Embed Size (px)
Citation preview
Kahepaiksete seire
Elin Soomets [email protected] 8. aprill 2019 Tallinn 15. aprill 2019 Tartu
Foto: Ü. Soomets
Millest tuleb juttu….
Kes on kahepaiksed ja nende levik
Eesti kahepaiksete eristamine
Kahepaiksete seire metoodika
Kuidas pildistada konnasid?
E. Soomets
E. Soomets
Kes need kahepaiksed õigupoolest on?
Üldiselt elavad maismaal, sigivad veekogus
Nahk soomusteta, sageli niiske
Kõigusoojased loomad – kehatemperatuur sõltub ümbritsevast temperatuurist
Kopsuhingamisele lisaks ka nahahingamine, vastsestaadiumis lõpused
Sigimiseks vajavad vett v. niisket keskkonda
Munad kaetud limaskestadega
(koor puudub)
Areng moondega
E. Soomets
Miks meil üldse on vaja kahepaikseid? = oluline lüli toiduahelas (kullesed,
täiskasvanud)
= looduslik kahjuritõrje
= olulised looduse seisundi näitajad
4
R. Savisaar
Foto: internet
Foto: internet
Selgroogseid = 62305 liiki Kalad = 31300 liiki
Kahepaiksed = >7000 liigi Roomajad =9084 liiki Linnud = 9998 liiki
Imetajad=5490 liiki Kärnkonnad
Sissejuhatus teemasse
puukonnad
salamandrid vesilikud
tömpsuulised
siugkonnalised
350 mln a.t. - kalad kahepaiksete arengu algusaeg https://et.wikipedia.org/wiki/Liik_(bioloogia)#Liikide_arv
Fotod: internetist
Kahepaiksete klassifikatsioon
Sabakonnad
Päriskonnad
Siugkonnad
Fotod: internet
Kahepaiksete liigirikkus maailmas
Kahepaiksete
liigirikkus
(The global pattern of amphibian richness; Buckley and Jetz PRSb, 2007)
Mitu liiki kahepaikseid on Eestis?
Rabakonn Rohukonn
Tiigikonn Järvekonn Veekonn*
Harilik kärnkonn
Juttselg-kärnkonn
ehk kõre
Rohe-kärnkonn
Mudakonn
Harivesilik Tähnikvesilik
Fotod: E. Soomets ja internet
11 liiki Eestis Kõik LK all Enamik oma levila põhjapiiril !
Oled sa raba- või rohukonn?
E. Soomets
E. Soomets
Kuidas teha vahet pruunidel konnadel? ERISTAMISTUNNUSED
* suurus (suhteline!) * ninamiku kuju * kõhu värvus * pöiaköbrukese suurus
Rabakonn kuni 8cm Rohukonn kuni 11 cm
Fotod: internet ja E. Soomets
terav ninamik
ümar ninamik
Valkjas mustrita kõht
Kirju kõht
väike pöiaköbruke suur tagajala kannakühm e pöiaköbruke
E. Soomets
E. Soomets
E. Soomets
E. Soomets
Joonised: Adrados et al, 2010
Pulmarüü…
Hallikas-sinakas isane rabakonn
Telliskivipunane rohukonn Isastel pruunidel konnadel on mustad pulmatüükad
E. Soomets
Eristamine kudupallide järgi
E. Soomets E. Soomets
Rohukonna kudulaam Rabakonna kudupallid
• Piimjas “kokkusulanud” mass vee pinnal • Raske eristada kudupallide piire
• Läbipaistev kudupallimass • Vees taimede vahel hõluv • Konkreetsemad piirid pallide vahel
Eristamine kulleste järgi. Keeruline !
Adrados et al, 2010
Rohukonna pruun kulles
Milline laul ja kust võiks leida?
Adrados et al, 2010
Rabakonn (supipaja
mulisemine, koerte haumukine kauguses)
Rohukonn (kasside nurrumine)
Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida?
tiikide kaldaalad looduslikud märgalad 20-30cm veega kraavid
kopra üleujutusalad rattarööpad luhaalad
Millal otsida? • Häälitsuse järgi: pruunid konnad
alustavad sigimist aprilli lõpus, mai alguses
• Täiskasvanud isendid: alates aprillist kuni oktoobri alguseni
• Kullesed: juuni lõpp-juuli algus jne moonde läbinud konnad lahkuvad veekogust
E. Soomets Foto: internet
E. Soomets
Fotonäited, kuidas pildistada….
E. Soomets E. Soomets
E. Soomets E. Soomets
Vesilikud ehk sabakonnalised
Harivesilik Tähnikvesilik
E. Soomets E. Soomets
Tähnik- ja harivesilik ERISTAMIS-
TUNNUSED
*selja värvus
*kõhu värv + muster * hari
Tähnikvesilik 11 cm Harivesilik 15 cm
E. Soomets E. Soomets
E. Soomets E. Soomets Rohekas-pruunikas selg, sile nahk Ebasümmeetrilised
täpid Mustjas pärlendav selg, külgedel ja kurgualusel valged tähnid, krobeline nahk
Suuremad mustad laigud
E. Soomets E. Soomets
Foto: internet lainjas katkematu hari
hambulise servaga hari, katkeb väljalõikega saba tüvikul ning jätkub sabal.
On see vesilik nüüd kahepaikne või
hoopis roomaja?
Soomuseline nahk, krobeline
Segamisel “vudivad” kiirel sammul minema
5 varvast + küünised
Sile nahk (sametine)
Segamisel “vantsivad” rahulikumal sammul minema
4 varvast
Vesilik (kahepaikne) vs sisalik (roomaja)
Eristamine munade ja vastsete järgi
Tähnikvesiliku ja harivesiliku munad (raske eristada)
M. Linnamägi
ERISTAMISTUNNUSED
* vastne=“väike sarviline draakon” * saba tähniline * saba pikkus (harivesilikul niitja otsaga) * varvaste pikkus (harivesilikul pikad harali varbad, tähnikvesilikul lühemad)
Foto: internetist
Harivesiliku vastne Tähnikvesiliku vastne
Foto: internet
Kust võiks leida?
Adrados et al, 2010 Lissotriton vulgaris
Tähnikvesilik Harivesilik
Ei laula, hoopis tantsivad
Tähnikvesilik Harivesilik
https://www.youtube.com/watch?v=FnizzXh-1mU https://www.youtube.com/watch?v=ms9XojI0gSc
Foto: internet
Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida?
tiikide kaldaalad looduslikud märgalad madalaveelised kraavid
kopra üleujutusalad karstijärved spetsiaalselt kaevatud veekogud
Millal otsida?
• Vesilikud alustavad aktiivsemat liikumist ja sigimist aprilli lõpus
• Moonde läbinud isendid lahkuvad veest alates juulist (tähnikvesilik) või augustist (harivesilik).
Fotonäited, kuidas pildistada….
E. Soomets E. Soomets
Kärnkonnad
Harilik kärnkonn
Rohekärnkonn
Kõre ehk juttselg-kärnkonn
E. Soomets
Foto:internet
Foto:internet
Harilik kärnkonn ja kõre ERISTAMIS-
TUNNUSED
*pikkus *selg *kõht * aktiivsus
Harilik kärnkonn
Kuni 15cm
Pruunikas, krobeline + mürginäärmed
Valkjas, marmorjas
Kõre ehk juttselg-kärnkonn
E. Soomets
E. Soomets
R. Rannap
R. Rannap
Kuni 7-8cm
Väävelkollane
pikitriip, krobeline + mürginäärmed, laigud ja täpid, värv varieerub hallikas-rohelisest pruunini
Valkjas, marmorjas ebakorrektsete tumedate täppidega
Päeval, öösel Öösel
Silma vikerkest oranž või punakas
Hariliku kärnkonna kudunöörid ja kullesed
E. Soomets E. Soomets
ERISTAMISTUNNUSED
Kudunööris kuni 4 reas tumedad munad Kullesed mustad ja tihedalt koos
Kõre kudunöör ja kullesed
ERISTAMISTUNNUSED
Kudunööris kuni 2 reas tumedad munad Kullesed mustad ja lõua all valge täpp
U. Lauri (Lääne Elu) M. Wilson
Lauluhääl ja kust võiks leida?
Adrados et al, 2010
NB: Kõre laulu mitte segi ajada öösorriga! Harilik kärnkonn
(piuksumine)
Kõre (pulseeriv kõrin)
Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida harilikku kärnkonna?
tiigid looduslikud märgalad kraavid
kopra üleujutusalad järveluhad …
Kust leiame kõre?
Foto: internet
Foto: internet
Foto: internet
Soomets, 2013
Lääne-Eesti rannaniidud ja liivakarjäärid (mõned näited kaardil)
Millal otsida?
• Harilik kärnkonn on üks esimesi kevadkuulutajaid (sigimine aprill-mai)
• Kõre sigimisperiood jääb maisse ja sealt edasi
Fotonäited, kuidas pildistada….
E. Soomets
E. Soomets
R. Rannap
R. Rannap
Rohe-kärnkonn
Eestis tõenäoliselt välja
surnud
* Levila: Ida-ja Lõuna-Eesti, peamiselt Peipsi järve rannik, Piirissaar, Võrumaa. * Silmatorkavad tumerohelised laigud * Tihedalt inimasustusega seotud liik. * Kõige mürgisem kahepaikne Eestis.
Mudakonn ERISTAMIS-
TUNNUSED
*kumerus
*pupilli kuju *pöia-köbruke * aktiivsus
Foto: internet
Kuni 8cm Märgatav kumerus silmade vahel
öösel
Piklik “kassi silm” päevasel ajal, öösel laienenud pupillid
E. Soomets
Pöia-köbruke suur, kõva ja teravaservaline
Adrados et al, 2010
Mudakonna kudu
Munad asetsevad korrapäratult 5-8 reas, mis moodustab kuni 8cm jämeda vorstja nööri (sätitult taimede vahele)
Foto: internet
Erilised kullesed ERISTAMISTUNNUSED
max 13cm haprad! punnis suured silmad ovaalne keha sabal hästimärgatav “kalasabamuster” hallikasrohelised või hallikaspruunid
E. Soomets E. Soomets
Kuidas laulab ja kust mudakonna leida?
Adrados et al, 2010
Mudakonn (koputamine)
Mis tüüpi veekogude lähedusest otsida?
Erinevad tiigid Looduslikud märgalad (karstijärved)
Millal otsida?
• Sigimist alustavad mai kuus, kuid öise aktiivsuse tõttu on väga harv juhus kohtuda täiskasvanud isenditega.
• Juunis-juulis suured kullesed looduslikes väikeveekogudes (tiigid, karstijärved)
Fotonäited, kuidas pildistada…. Täiskasvanud isendid näitavad end päevasel ajal väga harva – pigem on (liivase) pinnase sisse kaevunud
Foto: internet
Mudakonn =
ümmargune konn
* Isasloomad on enamasti emastest väiksemad * Iseloomulik tugev küüslaugu lõhn
Rohelised konnad
Järvekonn kuni 15cm Veekonn* kuni 12cm Tiigikonn kuni 8cm
E. Soomets E. Soomets
kollane seljatriip valged kõlapõied valge kõht suur pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud ei puutu kokku, kui
tagumisi reieluid kõverdada
Võib esineda kollane seljatriip Valkjas-hallid kõlapõied täppide-laikudega kõht keskmine pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud puutuvad täpselt
kokku, kui tagumisi reieluid kõverdada
hallid kõlapõied mustalaiguline kõht väike pöiaköbruke * tagajalgade sääreluud ristuvad, kui
tagumisi reieluid kõverdada
Roheliste konnade pulmatüükad
Isastel rohelistel konnadel on sigimisperioodil hallikad pulatüükad
Foto:internet
Hübridiseerumine
• LL – tiigikonn
• RR – järvekonn
• LR – veekonn
Kudupallid ja kullesed
Roheliste konnade kudupalle pole liigiti võimalik eristada Noortel kulleste silmi ümbritsevad kollased “prillid”
Foto: internet
Foto: internet
Foto: internet
Kuidas laulavad ja kust rohelisi konnasid leida?
Adrados et al, 2010
Järvekonn (naermine)
Veekonn* (“oigav vanamees”)
Tiigikonn (käre
kõrin)
Mis tüüpi veekogude lähedusest rohelisi konnasid otsida?
Erinevad tiigid
kraavid
looduslikud märgalad
Rohelised konnad alustavad sigimistegevust mai teises pooles
Fotonäited, kuidas pildistada….
E. Soomets E. Soomets
Abiks määramisel
Kahepaiksete seire metoodika ja andmesisestus
Kahepaiksete seire metoodika • Jälgimine sigimisveekogudes + juhuvaatlused maismaal (k.a.
kevadine ränne ja talvitumiskohtadesse liikumine);
• Korduv sigimisveekogude külastamine kahepaiksete aktiivsusperioodil (Tabel 1) kahepaiksete liigirikkuse tuvastamine
• Kui piirduda 2 seirekäiguga, tuleks need rihtida aprilli ja mai teise poolde, kusjuures mais võiks kahepaikseid otsida nii päeval kui pärast päikeseloojangut;
• Sobiva seireaja tuvastamine distantsilt etalonveekogud sihtveekogu juurde minna hiljemalt nädal pärast esimese kudu või häälitsevate isasloomade täheldamist;
Tabel 1.
Vaatluskäikude aja valik olenevalt liigist ja arengujärgust: h – häälitsevad isasloomad, m – munad ja kudu. Tähtede paigutus näitab kuu lõikes, millal vastavat arengujärku leida võib, kas pigem kuu alguses (h__), lõpus (__h) kuu vältel (hhh)
Liigirühm Liik aprill mai juuni juuli
Pruunid konnad
Rohukonn _hh ___ ___ ___
_ m m__ ___ ___
Rabakonn _hh h__ ___ ___
__m m__ ___ ___
Rohelised konnad
Tiigikonn ___ _hh hhh ___
___ __m mmm ___
Veekonn ___ _hh hhh ___
___ __m mmm ___
Järvekonn ___ __h hhh ___
___ __m mmm ___
Kärnkonnad
Harilik kärnkonn _hh h__ ___ ___
__m m__ ___ ___
Kõre _hh hhh hhh h __
_mm mmm mmm m__
Rohekärnkonn _hh hhh ___ ___
_mm mmm ___ ___
Mudakonn
__h hhh ___ ___
__m mmm ___ ___
Vesilikud Tähnikvesilik __m mmm mmm ___
Harivesilik ___ mmm mmm ___
Täiskasvanud isendite loendamine
• Veekogule lähenetakse vaikselt
• Kui kahepaikseid ei ole näha ning on kuulda vaid häälitsused, määratakse häälitsevate isasloomade liik ja arv (ohtrusklass)
1 – isendeid saab eristada, s.t. häälitsuste vahel on pausid
2 – isendeid saab eristada, kuid häälitsused kattuvad mõningal määral
3 – pidev koor
Mittehäälitsevate isendite loendamine • Mittehäälitsevad täiskasvanud (registreerimise viis: täiskasvanu vees või
täiskasvanu maal)
• Noorjärgud (registreerimise viis: kulles või noorloom vees või noorloom maal)
• Tavalisim leiukoht: sigimisveekogus või selle kaldavööndi
• Ohtrusklass määratakse nähtud isendite arvu põhjal:
1 – üksikud ehk 1-3 isendit
2 – keskmiselt ehk 4-10 isendit
3 – ohtralt ehk >10 isendit
NB: Kui noorloomi või täiskasvanuid leidub nii vees kui maismaal, ei ole vaja liiki topelt esitada, vaid piisab vastavasisulisest märkusest (näiteks „lisaks kullestele on näha ka moonde läbinud konni“)
Kahepaiksete kudu loendamine
• Kahepaiksete kudu või munad ja nende ohtrusklass (registreerimise viis: kudu)
1 – üksikud ehk 1-3 eraldi kudupalli või -nööri
2 – keskmiselt ehk 4-10 eraldi kudupalli või -nööri
3 – ohtralt ehk >10 kudupalli või -nööri (kudu moodustab eraldamatu laama) määratakse sigimisveekogu
kaldalt vaadeldes
Nullvaatlus ON KA vaatlus !
• Sigimisveekogu vaatlemine päikeselise ilmaga vahemikus aprilli lõpp – juuni lõpp nähtud/kuuldud kahepaiksete arv = 0, siis:
edastatakse vastav info seire koordinaatorile (Ragne Oja, e-mail: [email protected]) koos vaatluse aja ja koordinaatidega.
NB: vaatlusele tuleb lisada ka foto sigimisveekogust.
Kohtumine kahepaiksete isenditega sigimisveekogudest eemal • Täiskasvanud isendid ja moonde läbinud noorloomad
• Periood = kevadest sügiseni, kuid pigem kevad-sügisrände ajal
• Suveõhtutel peale pimeduse saabumist taskulambiga otsides
• Täiskasvanud kahepaiksete registreerimise viis: täiskasvanu maal
• Moonde läbinud noorloomade registreerimise viis: noorloom maal
• Ohtrusklass määratakse nähtud isendite arvu põhjal: 1 – üksikud ehk 1-3 isendit 2 – keskmiselt ehk 4-10 isendit 3 – ohtralt ehk >10 isendit
Määramistäpsus
• Võimalusel määratakse kahepaiksed liigi tasemeni, kuid kui see ei ole võimalik, võib esitada vaatlusi ka liigirühma tasemel (n. pruunid konnad, rohelised konnad etc.).
• Liigirühma tasemel andmeid edastades ON OLULINE lisada juurde ka foto, millel on näha vajalikud määramistunnused.
Loodusvaatluste andmebaas: http://lva.eelis.ee• tekib elektrooniline vaatluspäevik • vaatlusandmed Eesti liikide levikupilt • täiendamine + LK • Vaatluse juurde on vajalik märkida:
keda ? kus ? millal ? kes vaatlesid ? foto liigist (rangelt soovituslik!) Vaatlusandmete sisestamine on kiire ja mugav, enamuse andmetest (nt vaatlusaja, vaatluskoha ja vaatleja) pakub rakendus vaikimisi juba ette.
Loodusvaatluste nutirakendus (App Store / Google play)
Aitäh !
https://www.pinterest.com/pin/238479742745950445/
Infomaterjalid: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/kahepaiksete-vabatahtlik-seire
Konnalaulu saad kuulata siit: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/kahepaiksed/
Viidete loetelu
• Internet (sh kõik fotod, mis ei ole autorifotod (E. Soomets, Ü.Soomets) on pärit internetist).
• Adrados, L. C., Rannap, R ja Briggs, L. 2010. Eesti kahepaiksete välimääraja. Tallinn.
• Soomets, E. 2013. Kõre populatsioonidünaamika ja seda mõjutavad tegurid. Magistritöö. Tartu.
