EluRuum 2011 kevad

ELURUUMPostimehe sisustuseri • mai 2011

3. mai 20112 ELURUUM

Sisukord

Milline on praktiline planeering? 4

Noorte päris oma kodu 6

Kevad varakult tuppa 12

Värvid aitavad meeleolu muuta 14

Aia kujuntamist alusta unistamisest 16

Veesilm aias peab olema ohutu 20

Mida tasub teada vara kindlustusest? 22

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2194, [email protected]

Projektijuht:Mariann Maasi, tel 666 [email protected]

Küljendus: Andrus Rebane

Kinnisvarast saab tasahilju taas koduJUHTKIRI. Kui aastaid tagasi soetati kinnisvara pigem valimata ja sisule mõtlemata, siis järjest enam hakatakse mõtlema olemasolevate eluruumide parendamisele, lähtudes oma isikli-kest unistustest, igapäevarütmist ja elustiilist.

Rain Uusentoimetaja

Kinnisvarabuumi ajal soetatud korteritel loeti ruutmeetreid ja vaadati hinda või in-vesteeringu perspektiivi. Aeg on aga muu-

tunud rahulikumaks ja inimesedki kinnisvarakai-nemaks. Paljud on nüüdseks mõistnud, et soetatud korteris või majas peab ka elama – eluruum peab elustiili toetama, seda mõistma ja igapäevaelu hõl-bustama, mitte takistama.

Eluruumi kevadises numbris, vahetult enne si-sustusmessi algust, jagame just nimelt selliseid ideid ja mõtteid, mis aitavad kinnisvaraomanikel muuta oma kinnisvara tõeliseks koduks – turvali-seks, hubaseks elukeskkonnaks.

Kevade ja suve tulekuga tahame, et ka neli seina meie ümber teises rütmis hingama hakkaksid. Sel-leks on kasutada mitmeid lihtsaid, soodsaid ja kii-reid nippe – klopime vaibad puhtaks ja toome lil-led tuppa.

Samas on kevadsuvine hooaeg ajal, mil majan-duskeskkond meie ümber samuti taas paranemise teel, just sobivalt pikk ja mõnus periood, et vaadata oma kodus värske pilguga ringi ja küsida – kas kin-nisvara dikteerib minu elustiili või on see siiski vas-tupidi?

Võib-olla vajab meie elukeskkond lihtsalt kerget

värskendust ja lihvi, võib-olla aga veidi suuremat ümberkorraldust? Nõuandeid jagavad noored, kes hiljuti oma esimesse päriskoju on kolinud ning si-searhitekt Aet Piel räägib eluruumide funktsionaal-sest planeeringust.

Meie heaolu kodus mõjutavad jõuliselt meie ümber paiknevad värvilaigud, mida oskuslikult muutes ja täiendades võime koju saada kiiresti ja soodsalt uue hingamise ja parema meeleolu. Sama-võrd mõjus on kevadsuvine õueelu, kui siseruumi-dele puhkust anname ja oma tähelepanu aeda ning terrassile suuname.

Ka õuetuba vajab hoolt ja teadlikku planeeri-mist, et see meile vajalikku pelgupaika, kosutust ning õiget meeleolu võimaldaks. Suverutus, mil päikselistest päevadest maksimumi võtta tahame, ei tasu unustada ka turvalisust – eriti, mis puudu-tab väikelapsi ja veesilmi või suuremaid veekogusid meie aias, hoovis ja lähiümbruses. Kõige lõpuks tasub veel kord mõelda ka enda, oma pere ning ko-duse vara kindlustamisele.

Aeg on sealmaal, et kokkuostetud kinnisva-rast kujundada taas hubased kodud, mille iga ruum hingab selle kasutajatega samas rütmis. Aeg on ruum enda ümber taas elule äratada! Püüame kevadsuvises Eluruumis selleks piisa-valt inspiratsiooni, ideid ja kasulikke soovitusi jagada.

LK 20-21

LK 6-11LK 12 LK 16-18

KAARE TEE EHITUSMATERJALIKESKUS Espak AS, Tallinn, Viadukti 42 ESPAK TARTU Turu 24

ESPAK PÄRNU Papiniidu 4 ESPAK RAKVERE Rägavere tee 42 ESPAK VILJANDI Reinu tee 35

ESPAK VÕRU Võru, Kubja 15; Räpina, Pargi 7a; Vastseliina, Võidu 3a ESPAK KURESSAARE

Kuressaare, Uus-Roomassaare 35; Saare maakond, Muhu vald, Piiri ESPAK JÕGEVA Tallinna

mnt. 2a ESPAK JÕHVI Lille 3 ESPAK RAPLA Tallinna mnt 3b ESPAK PÕLVA Jaama 16d

ESPAK NARVA Rahu 36a ESPAK PAIDE Prääma tee 20 www.espak.ee

Laos on kohe saadaval üle 50 erineva dekoori! Lisaks tellimisel palju

põnevaid dekoore sarjast Glamour ja Design, näiteks nahaimitatsioo-

niga dekoor Leder.

Kvaliteetne Saksa laminaatparkett

Design D3006 LEDER Design D3009 PLAYGROUND Design D2996 CITY MAP

Design

D2998 CARGO METAL

Taustapildil Glamour D2935 Gloss Art White


Aet PielAet Piel Disain OÜ sisearhitekt

Uude elamusse kortereid projekteerides pööratak-se tähelepanu eeskätt

ruutmeetritele ja tubade arvule, mis on tihti ka ostja jaoks asukoha kõrval ainsad olulised kriteeriu-mid. Probleem ilmneb aga alles siis, kui hakatakse ostetud korte-rit sisustama ja asjade paigutami-ne eluruumi peaaegu võimatuks osutub.

Merevaade selja tagaTõsi on see, et lahendust ei paku ei arhitektid ega arendajad ning tihti ei oska perele sobivat ja funktsionaalset planeeringut nõuda ega tahta ka korteri ostjad ise. Korterite planeerimise eest ei vastutaks justkui keegi.

Paremal juhul kavandatakse uude korterisse kapinišid. Vaid ruutmeetrisuurusesse garderoo-bi ei mahu kahe inimese riided ära ka parima planeerimise kor-ral, kuigi korterit ostes jäi meel-de, et garderoob on justkui ole-mas.

Või kuidas sisustada sellist las-tetuba, mille uks asub toanurgas ja mille vastasseinast leiame sei-napikkuse akna? Ja kuhu paiguta-da kogu pere hügieenitarbed van-

nitoas, kuhu pole planeeritud ruumi panipaikadeks?

Soovite veel näiteid elust ene-sest? Võtame näiteks juhuse, kus ostetakse «miljonivaatega» kor-ter, kuid hiljem selgub, et paraku jääb miljonivaade selja taha, sest ainus võimalus elutuppa diivanit paigutada on kasutada aknaesist pinda, seljaga akna poole.

Planeering kui matemaatikaKui 200-ruutmeetrises eramus mõeldakse läbi iga ruutmeeter, et asi toimiks, siis korter, kus on olu-liselt vähem ruumi, peaks planee-ritud ja sisustatud olema veelgi läbimõeldumalt.

Siinkohal sekkuks aga kohe arendaja või maakler, kes väidaks, et maitsed on erinevad või et ruu-mid peavadki olema võimalikult neutraalsed, et inimesed saaksid ise otsustada, et ilu on vaataja sil-mades …

Põhjendusi teadmatuse varja-miseks on palju. Ruum, mis pole korralikult ja otstarbekalt läbi mõeldud, ei toimi sõltumata maitsest.

Korteri planeerimine on nagu matemaatika: muutujatele tuleb lahendit otsida senikaua, kuniks õige vastuse saad ehk korter täies ulatuses toimima hakkab.

Häid ideid:1. Suure korteri köök osaliselt varjatud elutoast, köögis on lisaks söögilaua-

le suur lett ehk saar2. Nišš riiulitele3. Läbimõeldud köögiplaneering, vastavalt sellele on ehitatud seinad.4, 5, 6. ruum riidekappidele7. Lükanduksega eraldatud koht pesumasinale jm majapidamisvahenditele.

Vannitoas pikk valamuga tasapind.8. Panipaik ALLIKAS: AET PIEL

Toimiva eluruumi aluseks on fELURUUMI PLANEERING. Kui näitame praeguste kortermajade arhitektuuri suure uhkusega välismaalastele ning kõrge ehituskvaliteet on arendajale taas auasi, siis kõik fassaadist sissepoole jääv ehk eluruum ise ei tundu meile paraku oluline olevat.

7,2 m 2

2,4 m 2

1,8 m 2

47,4 m 2

13,4 m 2

16,7 m 2 11,1 m 2

3,9 m 2

10,3 m 2

W

F

13 2

8

76

4 5

Foto

: Eur

okin

nisv

ara


Toimiva korteri rusikareeglid:• Korteris peab olema ruumi nii garderoobidele, kappidele kui ka panipaika-

dele.• Tundub elementaarne, aga hoolimata sellest leidub jätkuvalt 70-ruutmeet-

riseid kortereid, kuhu on projekteeritud vaid 1,5 meetri pikkune kapinišš.• Vannitoas peab olema piisavalt ruumi ja pinda nii hügieenitarvetele kui ka

muule vajalikule.• Valamu, mille kõrval puudub igasugune tööpind, muutub vannitoas kasu-

tuks. Kuna korterite standardprojektid üldjuhul vannitoas tasapinda ette ei näe, on TIHTI ka muu sanitaartehnika paigutatud selliselt, et ruutmeetri-telt suurde vannituppa on panipaika võimatu lisada.

• Nurgaköök avatud elutoas pole mitte ainult ebafunktsionaalne, vaid ka näotu.

• Avatud köögid toimivad väikestes korterites – sel juhul võiks köök olla ruu-mi osa, rõhk selle atraktiivsusel ja ruumi sobivusel. Väikeses korteris võib külmiku panna ka esikukappi, peaasi et köök ei muutuks vormituks moo-dustiseks elutoa nurgas.

• Suures korteris, kus üldjuhul elab palju inimesi, võiks köök olla eraldatud osalise seinaga. Rääkida luksuslikust, suurest ja avarast korterist, kus te-lekavaatamise ajal köögis õhupuhastaja müriseb ja toit potis podiseb, pole just päris loogiline

• Ostes korteri kauni vaate pärast, veendu, et ka pärast sissekolimist jääks vaade avatuks.

• Ilus vaade nõuab nautimiseks enda ümber ka avarat ruumi. Radiaatorid maani akende ees ei kaunista ühtegi vaadet.

• Jälgi hoolega, kui hästi on ostetava korteri ruutmeetrid ära kasutatud.• Läbimõtlemata plaani puhul tasub jälgida, palju on korteris tegelikult ka-

sutut pinda – pahatihti on ruutmeetreid justkui piisavalt, aga sisustamiseks muutub ruum olematuks.

• Julgege nõuda head planeeringut.ALLIKAS: AET PIEL

n funktsionaalne planeering

Sisustusmessil kerkivad näidiskorteridSisustusmessi Interjöör raames saab 6.–8. mail Eesti Näituste messi-keskuses teoks Aet Piel Disaini, koduportaali INkodu.ee ja Eesti Näi-tuste ühisprojekt «Vana hea hruštšovka».

Messihallis valmivad kaks 50 m² nutikalt planeeritud ja sisustatud korterit – klassikaline noore pere kodu ja modernne kodu.

Korteriplaanide ja sisekujunduse autor on sisearhitekt Aet Piel. Pro-jekti eesmärk on näidata, et funktsionaalse ja atraktiivse kodu võib en-dale soetada ja kujundada igaüks – tähtsad pole mitte ruutmeetrid, vaid oskuslik planeerimine ja funktsionaalne mööblivalik. Nii võib ka väike kodu mahutada rohkem kui halvasti planeeritud suur korter.

Projektiga pööratakse tähelepanu probleemidele uute korterite ehi-tuses ning näidatakse kätte nutikad lahendused, mis on abiks nii alga-jale kodusisustajale kui ka inspiratsiooniks proffi dele. (PM)


Ave Luttervabakutseline ajakirjanik

Teele Uustani (24) väikene korter on hubane ja õdus. Heledate seinade ja ma-

hedat värvi mööbli taustal paista-vad silma soojades, erksates too-nides detailid.

Teele elab kahekorruselise puumaja katusekorteris Pelgulin-nas. Tänavu maikuus täitub tal omaette kolimisest aasta.

Uues kodus on paljud asjad Teele enda tehtud. Korterisse sis-se astudes püüab esimesena tähe-

lepanu katusetalade küljes rippuv ise meisterdatud kiik. Kuigi Teele ennast üdini etno-inimeseks ei nimeta, on ta kodu sisustamisel kasutanud mitmes kohas rahvus-mustreid, peamiselt rahvuslikku triipu.

Ka diivanipadjad on tehtud vanemate keldrist leitud muhu-kollasest seelikuriidest. Akna-alused dekoreeris Teele aga vär-viliste triipudega. Oma uude koju sisse kolides Teele muud re-monti ei teinudki, kui et võõpas esikuseina üle rohelise kohupii-mavärviga. Korter oli tema sõnul

nii heas korras, et pidi vaid tol-mulapi ning harjaga üle käima. Samm sammu haaval on ta aasta jooksul lisanud kodule värvili-sust ja sära.

Julgus katsetadaTeele nimetab end ise täiesti põ-himõtteliseks pastelsete toonide vastaseks, eelistades sooje värve ja erksaid toone. Kuid nüüd ise tehes on ta aru saanud, et ei saa kõiki värve üksteise otsa kuhjata.

Valged seinad muudavad väi-kese toa optiliselt suuremaks ning vanemate kodust kaasa toodud

beež diivan sulandub hästi üldi-sesse värvigammasse. Tänu hele-dale atmosfäärile tundub ruum avaram ning selle taustal paista-vad välja erksad detailid, puidust elemendid ning punane köögi-nurk.

«Punase köögi tahtmine sai al-guse sellest, et mul oli punane lamp,» meenutab Teele. «See ei sobinud mitte kuhugi mujale kui kööki ja nii ma ta siia riputasingi. Siis otsustasingi, et kui juba puna-ne lamp, siis peaks efekti suuren-damiseks siia veel midagi lisa-ma.»

Esimene päris enda kodu pakub eNOORTE KODU. Kui oma esimene kodu ootamatult käes, aga raha vähe, tuleb julgus kokku võtta ning üle ilma kokku kogutud põnevaid ideid ja teadmisi kombineerides luua kodu ise, omal käel – planeerida, sisustada, lustlikult susserdada ja ajalooga vanavara taas elule äratada. Päris esimene kodu võibki muretuks ja armsaks katselaboriks olla – peaasi, et end ise koduselt tunned ja ka külalisi, sõpru ja vanemaid pole häbi võõrustada.

Teele katusekorter Pelgulinnas peegeldab omaniku kavalat kelmikust

Puidust katusetalade küljes rippuva kiige meisterdas Teele ise. Fotod: Peeter Langovits


Esmalt disainis ta ümber külmkapi, mis näis talle väikeses korteris silmatorkavalt valge ja kobakana. Külmkapi küljed said üle värvitud kuldse sprei-värvi-ga, ukse dekoreerimiseks kasutas Teele aga n-ö salvrätiku-tehni-kat.

«Valisin endale meelepärase mustri ja värviga salvrätikud ning hakkasin nendega külmiku ust katma,» kirjeldab Teele leiutatud tehnikat. «Asetasin salvrätiku ko-hale ja pintseldasin PVA-liimiga üle.»

Seejärel viimistles ta külmkapi ääred valge pitsiga. Valgest külmi-kust sai omanäoline ja pilkupüü-dev sisustuselement.

«Kodus vanemate juures po-leks ma kindlasti hakanud külmi-kut niiviisi disainima. See poleks mulle pähegi tulnud ja kui isegi oleksin tahtnud seda teha, poleks keegi nõustunud,» usub Teele – oma tuba, oma luba.

«See on minu enda kodu. Kui ka läheb sassi, olen ise süüdi ja pean tulemusega ise elama või ümber tegema.» Teele sõnul ongi oma korteri puhul hea see, et võid teha täpselt seda, mida hing ihkab. «Kui keeran mingi käki kokku, ei saa kedagi teist süüdis-tada ja keegi ei saa ka mind süü-distada. Salvrätiku-tehnikat ka-sutades on tehtud ka triibulised aknaorvad, köögisein ja kah-helplaadid.

Esmalt kaalus Teele võimalust värvida punaseks ka köögisein. Selleks oleks ta kasutanud, nagu esikuski, inimese- ja keskkonna-sõbralikku kohupiimavärvi. Värv on aga kallis ning kuna külmiku kaunistamisest jäi punaseid salv-rätikuid üle, otsustas ta nendega edasi katsetada. PVA liimi abil salvrättidega seina katmine oli

pikk protsess, milleks kulus mitu kuud.

«See on suur töö. Salvrätiku-kiht on õhuke ja pintsel, millega liimi peale kandsin, on imepeeni-ke,» meenutab Teele ette võetud täppistööd. «Töö edenes tõesti millimeetri haaval. Suurema pints-liga läinuks paberi pind kergemini katki, seetõttu tegingi pigem aeg-lasemalt,» usub ta, et vaev tasus end tulemust vaadates igati ära.

«Arvasin, et väsin sellest tööst ära, et saan pool seina valmis ega viitsi enam edasi mässata, aga te-gelikult see täitsa meeldis mulle,» muigab Teele. «Ütleks, et see pintseldamine oli omal moel me-ditatiivne tegevus, väga rahustav. Kui oli mõni vaba õhtu, võtsin pintsli ja liimipurgi kätte ja nii see tasapisi edenes.»

Saadud tulemust Teele igavi-kuliseks kunstiks siiski ei pea. «Aga hetkel on ilus. Olen selle omal riisikol teinud, katse-eksitu-se meetodil. Ja tulemusega olen rahul.»

Pill peab kodus olema!Köögiseina, külmkappi või triibu-lisi aknaaluseid nähes ei tule as-jast mitteteadlik inimene selle pealegi, kuidas või millist tehnikat kasutades tulemus saadud on. Salvrätikute ja PVA-liimi kasuta-mine nõuab aega, täpsust ja kan-natust, kuid võimaldab lisada ko-dule värvi, sära ja kelmikust suurt kulu tegemata – nutikalt ja loo-minguliselt.

Erinevatest isetegemis- ja ni-piraamatutest võib Teele sõnul saada palju häid ideid, kuidas kodu omanäoliselt kujundada, seejuures raha säästes.

Lisaks isetegemisele on Teele kasutanud sisustamisel palju vanu asju. Mitmed asjad on üles otsitud

b elamusi ja kogemusi kogu eluks

Salvrätiku-tehnikaga kaunistatud aknaorvad lisavad kodule sära ja värvi.


näiteks vanaema pööningult või vanemate kodukeldrist, aga ka kirbuturgudelt ja mööbli vanava-rapoodidest.

«Mulle meeldivad asjad, millel on oma lugu ja tähendus,» muu-tub Teele veidi nostalgiliseks. «Vokk, mis praegu dekoratsioo-nina seisab, on minu vanavana-ema oma, tema sellega ketras.» Vokki peaks kõpitsema ja restau-reerima, ütleb Teele – ta peab oluliseks anda vanadele asjadele uus hingamine ja elu. «See oli minu missiooniks – tuua vokk va-naema pööningult ära. See on ju memme vokk! Sel on ajalugu taga.»

Vanade, antiiksete ja isetehtud asjade kõrval on Teele korteris kesksel kohal ka üks väga oluline ja täiesti uus asi – klaver. Teele ni-metab ennast ise pigem pühapäe-va-klimberdajaks, kuid pill peab kodus tema sõnul ikka olema.

«Mäletan, kui mõtlesin, et ko-lin kodust ära, aga klaver jääb ju sinna ja ma ei saagi iga hetk, kui tahan, klaverit klimberdada. See oli kohutavalt suur mure,» mee-nutab Teele.

Algul kaalus Teele võimalust osta tavaline Riga klaver. Kuna korter on väike, poleks see aga ära mahtunud. Seega tegi Teele enda-le «sünnipäeva-soolaleiva-jõulu-munadepühade-kingituse küm-neks aastaks ja avansiks ette» ning ostis elektriklaveri.

Lisaks sellele, et elektriklaver on väike ja mahub hästi Teele kor-terisse, saab seda vabalt, naabreid häirimata, ka öösel või varahom-mikuti mängida – tuleb vaid heli-nivoo vaikseks keerata.

«Jube hea on klimberdada,» naudib nüüd Teele oma avansina tehtud ostu täiel rinnal. «Kraami-sin ema juurest igasugused Beet-hoveni ja Chopini noodid ka juba välja. Eks ta selline kättevõtmise asi ole,» on Teele enesekindel ja mängib ette «Kuupaiste sonaadi» esimesed taktid.

Kirikurotist kinnisvaraomanikEnne päris oma koju kolimist elas Teele Tallinna külje all vanemate-kodus Laagris. Sama maja juurde-ehitatud osas elab ka tema vanem õde ühes mehe ja lastega. Pisipere lisandumisel jäi juurdeehitatud majaosa õe perele aga väikeseks, vanemate poole peal oli aga ruu-mi palju.

Nii ehitatigi eelmisel suvel mõned seinad vanematekodus ümber – selle käigus kadus aga ära Teele lapsepõlvetuba. Pärast arvutusi selgus, et igati soodsam on Teelele osta uus korter.

«Selle asemel, et patja nutta, et mind kodust välja aeti, võisin ma uue kodu üle hoopis rõõmusta-

da,» räägib Teele – sellised kan-napöörded on elus alati millekski head, millegi uue alguseks.

Ta teadis kohe, et soovib koli-da Pelgulinna-Kalamaja-Telliskivi piirkonda. Teelele meeldib nii puumajade rajooni õdus miljöö ja hubasus, kui ka see, et ümbrus-konnas elab juba ees palju tutta-vaid ning sõpru.

«See on väga popp koht ja aina popimaks muutub,» teab Teele kinnitada. «Mida enam inimesi siia kolib, seda kiiremini tehakse vanad majad ka korda. Siin on sel-line kogukonnaelu – naabrid tun-nevad üksteist, Telliskivi linnakus

korraldatakse kirbuturgusid, fes-tivale ja pidusid,» kirjeldab Teele kanti kui noortele igati sobivat elukeskkonda.

«Arvasin, et omaette kolimine toob kaasa suurema elumuutuse. Tegelikult tuli kõik väga loomuli-kult ja valutult,» ütleb Teele. «Muidugi olen selle käigus palju õppinud ja vastutustunne on muutunud suuremaks – olen nüüd ju kinnisvaraomanik,» mui-gab ta. «See oli väga uhke tunne, kui ma tänavu esimest korda ise maamaksu maksin. Olen vaene nagu kirikurott, aga ma olen kin-nisvaraomanik,» hüüatab Teele.

Teele istub oma köögilaua taga, kus tal on virnas näputöö-tarvikuid ja muud pudi-padi. Akendest sisse paistev valgus muudab kodu avaraks ja päikseli-seks. Korteris ringi vaadates pee-geldub igal sammul vastu Teele kelmikas olek.

«Olen oma koduga väga ra-hul. Hommikuti vahel istun siin köögilaua taga, vaatan ja mõt-len, et võtsin ikka tõesti kõik, mis sellest kohast võtta andis,» on Teele uhke. «Mul on siin õudselt hea tunne. Siia on hea tulla, see koht sai väga ruttu ko-duseks.»

Teele on sisustamisel kasutanud mitmes kohas rahvuslikke detaile.


Kerli Pedak (24) ja Teet Tamme (25) elavad Nõm-mel, Teedu vanemate

maja väljaehitatud teise korruse korteris.

Varem üürisid Teedu vanemad seda korterit võõrastele välja. Kuus-seitse aastat tagasi, kui Teet oli keskkooli lõpetamas ja ülikoo-li astumas, küsisid vanemad, et ehk tahab Teet ise ülakorrusele kolida – Teet haaras suurepära-sest võimalusest kohe kinni.

«See oli väga suur muutus,» räägib Teet. «Varem oli mul läbi-käidav vahetuba – ei olnudki pä-ris oma kohta, kuhu minna, kui tahtsid omaette olla. Nüüd sain mitte ainult toa, vaid terve korte-ri.»

Teedu jaoks oli ajastus oma privaatsesse koju kolida hea – sis-setulek oli praktiliselt olematu, sest tööl ta siis veel ei käinud. «Oma kodu loomine oleks seega mitu aastat edasi, kaugemasse tu-levikku lükkunud, see koht oli aga juba olemas,» selgitab Teet.

«Eks see päris sissekolimine ja uue elukorraldusega harjumine võttis kõikidel omajagu aega,» li-sab Kerli. «Alguses oli külmik pi-devalt tühi ja söömas käidi ikka allkorrusel,» meenutab ta ühise elu algust.

Muutuvad plaanidEsmalt pakkus Teet välja, et üla-korrusel pole vaja üldse remonti ette võtta. Isa ei olnud sellega päri ja arvas, et kui juba kolida, peaks korteris ka korraliku re-mondi tegema. Tagantjärele mõeldes ehitati ülakorrus lõpuks põhjalikult ringi. Mitu vaheseina võeti maha, muudeti nii tubade kui ka köögi planeeringut, ehitati

Kerli ja Teedu privaatne pesa vanemate külje all

Korteris on mitmeid eri soppe, lugemiseks sobib hästi kamina-esine mugav tugitool. Fotod: Toomas Huik

VÄLISVOODRILAUD, MIS KESTAB!

4 külge krunditud + värvitud UYV vaid 10,82€ / m2

Kampaania kestab kuni 31.05.2011 kõigis Puumarketi kauplustes üle Eesti

Teised kampaania tooted ja info leiate: www.puumarket.ee


välja vannituba ning varem kasu-tuseta olnud pööningule seati sisse magamistuba. Nii kulus ümberehitustöödele kokku pea-aegu aasta.

«Kui juba remondiga peale hakkad, teed korralikult,» selgitab Teet, kes usub, et toakaupa pole mõtet remonti teha, vaid püüda teha ikka kõik ja korraga.

Kuigi Kerli kolis sisse mitu aas-tat hiljem, oli ta algusest peale protsessi kaasatud – aitas remon-ti teha ja oli sisustamisel üks pea-misi kaasarääkijaid ja otsustajaid. Kõik vajalikud ostud sai Teedu va-nematega koos läbi räägitud ja välja valitud, olenevalt võimalus-test ja eelarvest.

Köögi sisustus planeeriti ja soetati päris alguses. Ala on väike, seega peeti silmas, et lahendused oleksid võimalikult funktsionaal-sed.

Kuna köögis on kõrge aken, osteti kõrge köögilaud ja pukid, et näeks aknast välja ega peaks pi-medas istuma. Enne remonti oli köök olnud teisel pool, seega jäid uues planeeringus veetorud keset ruumi. Sellest johtuvalt ehitati korstnajala kõrvale müür, kuhu paigutada kraanikauss.

Teedu sõnul muutusid plaanid tegemise käigus palju. «Mingid

asjad olid paigas, nende järgi hak-kasime teisi asju vaatama ja ka-vandama.»

Magamistuppa viival trepil on näiteks astmed üle ühe – nii on trepp poole lühem ja mahub elu-tuppa paremini. Ruumi vähesuse tõttu poleks tavaline trepp ära mahtunud, keerdtrepist poleks aga saanud jällegi suuri asju üles viia.

Kõigepealt ela sisseKerli ja Teet on päris palju mööb-lit ostnud IKEAst. Tänu huvitava-

le disainile ning hinna ja kvalitee-di heale suhtele on sisustuspoest kujunenud üks noorte lemmi-kuid. Eestlastele lähim IKEA asub Helsingis.

Esimest korda läksid Kerli ja Teet IKEAsse niisama vaatama, aga ostsid nii palju huvipakkuvaid asju, kui koju kanda jaksasid. Tei-sel korral otsiti juba enne kohale sõitmist kataloogist vajalikud ja meelepärased asjad välja ning mindi kindla plaaniga kraam koju tuua.

IKEA hinnad on soodsad, mööbel stiilne ja funktsionaalne. Kerli ja Teet peavad oma kodu pu-hul väga oluliseks just funktsio-naalsust ja nutikaid lahendusi.

IKEAst ostetud kapp on hea näiteks seetõttu, et vastavalt vaja-dusele saab selle asetada põran-dale pikkupidi või laiupidi. Sama-le kapile saba aga riiuleid lisades taas uudse välimuse ja funktsioo-nid anda.

Nõnda on Kerli ja Teet asju ümber tõstes ja mööblit liigutades

Tänu vaheseinade lammutamisele on korter avaram ja valgusküllasem.

Ehituse käigus avastati valge krohvi alt huvitav telliskividest korstnamüür.


mitu korda oma elutoa välimust muutnud. Ka pidude ja suurema-te koosviibimiste korraldamine on nii mugav, sest mööblit saab vastavalt vajadusele nihutada või eest lükata.

«Või näiteks jõulude ajal, kui tahad kuuse tuppa tuua,» ütleb Kerli. Samamoodi on Kerli ja Teet kontorilauda korduvalt ümber tõstnud, kuni nüüd, mitu aastat hiljem, on lõpuks jõutud lahendu-seni, mis näib kõige paremini mõ-lemale sobivat.

Head lahendused tulevadki aja peale, ütleb Teet. «Siin elamise käigus oleme õppinud, et kui mil-lalgi omale uut kodu hakkame muretsema, ei maksa kohe algul kõiki asju ära osta. Ela sisse, harju korteriga ja siis näed, mida vaja läheb ning mis sobib ja mis ei.»

Kerli ja Teet on oma nahal ko-genud, et kui suured ostud tehtud, siis naljalt neid ümber vahetama enam ei hakka – isegi siis mitte, kui tuleb välja, et tegelikult polnudki tegemist kõige õigema valikuga.

Vanemate lähedus lisaväärtuseksTeet on Nõmmel üles kasvanud, see on tema kodukant. Kerli jaoks, kes enamiku oma elust on Viimsis elanud, võttis harjumine ja ümb-ruskonna tundmaõppimine oma-jagu aega.

«Proovikiviks oli eelmine sü-gis, kui Nõmmel torusid ehitati ja iga päev oli uus tänavanurk sule-tud ning liiklus erinevas kohas ümber suunatud,» meenutab Ta. «Sõitsin õhtul autoga koju, kell oli üheksa paiku. Jõudsin päris ligi-dale, aga kodutänavale sõita ei saanud. Püüdsin siis teistkaudu sõita, ikka ei õnnestunud. Ja nii see jätkus, kuni mõtlesin, et ma ei saagi tol õhtul koju.»

Nüüdseks tunneb Kerli end Nõmmel siiski päris koduselt. Ümbruskond on vaikne ja rahu-lik. Lisaväärtus on kindlasti ka Teedu vanemate suur aed, kus saab suvel grillida ja sõpradega koos aega veeta. Kiiretel aegadel, mil igaühel omad tegemised ja käigud, võib kahe korruse vaheli-ne suhtlus jääda siiski päris kesi-seks.

Kahel kodul on eraldi sissepää-sud, mistõttu vanemad ja noored juhuslikult kokku ei satugi. «Täna-vu talvel tuli korra selline tunne, et ei teagi, mis allkorrusel toimub või kuidas nad elavad ja mida teevad,» räägib Teet, et kaks pere elavad siiski täiesti sõltumatult.

Et igapäevaselt vähest koos-olemist ja suhtlemist kompensee-rida, tehakse vastastikuseid külla-kutseid. Näiteks saadakse vabal nädalavahetusel kokku vanemate juures lõunasöögiks või kutsuvad Kerli ja Teet allkorruse rahva enda juurde koogile.

Ülakorrust välja ehitades oli suhtlus kahe korruse vahel mui-dugi tihedam. Nüüdseks on välja kujunenud, et mõlemad pered elavad oma elu, kuid omavaheline läbisaamine on püsinud hea.

«Eks minu vanemad pidid ka uue elukorraldusega harjuma,»

tõdeb Teet. «Et poeg elab üleval omaette, et mul on elukaaslane. See harjumine võtab kõigil oma-ette aega.»

Oma perega maja jagada on siiski midagi hoopis muud, kui elada täiesti võõras kohas, usub Teet. Ühise aia, pesumasina või sauna jagamisest ei tule kunagi probleeme. «Kui näiteks suvel grillimine juba ette võetakse, te-hakse ikka teistele ka,» räägin Teet. «Ja kui ülakorruse rahvas sauna teeb, antakse teada ka alu-mise korruse rahvale ja vastupi-di.»

«Täna hommikulgi koputas Teedu ema uksele ja ütles, et neil jäi salatit üle – küsis, kas me taha-me,» muigab Kerli, kes hommiku-söögi tegemisest nii pääses.

Oma kodu juures peavad Teet ja Kerli kõige olulisemaks just nu-tikaid lahendusi, valguseküllust ja head planeeringut. Korter on jao-tatud justkui eri soppideks, aga kui seltskond on külas, saavad kõik siiski ühes ruumis koos viibida.

Seda, kui omaseks Kerlile ja Teedule nende ühine kodu aasta-te jooksul on muutunud, peegel-dab hästi tõsiasi, et kumbi ei mä-leta enam täpselt, millal nad sinna tegelikult kolisid. Ju see oli siis as-jade loomulik käik.

Nutikas koht veinipudelite hoidmiseks.

Uued korterid Kodukolde elurajoonis

NÜÜD MÜÜGIS

www.kodukolde.ee


Margit AllojaUus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Uuenduste eesmärgiks võib eelkõige olla rahuliku või hoo-pis särava ning elava õhkkonna saavutamine kodus, see-ga tuleks talvised tumedad ja rasked materjalid asendada

õhukeste pastelsete toonidega.Kevadisema õhkkonna loomisele aitavad kaasa peamiselt li-

nasemad ja puuvillased kangad, kuigi materjalide valik on palju laiem.

1. Kardinad: Värskema ilme toovad tuppa uued kardinad. Keva-dist meeleolu loovad lilleline muster, roheline, beež, virsik ja valkjad värvid. Peale heledate toonide sobib kevadel suurepära-selt ka kuld, fuksia ja rohelisel põhinevad kollased värvid.

Meie poodidest leiab hea valiku ilusaid ja omanäolisi tapeete. Kattes ühe seina uue tapeediga, saab toale kiirelt uue väljanäge-mise. Miks mitte kasutada hoopis heledat seinavärvi või lausa dekoratiivkrohvi?

2. Padjad, küünlad jms esemed: Hea võimalus kiireks muutu-seks on näiteks uute padjakatete soetamine, neid saab sobitada nii tapeedi kui kardinatega. Kevadise meeleolu toovad lillelised katted, mis annavad diivanile täiesti uue ilme.

Lisaks padjakatetele tasub kriitiliselt üle vaadata talvistes vär-vides küünlad, laualinad, kujud jms esemed, mis on talvistes ja võib-olla isegi veel jõulupühade toonides ning väärivad seega puhkust.

3. Vaibad: Suurepärase vahelduse ruumikujunduses ja üldmuljes annavad vaibad. Kui vaiba eesmärk on hoida talvel põrandad soo-jana, siis kevadel saab vaibaga luua uut meeleolu. Kardinatega kokkusobitatud kaltsuvaip annab eluruumidesse teistsuguse hin-gamise. Hästi sobivad kevadel iirisesinine, kahvatulilla ja roheli-sel põhinevad kollased värvid, nii vertikaalsed tugevad triibud kui ka õied vaibal.

4. Mööbel ning fotod ja maalid: Hea ja proovitud nipp on pai-gutada kitsamale kohale peegel, mis loob justkui suurema ruumi ja annab juurde valgust. Kui mööbel on olnud aastaid ühel ja sa-mal kohal, saab selle lihtsa ümberpaigutamisega tekitada täiesti uue toa tunde. Avarust saab tuppa, kui paigutame suuremad dii-vanid ja mööbliesemed seina äärde, väiksemad ruumi keskele.

Raamaturiiuli või diivani võib paigutada toa keskele, poolita-maks elutuba ja söögituba. Seejuures on oluline, et tuba poleks mööblist ülekoormatud – ehk aitab värskust tuua hoopis mõne mööblieseme eemaldamine toast? Kui mööbli ümberpaigutami-ne ei tule kõne alla, võib mõelda fotode vahetamisele pildiraami-des või maalide asukoha muutmisele.

5. Lilled: Absoluutselt parim viis luua kevadist meeleolu, on pan-na vaasi kimp tulpe või nartsisse. Lillede värske ja hea aroom loob päikeselise tunde. Võib ka mõelda suurele põrandavaasile, kuhu kevadised puhkenud oksad vette torgata.

6. Koristus: Korralik kevadpuhastus käib kindlasti asja juurde. Uute kardinate efekt on maksimaalne, kui aknad on pestud. Käi uksed ja seinad niiske lapiga üle. Võta tolmuimejaga üle ka diiva-nid, padjad, voodi ja toolikatted, mida sa iga päev ei puhasta. Või-malusel vii tekid/padjad keemilisse puhastusse või õue tuuldu-ma.

7. Asjad, mida ei ole tegelikult vaja: Vaata toad kriitilise pilgu-ga üle ja viska välja kõik, mis on kogunenud kappidesse, toanurka või trepi alla ning mida pole kasutatud vähemalt pool aastat või rohkemgi.

Kevad tuppa varakult ja lihtsaltSEITSE KULDSET REEGLIT. Väikeste muudatustega laseme eluruumidesse kevadtuuled ja värskuse.

Kevadist värskust saab ka nelja seina vahele tuua. Foto: Corbis/Scanpix

Ütle hüvasti oma vanale tolmuimejale!

DailyDuo (FC6161) ja SilentStar (FC8302;

FC8304) on uued Philipsi tolmuime-

jad, mis muudavad koristamise suisa

nauditavaks. Nii neile, keda segab

lühike toitejuhe või liigne mootorimüra.

Philips on mõelnud kõigele.

Tõmba juhe

välja seinast

ja sust inimene saabInnovaatiline Philips DailyDuo tolmuimeja ühendab

endas kaht mugavat abimeest: tavapärast põranda-

ja käsitolmuimejat. Tänu püstisele säilitusasendile,

on masin kiiresti haaratav ja kohe kasutusvalmis.

Kus iganes ja millal iganes. Puhastad siis leivapurust

lauda või kraamid põrandat.

Juhtmevaba DailyDuo annab su koristustöödele en-

neolematu haardeulatuse. Lisaks oled jäädavalt va-

bastatud nii keerdus kaabli harutamisest kui ka selle

pistikust pistikusse ümbertõstmisest. Täislaetud

akudega suudab tolmuimeja töötada 20 minutit jutti.

Nii et puhtaks saab kogu korter, kiirematel maja. Ja

kui sellest puudu jääb, aitab lühike laadimisaeg.

Aga see pole veel kõik. Neile, kes otsivad tolmu-

imejast ka silmailu, on DailyDuo tõeline šedööver.

Sujuvad kontuurid, voolujooneline disain ning värvid

nagu austrikarva pärlmutter või veripunane teevad

majapidamistööde meistrist meeldiva aksessuaari

sinu kodus. Veidi valjem kui vaikusKas oled väsinud oma vana tolmuimeja lõugamisest?

Siis on ultravaikne Philipsi SilentStar just see, mida

otsid. Täisvõimsusel on tema hääl sama tasane kui

inimkõne ja madalamate pöörete puhul vaid 60 dB.

Nõnda oled koristamise ajal suuteline märkama nii

väljast kostvat linnulaulu või lapse nuttu kõrvaltoast.

Lisaks vähesele müratasemele on SilentStar siiski

kõva koristaja. Ta on sama efektiivne kui tolmu-

imejad, mis tarbivad kaks korda enam elektrit.

Erakordselt pehmed harjased säästavad nii

laminaati kui õrnemat puit-

põrandat. Aga hell pole

SilentStar mitte ainult

puhastatavate pindade,

vaid ka ümbritsevale

keskkonna suhtes.

Tolmuimeja on 97%

ulatuses tehtud PVC-

vabadest ma-

terjalidest ja

90% pakke-

materjalist

on taaskasu-

tatav.

Kaks uut luuda kevadiseks suurpuhastuseks


Eve-Lii SandreSadolini Värvikeskuse disainer-konsultant

Inimese värvimälu on lühike – üheksa sekundit. Pärast seda mäletatakse toone reaal-

sest palju erksamalt. Ka sõltub värvitooni mõju alati tema ümber asuvatest värvidest.

Et värvide valimine oleks liht-sam, on mõistlik võtta kaupluses-se kaasa võimalikult palju olemas-olevaid materjale, millega saab valitud toone kõrvutada – tükike põrandat, tapeediriba, keraamili-sed plaadid, diivanipadi, sahtlipa-neel jms.

Põhiline viga, mida tehakse, ongi see, et valitakse liiga erksad toonid. Värvikaardi pind on väike ja selle mõju on raske hinnata. Le-vinud küsimus on ka see, kas toon tundub seinas tumedam või hele-dam?

Värvitoon jääb seinas alati sa-masugune kui kaardil, erinevus võib tekkida vaid mati ja läikiva pinna vahel. Valitud toon tundub seinal alati heledam, kui selle ette paigutada tumedamat tooni ese, tumedam aga juhul, kui selle ette asetada heledam ese.

Lahenduseks on osta kaasa purk proovivärvi ning küsida nõu konsultandilt. Samuti saab inspi-

ratsiooni näiteks kangaste ja ta-peetide pealt.

Missugune värvitüüp valida?Kööki sobivad poolmatid värvid, mis on lihtsamini puhastatavad ning ei määrdu nii kergesti. Läiki-vamate värvide puhul on aga oht, et tumedamate värvide kasutami-sel jäävad seinale silma torkama töövahendite jäljed.

Seetõttu sobib köögimööblita-gusesse seina pigem tume, iseta-sanduv ja veebaasil mööblivärv. See jääb kaunilt sile ja väga vastu-pidav, mistõttu ei vaja ka köögi tasapinnatagune enam lisakaitset

keraamiliste plaatide või muu kat-te näol.

Kui tume sein on planeeritud köögis mujale kui köögimööbli taha, võib kasutada ka matti pes-tavat värvi. Heledate seinte puhul sobib hästi tavaline poolmatt sei-navärv (heledalt pinnalt ei torka töövahendi jäljed silma).

Esikusse heledad toonidEsik on üks selliseid kohti, kus kardetakse kasutada heledaid värvitoone, sest need määrduvad – kingi jalga pannes, kätt vastu seina toetades või raputab koer tuppa tulles poripritsmeid seina-le.

Värvidega saab ümbrust ja mVÄRVID MEIE ÜMBER. Poodi värve valima minnes võib tunduda kõik lihtne, kuid kohapeal selgub, et soovitud beeži tooni peab leidma sadade seast ning värvipurke on pikad riiulid täis. Värvida saab tegelikult kõiki pindu, ka mööblit. Tuleb lihtsalt valida õige värv ja töövahend.


a meeleolu kiiresti muuta Samas on see enamasti häma-

ramaid paiku ning tumedaid too-ne ei soovita kasutada. Ka siin on lahenduseks kasutada heledaid poolmatte värve. Poolmati värvi pind on matist siledam ning mus-tus ei haaku nii lihtsalt selle külge. Poolmatti värvi tasuks kasutada kogu eluruumi heledatel seintel, seda eriti juhul, kui peres on lapsi või loomi – nii on elu tunduvalt lihtsam.

Kui esik on pikk ja kitsas, aitab seda laiemaks muuta kontrastsete värvitoonide kasutamine vastas-seintel. Tasub meeles pidada, et op-tiliselt lähemale tulevad soojad too-nid, mistõttu tasuks kitsas ruumis kasutada pigem jahedamaid toone, mis ruumi visuaalselt avardavad.

Lapse iseloom ja värvidLastetubades on värvid alati prak-tiline valik, kuid siin soovitaksin

kasutada allergialiidu sertifi kaa-diga värve (Bindo3, Bindo7, Bin-do20).

On ka hästi puhastatavaid ta-peete, kuid pastaka jälge on ta-peedilt kätte saada keerulisem kui poolmatilt värvilt. Jällegi – hele-dad seinad võiks värvida poolma-ti värviga, tumedamad kontrast-seinad aga mati värviga.

Kui lastetuba asub ärklikorru-sel, tasuks ka heledad kaldseinad teha poolmatiks. Värvidega on lastetuba lihtne kujundada, kasu-tades šabloone, maalriteipi või tehes vaba käega maalinguid.

Lastele on atraktiivsed ka tahvlivärvid – lisaks mustale lei-dub ka rõõmsamates toonides tahvlivärve. Lastetoa värvimise puhul tasub arvestada lapse ise-loomuga. Kui laps on ülienergili-ne, tasuks vältida liiga erksaid toone, eriti oranži, punast, inten-

siivset kollast. Kui laps kipub ole-ma nukrameelsem, tasub vältida siniseid toone, mis kurvameelsust süvendada võivad.

Kontrastiga mängidesLevinud avatud ruumiplaneering tekitab küsimusi, kus peaks lõp-pema köögi värv, kust aga algama elutoa värvitoon. Lihtsaim on ka-sutada kõigis ruumides üht hele-damat põhitooni ning erinevust ruumiosadesse tuua sisse kont-rastvärvidega.

Arvestama peab siiski, et kont-rasttoonid üksteisega ka sobiksid. Tumedamaks tasub värvida sei-nu, mis jäävad tühjaks. Aknaseina ei ole mõtet kasutada kontrastsei-nana, kuna see on juba akna ning aknakatetega n-ö täidetud.

Kui kõrvalseinas pole teist akent, jääb aknasein varju ning tumedad toonid tunduvad seal veel tumedamatena. Enamasti jäävad tühjemaks televiisoritagu-ne ning diivanitagune seinapind. Värvides tumedamaks televiisori-tagust, peaks kasutama rahuliku-maid toone, kuna intensiivsed toonid (punane, oranž) väsitavad silmi ja häirivad televiisori vaata-mist.

Erksamad toonid tasuks pai-gutada sinna, kus need jäävad ruumis pigem selja taha (diivani-tagune). Hea on ka see, kui seina ning selle ees asuva eseme vahel tekiks kontrastsus.

Kontrastvärve valides võiks silmas pidada aga seda, et värvi-kaardil kõrvuti asetsevate värvi-toonide vahel on liiga väike kont-rast ja kahe seina nurgas kokku saades jääb mulje, nagu langeks ühele seinale lihtsalt vari.

Seega tasub pigem olla jul-gem ja valida kaardilt tugevam toon, nii saab parema efekti. Pu-nane on alati efektne, kuigi seda peetakse intensiivseks ja väsita-vaks. Mahedamalt mõjuvad küpse kirsi ja veinipunane toon, mis annavad ruumile juurde jõu-du, mõjudes soliidselt ja majes-teetlikult.

Pehmed värvid magamistoasMagamistoas peetakse sobivai-mateks rahulikumaid toone. Sa-muti võib magamistuba olla teis-test ruumidest hämaram. Nii võib magamistoas valida kontrastsei-nale hoopis heleda tooni ning üle-jäänud seinad viimistleda pehme-tes tumedamates kakao, latte, vanaroosa, hallikassinise või mõne muu rahuliku tooniga.

Heledal kontrastseinal võib olla näiteks hele tapeet. Enamasti kasutatakse kontrastseinana voo-ditagust, kuna see jääb selja taha ning isegi erksama tooni puhul või jõulise mustriga ei jää see ma-gamajäämist segama.

Samas võib hele üldtoon jääda ka voodist vaadatuna liiga igav. Sellisel juhul võiks kasutada selles seinas mahedaid kontraste tapee-di või värvitud mustrina.

Huvitava efekti annavad ka dekoratiivvärvid, kuid nende puhul peaks samuti jälgima, et kasutatud toonid vaateväljas lii-ga tugevaid kontraste ei an-naks.

Ka vannituba lubab värvimistTöötoa puhul tuleks leida komp-romiss: see ei tohi olla liiga igav ega ka liiga intensiivne. Hea toon töötuppa on roheline ning selle erinevad varjundid. Samamoodi peaks arvestama, et erksamad toonid ja mustrid jääksid pigem suunaga selja taha.

Majapidamisruum võiks olla neutraalne ning kergesti hoolda-tav. Seega sobivad sinna pigem heledad poolmatid värvid.

Ka vannituba võib värvida. Sel-leks sobivad ka need seinad, kuhu lausvesi voolab: dušinurk ja vanni-tagune. Vajalik on vaid kasutada õigeid tooteid – hallitusvastaseid aineid sisaldavaid pahtleid, krunt-värve ja värve.

Värvitud seinte puhul on van-nitoas lihtsam ja odavam meele-olumuutusi ellu viia. Kui aga vannitoas on juba plaadid, mis teie arvates sinna üldse ei sobi, saab ka seal värvidega ilmet muuta.

Vajalik on spetsiaalne krunt-värv, mis keraamiliste plaatidega nakkuks ning värv, mis veele ja niiskusele vastu peab. Nagu teis-teski ruumides, saab maalriteipi, templeid ja šabloone kasutades põnevaid ja efektseid mustreid luua ka vannituppa.

Vannituppa sobivad ka mõnin-gad dekoratiivvärvid. Huvitavaid pindu saab luua näiteks välistingi-mustesse mõeldud struk tuur-värvidega. Siinkohal soovitaks neid küll kasutada seintes, mis veega ot-seselt kokku ei puutu, sest krobelist seinapinda on siledamast raskem hooldada.

Värv annab ruumile või ese-mele kiiresti uue ilme ning on li-saks kõigele ka kergesti teostatav. Värvide abil saab stiilse kodu en-dale lubada igaüks.

Foto

: Sca

npix

/CO

RB

IS


Mari ToomRuumi Maastikuarhitektuuri aiakujundaja

Mõtle, milline näeb välja sinu unistuste aed, mida seal teha tahaksid

ning milliseid emotsioone peaks see tekitama. On oluline, et tule-vase aia kõik kasutajad oleksid unistamisse kaasatud, sest igal pereliikmel on aiaruumi suhtes omad soovid.

Meenutage oma kogemusi ja püüdke välja selgitada, mis tekitas näiteks lapsepõlve aias just selle eri-lise tunde – kas mängumaja või erilise lõhnaga põõsas? Samuti

mõelge huvitavatele näidetele, mida olete reisides või naabri aias näinud. Avatud meeltega ringi käies leiavad head ideed ise teie juurde tee.

Aed täiendab kodutunnetAeda planeerides keskenduge kindlasti ka tegevustele. Kuivõrd aed on samuti eluruum, tuleb aia-kujundamisel arvestada pereliik-mete hobide ja soovidega.

Õues on võimalik teha kõike seda, mida siseruumideski. Söö-gitegemine ja lugemine on täna-päeval iseenesestmõistetavad, kuid miks mitte kolida ka jõu- või joogatrenn värskesse õhku?

Oma aias maalitud piltidel on eriline tähendus ning pere ühis-test lauamänguõhtutest tähistae-va all jäävad kustumatud mälestu-sed. Loova ja julge lähenemisega avastate peagi, kui palju te tegeli-kult õues aega veedate.

Unistades on õige aeg pöörata tähelepanu ka aia atmosfäärile. Üldmulje ja õhkkonna määravad peamiselt ruumilahendus ning taimed. Avaras ja päikselises ko-duõues on hoopis teine tunne kui salapärases, lopsaka taimestikuga aias. Erilise atmosfääri loomisel on hea lähtuda ümbruskonna üldmuljest, hoone arhitektuurist või aiakujundusstiilidest, kuid

kõige olulisem on järgida aiaoma-nike soove, et tekiks õige kodu-tunne.

Kõik ideed, olgu kui hullu-meelsed tahes, tuleb kirja panna või üles joonistada. Aiakujunda-mise järgmistes etappides võivad esialgsed mõtted tunduda liiga utoopilised, kuid tegelikult saavu-tatakse just unistusi järgides ideaalne aed.

Millega arvestada aia kujundamisel?Hea aed toimib hästi ja vastab iga pereliikme vajadustele. Eelnevalt valminud unistuste aia kirjelduse järgi koostatud aiaplaan on alu-

Aia kujundamist alusta unistamisestAED JA TERRASS KUI ELURUUM. Tihti arvatakse, et koduaia rajamine on eeskätt haljas-tuse planeerimine: hekk aiapiirdeks, mõned ilu- ja viljapuud, neerukujuline ilupeenar ning vajalikud käigurajad. Hoiduge stampidest ja lubage ennast inspireerida: aiakujundu-ses peitub hoopis suurem võlu ja tarkus.

Foto

d: S

canp

ix/C

OR

BIS

, too

tjad

MASKU KUTSUB AEDA!Eesti suurimad mööbliaiad nüüd avatud!

www.masku.ee

Tartu MööblimajaSõbra 56, TartuE-R 10-19 L - P 10-16Tel 776 3067 / 776 3091

Masku VessePeterburi tee 62a, TallinnE-R 10-20L 10-18 P 10-16Tel 633 8929

“Suurim valik aiamööblitsoodsa hinnaga”


seks soovide täitumisele. Lisaks autole ja grillile tuleb leida sobiv koht ka hobidele.

Hea läbisaamise nimel võib eristada rahulikke ja aktiivseid te-gevusi, et kõik saaksid üheaegselt aias segamatult aega veeta. Aia kavandamisel on tark arvestada ka erinevate esemete ruumivaja-dusega, mis majja ei mahu – pur-jelaud, mootorratas, lastebassein või aiamööbel. Just nutikate la-henduste leidmiseks tasub nõu pidada professionaalse maastiku-arhitekti või aiakujundajaga.

Koostöös luuakse aiaomaniku soovidest terviklik ja läbimõeldud aiaruum. Esteetilise naudingu pakkumiseks on aias palju erine-vaid võimalusi. Kokku sobitatud kujunduselemendid, valgustid ja materjalid loovad harmoonilise terviku ning aktsenti lisab kunst. Nii võib aeda elavdada kas või pu-naseks võõbatud puitposti või las-te tehtud kollaažidega.

Aiakujundus on rohkem kui haljastusAia planeerimisel tuleb arvestada asukoha, naabrite, hobide, vaja-duste, kasutajate erisoovide, ole-masoleva haljastuse, arhitektuuri ja palju muuga. Üheks ülioluliseks komponendiks on aeg. Juba öö-päeva jooksul tekitab päikese ja kuu valgus erinevaid efekte ja var-judemänge, mida saab läbimõel-dud kujundusega esile tuua.

Samuti tuleb varakult mõelda, mis toimub aias aastaringi jook-sul ning mis juhtub esialgu väi-keste taimevormidega mitme-

kümne aasta pärast. Taimed muudavad aja jooksul värvi – ühed õitsevad, teised närtsivad.

Nii nagu kasvavad taimed, kasvab ka inimene. Mida teha lii-vakastist, kui lapsed suureks kas-vavad? Mis saab ilupõõsastest, kui pere otsustab koera võtta? Tulevi-kuga arvestav aiakujundus peab muutustele vastu, kuid ei karda uuendusi.

Aegadega muutuvad inimesed ja maitsed ning sarnaselt toas ta-peedi vahetamisega on loomulik suhtuda samamoodi ka aeda, sest sise- ja väliruum kokku moodus-tavad ühe terviku – kodu.

Koli õue ja sisusta oma koduaed värvikaltKuna koduaed on sama tähtis paik kui elutubagi, on selle kujun-damine samuti oluline ja loomin-guline. Varakevadest hilissügiseni

on koduõu suurepäraseks elu-keskkonnaks. Et aias elamist mu-gavamaks muuta, sisustage väli-ruum samu mugavusi silmas pidades, mida pead iseenesest-mõistetavaks ka siseruumides.

Mõnusaks äraolemiseks leidke sobilikud välitingimustes kasuta-tavad vaibad, diivanid, padjad, kaminad ja muu oluline. Kaitske end päikese eest stiilsete varjude-ga ning varjake tuult efektiivsete rulooseintega.

Kui sellest väheks jääb, saab lisada elusa tule – välikamina või lõkkeaseme.

Pane rõhku detailideleKui öelda sõna «terrass», tuleb enamikule meelde tiheda laudise-ga kaetud ala. Aiakujundajale on aga terrass paljude vingete lahen-duste realiseerimise objektiks.

Terrass võib olla tasane või

koosneda mitmetest tasanditest ning vormidest, olles valmistatud puidust, metallist, betoonist või looduskivist. Kui terrass on samas ka väliköök, kuulub selle juurde kindlasti vee- ja elektrivarustus, valgustus ning istumiskohad.

Istumis- ning lamamisasemed võivad olla osa terrassist, mistõttu pole vaja tüütut õuemööblit eda-si-tagasi transportida.

Kaldvormide alla saab peita vajalikud tööriistad või söögi-nõud. Veesilm toob terrassile elu ning kõrgematele tasanditele loo-dud taimelavad on ideaalsed maitsetaimede kasvatamiseks.

Valgustuse värvust, kuju ja in-tensiivsust kasutades saab luua soovitud meeleolu: mugav ja soe; elegantne; nooruslikult vahelduv. Selleks, et aru saada, kuidas see kõik koos töötab, võiks teostada 3D-visualiseerimise koos valguse ja varju analüüsiga.

Kui hoov on väike ning peami-seks puhkekohaks kujuneb ter-rass ja selle mööbel, tuleb mõel-da, kuidas sellest maksimumi võtta. Plasttoolide ning klassika-lise puitmööbli kõrval on olemas hoopis teistsugune luksus: stiil-sed pehmed lounge-diivanid, vas-tupidavad värvikad välivaibad, ergonoomilised lamamispadjad jpm.

Grillisõpradele pakuvad nau-dingut disainköökide komplektid: gaasigrill, söegrill, kraanikauss, kergesti puhastatav tööpind. Sel-lised moodulköögid on väga praktilised ning talveks saab need hõlpsasti kokku pakkida.

Õues saab mõnusalt aega veeta1. Vii võimalikult palju tegevusi õueKõike, mida oled harjunud tegema siseruumis, saab teha ka õues. Alusta hommikut hommikusöögiga aias; õpi, tööta ja kas või triigi terrassil.

2. Loo mõnus keskkondAlati ei ole vaja spetsiaalset aiamööblit: vii õue mugav tugitool võimadrats ning lisa hubasust küünalde ja muusikaga.

3. Ära karda ilmaÕues on mõnus olla iga ilmaga, kui kasutada päikesevarje, rulooseinasid, gaasikütet, sooje pleede.

4. Kutsu sõbrad küllaSõpradega koos leiab rohkem põhjust õues aega veeta ning põnevaidtegevusi ette võtta. Päevasest grillimisest areneb jalkamäng ja enne kui märkate, oletegi pool ööd õues lauamänge mänginud.

5. Kasvata meeldivaid taimiHea lillelõhna ja maitsvate maasikataimedega meelitad end lihtsasti õue. Marjad ja ürdid istuta käepärastesse pottidesse ning aseta endalähedusse, kus sa ka aias ei viibi.

TIKKURILA VALTTI PUIDUÕLID SÄILITAVAD PUIDU LOOMULIKU ILU

Tikkurila Valtti puiduõlid toovad esile puidu loomuliku ilu.

Puiduõlid kaitsevad puitu niiskuse ja määrdumise eest ning

vähendavad pinna halliks muutumist ja lõhenemist.

Lahustipõhine puiduõli Valtti Puuöljy ja vesialuseline

puiduõli Valtti Puuöljy Akva on toonitavad enam kui 50

värvitoonis. Mööbli- ja terrassiõli Valtti Kaluste- ja terassiöljy Ruskea on saadaval kauni pruuni valmistoonina.

Puiduõlid sobivad terrasside, treppide, paadisildade ja

õuemööbli õlitamiseks.

www.tikkurila.ee


Martin VallimäePäästeameti pressiesindaja

Igal aastal juhtub väikeste las-tega vee ääres õnnetusi ning mõnigi neist lõpeb kohuta-

valt – uppumisega. Jooksma õp-pinud väikesed lapsed liiguvad tihti ootamatult kiiresti nii oma vanemate kui ka järelevaatajate jaoks.

Tihti öeldakse, et «vaatasin vaid hetkeks kõrvale», kuid sageli juhtubki õnnetus väga äkki. Väike laps kukub üldiselt vette hääletult, ta ei hüüa ka appi, rääkimata vee-pinnal püsimisest.

Lastega vanemate juurde maa-le sõites olen veeohutuse küsimu-ses üsna muretu, sest isa tõmbas tiigile korraliku võrkaia juba aas-taid tagasi ümber.

Peresisene koostööOluline on hakata lapsega juba päris varases eas rääkima ohtu-dest – nii on ka mõningane lootus lapse enda ohutunnetusele, kui ta juba kooliealiseks on saanud. Enne seda aga tasub lisaks pide-vale järelevalvele teha bassein, veesilm, kodutiik või vahetult

kodu juures asuv veekogu ohutu-maks.

Lihtsaim viis on panna bassei-nile kate või rajada tiigile aed. Minu isa Toomas, kellel on prae-gu kokku viis lapselast, selgitab tiigile aia rajamist nii: «Keegi ei jõua väikeseid lapsi kogu aeg jäl-gida. Oma väikesed lapsed kasva-sid ka sama tiigi ääres, aga siis oli laste kasvatamise ja raha teenimi-

sega tähelepanu mujal – ei osa-nud asju õigesti hinnata. Vanava-nemal on rohkem aega ja just elukogemust, et selliseid asju tä-hele panna.»

Seega tasub kindlasti värsketel vanaemadel-vanaisadel oma las-tele meelde tuletada, et pisikese lapse kasvatamisel tuleb palju mõelda ohutuse peale, olgu see siis kuumaveepott, tiik, lõke või

mingi ligadi-logadi asi, kus väike laps võib turnida ja viga saada.

Julgelt tasub ka ise abi pakku-da, nii saab oht väikesele inimese-le kindlasti kiiremini kõrvaldatud.

Tehnoloogia aitab kaasaPiirdeaia ehitamisel peab jälgima, et see oleks piisavalt kõrge ning aia ja maapinna vahele ei jääks va-het, kust laps saaks läbi pugeda. Pärast talve ja suuremaid vihma-sadusid tuleb aed kindlasti üle vaadata.

Kui aed asub suuremal maa-alal, tuleks seda kontrollida regu-laarsemalt, sest mõni suurem loom või raske lume sulamine võib aeda ootamatult lõhkuda.

Kui aial on ka värav, peab see olema isesulguv, muidu võib see lahti ununeda ning aed ei täida oma eesmärki.

Lisaks saab basseinidele ja tii-kidele paigaldada katte või vasta-vad andurid, mis lapse ohus ole-misest aegsasti märku annavad. Spetsiaalseid aedu, basseinide kaitsekilesid ja liikumisandureid on võimalik soetada vastavaid tarvikuid tootvatest või maale toovatest ettevõtetest.

Muuda veesilm aias väikelapsele ohutuksOHUTUS AIAS. Väikeseid lapsi tõmbab poriloik ja igasugune vesi nagu magnet. Tean seda kaheaastase poisi isana väga hästi. Oma lastele mõeldes paneb mind muretsema meie jõeäärne krunt, kuhu tahame oma kodu rajada.

Kurb statistikaJUHUSLIKUD UPPUMISED VANUSES 0–4:Eriti must aasta: 1995Mehed ja naised: 15 (mehed 13, naised 2)

HILJUTISED AASTAD:• 2006 – mehed ja naised: 5 (mehed 2, naised 3)• 2007 – mehed ja naised: 2 (mehed 2, naised 0)• 2008 – mehed ja naised: 5 (mehed 1, naised 4)• 2009 – mehed ja naised: 3 (mehed 3, naised 0)

KOKKU KÕIK VANUSERÜHMAD:Eriti must aasta: 1994Mehed ja naised: 250 (mehed 210, naised 40)

• 2008 – mehed ja naised: 77 (mehed 56, naised 21)• 2009 – mehed ja naised: 61 (mehed 50, naised 11)

ALLIKAS: STATISTIKAAMET, PÄÄSTEAMET

Mänguhoos lastel tuleb silm peal hoida.

Foto: Corbis/Scanpix



Heli LehtsaarSõltumatu tarbijaveeb minuraha.ee

Kui arvad, et su kodune vara vajaks kindlustamist, tasub teada, et koduse

vara kindlustamiseks ei piisa üld-juhul kodukindlustusest või elu-asemekindlustusest. Sellega on küll kindlustatud korter või maja, kuid mitte selles asuv vara.

Seega tuleb koduse vara kind-lustamine seltsiga eraldi kokku leppida. See, millistel tingimustel vara kindlustatakse ning kuidas arvutatakse sulle makstava kind-lustushüvitise suurust, kui su va-raga peaks midagi juhtuma, on seltsiti erinev.

Seega tasub enne koduse vara kindlustamist tutvuda järgmiste asjaoludega.

Millistel tingimustel saab kindlustada?Pööra tähelepanu sellele, millistel tingimustel erinevad kindlustus-seltsid kaitset pakuvad, sest kodu-se vara kindlustamiseks on mitu võimalust.

Mõned seltsid kindlustavad kodust vara loetelu ehk nimekirja alusel. See tähendab, et kindlusta-tud esemed on jaotatud gruppi-desse (näiteks mööbel ja vaibad, riietusesemed ja jalanõud, elekt-roonika ja kodumasinad) ning igale grupile määratakse kindlus-tussumma. Teise variandina võib klient loetleda oma kindlustata-vad esemed üles ükshaaval.

On ka seltse, kes pakuvad või-malust kindlustada kodust vara lepingus kindlaks määratud sum-ma ulatuses – sellisel juhul nime-kirja ei tehta. Klient võib sel puhul ise hinnata, kui suur on tema ko-duse vara väärtus. Üldjuhul on seltsid ette näinud ka minimaalse kindlustussumma, näiteks 6400 eurot.

Kuidas on riskid defineeritud?Eri kindlustusseltsid võivad riske defi neerida erinevalt. Näiteks

pööra tähelepanu sellele, mis on kindlustustingimuste järgi murd-vargus, vandalism või torustiku leke.

Millised on välistused?Iga seltsi kindlustustingimustes on loetletud rida välistusi – need on juhtumid, millele kindlustus-kaitse ei laiene. Tasub tähele pan-na, et eri seltsides on välistused erinevad.

Näiteks ei pruugita hüvitada tormi tekitatud kahju kodusele varale, kui sellega ei kaasnenud hoone või korteri kahjustust. Var-guse puhul ei hüvitata üldjuhul kahju, kui varas on sisenenud kor-terisse või majja originaalvõtme-ga (välja arvatud siis, kui ta on võtme enda kätte saanud röövi-mise teel).

Milliseid ohutusnõu-deid pead täitma?Loe hoolikalt läbi kind-lustustingimuste need punktid, mis käsit-levad ohutusnõu-deid. Seal on loetletud tege-vused, mida sa näiteks tuleo-hutuse taga-miseks, elekt-risüsteemide kasutamisel ja hooldamisel jm pead tegema.

Näiteks varguse vältimiseks pead sa kodust lahkudes sulgema kõik aknad ja uksed, nii et majja või korterisse saaks tungida ai-nult lukke või konstruktsioone lõhkudes või vägivalda kasuta-des.

Kuidas makstakse hüvitist?Kindlasti pead tutvuma sellega, kuidas toimub kindlustusjuhtumi puhul kindlustushüvitise välja-maksmine. Teisisõnu – kuidas saad hüvitist, kui su vara saab kahjustada või hävib. Arvesta ka sellega, et iga kindlustusjuhtumi puhul kehtib omavastutus: see on

summa, mis on si-nuga lepingut sõlmi-

des kokku lepitud ja mille kannad kahju kor-

ral sina.Tavaliselt pakub kindlus-

tusselts sulle välja mitu võima-likku omavastutuse suurust –

kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse madalam ja vastupidi. Osa kindlustusseltse on ette näinud ka juhtumid, mille

puhul omavastutust ei rakenda-ta – uuri nende kohta kindlus-

tustingimustest.

Hüvitamisel on mitu võimalustKui kindlustatud ese on saanud kahjustada, nii et selle remonti-mine on majanduslikult mõtte-kas, hüvitab kindlustusselts re-mondikulud. Kui aga eseme remontimine ei ole mõistlik, siis üldjuhul kasutavad kindlustus-seltsid hüvitise maksmisel nii taassoetamisväärtuse kui ka turu-väärtuse arvutamist.

Taassoetamisväärtus tähen-dab uue samaväärse eseme soeta-miseks vajalikku rahasummat. Üldjuhul kasutatakse hüvitise maksmist taassoetamisväärtuse alusel siis, kui kindlustatud ese pole eriti vana – sõltuvalt kind-lustusseltsist võib eseme vanus olla näiteks kuni kaks või kuni viis aastat. Taassoetamisväärtuse puhul on oluline jälgida ka seda, kas selts hüvitab kahjustunud vara samaväärse uue toote mak-sumuse ulatuses või makstakse sulle teatav protsent uue eseme soetamiseks vajalikust rahasum-mast.

Turuväärtuse alusel hüvitise maksmine tähendab, et arvesse võetakse kahjustatud eseme ko-halik keskmine müügihind kahju-juhtumi toimumise ajal.

Mida tasub teada koduse vara kindlustamisest?KODU KINDLUSTAMINE. Koduse vara kindlustamisel tasub teada, et eri kindlustusseltsid pakuvad hoolimata sarnasest kindlustusteenuse nimest erinevaid kindlustustingimusi. Seetõttu tuleb enne otsustamist võrrelda vähemalt kolme seltsi tingimusi, et leida enda vajadustele sobivaim.

Pane tähele!Kindlustusandjat valides ära lähtu ainult kindlustusmakse suurusest, vaid uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kind-lustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushü-vitise maksmisel või kui suur on omavastutus.Tee oma valik kõikide lepingutingi-muste põhjal tervikuna. Et leiaksid just enda vajadustele sobivaima pakkumise, võrdle vähemalt kolme seltsi tingimusi.

ad kirja

ta-

-ed

vitada odusele

aasnenud ustust. Var-

tata üldjuhul sisenenud kor-

originaalvõtme-ud siis, kui ta on

kätte saanud röövi-

eid ohutusnõu-pead täitma?

hoolikalt läbi kind-ustingimuste need

unktid, mis käsit-levad ohutusnõu-deid. Seal on loetletud tege-vused, mida sa näiteks tuleo-hutuse taga-miseks, elekt-

süsteemide misel ja

el jm

vältimiseks sulgema

majja

summa, mis on si-nuga lepingut sõlmi-

des kokku lepitud ja mille kannad kahju kor-

ral sina.Tavaliselt pakub kindlus-

tusselts sulle välja mitu võimalikku omavastutuse suurust

kui valid suurema omavastuttuleb kindlustusmakse madja vastupidi. Osa kindluston ette näinud ka juhtum

puhul omavastutustta – uuri nende ko

tustingimustest.

Hüvitamisemitu võimKui kindlukahjustadmine okas, hmonremü

eada, et eri kerinevaid kindlustu

e seltsi tingimusi, et leid

Pane tähelestusandjat

dlust

Salong KAMINAKODATALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 [email protected] • www.raidkivi.ee

LUNA 1150H

LUNA 1600H GazLUNA 1150V GOLDLUNA 550V

Documents

EluRuum 2011 kevad