0850faks 326 0852, [email protected]

www.rakveremm.ee

Documents

Ehitus ja Remont (17.05.2012)