Südasuviselt soojas Bradfordis tähistati emadepäeva sellelaastal laupäeval, 7.mail. Päeva esimese poole täitisemadele, vanaemadele ja vanavanaemadele pühendatudaktus, mille avasõnad lausus seekord IEÜ esimees ToomasOjasoo. Edasi oli järg Eesti Kooli laste käes, kes esitasid 3laulu emast, mis oli neile selgeks õpetanud Karin Blakeley.Temaatiliste luuletustega astusid üles Christopher Valt,Emily Kanna, Kenneth Kontus ning Reet Järvik, vahva laulu“Ŏnneseenest”  laulis  Meelo  Vihman.  Aktus  lõppesemotsionaalse ühislauluga “Ema süda”.

Päeva teise osa sisustasid Aleksei Turovski ja AnneAdams, kes saabusid Bradfordi koostöös EestiMuusikaühinguga Inglismaal. Aleksei on üle 44-aastasestaažiga loomateadlane, kellest põhjatu teadmistepagasloomariigist ning fantastiline joonistusoskus teevadkahtlemata ühe lummavama jutuvestja. Ning Anne Adamson armastatud eesti laulja ja laulude looja, kes on kuulajaidvõlunud oma isikupärase hääle ning originaalseloominguga ligi 40-aastat.Koos esitati kava “Laule ja lugusid loomadest" kusloomajutud ja –joonistused vaheldusid vahvate lauludegaämblikust, sajajalgsest, elevandipoeg Bumbust, ja teistest.Anne ja Aleksei saatjana kaasasolnudlaulja Reet Kromel taaselustas omalapsepõlvest tuntuks lauldud laulu"Väikesest ponist". Ei olnud küsimustloomade kohta, millele Aleksei ei oleksosanud vastust anda. Oma etteastelõpetuseks joonistas Aleksei kõigile lastelemälestuseks pildid nende lemmikloomadestja ta loodab näha kõiki loomasõpru sellelsuvel Tallinna Loomaaias. Agne Larm

ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal. www.eestihaal.co.uk

Nr. 2360 18. mai 2016 asutatud 1947

Järgmine Eesti Hääl ilmub17. juunil

Kaastööd ja kuulutusedpalume hiljemalt

10. juuniks

E M A D E PÄ E V L E I C E S T E R I S JA B R A D F O R D I S

Londoni elu -EmadepäevRahvatants.Eesti uudised.

Küll on Suurbritannias elavad Eestiemad ikka õnnistatud. Meil onaastas suisa kaks emadepäeva.Üks koos kõigi Briti emadega jateine koos Eesti emadega.Olgu selle kodudes perekeskistähistamisega nagu on, kaspoputatakse emasid ühel, teiselvõi mõlemal päeval, Eesti majad,klubid ja seltsid pingutavad ikka, etemasid just maikuu teiselpühapäeval meeles pidada.Sel laupäeval tervitasid LeicesteriEesti majja tulnuid ringi sagivadlapsed ja siit-sealt kostvadhääleharjutused.Hiljem oligi kõigil rõõm kuulataLondoni Eesti Seltsi Segakoori ületunni-ajalist kontserti KristiJagodini eestvedamisel.Erakordne au oli olla tunnistajaksLondoni Eesti Seltsi SegakooriesmakordselekoostööleStenHeinojaga.Sten on EestiKlassika-tähtede sellehooaja võitjaja nooremapõlvkonna ükssilmapaist-vamaidpianiste.Temaandekate jaosavate sõrmede all lõi helisemaisegi Eesti Maja klaver, millel naguSten'gi kiitvalt tunnistas, peaaegukõik klahvid töötavad.Muusikalist osa hoidsid pealeklaveri üleval veel trumm ja viiul.Esitusele tulid nii eesti koori- kuiregilaulud. Kontserdist õhkustraditsiooni ja armastust laulmisevastu. Publikulgi oli võimalus oma

kurgud puhtaks köhatada jaregilaulule kaasa laulda. No tõesti,see pole ju õige pidu, kus ei laulda!Minu südame tegi aga eriti soojakssee, et Leicesteri Eesti Majalasterühma lapsed (keskminevanus umbes 4 aastat), keslauluga esinemisest enne kontsertikohe üldse huvitatud polnud,hakkasid poole kontserdi ajalküsima, et millal nende laulmisekord tuleb.Tegimegi siis kontserdi kavvakiiresti täienduse ning segakooritoetusel laulsid kõik kohale tulnudlapsed ilusasti, selge häälega, lavaees seistes, Põdramaja laulu.Lasterühma läbiviijad/emad saidkinnitust oma kasvandikeoskustele. Pidime nentima, etlaulmisega on nagu eesti keelerääkimisegagi - oskavad küll kuitahtmine peale tuleb. See oligi

minu emadepäeva kõige suuremkink - meie pingutused kannavadvilja.Aitäh korraldajatele, lauljatele,pillimängijatele, baarimeestele-daamidele, kohvikeetjatele,koogiküpsetajatele ja muidugi DJ-le, sest õhtu lõppes discoga!Järgmine pidu on jaanipäev!Eva Piirimägi

ees vasakult Pille-Mai Laas, Iiri Luts, Jaak Juhansoo, Marju Rink-Abel (uus esimees), Leelo Pukk,Priidu Pukk, Iivi Zajedova, Ellen Leivat;

taga vasakult Madis Laas, Aavo Reinfeldt, Rain Ots, Maia Linask, Tõnu Altosaar,Kersti Linask, Laas Leivat (endine esimees), Liia Urman, Matti Prima, Maie Barrow,

Mart Leppik, Maie Kisis-Vainomäe, Gilda Karu, Mihkel Kütti, Reet Marten-Sehr,Marcus Kolga, Tiiu Sillavee, Meeli Bagger, Ülle Ederma, Nele Eleazer, Priit Parming

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN--) täiskogu koosolek toimusWashingtoni linna lähistel Crystal Citys asuvas Embassy Suites hotellis,kuhu oli kogunenud 22. ja 23. aprillil 27 hääleõiguslikku delegaati.Koosoleku avas esimees Laas Leivat. Juhatajateks valiti Leelo Pukk(Rootsi) ja Jaak Juhansoo, protokollijaks Nele Eleazer. Esitatudpäevakorras oli 18 punkti, millede läbisõelumine nõudis kahte töörohketpäeva.Kokkutuleku raames kuulati ära liikmesmaade esindajatetegevusaruanded, majandusstatistika, revisjoni komisjoni aruanne,sõeluti läbi järgmise aasta tegevuskava ja kinnitati eelarve, täiendatikodukorda, valiti uus juhatus ning arutati muid päevakohaseid ÜEKN-iga seotud küsimusi. Koosolek kulges sujuva koostöö vaimus.Eesti Vabariigi esindaja tervitusKohalolijaid tervitas EV nimel Eerik Marmei, EV suursaadik USA-s, kesoma sõnavõtus rõhutas seda hindamatu vääratusega rolli, midaosutasid pagulaseestlased ja nende keskorganisatsioonidtaasiseseisvuse saavutamisel. Suursaadik nimetas mitmeidmärkimisväärseid saavutusi Eesti Vabariigi poolt suhteliselt lühikeseajavahemiku jooksul – keskmine palk on tõusnud Tšehhi Vabariigielanike tasemele, digitaalne võrk on prominentselt esindatud,haridustase on kõrge ja riik on edutabelis uute ettevõtete rajamisel. Hr.Marmei käsitas pikemalt julgeoleku küsimusi ja ohte, rõhutades eritirahva kõrget kaitsetahet.

ÜEKNi TÄISKOGUKOOSOLEK WASHINGTONIS - Vahtkonna vahetus ÜEKN-is

Roman Toi 100SportKokakunst

Eesti uudised.

EelseisvadüritusedTeated

English section

1

2

3

4

5

6

EmadepäevBradfordis jaLeicesteris.ÜEKN koosolek

Foto: Marju Põld

Foto: Toomas Ojasoo

Eesti Hääle toimetus onavatud esmaspäevast

reedeni kell 10.00 kuni17.00. Tel: 0115 8776877Teistel aegadel palume

võtta ühendust e-posti teel

Kolm perekonda

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 18. mai 2016

„Rahva muuseum on kui kodu – võtabkõigilt natuke, kuid annab palju tagasi“(Tõnis Lukas)Eesti Rahva Muuseum Raadil avabuksed 1. oktoobril 2016. Eesti rahvale jakultuurile rajatud kodu täidab endasmitut ülesannet korraga. ERM onrahvusmuuseumina eestluse mõtestaja,rahva põhiväärtuste kandja jajärjepidevuse hoidja. Temategevusmeetodiks on kultuuride koostööja dialoog. ERM avatud ja kaasav õpi- jakultuurikeskkond Tartus, kus pakutakseharivat ja põnevat tegevust kõigilepõlvkondadele. Külastajaile avaneb niiesemeline kui virtuaalne maailm, miskutsub avastama, teadvustama ning ise

kõigest osa saama. Sellisel kujul loobmuuseum sideme noorema ja vanemapõlvkonna vahele.Muuseumi pikkuseks sai 355,8 meetrit,laiuseks aga  71,7  meetrit. Seevastukõrguste vahe varieerub  2,4–15,3 meetrini.  Uus kodu on justkui pikkteekond ühest avaramast osastkitsamasse ossa, sümboliseeridesajarännakut tänasest mälestusterohkestperioodist kuni kiviajani, mil meieteadmised iseenda minevikust onkesisemad.Muuseumis leiavad oma koha ka meiesoome-ugri hõimuvennad, kelle kultuuritalletamiseks on eraldi püsinäitus. Uueshoones on palju pinda hoidlate jaoks.

Nagu rahvasuu ütleb: kes hoiab, sel on!Eesti rahval ja kultuuril on tõesti hästipalju esemelist vara, mida andatulevastele põlvedele hoida ningajahamba puremise eest kaitsta.Muuseum on ka multifunktsionaalnekeskus. Peale näituste osa on uuelmajal veel mitmeid teisi funktsioone.Väärtfilmide vaatamiseks on loodudõdus ja mugav 254-kohalinekinosaal/konverentsisaal. XIVMaailmafilmi festival ootab filmitegijaid ja-huvilisi juba uues kodus. Muusika- jateatrielu edendamiseks on uueshoones black box teater.Eesti Rahva Muuseum on kakõrgetasemeline teadusasutus, noorte

etnoloogide ja kultuuriteadlastekasvulava.   Selleks, et asutus saakspakkuda head väljaõpet teadlastele,tudengitele ja rahvakultuurist huvitatudinimestele, on muuseumi uues kodussuurepärased tingimused õppetööläbiviimiseks. Henri Zeigo, ERM

EESTI RAHVA MUUSEUMI UUS HOONE

LONDONI ELU - EMADEPÄEV; LONDONI EESTI SELTSI RAHVATANTSU RÜHM; KIRJANDUSFESTIVAL

Emadepäev Londoni Eesti KoolisLondoni Eesti Kooli lapsed tervitasidoma emasid 7. mail laulu ja lilledega.Koolipäeva lõpus kogunesid kõikidevanusegruppide lapsed, et ühiseltemasid õnnitleda. Eesti keele tunnis olidkeskmise rühma põnnid kirjutanudlustakaid lauseid oma emadeiseloomustamiseks. “Minu ema on ilus”,“tark”, “kallis” – teatas igaüks julgeltteksti ette lugedes -“Minu emale meeldibjuua kohvi kookospiimaga”, “Minu emalemeeldib, kui tal on kleit seljas”.Pealtvaatajad muudkui muhelesid.Laulu olime mitu nädalat harjutanud.Kuna koolipäevade vahele jääb paljuaega õpitu unustamiseks ja keeletasegilastel väga erinev, siis oli seemuusikaõpetajatele parajaksväljakutseks. Aga ka kõige püsimatumadtegelased võtsid ennast lõpuks kokku ja

ei laulnud eikiisust ei kutsust,vaid sellest, keskõikidest parem,kõikidest kõigearmsam. “Sulleemake” laulu viisoligi väike jalihtne, kuid läksemadele otsesüdamesse.Seejärel kinkisidlapsed emadele käsitöö tunnismeisterdatud kevadise lille. Kohalolijateljäi aega ka pidupäeva puhul tuttavategajutuvestmiseks, maiustades küpsiste jaehtsa retrohõngulise sefiiriga. Mitu lastuuris, et miks peab tähistamaemadepäeva kaks korda aastas – agameie kooli toredad lapsevanemad onkogu tänu ja lillesülemid kuhjaga välja

LES-i rahvatantsijad keerutasidLondoni tänavatel jalga

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29.aprillil korraldasid Londoni Eesti Seltsi(LES) rahvatantsu Naisrühma tantsijadühe erakordse päeva Londonis.Tantsiti eesti rahvatantse, tehti pilte javideosid ning tutvustati möödakäijateleEestit ja meie kombeid.

Eesti tantse demonstreeriti mitmetespaikades: Waterloo jaamas, TrafalgarSquare’il, Tower Bridge lähistel,Millenium Bridge’il, Londoni metroos jamujalgi. Päeva jooksul kandsid neiudnii eesti rahvariideid kui ka stiliseeritudühiskostüüme, millele ainulaadsuseannab KIRIVOO lipsude kandmine.Hommik algas Waterloo jaamaootesaalis väikese soojendusega ningpildisessioonidega. Siis jalutati TowerBridge’i juurest mööda Thames’ilõunakallast Millenium Bridge’ini, kussilla keskel tantsiti rõõmsalt “Kaera-Jaani”. Aprillikuu ilm oli mõnusaltlondonlik: hommikul paistis kaunilt soepäike, siis sadas vihma, mis muutusraheteradeks ning lõuna ajal oli taaspäiksepaisteline ilm. Õnneks olidneidudel vihmavarjud kaasas, mida neiloli plaanis kasutatada tantsus"Heinalised", ja nüüd kulusid needmarjaks ära.Trafalger Square’il toimus nn peaüritus.See koht sai valitud mitmel põhjusel.Seal tehti videosalvestusrahvusvahelise tantsupäeva EestiRahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsi(ERRS) korraldatud konkursi tarbeks.Nimelt igal aastal ERRS valib ühe eesti

tantsu, mille õpetus on eelnevaltkodulehele tutvumiseks lisatud. Seelugu mängitakse igal aastal samal ajal,29. aprillil kell 13.10. Eesti aja järgiraadios ette ning tänu internetivõimalustele saavad üle maailma kõiktantsusõbrad kaasa tantsida. LES-isüdikate neidude hoogne ning nakatav“Kikapuu” kutsus isegi möödakäijad

tantsima. Sammud õpiti kiirelt jalustlikul meelel lisati juurde kasvõibreiktantsu liigutusi.Teiseks põnevaks tegevuseks olipildistamine. Pildistati grupipilte, kuidhuvitavamaks projektiks oli AiliEistrati ammuse fototaaslavastamine - nimelt tantsistolleaegne Londoni Eesti SeltsiRahvatantsurühm TrafalgarSquare'il 70datel aastateltuhandetele pealtvaatajatele. AiliEistrat oli rahvatantsu eestvedajaksLondonis 1950-1990ndatel.Lõbusaks tegi pildistamise ka seik,kus kohalik korravalvur ajas neidusidpildiposeerimistelt laiali teatega, et“neiud on liiga ilusad ja seegatekitavad rahvaummikuid”.Kõige tähtsam sündmus oliloomulikult Eesti Naiste Tantsupeokavaga esinemine. Publik kogunesNational Gallery esisel platsil kiirestitantsijate ümber, elati kaasa ningaplaus oli suur. Tantsijad jäiduutmoodi kogemusega väga rahule.

Kogu etteastet jäädvustas pildile javideole Ott-Erik Eendra, kes onLondonis alustavast videoproduktsiooni brändist JustFilmin.Päeva helitehnik oli Petten Veevo, keson juba mitmetel eelnevatel Seltsipidudel aidanud professionaalsedhelilised lahendused leida.LES-i rahvatantsurühma alla kuuluvadnaisrühm ja segarühm. Proove tehakseregulaarselt kaks korda kuus.Rahvatantsijad esinevad LES-i üritustelja festivalidel. Sel hooajal valmistabLES naisrühm ette repertuaari naistetantsupeole “Mehelugu”, mis toimubJõgeval 12. juunil 2016. LES Segarühmharjutab pärimustantse BALTICAFestivali jaoks, mis toimub üleEestimaa 22 -24. juunil 2016.Järgmine kord on võimalik LES-irahvatantsijaid näha juba 4. juunileestlaste jaanipeol Londonis.Tujuküllased videod rahvusvahelisesttantsupäevast ja info rahvatantsijatejärgnevate tegevuse kohta on ülevalrahvatansijate facebooki lehel. Otsigenime alt:www.facebook.com/ESTONIANFOLKS. Rahvatantsude eestvedaja

Teisipäeval, 10. mail, kogunes kirju jarahvusvaheline seltskond WaterstonesPiccadilly raamatupoodi Londonis, etkoos Baltimaade autoritegarahvuskirjanduses esinevate eksiili jamigratsiooni teemade üle arutada.Eestit esindas Ilmar Taska, Lätist olikohal Mara Zalite ja Leedust PaulinaPukyte. Kirjanikud lugesid nii original- kuika inglse keeles katkeid sel aastalilmunud lühilugude kogumikust “BestEuropean Fiction 2016”.Eesti tsenarist, filmilavastaja japrodutsent Ilmar Taska on enda sõnulviimastel aastatel ilukirjanduse lainelejõudnud. Kui näiteks läti autor käsitlesmigratsiooni mõistet kaasaegsesvõtmes, siis Taska tõi samas teemasnäiteks hoopis küüditamise. Kõik autoridnõustusid, et Baltimaid seob justajalooline taust ja kultuurikontekst.

“Baltimaad on nagu perekond, kes aegajalt tülitsevad, aga lähestikku eladessiiski omavahel läbi saama peavad, “naljatas Taska. Zalite lisas, etBaltimaade ühine eesmärk võiks ollalahti ütlemine läbivast postsovjetlikustkontekstist ja Ida-Euroopakssildistamisest. Zalite soovib koostulevikku vaadata:“Me teame, et Eestitunneb suurt sidet Skandinaaviariikidega, kuid meie pole valmis teist lahtilaskma.”Kirjanduse tõlkimisest rääkides ei peetudoluliseks eelkõige inglise keelesavaldatud saada, vaid loomingut justoma lähinaabritega jagada. Inglasteleloodab Taska näidata eestlaste visadustja jonnakust: lugu väiksestrahvusgrupist, kes läbi ajaloo raskusteoma identiteeti on säilitanud, annabselleks lootust kõigile hoolimata

EESTI RAHVAARV KASVAS EELMISEL AASTALTäpsustatud andmetel elas 2016. aasta1. jaanuaril Eestis 1 315 944 inimest,mida on 2673 inimest rohkem kui aastavarem samal ajal, teatas statistikaamet.Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu1336 inimese võrra, kuid suurenespositiivse rändesaldo tõttu 2410 inimesevõrra. Rahvaarvu kasvu mõjutas kamuudatus arvutamise metoodikas, milletagajärjel lisandus rahvastikku 1599inimest.2015. aasta oluline muutus oli positiivnerändesaldo, mis tähendas, et sisseränne ületas  väljarände.   2015. aasta  jooksul asus  Eestisse  elama 15 413 inimest jaEestist lahkus 13 003 inimest.Alates 2015. aasta andmetest võtabstatistikaamet lisaks registreeritud

rändele arvesse ka registreerimatarännet. Et välisränne jääb Eesti elanikeltihti registreerimata, kasvasrändevoogude suurus võrreldesvarasemate aastatega, teatasstatistikaamet.2015. aastal sündis 13 907 ja suri 15 243inimest. Sündide arv oli suurem kuieelmisel kahel aastal, kuid 2000 võrraväiksem kui 2010. aastal, mil oli sündidekasvu tipp. Viie aastaga on kahanenudka sünnitusealiste naiste arv.Surmade arv on 1990. aastatekeskpaigast alates vähenenud javiimasel kuuel aastal on aastanesurmade arv jäänud vahemikku 15 000–16 000.EP Rootsis

I L M A R T A S K A B A L T I M A A D E V E S T L U S R I N G I SE U R O O P A K I R J A N D U S F E S T I V A L I L

Foto: Tartu Postimees

18. mai 2016 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

ÜE KN T Ä I S KOGU KOOS OLE K ( a l g u s l k . 1 )

Tegevuse ülevaadeLaiemale ühiskonnale võiks pakkudahuvi liikmesriikide esindajate pooltesitatud kohalike eesti organisatsionidetegevused. Laas Leivat (Kanada)soovitas suurendada Välis-Eesti noorteosavõttu eesti keelelaagritest. Eestikeele tähtsusest rääkis pikemalt ÜlleEderma (USA).USA-s on üheks suuremaks tänapäevaülesandeks poliitiline töö koos lätlaste jaleedulastega. ERKÜ esinduskogukoosseis on tunduvalt noorenenud,ERKÜ juhatus viis läbi suuremakorjanduse ja on palganud täisajagategevjuhi ja Washingtoni büroo juhataja.ERKÜ Esinduskogu aastakoosolektoimub 5. novembril 2016 a. SanFranciscos. Selle raames toimub avalikseminar ning õhtune pidulik gala.Rootsis on organiseerimisell EestiVabariigi 100 pidustused. Rootsis elavadeesti noored osalevad keelekursustelTartu Ülikooli juures. Elavnenud onpoliitilise töö vajadused, midasooritatakse koos teiste balti rahvasteesindajatega. Väga murettekitavaksasjaoluks on venelaste sissemurdstrateegilisele Gotlandi saarele, kus nadon ostnud sadamakinnistu, midalähemas tulevikus kavandataksesuurendada.Inglismaa Eestlaste Ühing onkatusorganisatsioon, kuhu kuulub viisallorganisatsiooni. Korraldatakse lastesuvelaager, kuhu on oodata 40 last.Kohalik eesti ajaleht “Eesti Hääl” ilmubkord kuus.Soome Eestlaste Ühingu andmetel elabvõi töötab Soomes ligi 100,000 eestlast,seda peamiselt paremate töötingimustepõhjusel, kuigi paljud siirduvadnädalavahetustel koju. Soomes on kaksraadiojaama, mis edastavadeestikeelseid saateid, neist ühe(Tamperes asuv raadiojaam), omanikukson Hiina riik. Viimastel aastatel onSoome kolinud küllaltki suurel arvulvenelasi, kes on ostnud märgataval arvulkinnistuid praeguste Soomesõjaväelaagrite otsesesse ümbrusse.Kuuldavasti on Venelased ostnud ka

piiriäärset maad. Venemaa rakendab kaSoome vastu migratsiooni-relva,võimaldades migrantidel vabalt ületadaSoome-Vene piiriKa Austraalia Eesti Seltside Liit onkatusorganisatsioon kuhu kuulub 17liikmesorganisatsiooni. Arutusel onEESTI 100 üritused. Austraalia esindajaMaie Barrow kutsub kõiki eestlasiosalema Adelaidis detsembri kuultoimuvatel Eesti Päevadel Austraalias.Austraalias tegutseb suurem MudilasteRing. Maie Barrow andis pidulikult üleAustraalia eestlaste tänukirja; pr. Luts onkohusetruult kümme aastat esindanudAustraalia eestlasi ÜEKN-is.Läti Eesti seltsi suuremaks mureks onRiia Eesti Maja remondi küsimus. Majaüks välissein nõuab kapitaalremonti,milleks puuduvad vajalikud resurssid.Riia linnavalitsus on tõstnud makse.Koosolekul tehti mitmeid ettepanekuid,kuidas võimalikult annetusi muretseda.Vilniuse linna on tulnud küllaltki paljunoori eestlasi rahvusvaheliste firmadebüroodesse tööle. Seega eestlaste arvLeedus on aeglaselt kasvamas. LeeduEesti Selts on kavandamas EestiVabariigi 100 üritusi. Eestlastel onõnnestunud projektide taotluste aluselsaada riiklikke toetusi. Eestist käibLeedus ajakirjanik, kes kohalikeeestlaste elust kirjutab.Tšehhi eestlaste tegevuses on toimunudsuuri tõuse ja mõõnu. Suurt rolli onmänginud EV suursaadikute osalus jatoetus kohalikule eestlaskonnale. TšehhiEesti Klubi esindaja kiidab praegusesuursaadiku Sten Schwede toetust,millest on olnud suur abi tegevusetaaselustamiseks.Kanadas elab umbes 20,000 eestlast;neist paar tuhat on aktiivseltorganiseeritud eestlaskonna tegevuses.Hiljutistel Eesti Kesknõukogu Kanadasvalimistel osales 850 eestlast.Äsjavalitud EKN’i esimees, MarcusKolga teatas, et juhatus on ametis olnudkaks kuud. Esinduskogu kooseis ontunduvalt noorenenud. Koosaastakoosolekuga korraldatihästiõnnestunud Mõttekolle, millest

võtsid osa paljude organisatsioonideesindajad. Kanadas korraldatakse igalsuvel kaks suvelaagrit, millest üks oneestikeelne. Kanadas tuli võimule uusvalitsus, mille tegevussihid ei ole veeltäiesti selgunud.Majandus ja revisjonLaekur Jaak Juhansoo esitasmajandusliku aruande. Ta teatas, etÜEKN on üle kandnud Eesti ÜliõpilasteToetusfondile USA-s terve “Linna fondi”(üle miljoni dollarilises väärtuses),millest jagatakse stipendiumeüliõpilastele. Aastal 2015 olid ÜEKN-ikulud $36,000. Laekus juurde üks$46,000 pärandus. Aasta lõpuks oliVabadusfondi seis $534,527.Investeeringute kasumid on olnud vägatagasihoidlikud. Revisjoni komisjoniesimees Madis Laas (Rootsi) esitasRevisjoni Komisjoni aruande. Aruannevõeti vastu Laasi poolt soovitatudparanduste ja täiendustega. Aruandedkinnitati täiskogu liikmete poolt.Kodukorra sõnastuse muutmise japaranduste arutelu juhtis Marju Rink-Abel. Täiskogu liikmed tundsid tõsistmuret ESTO 2018 korralduse suhtes,kuna puudub üksikasjalik teave kavakohta. Kanda delegatsiooni liikmedLaas Leivat ja Marcus Kolga selgitasid,et on toimunud EKN-i ja ESTO 2018koraldajate vaheline koosolek ja nadesitavad teistele liikmesmaadelemälupulga vahendusel ürituseraamkava. Täiskogu liikmed soovitasidkorraldada järjekordne osapoolte ühinekoosolek, kus üksikasjalikult arutataksening täpsustatakse ESTO 2018 kavadehetkeseis. EKN edastab seejärelvastava informatsiooni teisteliikmesmaade esindajatele.ÜEKN osalus Eesti Vabariigi 100projektisLaas Leivat tegi ettepaneku EestiVabariigi 100 ürituse raames kirjastadaülevaatlik raamat ÜEKN-i liikmesmaadeajaloost ja tegevusest. Igal liikmesriigileoleks pühendatud 4-5 lehekülge, missisaldaks ka värvilist pildimaterjali.Ettepanek võeti vastu.

ÜEKN-i ajalooprojektAastaid avaldamata ÜEKN-iajalooraamatu koostamine ja kirjastamineon takerdunud. Valmis on neli peatükki.Põhjalikult arutati selle projektitaaselustamise vajadust.ÜEKN-i tegevjuhi palkamineOsalise ajaga ÜEKN-gu tegevjuhipalkamise küsimuses esitasidinformatsiooni Laas Leivat ja Marju Rink-Abel. Marju Rink-Abel teatas, et sellessuhtes on eeldused head.Eesti Okupatsioonimuuseumi küsimusSuurt pahameelt on tekitanudOkupatsioonimuuseumi nime muutmiseotsus. Mitmed delegaadid võtsid sellessuhtes sõna ning avaldasidrahulolematust otsuse üle.ValimisedUueks ÜEKN-i esimeheks valiti LaasLeivati ettepanekul Marju Rink-Abel jalaekuriks Jaak Juhansoo ning abilaekuriksmajandusdoktori kraadiga Maia Linask(USA). ÜEKN-i põhikorra alusel määravadliikmesmaad ülejäänud juhatuse liikmedoma kosseisust.Tegevuskava ja eelarveLeelo Pukk tegi Rootsi delegatsiooni nimelettepaneku korraldada järgmine täiskogukoosolek Stockholmis 2018.a. aprillis.Koos sellega toimuks staazikas julgeolekusümpoosium, kuhu kutsutakse esinemanimekad eriteadlased. Täiskogu kinnitasettepaneku heaks.Marcus Kolga selgitas, et umbes 200,000eestlast elavad nüüd väljaspool Eesti riiki.Ta selgitas, et mitmetel rahvastel onparlamentides välisriikides elavatekodanike esindjad. ÜEKN-i tegevuskavvavõeti arutada võimalust EV valitsuseesindajatega väliseestlaste esindaja kohaloomist valitsuse juures.Eelarve võeti vastu 50,000 USDväärtuses, Võeti vastu ka otsus, et selaastal ÜEKN mingisuguseid toetusi eijaga. Täiskogu viljakas koosolek lõppesühise õhtusöögiga.Priit Parming, Vaba Eesti Sõna

Aprilli keskel teatas Siim Kallas, eton valmis kandideerima Eesti uuekspresidendiks. Seni on andnud veelnõusoleku kandideerida, kui neidkandidaatidena üles seatakse, kaMarina Kaljurand ja Urmas Paet jakirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt.Erakonna esimees Andres Herkelütles „Eesti president peab olemavõimalikult sõltumatu, oskama nähaja näidata suuremat pilti, kuhu Eestipeab minema. Kandidaaditel peabolema autoriteet ka väljaspoolEestit. President peab temahinnangul reageerima ka riigikogupraakidele ja ülepingutustele, olemaühiskonna sidustaja, veenevkõneisik ja dialoogipartner kõigiühiskonna rühmade jaoks”.Presidendivalimiste seadus seabkeerulisse olukorda nii erakonnadkui ka kandidaadid, sest seaduslikkualust end ise kandidaadina ülesseada ei ole ja riigikogu liikmedkisaavad seda teha alles neli päevaenne esimest valimisvooruriigikogus.On vaja vähemalt 21 riigikogu liikmevõi valijamehe toetust, et

presidendikandidaadiks saada. Etpresident saaks valitudparlamendis, peab ta saama 68riigikogu liikme toetuse – ei aita isegisellest, kui 59 häälega koalitsioonon üksmeelne.25. aprillil kinnitas ka EuroopaParlamendi liige Urmas Paet, et onvalmis kandideerima presidendiks.Viimasel ajal on Paet presidendikskandideerimise mõttega mänginudja nii tõi ta välja, et  riigipea peakssuutma  Eesti ühiskonda senisestühtsemaks muuta. «Meie ümber onväga palju probleeme ja hädasid.Seda tugevamad saame olla, midaühtsem me seesmiselt oleme. Ei olesaladus, et Eesti ühiskondseesmiselt ei ole päris terviklik,»ütles ta.Aprilli keskel korraldas TNS Emorarvamusküsitluse, mille järgi olikõige populaarsem võimalikpresidendikandidaat välisministerMarina Kaljurand, keda toetas 30protsenti küsitletutest. Kaljurannalejärgnesid 14 protsendiga EdgarSavisaar, Siim Kallast pooldas 12protsenti ja Indrek Tarandit kümmeprotsenti küsitletutest.

E E S T I P R E S I D E ND I KS KA ND I D E E R I D AV ÕI V A T E I N I M E S T E HULK KA S V A B

17. aprillil toimus Sydneys siinse Eesti Majatulevikuteemaline infopäev. Kohaletulnudsaid kooperatiivi juhatuse liikmetele esitadaküsimusi ja vahetada mõtteid, nii praktilisi kuika emotsionaalseid, esimest korda toimusavalik ja avatud arutelu kõiki erutaval teemal.Sydney Eesti Maja tulevik on pannud siinsekogukonna kihama. Kohe alguses ütlesjuhatuse esimees Mart Rampe, et kõik midajuhatuses plaanitakse ja tehakse on avalik jaametlik, Eesti Maja edasise saatuse üleotsustavad Eesti Maja aktsionärid.Juhatusele on abiks ka vabatahtlikudliikmed, kes oma professionaalseteteadmiste ja kogemustega saavad majatuleviku küsimutes anda hinnangu.Peamine küsimus, mis rahva seas pikemataega ringi liigub on: Kas Sydney Eesti Majamüüakse maha? Kooperatiivi pooltväljajagatud infolehelt võis lugeda vastuse,et absoluutselt mitte, kuid juhatusel on väljapakkuda kolm valikuvõimalust, mis suunasvõiks Eesti Majaga tulevikus edasi liikuda.Need on:1. Jääda samasse majja ja toimetadavanaviisi edasi, jätkates jooksvalt karenoveerimistöid.2. Jääda samale aadressile ja ehitadauusarendus.3. Kolida mujale. Nendele kolmelevõimalusele palus juhatus mõelda sellenurga alt, mis oleks tulevikku silmas pidadeskõige loogilisem lahendus.

Infopäeval oli esindatud suur hulk aktiivseideesti noori, kes on majale uue elu sissepuhunud ja sooviksid aktiivselt maja tulevikuteemadel kaasa rääkida ja otsustada, kuidtakistuseks on siin kooperatiivi liikmeksmitteolemine. Koosolekul öeldi, etkooperatiivi liikmeks saamise tingimuseks onsee, et sooviavaldaja peab olema „ordinaryAustralian resident". Selgusetuks jäi aga,mida „ordinary Australian resident" täpselttähendab.Sydney Eesti Maja ehitati eelmise sajandiesimesel poolel Eesti Seltsile selleks, etseltsil oleks oma koht, kus eesti üritusikorraldada. Paljud inimesed on majagaemotsionaalselt seotud, siin on hoitud eestikultuuri ja keelt. Mitmel korral kõlasmõttevahetustes läbi arvamus, et EestiMajas toimuvaid tegevusi ei tohi lõhkudakolimisega.Mart Rampe juhtis tähelepanu aga majakehvale olukorrale, nagu näiteks maja katus,mis laseb jätkuvalt vihma läbi, praod seintes,mittevastavus invastandarditele. Ta selgitas,et need on nõuded, mida peab järgimavastavalt Austraalia seadustele. Kooperatiivvastutab selle eest, et oleks tagatud nendeinimeste ohutus ja turvalisus, kes Eesti Majakasutavad.Muuhulgas tuli arutusele ka kooperatiivi jaseltsi omavaheline koostöö ja infovahetus,mida sooviti näha rohkem.Aune Vetik

KAS SYDNEY EESTI MAJA MÜÜAKSE MAHA?

On Saturday 23rd April the EstonianNational Congress in Sweden(ENCS) adopted a resolution toexpress concern regardinginternational security in the Baltic Seaarea. The Congress pointed out thatdecisions which are about to be madeby the Gotland Island local authoritiescould severely impact security andenvironment in the Baltic Sea.Evelin Tamm, Chairman of the ENCSCommittee on Politics andInternational Affairs, said “We followthe developments on both shores ofthe Baltic Sea very closely and, as aresult, we are deeply concernedabout the forthcoming decisions. The‘Nord Stream’ company wishes toexpand its service facilities in theharbour at Slite in the expectation ofincreased investment and workopportunities for the local authorities.This, however, is a potentially seriousrisk, which needs to be examined in awider context and which demandsgreater public debate.”The resolution follows a responsefrom Margot Wallström, the SwedishForeign Minister, to a letter that theENCS had sent to her on 5th

February. In her reply she states thatSweden will follow internationalagreements and that the localauthorities on Gotland have a highlevel of independence to make thosetypes of decisions.The ENCS resolution points out therisk arising from the Nord Streaminvestments on Gotland. The actionsof Nord Stream can, in future, be usedas a way to legitimise the expansionof the Russian sphere of interest inthe Baltic Sea.“Gotland is a strategic base to all whowant to control the Baltic Sea. Whenone thinks about Russia’s recentbehaviour towards its neighbouringcountries the leasing of Slite Harbourfacilities to Russians could put bothSwedish and Estonian security atrisk”, said Aho Rebas, Member of theENCS Committee on Politics and

International Affairs and formerInspector General of EstonianDefence Forces and former Head ofEstonian Intelligence andCounterintelligence Services.The ENCS is an association ofEstonian organisations in Swedencomprising 25 member organisationsand local groups from all parts of thecountry. Its main task is to representthe interests of the Estoniancommunity living in Sweden.Sirle Sööt, Chairman ENCS; EvelinTammEnglish version - Toomas Ojasoo

Nord Stream  is an offshore  naturalgas pipeline from Vyborg, Russia toGreifswald, Germany. The projectincludes two parallel lines,inaugurated in 2011-12. It is thelongest sub-sea pipeline in the world(759 miles). Two additional lines areplanned by 2019. The project iscontroversial in several aspects,predominantly security and military,but also environmental and historicalaspects.Swedish military experts andpoliticians, have stated that thepipeline can cause a security policyproblem for Sweden, with the BalticFleet of the Russian Navy in theSwedish economic zone. These fearsare echoed by Finnish military scholarAlpo Juntunen.In his book  “The New Cold War:Putin's Russia and the Threat to theWest”,  Edward Lucas  states that"though Nord Stream's backers insistthat the project is business pure andsimple, this would be easier to believeif it were more transparent." NordStream could be used for militaryintelligence and espionage.Nine EU countries have signed aletter in March 2016, with warningsabout the Nord Stream II project.Andres Tarand  has raised the issuethat the pipeline could disturb WorldWar II graves dating from navalbattles in 1941.

ESTONIA ENVIRONMENTALLY FRIENDLY

LONDON ESTONIAN HOUSE AGM

WHO WILL SUCCEED ILVES AS ESTONIAN PRESIDENT?

The presidential candidate list is takingshape. Several politicians have recentlysaid that they are willing to run forPresident Toomas-Hendrik Ilves’ term ofoffice finishes later this year.The list includes current Foreign MinisterMarina Kaljurand, long serving politicianUrmas Paet, Indrek Tarand, member ofthe European parliament, former PrimeMinister Siim Kallas and former diplomatJaak Jõerüüt amongst other potentialssuch as former chancellor of justice AllarJoks.Current polling shows that Kaljurand isahead with a 30% favourable rating,though her family background of a Latvianfather and Russian mother has beenbrought into play. She leads the polls fromEdgar Savisaar (14%), Siim Kallas (12%)and Indrek Tarand (10%).Marina Kaljurand (née Rajevskaja; born1962) has previously been the EstonianAmbassador to the  United States andCanada, the Russian Federation andIsrael. She holds a master’s degree in lawfrom the University of Tartu.Urmas Paet (1974) previously Minister ofForeign Affairs, became, in September2010, the longest serving minister sincethe re-establishment of independence.

Paet graduated from the Niversity of Tartuin political science and was active injournalism during his studies.Indrek Tarand  (1964) has served as anadvisor to the Prime Minister of Estoniaand as the Secretary General of theEstonian Ministry of Foreign Affairs. In2011, Tarand ran in the presidentialelection against Toomas-Hendrik Ilves butwas defeated in Parliament by 73 votes to25. He studied history at Tartu University.As a student during the Soviet occupation,he was expelled in his first year for lightingcandles with his fellow Estonian patriots onthe grave of Julius Kuperjanov.Siim Kallas (1948) has held many posts ingovernment including those of PrimeMinister, Minister of Foreign Affairs and ofFinance. He also held EU Commissionerposts for Administrative Affairs, Audit andAnti-Fraud and for Transport.Jaak Jõerüüt, born in 1947, has a degreein economics and was minister of defencein 2004-2005. He has also been Estonia'sambassador to Finland, Italy, Malta,Cyprus, Latvia and Sweden. He said thathe had weighed the situation carefullybefore making the decision to run forpresident.

The Annual General Meeting of theLondon Estonian House took place onSunday 24 April with only 12shareholders present, but with morethan 20 proxies.The meeting commencedremembering those who had passedaway in the previous year, including along-time member Tiit Reigo. KatrinLegrain chaired the meeting whichdealt with financial matters,governance, elections to thecommittee and a discussion about theway forward in the forthcoming years.The latter topic was the mostengaging and it was stressed that

discussions about the future need toinclude more than the existingshareholders in order that theEstonian community in London andwider would be best served. (seearticle about Sydney Estonian Housein on p. 3)As little interest had been shown byshareholders to sit on the committeeit was agreed that its short termcomposition comprises of KatrinLegrain, Aili Nurk, Kerli Liksor andHeiki Pank until other suitablepersons can be found to supplementthe numbers. This might require awider campaign. Toomas Ojasoo

According to the 2016 EnvironmentalPerformance Index (EPI), which ranks180 countries on how they protecthuman health and ecosystems,Estonia is the eighth mostenvironmentally friendly country onEarth.The index ranks how well countriesperform on high-priority environmentalissues in two broad policy areas:

protection of human health fromenvironmental harm and theprotection of ecosystems.According to the report, the greenestcountry Finland, followed by Icelandand Sweden. Estonia is in eighthposition, well ahead of Latvia (22) andLithuania (23), and Russia (32).Estonian World

R USSIAN EXPANSION IN THE BALTIC SEA REGIONMUST BE STOPPED

The biennial Baltic Symposium took placeon 20 April at the School of East EuropeanStudies faculty of the University of Londonand was one of the best-attended in itshistory, with the sessions on 'New SecurityChallenges' and 'Media Freedom versusThe Power of Propaganda' beingparticularly well-attended.Latvian MEP, Dr Artis Pabriks, gave a livelyand engaging keynote, setting the tone forthe following presentations and debate,which at times, became highly charged. Heemphasised the rising fragmentationthroughout Europe typified by populismand anti-federalism.He noted, with particular reference to thecurrent Syrian refugee crises, that therehas been no clear European lead orguidance and that everyone, includingGermany, is now playing catch-up.This was followed by short presentationsby Sir Andrew Wood (British Ambassadorto Russia 1995-2000), Renatas Norkus(Lithuanian diplomat) and Marko Mihkelson(Chairman of the Estonian NationalDefence Committee). The session waschaired by Latvian Ambassador AndrisTeikmanis. The session became a livelyand often emotive  debate with somedistinct disagreements amongst both panelmembers and audience; in part, adissection of the national Russian 'soul'.Andrew Wood emphasised the importanceof drawing a distinction between theRussian regime and the Russian people,arguing that 'Russia deserves better' (thanPutin) and using an analogy comparingPutin to Macbeth - in his situation he mustcarry on until his destruction. He believedthat there was potential for change inRussia, though this was challenged by aBBC journalist who remarked on a nationalparanoia of 'Why do you all hate us?'especially amongst young people.Marko Mihkelson felt that there isno distinction between the Russian regimeand the Russian people, in that Russia isbound by its past experience, bothpersonal and national, of believing it hasalways been great and therefore mustalways be great. He did not believe thatthings would be easier once Putin was

gone. He argued that ideologicalconfrontation is as prevalent now as ever;just that the confrontations are different.His key points included: 1. It is an illusionthat we can change attitudes in Russia; thisis an intergenerational issue; Russiaremains an existential threat. 2. It isparamount to maintain unity in Europe,despite the growth of right-wingpopularism. 3. Russia must be deterred,strongly and firmly; its influence iseverywhere as actively as during the ColdWar, which Russia does not accept is over.4. We must assist the Ukraine as much aspossible and we must stand up for ourvalues and way of life.Edward Lucas (Senior Editor, TheEconomist) provided energetic and highlyengaging input, often utilising humour, toillustrate some very serious points. Hisemphasis was counteracting thedisinformation propagated by RussiaToday and other Russian TV Channels,five of which are registered at the sameaddress in Tottenham Court Road! Hestressed the importance of using comedyand satire as key elements. Put material onthe net and draw in the Russian audience,thus effectively playing the Russian mediaat its own game.Rita Raduša emphasised the inability of thesmall media agencies in the Baltic States,without necessary resources, to counteractthose available to Russian media. Shestressed the importance of telling humanstories.The final session highlighted the difficultiesfacing the Baltic States as young peopleand young families emigrate, often withonly a few thinking that they will, at somepoint, return. There were some differencesbetween the three states, with Estoniansindicating a slightly larger percentageplanning to return home in the future.People leave for many reasons,economical, political, etc., but a keyelement is the lack of certain jobs without acareer path, since the Baltic economies aretoo small to sustain such occupations.All in all it was a very successful andenjoyable symposium.Simon Purins

B A L T I C S Y M P O S I U M

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 18. mai 2016

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 18. mai 2016

EESTI HÄÄL - ESTONIAN NEWSPublisher - Association of Estonians in Great Britain

Toimetus - Reet Järvik ja Toomas Ojasoo;Korrektuur - Tiina Kõiv.

Esindajad: Lydia Järvik (Bradfordis), Ida Lemsalu (Londonis)Tellimis aastaks: £18; Välismaale £27; Eestisse: £20.Leinakuulutused - £2.50 cm veerul (miinimum £12);

Ühisleinakuulutus - £4.00 isik; £5 perekond.Tšeki saajaks märkige “Estonian News”, 4 Briar Gate, LongEaton, Nottingham. NG10 4BL. Tel: 0115 877 6877 e-mail:

info@eestihaal.co.ukVaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda

toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu.Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Printed by Diamond Print, Long Eaton, NG10 4HN

L E H E - J A J A A N I K U U

E E L S E I S V A D Ü R I T U S E D J A T E A T E D

I E S T U L E V I KCatthorpe Manoris, Catthorpe, LE17 6DF

2016 aastakava7-13. august Laste suvelaager13. august Lõpupidu

Info: kristysheldon@hotmail.com

Value for moneyaccommodation near

Tartu‘SEITSEMAJA’ B & B

GUEST HOUSERun by Lynn and BobHaidak from Lancashire this award winning guest housein Ülenurme on the outskirts of Tartu has fourdouble/twin rooms. Room rate including breakfast is €50,single occupancy €35, (€5 discount for ‘Tulevik’ membersand ‘Eesti Hääl’ subscribers). Sauna facility available asextra. Children over 12 years accepted.Contact: Lynn Haidak, Metsaääre 7, Ülenurme, 61714,Tartumaa. Tel: +372 6661163; Mob: +372 5334 1388;www.seitsemaja.ee Email: guesthouse.seitse@gmail.com.Booking.com award of excellence”

Suur arv eesti soost lapsi ja noorinii UKst, Eestist kui ka Saksamaalton juba suvelaagrisseregistreerinud. Paljud nendesttulevad laagrisse juba mitmendatkorda! Lastelaager Inglismaal onhakanud viimastel aastatelkujunema Euroopa eestlaste lastesuvelaagriks ja loodetakse, ettulevikus ühineb laagriga veelrohkem eesti juurtega noori teisteltEuroopa maadelt, kellel on soovkohata teisi eesti päritoluga noori

ning avastada ühist eesti keelt jakultuuri.Laagri  korraldajad on vägatänulikud sponsoritele, kesviimaste aastate jooksul on laagrittoetanud rahaliste annetustega.Koos IEÜ ja IES Tuleviku abigaaitab selline toetus vähemaltosaliselt laste suvelaagri ja peokulusid katta.Iga väike toetus abistab meie noorija aitab kindlustada laagritulevikku.

Sponsoritele pakutakse väljatasuta sissepääs laagri lõpupeole,prii söögipilet, 5 tombola piletit,reserveeritud istekoht ja soovikorral ilmuvad sponsorite nimed kapeokavas.Kui soovid laste suvelaagrisponsoriks hakata, palun võtaühendust laagrijuhi, KristySheldoniga - 98 Bates Lane,Helsby, Cheshire, WA6 9LJ. tel:01928 725058 võikristysheldon@hotmail.com.

OOTAME INGLISMAA EESTLASTE LASTE SUVELAAGRI SPONSOREID

N O T T I N G H A M I SJaanipidu - laupäeval 4. juunil

algusega kell 15:00Grillimine (kuni kell 18.00). Salatid sissepääsuhinna sees, aga tooge kaasa oma grillitoidud -

vorstid, Šašlõkkid, jne.Baar avatud. Muusika, ühislaulud ja tantsimine.Sissepääs £4.00; lapsed 10-16.a £3; lapsed alla

10.a. tasuta.Eestlased ja eesti sõbrad olete kõik teretulnud!Bring your friends along - everyone welcome!

Ukrainian Fed. House, Claremont Rd,Nottingham, NG5 1BH

BRADFORDI EESTI KODU8 Clifton Villas, BD8 7BY. Tel: 01274 544221

Email: info@eestikodu.co.ukwww.facebook.com/EestiKodu

Jaanipidu laupäeval 18. JuunilUksed avatud kell 13:00 - kuni hilisööni.

Sissepääs tasutaEsinevad eestist ‘Kihnu poisid’

IES Tuleviku rahvatantsijad.Grillimine, tants, loterii,

võimas lõkketuli.Müügil baaris eestipärased

joogid, eesti õlu ja viin.Kõik teretulnud! Kohtumiseni peol!

(Kuna klubis puudub kaardimaksevõimalus, siispalun võtta kaasa piisavalt sularaha - Cashpayment only at the bar - no card facility.)Ööbimise võimalused/Accommodation - kontaktPaul Ratnik - mob: 07789767017.

Küüditamise aastapäeva tähistamineLondonis

June 1941 Deportations Remembrance Servicepühapäeval 12. juunil 14:30

Address by Rev. Martin Booth (Anglican)St James’s, 197 Piccadilly, London W1J 9LL

Organised by the Baltic Council in Great Britain

Eesti Elu (Kanada)Erna Truu *27.07.24 Saaremaal;† 01.04.16 Briti KolumbiasElviine Potsep (Indas) *11.10.1918Pärnus; † 18.04.16 TorontosTiia Verret (Naarismaa) *29.11.42Tallinnas; † 01.05.16 TorontosVaba Eesti Sõna (USA)Enn Kotkas *02.02.41 Tallinnas;† 29.03.16 MarylandisJaak Kukk *17.04.1925 Tallinnas;† 06.04.16 Los Angeleses

Hans Hindreus *01.01.25Hiiumaal; † 13.04.16 KaliforniasLilian Helsi Esop *19.10.30Rakveres; † 01.05.16 KaliforniasEesti Päevaleht (Rootsi)Johhny Kivimets *21.01.25Tallinnas; † 09.04.16 LamhamnisWelda Treufeldt *10.04.22Aegviidus; † 22.04.16 VästerasisMeie Kodu (Austraalia)John (Juhan) Liiv *02.01.22Tallinnas; † 31.03.16 Sydneys

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

Eesti Hääl soovibsünnipäeva lastele õnne

28. mai Carmen Tunney31. mai Liivi Öpik31. mai Ellen Kokk03. juuni Marju Põld12. juuni Silvi Billington (juubilar)13. juuni Karin Blakeley13. juuni Astrid Edwards15. juuni Vello Riik15. juuni Lea Kreinin16. juuni Ene Öpik (juubilar)16. juuni Piret Fairlie16. juuni Vaike Läänemägi (juubilar)21. juuni Toivo Kaasik23. juuni Laine Säägi25. juuni Elfride Kasela

Sündinud22. mai 1904 Paul Viiding29. mai 1873 Rudolf Tobias30. mai 1885 V. Ridala7. juuni 1937 Neeme Järvi7. juuni 1939 Eri Klas

8. juuni 1875 Ernst Enno11. juuni 1962 Erika Salumäe12. juuni 1949 Ivo Linna

Surnud19. mai 1943 Kristjan Raud23. mai 1956 Gustav Suits30. mai 1999 Kalju Lepik5. juuni 1975 Paul Keres13. juuni 1890 J.V.Jannsen

Mälestame Inglismaallahkunuid

28. mai 1970 Alice Torma29. mai 2002 Einar Ligema2. juuni 1976 Rene Kangro15. juuni 1998 Rein Rajamets16. juuni 1993 Salme Pruuden

Tähtpäevad3.-9. juuni 1989 Öölaulupidu4. juuni 1884 Eesti Lipu päev5. juuni 1919 Algas sõda Landeswehriga14. juuni 1941 Massküüditamine18. juuni 1869 1 üldlaulupidu Tartus

†Lahkus meie sõber

MAIMU PÄRTELmälestavad

Helga HeinastuKatrin, Heldi, ja Aavo Lang Tartust

LONDONI EESTI SELTSIJaanipidu laupäeval 4. juunil

Algusega kell 14:30Kaunis suures aias. The Half Way House Pub,

Brentwood, Essex CM13 3LL.

Veelgi ägedam jaanituli kui kunagi varem!* Uus koht - suurem, avaram, mõnusam peopaik!Lõkketuli keset hoovi! Hoogsaid tantse löömeavaral muruplatsil ja mahukas telgis.* Tegevust jätkub terveks päevaks!* Eestimaine söök - saslõkk ja grillvorstid,kartulisalat, eesti leib ja palju muud!* avatud Magusakohvik* Loterii. Peavõiduks kast Eesti õlut.* LastetelkPeaesinejad - RAADIO UUNO ja  TSIRKUS“Schokokaboom” on kohal Eestist.Lastele osalustsirkus (4-14 a). Tsirkuses onmustkunsti, žongleerimist, akrobaatikat ja muiderinevaid trikke.Õhtul lõkkekuma valgel suurtele etendusFakiirishow “Totally Dangerous Number”.Raadio Uuno diskorid pööritavad eesti lauludesaatel teid tantsima ja kaasa elama hilisõhtuni!Esinevad Londoni Eesti Seltsi rahvatantsurühm jasegakoor.Spordimängud: Rammumees ja Rammunainevalimised, Saapaloopimisest, köieveost kuninaisetassimiseni. Lastele teatejooks javiskemängud.

Infot: www.facebook.com/londonieestiseltsTel: 078 6055 7544 Evelin Siilak

http://half-way.co.uk/

PAKKIDE SAATMINE EESTISSELeicesteri Eesti Majas laupäeval 21. mailBradfordi Eesti Kodus pühapäeval 22. mailMõlemad kell 09:00 kuni 12:00Kui soovid saata pakki Londonist võttaühendust Valliga: Tel:003725041783;e-mail valentina@maarioko.ee

LEICESTERI EESTI MAJAJaanipidu - laupäeval 11. Juunil

algusega kell 17.00.Menüüs grill-lihad ja erinevad salatid.

Eesti õlled ja viinad.Sissepääs £7.00 s.h. toit. Lapsed alla 12.a. tasuta.

 Mängime  rahvalikke mänge ja muusikat.Olete koik oodatud!

366 Fosse Road North, LE3 5RS.Tel: 0116 251 6727 eestimaja@gmail.com

WHERE TWO SEAS MEETLondon Oriana Choir(Conductor) Dominic Peckhamand Euroopa KultuuripealinnaSegakoor (Dirigent) VeronikaPortsmuth performing choralmusic including Pärt, Sisask,Gjeilo and Vasks.Saturday, 21st May,7:30pm at St Paul'sChurch, Knightsbridge,London SW1X 8SH

Kauaaegset liigetERICH KLAUP’isünd: 1926 Avinurmes

surn: 14.04.2016 Leicesterismälestab

Leicesteri Eesti Maja juhatus ja liikmeskond

18. mai 2016 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 5

Peeter Kopvillem oli keemikuharidusega eesti muusik, helilooja ja ajakirjanik. Temaisa oli humorist ja keemik Olaf Kopvillem. Peeter Kopvillemi esimene heliplaat (KukuSa Kägu) ilmus Kanadas 1984. aastal. Plaadil olevad laulud mängis ta sisse üksinda,abiks vaid Andrus Aruvald löökriistadel ning mõned taustalauljad. 1989. aastal valmishelilint pealkirjaga "Uued Laulud". Tänavu andis president Toomas Hendrik IlvesPeeter Kopvillemile Valgetähe V klassi teenetemärgi.

P E E T E R KOP V I LLE M – I N M E M OR I A M(19.08.1954 Montréalis – 10.05.2016 Torontos)

S P O R T

Will it be the “Trio to Rio”!Leila, Liina and Lily Luik, born in Tartuof 14 October 1985,  could  becomewhat is believed to be the first set oftriplets to compete in an Olympics,according to Games historians.All three Luik sisters have clocked theOlympic qualifying time for themarathon of 2hr 45min, with Leiladoing so at the Hamburg Marathonon Sunday 17 April with a time of

2.42.11. As the qualification period has not yet closed, the door is left openfor others, but at the moment, the Luiks are the only Estonians to meet thestandard. With a best time among the three of 2hr 37 minutes they are not inmedal contention. The only Estonian to have won an Olympic medal in theMarathon was Jüri Lossmann in Antwerp in 1920 with a time of 2.32.48.

Maestro Roman Toi tähistab oma kuldset, 100.sünnipäeva 18. juunil. Ta sündis Kõo vallas.Roman Toi helilooja, dirigent, organist  jamuusikapedagoog õppis aastatel 1932–1936 Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimistja orelit ning aastatel  1941–1944  kompositsiooni ja dirigeerimist. Eestistöötas ta aastatel 1941-1944  ringhäälingusmuusikatoimetajana.Ta on  Toronto konservatooriumi  õppejõud,juhatanud  Toronto Eesti Meeskoori  jasegakoori "Estonia" ning on  EestiMuusikaakadeemia  audoktor. Roman Toioli 1990. aasta üldlaulupeo aujuht koos GustavErnesaksa  ja Richard Ritsinguga. 1996 aastalpälvis ta Riigivapi IV klassi teenetemärk. Temaharuldast elu pühitsetakse Torontos mitmeüritusega juunikuus.Hirvo Surva ja Andres Raudsepp kõnelevadtemast Tartu Collegis 17. juunil.Sünnipäeva tähistatakse 19. juunilkontsertjumalateenistusega. Külalisesinejateks

on kutsutud Estonia Rahvusooperi poistekoor Hirvo Surva juhatusel ning organist EneSalumäe. Kaasa löövad Toronto Eesti Meeskoor ja Estonia Koor ning solistid AvoKittask ja Kristina Agur. Kontserdil esitatakse Roman Toi heliloomingut, s.hkantaadid Suur on Jumal Su ramm ning Te Deum laudamus.

Tamme-Lauri tamm jäi Euroopa aasta puu konkursil seitsmendaks.Kui eelmisel aastal võitis Orissaare staadionitamm Euroopa aasta puu tiitli, siis tänavukonkursil osalenud Tamme-Lauri tamm sai seitsmenda koha. Tamme-Lauri tamm sai9064 häält. Eelmisel aastal võitnud Orissaare staadionitamm kogu ligi 60 000 häält.Tänavuseks Euroopa aasta puuks valiti enam kui 72 000 häälega 18. sajandist päritUngari Bátaszéki tamm. Teiseks jäi Tšehhi "Tuhandeaastane pärn", kolmandaksSlovakkia Zabudišová pirnipuu. err

R OM A N T OI 100

With the asparagus season now in fullswing, why not enjoy this deliciousasparagus and cheese tart made withpuff pastry. Served with a seasonalsalad, it makes a lovely lunch orsummery starter.Ingredients500 g asparagus, trimmed1 sheet ready- made puff pastryPlain flour, for dusting75 grams grated gouda or gruyèrecheese75 g grated comté or cheddar cheese1 tablespoon minced shallot2 large egg yolks3 tablespoons whole milk1/8 teaspoon freshly grated nutmegSea salt and freshly ground pepper2 teaspoons extra-virgin olive oil

1/2 teaspoon finely grated lemon zestDirectionsFill a large bowl with ice water. Bring about 3cm of water to a boil in a large frying pan. Addthe asparagus; cook until bright green andcrisp-tender, 2 to 5 minutes, depending onthe thickness of the asparagus. Drain andtransfer to the ice water to stop the cooking;drain and pat dry. Preheat the oven to 180ºCelsius.Roll out the puff pastry into a 25 x 40 cmrectangle on a floured surface. Transfer to aparchment-lined baking sheet and prick allover with a fork. Bake until light goldenbrown, about 12 minutes. Let cool slightly onthe baking sheet.Meanwhile, mix the gouda, comté, shallot,egg yolks, milk, nutmeg and a pinch each ofsalt and pepper in a bowl until combined.Spread the cheese mixture evenly over thepuff pastry, leaving a 2 cm border on allsides. Toss the asparagus with the olive oil,1/4 teaspoon salt, and pepper to taste.Arrange the asparagus on the tart and bakeuntil the cheese mixture is slightly puffy, 15 to20 minutes. Sprinkle with the lemon zest.Serve warm or at room temperature.Recipe courtesy of Food Network Magazine.Photo - Kana Okada

K O K A K U N S T - Asparagus and Cheese Tart

E UR OOP A A A S T A P UU

Bradfordi Eesti Kodu aastapeakoosolek toimus 24. aprillil.Uus juhatus : Esimees – Vello Vahter; Ase-esimees – Harald Luts;Sekretar – Haldi Kranich; Laekur – Lissa Oldcorn; Juhatuse liikmed: Ellis Suddards,Silvi Billington, Agne Larm, Endla Lepik ja Kirret Kanna.

BRADFORDI EESTI KODU KLUBI - UUS JUHATUS

Tallinna halduskohus jättis Tallinnavanalinnas asuvaid baare pidavateNimeta Management OÜ, St.Patrick’sOÜ ja Kanteron BVI OÜ kaebusedlinnavalitsuse alkoholimüügi piiramisekorraldusele rahuldamata.Kohus tõdes, et Nimeta baaripõhjustatud häirivat müra kinnitasidkohtus mitu tunnistajat ning see ontõendamist leidnud ka mõõtmis-tulemustega. Samuti kinnitasidtunnistajad kohtus, et Nimeta baarivahetus läheduses kogunevadinimesed suure hulgana, kellestenamus on joobes, kõneldaksevaljuhäälselt või isegi karjutakse,suitsetatakse, reostatakse tänavat,tekitatakse tülisid ja kaklusi. Tallinnalinn on rõhutanud, et NMOmajandustegevus häirib nii hoone-siseselt leviva müra kui ka väljaspoolhoonet tekitatud mõjutuste kaudu.Kohus nentis, et NMOÜ, StPOÜ jaRoute 13 suhtes on linna poolt tehtudkorraldus piirata alkoholimüükiõiguspärane, kuna kõigi nendelõbususkohtadega kaasnevadsarnased negatiivsed probleemid.Piirangud lükkuvad edasi, kui baari-

-omanikud otsuse järgmise astmekohtus vaidlustavad. Tallinnaabilinnapea Arvo Sarapuu sõnulvõidakse piirangud kohe ka kaotada,kui omanikud läbirääkimislaua tahatuleksid. "Me kindlasti ei pretendeerisellele, et tahame kogu vanalinnasalkoholimüügi piiranguid kehtestada.Praegu eeskätt pretendeerimesellele, et oleks kord majas jakorrarikkumisi vähem." rääkisSarapuu.Valli baari omanik Valli Kaseorg ütles,et esialgu proovitakse linnavalitsus-ega rääkida. "Ega see kohtuotsusmeile väga meeltmööda ole. Mepraegu mõtleme, mida edasi teha.Ainsana tühistati piirangud pubideleBaieri Kelder ja Dubliner. Tallinnalinnavalitsuse mullu 21. oktoobrikorralduses kohustati firmasidlõpetama majandustegevus, alko-hoolse joogi müük vahemikus kell00.00-05 ja puhkepäevale eelnevalööl kell 01-05, samuti lõpetamatoitlustamine ja meelelahutus-programmi pakkumine kell 00.00-05ja puhkepäevale eelneval ööl kell02-05. err

Vanalinna baarid kaotasid vaidluse linnagaalkoholimüügi piiramises

Euroopa meistrid!Eesti paarisaerulineneljapaat  koosseisus  Kaspar Taimsoo (29),  AllarRaja (32),  TõnuEndrekson (36)  ja AndreiJämsä (34)  võitis 8. mailSaksamaalBrandenburgis toimuvatelEuroopa meistrivõistlustel Leedu ja Venemaa ees kuldmedali.2000 meetri pikkust distantsi alustas selgelt kõige paremini tugev Venemaanelik, Eesti püsis idanaabrite järel teisel kohal. Otsustava lükke tegi meiepaatkond võistluse viimasel kolmandikul, mil venelased, kes olid hetkeks edukasvatanud juba paadipikkuseks, kätte saadi ning kohe ka seljataha jäeti.Eesti oli finaali pääsenud läbi vahesõidu.Finaali tulemused: 1. Eesti 6.29,82 ; 2. Leedu 6.31,98; 3. Venemaa 6.32,27;4. Saksamaa 6.37,97; 5. Suurbritannia 6.39,27; 6. Ukraina 6.41,36.

Eesti Olümpiakomitee sai uue presidendiAprillikuus valiti Olümpiakomitee uueks presidendiks Urmas Sõõrumaa, keskogus presidendivalimiste teises voorus 61 häält ja edastas Jüri Ratast vaidühe häälega. Asepresidendideks sai Tõnu Tõniste ja Jüri Tamm.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) lõpetabremigreerumistoetuse maksmise Eestist väljarändavatele välismaalastele.MISA juhataja Dmitri Burnašev tõdes, et kui 2000. aastal eraldasmigratsioonifond toetust 414 inimesele, kes soovisid Eestist lahkuda, siismöödunud aastal oli selliseid inimesi vaid 14, kirjutas Õhtuleht.Sama palju on toetusi makstud viimasel viiel aastal ja selle aasta kolmekuuga pole olnud üldse toetusele vajadust. Omal ajal oli sellise fondi loomisemõte toetada neid Eestist lahkuda soovivaid inimesi, kes tahtsid NSV Liidulagunemise järel naasta kodumaale.Mida sellest kõigest järeldada? Kui inimesed ei soovi enam Eestist minnaoma “ajaloolisele kodumaale”, siis on tagumine aeg võtta käsile lõimumineEesti ühiskonda ja anda pihta eesti keele õpingutele.Kalev Vilgats, EP Rootsis

EESTIST EI TAHETA LAHKUDA