Emakeel ja kirjandus

Eesti kultuurilugu rahatähtedelIII kooliaste

Koostaja Aita Matson

Tihemetsa Põhikool Pärnu maakond

2001/2002

AlustuseksEesti Vabariigi rahatähtedel on kaheksa tun-

tuima ühiskonna- ja kultuuritegelase portreed.

Kas me teame, kes nad olid ja miks just nemad valiti rahatähtedele?

Järgneva slaidikava eesmärk on neile küsimus-

tele vastata.

Slaidikava on lisamaterjaliks põhikooli kirjan-

duse ja kultuuriloo kursuse juurde.

1-kroonine

Kristjan Raud (22.X 1865-19.V 1943)

Eesti kunstnik Kristjan Raud

Tähtsus Eesti rahvale: Eesti Rahva Muuseumi asutaja (1909)

eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise korrald aja (1909-1913)

eesti muinasvara päästepäevade korraldaja (1920)

kunstnikuna kujutanud rahva elu ja saatust

eepose “Kalevipoeg” iluväljaande kujundaja

2-kroonine

Karl Ernst von Baer (28.II 1792- 28.XI 1876)

Loodusteadlane Karl Ernst von Baer

Tähtsus Eesti rahvale, maailmale:

kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja

avastas imetajate (sh inimese) munaraku (1826)

tähtteos “Über entwicklungsgeschichte der Tiere”(I 1828 ja II 1837)

liivlaste uurimise algataja

avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse- tuntud Baeri seadusena (1856)

5-kroonine

Paul Keres (7.I 1916- 5.VI 1975)

Eesti maletaja Paul Keres

Tähtsus Eesti rahvale, maailmale:

rahvusvaheline male suurmeister (1937)

rahvusvaheliselt tuntud maleteoreetik (alates 1957)

Euroopa meister kirimales (1935)

ajakirja Eesti Male peatoimetaja (1936-1940)

Kerese-nimelisi maleklubisid Eestis ja Saksamaal.

10-kroonine

Jakob Hurt (22.VII 1839- 13.I 1907)

Rahvaluuleteadlane Jakob Hurt

Tähtsus Eesti rahvale: Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) ja Eesti

Aleksandrikooli Komitee president (1872-81)

rahvaluule- ja keeleteadlane: algatas rahvaluule kogumise, propageeris uut kirjaviisi (alates 1864)

kirjastas siiani tähtsaima rahvalauluväljaande kogumiku “Vana Kannel” (alates 1875)

nii rahvaluulekogumise ulatuslikkus kui ka metoodika pälvisid rahvusvahelist tähelepanu.

25-kroonine

Anton Hansen Tammsaare (30.I 1878- 1.III 1940)

Kirjanik Anton Hansen Tammsaare

Tähtsus Eesti rahvale: eestlaste suurim kirjandusklassik, maarahva

hingelaadi , isikupsühholoogiat, õrna lüürikat sügavuti mõistev prosaist ja draamakirjanik, XX saj eesti kirjanduse suurim eepiline anne

epopöa “Tõde ja õigus” (1926-33) autor

on tõlkinud eestlastele Dostojevskit,Wilde’i, Shaw’, Glasworthy, Conradi jt loomingut

50-kroonine

Rudolf Tobias (29.V 1873- 29.X 1918)

Helilooja Rudolf Tobias

Tähtsus Eesti rahvale, maailmale:

helilooja, pianist, dirigent, orelikunstnik, muusikakriitik (1898-1908)

esimeste eesti muusikasuurvormide (sümfooniad, klaverikontserdid, kantaadid, oratooriumid) looja

Berliini muusikaülikooli muusikateooria õppejõud (1912-1918)

100- kroonine

Lydia Koidula

(Lydia Emilie Florentine Jannsen)

24.XII 1843- 11.VIII 1886

Kirjanik Lydia Koidula

Tähtsus Eesti rahvale: rahvusliku liikumise tähtsaim luuletaja,

isamaalaulik (esimene luulekogu 1866)

esimene naine-lüürik, proosa- ja draamakirjanik (tema esiknäidendi lavastamine 1870.a tähendas eesti teatri sündi)

toimetas oma isa J.V.Jannseni Eestimaa esimest päevalehte Perno Postimees, hiljem Eesti Postimeest (alates 1857)

500-kroonine

Carl Robert Jakobson (26.VII 1841- 19.III 1882)

Ühiskonnategelane C. R. Jakobson

Tähtsus Eesti rahvale: pedagoog-kirjanik, koolihariduse edendaja, mitmete

õpikute autor (alates 1867.a)

muusikaarendaja (algupäraste noodikogude autor)

põllumajanduse arendaja (käsiraamat “Teadus ja Seadus põllul”jt väljaanded), näidistalu Kurgjal

ajalehe Sakala väljaandja (1878)

ühiskonnategelane-poliitik. Vanemuise seltsis peetud kolm kuulsat isamaakõnet (1868-1870) äratasid eestlastes rahvustunde, viitasid võimalusele olla vaba rahvas

Lõpetuseks

Palju ühiskonna- ja kultuuritegelasi meie riigi rahatähtedel on rahvuslikust ärkamisajast (19.saj II pool). See oli aeg, mil eestlased hakkasid mõistma

iseolemise võimalikkust, koondusid üksikute suurkujude eestvedamisel ühiste ürituste nimel

seltsidesse. Arenes kirjakeel, haridus, põllumajandus, kultuur. Kui 1992.a anti välja uued taasiseseisvunud Eesti rahatähed, valiti välja just need mehed-naised, kes sillutasid teed, et rohkem

kui 80 aastat tagasi üldse sai võimalikuks Eesti Vabariigi teke.