ENN LIIVE KESKKONNAMINISTEERIU M VEEOSAKOND …...ENN LIIVE KESKKONNAMINISTEERIU M VEEOSAKOND [email protected] NTA töögrupi koosolek 19. nov 2013 Jäneda

ENN LIIVEKESKKONNAMINISTEERIU

MVEEOSAKOND

[email protected]

NTA töögrupi koosolek 19. nov 2013Jäneda

22

NTA tegevuskavast

Tegevuskava kinnitati Vabariigi Valitsuse 13.06.2013. akorraldusega nr.281.

Tegevuskava aluseks on nitraadidirektiivi artikkel 5 nõue,mille alusel liikmesriigid peavad käivitama tundlike aladesuhtes tegevusprogrammid võttes arvesse:

- Olemasolevaid andmeid eelkõige põllumajandusest jamuudest allikatest pärit lämmastikukoguste kohta.- Keskkonnatingimusi

Tegevusprogrammide tulemuslikkuse hindamiseks tulebKoostada ja rakendada sobivaid seireprogramme

33

NTA tegevuskavast

Tegevuskava peab sisaldama vähemalt nitraadidirektiiviIII lisa loetletud meetmeid.Lisaks võivad liikmesriigid rakendada muid täiendavaidMeetmeid, eriti kui on selge, et lisa III meetmetest ei piisaEesmärgi saavutamiseks.

Tegevuskava vaadatakse läbi iga 4 aasta järel jaVajadusel täiendatakse neid ning informeeritakse sellestKomisjoni.

44

NTA tegevuskavast

Eestis on NTA tegevuskava veeseaduse mõistesveemajanduskava täiendava kava staatuses.

Veemajanduskava eesmärk vastavalt vee raamdirektiivileon saavutada kõigi vete hea seisund aastaks 2015. Sedaeesmärki kõikide veekogumite puhul ei saavutata.

NTA tegevuskava on avaldatud Keskkonnaministeeriumiveebilehel: http://www.envir.ee/NTA/tegevuskava

55

NTA tegevuskavast

Tegevuskava eesmärk:NTA tegevuskava eesmärk on NTA-l aidata kaasaveemajanduskavadega seatud peaeesmärgi elluviimisele,so saavutada või säilitada vee hea seisund ning tagadainimesele ohutu joogivesi.

Indikaator Baastase 2011 Sihttase 2015

Üle 50 mg/l nitraatiooni sisaldusega seirepunktide osakaal seirepunktide üldarvust (%)

17% 14%

40–50 mg/l nitraatiooni sisaldusega seirepunktide osakaal seirepunktide üldarvust (%)

12% 9%

66

NTA tegevuskavast

Tegevuskava meetmed:Tervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel.

NTA-l kuulub riigi veeseire valimisse 114 põhjaveeproovivõtupunkti.Seni on kuni aastani 2011 rajatud vastavalt taotlustelereostunud üksikmajapidamiste kaevude asemele kokku143 uut kaevu. Kaevude rahastamise taotluse esitabkohalik omavalitsus SA-le KeskkonnainvesteeringuteKeskus.Siseministeeriumi hajaasustuse programmnoortele peredele

77

NTA tegevuskavast

Tegevuskava meetmed:Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendaminepõllumajanduses.Sõnnikuhoidlate korrastamine, rekonstrueerimine ninguute nõuetele vastavate hoidlate rajamine.Kaasaegsete keskkonnahoidlike väetiste laotamise,sh sõnnikulaotustehnoloogiate kasutuselevõtt.Innovaatilised sõnnikutöötlemise tehnoloogiad,sh biogaasi tootmine jt sõnnikutöötlemise viisid.

MAKi investeeringutoetused, omafinantseering

88

NTA tegevuskavast

Tegevuskava meetmed:

Põllumajandustootmise mõju uuringute jaseirete korraldamine NTA-l.

Sõnniku toitainete-sisalduse, põllumajandusloomadeloomühikuteks ümberarvutamise koefitsientide ja sõnnikuhoidlate mahu arvutamise aluste väljatöötamiseuuring.Andmete kogumine väetamise ning sõnnikumajanduseplaneerimiseks, sh põllukultuuride väetusvajaduseandmestiku koostamine.Mõlemad Põllumajandusministeeriumi tellitud

99

NTA tegevuskavast



Nitraaditundliku ala laiendamise vajaduse otsuse aluseksoleva põhja- ja pinnavee dünaamika uuringu korraldaminenitraaditundliku alaga piirnevatel põllumajandusaladel.NTA potentsiaalse laiendamise sotsiaalmajanduslikumõju uuring.Uuringu korraldamine aastaringselt vabapidamisel olevatepõllumajandusloomade mõju selgitamiseks põhja- japinnavee seisundile ning selle vähendamiseks parimavõimaliku tehnika väljatöötamine.

1010

NTA tegevuskavast



2010 aastal korraldatud NTA üle 10 loomühikugapõllumajandusettevõtete sõnnikuhoidlate inventuurijärelinventuuri korraldamineNTA allikate, karstialade ja karstilehtrite, tugeva kaldeganing kaitsmata põhjaveega alade andmestiku uuendamine.NTA muutmise ja laiendamise võimalike stsenaariumideanalüüs

1111

NTA tegevuskavast


Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTAkaitse eesmärkide saavutamiseks.NTA töögrupi tööEL suunal, Ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) javeemajanduskavade (VMK) ühildamise koostööprojektis(Pilot River Basin-Agriculture) osalemine Pandiverepõhjavee alamvesikonna näitel.Õigusaktide täiendamine

1212

NTA tegevuskavast


Teavitus ja asjatundlikkuse tagamine.

KoolitusedPõllumehed, konsulendid

Teabematerjalid

1313

NTA tegevuskavast


Teavitus ja asjatundlikkuse tagamine.

KoolitusedPõllumehed, konsulendid

Teabematerjalid

Järelevalve tõhustamine.Nõuetele vastavus + keskkonnainspektsiooniplaanikohane järelevalve

1414

NTA tegevuskavast


Tegevuskava maksumuse prognoos.

Tegevuskava indikatiivne kogumaksumus aastani 2015 on764 000 eurot. NTA tegevuskava eelnõu planeeritaveelarve ei sisalda MAK-i meetmetest planeeritudsummasid. Meetmete rahastamine on planeeritud niiriigieelarve kui ka Keskkonnainvesteeringute Keskusesttaotletavatest vahenditest.

1515

Euroopa Komisjoni raportnitraadidirektiivi täitmise kohtaNitraadidirektiivi artikkel 10 kohaselt esitavad

liikmesriigidiga 4 aasta järel tegevuskava täitmise aruande. Komisjonavaldab liikmesriikide aruannete põhjal kokkuvõtvadaruanded ning edastab need Euroopa Parlamendile janõukogule koos soovitustega muudatuste vajaduse kohta.Sisu ja Eestile olulised momendid:PÕLLUMAJANDUSEST LÄHTUVAKOORMUSE ARENGKariloomadLüpsiloomade arv vähenes EL 27 riikides perioodide2004–2007 ja 2008–2011 vahel 5 %. Eestis,Maltal ja Kreekas (–12 %)Sigade arv vähenes EL 27 riikides 2004.–2007. aasta ja 2008.–2011.aasta aruandeperioodi võrdluse kohaselt 5 % võrra, Eestis (+3 %)

1616

Euroopa Komisjoni raportnitraadidirektiivi täitmise kohta

Kodulindude puhul on Eurostati andmed kättesaadavadkodulindude keskmine arv ei ole EL 27 riikides muutunud,kuigi liikmesriigiti on toimunud suuri muutusi. Eestis (–17 %)

Sõnnikulämmastiku, mineraalse lämmastiku ja lämmastikubilansikoondandmeid ei ole võimalik tuua kuna andmed puudulikud.

1717

Euroopa Komisjoni raportnitraadidirektiivi täitmise kohtaVee kvaliteet

PõhjavesiKõige väiksem oli põhjavee nitraadisisaldus Soomes, Rootsis,Lätis, Leedus ja Iirimaal. Kõige suurem oli nitraadisisaldusMaltal ja Saksamaal.

1818

Euroopa Komisjoni raportnitraadidirektiivi täitmise kohtaVee kvaliteet

Mage pinnavesiMageda pinnaveeaasta keskmine nitraadisisaldus oli väikseim Soomes ja Rootsis,millele järgnesid Leedu, Portugal ja Madalmaad; kõrgeimad olidnäitajad Maltal, Ühendkuningriigis ja Belgias

1919

Euroopa Komisjoni raportnitraadidirektiivi täitmise kohtaVee kvaliteedi suundumused

Põhjavesi2004.–2007. aasta aruandeperioodi ja 2008.–2011. aastaaruandeperioodi veeseire tulemuste võrdlemine näitab, et nii EL 27riikides kokku kui ka paljudes liikmesriikides (42,7 %-sEL-i veeseirejaamadest) püsib nitraadisisaldus samal tasemel,samas kui vähenemistendentsi ja suurenemistendentsigaseirejaamade osakaal on ligikaudu ühesugune(vastavalt 30,7 % ja 26,6 %); kõnealune olukord on võrreldaveelmiste aruandeperioodidega. Vähenemistendentsiga seirejaamadeosakaal on kõige suurem Iirimaal, kõige stabiilsem onnitraadisisalduse tase Lätis ja suurenemistendentsigaseirejaamade osakaal on kõige suurem Eestis.

2020

Euroopa Komisjoni raportnitraadidirektiivi täitmise kohtaNITRAADITUNDLIKE ALADE MÄÄRAMINE

Kogu territoorium:Austria, Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Leedu, Luksemburg,Malta, Madalmaad, Sloveenia, Flandria piirkond ja Põhja-IirimaaKoos kogu territooriumi hõlmavat lähenemisviisi rakendavateliikmesriikidega moodustasid alad, mille suhtes kohaldati 2012. aastalELis tegevusprogramme, 1 952 086,5 km²ehk ligikaudu 46,7 % ELi maismaapinnastsuurenenud eelkõigeRumeenias, Belgia Vallooni piirkonnas, Hispaanias, Rootsisja Ühendkuningriigis

Eestis - 3259 km2 ~9%.

2121

Euroopa Komisjoni raportnitraadidirektiivi täitmise kohtaTegevusprogrammid

Tegevusprogrammide tõhususe kohta nitraadireostuse ennetamiselja vähendamisel on liikmesriikidelt saadud väga vähe teavet,mis tekitab muret. Liikmesriigid peaksid hindamategevusprogrammide mõju vee kvaliteedile, muuhulgas ka ajalisesplaanis, et oleks võimalik teha teabel põhinevaid otsuseid niinitraadidirektiivi kui ka muude vee kaitset käsitlevate õigusaktideeesmärkide saavutamiseks. (NB! fosfor –Euroopa Kohtu lahend)

Vee kvaliteedi prognoosOlemasolevate analüüside tulemused näitavad, et enamik liikmesriikeprognoosib põhja- ja pinnavee nitraadisisalduse jätkuvat vähenemistseoses põllumajandustavade muutustega, mis tulenevadnitraadidirektiivi rakendamisest, maaelu arengu programmidekohastest põllumajanduse keskkonnameetmetest ning nõuetelevastavuse süsteemi kohaldamisest.Selliseid prognoose raskendavadsiiski kliima- ja mullastikutingimuste suured erinevused ning nendemõju vee kvaliteedile, eelkõige põhjaveele.

2222

Euroopa Komisjoni raportnitraadidirektiivi täitmise kohtaRIKKUMISMENETLUSED

2013. aasta juuni seisuga oli algatatud kümme rikkumismenetlust kaheksaliikmesriigi suhtes (Prantsusmaa suhtes seoses nitraaditundlike alademääramisega, Prantsusmaa suhtes seoses tegevusprogrammiga,Luksemburgi suhtes seoses tegevusprogrammiga, Kreeka suhtes seosesnitraaditundlike alade määramisega, Kreeka suhtes seosestegevusprogrammiga, Poola suhtes seoses nitraaditundlike alade määramiseja tegevusprogrammiga, Slovakkia suhtes seoses seire, nitraaditundlike alade määramise ja tegevusprogrammiga, Bulgaaria suhtes seosestegevusprogrammiga, Itaalia suhtes seoses tegevusprogrammiganing Läti suhtes seoses tegevusprogrammiga). Lisaks on seitsmeleliikmesriigile esitatud seitse teabenõuet EU Pilot-süsteemi36 raames(Belgia Vallooni piirkonnale seoses nitraaditundlike alade määramise,tegevusprogrammi ja kontrollimeetmetega, Bulgaariale seoses seire janitraaditundlike alade määramisega, Rootsile seoses nitraaditundlike alademääramisega, Maltale seoses tegevusprogrammiga, Küproseleseoses tegevusprogrammiga, Tšehhi Vabariigile seoses tegevusprogrammiganing Eestile (jõudnud rikkumiseni) seoses tegevusprogrammiga), etselgitada kõnealuste riikide nitraadidirektiivi rakendamise õigusaktideteatavate aspektidega seotud küsimusi.

2323

2014 aasta projektid ja uuringud

Kaitset vajavate karstilehtrite ja allikate koordinaatide ajakohastamineTöö reostaja: CONSULTARE OÜMaksumus: 49776 €, sihtfinantseerib KIK.Töö eesmärkTöö eesmärgiks on keskkonnaregistris olevate Pandivere jaAdavere – Põltsamaa nitraaditundliku ala veekaitse eesmärgil kaitsetvajavate karstilehtrite ja allikate koordinaatide ajakohastamine.Töö käigus ajakohastatakse nitraaditundliku ala Pandivere piirkonnakarstilehtrite ja Adavere-Põltsamaa piirkonna allikate ja karstilehtrite registriandmed ning selgitatakse välja nende seisund ning seda mõjutavad tegurid.

Pandivere allikate keskkonnaregistri andmete täpsustamise töö käigusselgus, et tegelik olukord ei vasta registris olevale infole. Seega on vajadustäpsustada kogu NTA allikate ja karsti kohta käiv informatsioon.

2424


Kaitset vajavate karstilehtrite ja allikate koordinaatide ajakohastamineTöö reostaja: CONSULTARE OÜMaksumus: 49776 €, sihtfinantseerib KIK.

Töö eesmärk

Ajakohastatud karstide ja allikate asukohaandmed on olulised tootjatelepõllutööde planeerimisel ning Keskkonnainspektsiooni (KKI) jaPõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) inspektoritelekontrollide teostamisel. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et Euroopa Komisjonikontrollid on juhtinud tähelepanu sellele, et KKI ja PRIA poolt läbiviidavnõuetele vastavuse kontroll ei ole piisav ning kontrolli teostamisel puudubvajalik taustainformatsioon.

2525


Kaitset vajavate karstilehtrite ja allikate koordinaatide ajakohastamineTöö reostaja: CONSULTARE OÜMaksumus: 49776 €, sihtfinantseerib KIK.

Töö tulemused:

Ajakohastatud on

Pandivere nitraaditundliku ala veekaitse eesmärgil kaitset vajavatekarstilehtrite ja Adavere – Põltsamaa nitraaditundliku ala veekaitse eesmärgil kaitset vajavate karstilehtrite ja allikate andmeid(seisund ning neid mõjutavad tegurid)

Ruumiandmed ja kaardid keskkonnaregistris.

2626


Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüs.Töö reostaja: Innopolis Konsultatsioonid ASMaksumus: 23 856 €, sihtfinantseerib KIK.

Töö eesmärk:

Selgitada ja kaardistada Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alalaiendamise mõju võimalikke stsenaariume põllumajandustootmise eriviisidele (intensiivne ja mahepõllundus).

Kirjeldada Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala laiendamisevõimalikku majanduslikku mõju erinevat tüüpi põllumajandusettevõtetele,nagu ainult taimekasvatusega, piima- ja taimekasvatusega jamahetootmisega tegelevad ettevõtted.

Kirjeldada Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala laiendamisevõimalikku sotsiaalset mõju, sh tööhõive, ettevõtete jätkusuutlikkus jm tegurid.

2727



Töö metoodika:

Valikusse kaasatakse igast alltoodud grupist üks Pandivere jaAdavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja üks väljaspool seda asuvomavahel sarnane taimekasvatusettevõte (teravili, raps, rühvelkultuurid),kokku vähemalt 6 ettevõtet:1) suurusega kuni 100 hektarit;2) suurusega üle 100 hektari;3) suurusega üle 300 hektari.

2828



Töö metoodika:

Valikusse kaasatakse igast alltoodud grupist üks Pandivere jaAdavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja üks väljaspool seda asuvomavahel sarnane piima- ja taimekasvatusega tegelev ettevõte(rohumaa, teravili, raps, rühvelkultuurid jm), kokku 6 ettevõtet:1) suurusega kuni 50 loomühikuga (lü) veisefarmi;2) suurusega kuni 300 lü;3) suurusega üle 300 lü.

2929



Töö metoodika:

Valikusse kaasatakse üks Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alalja üks väljaspool seda asuv omavahel sarnane mahepõllundusega tegelevettevõte (kokku vähemalt 2 ettevõtet).

3030



Töö metoodika:

Võrreldakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala võimalikulaiendamise mõju valikusse kaasatud ettevõtete konkurentsivõimele,jätkusuutlikkusele, ettevõtte tootmissuuna võimalikele muutustele, tegevusejätkamisele, ettevõtte maakasutusele, tööhõivele, sh tööandjana, ettevõtteomandivormile, investeerimiskavadele, saamata jäänud saakidele, tulule jmsotsiaalsetele ja majanduslikele teguritele.Selgitatakse välja, mil määral ja kuidas mõjutab Pandivere jaAdavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala täna ja tulevikus, kui vastavat alalaiendada, põllumajandustootmise mahtusid, tootjate sissetulekuid,arvestades erinevaid põllumajandusettevõtetele antavaid toetusi.

3131



Töö metoodika:

Kaardistatakse erinevate toetusskeemide mõju ja osakaal põllumajanduselePandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja väljaspool seda.

Hinnatakse ja võrreldakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuala ettevõtete tootmissisendite (söödad, väetised, sh sõnnik, muudorgaanilised ja mineraalväetised ning pestitsiidid) kasutamist,sh koormust keskkonnale ning väljundeid (saagi ning loomakasvatustoodang).

Lisaks viiakse läbi ankeetküsitlus Pandivere ja Adavere-Põltsamaanitraaditundlikul alal ja väljaspool seda asuvatele ettevõtetele (kokku vähemalt 42 ettevõtet)

3232

Andmeallikad:

Eesti õigusaktid – Riigi TeatajaVeeseadushttps://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12895223

Keskkonnaminiseeriumhttp://www.envir.ee/627

Keskkonnainfohttp://www.keskkonnainfo.ee/

Keskkonnaamethttp://www.keskkonnaamet.ee/

Keskkonnainspektsioonhttp://www.kki.ee/

Euroopa LiitÕigusaktidhttp://eur-lex.europa.eu/et/index.htmKeskkonna Peadirektoraathttp://ec.europa.eu/environment/water/index_en.htm

HELCOMhttp://www.helcom.fi/

Põllumajandust puudutavad...

3333

Tänan!

Documents

ENN LIIVE KESKKONNAMINISTEERIU M VEEOSAKOND …...ENN LIIVE KESKKONNAMINISTEERIU M VEEOSAKOND [email protected] NTA töögrupi koosolek 19. nov 2013 Jäneda