Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA

1 ÜLDANDMED Nimetus Valga raudteejaama peahoone

Aadress ja

katastritunnus

Valga maakond, Valga linn, Jaama pst 12

85401:007:0730

Koordinaadid

Praegune funktsioon Raudteejaam, bussijaam, kauplused, mööbliladu

2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1949

Autor Leningradi Transpordi Projekteerimiskontor, arhitekt V. Tsipulin

Algne funktsioon Raudteejaam

Ümberehitusetapid Säilinud algupärasel kujul, remonditud

Muu ajalooline teave Tartu-Valga laiarööpmeline raudteeliin rajati aastatel 1886-1889 Riia-

Pihkva raudtee osana. Riia-Pihkva raudteeliin avati ametlikult 1889. aastal

ning siis oli peajaamaks Riia ning teise klassi jaamadeks Pihkva ja Valga.

Aastal 1907 sai see Peterburi-Varssavi raudtee osaks. Eesti esimene

kitsarööpmeline Valga-Pärnu raudtee ehitamist alustati 1895.a. mais ja avati

liikluseks 6. oktoobril 1896.a. Valga-Rujiena vahelise lõigu purustasid

taganevad sakslased 1944.a. sügisel sedavõrd et seda lõiku otsustati mitte

taastada. Liini sulgemine toimus eri aegadel ja kestis kuni 1970. aastateni.

Alguses väljusid kitsarööpmelised rongid Walk I jaama edelaküljelt I

jaamast. Neljarööpmeline tee jaamahoone ette rajati seoses Valga-

Kaagjärve-Koikküla raudteelõigu ehitamisega aastatel 1920-1923. Pärnust

saabuvad kitsarööpmelised rongid lõpetasid Valga jaamahoone edelaküljel

tupikus. Seoses riigipiiride tekkimisega kahe riigi vahele, suleti Valgast Riia

suunas väljuv laiarööpmeline raudtee piiri kohal ning suunati see Valka

(Walk II) jaama paralleelselt kitsarööpmelisega, hiljem tehti ka see lõik

neljarööpaliseks. Riia poole sai edasi läbi Valka jaama, seal oli ka lätlaste

piirikontroll, nagu Eesti oma oli Valga jaamas.

Jaamahoone rajati koos jaamaga. Esimene jaamahoone oli ühekorruseline

tellistest historitsistlikus stiilis jaamahoone, pöörddepoo ja töökojad.

Raudteetöökodades töötas enne I maailmasõda ligi 500 töölist. Jaamahoone

hävis 1944. aastal, kui nõukogude väed Valgat pommitasid. 1949. aastal

rajati sõjas purustatud jaamahoone asemele suurejooneline stalinistlik

jaamahoone, mis on väidetavalt sõjavangide ehitatud. Valga kujunes tänu

raudteele juba 19. sajandi lõpul oluliseks transiidisõlmeks, mis meelitas

Valka nii kaupmehi kui ka ettevõtjaid. Varasemast jaamakompleksist on

säilinud mitmeid raudteelaste elamuid, kelder jne. Osaliselt on säilinud

punasest tellisest historitsistlikke jaama tehnilisi hooneid, osaliselt on neile

tehtud silikaattellisest nõukogude-aegseid juurdeehitisi. Kompleksi täiendab

funktsionalistlik elektrialajaam 1930. aastatest.

Huvipakkuvad viited ja kasutatud allikad:

Martin Jänes ja Urmas Oja, Eesti raudteearhitektuuri inventeerimine.

Muinsuskaitseamet 2003-2004. http://www.evr.ee/?id=2353

Foto ajaloolisest jaamahoonest http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=67969

http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=67967

Mehis Helme, Eesti Raudteejaamad. Tänapäev 2003.

Valga linna üldplaneering 2007. OÜ Tinter-Projekt.

http://www.valgalv.ee/et/Linnakodanikule/Ehitus-ja-

planeerimine/Uldplaneering

Intervjuu Herta Tammemäega (töötas Valga raudteejaamas 1950.-1960.

aastatel)

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

3 ASUKOHA KIRJELDUS Valga raudteejaam on üks Valga linna tõmbekeskusi, mis moodustab omaette linnaruumilise terviku. Raudtee

asub kõrgendikul, kuna tegu on suure transpordisõlmega, siis katab ajalooline raudteeala ca ühe hektari.

Lisaks tsaariaegsetele raudtee kompleksi hoonetele ja elamutele on raudtee arendusega seotud terved

ümbritsevad kvartalid.

Raudtee jagab linnaruumi kaheks pooleks, mis on omavahel seotud nii ülesõiduteega kui ka raudteejaama

peahoone kõrval kulgeva ülekäigusillaga.

Raudteejaama keskne aktsent on peahoone, hoone ees on väike, kuid esinduslik, arhitektuursesse ansamblisse

sobituv väljak.

Raudtee põhjaküljel asetseva stalinistliku jaamahoonega (1) liituvad mõlema otsa juures arhitektuurse

ansambli moodustavad abihooned(2, 3). Kaugemal lääne suunas asetsevad algsesse, 19. sajandi lõpu

jaamaansamblisse kuuluvad kaks ühekorruselist puidust tüüpelamut (5, 6). Neist idapoolne on mõnevõrra

ümber ehitatud ja tegutsenud kauplusena, läänepoolse juurde kuulub samaaegne kuur. Elamute vahel

paikneb hilisem veetorn (4). Jaamahoonest edelasse ja lõunasse, teisele poole rööpmeid jääb ulatuslik

osaliselt tsaari ajal ja osaliselt nõukogude ajal rajatud laohoonete, töökodade ja depoode kompleks.

Viimasest lõunas asetsevad raudteega rööbiti kulgeval joonel ridamisi algsest jaamaansamblist pärit neli

ühekorruselist puidust tüüpelamut (7–10) ja Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni Koguduse kirik (11), mis on

varasema raudteelaste klubi ümberehitus. Elamud ja nende kõrvalhooned on säilinud võrdlemisi algupärasel

kujul ja moodustavad raudteeansambliga harmoonilise ning meeleolu loova terviku.

4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Piklik risaliitide ja väljasopististega liigendatud ühe–kahekorruseline

kelpkatusega hoone, hoone silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on

seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn.

Ehitusmaterjal Tellishoone, krohvitud, valdavalt algupärased puidust avatäited.

Katusel trapetsprofiilplekk, tornil valtsitud tsinkplekk

Väliskujundus ja

iseloomulikud detailid

Hoone oli algselt viimistletud roosaka silekrohviga, 1960. aastatel värviti

sinakashalliks (algne roosakas värvilahendus ja hilisem sinakashall värv on

säilinud läänepoolsel abihoonel, alates 2000. aastatest kaetud helekollase

pritskrohviga, valge nurgarustika. Keskkorpuse ja läänetiiva liitekohas hoone

tagaküljel asetseb püramiidkatusega torn, mille ülemist tagasiastuvat

vaatekorrust ümbritseb metallpiirdega vaaterõdu. Vaatekorruse seinad on

liigendatud kõrgete ja kitsaste kaarakendega ning torni katuseräästas

ääristatud hambulise krohvitud telliskarniisiga. Torni vaateplatvormi, nagu

ka kogu ülejäänud hoone katuseräästaid, palistab lopsakas krohvitud

profiilkarniis. Kontrastina pritskrohvseinale on risaliitide ja torni nurgad

kujundatud kvaadri imitatsiooniga silekrohvliseenidena, mis fassaadi

otsrisaliidi põskedel laienevad aknaveergu hõlmavateks müürilõikudeks.

Sarnaselt on kujundatud madalama abiruumideploki massiivne räästast

soklini ulatuv avaraamistus, mida visuaalset rütmi silmas pidades on

kohaldatud igal kolmandal aknal. Sama korpuse otsrisaliidil paikneva

sissepääsu analoogset raamistust täiendab profiilkarniisina kujundatud sillus.

Läänetiiva seinu liigendavad üle kahe korruse ulatuvad silekrohviga

viimistletud aknanišid, mille keskosas eenduvatest ruutudest moodustatud

ehisväljad. Idatiiva fassaadi ilmestavad omaaegse söögisaali ja külgmise

ooteruumi kahe korruse kõrgused kaaraknad ning püstsed ehisnišid nende

vahel. Fassaadi läänepoolse otsrisaliidi viilu kaunistab väike ruudukujuline

bareljeef auruveduri kujutisega. Torni vaaterõdul oli algselt massiivne

balustraadiga kivipiire, katuse külgtahkudel kolmnurksed uugid. Fassaadi

paremalt tiivalt suurte kaarakende vahelt on kadunud tillukesed

ruudukujulised reljeefpinnad, mis asetsesid püstnišidest pisut kõrgemal.

Fassaadi keskrisaliidi viilult on eemaldatud reljeefne NL-i vapp.

Plaanilahendus Peaootesaali asukohta tähistab eksterjööris kõrgem viilkatusega

transeptkorpus hoone keskosas. See moodustab mõlemale pikiküljele

viisnurkse viiluga keskrisaliidi, mille keskel asetsev peasissepääs on

paigutatud kõrgesse, profiilraamistuses kaarportaalina kujundatud

valgmikku. Raudteepoolsel küljel astub sissepääs tugevalt tagasi,

moodustades sügava kaarniši. Valdavalt kahekorruselise hoone idatiivale

lisandub tagaküljel ühekorruseline abiruumide korpus, muutes selle tiiva

tunduvalt laiemaks oma läänepoolsest paarilisest.

Sisekujundus ja

iseloomulikud detailid,

Läbi kahe korruse ulatuval peaootesaalil on kirjute mustrisse paigutatud

betoonplaatidega kaetud põrand ja seinal ustekõrgune meanderäärisega

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

sisustus, mööbel tammepaneel, millest kõrgemale jääv seinaosa krohvitud. Profiilkarniisiga

ääristatud krohvlagi läheb ruumi keskosas üle põhja-lõunasuunaliseks

silindervõlviks, mida kannavad kullavärvi korintose kapiteelidega kandilised

betoonsambad. Silindervõlvi mõlemat horisontaalserva kaunistab

dekoratiivsete talaotste rivi. Ootesaali kirde- ja loodenurgas teise korruse

kõrgusel paiknevad puitbalustraadpiirdega, veerandringikujulise

põhiplaaniga väikesed rõdud, kust avanevad uksed pööningule ja

abiruumidesse. Ootesaali mõlemas otsas tuulekoja peal asetseb rõdu-koridor,

millelt samuti viivad uksed kõrvalruumidesse. Ootesaali seinad ja sambad on

inimese kõrguselt viimistletud lakitud puidust plaatidega, arvatavalt tegu

1970. aastatest pärineva lahendusega.

Mõlema peasissepääsu sisemised uksed on sekundaarsed, aga valmistatud

originaaluste järgi. Läbi kahe korruse ulatuval külgsaalil (praegu

mööbliladu) on kandilistele betoonsammastele toetuv risttalalagi ja

kunstmarmorpõrand. Seintel on nõukogude-ainelised stukkreljeefid. Kahe

korruse kõrguses omaaegses söögisaalis tegutses hulgikauplus, nüüd ladu,

millega seoses on lisatud madalaid ja kergeid vaheseinu. Saalil on kulunud

parkettpõrand. Kõrvaloleva külgmise ootesaaliga ühendab söögisaali suur

ornamenteeritud raamistusega ukseava, millele vastasasuval seinal

sekundeerib samasugune dekoratiivne konstruktsioon. Läänetiiva koridoridel

on profiilkarniisiga peegelvõlvlaed. Abiruumide osas on lisatud hilisemaid

vaheseinu, osa ruume ja koridorilõike viimistletud sekundaarselt

laudvoodriga. Suur osa põrandaid hilisema kattega. Osa uksi on

sekundaarsed.

Hoone valmimisjärgselt olid jaamas vaibad, ootesaali ja restorani vahel

tuttidega plüüseesriided, mida enam ei ole.

Ootesaal on sisustatud raudteejaamadele iseloomuliku mustade lakitud

painutatud vineerist ootesaali toolidega, mis väärivad ajastuomaste ja

funktsionaalsete elementidena säilitamist.

Ootesaalis ja endises restoranis on säilinud algupärased laelühtrid, mis tuleb

kindlasti ka edaspidi säilitada.

Stiililine kirjeldus Stalinism

5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE - Rahuldav.

- Hoone on väljast hiljuti remonditud, vahetatud välja katus ja vihmavee äravoolusüsteem.

- Hoone on hiljuti krohvitud, samas on nähatugevaid niiskuskahjustusi soklil ja eriti tellistest karniisidel,

kus arvatavalt tellistesse ladestunud soolad on krohvikihid lahti löönud. Kahjustuste põhjus tuleb välja

selgitada ja vastavalt sellele kavandada hooldus- ja remonditööd.

- Interjöör on heas seisukorras, vajab hooldusremonti. Lagedes ja seintel on märgata veekahjustusi, mille

põhjus tuleb välja selgitada. Võimalik, et kahjustused on tekkinud enne katuse vahetust.

- Kõrvaltiibades on osaliselt tehtud nn euroremonti – paigaldatud kipsplaat ja ripplagi.

- Hoone interjööri restaureerimisel tuleb väärtustada säilinud algupäraseid elemente ja ruumilahendust.

Hoolikalt tuleb säilitada kõik väärtuslikud detailid ja elemendid.

- Enamus aknaid ja uksed on algupärased, need on heas korras ja tuleb säilitada, vajavad vaid pidevat

korralist hooldust.

- Hoone katus on uus trapetsporfiilkatus. Järgmise katusekatte vahetuse korral on soovitav kaaluda

valtsplekk või Rannila Classic profiiliga katust. Katus vajab regulaarset hooldust

- Raudteejaama esine väljak ja park on arhitektuurse ansambli osa. Park on rahuldavas seisukorras, vajab

pidevat hooldust. Väljak on kasutusel ka autobussijaamana. Funktsioonide mahutamisel tuleb jälgida

algupärast planeeringut.

- Raudteejaama muud hooned, sh mõlemal pool raudteed paiknevad elamud moodustavad arhitektuurse ja

funktsionaalse ansambli, mistõttu tuleb need säilitada ja korrastada.

6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone on nii oma välisilmelt kui ka siselahenduselt säilinud enam-vähem algupärasel kujul. Säilinud on suur

osa algupäraseid, ajastule iseloomulikke dekoorielemente ning sisustust.

7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS - Tegu on silmapaistvalt hästi säilinud ja ühe kõige esinduslikuma stalinistliku jaamahoonega Eestis.

- Eesti raudteearhitektuur ei ole Kultuurimälestiste riiklikus registris piisavalt esindatud arvestades

raudtee osatähtsust Eesti ajaloos, stalinistlikke jaamahooneid seni riikliku kaitse alla võetud ei ole.

- Tegemist on Valga linna ajaloo ja linnaruumilise identiteedi ühe sümbolobjektiga.

- Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal, küll on Valga raudteejaama

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

ümbrus, Pargi ja Jaama tn piirkond märgitud Valga linna üldplaneeringus (2007) kui silmapaistva

linnaehitusliku struktuuri ja hoonestus elementidega piirkond. Väljavõte üldplaneeringu seletuskirjast:

„Enne ja peale II maailmasõda välja kujunenud hoonestusega (vaksalihoone, kõrvalhooned,

raudteevalitsuse 3-korruselised tüüpelamud ja katoliku kirik) raudteekompleks. Hoonestuse üldilme on

pärit Valga linna tormilisest arenguperioodist eelmise sajandi alguses. Raudtee ning selle rajatised on

hea näide nõukogudeaegsest raudteearhitektuurist. Piirkond mitmekesistab Valga linnapilti ja tutvustab

Valga, kui raudteelinna arengulugu. Piirkonda on nõukogude perioodil ehitatud palju hoolimatult

korterelamuid, mis on lõhkunud ala terviklikkuse ning ühtse miljöö. Sillutis on heas korras ja säilitamist

väärt. Edasise planeeringute koostamise ning projekteerimise etappides peab parandama antud

piirkonna üldist muljet. Eelistada arhitektuurselt silmapaistvaid lahendusi piirkonna väärtustamiseks.

Korterelamute rekonstrueerimisel kasutada ajaloolist miljööd taastavaid lahendusi.“

- Üldplaneering kajastab Valga linna ja elanike tahet väärtustada raudteejaama, kui planeeringus toodud

põhimõtted on liiga üldsõnalised. Euroopa Regionaalarengu Fond eraldas Eest-Läti programmi raames

Valga ja Valka raudteejaamade rekonstrueerimiseks toetust. (vt www.eas.ee)

8 MÄLESTISE TUNNUSED Mälestise tunnused tulenevad punktidest 2 – 7 ning kriteeriumitest vt lisa 1.

1. Üksikehitisena väärtuslik kui detailiderikas, algse hoonemahu, välisilme ja ajastuomase interjööri

kujundavad detailid ja dekoorielemendid peaaegu terviklikult säilitanud stalinistlik jaamahoone, mis

koos jaamakompleksi teiste hoonetega moodustab funktsionaalse, ajaloolise ja visuaalselt efektse

linnaehituslikult tervikliku ansambli. Hoone on säilitanud oma algupärase funktsiooni.

8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA arhitektuurimälestis

9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 19. august 2012

10 Koostaja andmed: Riin Alatalu, riin.alatalu@gmail.com

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

JOONISED

Valga raudteejaama peahoone

Valga maakond, Valga linn, Jaama pst 12

1. Asukoha skeem

Valga raudteejaama peahoone

Mälestise piiri ettepanek

Valga raudteejaama peahoone moodustab stiiliühtse stalinistliku arhitektuurse ansambli koos

kahe abihoone ja jaamaesise väljaku ja pargiga

Mälestise kaitsevööndi ettepanek

Valga raudteejaama peahoone moodustab funktsionaalse tervikliku ansambli koos erinevatel

ajastutel ehitatud hoonete ja rajatistega nagu depood, laod, töökojad, veetornid, keldrid, elamud

jm hooned.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

FOTOD

1. Valga raudteejaam. Vaade lõunast (perroonilt). Foto: R. Alatalu 19.08.2012

2. Valga raudteejaam. Vaade lõunast (perroonilt) peaportaalile. Foto: R. Alatalu 19.08.2012

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

3. Valga raudteejaam. Vaade edelast (perroonilt). Foto: R. Alatalu 19.08.2012

4. Valga raudteejaam. Vaade läänest. Foto: R. Alatalu 19.08.2012

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

5. Vaade tornile lõunast. Foto: R. Alatalu 19.08.2012

6. Vaade idast. Sokkel ja telliskarniisidega tugevate niiskuskahjustustega. Foto: R. Alatalu 19.08.2012

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

7. Uks raudteejaama idafassaadil. Foto: R. Alatalu 19.08.2012

8. Uks raudteejaama läänefassaadil. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

9. Veduri reljeef hoone lõunafassaadil. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

10. Jaama park raudteejaama põhjaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

11. Stalinistlik abihoone raudteejaama idaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

12. Stalinistlik abihoone raudteejaama lääneküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

13. Raudteejaama ootesaal. Vaade lõunast. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

14. Ootesaali silindervõlvlägi , korintose kapiteelidega sambad ja algupärane laelühter. Vaade edelast. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

15. Ootesaal. Korintose kapiteel, dekoratiivne ventilatsioonirest, karniisid. Fotol on näha niiskuskahjustused. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

16. Ootesaal. Silindervõlvlagi ja laelühter. Foto: R. Alatalu 19.09.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

17-20. Meandri motiiviga tammepaneel ootesaalis. Foto: R. Alatalu 19.08.2012

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

21. Ootesaal. Lakitud puitpaneelidega viimistletud sambad. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

22. Ootesaal. Painutatud vineerist ootesaali pingid. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

23. Ootesaal. Üks kahest põhjaseinas paiknevast nurgarõdust. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

24. Ootesaali põrand. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

25. Idatiiva koridor. Paremale jääb endine restoran. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

26. Vaade endisesse restorani. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

27. Endine restoran. Nõukoguliku sümboolikaga stukk-kaunistused seintel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

28. Endine restoran. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

29. Nn euro-remonditud koridor hoone läänetiivas. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

30. Jalakäijate ülekäigusild on ehitatud peahoone lääneküljel paikneva stalinistliku abihoone kohale. Foto: R. Alatalu 19.08.2012

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

FOTOD KAITSEVÖÖNDIST

31. Veetorn raudteest lõunas. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

32. Veetorn raudteest põhjas. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

33. Raudteehoone 19. sajandi lõpu raudteejaama kompleksist. Peahoonest idas. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

34. Funktsionalistlik alajaam peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

35. Kelder peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

36. Elamu-kauplus peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

37. Elamu peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

38. Kahekorruseline kuur elamu õuel peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

39. Depood ja töökojad. Vaade jalakäijate sillalt edelasse. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

40. Depood ja töökojad. Vaade jalakäijate sillalt läände. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

41. Töökojad. Vaade jalakäijate sillalt läände. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

42. Ringdepoo. Vaade jalakäijate sillalt itta. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

43. Töökojad raudtee lõunaküljel. Vaade elamute eest kirdesse. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

44. Elamu raudtee lõunaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

45. Elamu raudtee lõunaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

46. Elamu koos abihoonetega raudtee lõunaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.

Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”

47. Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni Koguduse kirik. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.