Ehitus | kevad 2013

  • View
    258

  • Download
    7

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ehitus | kevad 2013

Transcript

  • Reklaamlehe kujundas ja toimetas

    Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond.

    Projektijuht: Margit Laasnurm

    margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629EhitusKevad 2013

  • Kaire Talviste

    Huvi pikesepaneelide vastu on Eestis suur, kuid nende soetajaid siiski napib. Katustel vib aga nha kollektoreid, mida kasutatak-se vee soojendamiseks. Need on paneelidest odavamad, ent nende miinuseks on see, et kogutud ener-giat saab salvestada vaid mned pevad.

    Pikesepaneelide ssteemist lejvat elektrienergiat saab aga salvestada ehk ma ldvrku. Kui energiat puudu jb, ostetakse seda ldvrgust jlle tagasi.

    Otseselt pikesepaneelide kohta me eraldi statistikat ei pea, aga ldiselt on viketootjate liitu-mine (energia elektrivrku tagasi-mmise vimalusega) mdunud aasta trend, tleb Elektrilevi O kommunikatsioonispetsialist Kaa-rel Kutti. Mullu kevadel oli seoses Kredexi toetuse taotlemise vooru-ga menetluses seningematu hulk liitumistaotlusi. Mullu augustis liitus vrguga esimene mikrotootja, kes ms lejva elektri vrku ta-gasi. Septembris oli neid Elektrilevi vrgus juba kolm, tnaseks on nen-de arv kasvanud 27-ni. Liitumis-protsessi lpusirgel on tna veel 51 mikrotootjat ja taotlusi on esitanud rohkem kui 150, lisab Kutti.

    Pikese- ja tuuleenergia sead-mete projekteerimise, mgi ja paigaldamisega tegeleva Taastuv-energia O omanik Sven Lokene usub, et pikesepaneelide ostjaid oleks ohtralt, kui paneelide ta-suvusaeg oleks kmme aastat, praegu on see 15. Pangalaenuga soetades pikeneks tasuvusaeg 20 aastani see on keskmisele eest-lasele liialt pikk aeg.

    Pikesepaneelid on inimese-le, kellel on vaba raha. Vhemalt 60007000 eurot, et soetada mikrotootja 2,53,5 kW komplekt, arvab Lokene. Mikrotootja maksi-

    Pikesepaneelide paigaldamine sltub katuse ja rahakoti mtmetestSiin-seal kohtab katus-tel juba kollektoreid, pikesepaneele aga pris vhe. Phjuseks kallis soetushind ja pikk tasuvusaeg.

    maalne lubatud tootmisvimsus on 11 kW, mille maksumus on 20 000 eurot.

    Lokese hinnangul on pike-sepaneelidesse vaba raha inves-teerimine riskivaba ettevtmine paneelidel on kindel tasuvusaeg ja seda mjutavad elektrihinnad aina tusevad. Saksa tootjate pike-sepaneelid on vastu pidanud juba 30 aastat. Tnapevase tehnoloo-giaga toodetud pikesepaneelide puhul rgitakse juba 3540-aas-tasest elueast.

    PaneelidProtsess pikesepaneelide unistu-sest teostuseni koosneb kolmest etapist. Meile helistab klient ja tunnistab, et ei tea paneelidest suurt midagi, aga tahaks neid saada, kirjeldab Lokene. Esmalt tuleb leida vastus ksimusele, kui palju peaks ssteem energiat toot-ma. Kui majapidamises tarbitakse aastas rohkem kui 10 000 kWh elektrienergiat, ei kata ka suurim lubatud pikesepaneelide ssteem (11 kW) ra kogu aastast energi-avajadust. Kui aastane energiakulu on 65007000 kWh saab 810 kW ssteemiga oma energiakulud aas-ta likes nulli.

    Teisalt tuleb vlja selgitada, kui palju paneele katusele mahub. Standardpaneel on meeter lai ja 1,7 meetrit krge. Neid saab paigutada ka maapinnale ehitatud raamile, ent see lahendus on omajagu kal-lim kui viilkatusele paigaldamine.

    Kolmandaks peab andma klient teada, kui suur on summa, mida plaanitakse investeerida. Niteks 8,8 kW jagu paneele koos paigal-dusega maksab 15 000 eurot. Kui klient leiab, et see on liiga kallis, peab vimsust vhendama hakka-ma.

    Kui vimsused on valitud, teeb pikesepaneelide mja lpliku pakkumise, htlasi edastab kliendi-le eeltidetud mikrotootja lepingu, millega saab pikesest toodetud lisaenergiat ma lbi jaotusvrgu. Jaotusvrguga liitumise protsess pole learu keeruline. Ajame kliendi eest asjad korda. Liitumise keskmi-ne hind jb 500 euro kanti, lisab Lokene.

    Kui otsite omale uut krunti maja ehituseks, tuleks jlgida, et detailplaneeringu jrgi vib ehita-da viilkatusega hoone; maja tohib paikneda krundil nii, et ks katuse klg jb luna suunal; et krged puud naabri hoovis vi muud objek-tid ei tekitaks katusele varje. rge projekteerige luna klge katuse-aknaid, korstnaid ega vitskappi.

    Neile, kellele paneelide soe-tamine le ju kib, soovitab Lokene alustada pigem elektri kokkuhoiust. Kige odavam on sstetud energia. Pole mtet pi-kesepaneelidega toota energiat, kui seda majapidamises ebarat-sionaalselt kasutatakse, arvab Lokene.

    Tema hinnangul tarbivad eest-lased liiga palju elektrit. Keskmise

    Hoone peaks olema viilkatuse-ga, mille ks klg on luna, kagu vi edela suunas ja 3045 nurga all. Ideaalne paneelide suund Ees-tis on otse lunasse ja 40 kraadi maapinna suhtes. Jlgige, et paneelidele ei tekiks varje, sest see vhendab oluliselt tootlikkust. Varajastel hommiku- ja htutundidel ning talvel on var-jud paratamatud, aga sellisel juhul ei mjuta see oluliselt aastast tootlikkust. Katuse laiusest ja sarika pikku-sest sltub, kui palju paneele katu-sele mahuks (standardpaneel: 1m lai ja 1,7m krge). Maapinnale paigaldamine on pigem erand, sest on kallim ja eba-turvaline.

    PIKEsEPanEElIdE PaIgaldaMIsE EEltIngIMusEd:

    suurusega maja (120160 m) pu-hul, mida ei keta elektriga, oleks normaalne energiakulu aastas 60007000 kWh. Klientidelt kuu-leb ta aga sageli, et kulub poole roh-kem: 12 00015 000 kWh. Esmalt tuleks elektrikulud kontrolli alla saada ja alles siis pikesepanee-lide soetamisele melda. Meil on kliente, kes kasutavad vaid auto-noomset energiat, sest elektriliinid on liiga kaugel ja sellistes majapi-damistes saadakse hakkama kesk-miselt 3 kWh pevas ehk 1100 kWh aastas. Seega elektri kokku-hoiu osas on arengruumi omajagu.

    Viksem pereelamu 3,8 kW pikesepaneelidega mikrotootmine Harjumaal.

    Foto: Taastuvenergia O

    3

  • Foto: Rauno Volmar

  • alustame krohvimistdegaEhituseksperdid soovitavad vhemasti viimistluskrohvi paigalduse spetsialistide hooleks jtta.

    Kairi Ojavabakutseline ajakirjanik

    Et krohvimistst asja saaks, on olulisim jlgida ilma ige tempe-ratuuri tagamine tde teostamise perioodil mngib kriitilist rolli. -pevane temperatuur ei tohiks kor-dagi langeda alla +5 kraadi vas-tasel juhul vib juhtuda, et hiljem kukub kogu krohvitud sein mber, rgib Andres Kaar firmast Estlan-der Grupp O.

    Esmalt tuleks le vaadata alus-pind. See peab olema eelkige kuiv, enne kui alustada soojustuskihi vi tasandussegu paigaldusega. Kui pind on vga ebatasane, on kindlasti vajalik eelnev tasandusk-rohvimine, alles seejrel paigalda-takse soojustus. Selleks vib olla kas penoplast vi vill, mis paigal-datakse liimseguga ning seejrel kinnitatakse veel lisaks tblitega. Alles kige lpus sein armeeritakse ja paigaldatakse viimistluskrohv, petab Kaar.

    Oluline on jlgida, et erineva-te tde puhul kasutataks he ja sama tootja materjale. Kui armee-ritakse Baumiti vi Kreiseli toode-tega, tuleks ka viimistluskrohv pai-galdada sama tootja materjalidega. Krohvikihi paksus koos armeerin-guga peaks jma ligikaudu 710 mm, jtkab Kaar. Viimistluskrohvi paigalduse soovitab Kaar jtta pro-fessionaalsele paigaldajale, muidu vib sein jda laiguline. Ta lisab, et sokli lgikindlamaks muutmiseks tasub krohvida sokliosad kindlasti topeltarmeeringuga, selleks pu-huks paigaldatakse topelt armee-rimisvrk.

    Oluline On Tsse suhTumineSergei Gladkov ehitusettevttest Karso Ehitus O peab krohvimis-tde nnestumise juures thtsai-maks ttegija ksi.

    Kui asja osatakse igesti teha, on kvaliteet tagatud. Kui t suhtes ollakse kskikne, on ka tulemus vastav. Sama tde kehtib ettevtte suhtes kui firma t-tajad on oma t le uhked, on ka t kvaliteetne, leiab Gladkov.

    Armeerimisvrk pannakse villa

    vi penoplasti peale segu sisse. Seda nimetatakse armeerimiski-hiks ja selle paksus on normi jrgi 35 mm, rgib Gladkov.

    Ka tema kinnitab ilmastiku kriitilist rolli krohvimise juures. Il-mastik on kahtlemata thtis, kuid olulisemad on inimesed, kes seda td teevad ja juhivad. Vajadu-sel vib ju niteks tellingud kinni katta ja hoonet seest ktta see on kll lisakulu, kuid kui kik on

    igesti tehtud, probleeme ei tule.Kui vajalike krohvimistde

    kvaliteetselt tegemiseks eelarves vahendeid napib, soovitab Gladkov t pigem edasi lkata. Tihti juh-tub, et tellijal pole piisavalt raha, aga ta soovib saada head tulemust. Tuleb endale siiski selgeks teha, et tasuta hid asju ei saa. Halvasti aga ei ole mtet teha.

    Krohvi kuivamisaeg sltub Glad-kovi snul segukihi paksusest ja il-mast. Vib he pevaga ra kui-vada, kuid vib kuluda ka kaks vi kolm peva, kuni saab jrgmist kihti peale kandma hakata.

    Sageli tuleb krohvimistde puhul ette, et td tuleb teha kas varahommikul vi hilja htul, sest luna ajal on liiga palav ja segu ei kuiva igesti. Segu ei tohi mingil juhul liiga kiiresti ra kuivada, sest tema omadused muutuvad, hoia-tab Gladkov.

    Krohvitpe on vga erinevaid. Mineraalset krohvi kasutatakse koos vrviga, enamasti villa peale kandmiseks. Akrlkrohvi puhul on aga tegu toonitud massiga ehk et seinale kantakse juba toonitud krohv ja see ei vaja eraldi vrvi-mist, mrgib Gladkov.

    Ta lisab htlasi, et akrlkrohvi auru lbilaskvuse koefitsient rah-vakeeles hingavus on mrgata-valt kehvem kui mineraalkrohvil.

    Tuntakse ka silikoonkrohvi ning silikaatkrohvi. Silikoonkrohvi kasu-tatakse Gladkovi snul samuti too-nitud massis ja tootjad vidavad, et tnu silikoonvaigule on pind libe ning mustus, vetikad jm pestakse vihmaveega maha. Tulemuseks on pikaajaliselt puhtad fassaadid. Silikoonkrohv on krohvi tpidest ka kige kallim, snab Gladkov ja lisab, et silikaatkrohvil on hea aurulbilaskvuse koefitsient, kuid puudusteks on tundlikkus ilmas-tikule kuivamise faasis. Kui seina kuivamise ajal niteks hest kl-jest tuul puhub vi paistab pike ebahtlaselt, on laiguline sein ga-ranteeritud.

    Et kiki olulisi nansse on vas-tava kogemuseta inimesel ena-masti keerukas ette nha, tasub krohvitbi valimisel kindlasti kaa-sata spetsialist.

    tellingud on kinni kaetud ja maja ketakse seest, et temperatuur krohvimise ajal ei langeks.

    Foto: Karso Ehitus O

    Kui asja osatakse igesti teha, on kvaliteet tagatud