Click here to load reader

Esmaabijuhend - Töökeskkonnaohutus

  • View
    166

  • Download
    9

Embed Size (px)

Text of Esmaabijuhend - Töökeskkonnaohutus

Ohutusjuhend nr. ........ Kinnitan .................................... .................................... .................... .. a.

ESMAABIJUHEND

SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tnnetuste tagajrjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kmnel aastal psinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tnnetuste arv jb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lppenud tnnetuste juurdlus on vlja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda iget esmaabi. Kesoleva raamatuga oleme koosts Katastroofimeditsiini Keskusega pdnud lugejani tuua levaate philistest esmaabi andmise viisidest erinevates situatsioonides. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevttes on reguleeritud sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a. mrusega nr. 82, mis paneb tandjale jrgmised kohustused: Kindlustama esmaabivahendite olemasolu tkohtadel ja ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni; Paigutada nhtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brorid jm nitlikud materjalid); Mrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nuetekohaselt mrgistatud ja asetsema kergesti juurdepsetavas kohas, samuti peavad olema nhtavale kohale vlja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (htne number 112). Paigutama nhtavale kohale trkitult andmed ttajate kohta, kes oskavad anda esmaabi. Selgitama ttajale, kuidas toimida tnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on vimalik saada ning kelle poole ja kuhu prduda esmaabi saamiseks. Tagama tnnetuse vi ttaja haigestumise puhul esmaabivahendite kttesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud ttaja poolt, operatiivne sidevimalus ettevttevliste teenistustega (htne number 112) ja vigastatu vi haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse vi koju (vastavalt arsti korraldusele). ESMAABI EESMRK Esmaabi eesmrk on psta kannatanu elu nnetuskohal, vltida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud ttaja vi kkhaigestunu vajab kohest abi. Igaks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajtmine vib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Jrgnevalt tutvustame kuidas kituda kiirabi saabumiseni.

PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPRASELT !

HDAABI TELEFONID: KIIRABI POLITSEI TULETRJE 112 110 112

Kui palud telefoni teel abi, rgi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kikidele ksimustele nii edastad tpse informatsiooni ja saad kige kiiremini abi.

TLE VIMALIKULT TPSELT: MIS JUHTUS KUS JUHTUS (tpne aadress vi sndmuse asukoha kirjeldus) KELLEGA JUHTUS (kannatanute arv) OOTA VASTUKSIMUSI RA KATKESTA KNET ENNE, KUI DISPETER ON SELLEKS LOA ANDNUD!

TEGUTSEMISE PHIMTTED TNNETUSE KORRAL Tnnetuse korral tuleb hakata tegutsema enne kui elukutselised abistajad kohale juavad. Iga ttaja peab tundma tegutsemisphimtteid, mis on vajalikud kannatanu thusaks abistamiseks nnetuskohal. KIGEPEALT VAATA LE NNETUSKOHT JA SELGITA VLJA: KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB SIND VI KANNATANUID (sttimise vi varingu oht jne.) MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA VAJADUSEL THISTA NNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt. ohukolmnurga vi sissellitatud ohutuludega) KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kneta teda. Ksi ta nime ja mille le ta kaebab. Teadvusel inimene vastab kigile ksimustele teadvuseta inimene ksimustele ei vasta. RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KLILI ASENDISSE MAHAJAHTUMISE VLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VIMALUSEL ISOLEERI KLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST

Krvaga sa kuuled hingamist Psega sa tunned hu liikumist

Silmaga sa ned, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KLILI ASENDISSE

Klili asendis vajub keel oma raskuse tttu ette ja hingamisteed psivad avatuna.

KUNSTLIK HINGAMINE JA SDAME MASSAA TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED

Hingamisteed suletud

Hingamisteed avatud

KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUS VRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.)

SULGE OMA SRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA HKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI (vt. jrgmine leheklg). KUI PULSS ON OLEMAS JTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS.

PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SDA TTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SDAME MASSAAIGA ! MASSEERIMISEKS ASETA OMA KED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE, HOIDES KNARLIIGESED SIRGED. MASSEERIDA TULEB RTMILISTE TUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS.

NB! KANNATANU PEAB LAMAMA KVAL PINNAL!

ELUSTADES 2 HINGAMIST 30 SDAME MASSAA Elustamist tuleb jtkata hingamise ja pulsi taastumiseni vi kiirabi saabumiseni!

VEREJOOKSUD Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kigi kepraste vahenditega. PANE KANNATANU LAMAMA SURU HAAV OMA SRMEDEGA KINNI -TSTA JSE LES (sdamest krgemale) TEE HAAVALE RHKSIDE

RHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS

KUI KANNATANU ON KAHVATU, SIIS TSTA KANNATANU JALAD MAAPINNAST KRGEMALE NII TULEB JALGADES OLEV VERI KAITSMA ELUTHTSAID ORGANEID MAHAJAHTUMISE VLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT

LUUMURD Kui jseme asend on ebanormaalne, siis on tegemist luumurruga. Jalaluu murdude korral: PANE KANNATANU LAMAMA

-HOIA VIGASTATUD KOHT OMA KTE ABIL LIIKUMATUNA KIIRABI _SAABUMISENI VI LAHASTA VIGASTATUD JALG TERVE JALA KLGE

VIGASTATUD KSI KINNITA KEHA KLGE

ELEKTRINNETUSED Elektriga juhtuvate tnnetuste phjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu ksitsemine. Elektrilgi tagajrje raskus sltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest.

Tunnused: Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijmine; Pletus; Teadvusekadu; Sdameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hsti elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja niteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.

Kannatanu vib eemale tmmata ka teda riietest haarates. Vltida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.

Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised krgepingeelektrilgi korral Krgepingeelektrilk saadakse kokkupuutel krgepingejuhtmetega. Juhul kui krgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle mber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on vimalik vlja llitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. VRKEHA HINGAMISTEEDES Kannatanu ei ole suuteline khima, rkima ega hingama. Tal tekib lmbumistunne ja surmahirm. Ta haarab kega krist kinni. Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. Kannatanu kaotab peagi teadvuse. TEGUTSEMINE VRKEHA KORRAL: Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda khima. -Kui khimine ei nnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele lmist ja seejrel kasutada Heimlichi vtet. L kega abaluude vahel mitmelgiliste seeriatena. -Lgid on thusamad kui painutada kannatanu lakeha ette-alla nii, et pea oleks vkohast madalamal. Aseta oma ked kannatanu seljatagant mber tema lakhu. Suru ks ksi rusikasse ja haara teise kega sellest vi kerandmest. -Tmba ksivartega juliselt vahelihast taha-les 23 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda. -Seda vtet vid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu plvili le kannatanu jalgade. Hoia ksivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad kelabad kannatanu lakhu keskkohta. Suru jrsult ja juliselt sisse-les keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. NB! VTETEI TOHI KASUTADA RASEDATEL NAISTEL JA IMIKUTEL!

UPPUMINE TEGUTSEMINE UPPUMISE KORRAL: Pstmisel tuleb uppujale lheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Veest vlja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suus tuleb puhastada vrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. Hingamise taastudes tuleb kannatanult mrjad riided ra vtta ja asetada ta kliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni.

MAOHAMMUSTUS TEGUTSEMINE MAOHAMMUSTUSE KORRAL: Rahusta kannatanut. ra luba tal ilma vajaduseta liikuda. Toeta vi lahasta jse; ra tsta seda krgemale. ra tee hammustuskohale sisseliget, ra rita mrki vlja pigistada vi imeda. Vii maohammustusega kannatanu prast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse kahtlus.

PEAVIGASTUSED AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused vivad olla mitmesugused: mitmesuguse astmega teadvushired kuni mduva teadvusekaotuseni vlja, peavalu, iiveldus, ngemis- ja tasakaaluhired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lhiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus vib psida mitu peva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lhiajaline mlukaotus.

TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL: juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvi lhikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama kliliasendisse. Kutsu kiirabi. Juhul kui PEATRAUMAGA kannatanu ei ole teadvust kaotanud: Jlgi teda he peva jooksul. Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. Lgi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka sel mnetunniste vahedega les ratada teadvustaseme selgitamiseks. AJUPRUTUS Lk vastu pead vib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu vib kesta tunde, pevi vi jdagi psima. Prast teadvuse taastumist vivad jda ajutalitluse mitmesuguse astmega hir