Energiamajanduse planeerimine kohalikes omavalitsustes. Võimalused ja väljakutsed.

Aare Vabamägi, KOV valdkonna projektijuht

SA KredEx

2

Ettekande sisu. Energiaplaneering

Energiamajanduse planeerimise protsess

Tasuvusuuring

Kaugküte, kohalik kütus, soojuspump?

Planeerimise võimekusest

Metoodika uuendamisest

Energiakasutusedefineerimine

ne

Tegevuse määrat-lemine,prioriteedid

Tegevusplaanikoostamine

Rakendamine

koordineerimine

Energiavajaduseprognoos

Energeetika areng• 2020 – 2050 EL

– EPBD – RES

• 2020 Eesti– Hoonete energiatõhusus 2013– Taastuvate energiaallikate kasutamine (CHP,

maasoojus)– Uued tehnilised võimalused (soojuspumbad)– Elektri vabaturg– Korterelamute ja hoonete renoveerimise toetused

4

Energeetika planeerimise eesmärk on ära kasutada maksimaalselt eelised, mida pakub ühiskonnale energiaressursside optimaalne kasutamine.

Energiaplaneeringu eesmärk

5

Energiamajanduse arengukava annab ülevaate hetkel omavalitsuses kasutusel olevast energiakasutuse mudelist, määratleb prioriteedid ja tegevuskava uuendusteks.

Energiakava

6

Energiakava

Energeetika arengukava on tulevikule orienteeritud dokument, mis aitab koondada tähelepanu prioriteetidele ja töötada välja energeetika arenguks vajalikke projekte ning taotleda investeeringuid.

7

aitab langetada objektiivseid otsuseid energiakasutusega seotud küsimustes omavalitsuse tasandil

aitab tagada soodsaima hinnaga soojus-varustuse teenuse (arvestades mõju KOV eelarvele)

võimaldab vähendada keskkonna saastatust kohalikus mastaabis, soodustada kohaliku kütuse kasutamist ja stimuleerida kohalikku majandustegevust. (Rakvere, Kuressaare, Avinurme, Tõstamaa, Kadrina, Tamsalu jpt)

Energiaplaneering…

8

aitab kindlustada, et kohalik energeetika infrastruktuur rahuldab planeeritud majandusarengu energiavajadusi

sisaldab energeetika strateegiliste teemade koordineerimise aspekti (näiteks kohaliku soojusvarustussüsteemi renoveerimine)

aitab täita riikliku arengukava nõudmised

Eelkõige õigete investeerimisotsuste tegemiseks!

Energiaplaneering…

9

Riiklik

Maakondlik või regionaalne (Setomaa)

Linna, valla (Rakvere, Tallinn, Kuressaare, mitmekümnes KOV-is on energiaplaneering teostatud aastaid tagasi, mõnes uuendatud - Ridala)

Asula - näiteks kaugküttesüsteemi edasise arendamise seisukohalt teostatud energiaplaneering (Avinurme, Tõstamaa, Viru - Nigula)

Hoonete grupp – näiteks koolihoonete kompleksi soojusega varustamiseks energiakava (Väike-Maarja)

Hoone – Hoone energiakava või energiaaudit hoone rekonstrueerimiseks (Rakvere, Ridala jpt).

Energiaplaneerimise tasandid

10

Energeetika arengukava väljatöötamise esimeses järgus tuleb saada selge ja võimalikult täpne ülevaade energia tarbimisest oma piirkonnas.

Kas energiatarve on kasvava või kahaneva iseloomuga?

Energiamajanduse planeerimise protsess

Energiakasutusedefineerimine

ne

Tegevuse määrat-lemine,prioriteedid

Tegevusplaanikoostamine

Rakendamine

koordineerimine

Energiavajaduseprognoos

11

Mõned eelised, mis kaasnevad spetsialistide palkamisega energeetika arengukava koostamiseks:

erialaspetsialisti tehnilised või planeerimisalased oskused ja kogemused,

sõltumatu arvamus ja võime olemasolevate andmete korrektsuses kahelda ja kontrollida,

piisavalt aega andmete intensiivseks kogumiseks ja analüüsiks võrreldes omavalitsuse piiratud ajalimiidiga,

põhilised otsustajad ja potentsiaalsed finantseerijad usaldavad erialaspetsialisti sõltumatut arvamust,

Energiamajanduse planeerimine, konsultandi kaasamine.

12

Kõik projektid mõjutavad kohalikku elanikkonda nii positiivsest kui ka negatiivsest küljest.

Millises osas rohkem, see tuleks määratleda tasuvusuuringu käigus tehtava riskianalüüsiga. Näiteks kas projekti elluviimine mõjutab positiivselt kohalike elanike tööhõivet, töökohti tekib juurde katlamaja ehitusel või selle juhtimisel.

Tasuvusuuring.

KOV kulud energiale

Täna•Hooned soojuse tarbega 300 kWh/m²

Tulevik•Renoveeritud energiatõhusad hooned, soojustarve väheneb, 100 kWh/m² - tulevikus ehitatakse liginullenergia tarbega kulutõhusad hooned, EPBD)

Energiaefektiivsed kortermajad

Tänane soojustarve ligikaudu •160 – 200 kWh/m² kohta aastas.

Tulevikus, peale kompleksset renoveerimist, •50 – 60 kWh/m² kohta aastas. •(näited olemas juba täna!)

Mis on energiasäästlik ja tervislik korterelamu ja kuidas teda selliseks teha, selleks on KOV-il võimalik koostöös SA KredEx-iga korraldada

kohapealseid infokoosolekuid.

2011 20130

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Kütteks Järelmaksuks

Kohalik kütus kaugküttekatlamajas

• Puitu kasutav kaugküttesüsteem aastase müügimahuga 4500 MWh ja trassidega 1 km kasutab ligikaudu 3700 ruumimeetrit puitu aastas hinnaga 115 000 EUR.

• 4-5 katlamaja teenindamisega seotud kohalikku elanikku saavad sissetulekuks

31 000 EUR aastas – nimetatud summad jäävad paikkonda ja toidavad ka kohalikku eelarvet.

Gaaskütus kaugküttekatlamajas• Eelnevalt toodud müügimahuga kaugküte

kasutaks 646 000 kuupmeetrit maagaasi maksumusega 213 000 EUR

• Selline hulk raha lahkub paikkonnast igal aastal.

• 1-2? Kohalikku elanikku on palgatud

katlamaja teenindama saades aastas 12 000 EUR – nimetatud summa jääb paikkonda ja toidab ka kohalikku eelarvet.

Kasu paikkonnalePuitu kasutav• 115 000 + 31 000 = 146 000 EUR

Gaasi (õli) kasutav• -213 000 + 12 000 = -201 000 EUR

Tulemus• - 55 000 EUR

Energiaplaneering tänases olukorras• Olemasolevad soojustarbijad – nende

tarbimine lähima 10 aasta jooksul (kompleksse renoveerimise mõju ) vähendab soojuse tarvet kuni 40%

• Kas seejärel on kaugküte väikeasulas elujõuline? (Alla 3000 MWh käibega)

• Tarbimisest lähtuvalt tuleb uuendada soojuse tootmise ja edastamise taristut.

Energiamajandus

•Mida teha kaugküttega, kui soojustarve väheneb 40% ja trasside kadu on seejärel 20 - 30%?

•Analüüs kaugkütte alternatiividele energiatarbe vähenemise tingimustes.•Alternatiivide leidmisel ei tohi määrav olla vaid soojuse hind!•Kohaliku ressursi ja tööjõu kasutus peaksid olema kaalukad argumendid.

Kaugküte• Kaugküte on jätkusuutlik, kui võimaldab

tagada pikaks ajaks kindla, usaldusväärse, hajutatud kütuseriskidega, efektiivse, põhjendatud hinna ning keskkonnanõuetele ja tarbija vajadustele vastava soojusvarustuse.

• Sobib paika kus on piisavalt tarbijaid ja soojuse edastamine on ilma põhjendamatute kulude ja kadudeta. (Riigikontroll)

Kas kaugküte igal juhul?• Tarbimise vähenedes püsikulude osakaal

kasvab ja saavutab taseme, mille juures võib tekkida (kas vaid näiliselt?) odavamaid alternatiive

• Alternatiividele üleminek eeldab põhjalikku analüüsikoos kaasnevate riskide hindamisega.

• Kaugküte on kohati sotsiaalabi vorm.

Planeerimisvõimekus?• 226-st KOV-ist 151-s kasutatakse kaugkütet • Ligi 50% soojusest toodetakse importkütusest (üle

40% maagaasist)• Kaugküttepiirkonnad on kehtestatud ilma eelneva

põhjaliku analüüsita• Enamik KOV-e ei ole suutelised ise kaugkütte hinda

reguleerima. (Riigikontroll)• Kvoodiraha jagati hoonete renoveerimiseks ilma

energiakava (energiaaudit) olemasoluta? (Postimees)

• 226-st 56-l on arendusvõimekus (Regionaalminister hr Kiisler)

Vastuolud mõtteviisis?• Veemajanduse uuendamine lõppenud

aga plastpudeliga veeautomaat endiselt nurgas mulksumas?

• Kaugküttetrassi uuendasime ära aga vallamaja kütteks paneme soojuspumba?

• Tänavavalgustuse tööaega piirame aga ametiauto kütusekulu on endiselt kuni 15 liitrit 100 km kohta?

Mõtlemiseks• Veeautomaat tarbib aastas MWh elektrit ja

heidab tonni CO2, ei toida KOV eelarvet.• Soojuspump heidab 3 MWh kohta tonni CO2,

ei toida KOV eelarvet maksudega.• Eelnimetatud ametiauto kulutab aastas 45

MWh energiat ja heidab 6 tonni CO2

võrdluseks • Korralikult soojustatud 150 m² köetava

pinnaga elamu tarbib aastas 8 MWh.

Üldplaneering• Asustus ja teed kavandatud selliselt, et

igapäevatoimingud oleksid väikese energiatarbega.

• Lasteaed, kool, kauplus, elamud, tööstuspark jne ühendatud valgustatud kergliiklusteega ja liikumiseks lühikese ajakuluga.

• Soojavarustus kompaktsel alal, kaugkütte puhul väikeste trassikadudega.

Uuendatud metoodika!• Uus olukord (madala energia

tarbega hooned) ja uued tehnoloogiad (soojustagastusega õhuvahetus soojuspumba kaasabil, päikesepaneelid jne) nõuavad ka planeeringute uuendamist energiamajanduse osas.

• Planeeringuks on vaja kasutada uuendatud metoodikat.

• Kohaliku sotsiaalse mõju sügavam analüüs ja arvestamine alternatiivide võrdlusel, suutlikkus jätkuda.

Planeerimise uuendatud metoodika• Peab välistama või tõsiselt juhtima tähelepanu

võimalikele investeeringu luhtumise riskidele (Näiteks. Peale kortermajade soojustamist ja KOV hoonetele soojuspumpade paigaldamist muutub kaugküte üha kallimaks, aga uued abirahadega saadud soojustrassid said just maasse ja biokütuse katel paika..)

• Kaugkütte arendamisele miinimumnõuded (kW meetri trassi kohta või kWh meetri trassi kohta)

Meelespea

Kohalik kütus•Energiale kulutatud raha ringleb kohalikus kogukonnas, andes tööd ja makse eelarvesse.•Jätkusuutlik on KOV kus läheduses on töökohad.

Madal energiatarve•Vabastab rahalised vahendid arendustegevusteks (KOV) või jätab rohkem raha muudeks kuludeks (elanikud)

Aare VabamägiSA KredEx

Tänan kuulamast!