PowerPointi esitlus

Elu koolis

Annika NikonovTallinna Kuristiku Gmnaasiumi sotsiaalpedagoogTallinn, 02.01.2013

1Vljavte petajakoolituse riikliku arengukava projektistII OOTUSED PETAJALESuhtleminepetaja: 1) kasutab korrektset ppekeelt knes ja kirjas; 2) vljendab end selgelt ja arusaadavalt; 3) kuulab aktiivselt ja annab tagasisidet; 4) ennetab/lahendab konflikte; 5) valib olukorrale vastavaid ja partnereid arvestavaid ksimusi, korraldusi, mrguandeid; 6) valib olukorrale sobiva suhtlemistasandi; 7) valdab avaliku esinemise tehnikaid.MUPO koolivalve ametnik kui klienditeenindajaenamasti esimene tervitaja kooli tulijale kooli ja MUPO visiitkaartesmane kontaktisik kooliuksel lapsevanemale kooli tugimeeskonna liigeeeskuju pilaseleseaduse esindaja

Tlesanded: Alates 30. aprillist 2012 on Tallinna Kuristiku Gmnaasiumis tl munitsipaalpolitsei koolivalvettaja, kelle tlesanneteks on turvalise koolikeskkonna tagamine ja koolivgivalla ennetamine ning vraste koolimaja ruumides viibimise takistamine, samuti noorte turvalisus. Suhtlemine kliendiga.Kliendiga suhtlemisel omavad rolli professionaalsed oskusedklient-teenindaja suhtedklient-teenindaja suhete mudelite valik sltub nii he kui teise pooleisiksusestootustestvajadustest

5fakt, et neist kolmest eriti ei rgita ja et need vivad olla erinevad vib viia: suhtlemisraskustelekontaktihiretelehe vi mlema poole rahulolematusele.Kliendiga suhtlemisel peaks olema teadlik, millist suhtlemismudelit kasutada ja vimalusel vahetama seda vastavalt erinevate klientide spetsiifilistele vajadustele.

6SUHETE MUDELID:aktiive-passiivne mudelks pooltest on tielikult passiivne, teine on kogu aktiivsuse ja vastutuse endale vtnud.

7petaja pilane vi lapsevanem laps mudel

Suhetes domineerib teenindaja, tema roll on paternalistlik (klienti koheldakse kui last) ja kontrolliv. Kliendi roll on phiolemuslikult sltuv ja aktsepteeriv.

8Vastastikuse osalemise mudel

Suhetes ollakse vrdsed. Mlemad osapooled vajavad seda ja sltuvad sellest, mis nad tprotsessi ja suhtlusesse ise panevad

9

Spruse mudel

Seda mudelit loetakse ebaedukaks, rmuslikel juhtudel isegi ebaeetiliseks. Piirid professionaalse ja isikliku elu vahel on ebamrased.

10PROBLEMAATILISED KLIENDID

Teatraalsed (histrioonilised). lemra familiaarsed. Selle taga on alateadlik kindlus- ja usaldusvajadus. Tihti liemotsionaalsed.Nudvad ja sltuvad. Klientidel tekib tohutu suur kindlus- ja usaldusvajadus ning samal ajal on nad trksad seda vastu vtma, kui neile seda ka kskik mis viisil pakutakse. Nad nuavad tihti erilist thelepanu, helistavad koju vi nuavad erakorralisi kokkusaamisi kokkulepitud aegade vahel.

11Nudvad ja tujukad (impulsiivsed).

Klient vib hakata kituma impulsiivselt, manipuleerivalt, et vita thelepanu. Nende kitumise taga on hirm, et nad ei saa kunagi seda, mida neil vaja on, ning nad arvavad, et peavad selle agressiivsusega vlja vitlema

12Nartsissistlikud (eneseimetlejad).

Klient kitub nagu oleks mbritsevast parem. Neil on tohutu tiuslikkuse vajadus ning nad on plglikud nende suhtes, kes tunduvad ebatiuslikud. Nad vivad olla krgid, kilised, jmedad.

13Sundmtetega (obsessiivsed) ja kontrollivad.

Kliendid on likorralikud, punktuaalsed ja pravad suurt thelepanu detailidele. Nad on vheemotsionaalsed, enesessetmbunud, eriti asjade suhted, mis neid hirivad vi hirmutavad. Neil on suur vajadus kogu keskkonda oma kontrolli all hoida. Selle taga on hirm, et kontrolli kaotades muutuvad nad abituks ja sltuvaks.

14livalvsad ja kahtlustavad (paranoilised).

Kliendid kardavad, et teised tahavad neid mingil moel haavata. Nad on kriitilised, krvalepiklevad, kahtlustavad. Neid vib nimetada ka oma hdade phjuste otsijateks, kuna kalduvad kahtlustama teisi kiges, mis nendega juhtub.

15

Isoleeritud ja ksildased.

Kliendid on eraklikud ja lasevad vlja paista, et nad kas ei taha vi ei taha kontakti teiste inimestega. Lhedus on neile vastumeelne. Kui oleks vimalik, eelistaksid nad kigi asjadega ksi toime tulemist.16Kaeblevad ja mrterlikud (passiiv-agressiivsed). Kliendid suhtlevad ksnes lbi kaebuste ja rahulolematuse. Varjatult sdistavad tihti teisi kigis oma probleemides ja tekitavad teistes stunnet, et neist pole kllaldaselt hoolitud. Nad pole vimelised vljendama oma viha otse ja teevad seda kaudselt vi passiiv-agressiivselt (niteks hilinedes, tulemata jdes). Samas tajuvad nad end ise rmiselt ennastohverdavatena. Nad usuvad alateadlikult, et tsiselt vetakse neid ainult siis, kui nad on haiged vi mrtrid. Sotsiopaatilised ja teesklevad (simuleerivad). Kliendid ei koge stunnet kui olekski phjust. Nad vivad olla vliselt vluvad, seltskondlikud, intelligentsed kuid nad esitavad neid harjumusi nitlejatena. Nende puhul on vimalik kuritegelik minevik ja nad on harjunud kike saama valetamise ja manipuleerimise abil. Sageli on nad ka ennastkahjustava kitumisega. PMI Eesti AS koolitusmaterjal

18Vihase kliendiga kokkupuutumine

Loov agressiivsus - rndavus tuleb hirmu- ja abitustundest, vljendub nudlikkuse ja eesmrgiteadlikkusena.

Avatud agressiivsus hirm ja abitusetunne sunnivad reageerima mtlematult.

19Vihatunde vljendamine snades sunnib vljendatut ttlema ja takistab vgivalla esinemist.

Vihavljenduste taga on peidus kriisist esile kerkinud kurbus ja masendusetunneVarjatud viha on maskeerunud lipdlikkuseks, irooniaks, sarkasmiks.

20Selgitavaid mudeleid noorte kalduvusest kuritegelikule teele.1.Acting out kitumine so kitumine kui kehva oleku vlja valamise vahemnd, ilmneb kui: -Peret on tabanud mure, kaotus (olulise inimese surm, raske haigus)-Abielulahutus (eriti kui see on lapse seisukohalt ootamatu ja seletamatu)-Pere majanduslik kitsikus (tpuudus, kodust vljatstmine)-Pere sotsiaalne hbi (alkoholism, kuritegevus, vaimuhaigus)2.Distsiplineerimatu, piirideta kasvanud noore inimese piiride katsetamine (mida vib ja mida mitte) ilmneb, kui:-Vanemad on vanematena nrgad (vabakasvatuse rmus)-Lapsed, kelle vanemad on phad ja puutumatud-Katse irduda tiuslikest vanematest (liigne sltuvus)3.Peressteemis olevate hirete smptom-patuoinas laps kui vanemate alateadvuslike impulsside teostaja vi mitteteostaja, see laps on sdi ka kigis pere ebannestumistes.-Noorte alateadlik katse aidata vanemaid nende raskustes-Negatiivse, vaenuliku, ahistava suhte poolt phjustatud vljaelamine4.Erinevad indiviidi ja pere arenguhired ja arengupidurdumised:-Noore appikarje, protest halva hoolitsemise eest, kskikse kohtlemise eest, piirideta vabaduse, eemalepeletamise- ja vljatrjumise vastu-Iseseisvusetus-Madal enesehinnang ja katse seda krgel hoida-Kambaga samastumise vajadus letab teised vajadused5.Lapsikus, mtlematus, liaktiivsus

Kuidas kituda?Pane thele, mrka muutust ja rgi sellest. mida ned!Aktsepteeri tema muresid, ra thistaHoia teda tegutsemas, aktiveeri nii palju kui vimalik, motiveerides ja vimalikult vhe sundides.Aita leida vljaps olukorrast.Aita probleem snadesse panna. Kui probleem on snastatud, leidub sellel ka lahendus.Ole lihtsalt olemas.

25Laste igused:

1. igus elule ja arengule2. igus kaitsele3. igus tervise kaitsele 4. igus privaatsusele 5. igus mlema vanema hoolitsusele

6. igus nimele ja kodakondsusele7. igus emakeelele ja kultuurile 8. igus haridusele9. igus vabalt vljendada oma arvamust10. igus mngu- ja puhkeajale

Laste iguste konventsioon.

27Kuidas depressioon ra tunda?

Mrguandeks on muutused kitumises.On talle mitteomaselt endassetmbunud, vldib teisi, naeratab vhem.Halvatujuline, pahur, trotslik, kergesti rrituv, nutusus.Vaikne, ei taha rkida, mossitab.Ei hooli millestki, lohakas, laisk, loid, tuim, ei pane thele, pikatoimeline, unustab.

28

Koolit unarusse jnud, edasilkkamine homseks, stunne.Jb hiljaks, puudub, ebamrased kehalised vaevused.Uimane, magab tundides.Rgib surmast, teeb endale haiget. Kik halb on psiv, globaalne, minu prastKik hea on ajutine, juhuslik, kellegi teise teene.

Varajased kogemusedNegatiivse mjuga sndmused lapseeasVanemlik kitumine / lehoolitsemine, lapse eest asjade ra tegemine ja tegevuste piiramine. Vanemlik kitumine / kontrollimine, krged nudmised ja ootused lapse suhtes. Suhted dede, vendadega, vrdlused nendega, allajmineVanemate pshhopatoloogia.Peretlid, vanemate agressiivsus.Mrgid, mis nitavad fsilist vgivalda:

Thelepanu tavalisest erineval kitumisel vi mrkide ilmnemisel:-Laps ei istu kui teda palutakse-Annab imelikke seletusi oma kehavigastuste kohta vi ei mleta kuidas need tekkisid-Vldib konfliktilahendamisvimalusi vanemaga (vimaliku vrkohtlejaga)-Nib ebatavaliselt kuulekas ja pihimuline-Nib elutu (noilmed) vi veider-Eriti valvas, mittephjendatud reaktsioonid oma fsise kaitsmiseks-Agressiivse suhtlemismaneeriga teistega suheldes-Vib olla vljakutsuv ja erilist thelepanu otsiv-Vib kituda hperaktiivselt (on rev)-Ilmastikule mittevastav riietus pikad varrukadMrgid, mis viitavad seksuaalsele kuritarvitamisele:-Sotsiaalne eraldumine-Usaldamatus teiste inimeste (eriti TK ) suhtes-Halvenenud suhted eakaaslastega-Madal enesehinnang, vrtusetusetunne-Lapse ja vanema vahelise kiindumussuhte hired-Eale mittevastav seksuaalne kitumine-Seksuaalse alatooniga snad-Eale mittevastav vrgutav kitumine-Regressiivne kitumine (enurees, enkoprees)-ppeedukuse jrsk alanemine-Erinevate hirete smptomid: depressiivsus, revus, hperaktiivsus, pshhootilisus, smishired, unehired-Kodust pgenemisedSmptomid:-Varastamine (muutub hireks kui varastamiste arv ja esemete vrtus kasvab)-Agressiivne kitumine, raevuhood, verbaalne hvardamine ja fsiline vgivald-Soovimatus koolis kia- pole popitamine ega koolihirm-Vrkohtlemine-Vra omandi lhkumine, stamine-Alkoholi vi uimastite kasutamine-Aktsepteerimatu ja kontrollimatu seksuaalkituminePROBLEEMI LAHENDAMISE ETAPIDProbleemi mratlemine (kus, kes, mis tpselt toimub).Alternatiivsete lahenduste genereerimine Iga lahendusvariandi vimalike tagajrgede hindamine (kui teen nii, siis mis head, mis halvad tagajrjed sel on)Lahendusvariantide valimine (algul proovin nii, kui ei aita, siis nii)Tagasiside (kuidas lks)Koolikiusamise puhul: mrka ja reageeri! Rgi mlemaga, sest probleem on mlemal.Mrka:Ole usaldusvrselt eheVljenda end nii, et sinu snum oleks heselt mistetavVljenda lapse suhtes soojust, hoolimist, austust.Ole pshholoogiliselt tugevKitu lapse suhtes selliselt, et ta ei tajuks seda hvardavaPa suhelda hinnanguvabaltVta last kui arenevat inimest Thomas Gordon, 2003Heakskiitev keel

Muudab lapse avatuksAnnab talle mista, et last vetakse sellisena nagu ta onAitab lapsele olla toeksSoodustab vimete arengutAnnab judu, et toime tulla pettumuste ja hingevaluga

Ebaefektiivseid viise laste kitumisse sekkumiseks:

Alandavad snumid:

Hukkamist, kritiseerimine, sdistamineSildistamine, naeruvristamine, hbistamineTlgendamine, analsimine,petamine, juhendamineLahendussnumid:

Ksutamine, suunamine, kamandamineHoiatamine, korralekutsumine, hvardamineManitsemine, jutlustamine, moraali lugemineNu andmine, soovitamine, lahenduse pakkumine

Aeg maha - rahutubaKui noor on vga endast vljas ja agressiivne, on hea lasta tal aeg maha vtta. Saata jalutama vi muud. Noor saab olukorra le kontrolli vaid siis kui ta on maha rahunenud. Prast maha rahunemist, on ta valmis rkima, mis juhtus, mida tegi vi mis neid rritas.

Steiner stiilis juhtumi anals: Mis juhtus, kuidas juhtus, millal, kellega juhtus.Mida mina oleksin saanud teisiti teha.Mida keegi teine oleks saanud teisiti teha.Mida vtan ette, et olukord laheneks positiivselt.

Potentsiaalse agressiooni rahoidmise tehnikad:IsoleeriUuri phjust - kuula aktiivselt / peegelda Vljenda ennast rahulikultMistmise vljendused alternatiivsete kitumisviiside aruteluPositiivsed vljundid plaanidRuum (rahutuba)Aeg mahaPersonaalsed konflikti ennetamise/vltimise meetodid Kasutada vimalikult vhe suhtlemisbarjre Kasutada vimalikult palju aktiivset kuulamist Kasutada vimalikult palju enesekehtestavat adekvaatset kitumist Olla teadlik vimalikest konfliktidest ehk osata lugeda tormihoiatusi Thjendada oma pingete mbrit ilma teise titmata Tunnetada oma lhimbrust Tegeleda oma enesehinnanguga Probleemid vajavad teadlikku juhtimist TUNDED!!??

RMUS, VIHANE, KURB, PETTUNUD, SOLVUNUD, HIRMUNUD, KSIK, HBELIK, ARMUNUD, LEANNETU, RAHULOLEV, KAHTLEV, IGAV, STUNDEGA, PINGES, HUVITUNUD, VASTIKUS, OOTUSREV, REV, ARMUKADE, RAEVUNUD, KADE, VIMUKAS, NRVIS, NORUS, EL, ARMASTAV, IGATSEV, VABA, ABITU, KHKLEV, EBAKINDEL, HALVUSTAV, TRJUV, OTSUSTAV, TARMUKAS, MURELIK, ALANDATUD, TUIM, SAAMATU, JULGE, ANDESTAV, SAAMATU, TOIMEKAS, ROMANTILINE, MURTUD, PHENDUNUD, INNUSTUNUD, EHMUNUD, MASENDUNUD, EMALIK, TEADMATUSES, SBRALIK, RAHULIK, ALISTUNUD

TNAN!

EemaletmbumineRaskused teistega koos tegutsemisel. Tendents olla ignoreeritud.

Negatiivne atributsioonistiilEbaedu liigne thelepanemine, kalduvus tagasisidet negatiivselt interpreteerida, hinded muutuvad ebaedukuse kinnitajateks.

Krgenenud enesele keskendumineRaskused grupitegevuses osalemisel.

rrituvus ja agressiivsusEraldumine lejnud klassist, raske ppimisse kaasata.

Tulevikku suunatudFokuseerib thelepanu ette

Testksimused Fokuseerib vimalikele viisidele, et asjad saaksid vlja ttatud

Uurivad ksimusedOtsida enamat infot

Summeerimine Annab fookuse, tpsustab juttu

Strateegiline Et muuta suunda, krvaline kokkulepe

Hpoteetilised Vimaldab eneseavamist ilma, et in. tunneks end sellega seotult

Tsirkulaarsed Aitab mista mjusid ja suhteid teiste inimestega