http://www.esener.eu

Uute ja tekkivate riskide alane Euroopa ettevõtete uuringUute ja tekkivate riskide alane Euroopa ettevõtete uuring

ESENERESENER::

Eesti positsioon uuringusEesti positsioon uuringus

25. november 2010, Partnerlusseminar, Tallinn25. november 2010, Partnerlusseminar, Tallinn

Tiit KaaduTiit Kaadu

Uuringu spetsifikatsioon

2009.a. kevadel (märts - juuni) viidi 31 riigis (EL+ Türgi, Horvaatia, Norra, Śveits) uuringu raames läbi kokku ligi 36 000 intervjuud (sh ca 28 700 juhti ja 7 200 töötajate töökeskkonnaesindajat).

Eestis viidi uuring läbi 501 käitises (501 intervjuud juhtidega, 191 töötajate töökeskkonnaesindajatega; 501 käitises oli ühtekokku 418 töötajate töökeskkonnaesindajat ).

* hõlmab kõiki majandussektoreid, va põllumajandus, metsandus ja kalandus * hõlmab nii avalikku kui ka erasektorit * vaatleb käitisi, kus on üle 10 töötaja * eelarve – 2,3 miljonit eurot

Koos Kreekaga oli Eestil uuringu kõrgeim intervjuukutsele positiivse reageerimise aste (vastavalt 59 % ja 53 %).

Olulisemad uuringutulemused

Dokumenteeritud tööohutuse ja töötervishoiu strateegia, juhtimissüsteem või tegevusplaan oli ELi riikides olemas 76% käitistest (iseäranis palju Ühendkuningriigis, Hispaanias, Iirimaal – üle 90%). Vähem seevastu Luksemburgis ja Kreekas (alla 45%). Eestis (73%) – sama tase Leeduga, kuid oluliselt madalam Lätist (89%). Dokumenteeritud strateegiaga käitistest arvab umbes 33%, et see avaldab nende töökoha töötervishoiule ja tööohutusele suurt mõju (Eesti 12%), ja umbes 52%, et see avaldab mõningast mõju (Eesti 41%). Suhteliselt suur on Eestis nende käitiste osakaal (ca 20 %), kes leiavad, et kõigel sellel praktiliselt mõju üldse puudub.

Dokumenteeritud tööohutuse ja töötervishoiu strateegia jmt olemasolu (% käitistest)

98 97 96 9591 90 89 89 88 87

85 83 83 8179 78 78

76 74 73 7370

65 64 63 6359

54 53

46

38 38

76

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Asjakohaste küsimuste tõstatamine tippjuhtkonna ees (% käitistest)

Umbes 40% ELi käitistest tõstatatakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi regulaarselt tippjuhtkonna koosolekutel. (Rootsis 66%, Hollandis ja Ühendkuningriigis 60%; madalaim näitaja on Eestis ja Leedus – vastavalt 22% ja 14%). Vahetevahel tehakse seda 65 % Eesti käitistest (ELis keskmiselt 41 %).

Uuring näitab, et 16% (Eestis 11%) käitistest ei tõstata neid küsimusi tippjuhtkonna ees praktiliselt mitte kunagi.

Vahetute juhtide seotus töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega on juhtide arvates 75% ELi käitistest väga või üsna suur (Eestis 74%, Leedus 52 %, Lätis 68%).

Väga väikeseks peetakse seda 3% Eesti käitistest (EL – 5,5%). Eesti töötajate esindajate meelest on see seotus väga või üsna suur 83% käitistest (EL – 75%), väga väike – 0% (EL – 3%).

Asjakohaste TTO küsimuste regulaarne tõstatamine tippjuhtkonna koosolekutel

Olulisemad uuringutulemused

Rohkem kui kolmandik ELi käitistest tellivad riskihindamise allhankena teenusepakkujatelt. Üldine tendents – mida väiksem on käitis, seda tõenäolisemalt kasutatakse allhanget. Kuid riigiti on sellealane lähenemine väga erinev – isegi väiksemad käitised kasutavad riskihindamise tellimist väljastpoolt suhteliselt harva Taanis, Ühendkuningriigis ja Eestis (kõigis alla 20% käitistest). Samal ajal kui Sloveenias, Hispaanias ja Portugalis on see põhiosas väljast ostetud teenus.

Riskihindamist või samaväärset kontrollimeedet rakendatakse ELis 87% käitistest, sellekohased riikide- vahelised erinevused ei ole väga suured: Itaalia (99%), Ühendkuningriik (97%), Hispaania (95%), Eesti – 82%.

Riskihindamine või muud samaväärsed meetmed (regulaarsed kontrollimised) töökohal (% käitistest)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100Workplaces regularly checked

Checks conducted in-house

% käitistest

Riskihindamine allhankena

0

1020

3040

50

6070

8090

100

DK UK SE EE EU27Average

HU PT ES S I

Riskihindamise korraldamine oma jõududega või allhankena (sõltuvalt käitise suurusest)

% käitistest, EL27Märkus: käitised, kus riskihindamist või samaväärseid meetmeid on rakendatud

42.9 43.9

50.7

60.9

71.2

39.635.9

27.9

17.2

10.8

17.420.1 21.4 21.9

17.6

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

10 to 19 20 to 49 50 to 249 250 to 499 500 +

Own staff External providers Both

TTO juhtimismeetmete võtmine sõltuvalt ametliku töötajate esinduse olemasolust

% käitistest, EL27

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Carrying out a risk assessment

Existence of an OSH policy, management system or actionplan

High involvement of line managers in OSH

Regular monitoring of employees ' health

Support measures for employees returning from longsickness absence

Regularly analysing causes of sickness absences

OSH issues regularly raised in high level managementmeetings

Establishments w ith general employee representation

Establishments w ithout general employee representation

Tööohutus- ja –tervishoiuteabe saamine

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Contracted OSH experts

Labour inspectorate

Official OSH institute

In-house OSH services

Insurace providers

Employers' organisations

Trade unions EESE

ELSE

DK IE

EERO

AT DE

EL LT

EEES

% käitistest, EL27, vähim, keskmine and suurim

21%

29%

40%

55%

56%

58%

65%

Teabe andmine

Käitiste osakaal, mida tööinspektsioon küsitlusele eelneval kolmel aastal külastas, oli suurim Rumeenias (87%), Eestis (76%), Bulgaarias (73%) ja Austrias (73%), väikseim Norras (34 %), Luksemburgis (38 %) ja Hollandis (38 %).

Uuring seab Rumeenia ja Eesti tööinspektsioonide infopakkumise suure osakaalu korrelatsiooni nende külastuste suhtelise sagedusega.

85% Eesti töötajate töökeskkonnaesindajatest (EL-85%) väidab, et töötajaid informeeritakse regulaarselt TTOst töökohal. 63% neist (EL-55%) leiab, et TTO väljaõpe on piisav, 28% sooviks enamat väljaõpet (EL-44%).

Meie töökeskkonnaesindajate enamiku arvates (90% ; EL-89%) pakub juhtkond neile küllaldaselt TTO teavet , samuti (90%; EL-81%) piisavalt vaba aega vajalike ülesannete täitmiseks

Mis on probleemiks töötervishoius ja –ohutuses ?

% käitistest, EL27

5344

38 3630

18 18

2635 41

22 31

19 19

20 21 20

41 38

62 62

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Accidents MSDs WR Stress Dangeroussubstances

Noise andvibration

Violence orthreat ofviolence

Bullying orharassment

Major concern Some concern No concern DK/ NA

Missugused TTO riskid on meie käitistes probleemiks ? (% käitistest Eestis ja EL-27)

Suureks või mõningaseks probleemiks on juhtide arvates:

luu-lihaskonna vaevused (70%; EL-79%); 70% (EL-86%) tööstress (66%; EL-79%); 68% (EL-83%) müra ja vibratsioon (52%; EL-61%); 60% (EL-74%) õnnetused (42%; EL-79%) - kõige vähem nähakse selles

suurt probleemi Eestis ja Taanis 49% (EL-84%) ohtlikud ained (36%; EL-58%); 56% (EL-71%) vägivald või sellega ähvardamine (8%; EL-37%); 5%(EL- 53%) kiusamine või ahistamine (7%; EL-37%). 8% (EL-61%)

Töötajate töökeskkonnaesindajate hinnangud samadele riskiprobleemidele rohelisega.

Töötervishoiu ja –ohutuse juhtimine - takistused

Töötervishoiu ja -ohutusega tegelemise peamiste raskuste hulgas nimetas põhilise tegurina vahendite (aeg, töötajad või raha) puudumist 36% ELi riikide käitistest (Eesti 50%).

Teine kõige sagedasem tegur, teadmatus (26%) (Eesti 21%), on väga oluline takistus näiteks Rumeenias (69%), kuid väga vähese tähtsusega Taanis (6%) ja Horvaatias (8%). Eriteadmiste (ekspertiisi) puudumine on oluline takistus 24%-le käitistest (Eesti 18%), ulatudes 5%-st Sloveenias ja Horvaatias kuni 57%-ni Portugalis ja 55%-ni Türgis.

Tervise- ja ohutuskomiteesid kohtab sagedamini Taanis (71%), Bulgaarias (68%) ja Eestis (48%), seevastu märksa harvemini Lätis (3%), Kreekas (8%) ja Ungaris (10%). Suhteliselt kõrge on Eesti töötajate esindatuse tase ametiühingu- või töökeskkonnaesindajate või tervise- ja ohutuskomiteede kaudu (78 %; EL – 74 %; Itaalia 100%). Itaalias on 98 % käitistest olemas töökeskkonnaesindajad, Eestis - 83% (ELi keskmine 68%).

Peamised põhjused, miks tegelda TTO-ga

% käitistest, EL-27

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

10-19 employees 20-49 employees 50-249 employees 250+ employees

Fulfillment of legal obligationRequests from employees or their representativesRequirements from clients or concern about the organisation’s reputationStaff retention and absence managementPressure from the labour inspectorateEconomic or performance-related reasons

Töötervishoiu ja –ohutuse juhtimine – sellega tegelemise peamised põhjused (% käitistest)

Peamised põhjused, miks Eesti käitised töötervishoiu ja –

ohutusega tegelevad, on:

* töötajate või nende esindajate poolsed nõudmised (82 %; EL- 76 %; Soome – 96 %);

* õiguslike kohustuste täitmine (80 %; EL- 91% ; Portugal ja Rumeenia – 96 %);

* töötajaskonna säilitamine ja töölt puudumise ohjamine (67 % ; EL- 59 %; Soome – 93 %);

* majanduslikud või töö tulemuslikkusega seotud põhjused (58 %; EL – 52 %; Türgi – 84 %; Rumeenia – 83 %).

* klientide nõudmised või mure reputatsiooni pärast (55 %; EL- 67 %; Türgi – 89%; Portugal ja Rumeenia 83 %);

* tööinspektsiooni poolne surve (50 %; EL- 57 %; Saksamaa – 80 %);

TTO teenuste kasutamine Eestis (% käitistest)

• Ohutusekspert - 21 % (30. koht; Euroopa31 – 71%) (Läti – 87% , Leedu – 76 %). 31. koht – Taani (15%).

• Töötervishoiuarst – 66 % (16. koht; Euroopa31 – 69%) (Leedu – 15 %). 31. koht – Taani (13%).

• Üldised tööohutuse ja –tervishoiu konsultatsioonid – 72 % ( 6. koht; Euroopa31 – 62%) (Soome – 61 %, Leedu - 65 %). 31. koht – Türgi (19%).

• Ergonoomikaekspert – 19 % (15. koht; Euroopa31 – 28%) (Leedu – 11 %). 31. koht – Kreeka (7%).

• Psühholoog – 7 % (26. koht; Euroopa31 – 16%) (Leedu – 5 %, Soome – 51 %). 31. koht – Kreeka (4%).

Psühhosotsiaalsed riskid ja nende ohjamine

Psühhosotsiaalseid riske tekitavatest teguritest on Eesti juhtide põhimure keeruliste klientidega, patsientidega jne suhtlemine (56% ; Tśehhi Vabariigis 79 %). Ajasurvet nimetatakse kõige sagedamini probleemina 54% käitistes (Rootsis 80 %) ning juhtkonna ja töötajate vahelist viletsat suhtlemist 23% käitistes (Tśehhi Vabariigis 65 %).

Töökaaslaste vahelises koostöös nähti meil probleemi 14 % käitistes (Tśehhi Vabariigis 62 %). Mis tahes diskrimineerimist riskitegurina märgati aga kõigest 1% käitistes (Tśehhi Vabariigis 29 %).

Psühhosotsiaalsed riskid ja nende ohjamine

Psühhosotsiaalseid riske põhjustavatest teguritest on Eesti töötajate töökeskkonnaesindajate arvates põhimureks:

• ajasurve (62%; EL-67%);• keeruliste klientidega, patsientidega, õpilastega jt

suhtlemine (58%; EL-48%);• töösuhtekindlus (35%; EL-38%);• ebaselge tööjõupoliitika (24%; EL-33%);• vilets juhtkonna ja töötajate vaheline suhtlemine (23%; EL-

47%)• vilets kolleegide vaheline koostöö (22%; EL-31%);• pikk või ebakorrapärane tööaeg (20%; EL-37%);• töötaja kontrolli puudumine oma töö korraldamisel (12%;

EL-29%);• probleemid vahetu juhi ja töötaja suhetes (12%; EL-40%);• diskrimineerimine (2%; EL-11%).

Probleem seoses tööstressiga ja toimingud sellega tegelemiseks (% käitistest)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Major/some concern Procedures

Toimingud psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemiseks

Eestis rakendatakse kindlaid toiminguid seoses: * kiusamise või ahistamisega – 3% käitistest (EL – 25%); * töövägivalla või sellega ähvardamisega – 6% käitistest (EL - 25%); * tööstressiga – 26% käitistest (EL – 29%). Samal ajal on kiusamine või ahistamine Eestis suuremaks

või väiksemaks probleemiks 7% (EL – 36%) käitistest, töövägivald või sellega ähvardamine 8% (EL – 35%) ja tööstress 66% käitistest (EL – 79%). Ükski töötajate esindaja ei ole täheldanud viimasel 3 aastal töövägivalla juhtu ega vajadust sellega tegelda (EL-14%).

Viimasel kolmel aastal meil kasutatud sellealastest toimingutest on olnud populaarsemad nagu mujalgi Euroopas koolituse pakkumine (35 % käitistest), muudatused töökorralduses (34 %) ja tööpiirkonna ümberkujundamine (26 %).

Psühhosotsiaalsete riskidega tegelemise põhjused

Õiguslike kohustuste täitmist nimetatakse põhjusena kõige sagedamini Hispaanias (85%), Iirimaal (78%) ja Bulgaarias (77%) - võrreldes Kreeka (30%), Slovakkia (33%) ja Küprosega (35%). Eesti – 36 %, EL- 63 %.

Töötajate või nende esindajate nõudmised on psühhosotsiaalsete riskide ohjamise liikumapanevaks jõuks enam kui kolmandikus käitistes (EL - 36 %). Eestis – 53% - on need nõudmised kõige levinum põhjus üldse psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks. Lisaks meile on selline põhjus levinuim vaid sellistes tugevates ametiühinguriikides nagu Taani, Soome ja Rootsi.

Riikidest konsulteeritakse töötajatega ja julgustatakse neid sellealaste meetmete rakendamises osalema kõige sagedamini Rumeenias, Taanis ja Norras ning kõige harvemini Eestis (33%), Ungaris ja Luksemburgis. Ühteaegu leiab enamus Eesti töötajate töökeskkonnaesindajaid (74 % käitistest), et meil võetakse selles osas piisavalt meetmeid (EL ja Euroopa31 – 69 %).

Kuidas töötajad on informeeritud sellest, kelle poole pöörduda tööst tingitud psühhosotsiaalsete probleemide korral (% käitistest)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

SE BE DK FI NO UK BG NL ES HR LT SI PL IE AT

EU-2

7

TOTA

L31 LU DE SK FR CH TR M

T LV CZ HU IT EE CY PT RO EL

Takistused psühhosotsiaalsete riskide ja TTO-ga tegelemisel

% käitistest, EL-27

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Lack ofresources suchas time, staff or

money

Lack ofawareness

Lack ofexpertise

Culture w ithinthe

establishment

Sensitivity of theissue

Lack of technicalsupport orguidance

Health and safety Psychosocial risks

Psühhosotsiaalsed riskid – takistused nendega tegelemisel

Psühhosotsiaalsete riskidega tegelemist eriti keeruliseks muutvad tegurid on probleemi tundlikkus, teadmatus, vahendite (aeg, töötajad või raha) ja väljaõppe puudumine. 42% juhtkondade esindajatest leiab, et just seesuguste riskidega tegelemine on kõige raskem.

Probleemi tundlikkust mainitakse takistusena tihedamini Türgis (76%) ja Taanis (68%) (Eestis 61%, EL – 53%), harvemini Austrias (18%), Ungaris (21%) ja Slovakkias (22%). Teadmatus on eriti kõrge Türgis (75%), Eestis (65%) ja Ühendkuningriigis (61%). (EL - 50%).

Vahendite puudumist mainitakse sagedamini Türgis (80%), Portugalis (65%) ja Leedus (63%) (Eesti 63%, EL – 49%), seda esineb harvemini Hollandis (34%), Austrias (35%) ja Itaalias (38%). Eesti käitised märkisid takistusena veel väljaõppe või eriteadmiste puudumist (68%, EL – 49%), tehnilise abi või suuniste puudumist (52%, EL – 33%) ja käitisekultuuri olukorda (16%, EL – 30%).

Psühholoogilised riskid –välisallikad nendega tegelemisel

Keskmiselt on 38% ELi riikide äriühingutest kasutanud töökohal psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks välis- teavet või -abi. Suuremad äriühingud on selles osas väiksematest aktiivsemad.

Riikidest on välisallikate kasutamine vähem tõenäoline Austria (21%), Eesti (21%) ja Kreeka (23%) käitistes, võrrelduna Hispaania (68%), Rootsi (59%) ja Sloveenia (58%) omadega. Euroopa tootmissektoritest kasutatakse välisteavet või -abi kõige rohkem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris (53%), kõige vähem töötlevas tööstuses (33%) ja ehituses (33%).

Jätkutegevus

EU-OSHA nn teisese analüüsi raportid (avalikustatakse 2011.a. esimeses kvartalis) Töötajate kaasamine Psühhosotsiaalsete riskide ohjamine Psühhosotsiaalsete riskidega seotud tegevused,

liikumapanevad jõud ja takistused Töötervishoiu ja -ohutuse juhtimise edutegurid

Tänan tähelepanu eest !

http://www.esener.eu (ESENER-i koduleht)http://osha.europa.eu (EU-OSHA koduleht)

http://osh.sm.ee (FOP-i koduleht; vt eestikeelne uuringu kokkuvõte ja ingliskeelne uuringu aruanne)

Kogu ESENER-i andmebaas kättesaadav Essexi Ülikooli andmearhiivi veebilehelt

http://www.data-archive.ac.uk