2 ELFist3 Juhtkiri4 -5 + ja -6 -7 ELFi majandusaruanne 2003, audiitori otsus 8 Audiitori otsus 9- 17 ELFi tegevusaruanne, rohelised näod 18 ELFi puu19 tegevuste kaart20-21 keskkonnaaruanne22 ELFi toetajad23 ELFi inimesed ja suurtoetajate logod

SISUKORD

43. /.../ Keskkonnakahju kompenseerimise kohta peab Riigikohus veel vajalikuks märkida, et kuigi iga maharaiutava puu asemele on põhimõt-teliselt võimalik istutada uus puu, tuleb arvestada, et need ei asenda oma haljastuslikult väärtuselt kohe vanemaid maharaiutavaid puid. Väärtuse taastumiseks kulub aastakümneid. Samuti ei taasta uue puu istutamine maharaiutava puu võimalikku kultuurilist väärtust. Õige on kassaatori väide, et keskkond ei ole ainult looduskeskkond, vaid ka tehiskeskkond. Meelevaldne on aga teha sellest järeldust, et loo-duskeskkonda võib sellest tulenevalt kontrollimatult asendada tehis-keskkonnaga. /.../

VÄLJAVÕTE RIIGIKOHTU JÄMEJALA PARGI

KAITSJATE KASUKS TEHTUD

OTSUSEST Kohtuasja number 3-3-1-54-03, Otsuse kuupäev 14. oktoober 2003

4 54 5

MEIE MISSIOON

Eestimaa Looduse Fondi tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Eestis ja Maailmas, koostöös üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja riigiasutustega järgmiste tegevuste kaudu:

▶ ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine▶ Eestile omaste maastike ja koosluste säilitamine▶ loodusvarade jätkusuutliku kasutuse propageerimine▶ loodust hoidva mõtlemise ja käitumise edendamine ühiskonnas▶ seaduslike võimaluste kasutamine nende eesmärkide elluviimisel

JUHTKIRI

MEIE OLULISEMAD SIHID▶ Looduskaitse- olemasolevate kaitsealade kaitstuse tagamine, looduskaitse põhimõtete võimalikult lai rakendamine väljaspool kaitsealasid, kehtivate looduskaitseseaduste eranditeta täitmine kogu Eesti territooriumil▶ Loodusvarade kasutus - ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemine, lageraiete lõpetamine riigimetsas; nii taastuvate kui taastumatute varade täpse arvestuse pidamine riigi poolt, taastumatute loodusvarade tarbimise lõpetamine Eesti territooriumil

▶ Läänemeri- koostöös teiste Läänemere riikide keskkonnaühendustega mere saastamise vähendamisele ja naftatranspordi ohutumaks muutmisele kaasa aitamine▶ Keskkonnaõigus- tasuta õigusabi andmine kodanikele ja kodanike organisatsioonidele, keskkonda puudutavate õigusaktide loomisel osalemine ▶ Energia- põlevkivienergia asendamine taastuvenergiaallikatega, hajaenergialahenduste toetamine, ▶ Toidu tootmine- kemikaalivaba toidu tootmise ja tarbimise propageerimine ja sellele riigi toetuse suurendamine,

▶ Maa, õhk, vesi- geneetiliselt muundatud organismide kasutuse vältimine põllumajanduses, igasuguse saastemaksude suurendamine; ▶ Kodanikuühiskond- kodanikeorganisatsioo- nidele tegeliku kaasarääkimisõiguse tagamine riiklike otsuste langetamise juures, riigipoolse toetuse suurendamine kodanikualgatustele▶ Keskkonnameedia- sõltumatu ja mitmekülgse keskkonnainfo vahendamine Eestis▶ Majandus- vähese keskkonnakoormusega ja sotsiaalselt õiglase ettevõtluse toetamine, loodusressursi kasutuse maksu kehtestamine

▶ Tarbimine- prügi tekke vähendamine ja jäätmete taaskasutuse suurendamine

MEIE PROGRAMMIDLooduskaitse vt lkKeskkonnaharidus vt lkSäästev areng vt lk

MEIE 30 AASTA EESMÄRKEesti riigi territooriumil kasutatakse majanduse ja muu tegevuse raames loodusressursse ainult nende taastekke võime piirides.

ELF on 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt asutatud tänaseks sõltumatu valitsusväline kodanikualga-tusel põhinev loodushoiu organisatsioon. ELF töötab koos paljude inimestega, kes peavad oluliseks looduse mitmekesisu-se ja tervisliku elukeskkonna hoidmist. ELF otsib positiivseid ja alternatiivseid la-hendusi inimtegevuse ja looduse vahelise kooskõla leidmiseks.

•  ELFIST

SÄÄSTEVARENG

Kulutuste kohad

ÜLDHALDUSKULUD

REKLAAMI JA AVALIKKUSEGA

SEOTUD KULUD

MERI JA SISEVEED

OHUSTATUD LIIGID

METSAD JA SOOD

PÄRANDKOOSLUSED

LOODUSHARIDUS

SÄÄSTEVARENG

Kulutuste kohad

ÜLDHALDUSKULUDÜLDHALDUSKULUD

REKLAAMI AVALIKKUSEGASEOTUD KULUD

MERI JA SISEVEEDMERI JA SISEVEED

OHUSTATUD LIIGID

METSAD JA SOOD

LOODUSHARIDUS

SÄÄSTEVARENG

Rahavoogude põhine analüütika

Tulude/kulude põhine analüütika

EESTISSE TOODUD

Tulude/kulude põhine analüütika

Rahavoogude põhine analüütika

EESTIST VÄLJA VIIDUD

6 76 7

ELFI MAJANDUSARUANNE BILANSS SEISUGA 31.12.2003 31.12.2000 31.12.2001 31.12.2002 31.12.2003 31.12.2003 AKTIVA EEK EEK EEK EEK EUR Käibevara Raha ja pangakontod 1 104 278 378 811 1 049 973 590 146 37 717 Lühiajalised nõuded 64 517 51 910 1 246 531 1 412 880 90 299 Varud 12 164 5 580 28 946 34 891 2 230 Käibevara kokku 1 168 795 436 301 2 325 450 2 037 917 130 246 Põhivara Maa ja ehitised 714 178 914 178 1 064 178 1 121 178 71 656 Muu inventar 433 507 976 756 1 093 456 1 302 180 83 224 Akumuleeritud põhivara kulum -400 980 -634 315 -932 380 -1 218 358 -77 867 Põhivara kokku 746 705 1 256 619 1 225 254 1 205 000 77 013 Aktiva kokku 1 927 664 1 692 920 3 550 704 3 242 917 207 260

PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 522 538 434 802 1 239 692 836 603 53 469 Lühiajalised eraldised projektidele 741 637 318 490 1 491 202 1 634 648 104 473 Pikaajalised kohustused 267 206 715 257 556 555 571 207 36 507 Kohustused kokku 1 531 381 1 468 549 3 287 449 3 042 458 194 448

Omakapital 396 283 224 371 263 255 200 459 12 812 Passiva kokku 1 927 664 1 692 920 3 550 704 3 242 917 207 260

TULUD 2000 (EEK) 2001 (EEK) 2002 (EEK) 2003 (EEK) 2003 (EUR)Sihtfinantseerimise tulud 3 693 972 5 310 326 7 771 715 7 234 297 462 355Annetused 31 794 61 179 789 298 350 361 22 392Renditulu 149 642 115 962 115 958 115 958 7 411Müügitulu 38 358 83 196 89 711 119 217 7 619Pangaintressid 5 873 12 797 8 200 3 162 202Muud tulud 22 285 163 959 17 517 33 020 2 110Tulu laenu kustutamisest 540 000 0 0 0 0Tulud kokku 4 481 924 5 747 419 8 792 399 7 856 015 502 090 KULUD Projektide kulud 3 589 434 5 264 653 8 067 619 7 269 835 464 626Kontorikulud 130 085 97 885 156 972 136 928 8 751Ruumide kulud 52 885 74 447 71 961 66 559 4 254Reklaami ja avalikkusega seotud kulud 16 288 28 918 27 893 3 038 194Auto- ja transpordikulud 48 908 26 312 37 077 70 898 4 531Personalikulud 244 506 389 399 402 106 223 512 14 285Amortisatsioonikulud 53 112 75 815 82 712 84 531 5 403Kulud kokku 4 135 218 5 957 429 8 846 340 7 855 301 502 044

Tegevuse ületulu/-kulu 346 706 -210 010 -53 941 714 46

TULUDE PÄRITOLU 2002 2003WWF 3 143 672 1 840 582WWF Rootsi 2 308 155 1 425 218WWF Taani 84 038 58 283WWF Soome 721 963 332 896WWF Läti 29 515 11 418WWF Prantsusmaa 0 12 767DANCEE 1 443 468 988 409EU 1 064 701 410 623RMOFA 0 369 214US DISt.Officer 140 183 277 178DEFRA 0 206 862BTCV 208 299 185 545KNNV 179 607Miljeukontakt 168 687 117 050REC 26 469 70 941Taani Suursaatkond 44 182Inglise Suursaatkond 34 302NINA Nikku 17 919Global Nature Fond 17 824

Muudest allikatest laekumised projektidele 975 797 1 302 911KIK 543 324 948 263Firmaannetusednnetused 471 330 224 349Avatud Eesti Fond/Balti Ameerika Partnerlusprogramm 10 065 142 479Eesti Vabariigi Välisministeerium 225 000 86 114Fenno Ugria SA 68 479EAS 21 417 65 163Archimedes 10 409 3 331Intress 8 200 6 194Kultuuriministeerium 20 000 Põhjamaade min. nõukogu 10 000 Hasartmängu Maksunõukogu/Keksonnaministeerium 100 000 Renditulu 115 958 115 958Eraisikust toetajad 51 909 38 998Muu müügitulud 7 489 108 201

Kokku 8 784 199 7 852 853 8 784 199 7 852 853

8 9

▶ Riigi poolt kodanike ühenduste kaasamine riiklike otsuste langetamisesse toimub väga vaevaliselt, koda- nikeühenduste võimalused taodelda ja saada toetust oma tegevusele on viimastel aastatel pigem vähenenud▶ Keskkonnaministeerium peab kodanike kohtussepöör- dumist oma õiguste kaitseks radikaalseks tegevuseks, kuigi kohtul on määrav roll demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel▶ KIKi segased rahaasjad- Eesti suurim keskkonna- projekte rahastava asutuse tegevus on ELFi hinnangul läbipaistmatu ja otsused poliitiliselt kallutatud. KIKi nõukogus ei ole ühtegi kodanikuühenduse esindajat. Kõik nõukogu liikmed on riigaametnikud vaatamata keskkonnaühenduste korduvale soovile saada oma esindaja nõukokku. Vastandina võib tuua näite Kultuurkapitalist, kus nõukogus on valdavalt mitteriigiametnikud.▶ Keskkonnaministeerium pole suutnud viimase viie aasta jooksul luua metsaregistrit vaatamata sellele, et selle tegemisse on aastate jooksul investeeritud mitu miljonit krooni KIKi ehk maksumaksja raha.

Ilma metsaregistrita on aga praktiliselt võimatu illegaalseid raieid kontrolli alla saada. ▶ RMK näitab jätkuvalt üles soovimatust uurida aktiiv- selt metsa mittepuidulisi kasutusvõimalusi, samal ajal soovib hakata valitsema kõiki Eesti looduskaitse- alasid. ▶ Jant looduskaitsealade haldamise ümber▶ Ebaseaduslikud raied ei näita olulisi märke vähenemise suunas. Kuusikutes toimub väga suur üleraie võrreldes juurdekasvuga. Eesti Rohelise Liikumise hinnangul on ligi 50% Eestis tehtavatest raietes ühel või teisel moel ebaseaduslikud, mllest moodustavad suurema osa maksupettused ▶ Eesti Energia investeerib 4 miljardit põlevkivikateldesse ja haub plaani investeerida maksumaksja raha tuumaenergiasse, samal ajal kui nende investeeringud taastuvenergiasse on kaduvväikesed. Eesti on tänu põlevkivienergeetikale ühe elaniku kohta suurim CO2 õhkupaiskaja Euroopas.

AUDIITORI OTSUS ▶ Jämejala pargi kaitsjate kohtuvõit Riigikohtus, tegu oli esimese Riigikohtusse jõudnud ja seal kohtuvõidu saanud kohtuasjaga. Kaebajaks Eesti Looduskaitse Selts ja 4 kohalikku elanikku▶ Keskkonnateemade kajastuse märkimisväärne kasv massimeedias viimastel aastatel▶ Older Grupp esitas taotluse GM maisi lubamiseks Eestisse, kuid tänu 14 kodanikuühenduse pöördumisele ja keskkonnaministeeriumi soovitusel loobus firma hiljem oma taotlusest ▶ Kohalike kodanikeühenduste tekke ja aktiivsuse kasv loodust ohustavate ettevõtmiste peatamiseks▶ Lõpuks saavad Eesti tarbijad valida mitmeid loodussõbralikke teenuseid- mahetoit Ökosahvrist, tuulest ja veest tehtud elekter Rohelise Energia kaubamärgi all, loodussõbralikule paberile looduslike värvidega tehtud Roheline Trükis firmalt Triip▶ Keskkonnaorganisatsioonide ühistegevuse suurenemine metsakaitse tõhustamise, geneetiliselt muundatud organismide keelustamise ja mahepõllumajanduse edendamise valdkonnas▶ Kundasse tselluloositehast rajavad Norra investorid nõustusid kohtuvälises kokkuleppes ELFi nõudmistega sertifitseerida 3 a jooksul 50% oma toodangust FSC standardile vastavalt, kontrollida puidu seaduslikku

päritolu, tihendada oluliselt keskkonnaseisundi seiret rajatava tehase piirkonnas ▶ Firmade suurenev huvi looduskaitse toetamise vastu- Elion, Tele 2, Ragn Sells, Eesti Energia, HEX jt on toetanud mitmeid ELFi ettevõtmisi▶ Eesti riigimetsa majandatakse vastavalt rahvusvahe- lisele keskkonnastandardile FSC▶ Loodus- ja talgureiside populaarsuse kasv- firmad, riigiasutused ja paljud inimesed käivad üha tihedamini loodusreisidel ja matkadel, mis annab lootust, et need inimesed hakkavad üha hoolivamalt suhtuma loodusesse▶ Loodussõpradest on saanud arvestatav jõud ühiskonnas▶ Koostöö ministeeriumitega paranenud - ELF on teinud viimastel aastatel sisukat koostööd Siseministeeriumiga suurulukite seire alal, Kaitseministeeriumiga ministeeriumi valitsemisala keskkonnakava väljatöötamiseks, Põllumajandusministeeriumiga pärandkoosluste hooldamiseks, Teede- ja sideministeeriumiga väikesaarte parema kaitse korraldamiseks, Keskkonnaminis- teeriumiga geneetiliste ressurside seaduse väljatöötamiseks, Välisministeeriumiga Koola- saami projekti elluviimisel.

PLUSS JA MIINUS ehk positiivsed ja negatiivsed muutused Eesti ühiskonnas ja ELFi tegevusvaldkondades

10 1110 11

Matsalu loodus-filmi festival

2003. aastal panid Matsa-lu looduskaitseala, Lihula Vallavalitsus ja Eestimaa Looduse Fond aluse Mat-salu rahvusvahelisele fil-mifestivalile, mis hakkab toimuma iga aasta augustis Matsalus

Soomaa RahvusparkELFI looduskaitse eksperdid osalesid 199... aastal aktiiv-selt Soomaa Rahvuspargi loomisel. Loodud rahvus-pargi eesmärgiks on suurte rabamassiivide ja jõeluhta-de kaitse. Tänaseks on Soo-maast saanud populaarne loodusturistide sihtkoht

Karula RahvusparkELFi looduskaitseeksper-did osalesid Karula Rah-vuspargi loomisel 199...aas-tal. Rahvuspark on loodud Lõuna-Eesti maaliliste ja vahelduvate pinnavormide ning sealse külamiljöö kait-seks ja tutvustamiseks

Alam-Pedja LooduskaitsealaPärast nõukogude võimu kadumist aitas ELF võtta kaitse alla endist sõjalen-nukite pommituspolügoo-ni ja Eesti kõige suuremat puutumatumat ala Pedja, Põltsamaa ja Suur-Ema-jõega piirneval alal. Loo-duskaitseala suurusek on 250km2

Looduskaitsühing Kotkas

Alates ELFi loomisest on meie heaks partneriks ol-nud looduskaitseühing Kot-kas, kelle põhitegevuseks on kotkaste ja Must-Toonekure uurimine ja kaitse Eestis. Ühtlasi on Kotkas Alam-Ped-ja Looduskaitseala valitseja.

Pärandkoosluste Kaitse Ühing199... kasvas ELFi puisniitude projektist välja Pärandkoos-luste Kaitse Ühing, mis tegeleb täna aktiivselt puisniitude ja teiste pärandkoosluste inven-teerimise ja taastamisega

Eesti Keskkonna-ühenduste KodaEesti keskkonnaühendusi koondav organisatsioon, mille raames toimub rii-gi keskkonnapolliitikat mõjutava ühistegevuse koordineermine

Keri SeltsSeoses majakate automatiseerimisega kadus 2003. aastal väikeselt Keri saarelt majakavaht, kes sellel üksikul loo-duskaunil saarel silma peal hoiaks. ELFi eestvõtmisel ja Veeteede Ameti toetusel loodi saare kasutuse ja korrasta-mise korraldamiseks mittetulundusühing Keri Selts, mil-le asutajateks on mitmed eraisikud ja mittetulundusühin-gud. Saare vanas piirivalvekordonis on plaanis tulevikus majutada loodusreisile tulevaid koolilapsi ja loodushuvi-lisi.

TaaskasutuskeskusHelsingi linna taaskasutuskeskuse eeskujul ja toetusel lõid ELF, Heateo Sihtasutus ja Caritas Eesti Tallinnas-se ühiselt Taaskasutuskeskuse. Kes-kus kogub inimestelt ja firmadelt kokku kasutatud mööblit ja muid esemeid, parandab neid ning müüb odavalt edasi abivajajatele.

PokumaaPokumaa sihtasutus on Edgar Val-teri, kohalike valdade, Eesti Posti , Eesti Vabariigi ja ELFi poolt loodud selleks,et rajada Kanepi ja Urvaste valla piiril olevale 50ha suurusele maale lastele Pokuraamatu ainetel loodusarmastust propageeriv mui-nasjutumaa.www.pokumaa.ee

TartuKekkonnahariduskeskus

Tartu Keskkonnahariduskeskus on Tartu noorte ja täiskasvanute kesk-konnahariduse edendamiseks loodud sihtasutus. Sihtasutuse lõid ühiselt Tartu linn, Tartu ettevõtted ja mitmed rohelised organisatsioonid

NEPCon Eesti1999. aastal aitas ELF Tar-tusse luua Taani keskkonna-organistatsiooni NEPCon tütart Eestis. NEPCon Eesti kontor sertifitseerib keskkonnasõbra-likult majandatud metsi FSC sertifikaadiga Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Rumeenias ja mujal.

Arengu-koostöö ümarlaudEestis arenguabi and-vate organisatsioonide poolt moodustatud nõuandev kogu

Aasta loodusfoto konkurssJakob von Uexkülli keskuse ja Eestimaa Looduse Fondi poolt 1995 algatatud Aasta loosusfoto konkurss on kasvanud täna-seks ülipopulaarseks ürituseks millest võtab osa ligi pooltuhat fotograafi. Ürituse peakorralda-jaks on praegu Looduskiri

ELF on oma 13 tegevus-aasta jooksul aidanud ellu

kutsuda või pannud õla alla mitemetle ettevõt-

mistele, millel on olnud ja on loodetavasti edaspidigi

oluline roll Eesti loodus-kaitse edendamisel.

ELFI PUU

12 1312 13

ELFI TEGEVUSARUANNE

Pärandkooslused on inimese ja looduse koostöös sündinud maastikud, mis on tasakaalukas kasutuse olnud ja seeläbi püsinud sajandeid. Ranna- ja luhaniitude sünniaega ei mä-leta keegi, kümned inimpõlved on neid loodusega kõrvu-ti loonud ja kasutanud. Heina- ja karjamaadeks mõeldud puude, põõsaste ja kraavidega liigendatud maastikud so-bisid imehästi ka mitmetele muidu metsikusse loodusesse kuulunud lindudele, loomadele, putukatele ja taimedele – Läänemaa puisniitude taimkatte lööb liigirikkuse rahvus-vahelisi rekordeid ja rannaniitude mageveelompides koevad haruldased kõred. Inimese huvi kadumine vanaisade moo-di maakasutuse vastu viimastel aastakümnetel on paljud pärandkooslused andnud tagasi üksnes looduse hooldada.

Selle tulemuseks on kadumas mitmed aastasadu inimesega edukalt kõrvu hakkama saanud eluvormid ja liigid ja niidud on tihti ainsad paigad kogu maailmas kus need ohustatud olesed veel tänaseni säilinud on. Kunagistest ELFi niiduprojektidest sai tuule tiibadesse tubli Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja tänastes töödes on pool-looduslike elupaikade hoidmine ja taastamine olulisel kohal ka meie projektides. Kus kohalike jaks pealekasvavast põõsastikest enam üle ei käi on abis ELFi talgulised, pal-kame abilisi rannaniitude hoolduseks koduloomade seast ja püüame edendada tavapäraste elutegevuste jätkumiseks rannikutel ja saartel.

PärandkooslusedOhustatuks peetakse sellist eluvormi või liiki, kes on loodu-sest kadumas eelkõige inimese tegevuse tagajärjel. Tegevuse möju võib olla otsene ohustades elustikku läbi küttimise või kaadamise – või ka kaudne – läbi keskkonna muutmise elu-kõlbmatuks. Põhjuseid, miks inimese lähedus teiste liikide elu raskeks või võimatuks teeb on palju, kuid olulisim nendest on kind-lasti elupaikade muutumine inimese tegevuse või tegevuse-tuse tagajärjel. Nii kahjustab metsade raadamine põldudeks metsaelanike huvi kuid samas näiteks on mitmetele liikidele ka sajanditepikkuste tavade soikumine ja tekkinud pärand-koosluste – niitude – täiskasvamine. Võsa ja puude lange-tamine teeb raskeks lendoravate elu ja teisal kaovad niitude võsastumisel ja metsistumisel käpalised ja mitmed linnulii-gid. Keskkonnareostus on põhjustanud raskusi hüljeste ja mitmete lindude paljunemisel, pikaealiste loomade tervis ja

sellest tulenev eluõnn kannatab tugevalt. Ohustatuks võib mõne muidu tavalise liigi muuta ka madal arvukus ja isendi-te üksteisest eraldumine inimese poolt loodud tõkete poolt – olgu need siis tarad, teed või lageraielangid. Valesse kohta ehitatud sild või sadam võib sundida kohalikke elanikke lah-kuma paikadesse, kus nad oma aastatuhandete jooksul välja kujunenud elutavadega hakkama ei saa. Karjaliste loomade puhul on oluline karjas peituv vägi ja nii võib juhtuda, et nõrgaks kütitud hundikarjad ei ela enam hundi vaid arme-tut metskoera elu. Tihti ei ole üks ja ainuke ohustaja üldse määratav vaid mõjuvad mitmed tegurid koos. Looduskaitse edukaks teostuseks on vaja tunda keerulist liikide- ja kesk-konna koostoimimise viisi ning pidevalt jälgida ümbritseva elustiku käekäiku. ELF on aastate jooksul tegelenud paljude ohustatud taime- ja loomaliikide liikide olukorra selgitami-sega et vajadusel osata päästa, mis päästa annab.

Ohustatud liigid

Meri tundub küll piiritu ja põhjatu, veehulk tundub tas lõ-putu. Ometi on ilmne, et inimeste mõtlematu tegutsemine on maailmamere elustikku mõjutanud, mitmed väiksemad mered on pöördumatult rikutud. Eesti randa loksuv Lääne-meri arvatakse täna olevat maailam kõige saastunum meri, kuna veevahetus ookeaniga on väga aeglane – meretäie vee täielikuks väljavahetamiseks kuluvat kolmkümmend aastat. Läänemere valgalal elab kümneid miljoneid inimesi, kes isegi sadade kilomeetrite kauguselt võivad mere tervist mõ-jutada. Suuremateks probleemideks Läänemere jaoks ongi põllumajanduse väetiste jõudmine vihmaveega jõgede kau-du merre, kus rammu saanud vetikad vohama hakkavad ja vee-elustiku tasakaalu ära rikuvad. Vihmaveed toovad lin-nadest ja teedelt merre ka mürkkemikaale, mis looduses ras-kesti lagunevatena hakkavad kuhjuma taimede ja loomade kudedes. Toiduahelat pidi väiksest selgrootust kala kaudu kiskjatesse jõudes on mürgikogused juba piisavalt suured,

et hüljeste ja lindude tervisele laastavalt mõjuda. Nii võib kalade käekäik Kihnu rannal mõjutatud saada lauda tagant Karula kuplitel või on Väinamere viigerhüljeste pojad väetid Raplamaa tööstusõlisid tilgutava vanarauahunniku tõttu. Kuna kõik elusorganismid pärinevad merest on puhas vesi eluliselt vajalik kõigile tänapäevastelegi olestele, paljudele ohustatud liikidele on vesi ka elupaigaks. ELF on püüdnud läbi aastate välja selgitada Läänemeres elavate hüljeste ja jõ-gedes elavate ebapärlikarpide tänast seisu, koostööpartnerite kaudu on kaasatud kallastel ja randades toimuva vaatlustes-se koolilapsed üle Eesti. Merega seotud probleemid ei tunne riikide piire ja nii on mitmed tänased ja tulevased ELFi et-tevõtmised suunatud koostöösse teiste maade ja valitsejate-ga, toetame pingutusi suurte mereõnnetuste ärahoidmiseks, reostuskoormuse vähendamiseks, varade säästlikuks kasu-tamiseks ja täna looduses toimuva paremaks mõistmiseks.

Meri ja mageveed

Metsad ja sood on Eesti maismaalooduse väärikaim osa, mida vaatamata inimese tegevuse mõju laienemisele viimas-tel sajanditel on kohati alles päris puutumatuna. Põlismetsade leidmiseks, kaardistamiseks ja olukorra hindamiseks korraldas ELF aastatel 1993 –1996 ulatusliku uuringu. Selle suure töö tulemused jõudsid kõrge kaitseväär-tusega metsade nimestikuna valitsejateni ja paljudel juhtu-del jõudis teave ka metsakorralduse poolse tunnustuseni. Tänaseks on neil aastatel leitud ja hinnatud loodusväärtusli-ke põlismetsade saatus kujunenud küllaltki erinevaks – osa võetud kindla kaitse alla, osa ootavad oma saatust keskkon-naministeeriumile tehtud kaitseettepanekutes ja Natura 2000 eelvalikualadel. Parimad lootused põlismetsade püsi-majäämise tagamisel on neis paikades, kus ELF valmistas ette kaitsealade uued kaitse-eeskirjad ja paljud väärtuslikud metsad õnnestus sedasi raiest säästa. Põlismets kasvab mitu inimpõlve, selle pärast peame juba täna targalt kasutama ja säilitama olemasolevaid loo-dusmetsi – riiklikus metsanduse arengukavas esitatud püüd 90 000 hektari põlismetsa ja 300 000 hektari kaitsemetsa poole võib muidu jääda tulevate sajandite unistuseks.

Soode loodusväärtuse hinnang toimus põhiliselt 1997.a. Maailmapanga märgalaprojekti raames kuid väikesemas mahus on ELF seda jätkanud ka 1999-2003 muude tööde käigus või siis vabatahtliku ettevõtmisena. 1997.a. projekti tulemusena valmisid soode trükis ja riigiasutustega jagatud andmebaas mida ELF on sellest ajast jooksvalt täiendanud. Koostöös keskkonnateenistuste ja –ministeeriumiga on val-minud soode nimistu, kus majandustegevus talutav ja vaa-tamata asjaolule, et seadus seda nimestikku veel kinnitama pole jõudnud on nendest soovitustest seni mõne erandiga ilusti kinni peetud. Suuremad Eesti sood on kaitsealade koosseisus või kait-semeetmete rakenduse ootel, kuid palju on veel väiksemaid soid ja rabatükke mis kindlasti endas haruldasi liike väär-tuslikke elupaiku hoiavad. Põlismetsad, rabad ja sood on mitmete ohustatud liikide elupaigaks. Parim, mida me saame kotkaste, lendoravate , haruldaste taimede seente ja samblike kaitseks teha on säili-tada looduses alad, kus nad saavad segamatult oma elutäht-said toimetusi toimetada ja kus on piisavalt ruumi nende nii tänastele kui ka tulevastele põlvedele.

Metsad ja sood MAA, METS, MERI...

14 1514 15

NahkhiiredNahkhiireprojekti eesmärk on kaasa aidata nahkhiirte ja nende elupaikade kaitsele. ELF teostas 2003. aastal Tiigi-lendlasele oluliste alade inventuur Eestis ja uuris Räpina pargi nahkhiirte elupaika. Samuti anti eksperthinnang ja soovitused Nahkhiirlaste inventuuri tulemusena Haanja looduspargis. Vaadati üle ka Nahkhiirte kaitsekorralduska-va ja täiendati seda. Tuleviku olulisemaks eesmärgiks on Nahkhiirtele väär-tuslike mõisaparkide väljaselgitamine Eestis. Tööd Piusa koobastes: tähtsa läbipääsu kindlustamine koopa nr. 1 taga-

ossa. Rahastajad: KIK, Keskkonnaministeerium.Abistajad: Raul Aalde, Helve Eesmaa, Sigrid Hade, Ivar Jüssi, Marko Kukk, Reet Lepikov,Tiiu Lippus, Alex Lotman, Kaja Lotman, Matti Masing, Tõnis Muru, Tiia Möller, Aita Neemre, Ivar Ojaste, Merike Palginõmm, Valdeko Palginõmm, Linda Poots,Tiit Randla, Hille Ring, Aulis Saarnits, Jüri-Ott Salm, Yrjö Siivonen, Uno Treier, Väino Valge, Terhi Wermundsen, jt.

Kõrge bioloogilise, kultuurilise ja majandusliku väärtusega metsad on Balti riikides kiiresti kadumas. Paljud metsas ko-hastunud liigid tõenäoliselt kaovad, kui rangelt kaitstavate metsade hulka ei suurendata ning tulundusmetsade majan-damine ei muutu loodusõbralikumaks. Intensiivne metsa-kasutus kutsub esile järske muutusi. Mets, mis saab loodus-likult areneda ja vananeda, kujuneb väga mitmekesiseks. Vanad puud loovad elupaiga arvukatele putukatele, taime-dele ja loomadele. Paljud looduslike metsade spetsialisee-runud liigid ei talu kaasaegseid metsandusmeetodeid, met-

sas luuakse ühtlase vanuse ja ühe või kahe liigiga puistud. 2001.-2003. aastal osales ELF Eesti, Läti, Leedu väärtuslike metsade uurimise ja kaardistamise projektis, mille tulemu-sena loodi GIS andmebaas, mis on aluseks edasisele metsa-de kaitse planeerimisele. FSC grupisertifitseerimise projekti käigus avaldas Rakvere Metsaühistu soovi oma metsad FSC loodushoiu reeglite järgi sertifitseerida, see saab eeldatavasti teoks 2004. aastal.

Rahastajad: Soome ja Rootsi WWF

Mets

Koostöös Maailma Looduse Fondiga (WWF) (teevad enamus Euroopa Liiduga liitunuid maid Natura 2000 loodushoiualade kohta oma nimekirja ehk varinimestikku). Keskkonnaorganisatsioonide poolt koostatuid varinimestikke saab Eu-roopa Komisjon võrrelda valitsuste poolt esitatud ametliku Natura alade nimekirja ja kaardimaterjalidega ning kasutada neid vajadusel alternatiivse teadusliku allikana valitsusega läbirääkimistel, kui Natura elupaiku ei ole piisavalt tõhusalt kaitse alla võetud. Eesti Natura alade varinimestiku moodustamiseks tehakse koostööd Eesti Ornitoloogiaühingu, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Eesti Loodus-hoiukeskusega, Keskkonnaorganisatsioonide Natura alade nimestik valmib 2004 aasta jooksul. Lõlikult kinnitatakse Natura alade nimekirjad alles tõe-näoliselt 2006. aastal

Projekti on toetanud WWF-Austria

Natura 2000 VarinimekiriELF osaleb partnerina Karula Rah-vuspargi projektis “Natura 2000 bio-toopide alalhoidmine Karula rahvus-pargis”, mida finantseerib Euroopa Liidu LIFE-Nature programm. Projekt algas 2002. aastal ja kestab 2004. aas-ta lõpuni. LIFE projekti eesmärkideks on rukkiräägu ja väike-konnakotka toitumis- ja pesitsemisalade soodsa seisundi säilitamine, poollooduslike avatud maastike säilitamine kokku 350 hektaril. Samuti on eesmärkideks kohalikele elanikele alternatiivsete sissetulekute pakkumine ning turismi suunamine ja elavdamine.

Karula LIFEHülged on olnud mereäärsetele inimestele toeks aastatu-handeid, nende loomade olulisus on ära märgitud nii kau-banduses kui kultuuris. Tänapäevaks on väärtushinnangute muutus kaasa toonud ka suhete jahenemise ning endine austus on asendunud suuresti ükskõiksuse või kohati suisa vihkamisega. Merelooduse tippkiskjana on hülged otseselt mõjutatavad kalandusest ja keskkonnareostuse koormus-test. XX sajandil on Läänemere hüljeste arvukus vähenenud rohkem kui viiskümmend korda ja täna tundub paljude-le ekslikult, et need loomad on hävingust päästetud. ELFi hülgetööde kolmteist aastat on näidanud, et hallhüljeste arv meie rannikul kasvab väga aeglaselt, loomi nöögivad jääva-bad talved, pahatahtlikud inimesed ja kalapüünised. Eesti hallhülged on osa Läänemere suurest hallhüljeste rahvast kes siin kandis ka enamuses poegimas käib. Nii on

meie hülgeid ajuti Rootsis ja Taani hülgeid ajuti meie rannas ujumas. Viigerhüljes on väikeste rühmadena püsima jäänud veel Soome lahe sopis ja Väinameres, 2003. aasta loendus näitas, et arvukuse langus ületab kümnendikku aastas. Mis meie hülgeid vaevab, et ole täna veel täpselt teada, sest vä-hearvuka looma tervise uuringud on väga vaevalised ja täit teadmist kalanduse mõjust keskkonnale raske uurida. Meie randades elavad mõned sajad viigrid on omaette väikesed rahvakillud, keda kadumise korral mitte kusagilt mujalt siia asemele tuua või meelitada ei ole. Nende tulevikule on ohuks või tagatiseks meie tarkus suunata merekaitse ja ka-sutusega seotud tegevusi. Vastutus nende loomade ees on rahvusvaheline ja Eesti on Läänemere ruumis võimas hül-geriik – ELFi projektide tulemusi kasutatakse kodumaal ja kogu maailmas.

Hülged

LIFE -poollooduslike koosluste taastamineKoostöös Soome WWFiga taastas ELF Viidumäel ja Tagamõi-sas 8,3 ha puisniite, milles osalesid looduskaitsjad Soomest ja Rootsist. ELF korraldas nende hooldamist 2001-2003. Ühtla-si käisid projekti raames eesti looduskaitsjad abiks Rootsis ja soomes sealsete puisnitude taastamisel.Taastatud puisnii-tude hooldamist Saaremaal jätkatakse riiklike toetustega. Kohalikule talunikule Leonhard Merile osteti projekti rahadega väiketraktor ja niiduk puisniitude hoolda-miseks. Rahasliselt toetas Euroopa Liidu LIFE

programm läbi Soome WWFi.

LOODUSKAITSE PROGRAMM

16 1716 17

ELFi eesmärgiks selle programmi raames on inimeste lähemale viimine looduse-le erinevate huvitavate tegevuste kaudu. Tõeline looduse tundmine ja armastamine saab alguse looduses viibimisest. Peaqme oluliseks ka mitmekülgse ja põjaliku kesk-konnainfo pakkumist meedia vahendusel.

ELF alustas Eesti metsade olukorda tutvustavate rat-tamatkade seeriaga 2000 a. sügisel 2003. a. toimusid rattaretked Põlva- ja Tartumaale. Matkade käigus uuriti, mida mets inimesele peale puidu veel pakub – marju, ravimtaimi, samblavärve, tõrva, laaste, vih-tu, luudasid, vaikust, puhkevõimalusi - kuid tugev vihmasadu takistas kõikidesse sihtkohtadesse jõud-mast. Aastal 2004 toimuvad matkad Jõgevamaale ja Ida-Virumaale. Optimaalne osavõtjate arv on kuni 125 inimest. Rattaretkede raames tehakse alati ka looduskaitselisi talgutöid.

Rahastajad, abistajad: Oma toetust ja kaasabi mat-kade läbiviimisel oleme saanud Riigimetsa Majanda-mise Keskuselt, Edelaraudteelt, WWFilt, Regiolt, SA Tartumaa Turism, ja KIKilt. Sisulise poole pealt on kohapeal abiks olnud erinevate kaitsealade, keskkon-nateenistuste, RMK esindajad, maaomanikud ja hu-vigruppide esindajad.

Rattaretked

Loodusvaatluste projektile oli 2003 aasta järjekorras kolme-teistkümnes. Toimusid traditsioonilised vaatlused rannikul, järve- ja jõeääres ning metsas, seda nii kevadel kui sügisel. Vaatluslehed saatsid ära 42 kooli ja osalejaid oli ca 1600 õpi-last, seega on osalejate arv sama, mis paaril viimasel aastal. Osalejaiks olid 1- 12 klassi õpilased, ehkki sihtgrupiks on põhikooli vanema astme õpilased. Toimus kolm kursust õpetajatele, kus osales 75 õpetajat. Värskenduseks on valminud vaatluslehed pargiuuringu-teks ja ühe konkreetse puu vaatlemiseks ning juhendmater-jal õpetajale. Esialgne huvi on olnud suur, sest metsamineku võimalused on linnakoolide õpilastel kasinad võrreldes par-gikülastusega. Viimane võib heal juhul mahtuda ka kooli-tunni raamesse. Hariduses on mistahes tegevuse mõju või tulemus näha alles aastate pärast. Pärnumaa 6-klassilise koolitüdruku Aino- Silvia, kes on osalenud looduvaatluste projektis alates 1. klassist mõte: “Järgmisel aastal uutesse koolidesse minnes ei tehta enam loodusvaatlusi, kuid mälestus ja elamused jää-vad alatiseks meelde.”

Loodusvaatluste projekt / Reet Kristjan

Talgureisidel saavad inimesed läbi looduskaitseliste tööde d aimu looduskaitse igapäevaste ja vajalike tööde sisust. Sel-lele lisanduvad vaatlusretked loodusesse. Talgutest võtavad enamasti osa kaitseala töötajad, kellega suheldes leiavad se-letust ka looduskaitse päevaprobleemid. Talgutesse on kaasatud ka kohapeal elavad talunikud ja teised elanikud.ELF alustas talgu- ja loodusreiside korraldamist 1998. aastal ühe avalikkusele suunatud projektina. Alates 2000. aastast on korraldatud ka rattamatku. 2003. a. toimus 24 talgureisi, osavõtjate arv oli 756 ja tal-gutöid on tehti kokku ~3375.5 inimtöötundi. Organiseeriti 4 loodusreisi välismaistele partnerorganisatsioonidele Hol-landist ja Soomest, mille tulust toetati ka talgureiside läbi-viimist. 2002. a.talguüritustes (septembrini 2002 kokku 16-s sihtkohas) osales kokku 270 inimest, inimtöötundides tehti tööd ligikaudu 2000 tundi.

2004. aastal on plaanitud talgureiside läbiviimine: 25-30 talgureisi ja jätkuv töö vähemalt 20 looduskaitsealal üle Ees-ti. http://reisid.elfond.ee/

Rahastas: KIK, osalustasud.Koostööparnerid aastal 2003:Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ), Matsalu LKA Nigula LKA, Laidevahe LKA, MTÜ Laidevahe Loodus, Karula RP, Soomaa RP, Lahemaa RP, Hiiumaa Kaitsealade Administrat-sioon, Otepää Looduspark, Eesti Hobuse Kaitse Ühing, British Trust for Conservation Volunteers (BTCV), Eesti Rahva Muu-seum, Kiideva küla klubi, Hobulaiu maaomanikud, Viruna turismitalu, Soomaa.com, Keri Selts, Eesti Meestelaulu Selts, MTÜ Maremark, Valjala vald, Läänemaa, Saaremaa, Pär-numaa, Tartumaa ja Viljandimaa Keskkonnateenistused, Keskkonnaministeerium Looduskaitse osak., Veeteede Amet, WWF-Finland, Nõmme Noortemaja jt.

Talgureisid

Rohelise Värava uudisteagentuur www.greengate.ee alus-tas tegevust 1999. aastal. Nelja aasta jooksul on lisandunud kord nädalas eetrisse minevad raadiosaated Kuku Raadios ja Raadio4-s (vene keeles) ja Rohelise Värava trükiväljaanne- 8 lk, ilmub kord kuus Maalehe vahel, tiraaz ligi 44000 ek-semplari. Rohelise Värava paberväljaandes on lisaks uudis-tele, arvamus- ja väliskülgedele ka teemaatilised küljed nagu säästlik elu, mets ning energia. Viimastel aastatel on Roheline Värav teinud oma aren-gus olulise hüppe, mis kulmineerus 2004.aasta märtsis, mil rakendus tööle uudisteportaali www.greengate.ee uus vee-biversioon. 2004. aasta mais külastas Rohelise värava in-ternetikeskkonda üle 600 inimese päevas ja see arv kasvab

pidevalt. Kasvanud on hüppeliselt ka uudisteportaali kasu-tamine teiste Eesti väljaannete poolt. Rohelise Värava uudi-seid vahendavad Eesti Päevaleht, Äripäev, Loodus ja paljud maakonnalehed. Tuleviku eesmärgiks on reporterite kaasamine igast maakonnast.Muutused on plaanis ka Rohelise Värava pa-berväljaandes. Alates 2004. aasta märtsist saab Rohelist Vä-ravat tellida ka eraldi. Rohelise Värava toetajate hulka kuuluvad hetkel RMK, Ragn Sells, Eesti Energia. Eesti Post võimaldas tavahinnast pisut soodsamat tellimusteenust. Samuti on meid omamoo-di abistanud mitmed väikefirmad, kes on ostnud Rohelise Värava veergudel reklaami.

Roheline Värav

LOODUSHARIDUS

2.-5. oktoobrini 2003 toimus esimene Matsalu rahvusvaheli-ne loodus- ja maaelufilmide festival Roheline Värav Lihula Vallavalitsuse, Matsalu Looduskaitseala ja Eestimaa Loo-duse Fondi koostöös. Festivali eesmärk on propageerida looduslähedast ja säästvat elulaadi. Matsalu looduskaitsealal toimuv festival oli ja saab ka edaspidi olema kohtumispai-gaks Ida ja Lääne filmitegijatele, kes tegelevad loodusega, inimesega looduses, põlisrahvaste elu ja pärimuskultuuri-dega. 2003-l aastal oli põhiprogrammis 23 filmi. Zürii andis peapreemia Tom Arnbomi (Rootsi, Uus-Meremaa) filmi-le “Siberi ellujääjad”, esimese auhinna Liivo Niglase filmile “Brigaad”, teise auhinna soomlaste filmile “Tuhat pilti lend-oravast” (reþ. Harri Paavola) ning venelaste filmile “Lume-lamba maa” (reþ. Vassili Sarana).

Toimus loodusfotopäev, mille jooksul Soome loodusfo-to tuntuimad mehed - Hannu Hautala ja Lassi Rautianien – tutvustasid nii uut fototehnikat kui loodusfotode tegemise kunsti. Järgnes elav arutelu loodusfoto teemadel. Loodus-fotopäeval osales enamik Eesti tuntud loodusfotograafe ja väga palju fotohuvilisi – nii, et Penijõe mõisa saal jäi kitsaks. Lihula kultuurimajas ja Penijõe mõisas olid üleval mitmete Eesti ja Soome loodusfotograafide põnevad näitused. Festivalil toimusid Marani loodusfilmi ja Hannu Hautala loodusfoto töötoad, filmiretrospektiivid, mõttetalgud, eks-kursioonid Matsalu linnupaikadesse Festivali ajal olid üle-val näitused ka Eesti ja Soome tuntumate loodusfotograafi-de loomingust. Festivali heale õnnestumisele aitasid kaasa ELFi toetajatest vabatahtlikud Ivi Kääramees, Pille Peensoo ja Sanna Hämäläinen.

Matsalu fimivestival

18 1918 19

JÄTKUSUUTLIK ARENG

Laialdasemat vastukaja leidnud algatus oli 2003. aastal Põ-hiseadusele muutmisettepanekute koostamine ning nendele allkirjade kogumine. ELFi ettepanekud Põhiseaduse muut-miseks olid: ELFi ettepanekul peab igasuguse Eesti riigi territooriumil toimuva tegevuse juures samaaegselt ning muu hulgas ar-vestama järgmisi tingimusi:▶ kõigi kohalike liikide elukeskkonna säilimine peab olema tagatud;▶ loodusvarasid tuleb kasutada nende taastekke ulatuses või sellises ulatuses, mille puhul loodusvarade kasutamise taga-järjel ei häirita looduslikke protsesse (muuhulgas ka kliima-protsesse) pöördumatul või arvatavalt pöördumatul moel;▶ nii praegu kasutatavad kui eeldatavalt tulevikus kasutusse tulevad loodusvarad peavad olema riigile teada (kontrollita-

valt arvel), kaitstavad ning vajadusel kaitstud;▶ inimese tervis ja kvaliteetne elukeskond peavad olema ta-gatud seeläbi, et kõigi tervist ja keskkonda puudutavate ot-suste langetamisel lähtutakse ettevaatusprintsiibist, mis on rahvusvahelise keskkonnaõiguse aluspõhimõte; Põhiseaduse muutmise algatus on 2004. aasta maiks ko-gunud üle 1350 toetaja. Oleme tutvustanud ettepanekut Pre-sidendi kantseleile ja kõigile parlamendierakondadele peale Reformierakonna ja Rahvaliidu, kes pole selle teema vastu suuremat huvi üles näidanud. ELF jätkab allkirjade kogu-mist ja konsulteerimist parteide ning riigiametitega oma eesmärgi saavutamiseks.

Põhiseaduse muutmise kampaaniaKeskkonnaaruanne hakkab tasapisi kanda kinnitama nii välismaal kui Eestis. Projekti raames viidi läbi koolitused ja seminarid kooliõpilastega, kursus üliõpilastele, mõttevahe-tus valitsusväliste organisatsioonide seas, kirjutati keskkon-naaruande koostamise käsiraamat ettevõtetele ja organisat-sioonidele, analüüsiti keskkonnaarvestuse integreerimise võimalust majandusarvestusse, kirjutati keskkonnaaruande seadus ning tehti lobby-tööd Eesti poliitikute seas keskkon-naaruandluse seadustamiseks. Samuti koostati kõigi projek-tis osalevate partnerite ja rahastaja keskkonnaaruanne. Keskkonnaaruande projekti eesmärk on seda teemat Eestis laiemalt tutvustada ning jagada läbi käsiraamatu ELFi kogemusi keskkonnaaruande koostamisel. Probleemiks on ettevõtete ja organisatsioonide vähene teadlikkus keskkon-naaruande olemusest, selle vajalikusest ning võimalustest.

Koostatud keskkonnaaruanded, käsiraamat, analüüs ning keskkonnaaruande seadus on alus edasisele tööle. Maailmas on mitmeid riike, kus teatud ettevõtetele on keskkonnaaru-ande koostamine kohustuslik. Veelgi enam on levinud kesk-konna- ja sotsiaalaruannete vabatahtlik koostamine. Antud projekti tulevikueesmärgiks on teema veelgi laialdasem tut-vustamine ning keskkonnaaruandluse seadustamine Eestis. ELF on teinud keskkonnaaruanded Triibule, Elionile, Ava-tud Eesti Fondile, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasu-tuste Liidule ning Junior Achievement Arengufondile.

Rahastajad: Balti-Ameerika Partnerlusprogramm (BAPP), Partnerorganisatsioonid, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Junior Achievement Arengufond

Keskkonnaaruandlus

ELFi inimesed osalesid koos Taani ja Norra ekspertidega terve aasta vältel koolasaami ühistute arengukava välja-töötamisel. Arengukava kavandab edasisi tegevusi saami-de tervise, laste, hariduse, kultuuri, küttimise, kalastuse, põhjapõdraopidamise ja looduskaitse valdkonnas. Venemaa seaduste järgi on Põhjala väikerahvastel või-malik oma käsutusse tagasi taotleda neile traditsiooniliselt kuulunud maid. Koola saamide eesmärgiks ongi maade kasutusõiguse saamine, et oma traditsiooniliste eluviisi-de juurde tagasi pöörduda. Esimene saami ühistu on juba maad põhjapõdrakasvatuseks saanud ning on lootust, et ka teised kogukonnad saavad endale maad traditsioonili-seks kasutuseks. Samuti aitas ELF Koola poolsaarel asutada Saami Looduse Fondi, mille tegevuse eesmärgiks on Koola poolsaare ja saamidele tähtsate piirkondade loodusväätuste kaardistamine ja edasine kaitse.2004. aastal jätkub ELFi tegevus Koola poolsaarel, mille käi-gus arendatakse koolasaami organisatsiooni “Puhtad Lät-ted”, korraldatakse 2004. aastal maaküsimusi puudutav õi-gusseminar ning järjekordne konverents “Maa ja inimesed”.Koola saami projektide toetajad on Taani ja Eesti Välismi-nisteerium.

Saami kogukonna toetamine Venemaal Eesti esimene TaaskasutuskeskusHeateo Sihtasutuse, Caritase ja Eestimaa Looduse Fondi koostöö tulemusel avati 15. mail 2004 Tallinnas Eesti esi-mene Taaskasutuskeskus. Taaskasutuskeskuse tegevuseks on inimestelt üleliigsete, kuid kasutuskõlblike esemete kokkukogumine, nende korrastamine riskinoorte tööõp-peklassides ning uuesti kasutusse saatmine. Taaskasutuskeskuse juurde luuakse loodusklass, kus saab teavet keskkonnasõbraliku tarbimise kohta. Samuti käivitatakse mitme erineva töökoja tegevus, kus riskilapsed hakkavad meistri juhendamisel kasutatud materjalidest uusi esemeid tegema ning ka toodud asju parandama. Tallinna inimesed saavad sinna tuua oma kodus üle-liigseks jäänud asju nagu riided, majapidamistarbed, möö-bel, raamatud ja keskusesse toodud asju ka odava hinnaga osta. Keskuse esimesed suurkorjandused viidi läbi Hansa-pangas, EMTis ja Elionis. Kogu tulu, mida Taaskasutuskes-kus toodab, läheb heategevuseks, loodushariduse projekti-de toetuseks ja riskinoorte tööõppeks. Esialgu on keskus avatud igal laupäeval kl 11-17, Pai-de tn 7 (Äripäeva maja taga). Järgmised keskused avatakse Tartus ja Ida-Virumaal veel 2004. aasta jooksul.

Projekt algas 2002. aasta suvel. Sama aasta sügisel viidi läbi kõikide Teaduspargi majas ruume rentivate firmade töötajate jäätmekäitlusalane koolitus ning tut-vustati loodavat süsteemi. Iga firma organiseerib oma ruumides jäätmete lahus-kogumise ise, ühine on kõikidele rentnikele väline jäätmejaam, kus kogutakse eraldi vanapaberit ja pappi, klaas-, plast- ja metalljäätmeid ning sorteerimata jäätmeid. Ohtlikest jäätmetest on organiseeritud vanade patareide kogumine. Kõik teised ohtlikud jäätmed tuleb ohtlike jäätmete käitlejatele üle anda igal firmal endal. Jäätmekäitlusprojekti eesmärgiks on Tartu Teaduspargi ühtse jäätmekäitlus-süsteemi loomine. Probleemiks on see, et väga vähesed asutused järgivad Tartu linna jäätmehoolduseeskirja. Jäätmehoolduseeskirja täitmine nõuab teatavaid ümberkorraldusi jäätmete kogumises ja käitlemises, mida tänu kogemuse ja info puudumisele ei osata sageli teha. Kõige suuremaks saavutuseks on see, et ühtne jäätmekäitlussüsteem toimib senini. Biolagunevate jäätmete kompostee-rimine välises jäätmejaamas sõnniku-usside abil lõpetati selle projekti raames ära ja komposter anti üle ühele Tartu koolile hariduslikel eesmärkidel. Tulevi-kueesmärgiks on süsteemi jätkuv käigushoidmine ja jäätmekoguste vähenda-mine.

Rahastajad, abistajad: REC-Estonia, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo, SA Tartu Teaduspark

Ühtne jäätmekäitlussüsteem Tartu Teaduspargis

ELF koostab Kaitseministeeriumi tel-limusel tema haldusalale keskkonna-kava, mis hõlmab soovitusi loodus-väärtuste kaitseks ministeeriumile kuuluvatel maa-aladel. Samuti hõl-mab kava Kaitseministeeriumi sisest keskkonnajuhtimist, keskkonnaaru-andlust ja ökoloogilist planeerimist. Kavas püstitatakse ministeeriumile detailsemad keskkonnaeesmärgid 2004-2005. aastaks ja pikemas pers-pektiivis kuni 2010. aastani. Pärast kava valmimist jätkatakse koos-tööd kava täitmisel, mille raames algatataks uusi projekte ja antakse ministeeriumile jooksvalt nõu kesk-konnasõbralikumaks toimimiseks. Rahastajaks on Kaitseministeerium

Kaitseministeeriumi keskkonnakava

166

15

4

5

20

3

187

21

7

13

166

15

4

5

20

3

187

21

13

20 2120 21

Väinamere ühisprojekti raames toodi detsembris 2003 Root-sist Eestisse puhtatõulisi aberdeen-anguse tõugu lihaveiseid; augustis 2003 toimus loodusõbraliku karjatamist tutvustav ja looduskaitses “tööd teinud” lihaveiste turustamisvõima-lusi ja lahendusi otsiv seminar Penijõel, millest võtsid osa nii projektiala talunikud, lihatöötlejad kui huvilised kaugemalt. Rootsi talunike, keskkonnakaitseorganisatsiooni WWFi ja lihatöötlejate ühiseid kogemusi looduslikult väärtuslike alade karjatamisest ja neilt aladelt pärineva liha müümist eraldi kaubamärgi all jagas ICA peadirektor Peder Larsson Rootsist. Esimeste Matsalu rannaniitusid hooldanud kvaliteetloo-made liha on jõudnud Ammende Villa kaudu tarbijateni. ELFi eestvõttel käivitus meedias diskussioon geneetili-selt muundatud organismide teemal, mis oli ajendatud 14 keskkonnakaitse-, mahepõllumajandus- ja tarbijakaitseor-

ganisatsiooni ühisest vastuseisust GM maisi kasvatamisele Eestis. Ühispöördumises toodi ära ka vastuolud tollases sea-dusandluses, millele viidates võeti ka maisi turustamiseks taotletud luba menetlusest tagasi. Uut GMO-de keskkonda viimise seadust kommentee-ris ja täiendas ELF põhjalikult (ettepanekud esitati ühisena EKO poolt). Tehtud ettepanekuid arvestati üksnes osaliselt, positiivseks võib pidada keskkonnaorganisatsioonide esin-dajate määramist uue geenitehnoloogiakomisjoni koosseisu (see juhtub 2004 aprillis-mais). Maaelu arengukavasse tehti 2003 aasta jooksul mitmeid täiendus- ja parandusettepanekuid, mis esitati enamasti koostöös Keskkonnaühenduste Kojaga. Tihenes koostöö Eesti põliste koduloomatõugude pida-jate organisatsioonidega. Peeti ühiseid ümarlaudu ja esitati projektitaotlusi.

Loodussõbralik maaelu

Muhu saare ja mandri vahel asuval Kesselaiu looduslikult kaunil ja mitmekesisel saarel elab juba aastaid üks perekond, kes ühtlasi kannavad hoolt kogu saare eest erit suvisel tu-rismihooajal. ELF paigaldas saareelanike majja väikese tuu-legeneraatori ja päikesepaneeli ning 12V elektrivõrgu, mis parandas oluliselt osa aastast muust maailmast eraldatud inimeste elutingimusi. Saarele osteti ka väiketraktor koos niidukiga saare maastike hooldamiseks ja koristustööde hõlbustamiseks.

Kesselaiule ja Lalli sadamaase Muhus paigaldati projekti abil prügikonteinerid ja infotahvel. Turistide tekitatud prü-gi äravedu hakkab korraldama edaspidi korraldama Muhu Vallavalitsus ja Lalli OÜ. ELFi korrldamisekl on külastanud saart korduvalt Ingli-se saatkonna töötajad, Inglise saadik ja saatkonna külalised. Saarenike toetav projekt sai paljus teoks just Inglise suur-saatkonna toetusel ja DEFRA fondi rahastamisel

Kesselaid

Keskkonnaõigusabi projekti põhitegevuseks on tasuta õi-gusabi andmine üksikisikutele ja mittetulunduslikele orga-nisatsioonidele. Eesmärgiks on saavutada keskkonnaorga-nisatsioonide ja üksikisikute suutlikkus keskkonnaotsuste menetlustes osalemisel ning üksikisikute teadlikkuse kasv võimalustest keskkonnaotsuseid mõjutada. Üldisemaks eesmärgiks on saavutada olukord, kus keskkonnaotsuste te-gemisel küsitakse erinevatelt huvigruppidelt arvamusi ning selle avaliku arvamusega ka arvestatakse. Õigusabi andmi-ne toimub läbi suulise konsulteerimise, kirjalike arvamus-te andmise, kirjalike dokumentide koostamise ning kohtus esindamise. Projekti heaks töötab hetkel üks jurist, kes saab abi vabatahtlikelt. Projekt tegeles keskkonnaõiguse monitoorimisega, osa projektist hõlmas endas ka planeeringute järelevalve. Kom-menteeriti mitmeid olulisi seaduseelnõusid/seaduseid (loo-duskaitseseadus, planeerimisseadus), toimus töö õigusloo-mega (geneetiliste ressursside seadus). Õigusabitaotluste arv viimase 2 aasta jooksul on olnud ca 200. Taotluste alusel on algatatud 13 kohtuasja, millest 5 on lõppenud (neist 2 kohtuvõiduga, 2 kohtuvälise kokkulep-

pega ning ühe kaotusega). Suurimaks võiduks on seniajani Eesti Looduskaitse Seltsi ja 4 Pärsti valla elaniku esindami-ne nn Jämejala pargi kohtuasjas, kus saavutati kohtuvõit Riigikohtus. Projekti tulemusena on tekkinud kaks olulist Riigikohtu lahendit, mis suunavad keskkonnaõigusaktide tõlgendust planeerimise ning keskkonnamõju hindami-se valdkonnas. Anti välja trükis „Keskkonna õigus“, kuhu koondati ülevaade tegutsemisaja viis olulisemast juhtumist. Meediatähelepanu tõttu on suurenenud inimeste teadlikkus keskkonnaasjadest ning võimalustest mõjutada nende elu-keskkonna jaoks olulisi otsuseid. Tulevikus on eesmärgiks kujundada toimiv keskkon-naõiguse keskus, kus peale õigusabi osutamise tegeldaks keskkonnaõiguse monitoorimisega, antaks abi ja tuge sea-dusloomes osalemiseks ning toimiks koostöö nii välismaiste kui Eesti enda keskkonnaõiguse spetsialistidega. Rahastajateks on olnud Euroopa Liidu Phare 2000 prog-ramm ning Balti-Ameerika Partnerlusprogramm, mida fi-nantseerivad ühiselt Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheli-se Abi Agentuur ja Avatud Ühiskonna Instituut.

Keskkonnaõigusabi projekt / Kärt Vaarmari

22 2322 23

24 2524 25

sertifikaadi nõuetele. Tartus kahe inimesega alustanud kontor on tänaseks ava-nud oma sertifitseerimisbürood Lätis, Leedus, Poolas, Venemaal. NEPConis töötavad koos taanlased, eestlased, poolakad, ameeriklased, sakslased, rootsla-sed, venelased, lätlased, leedukad. Teistest sertifitseerimisfirmadest eristab NEPConi see, et ta on mittetulun-duslik ja palkab oma töötajateks kohalikke võimalikult rohelise taustaga inime-si. Kõikides riikides teeb NEPCon tihedat koostööd kohalike looduskaitsjatega ja enamus NEPConi töötajaid omab eelnevat looduskaitse organisatsioonis töö-tamise kogemust. www.nepcon.dk

25

Peter on rahvuselt taanlane, elab alates 1994. aastast valdavalt Eestis. 1999. aastal tuli Peteril mõte asutada Taani keskkon-nakaitse organisatsiooni NEPConi tütarorganisatsioon Eestis. Nii loodigi Peteri eestvõttel ja ELFi kaasabil NEPCon Eesti, mille peamiseks tegevuseks täna on metsade ja puidutoodete sertifitseerimine loodussõbralikkust kinnitava FSC sertifikaa-diga. Tootele omistatud FSC sertifikaat annab tarbijatele kinnituse, et toote valmistamiseks kasutatud puit ei pärine illegaal-setest allikatest. Samuti annab sertifikaat tunnistust sellest, et puidu päritolu metsa on majandatud loodushoidlikult ning põlisrahvaste õigusi rikkumata. NEPCon väljastas ka Eesti esimesed FSC sertifikaadid erametsaomanikule Lembit Laksile ja Riigimesta Majandamise Keskusele. Täna koordineeritakse NEPCon Eesti Tartus asuvast väikesest kontorist metsade sertifitseerimist Skandinaavias, Ida-Euroopa riikides ja Venemaal. NEPCon on sertifitseerinud ja kontrollib 4,5 miljoni ha metsa majandamise vastavust FSC

Peter Feilberg - mets

Mõneda aasta tagasi otustas Gilleke kolida Saaremaale Triigi külla ja pühendada põhiosa oma ajast eesti maalammaste otsi-misele, kasvatamisele ja kaitsmisele. Gilleke Eestist leidnud üle saja maalamba tunnustega isendi. Kui ametnikud kahtlevad Gillekese tegevuses, siis väljaspool Eestit on juba tekkinud järjekord meie maalammaste omandamiseks. Ametkondade leigus ja bürokraatia maalamba olemasolu tunnistamiseks Gillekest ei heiduta. Gilleke leiab et “maalambad on igatahes kasulikud, ainult et eestlased on unustamas lambaliha söömist ja vill on mõnede tagurlike põllumajandusspetsialistide õhu-tusel muutumas tüütuks kõrvalproduktiks”. Gotlandil käies nägi ta, et nende maalambad on koguni nii kasulikud, et kau-

Gilleke Kopamees - maalammas

ni kohaliku käsitöö kõrvalt jätkub maalammmaste villa veel Eestissegi saata. Eesti kohalike loomatõugude säilitamine on eriti oluline ka looduskaitse seisukohalt, kuna siin välja ku-junenud kohalikud loomatõud on vastupidavad meie klii-mas, ning sobivad hästi kõrge väärtusega poollooduslike koosluste hooldamiseks.

INIMESEDSiin tutvustame Teile põgusalt inimesi, kelle aktiivne tegevus ja pealehakkamine on aidanud loodust kaitsta ja maailma muuta.

Marko Kübarsepp - hunt

Marko igapäevatööks on huntide tegevuse uurimine looduses. Suurema osa oma päevades veedab ta mööda metsi ja rabasid hundijälgi ajades vahel ka hundiulu abil hallivatimeestega suheldes. ... aastat kestnud huntide elu jäl-gimise tulemusena tunneb ta paljusid Eesti hunte jälgipidi ja mõnda ka nägupidi. Talle on teada, kui mõni vanahunt on koos paari nooremaga hõivanud uue territoo-riumi, millised hundid on auto alla jäänud või millised tapetud jahimeeste poolt, mil-line hundikari on piisavalt elujõuline, et küttida kitsede kõrval ka põtru. Samuti teab ta mõndagi huntide kõige intiimsemast poolest- poegade ilmaletoomisest. Marko eesmärgiks on võimalikult palju teada saada huntide hinge- ja igapäevaelu kohta. Sest ilma selleta pole võimalik õigesti kavandada inimeste käitumist nende suhtes. Praegu pole Eestis elavatel huntidel Marko sõnul kõige paremad päevad- liiga palju kütitakse vanu hunte, kes on just hundiühiskonna selgrooks. Vanahuntide laskmise asmel peaks Marko meelest küttima rohkem noorloomi. Eesti huntide tagalas Venemaal on aga asutud huntide arvu-kust vähendama mürksööda abil, mis avaldab otsest mõju ka Eesti hundipopulatsioonile.

26 2726 27

Eva on kujundus- ja trükifirma Triip asutaja ja juht. Triip on ELFiga koostöös juba aastaid kat-setanud erinevaid ökotrüki võimalusi. ELFi tellimusel Triibu poolt valmistatud ühte esimest taaskasutatud paberile tehtud trükist tabas tagasilöök – trükimasinale tuli teha kulukas re-mont. Kuid vaatamata sellele on Triip muutunud aasta aastalt üha rohelisemaks ettevõtteks. 2002. aastal kolis Triip uude ökoloogiliselt renoveeritud kontorihoonesse, Triibu uute trü-kimasinate soetamisel arvestati sellega, et oleks võimalik trükkida ka looduslike trükivärvi-dega. 2003. aastal tuligi Triip välja Eesti turul täiesti uue Rohelise Trükise teenusega, mille kvaliteet ei erine tavatrükistest. Rohelise Trükise valmistamisel kasutatakse taaskasutatud või FSC sertifikaadiga paberit, taimsetest õlidest ja vaikudest valmistatud trükivärve. Triibu kontoris tehakse aasta aastalt pingutusi selleks, et kogu töö oleks võimalikult loodusõbralik- jäätmete käitlemine, keskkonnakava väljatöötamine ja rakendamine, töötajate ühine osale-mine puuistutamistalgutel, Rohelise Energia ostmine trükikoja tarbeks. Täna moodustavad Rohelised Trükised 5% trükikoja käibest, kuid Eva sooviks on see, et ühel heal päeval on ena-mus Triibu toodangu puhul kasutatud maksimaalselt loodussõbralikke värve ja pabereid.

Eva Peedimaa - ettevõtja

Ülle on avalikkusele tuntuks saanud jämejala pargi kaitseks väljaastujana. Parki vangla rajamist toetava valla ja pargikaitsjate üle aasta kestnud kohtuvaidlus lõp-

pes Riigikohtus 2003. aasta lõpul, milles Riigikohus andis õiguse kohalikele loodus-kaitsjatele.

Ülle sai Jämejala pargi raiumise plaanidest teada juhuslikult tund aega enne vas-tavat avalikku arutelu. Aedniku hingega ja puid armastava inimesena tundusid Justiits-

ministeeriumi ja Valla plaanid raiuda maha 456 puud ja põõsast Jämejala pargis täiesti arusaamatuna. Vaatamata Justiitsministeeriumi ja vallavalitsuse survele ning kohtukaotusele

esimese astme kohtus, suutis Ülle koos paljude teiste loodussõpradega tõestada lõpuks pargi raiu-mise põhjendamatust ja selle olemasolu tähtsust kohalikele inimestele. Tagantjärgi peab Ülle palju energiat ja isiklikku raha kulutanud võitlusest saadud suurimaks kogemuseks positiivset teadmist, et tegelikult on meie ümber väga palju loodust armastavaid ja abivalmis inimesi. Pargi kaitseks andsid allkirja üle 300 ko-haliku inimese. Ülle on veendunud et kõik negatiivse kaalub üles toetus ja positiivne tagasiside paljudelt tuttavatelt ja täiseti tundamtutelt inimestelt üle Eesti.

Ülle Kuldkepp - looduskaitsja

Nastja Pertsjonok - vabatahtlik

Nastja on hariduselt Taani filoloog kuid hingelt üdini roheline. Juba üheksakümnendate alguses vae-se ida- eurooplasena Taanis õppides ostis ta sealsetest poodidest vaid ökomärgisega muust kaubast oluliselt kal-limaid tooteid. Pikaajalise Tartu Supilinna elanikuna muretseb ja tegut-seb ta selle nimel, et Supilinna rohelist puulinna miljööd ei hävitaks sinna plaanitavad uusehitised. Nastja on aastate jooksul viinud ennast kurssi mahetpoidu ja mahetootmise ning geneetilselt muundatud organismide te-maatikaga. Selle tulemusena on Nastja jõudnud veendumusele, et kemikaali, mürkide ja geenmuundatud organismide vaba põl-lumajandus on ainus mõistlik valik nii Eestile kui kogu maail-male. Alates 2003. aasta kevadest on Nastja töötanud vabataht-likuna ELFi ja teiste kodanikeorganisatsioonide GMO vastase kampaania heaks, aidates korraldada valikkust teavitavaid üritusi ja koguda ning levitada geenmuundamise riskide kohta käivat infot. Kindlasti soovib Nastja, et tema veel välja valimata ja ostmata talu ümber Setumaal ei laotata massiliselt mürke ega kemikaale, rääkimata geenmuundatud põllukultuuride kasvatamisest.

Ülle on avalikkusele tuntuks saanud jämejala pargi kaitseks väljaastujana. Parki vangla rajamist toetava valla ja pargikaitsjate üle aasta kestnud kohtuvaidlus lõp-

pes Riigikohtus 2003. aasta lõpul, milles Riigikohus andis õiguse kohalikele loodus-kaitsjatele.

Ülle sai Jämejala pargi raiumise plaanidest teada juhuslikult tund aega enne vas-tavat avalikku arutelu. Aedniku hingega ja puid armastava inimesena tundusid Justiits-

ministeeriumi ja Valla plaanid raiuda maha 456 puud ja põõsast Jämejala pargis täiesti arusaamatuna. Vaatamata Justiitsministeeriumi ja vallavalitsuse survele ning kohtukaotusele

esimese astme kohtus, suutis Ülle koos paljude teiste loodussõpradega tõestada lõpuks pargi raiu-mise põhjendamatust ja selle olemasolu tähtsust kohalikele inimestele. Tagantjärgi peab Ülle palju energiat

Ülle Kuldkepp

28 2928 29

30 3130 31

Kiira Aaviksoo, Kriste-Triin Adamberg, Maris Aleksashin, Raul Altnurme, Ene Altsaar, Eva-Maria Artus, Gunnar Auksi, Kristi Aule, Maarja Aunap, Martin Joel Bachmann, Niall Benvie (Šotimaa), Andres Bester Biedermann, Eda Bilov, Toomas Birk, Maren Burkhardt (Saksamaa), Vello-Daivo Denks, Linda Einpaul (USA), Rein Endrekson, Marju Erit, Ester Ermel, Kristi Everst, Turid Farbregd (Norra), Indra Feldman, Lembit Gutman, Arvo Haas, Ain Haas (USA), Anneli Haljasorg, Maimu Halling, Hanna Ha-raka, Roger Harrabin (Suurbritannia), Sigurd Hauwert (Holland), Paula Help, Kristjan Herkül, Hanna Hinrikus, Jonathan Horwitz (Taani), Sanna Hämäläinen, Madis Häuser, Ülle Hödrejärv, Ermo Hüüdma, Katrin Idla, Rainer Ilisson, Lauri Inno, Heno Ivanov, Üllar Jaaksoo, Ülo Jaanisoo, Anu Jaanson, Heidi Jaegner (Saksamaa), Kalju Janikson, Kadri Janikson, Ülle Joala, Kaie Josing, Jaak Jõerüüt, Aap Jõeste, Kristiina Jõeste, Kat-rin Jõeste, Tarvo Jõeste, Pille Jänes, Malle Järve, Leo Kaagjärv, Enno Kaasik, Arvo-Ivar Kalbus, Helju Kalbus, Kuldar Kaljurand, Kaire Kallas, Lehti Kalme, Kärg Kama, Mart Kangur, Helle Karro, Kasemets, Liis Kasesalu, Külli Kasesalu, Mare Kask, Heiki Kask, Kaja Kattai, Hannes Kauts, Urve Keerd, Külli Keerus,, Krista Kerge, Raul Kern, Heli Kii-gemägi, Leelo Kingisepp, Galina Kinks, Kairi Kippar, Elise-Marit Kippar, Kristel Kippar, Eeva Kirsipuu, Elina Kirt, Ahti Kitsik, Tiiu Kitsing, Tauno Kivihall, Kleemann, Margit Kohjus, Ingrid Koitmäe, Tim Kolk, Liis Kolla, Valeri Koort, Gilleke Kopamees, Märten Kraav, Marin Kraft-Jaaksoo, Jüri Kristian, Märten Kross, Heinar Kukk, Ülle Kuldkepp, Indrek Kuuben, Anneli Kuuben, Killu Kuuben, Kaarel Kuurmaa, Gea Kõverjalg, Risto Käbi, Marika Käbin, Olari Kärmas, Orvi Käsper, Ivi Kääramees, Kristel Kääramees, He-len Käärik, Marek Kübarsepp, Margus Külasalu, Asko Künnap, Heidi Laanemäe, Aime Laidna, Merike Laidvee, Olaf Langsepp, Siim Lannes, Ester Leetmaa, Rein Lehtveer, Urmo Lehtveer, Hipe Karen Lehtveer, Kaisa Lepik, Mati Lepna, Ülle Lepp, Age-Li Liivak, Eve Liiver, Malle Lill, Märt- Matis Lill, Tõnu Loog, Erich Luht, Katrin Lumiste, Ene-Reet Maasik, Ingrid Maasik, Tarmo Mamer, Väino Mankin (Austraalia), Marika Mann, Moonika Marana, Anna Marana, Loit Maripuu (USA), Tanel Mazur, Margus Meho, Aita Meier, Pille Meinson, Marek Mengel, Ago Merila, Bill Meyer (USA), Suzanne Meyer Mittenthal (USA), Ülle Michelson, Ingrid Michelson, Sanjay Jaanus Mody, Hella Mõttus , Terje Mäepalu, Kristina Män, Mauri Mändoj, Mariliis Märtson, Kaarel Möldre, Katrin Möllits, Kaarel Nagla, Aita Neemre, Anette Host Nielsen (Taani), Asta Niinemets, Kristel Nikker, Mare Nittim, Margus Nurk, Rainer Nõlvak, Robert Oetjen, Tiina Oetjen, Jakob Oetjen, Stella Luisa Oetjen, Madli Ohaka, Karin Oolu, Maiken Orasson, Janne Orro, Ma-rek Padari, Helen Pahapill, Urmas Pail, Meelis Palover, Liis Palumets, Katrin Pantsoshnik, Ain Parmas, Andres Parmas, Priit-Kalev Parts, Piia Pedakmäe, Heidi Pedosk, Pille Peen-soo, Brit Peensoo, Regina Peepson, Piret Peiker, Helmi Pihelgas, Ingrid Piirsalu, Kadri-Liina Piirsild, Ave Pill, Varmo Pilt, Raul Pilv, Raul Pilve, Egon Plangi, Priit Pommer, Monika Prede, Kristjan Prii, Hans Priks, Elina Prints, Marek Martin Pulk, Lilie Pung, Ege Puumets, Helen Põldmäe (USA), Harri Põldsam, Irja Pärn, Peeter Pärtel, Veli Valentin Rajasaar, Kaspar Rammo, Eve Rand, Mare Randmaa, Tiina Randus, Salme Ratt, Helen Rebane, Peep Reidolf, Ardo Reinsalu, Katrin Reintop, Triin Reitalu, Siiri Ries, Pilvi Roht-la, Tim Rosta (USA), Maie Ruljand, Pille Runnel, Aivar Ruukel, Piret-Ann Salm, Jüri-Ott Salm, Tiina Salus, Sinikka Schönberg (Soome), Liina Seestrand, Leelo Sepp, Anu Siim, Erik Sikk, Elin Sild, Maret Sildala, Heino Sildala, Urve Sinijärv, Allan Sinimäe, Andres Siplane, Külli Sooden, Tiiu Soonvald, Tiiu Speek, Pille Strauss, Tiina Strauss (Taani), Tii-na Strauss Toomet, Al Strickholm, Katrin Stöö, Maarja Sukk, Bruno Suvi, Maarius Suvis-te, Kaire Sõmer, Artur Säde, Särg, Helli Taevoln-Kelk, Riina Tallo, Toomas Tamm, Olavi Tammemäe, Eha Tammi, Triin Tammi, Moonika Tammsalu, Tiina Tarkus, Meelis Tasur, Karl-Erik Tender, Kalev Tihkan, Kalmer Tikerpe, Siiri Timmerman, Peep Tobreluts, Lea Tobreluts, Taivo Tobreluts, Deivi Tobreluts, Mati Toom, Toomas Trapido, Tiiu Trei, Mee-lis Trepp, Liis Truubon, Kati Tsernovitski, Lauri-Indrek Tummeleht, Toomas Tutt, Margit Tuul, Lauri Tõnis, Inga Tõnisson, Mattias Tõnisson, Kristjan Tõnisson, Irene Tüü, Arvo Ukleika, Ave Unt, Helen Urbanik, Elsa Ustav, Kärt Vaarmari, Katrin Vaher, Eha Vahersa-lu, Veiko Vahul, Annes Vainamäe, Toomas Vaks, Ester Valdvee, Toomas Vanari, Merike Vardja, Priit Vassiljev, Henrik Veenpere, Hannes Veenpere, Karin Veermäe, Aita Veersa-lu, Urmas Veersalu, Aita Veersalu, Liina Velgre, Taimi Velström, Eha Veski, Kadri Vider, Kertu Vider, Katrin Vider, Valmo Vider, Ene Viht, Kalle Viik, Mats Vii, Rita Vii, Tõnn Viik, Veiko Vill, Alar Voitka, Epp Volkov, Egle Vulla, Hendrik Väli, Kadri-Ann Õunap

ELFi juhatus alates 2004. aasta veebruar:- piltidegaToomas Trapido, juhatuse esimeesJüri-Ott Salm, tegevjuht

Irja Pärn, finantsjuhtMart Jüssi, looduskaitse programmi juhtKärt Vaarmari, keskkonnajurist

Aile Villemson- büroojuhtKaia Lepik- maaelu Urmo Lehtveer- avalike suhete juhtLinda Valkna- turundusjuhtKarg Kama- rahvusvaline koostöö Lauri Lutsar- nahkhiired, arvutiadmi-nistraatorRainer Kuuba- metsaspetsjalist(kuni 2003 detsember)

Eerik Leibak- looduskaitse ekspertAnu Kõnnusaar- keskkonnaekspertMatis Mägi- looduskaitse ekspertSiim Kuresoo- loodusreisidErik Sikk- mereprojektidVeljo Runnel - loodushelidUudo Timm- lendorav

Toetaja aastamaks 50 kr pensionärid ja lapsed, 100 kr õpilased, 150 kr täiskasvanudToetajaks saab registreeruda täites ELFi kodulehel vastava ankeedi ja tasudes toetaja-maksu.

Sander Silm- peatoimetajaToomas Jüriado- ajakirjanikArni Alandi- ajakirjanikSilvia Lotman- ajakirjanik

Ylle Rajasaar- ajakirjanikKristiina Baum- ajakirjanikAndrey Tentyukov- ajakirjanik

Keskkonnauudiste agentuur Roheline Värav

ELFi juhatus kuni 2004 veebruar: ilma pil-tidetaRobert Oetjen, juhatuse esimeesToomas Trapido, Irja Pärn, Gea KõverjalgUrmo Lehtveer

ELFi nõukogu:Marek Strandberg- nõukogu esimees, kesk-konnaekspertAndres Haamer- KTK Overall presidentVootele Hansen Mati Kaal- Tallinna Loomaaia direktor

Jaan J. LeppikKaja Lotman- Matsalu Rahvuspargi teadus-direktorAnn Malts- Ilmamaa kirjastuse nõukogu liigeRainer Nõlvak- Curonia Research nõukogu esimeesAllan Selin-Kaminameister direktorAndres Tarand- Riigikogu liigeUrmas Vahur- Pärnumaa keskkonnateenis-tuse peaspetsialistKatariina Veem- Rootsi WWF programmi-juht