Embed Size (px)
Citation preview
ESF meetmest 1.1.8 rahastatud projekt nr 1.1.0801.10-0100
“E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes”
Projektis läbiviidud õpetajakoolituse tulemuslikkuse uuringu aruanne
Mart Laanpere
Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur
Haridustehnoloogia keskuse juhataja
Tallinn, 2011
Sisukord
1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3
2. Uuringu taust ................................................................................................................... 4
3. Teoreetilised lähtekohad ............................................................................................ 5
4. Uuringus kasutatud meetodid ja vahendid .......................................................... 7
5. Küsitluse tulemused ..................................................................................................... 8 5.1. Osalenute enesehinnang ................................................................................................... 9 5.2. Arvamused ja hoiakud e-õppe osas ............................................................................10 5.3. Rahulolu koolitajatega ....................................................................................................11 5.4. Hinnang koolituse korraldusele ..................................................................................15 5.5. Rahulolu koolituse sisuga ..............................................................................................17 5.5. Koolitusel osalemise motivatsioon .............................................................................19 5.6. Hinnang oma panusele ja õpitulemustele ................................................................19 5.7. Takistused ............................................................................................................................20
6. Koolituse lõpul valminud e-kursuste analüüs .................................................. 21 6.1. Rapla TG e-kursuste analüüs.........................................................................................21 6.2. Tallinna Vanalinna TG e-kursuste analüüs ..............................................................22 6.3. Tallinna TG e-kursuste analüüs ...................................................................................23 6.4. Tallinna Vana-Kalamaja TG e-kursuste analüüs ....................................................23 6.5 Kokkuvõte koolituse lõputööna valminud e-kursuste analüüsist ...................24
7. Intervjuud ...................................................................................................................... 25
8. Kokkuvõte...................................................................................................................... 26
Kasutatud kirjandus ....................................................................................................... 26
Lisa 1. Koolituse sisu ...................................................................................................... 27
Lisa 2. Ettepanek õpetajate valiku kohta ................................................................ 28
1. Sissejuhatus Käesolev dokument võtab kokku SA Innove rahastatud projekti nr 1.1.0801.10-
0100 “E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes” raames läbi viidud
õpetajakoolituse tulemuslikkuse uuringu. Projektis osalevad neli täiskasvanute
gümnaasiumi, millest kolm asuvad Tallinnas ja neljas Raplas:
Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium (www.vktg.tln.edu.ee)
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (www.tg.tln.edu.ee)
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium (www.vtg.tln.edu.ee)
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium (raplatg.ee)
Kõik neli on munitsipaalkoolid, mis pakuvad gümnaasiumi riiklikule õppekavale
vastavat haridust nii noortele (alates 17 a.) kui ka vanematele inimestele, rakendades
erinevaid õppevorme ja paindlikke õppeviise. Projekti juhtorganisastsiooniks on
Vana-Kalamaja TG, mis on neist neljast koolist ainsana vene õppekeelega.
Projekt käivitus märtsis 2011, projekti tegevustest ja ajakavast annab ülevaate allpool
olev Tabel 1.
# Tegevus Algus Lõpp
1 I uuring (koolitatavad õpetajad) 2.03.2011 31.03.2011
2 E-õppe baastaseme koolitus (48+8 in) 2.03.2011 20.05.2011
3 E-kursuste valjatöötamise koolitus (48+8 in) 23.05.2011 31.08.2011
4 II uuring (õpetajate koolituse tulemused) 1.08.2011 30.09.2011
5 Igas koolis oma Moodle serveri ülesseadmine 1.09.2011 30.09.2011
6 36 e-kursuse koostamine 9 õppeaines 1.09.2011 1.08.2012
7 240 õpilase Moodle kasutamise koolitus 1.11.2011 2.01.2012
8 E-kursuste rakendamine 2011/2012 II õp-a
2012/2013 I õp-a
2.01.2012 31.12.2012
9 III uuring 2011/2012 õp-a
(e-kursuste mõju)
1.06.2012 29.06.2012
10 III uuring 2012/2013 õp-a
(e-kursuste mõju)
1.01.2013 31.01.2013
Tabel 1. Projekti koolituste ja uuringute ajakava 2011-2013.
Käesolev uuring on teine projektis kavandatud kolmest uuringust. Esimese uuringu
raames selgitati välja nelja projektis osaleva kooli pedagoogide valmisolek e-kursuste
ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning kaardistati nende koolitusvajadus projekti
eesmärkidest lähtudes. Valmisolekut uuriti neljast erinevast aspektist:
1) arvutikäsitsemise oskused ja kogemused,
2) hoiakud e-õppe suhtes täiskasvanute gümnaasiumi kontekstis,
3) digitaalsete õppematerjalide koostamise oskused ja kogemused,
4) e-õppe jaoks sobivate meetodite valdamine.
Lisaks uuriti esimeses uuringus respondentide ja ka koolide eelistusi projekti raames
kavandatava koolituse korralduse, sisu, õppekeele ja tugisüsteemi osas. Ka esimese
uuringu läbiviijaks oli Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi teadur.
Esimese uuringu tulemusel koostati sihtrühma vajadustele vastav kaheosaline koolitus, millest võttis osa 45 õpetajat neljast projektis osalevast koolist. Ülevaade koolituse sisust ja korraldusest antakse järgmises peatükis. Juba koolituse jooksul koguti andmeid käesoleva uuringu tarvis: koolitajad tegid märkmeid koolituse sujumise kohta, kontaktpäevadel julgustati koolitusel osalejaid andma tagasisidet koolituse kohta, jne. Koolituse lõpul viidi läbi veebipõhine küsitlus, millele vastas enamus koolitusel osalenud õpetajatest. Lisaks analüüsiti koolituse käigus Moodle keskkonnas toimunud tegevusi (s.h. osalenute refleksioone ja kodutöid) ning koolituse lõputööna valminud e-kursust. Lõpuks viidi läbi ka rühmaintervjuud koolitajatega. Käesolev aruanne võtabki kokku erinevatel viisidel kogutud andmete analüüsi tulemused ning annab selle põhjal koondhinnangu koolituse sisule, vormile, korraldusele ja tulemuslikkusele.
2. Uuringu taust Käesoleva uuringu objektiks oleva koolituse pakkujana valis projekti juhtkomitee välja Tallinna Ülikooli, alternatiividena olid kaalumisel ka Tartu Ülikooli, Eesti Infotehnoloogia SA E-õppe Arenduskeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli koolituspakkumised. Tallinna Ülikoolis tegelevad õppejõududele ja õpetajatele e-õppe alaste koolituste pakkumisega peamiselt kaks allüksust, mis omavahelises koostöös valmistasid ette ja viisid läbi ka käesoleva projekti koolituse:
1. informaatika instituudi teadus- ja arendusüksus Haridustehnoloogia keskus
(HTK), kus töötab 18 inimest (teadurid, veebiarendajad ja projektijuhid). HTK
peamiseks tegevusalaks on e-õppe alased uuringud ja seonduv tarkvara-
arendus. HTK-st osales käesoleval koolitusel koolitajana teadur Mart
Laanpere, teadur Hans Põldoja, veebidisainer Priit Tammets ja tarkvara-
arendaja Pjotr Savitski.
2. TLÜ Avatud Ülikooli struktuuri kuuluv E-õppe keskus (EK), kus töötab 6
inimest, kes peamiselt tegelevad e-õppe tugiteenuste pakkumisega TLÜ
õppejõududele. EK poole pealt osalesid käesolevas projektis koolitajatena
haridustehnoloogidena töötavad Veronika Rogalevitš (koolitas nii eesti- kui
venekeelseid rühmi) ja Krista Eskla.
Tulenevalt projektiplaanist koostati käesoleva projekti koolitus kaheosalisena:
a. E-õppe baaskoolitus (kaks 8-tunnist kontaktpäeva paarinädalase vahega
aprillis-mais, kontaktpäevade vahelisel ajal toimus veebipõhine
koolitustegevus)
b. E-kursuse koostamise koolitus (kolm 8-tunnist kontaktpäeva, neist esimene
juunis ja kaks viimast augusti lõpul nädalase vahega)
Koolituse sisu ja korralduse kavandamisel lähtuti märtsis läbi viidud uuringust, mille käigus oli välja selgitatud õpetajate koolitusvajadused (vt Lisa 1).
3. Teoreetilised lähtekohad Käesoleva uuringu raames kasutatakse koolituse hindamise teoreetilise raamistiku lähtekohana Donald Kirkpatrick’i (2009) koolituse hindamise mudelit, mis on olnud viimastel aastakümnetel kujunenud enim kasutatavaks lähenemiseks. Kuigi kriitikud heidavad mudelile ette liigselt lihtsustatud vaadet koolituse efektiivsusele, üksnes mõõdetava info ületähtsustamist jms (Bates, 2004; Alliger & Janak, 1989), ei ole siiani oluliselt paremat süsteemset mudelit koolituse hindamiseks välja pakutud. Kirkpatrick (1998) kinnitab, et tema mudelit on võimalik kasutada nii kujundava kui summatiivse hindamise alusena. Koolituse hindamise mudeli on Kirkpatrick üles ehitanud neljast tasemest koosnevale taksonoomiale, mis võimaldab hinnata erinevate meetodite abil koolituses osalenute
1) osalenute subjektiivset reaktsiooni koolitusele (rahulolu),
2) õppimist: kavandatud õpitulemuste saavutamise taset,
3) muudatusi käitumises koolituse tulemusel,
4) töötulemuste paranemist koolituse mõjul.
Iga tase on koolituse hindamisel oluline ning mõjutab kas otseselt või kaudselt järgmist. Iga järgmise taseme hindamine nõuab rohkem aega ning on eelmisest keerulisem ja kulukam, kuid sisaldab väärtuslikumat informatsiooni. Just kulukuse ja töömahukuse tõttu piirdutakse koolituse hindamisel enamikul juhtudest üksnes kahe esimese tasemega – seda ka käesoleva uuringu puhul. Alles kolmas uuring käesolevas projektis võimaldab hinnata koolituse mõju kolmandal ja neljandal tasemel. Esimesel tasemel (reaktsioon) hinnatakse osavõtja rahulolu koolitusega, uurides eraldi rahulolu koolitajate, koolituse sisu, korralduse ja tulemustega. Osalenute rahulolu koolitusega ei taga veel õppimist (Kirkpatrick’i teine tase), kuid rahulolematus koolitusega vähendab võimalusi, et õppimine üldse aset leiab. Teisel tasemel (õppimine) hinnatakse kavandatud õpitulemuste saavutamist, mida mõõdetakse koolituse arvele kirjutatava pädevustaseme tõusu kaudu. Kirkpatrick’i kohaselt on õppimine aset leidnud kui leiab aset üks järgmistest:
hoiakud on muutunud;
teadmised on kasvanud;
oskused on paranenud.
Õppimise hindamisel on kasulik määratleda eelnevalt osalejate teadmiste ja oskuste tase ning kontrollida seda peale koolituse läbimist. Kui omandatavad teadmised, oskused on uued, siis pole eeltestiks vajadust. Lisaks on soovitatav kasutada võimalusel kontrollgruppi, kes ei ole koolitust läbinud. Tavaline teadmiste kontroll testina või oskuste kontroll on tihti kasutatavad meetodid selles etapis. Kolmandal tasemel hinnatakse osalenute käitumise muutumist koolituse mõjul. Muutuse asetleidmise eelduseks on, et osaleja:
oleks ise huvitatud muudatustest;
teaks, mida õpitu rakendamiseks teha ja kuidas;
töökeskkond toetaks muudatusi;
saaks tunnustust muudatuse elluviimise eest.
Õppimise ja reaktsiooni hindamine peaks toimuma koheselt peale koolitust. Muutust käitumises nii kiiresti hinnata ei ole võimalik, vaid oluline on vähemalt paari kuu möödumine koolitusest. Ankeet ja/või intervjuu tuleks viia läbi kas: koolitatuga, tema otsese ülemuse või inimestega, kes puutuvad koolitatuga tihedalt kokku. Intervjuu pakub siin kindlasti rohkem informatsiooni kui ankeet, aga samas on see väga ajakulukas. Käitumise hindamist on kasulik mõne aja möödudes korrata. Neljandal tasemel (töö tulemuslikkuse kasv) hinnatakse koolituse mõju haruharva, ka käesolevas projektis ei ole seda kavas. Kirkpatrick’i kohaselt võib koolituse mõju neljandal tasemel avalduda tööviljakuse või tootmismahtude kasvus, paranenud kvaliteedis, tootmiskulude kahanemises, suurenenud käibes ja kasumis, uute turgude hõivamises, praagi ja tööõnnetuste arvu kahanemises vms. Nagu näha, pole ükski neist avaldumisviisidest otseselt seostatav üldhariduskooli toimimisega. Käesolev uuring keskendub projekti raames läbi viidud koolituse mõju hindamisele peamiselt kahel esimesel tasemel Kirkpatrick’i mudelis: osalenute rahulolu ja õpitulemuste osas. Samas uurisime täiendavalt ka võimalikke takistusi koolitusel õpitu rakendamisele, kasutades selleks Jaan Valsineri poolt koostatud kolme tsooni mudelit. Valsiner kirjeldab kolme tsooni, mis mõjutavad õpitu rakendamist praktikas:
lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development), mille nõukogude pedagoogikateadlane Lev Võgotski on defineerinud kui vahemiku kahe arengutaseme vahel, millest esimene on määratletud õppija iseseisva toimetuleku võimega ja teine on saavutatav õpetaja suunamisel või tänu koostööle pädevamate kaaslastega. Käesoleva projekti puhul on lähima arengu tsoon avardatav eelkõige koolituse disaini (sisu, korraldus, koolitajad, õpikeskkond) ja koolitusjärgse haridustehnoloogilise toe näol, mida õpetajatele projekti poolt pakkuda võiks.
vaba liikumise tsoon (Zone of Free Movement) on Valsineri poolt defineeritud kui kogum kasutatavaid ressursse (töökeskkond, töögraafik, klassiruumid, tehnilised vahendid), mis piiravad või avardavad koolitusel osalenu võimalusi õpitut oma igapäevases tegevuses rakendada.
toetatud tegevuse tsoon (Zone of Promoted Action) koosneb tegevustest, mida organisatsioon (kooli juhtkond, kaasõpetajad, õpilased) avalikult tähtsustab, tunnustab ja prioriteetseks seab. Meie oleme seda mõistet pisut laiendanud, kaasates ka ühiskonna poolt (lapsevanemad, meedia, haridusametnikud) tähtsustatu.
Koolituse edukuse pikemas perspektiivis, Kirkpatrick’i 3. ja 4. tasemel määrab kõigi kolme Valsineri tsooni avardamine tasakaalustatud moel. Kui kasvõi üks neist tsoonidest aheneb, siis võib see nullida nii koolitajate kui koolituse edukalt läbinud entusiastide töö uute praktikate levitamise õpetajate enamuse seas.
4. Uuringus kasutatud meetodid ja vahendid Käesoleva uuringu empiiriline andmestik koguti erinevaid meetodeid kasutades:
koolituse lõpul (1.-19.oktoobrini 2011) läbiviidud veebipõhise ankeetküsitlusega,
koolituse lõputööna valminud e-kursuste analüüsist ja koolitajate ja koolide koordinaatorite intervjuudest.
Veebipõhise küsitluse jaoks valmistati spetsiaalselt selle uuringu jaoks küsimustik, mis koosnes viiest plokist:
taustainfo: respondendi vanus, sugu, tööstaaž õpetajana, õpetatav aine arvutikäsitsemise oskused ja kogemus: respondendi enesehinnang
oma arvuti riist- ja tarkvara käsitsemise oskustele, arvuti kasutamise sagedus eri tegevusliikide lõikes (e-post, infootsing, õppematerjalide koostamine, e-kool, sotsiaalvõrgustikud)
hoiakud e-õppe suhtes: e-õppe mõiste, olulisus, rakendusviisid, probleemid täiskasvanute gümnaasiumi kontekstis
hinnang koolitusele: respondendi isiklik hinnang igale koolitajale (esinemisoskus, ettevalmistus, näitlikustamine, asjatundlikkus, abivalmidus), õppematerjalidele, kontaktpäevadele, veebipõhistele tegevustele, koolituse korraldusele, igale koolitusteemale eraldi (põhjalikkus, arusaadavus, vajalikkus ja rakendatavus), koolituse tulemuslikkusele, isiklikele õpitulemustele, esinenud takistusele; lisaks palusin hinnata õpitu rakendatavust respondendi gapäeavatöö kontekstis (lähtudes Valsineri kolme tsooni mudelist).
Uuring viidi läbi eesti ja vene keeles anonüümse veebipõhise ankeetküsitluse meetodil, kasutades LimeSurvey tarkvara, mis on installeeritud Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENet serverile aadressil (http://ahejuz.havike.eenet.ee/limesurvey). Uuringus osales 54 õpetajat, kes olid osalenud projekti raames läbi viidud koolitustel. Tähtajaks (19.okt) laekus täidetuna 41 ankeeti, neist kaks olid täidetud vaid osaliselt (siiski rohkem kui 50% ulatuses). LimeSurvey keskkonnast eksporditi andmed MS Excel formaadis, andmetöötlus teostati MS Excel abil. Koolituse lõputööna valminud e-kursused loodi Rapla TG-s kohalikule Moodle serverile (http://xeuz4pa.havike.eenet.ee/moodle/), teiste koolide õpetajad pidid oma kooli Moodle serveri puudumise tõttu paigutama oma e-kursused TLÜ Moodle serverile (http://moodle.e-ope.ee). Iga koolituse lõputööna valminud e-
kursus pidi sisaldama vähemalt järgmisi elemente: kursuse avalehe struktuur (temaatiline või ajaline jaotus), sissejuhatav tekst, õpijuhis, vähemalt ühe teema detailne käsitlus (õppematerjalid, juhised, foorum, ülesanded), vähemalt kolm erinevat ülesannet (üks neist soovitatavalt veebipõhine test), TLÜ poolsete koolitajate lisamine e-kursusele kaasõpetaja rollis. Lõpuks viidi läbi ka rühmaintervjuu koolitajatega ja individuaalsed telefoni-intervjuud koolipoolsete projektikoordinaatoritega. Intervjuud salvestati, transkribeeriti ja analüüsiti avatud kodeerimise meetodil.
5. Küsitluse tulemused Küsitlusele vastas kokku 41 inimest, kellest 33 olid naised ja 8 mehed. Respondentide vanuselist jaotust illustreerib Joonis 1 allpool. Nagu näha, moodustavad kõige suurema vanuserühma 45-50 aastased õpetajad, kes on DigiTiigri uuringu põhjal kõige aktiivsemad osalejad ka Tiigrihüppe koolitustel. Suure tõenäosusega on 45-50 ja 56-60 aastaste puhul tegemist ka kõige suuremate vanuserühmadega õpetajate seas üle Eesti, mistõttu nende esindatus koolitusrühmades on juba statistiliselt põhjendatud. Kokku moodustavad üle 45-aastased õpetajad kolmveerandi käesoleva küsitluse respondentidest.
Joonis 1. Respondentide vanuseline jaotus. Koolitusel olid esindatud peaaegu kõigi kohustuslike õppeainete esindajad, mida õpetatakse täiskasvanute gümnaasiumis (vt joonis 2 allpool). Seejuures oli kõige enam matemaatika (8), emakeele (7) ja võõrkeele (6) õpetajaid. Kui 1990-ndatel aastatel seostati arvutite rakendamist õppetöös eelkõige algoritmilise mõtlemise arendamisega ja seetõttu kõige kergemini seostatavana just matemaatika õpetamisega, siis viimasel aastakümnel on e-õppe arendamises miskipärast matemaatikaõpetajad tahaplaanile jäämas. Näiteks Digitiigri koolitusuuringus (Peenema & Laanpere 2009) jäid matemaatikaõpetajad koolitusel osalenute seas alles kuuendale kohale klassiõpetajate, võõr- ja emakeeleõpetajate, loodus- ja loovainete õpetajate järel. Üheks põhjuseks on kindlasti matemaatika alaste õppematerjalide raskestiteostatavus (valemid, sümbolid) ja matemaatika
26...30
31...35
36...40
41...45
45...50 51...55
56...60
61...65
Üle 65 Vanuseline jaotus
õppekavade ülekoormatus. Selles valguses on käesolevas projektis matemaatikaõpetajad suutnud tekitada meeldiva erandi.
Joonis 2. Respondentide jaotus õpetatavate ainete lõikes. Koolide lõikes oli respondentide jaotus suhteliselt ühtlane, kuid võrreldes koolide suurusega siiski tasakaalust väljas: kõige rohkem oli vastanuid kõige väiksema projektis osaleva kooli - Rapla TG - õpetajate seas (12) ja kõige suurem kool (Tallinna TG) andis kõige vähem vastanuid (8).
5.1. Osalenute enesehinnang Koolitusel osalenud õpetajate enesehinnangut enda arvutioskustele illustreerib joonis 3 allpool. Võrreldes kevadel läbi viidud eeluuringuga on käesoleva küsitluse respondendid pisut enesekindlamad pea kõigi osaoskuste lõikes.
Joonis 3. Õpetajate enesehinnang enda arvutioskustele.
Matemaatika
Emakeel
Võõrkeel
Füüsika Keemia Bioloogia
Geograafia
Ajalugu
Ühiskonna-õpetus
Psühholoogia Kunst
Inimeseõpetus Muu
Jaotus õppeainete lõikes
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Arvuti tööpõhimõtte mõistmine
Töö Windows keskkonnas
Hiire, klaviatuuri, printeri …
Tekstitöötlus (nt. Word)
Tabelarvutus (nt. Excel)
Õiguslikud probleemid töös arvutiga
Abi-infost lahenduse leidmine
E-posti kasutamine
Tundideks Internetist lisamaterjali …
ID-kaardiga sisselogimine
Ei Enam-vähem Jah
Nagu näha, tunnevad respondendid end kõige ebakindlamalt just iseseisvalt (abi-info toel) probleemide lahendamisel töös arvutiga ja tabelarvutuse rakendamisel. Ka ID-kaardi kasutamine veebipõhisesse infosüsteemi sisselogimisel võib raskusi valmistada pea viiendikule vastanuist. Küsitlusele vastanud õpetajad kasutavad arvutit kõige sagedamini e-posti ja veebiuudiste lugemiseks, e-kooli klassipäeviku täitmiseks, internetipangas toimetamiseks ja õppematerjalide otsimiseks/koostamiseks (joonis 4). Kõige rohkem mittekasutajaid on respondentide seas ajaveebidel, sotsiaalmeedial (Facebook), foto- ja videojagamisteenustel ning üllatusena ka esitlustarkvaral.
Joonis 4. Arvuti kasutamise sagedus eesmärkide lõikes.
5.2. Arvamused ja hoiakud e-õppe osas Kuna kevadel läbi viidud eeluuring näitas, et projektis osalevate täiskasvanute gümnaasiumide õpetajate seas on arusaam e-õppe olemusest ning hoiakud e-õppe rakendamise suhtes suhteliselt vastuolulised, siis pöörati koolituse kavandamisel nendele teemadele erilist rõhku. Kõige suuremaks probleemiks e-õppe mõistest arusaamisel on e-õppe samastamine puhtalt individuaalse kaugõppega, mille puhul õpetaja õpilasega kokku ei puutugi, hullemal juhul peetakse e-õppe puhul õpetajat üldsegi asendatavaks veebipõhiste õppematerjalidega, mille abil õpilane iseseisvalt toime peab tulema. Selle arusaama osas õnnestus koolituse tulemusel pisut olukorda parandada. Kui eeluuringus vastas tervelt 37% õpetajatest, et “e-õpe on kaugõpe üle Interneti, mille puhul õpilane õpetajaga ei kohtu”, siis pärast koolitust oli sellise arvamuse esindajate osakaal langenud alla 20% (vt. joonis 5). Üle 70% vastanutest mõistab koolituse tulemusel, et e-õpe tähendab tegelikult “arvutite ja interneti kasutamist nii auditoorses õppetöös kui kodutööde tegemisel”. Teine levinud eksiarvamus (mida esindas eeluuringus 82% vastanud õpetajatest) ei pea oluliseks tundide ülesehituse ja õppekorralduse muutmise vajadust e-õppe puhul. Koolituse tulemusel langes sellise seisukoha esindajate
0% 20% 40% 60% 80% 100%
E-posti lugemiseks
Uudiste lugemiseks veebis
Õppematerjalide otsimiseks veebist
Õppematerjalide koostamiseks
Esitluste tegemiseks
Sotsiaalmeedias suhtlemiseks (nt. …
Fotode, videode jm materjalide …
Blogi või veebipäeviku pidamiseks
E-kooli vms. kasutamiseks
Internetipangas toimetamiseks
Veebipõhise õpikeskkonna (nt. Moodle, …
Muul eesmärgil
Ei kasuta Väga harva Kord-paar kuus Iga nädal Iga päev
osakaal 30% peale. E-õppe väärtustamine õppekvaliteedi tõstmise ja individualiseerimise vahendina on samuti koolituse mõjul oluliselt kasvanud.
Joonis 5. Arvamused ja hoiakud seoses e-õppega.
5.3. Rahulolu koolitajatega Järgmiseks vaatleme respondentide rahulolu koolitajatega. Palusin hinnata iga koolitaja puhul tema esitlusoskust, ettevalmistatust, näitlikustamist, asjatundlikkust ja abivalmidust. Järgnevad joonised (6-11) illustreerivad koolitusel osalenute poolt antud hinnanguid. Hinnangute tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et kolm viimast koolitajat õpetasid igaüks vaid ühte teemat üksnes 1-2 koolis ning sedagi enne suvepuhkust (s.t. 4-5 kuud enne küsitlust).
0% 20% 40% 60% 80% 100%
E-õpe tähendab sellist kaugõpet üle Interneti, mille puhul õpetaja ja
õpilane üldse kokku ei saa
E-õpe on suurepärane abivahend täiskasvanute gümnaasiumi
õppekvaliteedi parandamiseks
E-õppe abil saab õppetöö taset ja tempot kohandada vastavaks iga
õppija individuaalsetele vajadustele
E-õpe all mõistan ma arvutite ja Interneti kasutamist nii auditoorses
õppetöös kui ka kodutööde …
Kõik õpetajad meie koolis mõistavad arvuti väärtust õppevahendina
E-õpe on selline õppevorm, mille puhul arvuti ja interaktiivsed
õppematerjalid asendavad õpetajat
E-õppe rakendamine täiskasvanute gümnaasiumis eeldab suuri
muudatusi õppetöö korralduses
Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti
Joonis 6. Respondentide hinnang koolitajale Mart Laanpere.
Joonis 7. Respondentide hinnag koolitajale Krista Eskla.
Joonis 8. Respondentide hinnag koolitajale Veronika Rogalevitš. Nagu joonistelt 6-8 näha, on koolitusel osalenud kolmest põhikoolitajast kõige rohkem rahule jäänud Veronika Rogalevitšiga, kes viis läbi suure osa koolitusest nii Vana-Kalamaja TG-s kui ka Rapla TG-s. Veronika tugevaks küljeks hinnati seejuures põhjalikku ettevalmistust (mis on M.Laanpere nõrgim koht) ja asjatundlikkust. Ei saa jätta märkimata, et mitterahuldava hinnangu andis K. Esklale ja M. Laanperele ainsana õpetaja, kes osales koolitusel vastu tahtmist ja kelle hoiakut koolituse suhtes tervikuna väljendab tema vabas vormis antud
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Esitlusoskus
Põhjalik ettevalmistus
Näitlikustamine
Asjatundlikkus
Abivalmidus
Katastroofiline Mitterahuldav Rahuldav Hea Suurepärane
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Esitlusoskus
Põhjalik ettevalmistus
Näitlikustamine
Asjatundlikkus
Abivalmidus
Katastroofiline Mitterahuldav Rahuldav Hea Suurepärane
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Esitlusoskus
Põhjalik ettevalmistus
Näitlikustamine
Asjatundlikkus
Abivalmidus
Katastroofiline Mitterahuldav Rahuldav Hea Suurepärane
teravatooniline tagasiside. Sama lugu on Veronika Rogalevitšit ainsana (abivalmiduse ja näitlikustamise osas) mitterahuldavaks märkinuga. Kuna projektis osalenud koolitajad tegelevad enamjaolt kõrgkooli õppejõudude koolitamisega, siis võis esmakordselt täiskasvanute gümnaasiumide õpetajatele koolitust läbi viies esineda koolitajatel raskusi antud konteksti sobivate näidete leidmisega. Sellest tuleneb ilmselt ka kõige madalam hinnang pea kõigi koolitajate puhul just näitlikustamise oskusele. Pisut madalamaks on enamiku puhul koolitajatest hinnatud ka põhjalikku ettevalmistamist, mis tuleneb ilmselt asjaolust, et koolitusel osalenud ei oska e-õppe kogemuse puudumise tõttu hinnata töömahtu, mis kulub koolitajal spetsiaalselt uuele sihtrühmale ja kontekstile suunatud esitluste, ülesannete ja veebikeskkonna ettevalmistamiseks. Ilmselt nähti ettevalmistuse puudusena ka paberil õppematerjalide puudumist (42% vastanutest oleks eelistanud paberkandjat), mis oli tegelikult sihilik otsus ehedama e-õppe kogemuse nimel ja mitte tegematajätmine.
Joonis 9. Respondentide hinnag koolitajale Hans Põldoja.
Joonis 10. Respondentide hinnang koolitajale Pjotr Savitski.
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Esitlusoskus
Põhjalik ettevalmistus
Näitlikustamine
Asjatundlikkus
Abivalmidus
Katastroofiline Mitterahuldav Rahuldav Hea Suurepärane
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Esitlusoskus
Põhjalik ettevalmistus
Näitlikustamine
Asjatundlikkus
Abivalmidus
Katastroofiline Mitterahuldav Rahuldav Hea Suurepärane
Joonis 11. Respondentide hinnang koolitajale Priit Tammets. Kokkuvõtteks võib öelda, et valdavalt jäädi koolitajatega rahule.
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Esitlusoskus
Põhjalik ettevalmistus
Näitlikustamine
Asjatundlikkus
Abivalmidus
Katastroofiline Mitterahuldav Rahuldav Hea Suurepärane
5.4. Hinnang koolituse korraldusele Uurimaks koolitusel osalenutelt, mil määral olid nad rahul koolituse korraldusega, esitasin 20 väidet korralduse erinevate aspektide kohta, millega nõustumist või mittenõustumist pidid respondendid märkima 5-pallisel Likerti skaalal (Jah, kindlasti; Pigem jah; Nii ja naa; Pigem ei; Kindlasti mitte). Vastustest joonistuv üldpilt (Joonis 12) on kahtlemata positiivne, üksikute eranditega. Näiteks leidis enamus vastanutest, et koolitusperiood oli valitud ebasobivalt. Samas ei olnud koolituse läbiviijatel aja suhtes valikuid, koolitusperiood oli ette määratud projektiplaaniga. Koolituse korralduses esinenud probleemid seondusid eelkõige infopuudusega ja koolitusinfo liikumisega viimasel hetkel. Selles osas peavad koolituse pakkujad oma puudusi tunnistama – kuna koolitajatel ei olnud olemas kõigi osalevate õpetajate e-posti-aadresse, puudus ühtne suhtluskeskkond (koolituse Moodle kursus ei toiminud sellisena), siis oli järgmise kontaktpäeva info õigeaegse kohalejõudmisega mõnikord tõepoolest probleeme. Osa rahulolematusest infopuuduse osas tuleks aga kirjutada projektisisese infoliikumise puudulikkuse arvele. Tihtilugu küsiti koolitajatelt projektipoolsete nõudmiste kohta loodavatele e-kursustele, mille kohta aga koolitajatel info puudus. Palju pahameelt tekitas koolituse lõputöö (e-kursuse koostamise) nõue, mis avaldati alles koolituse jooksul ja mitte selle algul. Seegi otsus tehti projekti juhtrühma soovitusel. Laias laastus näitab joonis 12 aga osalenute rahulolu nii õppematerjalide, kodutööde kui kontaktpäevadega.
Joonis 12. Rahulolu koolituse korraldusega.
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Piisavalt õppematerjale
Kasulikud õppematerjalid
Õppematerjalid sobiva raskusastmega
Oleksin soovinud paberile trükituna
Liiga pikad kontaktpäevad
Liiga pikkade vahedega kontaktpäevad
Kontaktpäevad olid kasulikud
Kontaktpäevad olid liiga loengupõhised
Kontaktpäevadel piisavalt tagasisidet
Kontaktpäevadel piisavalt suhtlust, koostööd
Kodutööd olid kasulikud
Kodutöid oli liiga vähe
Kodutööd liiga keerulised
Kodutööd liiga aeganõudvad
Kodutöödele piisavalt tagasisidet
Koolituse korralduses esines probleeme
Liiga lühikese aja peale kokkusurutud
Kontaktpäevade ja veebipõhise õppe vahekord …
Koolitusperiood valitud ebasobivalt
Koolituse korralduse kohta oli piisavalt infot
Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti mitte
Küsitluses anti võimalus ka vabas vormis tagasisideks koolituse sisu ja vormi osas, enamik respondentidest kasutas seda. Korduvalt avaldati tunnustust koolitajate pädevusele ja abivalmidusele:
Преподаватели были замечательные, компетентные, готовые помочь
ОЧЕНЬ ПОНРАВИЛИСЬ ПРЕПОДАВАТЕЛИ, КОМПЕТЕНТНЫЕ, ТАКТИЧНЫЕ, ВЫСОКООБРАЗОВАННЫЕ
Mitte alati pole tubli infotehnoloog sama hea pedagoogi rollis - siin oli see tasakaalus.
Вероника Рогалевич является примером для составления и ведения э-курса. Очень благодарна Веронике за быструю обратную связь, за понимание и конкретную помощь по существу проблем.
Enamus vastanuist pidas kursust kasulikuks ja huvitavaks: “Koolitus oli iseenesest huvitav, puutusin esimest korda kokku selle teemaga”, “Koolitus iseenesest andis uusi mõtteid õppetöö uuendamiseks”, “Koolitus meeldis. Kõik need teadmised, mis me juurde õppisime, on vajalikud õpetajale, kes töötab täiskasvanute gümnaasiumis”, “Olen nüüd nii palju targem, et võiksin otsast alustada, sest tean, mida vajan”, “Koolituse sisu ja vorm meeldisid väga”, “jäin igati koolitusega rahule, sest see vastas täielikult minu ootustele ja vajadustele”, “e-kursused on meie koolitüübis vajalikud”. Kriitilisemad noodid kõlasid peamiselt järgmistel teemadel:
vähene info koolituse korralduse ja väljundite kohta (“etteteatamisaeg võinuks olla pikem”, “infopuudus - osalejaile ei selgitatud eelnevalt kursuse kestust, eesmärke ja eriti halb, et ei öeldud, et teha tuleb lõputöö”, “Koolituse alguses oleks tulnud selgitada, millega koolitus lõpeb, mis laadi töö on vaja teha”, “polnud selget kirjalikku õpijuhist ja me ei teadnud täpselt, milleni jõudma peame”),
õpetajate ajanappus koolituse kodutööde tegemiseks (“sisuliselt tasuta töö, mis nõuab palju aega”, “ЗАГРУЖЕННОСТЬ УЧИТЕЛЯ, НЕВОЗМОЖНОСТЬ ЗАНЯТЬСЯ ЭТИМИ РАЗРАБОТКАМИ”, “Raske on töötundide sisse mahutada e-õppematerjalide koostamist”),
halvasti valitud koolituse aeg (“ajad olid halvad.kevad suvi”, “halb ajastus”, “Koolituse sisu oli paigas, kuid toimus koolitöö liiga kiirel perioodil”, “Koolitus oli suhtliselt halvasti ajastatud”, “Не понравилось то, что обучение состоялось во время моего отпуска”)
vähe individuaalset tagasisidet ja tuge koolitajalt (“Было мало возможности поработать с преподавателем индивидуально”, )
sihtrühmale mittesobiv kursuse sisu/käsitlus (“Kursus oli suunatud neile, kes juba tegutsevad selles vallas. Minule, kui uustulnukale oli raske”, “Kuivõrd selle õppekeskkonnaga polnud varem kokku puutunud, siis tuli vöhemalt minul ikka päris palju lisatööd teha, et asjad selgeks saaks”, “Lähenemine oli ülikooli keskne”)
liiga kiire tempo (“Koolituse tempo oli päris kiire”, “liiga palju infot korraga, pigem tuleks keskenduda korraga ühele e-õppe keskkonnale, mitte pakkuda liiga palju eri keskkondi”, “Koolitus oli minu jaoks keeruline . Ei ole nii kodus kogu arvutitemaatikaga . Õnneks lähen varsti pensionile ja jätan e-õppe rakendamise noorematele kolleegidele”).
5.5. Rahulolu koolituse sisuga Koolituse sisu oli struktureeritud baaskoolituse ja jätkukoolituse vahel sellisel moel, et baaskoolitusel osalesid õpetajad õpilase rollis, jätkukoolituses hakkas igaüks oma isikliku e-kursuse põhjal oma harjutusi ja kodutöid tegema juba õpetaja rollis. Küsitluses palusin hinnata iga koolitusel käsitletud teemat eraldi selle pratkikas rakendatavuse, vajalikkuse, arusaadavuse ja käsitluse piisava põhjalikkuse osas. Joonis 13 allpool illustreerib osalenute rahulolu kursuse esimese, sissejuhatava teemaga “Mis on e-õpe: meetodid, vahendid, probleemid”. Vaid üks vastanu on hinnanud selle teema mittevajalikuks ja –rakendatavaks.
Joonis 13. Rahulolu esimese koolitusteemaga “Mis on e-õpe? Meetodid, vahendid, probleemid”. Ruumi kokkuhoiu mõttes ei esita ma siinkohal iga teema kohta sarnast diagrammi, vaid koondasin hinnangud keskmise hinde kujul ühele joonisele (vt. joonis 14).
Joonis 14. Rahulolu koolitusel käsitletud teemadega.
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Põhjalikkus
Arusaadavus
Vajalikkus
Rakendatavus Ma ei osalenud sel korral
Puudulik
Mitterahuldav
Rahuldav
Hea
Suurepärane
0 5 10 15 20
Mis on e-õpe? Meetodid, vahendid, …
Moodle kasutamine õpilasena
Moodle õpitegevused, kodutööd, …
LeMill kasutamine
Õppematerjalide koostamine LeMill …
E-kursuse õpieesmärkide …
Digitaalsed õppematerjalid ja …
E-kursuse loomine Moodles
Ülesannete koostamine ja …
Testide koostamine Moodles
Moodle lisavõimalused: foorum, wiki
E-kursuse kvaliteedi hindamine
Aktiivõpe e-kursusel
Õpilaste juhendamine ja tagasiside
Õpijuhise koostamine
Põhjalikkus Arusaadavus Vajalikkus Rakendatavus
Nagu jooniselt 14 näha, on koolitusel osalenud väljendanud kõige suuremat rahulolu teemadega “Mis on e-õpe?”, “E-kursuse koostamine Moodles” ja “E-kursuse õpieesmärkide sõnastamine”. Kõige rahulolematumad on õpetajad olnud teemadega “E-kursuse kvaliteedi hindamine”, “Digitaalsed materjalid ja autoriõigus” ning “Õppematerjalide koostamine LeMill abil”. Enamasti on see rahulolematus seotud skeptilise hoiakuga nende teemade rakendatavuse suhtes õpetaja edasises e-õppe praktikas (hinnangud rakendatavusele olid ka kõige suurema hajuvusega võrreldes ülejäänud kolme kriteeriumiga). Seda kinnitab ka joonis 15, mis kõrvutab respondentide antud hinnanguid iga teema kohta üksnes selle teema rakendatavuse aspektist. Kummaline on see, et mõned respondendid on hinnanud halvasti rakendatavaks ka aktiivõppe ja Moodle lisavõimaluste (foorum, wiki jm) teemad – ilmselt on siin küsimusest valesti aru saadud, kuna nende teemade rakendamisel on raske näha muud takistust kui õpetajapoolse soovi puudumine.
Joonis 15. Hinnang koolitusteemade rakendatavusele praktikas.
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Mis on e-õpe? Meetodid, vahendid, …
Moodle kasutamine õpilasena
Moodle õpitegevused, kodutööd, …
LeMill kasutamine
Õppematerjalide koostamine …
E-kursuse õpieesmärkide …
Digitaalsed õppematerjalid ja …
E-kursuse loomine Moodles
Ülesannete koostamine ja …
Testide koostamine Moodles
Moodle lisavõimalused: foorum, wiki
E-kursuse kvaliteedi hindamine
Aktiivõpe e-kursusel
Õpilaste juhendamine ja tagasiside
Õpijuhise koostamine
Ma ei osalenud Puudulik Mitterahuldav
Rahuldav Hea Suurepärane
5.5. Koolitusel osalemise motivatsioon Kuna juba koolituse jooksul võis tagasisidest aru saada, et mõned õpetajad ei ole tulnud kursusele oma valikul, otsustasin saada sellele oletusele kinnitust. Joonis 16 võtab kokku vastused küsimusele “Mis põhjusel otsustasite koolitusel osaleda?” (vastata tuli Likerti 5-pallisel skaalal iga väite kohta eraldi). Kolm õpetajat osales koolitusel vastu tahtmist, veel neli vastas sellele väitele diplomaatiliselt “Nii ja naa”. Võimalus saada e-kursuse väljatöötamise eest lisatasu (ja koolituse kaudu selleks vajalikud pädevused) motiveeris vaid kaheksat õpetajat – või siis teisipidi vaadates tervelt 20% vastanutest.
Joonis 16. Koolitusel osalemise motivatsioon.
5.6. Hinnang oma panusele ja õpitulemustele Kuigi koolitusel osaleja enesehinnang oma õpitulemustele ei ole otseseks mõõdikuks Kirkpatrick’i koolituse tulemuslikkuse hindamise teisel tasemel, tasub alati küsida koolitusel osalenutelt ka sedalaadi tagasisidet. Joonis 17 võtab kokku osalenute hinnangud oma panusele ja õpitulemustele.
Joonis17. Hinnang koolituse tulemustele.
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Osalesin omal algatusel
Osalesin juhtkonna soovitusel
Osalesin kolleegi soovitusel
Osalesin vastu tahtmist
Motiveeris võimalus saada lisatasu
Jah, kindlasti
Pigem jah
Nii ja naa
Pigem ei
Kindlasti mitte
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Osalesin kõigil kontaktpäevadel
Tegin ära kõik kodutööd
Tegin valmis oma e-kursuse hakatuse
Olen valmis e-õpet oma töös rakendama
Panustasin oma võimete piiril
Olen rahul oma tulemustega kursusel
Ma ei tunne end veel pädevana
Oleksin suutnud enamat
Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti mitte
Enamus osalenuist võttis osa kõigist kontaktpäevadest, sooritas kodutööd ja tegi valmis ka koolituse lõputöö: oma e-kursuse hakatuse Moodle keskkonnas. 15 õpetajat hindasid enda pingutusi kursusel oma võimete piiril panustamiseks, samas leidis 2/3 vastanuist (25 inimest), et nad oleksid suutnud enamat. Rohkem kui pooled vastanuist on valmis e-õpet oma töös rakendama, samas tunnevad rohkem kui pooled end veel mitte pädevana e-õppe läbiviimiseks.
5.7. Takistused Kuna koolitusel osalenute seas ilmnes selgesti rahulolematust nii nende enese panusega õppimisse ja ka õpitulemustega, siis on vaja analüüsida õpetajate poolt tajutud takistusi. Joonis 18 võtab kokku osalenute vastused erinevate aspektide osas, mis mõjutasid negatiivselt koolituse tulemuslikkust. Peamiste takistustena tõusevad esile õpetajate töökoormusest tingitud ajapuudus ja väheseks jäänud koolipoolne tehniline tugi kodutööde sooritamisel. Segadusi tekitas ka info puudumine koolituse korralduse ja sisu kohta – ilmselt oleks pidanud siiski vähemalt kursuse üldinfo koos õpijuhisega jagama kätte paberil. Kahjuks valmis projekti veebileht alles koolituse lõppfaasis ja iga kooli õpetajate jaoks otsustati algul luua eraldi Moodle kursus, mistõttu ühist veebipõhist infokeskkonda koolitusel osalenutel polnudki. Ligi 40% osalenutest märkis, et neil jäi segaseks, mida projekti raames neilt oodatakse – sedalaadi küsimusi esitati pidevalt ka koolitajatele, kes aga ei suutnud selles osas aidata. Üle 40% vastanutest oleks vajanud individuaalkonsultatsioone koolitajatega, mis paraku oleks eeldanud koolituse eelarve suurendamist.
Joonis 18. Takistused, mis avaldasid mõju koolituse tulemuslikkusele.
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Mul puudub huvi e-õppe vastu
Mu töökoormus oli liiga suur, koolitusele pühendumiseks jäi vähe aega
Mu arvutioskused polnud piisavad
Oleksin vajanud tuge kodutööde tegemiseks kelleltki oma koolis
Mul on raskendatud juurdepääs Internetile töökohal
Mul on raskendatud juurdepääs Internetile kodus
Oleksin vajanud individuaalkonsultatsioone koolitajatega
Mul puudus info koolituse korralduse ja sisu kohta
Mul puudus info selle kohta, mida minult koolituse lõpuks oodatakse
Minu jaoks oli segane, mida projekti raames minult oodatakse
Kursus oli minu jaoks liiga teoreetiline, ei näinud praktilist väärtust
Jah, kindlasti Pigem jah Nii ja naa Pigem ei Kindlasti mitte
6. Koolituse lõpul valminud e-kursuste analüüs Projekti juhtkomiteel lasus vastutus valida koolituse lõppedes igast koolist välja need õpetajad, kes oleks suutelised koostama projekti tegevuskavas ettenähtud tervikliku e-kursuse. Kuna koolipoolsetel projektikoordinaatoritel on endal raske otsustada, kes õpetajatest kvalifitseeruks, siis paluti abi koolitajatelt. Kui algselt oli koolitajatel plaanis teha õpetajate valik koolituse jooksul teostatud kodutööde põhjal, siis koolituse lõpufaasis otsustati teisiti - kuna mitmed õpetajad tegid kodutöid formaalselt, mitte seotuna oma kavandatava e-kursuse teemaga. Igal osalenul paluti koolituse lõputööna koostada oma e-kursuse hakatus, mis pidi vastama järgmistele tingimustele:
kursuse pealkiri ja sisu vastab uuele riiklikule õppekavale kursuse maht on 35 tundi, aga mitte kõik tunnid ei pea olema
veebipõhised. 35-tunnine e-kursus on Moodle keskkonnas jagatud 5-10 teemaks, igal
teemal on vähemast pealkiri ja lühikirjeldus õppetöö korralduse kohta vähemalt 2 teema juurde on lisatud kursuse materjalid ja õpitegevused kursuse päises peab olema vähemalt kursuse lühikirjeldus, õpijuhis ja
küsimuste-vastuste foorum.
Koolitus lõppes augusti lõpul ja sellele järgnes õpetajate jaoks väga kiire periood, mistõttu paluti koolituse lõputöö valmimistähtaja edasilükkamist. 15.oktoobriks olid suuremal osal õpetajatest oma e-kursuse hakatused nõutaval tasemel valmis, neli õpetajat said veel kaks nädalat ajapikendust. Novembris viisin koostöös teiste koolitajatega läbi kõigi koolituse lõputööna valminud e-kursuste analüüsi, mille tulemustest teen lühikokkuvõtte allpool. Analüüsi põhjal koostasime iga kooli kohta e-kursuste pingerea, mille alusel tegime soovitused pädevate õpetajate valiku kohta e-kursuste lõpuni-arendamiseks lepingu alusel (vt. Lisa 2).
6.1. Rapla TG e-kursuste analüüs Rapla TG õpetajatel valmisid koolituse lõputööna järgmised e-kursused (esitatud hindepunktide alusel pingereana): Peeter Linnamäe Web 2.0 vahendite kasutamine Google teenuste näitel
Rita Vaks Kitsa matemaatika I kursus
Andrus Metsma Füüsikalise looduskäsitluse alused
Ülle Viitkar Üldajaloo I kursus- Kreeka, Rooma, keskaeg.
Gerri Saaremets Kitsas matemaatika VIII kursus Stereomeetria
Valmar Ideon Mehaanika
Kärt Beljäev 10.klassi matemaatika kursus - Vektor. Joone võrrand.
Luule Oppi Kirjandus antiigist 19.sajandini
Kristi Luik 10 klassi inglise keele kursus-sissejuhatus õppeaastasse
Aili Kuldkepp Inglise keel 10. klass - Ajavormide kordamine
Rapla TG puhul andis tunda, et mitmed õpetajad on juba varem kasutanud õppetöös e-õppekeskkondi (peamiselt IVA). Valminud e-kursused olid eripalgelised, sisaldades hulgaliselt videosid, töölehti ja muid digitaalseid materjale, mida õpetajad olid eelnevalt oma töös kasutanud. Samas vastas enamus e-kursustest ka hindamisnõuetele, sisaldades koolitusel käsitletud
uudseid elemente: õpijuhist, hindamismudelit, aktiivõppe-ülesannet ja Moodle testi. Kuna iga üksiku kursuse analüüsiks pole siinkohal aega ja ruumi, käsitlen vaid üksikute kursuste teatud aspekte, mida võiks teistele eeskujuks tuua. Peeter Linnamäe koostatud e-kursus oli kõige põhjalikum ja metoodiliselt tugevaim. Kursuse ülesehitus vastas teemapüstitusele ja sihtrühma ootustele, kuigi uue riikliku õppekavaga see otseselt seotud polnud. Eeskujuks võib tuua Peetri koostatud õpijuhist ja hindamismudelit, mis olid sõnastatud õpilaste jaoks arusaadavas, lihtsas keeles. Seitsmest teemaplokist viis olid põhjalikult ettevalmistatud, varustatud õppematerjalide, juhiste ja ülesannetega. Üks ülesannetest oli aktiivõppel põhinev (Koosta kolm küsimust teema “Digipildid ja Picasa” kohta). Rita Vaksi e-kursuse tugevaks küljeks olid interaktiivsed ülesanded ja enesekontrollitestid, koostatud nii Moodle testivahendi kui ka LeMilli abil. Üks ülesanne põhines videol, ette oli nähtud ka foorumiarutelu. Andrus Metsma e-kursus sisaldas lõbusaid ja selgitavaid illustratsioone, kolm teemaplokki olid põhjalikult ettevalmistatud ja metoodiliselt hästi läbi mõeldud, ülejäänute osas oli toodud üksnes teemadejaotus. Kõik Andruse koostatud ülesanded olid õpilasi aktiviseerivad (mõistekaart, võrdlev analüüs, enesetest) ja suurepäraselt e-õppe konteksti sobivad. Rapla TG puhul oli raske valida kümnest lõputöö esitanust seitse õpetajat, kes oleks teistest selgelt pädevamad korraliku e-kursuse väljatöötamisel. Rapla TG e-kursused paiknevad erandina kooli oma Moodle serveris, mis on majutatud Eeneti Havikese teenusteserverile: http://xeuz4pa.havike.eenet.ee/moodle.
6.2. Tallinna Vanalinna TG e-kursuste analüüs Tallinna Vanalinna TG õpetajate poolt esitati koolituse lõputööna järgmised e-kursused (esitatud hindepunktide alusel pingereana): Liina Peetre Inglise keel 11. klass 3. kursus
Lea Seero Eesti keel
Inga Miljand Inglise keel 11. klass 4. kursus
Maris Veerus Meedia ja mõjutamine (eesti keel)
Ene Pedai Saksa keel gümnaasiumi III kursus
Maire Ender Psühholoogia
Küllike Kaplinski Ajalugu
Kersti Kondor Põhikooli eesti keel
Ille Kalda Matemaatika, täisnurksete kolnurkade lahendamine (9, klass)
Raivo Raam Geograafia
Kuigi koolituse lõppfaasis tundus koolitajatele, et just Vanalinna TG õpetajatel on tekkimas kõige suuremad raskused koolituse lõputöö valmimisega, siis tegelikkuses kukkus välja teisiti. Ilmselt mängis siin rolli kooli muuhulgas ka kohaliku IT-juhi tugi õpetajatele septembrikuu jooksul, mil e-kursustele viimane lihv anti. Vanalinna TG õpetajatest polnud praktiliselt kellelgi varasemat e-õppe kogemust, mistõttu e-kursuse koostamine oli neist enamusele tõsine väljakutse. Siiski valmis rida huvitavaid, suure potentsiaaliga ja didaktiliselt hästi läbi mõeldud e-kursusi. Esile tahaksin tõsta Liina Peetre ja Inga Miljandi koostatud 11.klassi inglise keele kursuseid, mis on sisuliselt juba valmis e-kursused ja kasutavad didaktiliselt eeskujulikult läbimõelduna nii internetist kogutud interaktiivseid õppematerjale, videosid kui ka õpetajate endi koostatud
aktiviseerivaid ülesandeid. Neid kahte kursust soovitame kasutada humanitaarainete näidiskursustena kõigis neljas koolis. Ka Lea Seero on oma eesti keele e-kursusega oluliselt rohkem vaeva näinud kui me koolitajatena ootasime. Eriti tahaksin esile tõsta Lea koostatud selget õpijuhist, enesekontrolliteste ja arutelu-ülesandeid. Maris Veeruse e-kursus “Meedia ja mõjutamine” peegeldab õpetaja analüüsioskust auditoorseks ja veebipõhiseks õppeks sobivate teemade eristamise osas, veebipõhised ülesanded on koostatud õpilasi motiveerivate ja aktiviseerivatena. Tunda on, et Vanalinna TG õpetajate puhul on koolitusel pakutud seemned langenud viljakasse mulda, ka keerukamad teemad on leidnud õpetajate poolt mõtestatud rakendust oma e-kursuste koostamisel.
6.3. Tallinna TG e-kursuste analüüs Tallinna TG õpetajate poolt esitati koolituse lõputööna järgmised e-kursused (esitatud hindepunktide alusel pingereana): Ave Soekov Anorgaaniliste ainete omadused ja rakendused
Andres Falk Bioloogia II
Rita Metsmaker Keel ja ühiskond
Urve Koppel Elektromagnetism
Anneli Veeborn Sekretäri eriala
Reio Kiidli Matemaatika 9. klassile I poolaasta
Ella Šved Matemaatika
Andra Tomberg Inglise keel
Tallinna TG õpetajate puhul oli tegemist otsekui Vanalinna TG peegelpildiga. Kui koolituse algfaasis tundus, et Tallinna TG õpetajad on neljast koolitusrühmast kõige pädevamad ja motiveeritumad, siis koolituse kestel toimus selles rühmas järsk huvilangus, kontaktpäevadel osales üha vähem õpetajaid ja ka koolituse lõputööna valmis oluliselt vähem e-kursusi kui loodetud. Samas on mitu valminud e-kursust lausa hiilgavad. Eriliselt tahaks esile tõsta Ave Soekovi pühendumist: tema 10.klassi anorgaanilise keemia kursus võiks kandideerida aasta e-kursuse auhinnale ka tiheda konkurentsiga EITSA E-õppe Arenduskeskuse konkurssidel. Ave e-kursus sisaldab asjalikku õpijuhist, selgitavaid animatsioone, õpetaja enda koostatud töölehti, aktiivõppe-harjutusi ja enesekontrolliteste ning seda soovitame kindlasti kasutada reaalainete e-kursuste osas eeskujuna kõigis neljas koolis. Andres Falki bioloogia e-kursus sisaldab hulgaliselt õpetaja enda poolt valmistatud õppematerjale, mida ta juba ilmselt varasemas praktikas kasutanud on. Rita Metsmakeri eesti keele e-kursusel väärib esiletõstmist hästi koostatud õpijuhis ja rida e-õppeks sobivaid õpiülesandeid. Paraku kannavad ülejäänud TTG õpetajate poolt koostatud e-kursuse hakatused kiirustamise ja viimistlematuse märke, kuid need õpetajad on kindlasti suutelised enamaks – eriti kui neile kooli poolt rohkem tehnilist tuge pakutakse.
6.4. Tallinna Vana-Kalamaja TG e-kursuste analüüs Tallinna Vana-Kalamaja TG õpetajate poolt esitati koolituse lõputööna järgmised e-kursused (esitatud hindepunktide alusel pingereana): Salima Ader Основы физического рассмотрения природы
Tatjana Safonova Литература 20-го века
Jelena Judina Народонаселение и экономика
Jelena Klausen Эстония и мир в первой половине 20 века
Jaana Pitšugina Подготовительный курс математики
Svitlana Lytvyn Новинки современной литературы
Georg Teras E-learning для школьных e-learning "чайников"
Julia Gailevskaja Haridus ja töö
Jelena Aleksandrova История и меняющаяся сущность изобразительного искусства
Nagu Tallinna TG-s, tõuseb ka Vana-Kalamaja TG-s üks koolitusel osalenud õpetaja “staarina” esile: see on Salima Ader, kes näikse olevat saanud tänu koolitusele hea tuule tiibadesse ja on koostanud oma e-kursuse oluliselt suuremas mahus kui temalt oodati. Salima e-kursus “Füüsikalise maailmapildi alused” on samuti sobiv kasutamiseks eeskujuna teistele reaalainete e-kursustele käesolevas projektis. See kursus sisaldab lisaks suurepärasele õpijuhisele ka tervelt kuue teema kohta põhjalikku komplekti materjale: esitlused, lisalugemist, interaktiivsed harjutused, didaktiliselt eeskujulikud töölehed, videod jpm. Samas on Vana-Kalamaja TG õpetajatelt tulnud teisigi suurepäraseid e-kursuseid: Tatjana Safonova kirjanduse kursus demonstreerib suurepäraselt veebis leiduvate videode kasutamist õpilaste arutelu- ja analüüsioskuste arendamiseks, Jelena Judina majandusgeograafia kursusel kombineeritakse mõtestatult eesti- ja venekeelseid õppematerjale, Jelena Klauseni ajalookursusel on Moodle õpiülesanded kenasti seotud õpetaja enda koostatud digitaalsete õppematerjalidega. Georg Terase kursus on huvitava ülesehitusega ja varustatud suure hulga asjalike õppematerjalidega, kuid napib interaktiivsust ja Moodle suhtlusvahendite ja kodutööde esitamise võimaluste kasutamist.
6.5 Kokkuvõte koolituse lõputööna valminud e-kursuste analüüsist Everett Rogers’i innovatsiooni difusiooni teooria kohaselt leidub igas organisatsioonis keskmiselt 2,5% innovaatoreid: need on inimesed, kes suhteliselt kergesti lähevad kaasa iga uuendusega. Käesolevas uuringus läbi viidud e-kursuste analüüs kinnitab seda fakti, kuna praktiliselt igas koolitusrühmas kerkis esile 1-2 tõeliselt pühendunud e-õppe huvilist, kes said koolituselt endale “tuule tiibadesse”. Analüüsi põhjal (ja tuginedes Rogers’i teooriale) on mul ettepanek kasutada neid entusiastidest õpetajaid kui väärt ressurssi projekti eesmärkide saavutamiseks, kuna suurem osa koolitusel osalenutest pole siiski veel veendunud e-õppe vajalikkuses või võimalikkuses tänase täiskasvanute gümnaasiumi kontekstis. Õpetajalt õpetajale toimuv kogemuste vahetus, parimate e-kursuste esitlused ühe kooli õpetajaskonna (või ka projektirühma) piires peaks andma häid tulemusi. Soovitame seda teha kas e-õppe kohviku vormis või avalike esitlustena, nagu seda korraldab E-ülikool BeST programmi rahastusel loodud e-kursuste puhul. Viimase meetodi puhul soovitame võtta esitlused videosse ja jagada neid videosid üksnes projektirühma siseselt, et vähendada õpetajate ebakindlust.
7. Intervjuud Kolme põhikoolitajaga viidi 02.11.2011 läbi poolstruktureeritud rühmaintervjuu, mis lähtus kolmest üldisemat laadi küsimusest:
1. Rahulolu koolituse korralduse, sisu, õppijatega (motivatsioon, rühma tase ja heterogeensus)
2. Hinnang õpitulemusele (kodutööd, auditoorsed tööd, koolituse lõputöö) 3. Ennustus õpitu rakendamise kohta koolitusel osalenute poolt.
Üldjoontes jäid koolitajad koolituse korralduse ja sisuga rahule, kuigi ka neid häiris ühtse infokanali puudumine kõigi koolitajate ja koolitusel osalenute vahel. Kontaktpäevade vahelised vahed oleksid võinud koolitajate arvates lühemad olla, ka jätkukoolituse aeg oli nende arvates ebasobivalt valitud: juunis ja augustis olid osalejate mõtted selgelt mujal: kas lõpueksamite või äsjalõppenud puhkuse juures. Praktiliselt kõik koolitusrühmad olid koolitajate hinnangul üsna heterogeensed, eelkõige osalejate motivatsiooni ja elementaarsete arvutioskuste osas (kusjuures need kaks ei pruukinud alati ühes inimeses kokku langeda: mitmes rühmas oli heade arvutioskustega, aga puuduliku motivatsiooniga õpetajaid). Vanalinna ja Vana-Kalamaja koolitusrühmades puhkes kontaktpäevadel korduvalt spontaanne arutelu: miks seda e-õpet, seda projekti ja taolist koolitust üldse vaja on. Praktilisemate teemade juurde jõudes (Moodle vahendite kasutamisel) tundus õpetajate tööind tõusvat. Koolitajad jäid üldiselt rahule ka õpitulemustega, arvestades seda, et enamusele osalenutest oli tegemist nende esimese kokkupuutega e-õppega. Ligi pooled alustanutest ei teinud valmis koolitusel antud kodutöid ja lõputööna oodatud e-kursuse hakatust. Samas, need kes lõpuks siiski aktiivselt osalema jäid, tegid tihti rohkem kui neilt oodati. Kontaktpäevadel koolitajate poolt antud ülesandeid ei osanud paljud osalenud siduda nende enda töö kontekstiga ja seetõttu sooritati pahatihti need ülesanded väga formaalselt, ainult “linnukese pärast”. Üllatas see, et mitmed õpetajad (kuigi kahtlemata vähemus) jäid jänni ka mitte-tehniliste ülesannetega nagu kursuse õpieesmärkide sõnastamine, nende sidumine õpilastele antavate ülesannetega ja lihtsas keeles õpijuhise koostamine. Samuti tundus õpetajatel olevat raskusi erinevate koolitajate poolt käsitletud teemade seostamisega – seda ilmselt ka seetõttu, et kontaktpäevade vahelised perioodid olid suhteliselt pikad ja õpetajad üldjuhul ei tegelenud nende jooksul aktiivselt oma õppimiskogemuse refleksiooniga ja kodutöödega. Koolituse mõju projekti edukusele on koolitajate hinnangul kindlasti positiivne, kavandatud seitse e-kursust saab kvaliteetsel tasemel kätte igast projektis osalevast koolist. Siiski hoiatavad koolitajad, et kui e-kursusi ettevalmistavatele ja piloteerivatele õpetajatele ei pakuta projekti ja kooli poolt piisavalt tuge ja infot, võib ette tulla väga tõsiseid tagasilööke, motivatsioonilangust ja läbikukkumisi. Koolitajad leivad üksmeelselt, et kui projektis osalevatel täiskasvanute gümnaasiumidel on plaanis süsteemselt e-õpet rakendama hakata, siis ei saa ükski kool pikemas perspektiivis toime ilma kohapealse professionaalse haridustehnoloogita – seda on näidanud e-õppe alane arendustegevus ülikoolides ja kutseõppeasutustes 2002-2011. Koolitajad soovitavad projektimeeskonnal minna külastama üldharidus-, kutse- ja rakenduskõrgkoole, kus töötavad suurepärased haridustehnoloogid: Lilleküla G, GAG, Reaalkool, IT Kolledž, Sisekaitseakadeemia, Tervishoiukõrgkool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tööstushariduskeskus.
8. Kokkuvõte Koolituse sisu, korralduse ja tulemuslikkuse analüüs näitas, et kuigi igas lõigus esines vajakajäämisi, täitis koolitus oma eesmärgi ja lõi head eeldused nelja täiskasvanute gümnaasiumi e-õppe arendusprojekti edukaks lõpuleviimiseks. Koolituse lõputööna valminud e-kursuste analüüsi põhjal valisid koolitajad välja seitse koolitusel osalenud õpetajat igast koolist (vt. Lisa 2), kellel koolitajate hinnagul on piisavalt pädevusi ja pühendumist oma e-kursuse valmistegemiseks ja rakendamiseks projekti järgmises faasis. Kuigi käesolev uuring ei sisaldanud võrdlevat rahalist tasuvusanalüüsi, võin oma kogemuse põhjal kindlalt väita, et arvestades lähtetingimusi saavutati koolitusele kulutatud suhteliselt väikese eelarve piires oluliselt suurem efekt kui seda on saadud varasemates e-õppe projektides nii kutse- ja kõrghariduse valdkonnas (ESF projektid REDEL, VANKER, BeST) kui ka üldhariduses (DigiTiigri koolitusprogramm, Väikekoolide E-õppevõrgustik VEV). Käesolev uuring sisaldab rea soovitusi projekti juhtrühmale, mille järgimine aitab kaasa e-õppe tulemuslikumale juurutamisele täiskasvanute gümnaasiumides. Samuti sisaldab käesolev aruanne rea ettepanekuid täiskasvanute gümnaasiumide õpetajatele suunatud e-õppe koolituse täiustamise kohta, juhul kui pärast käesoleva projekti lõppu on plaanis jätkata e-õppe rakendamisega laiemal rindel ja seetõttu tekib vajadus suurema hulga õpetajate koolitamise järele.
Kasutatud kirjandus Kirkpatrick, D., Kirkpatrick J. (2009) Evaluating Training Programs, 3rd edition. Berrett-Koehler Publishers. Peenema, K., Laanpere, M. (2009) Digitiigri koolitusprogrammi evalvatsiooniuuringu aruanne. Tallinn: TLÜ. Rogers, E.M. (1983). Diffusion of Innovations. New York: Free Press
Lisa 1. Koolituse sisu Baaskoolituse 1. kontaktpäev (V.Rogalevitš, M.Laanpere, K.Eskla)
Mis on e-õpe? Meetodid, vahendid, probleemid Mis toimib e-õppe puhul ja mis mitte. Näidete analüüs Moodle kasutamine õpilase rollis Moodle õpitegevuste tüübid, kodutööd, hinded Mis on e-õpe? Meetodid, vahendid, probleemid Moodle kasutamine õpilasena
Baaskoolituse 2. kontaktpäev (H.Põldoja, P.Savitski, P.Tammets)
LeMill kasutamine, õppematerjalide tüübid Õppematerjalide koostamine LeMill abil Kursuse eesmärkide ja õpitulemuste sõnastamine, sidumine ülesannetega Digitaalsete õppematerjalide tüübid, koostevahendid, litsentsid, kvaliteet
Jätkukoolituse 1.kontaktpäev (K.Eskla, V.Rogalevitš)
E-kursuse loomine Moodle keskkonnas: avaleht, tegevused, ülesanded. Ülesannete koostamine ja õpitulemuste hindamine e-õppes. Hindamismudeli kasutamine õpitulemuste hindamisel.
Jätkukoolituse 2.kontaktpäev (K.Eskla, V.Rogalevitš)
Testide koostamine Moodle keskkonnas. Testiküsimuste tüübid. Veebipõhiste testide seadistamine, läbiviimine ja hindamine Moodle’is Moodle lisavõimaluste rakendamine: tegevused, kasutajate haldus. E-kursuse kvaliteedi hindamine. Õppijate tegasiside kogumine ja analüüs.
Jätkukoolituse 3.kontaktpäev (M.Laanpere, V.Rogalevitš)
Aktiivõppe rakendamine e-õppes: aktiivõppe meetodid, ühesõpe, projektiõpe. Õppijate individuaalsete eripäradega arvestamine.
Uuriv õppimine veebikeskkonnas. Õpilased õppematerjalide koostajana. Õpilaste juhendamine ja nõustamine e-kursusel. Tagasiside andmine
õpilaste kodutöödele. Privaatsus- ja turvanõuded. E-kursuse õpijuhise koostamine. Olemasolevate õpijuhiste analüüs, hea
õpijuhise tunnused.
Lisa 2. Ettepanek õpetajate valiku kohta Käesolevaga teatan, et SA Innove rahastatud projekti nr 1.1.0801.10-0100 “E-
õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes” raames läbi viidud
õpetajakoolituse läbinud õpetajatest valisid koolitajad (Veronika Rogalevitš, Krista
Eskla ja Mart Laanpere) välja alljärgnevad 28, kellega soovitame sõlmida lepingu e-
kursuste lõplikult valmis arendamiseks ja piloteerimiseks. Oleme veendunud, et need
õpetajad on pädevad ja motiveeritud selle ülesandega hakkama saama.
Mart Laanpere
TLÜ informaatika instituudi teadur, Haridustehnoloogia keskuse juhataja
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium
Peeter Linnamäe Rita Vaks Andrus Metsma Ülle Viitkar Gerri Saaremets Valmar Ideon Kärt Beljäev
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Liina Peetre Lea Seero Inga Miljand Maris Veerus Ene Pedai Maire Ender Küllike Kaplinski
Tallinna Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium
Salima Ader Tatjana Safonova Jelena Judina Jelena Klausen Jaana Pitšugina Svitlana Lytvyn Georg Teras
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Ave Soekov Andres Falk Rita Metsmaker Urve Koppel Anneli Veeborn Reio Kiidli Ella Šved
