Eli Ja Mehhiko - Küsimused ja vastused · o Mehhiko piirangud ELi toiduainetele, o probleemid Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel Mehhikos; suurema hulga toodete

1 ec.europa.eu/trade @Trade_EU

Küsimused ja vastused

Aprill 2018

Üldine ülevaade .................................................................................................................................... 3

Miks peab EL Mehhikoga läbirääkimisi kaubanduslepingu üle? ............................................. 3

Kui suur on Mehhiko turg? Kui suur on ELi ja Mehhiko kaubavahetuse maht? ................... 3

Millised on ELi ja Mehhiko praeguse kaubanduslepingu puudused? ...................................... 4

Milline on uue kaubanduslepingu lisaväärtus? .......................................................................... 4

Mida soovivad EL ja Mehhiko läbirääkimistega saavutada? .................................................. 5

Lepingu sisu .......................................................................................................................................... 5

Millised on peamised lepingus käsitletavad valdkonnad? ...................................................... 5

Kuidas mõjutab leping kaubavahetust? ...................................................................................... 6

Kuidas mõjutab leping teenustekaubandust? ............................................................................ 7

Mõju ........................................................................................................................................................ 8

Kasu ........................................................................................................................................................ 8

Millised sektorid saavad lepingust kõige rohkem kasu? ......................................................... 8

Kas lisaks suurettevõtjatele aitab leping ka väikeettevõtjaid? ............................................ 8

Millist kasu saavad lepingust Euroopa tarbijad? ...................................................................... 9

Millist kasu saab lepingust ELi põllumajandussektor? ............................................................ 9

Kuidas toetatakse lepingu raames ELi toiduaine- ja joogisektori ettevõtjaid, kes

toodavad piirkonnale iseloomulikke (geograafilise tähisega) tooteid? ............................. 10

Kuivõrd avatakse lepinguga Mehhiko riigihanketurg? ........................................................... 10

Kuidas toetatakse lepinguga Euroopa loomeisikuid, innovaatoreid ja kunstnikke? ........ 10

Kuidas edendatakse lepinguga ELi ja Mehhiko vahelisi investeeringuid? ......................... 11

Probleemsed valdkonnad ................................................................................................................. 11

Kuidas aitab leping kaasa inimõigustega seotud probleemide lahendamisele Mehhikos?

........................................................................................................................................................... 11

Kuidas aitab leping kaitsta Euroopa standardeid, sealhulgas toiduohutusstandardeid?

........................................................................................................................................................... 12


Kuidas aitab leping tõkestada korruptsiooni? ......................................................................... 13

Kuidas aitab leping kaitsta inimeste õigusi töökohal nii ELis kui ka Mehhikos? ............. 13

Milline on lepingu keskkonnamõju? ............................................................................................ 14

Kuidas toetab leping kestlikku arengut muudes valdkondades? ......................................... 14

Kas lepinguga kohustatakse ELi riikide valitsusi erastama riigiettevõtteid või jagama

riigi omanduses olevaid monopole osadeks? ........................................................................... 15

Kas leping sisaldab viidet ettevaatuspõhimõttele? ............................................................... 15

Kas kestlikku arengut käsitleva peatüki nõuete täitmist on võimalik tagada?............... 16

Kuidas mõjutab leping avalikke teenuseid Euroopas? ........................................................... 16

Kuidas on lepinguga tagatud valitsuste õigus kehtestada avalikkuse huvides

õigusnorme? .................................................................................................................................... 17

Miks soovib EL lahendada Mehhikoga tekkida võivaid vaidlusi investeerimiskohtu

süsteemi raames? .......................................................................................................................... 17

Menetlus .............................................................................................................................................. 18

Kes otsustas alustada Mehhikoga läbirääkimisi kaubanduslepingu sõlmimiseks? ......... 18

Kui suur on valitud valitsuste ja Euroopa Parlamendi liikmete kontroll kogu

läbirääkimisprotsessi üle? ........................................................................................................... 18

Kuidas on komisjonil kavas tagada, et kõik saavad läbirääkimiste kulgu jälgida? ........ 19

Kuidas komisjon tagas, et kuulda võeti kõiki, keda leping mõjutab? ................................. 20

Millal alustati läbirääkimisi ELi ja Mehhiko lepingu ajakohastamiseks? Millal

läbirääkimised lõpevad? ............................................................................................................... 20

Mis toimub pärast seda, kui läbirääkimised on lõppenud? ................................................... 20

Kellel on lõplik otsustusõigus selle üle, kas leping jõustatakse või mitte? ...................... 21


Üldine ülevaade

Miks peab EL Mehhikoga läbirääkimisi kaubanduslepingu üle?

Pärast ELi ja Mehhiko üldlepingu jõustumist 2000. aastal on maailm muutunud.

Euroopa Liit:

on saanud juurde 13 uut liikmesriiki;

on arendanud edasi ühtset turgu;

võttis kasutusele euro.

Mehhiko:

on üks maailma kõige dünaamilisematest tärkava turumajandusega riikidest;

SKP elaniku kohta on püsivhindades kasvanud 20 %;

liitus OECD-ga.

1997. aastal allkirjastasid Euroopa Liit ja Mehhiko majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu. See sisaldas kaubandusosa, milles keskenduti peamiselt kaubavahetuse avamisele. Kaubandusleping jõustus 2000. aastal. Teenustekaubandust käsitlev lepinguosa jõustus 2001. aastal. Pärast peaaegu kahe aastakümne möödumist on aeg lepingut ajakohastada.

ELi ja Mehhiko kaubavahetus on juba mahukas:

kaubavahetuse maht 62 miljardit eurot (2017. aastal),

teenustekaubanduse maht 15 miljardit eurot (2016. aastal).

Mehhiko kui dünaamilise ja areneva majandusega riik, kus elab 128 miljonit inimest, kätkeb ELi ettevõtjate jaoks suurt potentsiaali ekspordi suurendamiseks.

ELi ekspordi ühe miljardi euro suurune kasv tähendab Euroopas ligikaudu 14 000 uut töökohta. Mida rohkem Euroopa ekspordib, seda rohkem töökohti on võimalik kaitsta ja luua.

Kui suur on Mehhiko turg? Kui suur on ELi ja Mehhiko kaubavahetuse

maht?

Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel on Mehhiko majandus (nominaalväärtuses) Ladina-Ameerikas suuruselt teisel ja kogu maailmas 15. kohal. Seal edendatakse ELiga sarnaseid väärtusi, sealhulgas rahvusvahelistel normidel põhinevat avatud ja õiglast kaubandust.


EL on Mehhiko kaubanduspartnerite seas suuruselt kolmas. Mehhiko on ELi Ladina-Ameerika kaubanduspartnerite seas suuruselt teine pärast Brasiiliat.

ELi ettevõtjate eksport Mehhikosse:

kaupu 38 miljardi euro väärtuses (2017. aastal),

teenuseid 10 miljardi euro väärtuses (2016. aastal).

Mehhikost pärit import:

kaupu 24 miljardi euro väärtuses (2017. aastal),

teenuseid 5 miljardi euro väärtuses (2016. aastal).

ELi ettevõtjad võiksid Mehhikost rohkem importida ja sinna rohkem eksportida, kui asjaajamine oleks lihtsam.

Millised on ELi ja Mehhiko praeguse kaubanduslepingu puudused?

2000. aastal ELi ja Mehhiko vahel jõustunud kaubandusleping on olnud ELi äriühingutele tulus. Paraku ei käsitleta selles mõningaid uusi ja olulisi ning praegu aktuaalseid kaubandus- ja investeerimisküsimusi samamoodi nagu muudes lepingutes, mille EL või Mehhiko on sõlminud pärast 2000. aastat.

Seega on mõlemal poolel kasutamata potentsiaali kaubavahetus- ja investeerimismahu suurendamiseks. Realiseerimata potentsiaali tulemuseks on

kõrgemad hinnad,

väiksem valik ja vähene innovatsioon ELi ja Mehhiko tarbijate jaoks ning

kaotatud võimalused luua ekspordiga seotud töökohti, mis on keskmiselt paremini tasustatud.

Milline on uue kaubanduslepingu lisaväärtus? Ajakohastatud lepingu eesmärk on veelgi lihtsustada eksporti ja investeerimist teineteise turgudele:

mittetariifsete tõkete kõrvaldamine:

o Mehhiko piirangud ELi toiduainetele, o probleemid Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel Mehhikos;

suurema hulga toodete (peamiselt põllumajandustoodete) tollitariifide vähendamine,

geograafiliste tähiste (ELi piirkondadele iseloomulikud toiduained ja joogid) kaitse,


uute teenuse- ja riigihanketurgude avamine,

Euroopa investeeringute kaitse tagamine Mehhikos.

Mida soovivad EL ja Mehhiko läbirääkimistega saavutada?

EL soovib, et Mehhiko kõrvaldaks Euroopa importi takistavad tarbetud tõkked ning ELi ettevõtjad saaksid rohkem eksportida.

Ühised eesmärgid on järgmised:

avada turud teineteise kaupadele, teenustele ja investeeringutele,

edendada suuremat majanduslikku integratsiooni,

tugevdada konkurentsivõimet,

tagada intellektuaalomandi õiguste kõrgetasemeline kaitse,

kõrvaldada tarbetud kaubandustõkked ning neid vältida ja vähendada,

tugevdada ELi ja Mehhiko koostööd, aidata kaasa ELi ja Mehhiko ühiste eesmärkide saavutamisele töötajate õiguste ja

keskkonna (kestliku arengu) valdkonnas, kujundada ülemaailmseid kaubanduseeskirju kooskõlas ühiste rangete

standarditega ning demokraatlike väärtuste ja õigusriigi põhimõtetega.

Lisaks nimetatud eesmärkidele on uue ajakohastatud lepingu sõlmimine selge märguanne, et nii Mehhiko kui ka EL on loobunud protektsionismist.

Lepingu sisu

Millised on peamised lepingus käsitletavad valdkonnad?

1. Tollitariifidest loobumine

Mehhiko poolt teatavatele kaupadele kehtestatud kõrged tollitariifid muudavad Euroopa tooted Mehhikos kalliks ja seega Mehhiko tarbijate jaoks vähem atraktiivseks.

Mehhiko on kehtestanud kõrged imporditariifid järgmistele ELi toodetele:

toiduained ja muud põllumajandustooted, kalandustooted.

Lepingu kohaselt loobub Mehhiko peaaegu kõigist nendest tollitariifidest ja tänu sellele:

suureneb Euroopa toodete konkurentsivõime Mehhiko turul ning Euroopa tootjatel ja eksportijatel on lihtsam oma kaupa Mehhikos müüa.


Kaubandusleping Mehhikoga aitab suurel määral lihtsustada Euroopa tootjate toodangu eksporti Mehhikosse ja saavutada, et järk-järgult tühistatakse aastas tollitariife rohkem kui 100 miljoni euro väärtuses.

2. Mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamine

Eeskirjad ja normid, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja standarditega või väljakujunenud tavadega, võivad tekitada lisakulusid ja takistusi ELi eksportijate jaoks.

Enamik ELi standarditest põhineb rahvusvahelistel standarditel, kuid Mehhiko omad on neist sageli erinevad.

See muudab müügi ELi eksportijate jaoks keeruliseks ja kulukas, sest nad peavad Mehhiko turgu silmas pidades võtma kasutusele eraldi tootmisliinid.

Lepinguga parandatakse seda olukorda enam kui 25 valdkonnas, kus kaubandustõkked Euroopa eksportijaid ja importijaid takistavad.

Kui Mehhiko muudab oma standardid ELi omadele sarnasemaks,

muutub Mehhikosse eksportimine ELi ettevõtjate jaoks hõlpsamaks ja suureneb rahvusvaheliste standardite tähtsus.

3. Selge sõnum maailmale, et EL ja Mehhiko loobuvad protektsionismist

Ajal, mil protektsionismisurve suureneb, saadaks ELi ja Mehhiko leping maailmale selge sõnumi, et mõlemad riigid

loobuvad protektsionismist ning on avatud äri- ja kaubandussuhetele, mis põhinevad õiglastel normidel ja rangetel

standarditel.

Kuidas mõjutab leping kaubavahetust?

EL soovib, et Mehhiko

loobuks Euroopa kaupadele seni kehtivatest imporditariifidest ja

kõrvaldaks takistused ELi ekspordile (nt need, mis on seotud ebaselgete normide ja nõuetega).

Eksportimise lihtsustumisest peaksid kasu saama kõik ELi ettevõtjad, eelkõige need, kes toodavad ja müüvad


põllumajanduslikke toiduaineid, masinaid, mineraalkütuseid ja seonduvaid tooteid, ravimeid, transpordiseadmeid.

Kuidas mõjutab leping teenustekaubandust?

Leping muudab teenuste müügi Mehhikos ELi ettevõtjate jaoks lihtsamaks.

Eeldatavasti on lepingust kasu eelkõige järgmiste valdkondade ettevõtjatele:

äriteenused, finantsteenused, telekommunikatsioon, transport.

Lepinguga takistatakse ELil ja Mehhikol teineteise teenuseosutajaid diskrimineerida.

Lepingus on sätestatud järgmine:

tagatakse, et ELi või Mehhiko võivad reguleerida oma teenusteturge mittediskrimineerival viisil,

ei kahjustata selliseid avalikke teenuseid nagu tervishoid või haridus.

Lepinguga ei muudeta ega mõjutata välis- või omamaiste tarnijate suhtes kohaldatavaid ELi või Mehhiko eeskirju järgmistes valdkondades:

tervishoid ja ohutus, keskkonnastandardid, kvalifikatsiooninõuded, töötaja õigused, töötingimused.


Mõju

Kasu

Millised sektorid saavad lepingust kõige rohkem kasu?

Lepingu ajakohastamisest saavad otseselt või kaudselt kasu kõik ELi ja Mehhiko vahelises kaubanduses osalevad ettevõtjad. Kasu võib olla suurem selliste sektorite puhul nagu

toiduainete ja jookide tootmine (tariifidest loobutakse ning teatavate Euroopa piirkondlike toiduainete ja jookide (nt Parma sink, Itaalia Prosecco ja Iiri viski) imitatsioonide müük muutub Mehhikos ebaseaduslikuks),

autode ja autoosade tootmine (suurem kindlus tootjatele, sest rahvusvaheliste standardite järgimise korral saavad nad eksportimist jätkata),

masinaehitus (ELi ettevõtjatele luuakse võrdsemad tingimused), meditsiiniseadmete tootmine, ravimite tootmine (päritolureeglid ühtlustatakse).

Kas lisaks suurettevõtjatele aitab leping ka väikeettevõtjaid?

Ka väikestel kaubandustõketel on väikestele eksportijatele ebaproportsionaalselt suur mõju, sest neil ei ole aega ega vahendeid selliste tõketega toimetulekuks. See on ka põhjus, miks EL soovib, et neid tõkkeid käsitletaks eraldi peatükis.

EL soovib, et lepingust lähtuvalt:

oleks eksportijatel lihtsam teada saada, milliseid Mehhiko eeskirju nende toodete suhtes kohaldatakse,

muudetaks Mehhiko eeskirjad läbipaistvamaks, lihtsustataks Mehhiko tolliprotseduure.

Sellised muutused oleksid eriti abiks väikeettevõtjatele.

Uue ajakohastatud ELi ja Mehhiko kaubanduslepinguga luuakse võimalus

tugevdada olemasolevaid ühisprojekte ning

leida uusi viise ja programme, et aidata väiksematel ettevõtjatel eksporti suurendada.

Väiksematele ettevõtjatele on abi järgmistest meetmetest:

mittetariifsete tõkete kõrvaldamine, mis vähendab kulusid,

päritolureeglite lihtsustumine,


ELi ja Mehhiko vahelise õigusloomealase koostöö tihendamine,

ELi ja Mehhiko standardite lähendamine.

Millist kasu saavad lepingust Euroopa tarbijad?

Lepinguga seoses peaksid Mehhiko tooted muutuma poes odavamaks ja Euroopa tarbijate jaoks peaks tootevalik suurenema.

Tarbijad on ühtaegu ka töötajad ning saavad kasu ELi tugevast majandusest ja ekspordiga seotud töökohtadest.

Millist kasu saab lepingust ELi põllumajandussektor?

ELi põllumajandussektor saaks kasu hõlpsamast pääsust Mehhiko turule ja rohkematest võimalustest müüa oma toodangut Mehhiko 128 miljonile tarbijale.

Mehhiko tarbijatele meeldivad sellised kvaliteetsed Euroopa tooted nagu juust, kodulinnuliha, sealiha, töödeldud toiduained ja šokolaad,

Mehhiko kõrvaldab kõrged tollitariifid ELi jaoks olulistelt toiduainetelt, näiteks pastatoodetelt (praegu kehtib nende suhtes 20 % tollimaksumäär), šokolaadilt ja kondiitritoodetelt (praegu tollimaksumäär üle 20 %), sinihallitusjuustult (praegu kuni 20 %), õuntelt ja virsikukonservidelt (praegu kuni 20 %), praktiliselt kõikidelt sealihatoodetelt (praegu kuni 45 %) ja majanduslikult olulistelt kanalihatoodetelt (praegu kuni 100 %).

Muudele toodetele avab leping olulisi uusi turulepääsuvõimalusi iga-aastaste piirnormidega, näiteks

ELi toode Praegune Mehhiko tollimaksumäär

Nulltariifiga ELi toodete ekspordi maht

Piimapulber kuni 50 % 50 000 tonni

Muud juustud kuni 45 % 20 000 tonni

Toorjuust ja töödeldud juust

kuni 45 % 5 000 tonni

EL soovib kõrvaldada ka muud kaubandustõkked, näiteks ebaselged eeskirjad ja õigusnormid, et Euroopa tootjate jaoks veelgi lihtsustada toodete eksportimist Mehhikosse.

Häid uudiseid on ka Euroopa iseloomulike piirkondlike toiduainete ja jookide tootjatele, sest selliste toodete imitatsioonide müük Mehhikos muutub ebaseaduslikuks (vt allpool).


Kuidas toetatakse lepingu raames ELi toiduaine- ja joogisektori

ettevõtjaid, kes toodavad piirkonnale iseloomulikke (geograafilise

tähisega) tooteid?

EL on suurim iseloomulike piirkondlike toiduainete ja jookide (nt Parma sink, Parmesani juust, Itaalia Prosecco ja Iiri viski) tootja.

Nendel toodetel on eristaatus, st et neile on antud nn geograafiline tähis, mis annab tarbijale teada, et tegemist on ehtsa tootega. See võimaldab Euroopa tootjatel teenida lisakasu oma toodete kvaliteedilt ja tagada, et neid tooteid välismaal ei kopeerita.

Umbes sada ELi geograafiliste tähistega piiritusjooki on juba kaitstud praeguse ELi ja Mehhiko lepinguga. Uue kaubanduslepinguga soovib EL tagada Mehhikos kaitse veel 340-le Euroopa geograafilise tähisega toidule ja veinile. See tähendab, et osutatud nimetuse all on lubatud Mehhikos müüa vaid ELis toodetud tooteid.

Seega

saavad Euroopa tootjad ja eksportijad tagada Mehhiko tarbijatele, et nad ostavad ehtsat Euroopa toodet.

Kuivõrd avatakse lepinguga Mehhiko riigihanketurg?

Mehhiko riigihanketuru maht on hinnanguliselt ligikaudu 30 miljardit eurot aastas.

Uue lepingu kohaselt lubab Mehhiko

avada rohkem hankeid Euroopa pakkujatele,

muuta Euroopa ettevõtjate jaoks lihtsamaks pakkumuste esitamine Mehhiko riigihankelepingute saamiseks,

käsitleda Euroopa ettevõtjate pakkumusi võrdsetel alustel Mehhiko ettevõtjate pakkumustega,

tagada riigihankemenetluste prognoositavuse ja läbipaistvuse.

Samuti on Mehhiko kohustunud alustama läbirääkimisi Mehhiko Ühendriikidega selle üle, et ELi ettevõtjatel lubataks lepingule alla kirjutamise ajaks osaleda riigi tasandi hankemenetlustes.

Kuidas toetatakse lepinguga Euroopa loomeisikuid, innovaatoreid ja

kunstnikke?

ELis ja Mehhikos on usaldusväärsed süsteemid, et tagada sellise intellektuaalomandi kaitse nagu


kaubamärgid, patendid, disainilahendused, ärisaladused.

Uues lepingus tunnustatakse veel kord ELis ja Mehhikos kehtivat intellektuaalomandi õigust.

Lepinguga toetatakse Mehhikot rahvusvaheliste standardite kasutuselevõtul, eelkõige autoriõigusekaitse valdkonnas.

Kuidas edendatakse lepinguga ELi ja Mehhiko vahelisi

investeeringuid?

Lepinguga lihtsustatakse Euroopa ja Mehhiko ettevõtjate jaoks investeerimist teineteise turgudele, et Mehhiko ettevõtjad võiksid rohkem investeerida Euroopasse või alustada tootmist ELis.

Leping sisaldab ka äriühingu juhtimist käsitlevaid sätteid. Eesmärk on meelitada ligi investeeringuid, suurendada investorite usaldust ja parandada konkurentsivõimet. See võimaldab investoritel paremini ära kasutada kaubanduslepinguga pakutavaid võimalusi.

EL on võtnud kohustuse integreerida investeeringute kaitsega seotud vaidluste lahendamisse uus lähenemisviis, mis hõlmab investeerimiskohtu süsteemi. Investeerimiskohtu süsteemiga luuakse investoritele paremini prognoositav keskkond.

Probleemsed valdkonnad

Kuidas aitab leping kaasa inimõigustega seotud probleemide

lahendamisele Mehhikos?

Kaubandusleping on osa laiemast ELi ja Mehhiko uuest üldlepingust, millega tihendatakse koostööd ning ELi ja Mehhiko korrapäraseid kõrgetasemelisi kohtumisi sellistes valdkondades nagu inimõigused, julgeolek ja õiguskaitse. EL toetab jätkuvalt valitsusväliste organisatsioonide rakendatavaid projekte, millega edendatakse Mehhikos inimõigusi, sotsiaalset ühtekuuluvust, julgeolekut ja kodanikuühiskonna rolli. Uus leping võimaldab ELil ja Mehhikol arutada mitmesuguseid inimõiguste ja kodanikuühiskonnaga seotud küsimusi, mis hõlmavad • ametiühingud,


• keskkonnaaktiviste, • inimõiguslaste rühmi, • ettevõtjate ühendusi, • ajakirjanikke, • teadusringkondi ja eksperdirühmi. Lepinguga avaneb ELile praegusest rohkem võimalusi arutada Mehhikoga inimõiguste küsimusi.

Kuidas aitab leping kaitsta Euroopa standardeid, sealhulgas

toiduohutusstandardeid?

Nagu kõigi ELi kaubanduslepingute puhul, ei mõjuta ka Mehhikoga sõlmitav leping Euroopa tootestandardeid, sealhulgas toiduainete ja põllumajandustoodete standardeid.

Nagu kõikide ELi kaubanduslepingute puhul, on ELil õigus kohaldada oma standardeid kõigi Euroopas müüdavate kaupade ja teenuste suhtes.

Kõik Mehhikost imporditavad kaubad peavad vastama ELi eeskirjadele järgmistes valdkondades:

toodete tehnilised standardid,

tarbijaohutus,

keskkonnakaitse,

looma- ja taimetervis,

toiduohutus ja geneetiliselt muundatud organismid (GMOd).

Tänu läbirääkimistele teevad ELi ja Mehhiko tihedamat koostööd mitmetes rahvusvahelistes standardeid kehtestavates organites, näiteks järgmistes valdkondades:

ravimitööstus, keemiatööstus, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon ja Codex Alimentarius (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ning Maailma

Terviseorganisatsiooni kehtestatud toidustandardid).

Kuna ELi standardid on juba kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, aitab see ELi ettevõtjatel oma tooteid Mehhikosse eksportida.


Kuidas aitab leping tõkestada korruptsiooni?

ELi ja Mehhiko uus kaubandusleping on osa laiemast üldlepingust korruptsiooni vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks. Mõlemad pooled kohustuvad

sätestama, et valitsusametnikele altkäemaksu andmine on kuritegu ja

ettevõtjatele altkäemaksu andmine on majanduskuritegu, ning

tagama, et korrumpeerunud eraisikuid või ettevõtjaid saab vastutusele võtta. Lisaks astuvad EL ja Mehhiko samme korruptsiooni vältimiseks. EL ja selle liikmesriigid:

kehtestavad ja jõustavad valitsusametnike tegevusjuhised ning

innustavad ettevõtjaid

o koolitama oma personali eetikaküsimustes, o auditeerima ja avaldama oma raamatupidamisaruandeid.

EL ja Mehhiko võitlevad rahapesu vastu ning tagavad, et

pangakonto, usaldusfondi või fondi tegeliku omaniku isik (tegelik tulusaaja) on alati teada ning

maksu-, õigus- ja muud asjaomased asutused saavad selle teabega tutvuda. Üldleping võimaldab kodanikuühiskonnal nõuda, et EL ja Mehhiko annaksid aru lepinguga võetud kohustuste täitmise kohta.

Kuidas aitab leping kaitsta inimeste õigusi töökohal nii ELis kui ka

Mehhikos?

ELis on võetud vastu ranged õigusaktid, millega kaitstakse töötajate õigusi. EL ja Mehhiko on leppinud kokku, et uue kaubanduslepinguga toetatakse olemasolevaid õigusi ega vähendata neid.

Lepinguga keelatakse osalistel soodustada alusetult kaubandust ja investeeringuid, nt

kohaldada tööõiguse suhtes erandeid või mitte jõustada tööõiguse sätteid.

Tagades, et kaubanduse liberaliseerimine käib käsikäes töötajate õiguste järgimisega, saame aidata kujundada üleilmastumist.


Kestlikku arengut käsitlevatel uue lepingu sätetel on positiivne mõju inimõiguste edendamisele ja järgimisele, sest Mehhikot innustatakse

rakendama Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööõiguse põhinorme ning

ratifitseerima ILO organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse põhikonventsiooni.

Milline on lepingu keskkonnamõju?

Enne läbirääkimiste alustamist korraldas komisjon mõju hindamise. 2016. aastal avaldatud uuringus käsitleti lepingu võimalikku keskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju.

Uuringus jõuti järeldusele, et

lepinguga kaasneb kaubavahetuse kasv keskkonnasäästlike tehnoloogialahenduste valdkonnas; see tasakaalustab jäätmetehulga ja ressursikasutuse suurenemisest tingitud negatiivset keskkonnamõju,

leping toetab väiksema energiatarbimisega ja väiksem heidet tekitavaid sektoreid ning tootmise ülekandumist keskkonnahoidlikumatesse sektoritesse nii ELis kui ka Mehhikos,

energianõudlus ei suurene, loodusvarade import ei kasva.

EL ja Mehhiko on leppinud kokku, et omavahelises kaubanduses lähtutakse olemasolevatest keskkonnaalastest õigusaktidest, mida ei muudeta leebemaks.

Lepinguga on osalistel keelatud õigusnormide nõudeid leevendada. Seega ei tohi lepinguosalised põhjendamatult soodustada kaubandust ja investeeringuid,

tehes erandeid keskkonnaalastest õigusaktidest ning jättes tagamata keskkonnaalaste õigusaktide täitmise.

Euroopa Komisjon tellis sõltumatult nõustajalt ELi-Mehhiko kaubanduslepingu jätkusuutlikkuse mõjuhinnangu. Selles uuritakse veelgi põhjalikumalt lepingu võimalikku keskkonna-, sotsiaal- ja majandusmõju.

Käimasoleva hindamise raames on töövõtja korraldanud mitu seminari, et uurida sidusrühmade seisukohti. Hindamine annab ELi läbirääkijatele teavet selle kohta, milliseid meetmeid tuleks lepingusse lisada, et tasakaalustada võimalikku negatiivset keskkonnamõju ja tagada, et leping sobib kokku ELi keskkonnapoliitikaga.

Kuidas toetab leping kestlikku arengut muudes valdkondades?

Uus kaubandusleping hõlmab järgmisi kohustusi:

• edendada kalavarude ja metsade säästvat majandamist,

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/march/tradoc_154396.034027.1.SWD_2015_289_EN%20IAR.pdf


• säilitada elurikkus, • võidelda looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu. Uue kaubanduslepingu sõlmimisel lubavad EL ja Mehhiko

teha koostööd kaubandusega seonduvates keskkonnaküsimustes ja töötajate õiguste küsimustes ning

viia ellu kõik mitmepoolsed keskkonnakokkulepped, mille nad on allkirjastanud (sh Pariisi kokkuleppe).

EL ja Mehhiko leppisid ka kokku, et edendatakse mitmesuguseid muid algatusi, näiteks

innustatakse ettevõtteid tegema koostööd o vastutustundlikult, austades keskkonda ja töötajate õigusi, o kohusetundlikult, andes avalikkusele teavet oma toodete tooraine päritolu kohta,

järgitakse õiglase kaubanduse põhimõtteid ning edendatakse kauplemist keskkonnasõbralike toodetega, nagu jätkusuutlikult toodetud kakao ja kohv,

kasutatakse energiatõhusaid ja kliimasõbralikke tehnoloogialahendusi, edendatakse ringlussevõttu.

Kas lepinguga kohustatakse ELi riikide valitsusi erastama

riigiettevõtteid või jagama riigi omanduses olevaid monopole

osadeks?

Lepinguga EI kohustata ELi liikmesriikide valitsusi

erastama riigi omandis olevaid äriühinguid ega monopole, ära võtma riigiosalusega ettevõtetelt ja monopolidelt õigusi ja privileege, vähendama avalike teenuste taset.

EL soovib, et Euroopa ettevõtjad saaksid müüa kaupu ja teenuseid Mehhiko riigiosalusega firmadele ilma, et neid diskrimineeritaks.

Kas leping sisaldab viidet ettevaatuspõhimõttele?

Jah, sisaldab. Ettevaatuspõhimõte on sätestatud ka ELi aluslepingutes ja ELi kaubanduslepingud peavad olema nende lepingutega kooskõlas.

EL tagab, et kõik tema sõlmitud kaubanduslepingud

austavad täielikult õigust kehtestada õigusnorme lähtuvalt ettevaatuspõhimõttest, on kooskõlas ELis toiduohutuse valdkonnas kehtivate eeskirjadega ja muude teiseste

õigusaktidega, mis sisaldavad ettevaatuspõhimõtet.


Kas kestlikku arengut käsitleva peatüki nõuete täitmist on võimalik

tagada?

Jah, on küll.

Kestlikku arengut käsitlev lepingupeatükk hõlmab järgmisi valdkondi:

töötajate õigused, keskkond, kliimamuutused.

Peatükis sätestatud kohustuste täitmist saab tagada vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu, mis hõlmab

välishindamist sõltumatute ekspertide kogus, kodanikuühiskonna rolli, sealhulgas tööandjate ja ametiühingute esindajate kaasamist

kõigis etappides, rahvusvaheliste asutuste, nt Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni eksperditeadmisi.

Kuidas mõjutab leping avalikke teenuseid Euroopas?

Kõnealune leping ei mõjuta avalikke teenuseid.

ELi ühegi kaubanduslepinguga ei kohustata valitsusi riigi või kohaliku tasandi avalikke teenuseid erakätesse andma ega dereguleerima. ELi ja Mehhiko leping ei ole selles osas erand.

ELi liikmesriikide valitsustel on endiselt õigus riigistada kõiki erasektori pakutavaid teenuseid. Loomulikult peavad valitsused järgima liikmesriikide ja ELi õigusakte, näiteks seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamise või sundvõõrandamise eest hüvitise maksmise tingimustega.

ELi kaubanduslepingud ei mõjuta ühegi riigi õigust võtta vastu õigusnorme teenusteturu reguleerimiseks. Lepingutega püütakse takistada valitsustel teenusepakkujaid nende kodakondsuse alusel diskrimineerida.

ELi ja Mehhiko lepinguga ei muudeta nõudeid, mida välis- või omamaised tarnijad peavad järgima sellistes valdkondades nagu

inimeste tervise ja ohutuse kaitse, haridussüsteemide korraldamine, vee jaotamine ja keskkonnakaitse.


Mõned ELi liikmesriigid on otsustanud lubada kolmandate riikide teenusepakkujatel osutada eraõiguslikku haridus- ja tervishoiuteenust. Teised liikmesriigid on selle kindlalt keelustanud.

Olenemata liikmesriigi otsusest ei piirata ei ELi ja Mehhiko kaubanduslepinguga ega Lissaboni lepinguga

ELi liikmesriikide õigust reguleerida ega osutada üldhuviteenuseid (nt energeetika, veemajanduse valdkonnas),

ELi õigust reguleerida selliseid teenuseid mittediskrimineerival viisil.

Kuidas on lepinguga tagatud valitsuste õigus kehtestada avalikkuse

huvides õigusnorme?

Kõnealune kokkulepe ei mõjuta ELi või Mehhiko õigust

võtta vastu õigusnorme, et kaitsta rahvatervist, keskkonda või töötajaid, ning osutada avalikke teenuseid.

ELi ühegi kaubanduslepinguga ei kohustata valitsusi riigi või kohaliku tasandi avalikke teenuseid erakätesse andma ega dereguleerima. ELi ja Mehhiko leping ei ole selles osas erand.

Leping võimaldab ELil ja Mehhikol teha vabatahtlikkuse alusel koostööd teatavates õiguslikes küsimustes.

Koostööd kohaldatakse üksnes ELi üldiste õigusaktide ning kaubandust ja investeeringuid mõjutavate õigusaktide puhul. See ei hõlma ELi liikmesriikide õigusakte.

Miks soovib EL lahendada Mehhikoga tekkida võivaid vaidlusi

investeerimiskohtu süsteemi raames?

EL on võtnud kohustuse integreerida oma uus lähenemisviis investeeringute kaitsel ja vaidluste lahendamisel – investeerimiskohtu süsteem – kõikidesse uutesse kaubanduslepingutesse. Investeerimiskohtu süsteemi puhul

luuakse iga ELi kaubanduslepingu jaoks koos kaubanduspartneriga alaline kohus,

määratakse iga kohtuasja korral juhuvaliku alusel kõrgelt kvalifitseeritud kohtunikud,

välditakse huvide konflikti, jättes kõrvale kohtunikud, kes tegutsevad ka investeeringutele spetsialiseerunud juristina,

on tagatud õigus kaevata kohtuotsus edasi ning on võimalus seda muuta,

tehakse kõik dokumendid internetis kättesaadavaks ning kohtuistungite veebiülekanded kõigile jälgitavaks.


EL on juba sätestanud investeerimiskohtu süsteemi oma hiljutistes lepingutes Kanada ja Vietnamiga.

Nagu Kanadal, on ka Mehhikol sõltumatu ja erapooletu kohtusüsteem.

ELi jaoks on investeerimiskohtu süsteemi lisamine kaubanduslepingutesse kui samm eesmärgi suunas luua rahvusvaheline investeerimiskohus

kõrgelt kvalifitseeritud kohtunike ja läbipaistvate töömeetoditega.

Rahvusvahelise investeerimiskohtu süsteem asendaks praegust olukorda, kus kogu maailmas on tuhandete kahepoolsete kaubanduskokkulepetega ette nähtud suur hulk eraõiguslike vahekohtute mehhanisme.

See on veel üks oluline samm üleilmastumise kujundamisel, et tagada rangeimatest standarditest lähtuv õiglane ja reeglipõhine süsteem.

Menetlus

Kes otsustas alustada Mehhikoga läbirääkimisi kaubanduslepingu

sõlmimiseks?

Otsuse läbirääkimiste alustamise kohta tegid ELi liikmesriigid Euroopa Liidu Nõukogu kohtumisel.

23. mail 2016 kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks läbirääkimisjuhised (mida sageli nimetatakse ka volituseks), et asendada 2000. aastal jõustunud ELi-Mehhiko üldleping ajakohastatud lepinguga.

ELi liikmesriikide valitsused tegid Euroopa Komisjonile ülesandeks pidada läbirääkimisi ELi nimel. Läbirääkimisjuhistes (volituses) seati eesmärgid, mida soovitakse saavutada.

ELi ja Mehhiko läbirääkimiste esimene voor peeti 2016. aasta juunis.

Kui suur on valitud valitsuste ja Euroopa Parlamendi liikmete kontroll

kogu läbirääkimisprotsessi üle?

Euroopa Komisjon peab ELi nimel läbirääkimisi kooskõlas juhistega, mille on talle andnud ELi 28 liikmesriigi valitsused.

Komisjon on alati taganud, et läbirääkimisprotsessi kulgemisest antakse aru ELi liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile.

http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=1608


ELi kaubandusvolinik Cecilia Malmström ja komisjoni läbirääkijad

teevad läbirääkimiste ja läbirääkimisdokumentide ettevalmistamisel koostööd ELi liikmesriikidega,

annavad nõukogu kohtumistel liikmesriikidele aru läbirääkimiste kulgemise kohta, hoiavad Euroopa Parlamenti kursis läbirääkimisprotsessi arenguga, annavad aru Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjonile.

Alates 2016. aasta jaanuarist on toimunud 13 kohtumist, kus osalesid kõik ELi liikmesriigid, ja 10 kohtumist Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga (INTA).

Euroopa Parlamendis on loodud ka spetsiaalne järelevalverühm läbirääkimiste jälgimiseks.

Kuidas on komisjonil kavas tagada, et kõik saavad läbirääkimiste

kulgu jälgida?

Läbirääkimiste käigus on komisjon korrapäraselt kohtunud

liikmesriikide valitsuste, Euroopa Parlamendiga, kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning neile teavet jaganud.

Komisjoni veebilehel on avaldatud

läbirääkimisvoorude aruanded, ELi ja Mehhiko esitatud ettepanekud, pressiteated, taustteave läbirääkimiste kohta.

Lisaks on komisjon:

korraldanud pressikonverentse ajakirjanikega ja dialooge ELi liikmesriikide kodanikega ning kasutanud teavitamiseks sotsiaalmeediat (nt Twitter).

https://twitter.com/Trade_EU


Kuidas komisjon tagas, et kuulda võeti kõiki, keda leping mõjutab?

Komisjon annab korrapäraselt aru ELi liikmesriikide valitsustele ja hoiab Euroopa Parlamenti kursis läbirääkimiste edenemisega.

Euroopa Komisjon on korraldanud mitmeid kohtumisi paljude kodanikuühiskonna organisatsioonidega nende 460 organisatsiooni hulgast, kes on end registreerinud käimasoleva kaubanduspoliitilise dialoogi osaliseks. Kõnealuste ELis asuvate mittetulunduslike rühmade hulka kuuluvad:

ametiühingud, tarbijaorganisatsioonid, tööandjate liidud, ettevõtjate ühendused, põllumajandusorganisatsioonid, keskkonnaorganisatsioonid, loomakaitseorganisatsioonid, usurühmitused, eksperdirühmad, kogukondlikud rühmitused.

Need kohtumised võimaldavad eri huvirühmadel oma seisukohad kuuldavaks teha ja esitada märkusi läbirääkimiste kohta. Kohtumistel teavitab komisjon kodanikuühiskonda läbirääkimiste kulgemisest ja kuulab ära nende seisukohad.

Läbipaistvuse tagamiseks koostas Euroopa Komisjon 2015. aastal uued juhised. Sellest ajast saadik on komisjon avalikustanud kõik kaubandusläbirääkimiste käigus koostatud dokumendid.

Euroopa Komisjoni uksed on avatud. Iga organisatsioon, kes on läbirääkimistest huvitatud, saab ametnikega kohtuda ning esitada oma seisukohad ja arvamused.

Millal alustati läbirääkimisi ELi ja Mehhiko lepingu ajakohastamiseks?

Millal läbirääkimised lõpevad?

Läbirääkimisi alustati 2016. aastal. Aprillis jõudsid EL ja Mehhiko põhimõttelisele kokkuleppele. Mõlemad soovivad koostada lepingu lõpliku teksti 2018. aasta lõpuks.

Mis toimub pärast seda, kui läbirääkimised on lõppenud?

Pärast läbirääkimiste lõppu läbib lepingu tekst ELis järgmised etapid:

avaldamine Euroopa Komisjoni veebilehel, tõlge kõigisse ametlikesse keeltesse, kontrollimine õiguskeeleekspertide poolt,




esitamine heakskiitmiseks ELi liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile ja vajaduse korral ka liikmesriikide parlamentidele.

Kellel on lõplik otsustusõigus selle üle, kas leping jõustatakse või

mitte?

Kaubandusleping Mehhikoga on osa laiemast üldlepingust, mis hõlmab nii ELi ainupädevusse kui ka ELi ja liikmesriikide ühisvastutuse alla kuuluvaid valdkondi. See tähendab, et tegemist on nn segalepinguga, mitte ELi ainupädevusse kuuluva lepinguga.

Pärast läbirääkimiste lõppu peavad segalepingu heaks kiitma

ELi liikmesriikide valitsused, Euroopa Parlamendiga, liikmesriikide (ja vajaduse korral ka piirkondade) parlamendid.

Mehhikos peab lepingu heaks kiitma senat.

Documents

Eli Ja Mehhiko - Küsimused ja vastused · o Mehhiko piirangud ELi toiduainetele, o probleemid Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel Mehhikos; suurema hulga toodete