Reisiajakiri • 6/2010 • detsember-jaanuar • Hind 29 kr • Estraveli püsikliendile tasuta

LumelEKSKLUSIIVNE Taastatud Kõltsu mõis MOSKVA Uut ja ununevat

BIRKIE Suusamaraton Ameerikas UUESTISÜND Liibanoni pealinn

Beirut NOOBEL LINNRIIK Singapur 10 KOHTA RIIAS Vanalinnata

KOOLIVAHEAEG Reis võib ka hariv olla PAN PARKS Euroopa metsik

loodus TALIMATK Eestis PIMESÖÖMAAEG No mitte midagi ei näe

Eestis ja Ameerikas

Triobet – Eesti Suusaliidu sponsor japühendunud Eesti spordielu toetaja

Andrus Veerpalu

Panustame omadele!Panustame omadele!

Triobet – Eesti Suusaliidu sponsor japühendunud Eesti spordielu toetaja

Andrus Veerpalu

Panustame omadele!Panustame omadele!

Kõltsu mõisa taassündKõltsu mõisa taassünd

SISUKORD

12 Kõltsu mõisa taassünd

24 Suuskadega Ameerikas

36 Noobel linnriik Singapur

Teadsime toimetuses küll, et Laulasmaa mändide alt leiab pea sama uhkeid (ja kindlasti sama lagunenud) suvemajasid kui Narva-Jõesuus või Peipsi ääres, aga Kõltsu omast polnud õieti kuulnudki. Nüüd kuulgu sellest aga kõik!

16 Moskva – gorod kontrastov

Beirut on sihtkoht, mis kutsub inimestes esile üsna erinevaid reaktsioone. Kati Vabi Euroo-pa sõbrad kaugel kodus tegid reisiplaanist kuuldes üllatunud näo, Liibanoni kolleegid ja sõbrad reageerisid aga soojalt ja kirglikult. See kõik vaid suurendas tema elevust.

Need, kel ERRi suusaportaali kaardil terviseradu tähistavad täpid läbi töötatud, tasub edasi liikuda. Kui vaim pole Vasaloppetiks val-mis, keha tõrgub Norra Birkebeinerrenneti ees ja Soome Finlandia-hiihto tundub lihtsalt igav, siis võiks ette võtta tee Põhja-Ameeri-kasse, soovitab Hannes Hamburg. On lumi ja korralikud rajad. Mõned suusatajad on ka. Ja on Birkie maraton.

Kujutle meie armsat Hiiumaad. Nüüd võta Kõpu poolsaa-re ja Kassari jagu pinda ära ning lisa viis miljonit inimest, kellest enamik Hiina päritolu, suurem ports malaisid, hin-dusid ning lõpuks veel kõiksugu muid sisserändajaid. Pal-ju inimesi ja palju kultuure koos ühel pisikesel saarel on Singapur. Mikk Tamme jagab praktilisi soovitusi.

30 Uuestisündinud Beirut

Meie endise suure ja kahetsusväärselt pealesurutud kodu-maa pealinnas kohtab sinna sattunud eestlane palju uut ja samas ka juba ununema hakkavaid vanu mälestuskilde. Denes Kattago jagab neid.

4

5

SISUKORD

Estravel/American Express Travel rei si aja ki ri. Il mub veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris.

Väl­ja­­and­ja Estravel AS, Suur-Karja 15, 10140 Tallinn. Telefon 626 6200 . E-post estraveller@estravel.ee

Reklaam Nordicom, 5666 7770reklaam@nordicom.ee Teostus Critera VMG OÜ Sisu Alari Rammo, alari@critera.ee Makett Karl-Kristjan Nigesen Keel Katrin KernKaardid Helle-Mai PedastsaarRistsõna GH Press

Trükk Reusner, trükiarv 12 000

Väljaandja, toime tajate ja autorite vas tutus pii ra tud. Ajakirjas ilmunud ma terjalide kasu-ta mi ne on luba tud ainult täie liku viitega allikale.

Estravelleris ilmuv materjal ei väljen da Estraveli sei su koh ti, kui pole nii öeldud. Välja andja ei vastuta teenuse pak kujate poolt teh tavate muudatuste eest sõidu plaanides, hin da des jms. Ilmub alates 2000. aastast.www.estravel.ee/estraveller

Estraveller on täies mahus loetav ka portaalis www.netiajakiri.ee

Pro7

77 |

Drea

mst

ime.

com

52 Metsik, metsik Euroopa

Mullu Eestimaa Looduse Fondilt aasta noore looduskaitsja aunimetuse saanud Murel Meri-vee selgitab, mis on päriselt puutumatu loodus ja kust sellist leida. Euroopas kuulub selliste võrgustikku PAN Parksi vaid üksteist kaitseala, üks neist muide Eestis.

62 Nähtamatu õhtusöök

On valgustatud restorane, on hämaraid, on selliseid, kus sööja-te silmad kinni kaetakse või tuled täiesti surnuks lüüakse. Tegu pole üksnes eksperimendiga igavlevatele gurmaanidele, vaid sageli on ettevõtmisel ka sotsiaalne väärtus. Silvia Pärmann ei näinud igatahes ühtki oma seitsmest käigust.

42 10 soovitust RiiastSilvia Pärmann annab kümme põh-just sõita Riiga ka siis, kui vanalinn absoluutselt ei huvita.

48 Kuidas reisida koolivaheajal

Veerandi lõpp, viimased pingutused, puhkuse-eelne ootusärevus – palju on kohustusi ja emot-sioone, millega lapsed toime tulema peavad. Samal ajal murravad lapsevanemad pead, kas jät-ta lapsed vaheajaks koju, viia vanavanemate juur-de või minna üheskoos reisile. Viimasel teemal mõtisklebki Inga Plado reisibüroost Fix Ideed.

59 Räätsade ja matkasuuskadega talvist Eestimaad avastama

Uskuge või mitte, aga oma viimaste aastate meeldejäävaima matka tegi Assar Jõepera matkasuuskadel ja heade sõpradega pakasest krõbiseva Lõuna-Eesti kuppelmaastikel. Neid -17 kuni -22 kraadi juures kogetud emotsioone proovib ta siin jagada.

6

Pro7

77 |

Drea

mst

ime.

com

7

UUDISED

Allure of the Seas – maailma suurim kruiisilaev liinil 1. detsembril alustab seilamist järjekordne maailma suurim kruiisilaev Allure of the Seas. Alus hakkab tegema nädalasi Ida- ja Lääne-Kariibi kruiise, külastades kolme eri saart. Allure of the Seas mahutab kokku 5400 reisijat, kellest igaüks leiab endale sobiva paiga nii lõõgastumiseks kui pidut-semiseks. Muuhulgas leiab laevalt esime-se merel asuva Starbucksi ning Guess Accessories’e poe. Vabaõhu amfiteatris etendub “Madacascar”, uisuväljakul “How to Train Your Dragon”, 3D-kinos linastuvad uusimad kassahitid ja seda kõi-ke saadab DreamWorksi meeskond eesot-sas Shreki, Fiona ja Po’ga.

Täiskasvanud võivad lõõgastuda spaas ja mullivannides, nautida “Chicago” muu-sikali või jalutada täitsa ehtsate taimedega Central Parkis. Traditsiooniliselt ei puudu laevalt sportimisvõimalused: jooksurada, korvpalliväljak, mägironimissein, surfisi-mulaator ja jõusaal.

Kruiisi hinnad algavad 711,26 eurost (11 125 kr) reisijate kohta. Küsi lisa Estra-velist.

Helsingi on alati olnud eestlastele mugav perereiside sihtkoht. Nüüd on põhjust taas kord põhjanaabrite poole kiigata, sest umbes 15-20-minutilise sõidu kaugusel Helsingi kesklinnast avati Unique Lapland ehk Lapi-maa teemapark. Tegemist on väga vahva kohaga, mis asub Ylläs-Halli nimelises sise-suusakeskuses. Just nimelt, sa lugesid õigesti – sisesuusakeskuses.

Ylläs-Halli temperatuur on aasta ringi -5 ning spordisõbrad käivad seal murdmaasuu-satamist harrastamas nii juulis kui jaanuaris. Külmakraadid ja lumi on olemas, seega pea-gu Lapimaa valmis!

Teemapargi külastajad saavad harrastada kõiksugu tüüpilisi talvetegevusi – kelgutada, kõndida lumekingadega või miks ka mitte suusatada; samuti tutvuda põhjapõtradega ning soovi korral üks korralik saanisõit ette võtta. Kohal on ka imearmsad sinisilmsed kelgukoerad, kes tahtjatele rakendiga kiire-mat sõitu teevad. Kindlasti ei tasu unustada ka mootorkelkusid, aga kihutamine nendega muidugi sisehallis lubatud ei ole. Ning loo-mulikult elab ju Lapimaal päris ehtne jõulu-vana, kes on ennast ka teemapargis sisse seadnud ning ootab lapsi salme lugema.

Lisaks on Ylläs-Halli sisemusse ehitatud ennenägematu igluhotell, kus õhutempera-

tuur jääb samuti -5 kanti, aga külastajad saa-vad abiks külmakindlad magamiskotid. Hotelli juurde kuuluvad ka jäärestoran ja jää-baar ning kui õnne on, näed selle tubase võlumaa taevas ka virmalisi!

Teemapark on avatud iga päev kella 10-19, pääsmed maksavad talvisel ajal alates 15 eurost (235 kr), 4-14-aastasele lapsele 12 eurost (188 kr). Üks öö igluhotellis maksab 125 eurot (1956 kr), mis sisaldab hommiku-sööki, sauna ning hoiukapi kasutust. Kellel aastavahetuseks veel perega plaanid tegema-ta, siis teemapargis peetakse maha üks korra-lik pidu. Valida on kahe paketi vahel – õhtu-söögiga ja ilma ning hinnad algavad 48 eurost (752 kr) ilma õhtusöögita, lastele 35 eurost (548 kr). Peopaketid ei sisalda majutust.

Unique Lapland on suurepärane koht pere-ga külastamiseks, ent eraviisiliselt kohale minnes on tegevusprogrammide toimumine piiratud ning koerad ja põdrad ei pruugi ala-ti saadaval olla. Küll on aga avatud kõik tei-sed atraktsioonid. Nii et pea nõu oma reisi-konsultandiga sobiva aja leidmiseks. Arvesta ka, et ühistransport Ylläs-Halli juurde ei käi ja soovitav on minna oma autoga (taksole sada-mast arvesta 35-40 eurot).

Estravelil on lähiajal plaanis teemaparki kor-raldada ka mõned rühmareisid, jälgi reklaami!

RCI

Killuke Lapimaad Helsingi lähedal

8

Golfipuhkus Tenerifel Golfisõpradele on puhkusevalik tänavu eriti lihtsaks tehtud – Estraveli valikusse kuulub nüüd nimelt võimalus ühendada lemmiksport päikesepuhkusega Teneri-fel. Kuue lennutunni kaugusel asuval saarel leiad kaheksa kõrgetasemelist väljakut, millest enamik asub lähestikku saare loodeosas. Golfireiside hinnad algavad 1022,61 eurost (15 995 kr), mil-les sisalduvad autorent neljaks päevaks ja kolme erineva golfiväljaku külastus koos green fee’dega. Nõutav handicap on meestel 28 ja naistel 36. Tenerife rei-sid toimuvad kuni 14. aprillini 2011 väl-jalendudega reedeti. Täpsemat infot ja erinevate kategooria hotellide hindu küsi oma reisikonsultandilt ja loe www.estravel.ee/estraveller 2005. aasta april-li-mai numbrist sel teemal lisa.

UUDISED

Eksootikat Lõuna-Aafrika Vabariigis Sel talvehooajal pakub Estravel kaugesse Lõuna-Aafrikasse kaht eriilmelist valmis-reisi.

Veinireis viib sind 17. sajandi keskel veinindusega alustanud Cape’i piirkonda, kus parimate veinimõisate külastus ühendatakse ümbruskonna vaatamisväärsuste uurimisega. Esimesed päevad veedetakse võrratus Kaplinnas ja käiakse Cape’i poolsaare ekskursioonil. Neli järgmist päeva on aga veinisõprade maiuspalad – külastatakse Franschhoeki ja Paarli, nauditakse Lõuna-Aafrika veine ja tutvutakse nii suurte veinikodade kui ka väikeste pereettevõtete toodanguga. Reisil on kaasas sommeljee Kaidi Kerdt, paketi hind algab 2685,19 eurost (42 000 kr).

Lõuna-Aafrika ringreis toob sinuni Bouldersi ranna pingviinid, eksootilised loomad džiibisafaril, külastused kohalike hõimude juurde ja veinimõisatesse jpm. Ringreisi kõrghetkedeks on tutvumine False Bay ja Hea Lootuse neemega, väljasõit piirkonna kuulsamatesse viinamarjaistandustesse ning Hluhluwe Umfolozi loodusparki džiibi-safarile. Ringreisi hind algab 3068,47 eurost (47 995 kr).

Seba

stia

n Da

vid

| Dre

amst

ime.

com

Sena

i Aks

oy |

Drea

mst

ime.

com

Huvitav leid: Villa Trapp

Londoni lennujaamatransport pühade ajalLondon on teatavasti eestimaalaste jaoks Euroopa metropolide seas üks populaarse-maid sihtkohti. Kel sinna tulevate pühade ajal plaan reisida, võiks üle vaadata, kas vajalikul päeval ikka

transport linna ja lennujaama vahel toimib. Nii näiteks ei ole 25. detsembril liiklemas ühtegi rongi. Teiste kohta saade detailse info Estraveli blogist aadressil www.estravel.ee/uudised/category/rongid.

Sellel talvel Eestis lavale tulnud muusikal ja kultusfilmina tuntud “Helisev muusika” on üks aegade kaunimaid armastuslugusid. Kui paljud aga teavad, et tegemist on reaalselt aset leid-nud looga ja päriselt elanud inimestega? Nii filmi kui muusikali aluseks on ka eesti keeles ilmunud Maria von Trappi mälestusteraamat. Von Trappi perekond elas ja tegutses Austrias Salzburgi linnakeses ning nende päris maja on siiani alles ja pärast 70 aastat avalikkusele sule-tud olemist nüüd taas kõigile hotellina avatud.

Villa Trappi külalistemaja kõik toad on sisus-tatud erilise hoole ja armastusega, et säilitada ajastu hõngu ning samas pakkuda ka kõiki tänapäevaseid mugavusi. Iga tuba annab aimu sellest, milleks seda kasutati või kes pereliik-metest seal elas.

Vaata lähemalt Villa Trappi kodulehelt www.villa-trapp.com ning kui järgmine reis sind Salzburgi kanti viib, tasub see ehk ülevaa-tamist. Majutuse hinnad kaheses toas algavad 123 eurost (1925 kr).

Pink

y77

| Dre

amst

ime.

com

9

UUDISED

Eesti Ekspress sahistas novembri alguses, et ilmselt saab ülikõrgete nõuetega überšiki luks-hotellide ja -restoranide keti esimeseks liik-meks Eestist Schlössle või Telegraaf, aga Relais & Châteaux valis 36 uue liikme seast välja hoopis ühe Tallinna hubasematest hotellidest – Kolm Õde. Kuigi seal tavatsevad peatuda rohkem kuulsused ja kroonitud pead, on nüüd veel kord kinnitatud, et iga vähegi ilu hindav eestimaalane Kolme Õesse vähemalt klaasike-sele veinilegi või õhtusöögile läheks. Kes on seal varem käinud, minge jälle – uued omani-kud on asju natuke oma käe järgi sättinud.

Meie naabritel ei ole muide mitte ühtki sel-le keti hotelli, Põhjamaadest leiab neid vaid Taanis, lõuna pool ühe Leedus ja ühe Poolas.

Muidu kuulub võrgustikku pea 500 kõige era-kordsemat hotelli üle maailma, uute riikidena lisandusid peale Eesti veel Peruu, Tšiili, Laos, Sri Lanka ja Vanuatu, kus see viimane ka ei asu (Melaneesias - toim).

Relais & Châteaux' tuleva aasta saadikuks on näitleja Richard Gere, kes peab ka ise Ameeri-kas üht sama kvaliteedimärgiga tähistatud luk-suslikku külalistemajakest koos restoraniga. Keti 2011. aastat tutvustavas raamatus sõnastab Gere Relais & Châteaux põhimõtted – tõeline pühendumus, hullumeelne tähelepanu detaili-dele, kirg ilu vastu kõigis tema vormides ja isik-lik püüd teha maailma paremaks. Jah, Kolm Õde on kõike seda. Vaata lisa www.threesis-tershotel.com ning www.relaischateaux.com.

Kolm Õde ametlikult überšikk

Turvatooted lastele Nüüd saab ka Eestist osta oma lapsele toredaid tooteid sarjast Allermates, mille idee on teisi teavitada lapse allergiatest ja ka last ennast õpetama allergiate nimetusi ütlema. Käevõrudest ja kaelakeedest on eriti kasu, kui saadad lapse reisile ja klas-sijuhataja või vanavanemad ei suuda allergiaid täpselt meeles pidada.

Teine ja ehk veel vajalikum vidin laste-ga reisides või massiüritustelgi käies on Safetytat, mille informatiivsed tätoveerin-gud näiteks vanemate telefoninumbriga püsivad nahal kuni kaks nädalat. Tätokad on eri piltidega ja lastele nad täitsa meel-divad. Komplekti kuulub ka pliiats sinna peale kirjutamiseks. Vaata lisa, kuidas las-te turvalisust suurendada, Seheksa OÜ lehelt www.seheksa.ee.

Saka mõisahäärber avab uksed Novembris avati pidulikult Saka mõisa taas-tatud peahoone, millel on pikk ja huvitav ajalugu, kuid mis seisis viimased paarküm-mend aastat hooletusse jäetuna varemeis. Mõisal pole õiget ja head peremeest olnud juba 71 aastat, kui lahkus viimane Šoti juur-tega mõisnik Hermann Löwis of Menar.

Mõisast on üle käinud mitme riigi armeed ja taasiseseisvumiseni asus hoones Nõu-kogude piirivalve. Tänaseks on mõisa pea-hoone aga restaureeritud ning mõisa rajaja John Leslie Lõuna-Saksamaal elavad järel-

tulijad on rõõmsad, et nende esivanemate kodu on taas korras.

Uue teo ja moe saanud häärber peidab endas kahtteist luksuslikku hotellituba, à la carte restorani ja privaatset söögisaali, kont-serdisaali koos salongiga ja nõupidamiste-ruume. Lisaks veel muuseumituba, kamina-saal, piljardiruumi ning veinikelder. Vaata pilte www.saka.ee.

Ehk mõnes järgmises Estravelleri numbris kirjutame Saka peahoonest ka pikemalt, Ida-Virumaast ei ole ju kunagi liiga palju juttu.

Saka

Clif

f Hot

el &

Spa

ww

w.s

afet

ytat

.com

Kolm

Õde

10

Kolm Õde ametlikult überšikk

Kõltsu mõisa taassündTeadsime toimetuses küll, et Laulasmaa mändide all leiab pea

sama uhkeid (ja kindlasti sama lagunenud) suvemajasid kui

Narva-Jõesuus või Peipsi ääres, aga Kõltsu omast polnud õieti

kuulnudki. Nüüd kuulgu sellest aga kõik!

SUVEÖÖ UNENÄGU

Tekst ALARI RAMMO, KARL-KRISTJAN NIGESENpildid KARL-KRISTJAN NIGESEN

12

Saades teada, et kohe Klooga tee ja mere vahel asuv Kõltsu on korda tehtud ja detsembris juba

üritusteks avatud ning et majale puhu-vat uut hinge sisse näitlejatepaar Pille Lukin ja Guido Kangur, ei osanud esi-mese hooga tegelikult midagi arvata – mis koht see siis nüüd on? Hotell?

Romantikasajandi pärand

Kõltsu mõisa (sks Wellenhof) guu-geldadeski leiab infot vaid näpuotsaga, arhiividest pisut rohkem – olnud kandi esinduslikem suvemõis, tor-niga villa pärineb 19. sajandi lõpust, luitemännikulise metsapargi servast jätkuva mõisaümbruse kujundas paru-niproua Uexküll omal ajal ise, nõuka ajal kuulus kogu kupatus J. Lauristini nim. Tallinna Masinatehasele ja aas-taid laastasid villat, nagu kogu seda kaunist kanti, sõdurid ja pioneerid.

Lähemalt teadasaamiseks tuleb ko-hale minna, ja lausa peab minema, sest teist, oma väiksuses äärmiselt uhket ning lisaks täiuslikult taastatud mõisa Eesti lähiajaloost naljalt ei leiagi – maja allkorrusel on paar saali, raamatukogu ja köök, üleval väikesed toad. Mere pool avaneb värviliste akendega veran-da purskkaevule, kõrvalhoones peitub ait ja (tulevase) mõisavalitseja eluase.

Mis kohaga siis ikkagi tegu? Ei ole see klassikaline peopaik, kuigi saalid nagu oleks; pole Kõltsu ka hotell, kuigi leiab toad ja voodidki. Elumaja samuti mitte. Õieti ongi maja end veel leid-mas ning Estravelleri ilmumisajaks on seal toimunud vaid üks-kaks kontserti ning ülakorruse otstarve selgib ilmselt

veel mõnda aega.“Tahame siin teha hästi valitud asju,

mis meile endale meeldivad,” ütleb Gui-do Kangur ja teda tundes tähendab see ilmselt (jazz-)muusikat ja teatrit. Vii-mase juures rõhutab ta, et iga lavastus tuleb Kõltsus luua kindlasti just siinses-se mõisahoonesse või aeda, mitte kusa-gilt ümber tõsta. “See maja on taastatud suure hinge, hoole ja armastusega, nii et soovime selles teha ka midagi sama-väärset,” lisab Pille. Mis teoks saab, näi-tab aeg. Esialgu on selge, et maja ootab külastajaid, ent on avatud külastajatele vaid seoses seal toimuvate üritustega – Kõltsu on eksklusiivne koht.

Lisaks hea maitse nõudele seab piirangud ka hoone väiksus: muusikat-teatrit nautima või seminarile-koo-litusele mahub maksimaalselt 70-80 inimest, nii et massiüritusi Kõltsus ei tee. Suurem seltskond hakkaks kesk-konnale mõjuma väsitavalt.

Pidusid mõis lausa ei taha, isegi mõisades nõnda tavapäraseid pulmi mitte, küll aga võib pruutpaar Kõltsus südamliku fotosessiooni korraldada. Neile, kes rutiinses traditsioonis pul-mapeost lugu ei pea, on võimalus ehk siiski olemas, soliidsem paaritunnine vastuvõtt väiksemale seltskonnale ilma pika laua ja piinlike pulmamängudeta võib kõne alla tulla küll. Nii et mõi-sarahvas valib natuke ka ise kliente, mitte vaid vastupidi.

Ja Kõltsus on, mida kaitsta. Häärberi sisemusest on isegi naisluuraja Leen Kullmani nimeline Klooga I pioneeri-laager säästnud meeldivalt palju – mit-mes ruumis on pruuni värvi alt kätte saadud algsed puitpõrandad, mõni ahi

vajas küll OÜ Oldschool ahjumeistri-telt uusi kive, mille tähelepanelikum vaatleja üles leiab, aga säilitamisväärne on ka algsel kujul alles – trepp, puit-tahveldistega laed, aknad jpm.

Arhitekt Jüri Irik, sisekujundajad Kaire Kemp ja Ea Andla koos osa-vate restauraatorite ja inseneridega on jõudnud kokkuvõttes säärase tulemuseni, et muinsuskaitselt kost-sid sagedase nurina asemel hoopis kiidusõnad. Mõisa tänane omanik ei ole tõepoolest püüdnud odavalt läbi ajada ning kohmakaid säästulahendusi siin ei kohta. Mõni funktsionaalne kompromiss jääb siiski silma, 21. sa-jandi nõuded majale on natuke teised, mis varasematel aegadel, ent siingi on enamalt eelistatud head väljanägemist maksimaalsele kasutamismugavusele.

Tavatult hooliv omanikMajas ringi vaadates saab pea kohe

selgeks, et seda hoonet pole taastatud rahateenimiseks. Tagaplaanile jääda sooviva omaniku jaoks on tegutsemis-ajendiks olnud ilmselgelt see miski, mida me Eestist harilikult ei leia, soov päästa hävingust üks kaunis maja ning anda sellele tagasi väärikus, mis vahe-peal kirsade alla tallati.

Huvitav, palju oleks selliseid inimesi vaja, et Eestiski tekiks oma National Trust ehk Inglismaa ja USA erasektori finantseeritud (arhitektuuri)pärandit omav, haldav ja populariseeriv organi-satsioon?

Kui olete käinud juba saalides ning sopilisel ülakorrusel imetlenud kõiki detaile vannitubade lilleornamenti-dest kuni kaunite kraaninuppudeni ja

KIRI KODUSTELESUVEÖÖ UNENÄGU

13

KIRI KODUSTELE

tahtnud kohe küünlad põlema panna ja sooja vanni pugeda, on all tegelikult veel üks ruum, mida ei tasu alahinna-ta. Mõisa köök on nimelt midagi päris tähelepanuväärset – kui muidu on taastatud mõisates köögid pigem kaas-aegsed teenindusruumid, siis Kõltsus näete õdusalt nooblit maja südant. Siin kohtuvad uus ja vana, nüüdisaeg-ne tehnika on peidus traditsioonilise fassaadi taga ning klassikalisest britili-kust köögimiljööst on vist puudu vaid ebapraktiline AGA pliit.

Köögi tagant esikust leiab suurema läikiva külmkapi, kuhu mahub päris palju head ja paremat. Estravelleri toimetusele viirastusid siin kohe mee-leolukad kokkamisõhtud mõne toidu-virtuoosi juhtimisel.

Praegu, talvel, võib vaid ette kuju-tada, milline nägi see paik välja omal ajal, kui villat ümbritsesid igast küljest lillepeenrad, kaharad puud-põõsad olid lehes ja rohi nagunii rohelisem, aga küllap näeb juba saabuval suvel rohkem rohelist ja teisigi värve.

Tulevikus, kui aed on mõne aasta saanud tunda hoolivat ning loovat aed-nikukätt, leiab siit tõeliselt paradiisliku miljöö.

Suveõhtu idüllVäliüritusi plaanitakse korraldada

maja tagaküljel, elegantseks taustaks olev maja toimib ühtlasi ekraanina, mis piirab tee poolt ähvardavat liik-lusmüra.

Guido kirjeldab suveõhtul sakso-fonihelide saatel kontserdile saabu-vate klientide meeleolu nii elavalt ja täpselt, nagu räägiks juba toimunud üritusest: “Vaimusilmas või sisekõrvas juba kuulen, kuidas muusika võiks siin heliseda. See on armas.”

Kuni mõisa koduleht on veel tege-misel, saab infot www.jazzsalong.ee ning telefonilt 514 6625.

Jazzsalong ise on tegelikult Pille ja Guido neljandat hooaega toimuv igaesmaspäevane üritustesari Tallinnas Teatripuhvetis, kust tasub loomulikult samuti läbi astuda.

SUVEÖÖ UNENÄGU

14

Linn, mis kunagi ei maga ja on üks maailma kalleimaid, võib oma pilvelõhkujate, ülikallite li-

musiinide ja üüratute hindade poolest tunduda läänelikuna, kuid on samas tugevate ahelatega kinni nõukogude-aegsetes igandites nagu kohutav teenin-dus ja igat masti ametnike suhtumine reakodanikesse ning linna külalistesse. Sellepärast võibki Vene Föderatsioo-ni esilinna Moskva üldkirjelduse võt-ta kokku parafraseeringuga armastatud nõukogude komöödiast “Briljantkäsi”, kus raudse eesriide taha sattunud pea-tegelast kehastanud Juri Nikulinil palu-ti pidada majanaabritele loeng Istanbu-list kui kontrastide linnast.

Moskva võib Tallinnast asuda küll 1000 km ehk pooleteisetunnise lennu-reisi või öise mugavustega rongisõidu kaugusel, kuid sinna pääseda on märksa keerulisem kui sama kaugel olevasse Varssavisse, palju kaugemal asuvasse Londonisse, Pariisi või mõ-nesse muusse lääne suurlinna, nagu näiteks ookeani taga asuvasse New Yorki.

Tingimuseks number üks on mitte kõige odavama viisa olemasolu ja kohapeal registreerumine koos lõivu tasumisega. Sinna reisides on muga-vaim viis rong ja tagasi tulles lennuk. Hinnaskaala on sama, lihtsalt tagasitee raudteed mööda on öise ja tülika piiri-

kontrolli tõttu ebamugav. Tallinnast hommikul saabuvat rongi

tervitab Moskva Leningradi raudtee-jaam (üks üheksast), mis asub kesklin-nas Kolme Vaksali väljakul – paremal kõrgub suur hotellile koduks olev stalinistlik pilvelõhkuja, vasakul pool teine vaksal, üle platsi kolmas raud-teejaam ja kõikjal hoolimata kellaajast see lõputu suurlinna melu. Värske saabunu peaks vältima juba perroonil ohvreid otsivaid kullipilguga (liba)taksojuhte – linna ja tariife tundmata võib kõvasti vastu pükse saada (alla 1000 rubla ei võeta sind isegi jutule). Kui aga juba sõiduks läks, siis tasub kindlasti kaubelda.

Meie endise suure ja kahetsusväärselt pealesurutud kodumaa pealinnas kohtab sinna sattunud eestlane palju uut ja samas ka juba ununema hakkavaid vanu mälestuskilde.

Moskva – gorod kontrastov

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE

16

Massidega liikvele Muuseas, Venemaal kehtib siiani ree-

gel, et iga auto on vajadusel takso – ole vaid mees ja küsi! Selle asemel soovitan siiski rahvarohket, kuid maailma ühte mugavamat, suuremat ja loogilisemat metroovõrku, mis viib sind enam-vä-hem kõikjale selles megapolis. Ligi 200 jaamaga (millest kesklinna omad on marmori, maalide ja muude kunsti-teostega rikkalikult kaunistatud) allma-araudteed kasutab päevas kuni üheksa miljonit (!) inimest. Ka lennuki kasuks otsustanuil pole põhjust muretseda – Šeremetjevo õhuväravat ühendavad

kesklinnaga pooletunnise intervalliga käivad elektrirongid, samuti liinibussid, millega saab lähima metroopeatuseni.

Hiigellinnas elab ametlikult üle 10 miljoni elaniku, kuid eeslinnades ela-vate ja Moskvas tööl käivate inimeste, illegaalse tööjõu ja külaliste tõttu võib selle rahvaarv küündida aga Hollandi omani (16 miljonit). Eestlastel, kes paarikümne aasta taguse piiride avane-mise tõttu on laias maailmas juba palju reisinud, soovitan aga Moskva-reisi ette võtta paari sõbraga.

JÕULU TURUD

Moskva – gorod kontrastov Tekst ja pildid DENES KATTAGO

Tagasi NSVLiÜksi ja esimest korda sinna rahvaste

paabelisse sõites võib kultuurišokk suur ja ületamatu olla. Linn jätab küll pealtnäha petlikult euroopaliku mulje, kuid selle all on bütsantslik ja paljude-le arusaamatu sügav, mõistmatu vene hing.

Kamba pealegi slaavi mentaliteedi-käitumismudeli ja vene keele tundmi-ne tuleb seetõttu igati kasuks. Samuti reisile eelnev Venemaa telekanalite vaatamine, internetist kohalike reeglite lugemine jms, et n-ö õigele lainele saada. Kaasaegse Venemaa kohta on sobiv lektüür Jaanus Piirsalu “Kirjad Venemaalt”.

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE

Kons

tant

in P

ukho

v | D

ream

stim

e.co

m

17

ARMEENIA VALU

KultuurikontaktidMoskvalased on väga lahke rahvas

ja nendega teatris, kohvikus või tä-naval suheldes põrmustavad nad nii mõnegi meie koduvabariigis juurdu-nud (valdavalt negatiivse) arusaama Venemaast ja venelastest. Kaalutlevat eestlast võib see algul üllatada ja ise-gi jahmatada, kuid selline on vene hing – kui oled võitnud usalduse, siis sind armastatakse jäägitult. Inimesed on Moskvas väga lahked ja haritud, kultuurset inimest ei huvita poliiti-ka, pronksiööd ja muu selline – sind võidakse vabalt pärast juhuslikku sundimatut tutvust lennult külla või järgmisel päeval kuhugi kontserdile-napsile-peole kutsuda.

Ja nendele kutsetele tasub kindlasti reageerida, sest Moskvas on näha, ko-geda ja maitsta hämmastavalt palju – eelkõige asju, mida koduseks muutu-nud euroliit ning lääne kultuuriruum enam suurt ei paku. Venemaa pole ju ei Euroopa ega Aasia. Ja julgeoleku pärast ei tasu seal muretseda. Moskva on mõneti just Venemaa keerulise si-sepoliitika tõttu üks turvalisemaid lin-nu maailmas: linnas on igal sammul militsionäärid, pisemateski kohvikutes turvamehed ja seda mitte paranoia pä-rast, vaid turvatunde tagamiseks.

Kindlasti soovitan külastada mõnd

Moskva teatrit, sest teatavasti on vene teatrikool üks maailma hinnatumaid ja just selles linnas asuvad ühed pari-mad teatrid. Kui ka tönkate vene keelt vaid tavalisel tarbijalikul tasemel, pole ikkagi hullu – minge vaatama mõnd (vene) klassika tükki ning te ei pettu. Näiteks meie reisiseltskonna valikuks oli ööbimiskoha ja Arbati lähistel olev poeet Majakovski nime kandev teater Bolšaja Nikitskajal, kus etendati Go-goli “Naisevõttu”. Rosinaks oli samas majas asuv lokaal Majak.

Samuti oli põnev ümberkaudne kohvikute-kõrtside piirkond: šašlõ-kibaar U Nikitskih Vorot, Kvartira, Kabatšjok (“kõrtsike”, mitte segamini ajada köögiviljaga) ja paljud teised. Mis puutub aga kuulsasse vene ballet-ti, siis sealsed piletid on üsna soolase hinnaga ja ka saada neid pole teab mis lihtne. Kel teatrihuvi pole, mingu mõ-nele tussovka’le (toores tõlkes – oleng) näiteks klubisse B2 või Gogolisse või kontserdile, sest iga nädal astub üles ridamisi kohaliku ja maailma tähtsu-sega esinejaid – see linn ju ei maga kunagi! Meie sattusime oma reisi ajal Billy Idoli sõule Olimpiiski spordihal-li. Mugavaim viis tutvuda selles mee-letus linnas toimuva meelelahutusega on www.afisha.ru.

Kohustuslik tutvumine linnagaTingimata ei tohiks piirduda vaid turistidele kohustusli-

ku Punasel väljakul Lenini mausoleumi ees pildistamisega, vaid tuleks jalutada läbi Aleksandri aia ja siseneda Krem-lisse endasse. Seal tervitavad meid Tsaar-Kahur, Tsaar-Kell, Moskva vürstiriigi häll oma vanade katedraalidega, kuhu on maetud Romanovite dünastiale eelnenud Vene valitse-jad, ja kunstiaaretega Relvapalat, kus siiani hoiul ka Kons-tanti Pätsi ametikett. Tõredatest militsionääridest hoolimata saab pildistada ka praeguse presidendi Dmitri Medvedevi residentsi.

Staartänav ArbatTeine kohustuslik paik on kindlasti Moskva vanaks

südameks peetav kuulus Arbat. Luksusrestorani Praga juures algav ja välisministeeriumi stalinistliku kõrghoo-ne juures Smolenski väljakul lõppev jalakäijate tänav on täis suveniiripoode, tänavamuusikuid ja seinast seina söögikohti.

Kunagi tänavapildist lahutamatud kunstnikud on eelmine linnapea enamasti välja tõrjunud. Omamoodi vaatamisväärsus on mälestussein perestroika päevil ülipopulaarseks muutunud kultusbändi Kino solistile Viktor Tsoile, kes hukkus traagiliselt Riia lähedal.

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE

TÄ

HE

LE

PA

NU

! T

EG

EM

IST

ON

AL

KO

HO

LIG

A. A

LK

OH

OL

VÕ

IB K

AH

JUS

TA

DA

TE

IE T

ER

VIS

T! TA

RB

I TA

RG

ALT

! W

WW.P

RIK

E.E

E

ÜKSKIVÕITEI TULEKERGELT!KERGELT!STARDI JOHNNIE WALKERIGA MONACO GP-LE! LISAINFO WWW.PRIKE.EE/JOHNNIEWALKER

18

TÄ

HE

LE

PA

NU

! T

EG

EM

IST

ON

AL

KO

HO

LIG

A. A

LK

OH

OL

VÕ

IB K

AH

JUS

TA

DA

TE

IE T

ER

VIS

T! TA

RB

I TA

RG

ALT

! W

WW.P

RIK

E.E

E

ÜKSKIVÕITEI TULEKERGELT!KERGELT!STARDI JOHNNIE WALKERIGA MONACO GP-LE! LISAINFO WWW.PRIKE.EE/JOHNNIEWALKER

Hea ja paremNatuke söögist: sušisõpradele jul-

geks soovitada just üht Arbati algul olevat kohta. Need kala-riisirullid on Moskvas viimasel ajal trendiks kuju-nenud ning linnas leidub palju kohti, kus neid mekkida.

Kellele suši ei meeldi, siis tasub astuda mõnesse arvukatest muu rah-vusliku varjundiga söögikohtadest, näiteks pakub väga maitsvat Vietnami sööki Vietcafé. Minu moodi kõike ko-halikku eelistava reisilise saadaks vene moodi kiirsöögikohtadesse Mu-Mu (bistroo), Teremok (lugematu valik soolaseid ja magusaid pannkooke) või Jolki-Palki, kus saab soovi korral lunastada endale piiramatu juurdepää-su kuumale või külmlauale ja kõigele juua peale näiteks klassikalist vene kalja ja kisselli.

Ajaloo varasalvMööda ei saa minna lugematutest

muuseumidest ja näitusesaalidest (ar-vuks vastavalt 169 ja 317). Ajaloomuu-seumid on küll Nõukogude Liidu ka-hekümne aasta tagusest lagunemisest hoolimata endiselt nakatatud sovetipi-sikuga, mis aga lugenud ja ajalootead-likku eestlast häirida ei tohiks.

Eriti paistab see silma Suures Isa

maasõjas saavutatud võidule pühenda- tud hiiglaslikus muuseumis ja Võidu pargis. Giidi jutt ei erine suuresti Bre-žnevi ajal räägitust, kuid muuseumi väljapanek on maiuspala igale ajaloo-huvilisele.

Omapärastest muuseumidest tasuks käia näiteks arhitektuuriliselt huvitavas juugendstiilis Maksim Gorki maja-

muuseumis, Moskva metroo või näiteks nõu-kogude mänguautomaatide muuseumis.

Kui maailma klassikat leiab lõviosast Eu-roopa pealinnadest, siis Moskvas saab seda näha Puškini-nimelises kujutava kunsti muuseumis. Louvre’is või Ermitaažis käinule ei paku see midagi ja kui parajasti huvitavat näitust pole, siis soovitan selle asemel pigem Tretjakovi galeriid.

Kahte hoonesse on kogutud vene kunsti paremik alustades Rubljovi aupaistet hiilga-vate ikoonidega, tehes vahepeatuse Šiškini kuulsa hommikuse karudega männisalu juu-res ja lõpetades Deineka vaprate Petrogradi kaitsjatega.

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE

20

Dünaamika – jõgi ja jalgpall

KANADA TALV

Samovarid, pilotkad ja matrjoškad

Metropolist eemale Moskva on vaieldamatult suur ööpäev läbi tukslev

süda, kuid nagu New York pole USA ja Pariis pole Prantsusmaa, pole ka Moskva kogu Venemaa. Nii et kui tekib huvi, kuidas tegelikult seal riigis elatakse, või soovite lihtsalt veelgi suuremat nostalgialaksu, siis ärge pidage paljuks kas paaritunnist või tervet päeva võtvat elektrirongireisi kuhugi Moskva oblastisse, soovitavalt Vana-Vene lätete juurde mõnesse Kuldse Ringi linna http://en.wikipedia.org/wiki/Golden_Ring.

Meie valisime selleks tunnitee kaugusel oleva Ivan Julma omaaegse residentsi Aleksandrovi linnakese, kust igal sammul õhkub äratundmisrõõmu (ainuüksi rongi-sõit igast masti kauplejatega oli omaette elamus) – olgu tegu siis “Nõukogude” nime kandva tänavasildiga vanal puutarel või kohustuslike Lenini ja muude nõukogude kujudega.

Lisaks tavalisele meeliülendavale uitamisele ja suurlinliku atmosfääri sissehingamisele, Vene köögi ja kul-tuuri nautimisele soovitan ka poole-teisetunnist laevasõitu mööda Moskva jõge, väljumised täistundidel Vene va-litsushoone Valge Maja vastast hotell

Ukraina esiselt kailt. Spordipisikuga ja soojal ajal seiklejatel tasub käia ära mõnel Vene jalgpalliliiga matšil. Kui rahvuslikke eelarvamusi pole, siis tun-ne on kordi võimsam Lilleküla omast – lihtsalt unustage, kes mängivad, ja nautige jalgpalli!

Vene-teemalise ja üldse igasuguse turistiträni soetamiseks sõitke met-rooga Izmailovosse, kus on suur vene tarede stiilis putkadega jarmarka. Osta saab sealt kõike, alustades matrjoška-dest, T-särkidest, plaatidest-filmidest ja lõpetades kasukate ja samovaridega.

Minge Moskvasse avatud südame ja sõbrakäega ning mis kõige tähtsam, ilma eelarvamusteta ja teid võetakse kuulsa vene külalislahkusega vastu. Toredaid inimesi on igal pool, rahvu-sest hoolimata. Ärge kartke idanaabrit ja käige seal ära!

MOSKVA ESMAKÜLASTAJALE

21

Info: www.tele2.ee

Tele2 võrgus kõneminut 0.-Meie sõbralikus peres on juba 470 000 inimest. Nüüd võid nende kõikidega rääkida 0-kroonise minutihinnaga. Lihtsalt vaheta oma senine Tele2 pakett soodsa Hinnaliider 49 paketi vastu või too oma number teisest võrgust meile üle ja räägi nii palju, kui soovid. pakett soodsa Hinnaliider 49 paketi vastu või too oma number teisestvõrgust meile üle ja räägi nii palju, kui soovid.

Info: www.tele2.ee

Tele2 võrgus kõneminut 0.-Meie sõbralikus peres on juba 470 000 inimest. Nüüd võid nende kõikidega rääkida 0-kroonise minutihinnaga. Lihtsalt vaheta oma senine Tele2 pakett soodsa Hinnaliider 49 paketi vastu või too oma number teisest võrgust meile üle ja räägi nii palju, kui soovid. pakett soodsa Hinnaliider 49 paketi vastu või too oma number teisestvõrgust meile üle ja räägi nii palju, kui soovid.

USA SUUSARAJAD

Aus on kohe esmalt tunnista-da, et vean suuski järel vaeva-liselt ja et maratonid ei meeldi

mulle. Seega mingit spordimehe juttu järgnevalt ei tule. Pigem meeldib mulle Voldemar Panso suhe asja – sidus nöö-rid kinni ja asus sumpama. Ning kus siis tal süda naeris, nii et mets kajas.

Maratonid on üks nügimine ja lõh-kumine. On grupp nooremaid mehi, kes sind alati alguses maha sõidab, et siis teises pooles selg ees vastu tulla. Mina arvan, et hea on sõita üksi, omas tempos, läbi metsa, pikki maratoniotsi vahetult enne (või pärast) ametlikku võistlust, kui rada veel korras. Ja spor-diga pole siin palju pistmist, pigem on see – kui suurelt väljenduda – tahte triumf.

Niisiis soovitan eriti just pühapäe-vasportlastel Ameerikasse suusad kaasa võtta. Esiteks saab rahus sõita ja toimetada, kuna teisi suusatajaid lihtsalt napib.

Teiseks, need vähesed inimesed suuskadel on kõik väga sõbralikud ja alustavad sinuga mõnusasti vestlust.

Kolmandaks annab see rahvasport-lasele võimaluse tunda end kordki tegijana – reeglina liigud sa oma tava-kiirusel teistest nobedamini.

Need, kel ERRi suusaportaali kaardil terviseradu tähistavad täpid

läbi töötatud, tasub edasi liikuda. Kui vaim pole Vasaloppetiks

valmis, keha tõrgub Norra Birkebeinerrenneti ees ja Soome

Finlandia-hiihto tundub lihtsalt igav, siis võiks ette võtta tee

Põhja-Ameerikasse, soovitab Hannes Hamburg. On lumi ja kor-

ralikud rajad. Mõned suusatajad on ka. Ja on Birkie maraton.

Suuskadega Ameerikas

Tekst ja pildid HANNES HAMBURG, Kommunikatsioonibüroo Hamburg & Partnerid

24

ARMEENIA VALUKANADA TALV

SportMinu varustus jõuab ühes tükis

tervena Chicago lennujaama kohale. Passikontrollis uurib ametnikuproua mu reisi eesmärkide kohta. Vastus – sport ja täiendusena veel murdmaa-suusatamine – toovad veidi vaheldust tema rutiinsesse töösse ja sõnavarasse. Vähemalt nii see mulle tundub.

Oma sportlike eesmärkide kinni-tuseks suundume otse lennujaamast pärast 20-tunnist reisi ja kaheksa-tunnise ajavahega ühe gümnaasiumi korvpallisaali. Omaette elamus on jäl-gida Eesti aja järgi kell pool viis öösel armutut korvpalliheitlust. Vanuseklass on kuskil 11–14 aastat. Igal juhul saab häälestus paika ning väide, et Ameeri-ka ja sport käivad kokku, kinnitust.

Tõsi – ameeriklastel on drive-in pangad ja nad on suurimad tabletisöö-jad maailmas. Rahvusvahelises pildis kujutatakse neid kas siis Wal-Marti riiulite vahel elektrilistes ratastoolides kärutamas või kodus teleri ees diivanil lösutamas ja hunnitut jäätiseportsjoni lahendamas, kuid see liialdav üldistus.

Ka tippspordis on Ameerika ko-danluse süda, riigi oluliste kaubateede ristumisel asuv, loomade tapamajana tuntud Mid-East ja Chicago tänapäe-

val edukas. Sinna viidi hoiule viimane Stanley karikas ning nii Bulls kui Bears püsivad endiselt kõrges konkurentsis.

Leian reisilt ka eestlaste panuse Chicago spordiellu ja veel millise. Chicago Eesti maja keldribaaris es-makülalistele pakutavat Vana Tallinna maitstes märkan seinal kõikumas tut-tavat fotot – vanaonu Anton Raadik, poksikinnastes rusikad ähvardavalt ees ja paremsirge mõtteis. Just siia tuli Euroopa tollane poksimeister sõja eest õnne ja teenistust otsima ning just siin tagusid linnalegendi järgi Ameerika gangsterid talt terve mõistuse, misjärel ta oma edasisest karjäärist loobus.

Minu spordiambitsioonid on pise-mad, seega loodan, et Uude Maailma saabununa läheb mul sugulasest pare-mini. Igal juhul esimesed ööd pikutan õdusas kodumajutuses nahksel diiva-nil plasmatelerist Ameerika jalgpalli vaadates. Väljas teeme veel mõned visked kohustusliku garaaži seinale kinnitatud korvpallilaua poole ja löö-me õues plastmassist golfi.

LumiSuusatajale eksistentsiaalse iseloo-

muga info on kahtlemata lume olemas-olu. Selle leidmiseks Ühendriikides ei

pea sõitma isegi päris põhja, Kanada piirile. Chicago ja Rooma asuvad samal laiuskraadil ning kuna Golfi hoovus liigub läänest itta ja mitte vastupidi, siis on seal tuulte linnas lund Roomaga võrreldes kordi enam. Kuid mitte üle-liia ehk samapalju või veidi vähem kui meil. Chicagos endas kindlasti vähem.

Esmase suusakatsetuse uuel mand-ril teen kodumajutuse kõrval asuval põllul, mida millegipärast nimetatakse loodusrajaks. Rada praktiliselt pole, lund samuti mitte, ehk nii viis senti-meetrit sügavamates kohtades. Oleks võinud suusad, vähemalt need pare-mad, koju jätta.

Tõsisem lumi asub Chicagost kahe

Birkie• Worldloppeti sarja kuuluv maraton Põhja-Wisconsinis,

Hayward/Cable’is

• Klassikarada on 54 km ja 23 km pikk, uisustiilis 50 km ja 23 km.

• Igal aastal osaleb keskmiselt 10 000 suusatajat ja 20 000 pealtvaatajat.

• Esimene Birkie toimus 1973. aastal, esikoha võitis rootslane.

• Esimene Birkie avatud raja sõit peeti maha 2010. aastal.

USA SUUSARAJAD

Mõned osalejad jäädvustasid sündmust pähe kinnitatatud videokaamerate abil. Taustal – ameeriklaste suusavalikus on esindatud kõik meile tuttavad märgid.

25

ARMEENIA VALU

tunni kaugusel, naaberosariik Wiscon-sinis. Maastik heleneb teel nagu april-lis Tallinnast Haanjasse sõites. Lisaks lumele on siin midagi väga tuttavlikku veel. Majad muutuvad punaseks ja inimesed neis on valgete juuste ja siniste silmadega. Mõistan, et skandi-naavlased on oma koha suurel mandril üles leidnud, siin on veel tänagi palju “nenne” ja “sonnidega” lõppevaid pere-konnanimesid.

Sama ootamatul moel ilmuvad tee äärde ka esimesed suusapoed, tuttavad spordivarustuse kaubamärgid ja suu-naviidad radadele. Esimesed korrali-kud suusatiirud teeme Lõuna-Wiscon-sini Kettle Moraine’i riigimetsades. Ma ei tea, palju kõrval olevalt pildilt välja loeb, kuid kinnitan – rajad on sama heas korras kui Tehvandi ring. Parklas peale meie auto teisi pole, seega sisu-liselt on tegemist personaalradadega. Mõned dollarid sellise luksuse eest tunduvad õiglased, huvi korral saab osta ka hooajakaardi.

Rada on üliheas korras, kuid mu-relikuks muudab mind selle mägine profiil, mis on pidevalt üles-alla. Kas see võib olla esimene vihje ka Birkie raja kohta? Birkie kodulehel on küll lausa eraldi raja 3D-versioon, mille saad virtuaalselt läbi sõita, kuid kõr-guste vahed jäävad mulle kokkuvõttes arusaamatuks.

Stardipaiga riietusmajas teiste ük-

sikute suusatajatega (päeva peale on neid siiski lisandunud) kogemusi va-hetades küsin ühelt Birkie kohta. Tun-dub olevat kogemustega sõitja. Ta teeb õhus käega laineid ning lisab – up and down, all the time. Mees on enamiku Worldloppeti sarja kuuluvaid radu läbi sõitnud, plaanib muuhulgas ka Tartu maratonile tulla ning lõpetab – Norras on siiski hullem, kogu aeg up. Lisaks kõneleb ta oma uuest projektist – 100 kilomeetri pikkusest küünlavalgel toi-muvast Candlelight Ski ettevõtmisest.

RadaRäägitakse, et adrenaliini lisandu-

mine näitab valmisolekut. 420 miili ja kaheksa tunni pikkune autoreis Chicagost üles Põhja-Wisconsinisse Birkie sünnilinna Haywardi uinutab ärevuse. Lennukiga oleks saanud mu-gavamalt – kas siis üles Ülemjärve kal-

dal asuvasse Duluthi või kaksiklinna Minneapolisse/St. Pauli. Esimesest on Haywardi 75 ja teisest 120 miili.

Päev varem sõidame stardikohast läbi, võtame numbrid, tutvume süm-paatse suusahotelliga, mille fuajeeseinu katavad peamiselt fotod härmas skan-dinaavlastest, ning kompame lund. Suusad usaldan meister Mike’i triikida. Mike kõneleb, et neljandik suusatajatest saabub Euroopast ning et naaberosarii-kides Michiganis ja Minnesotas on suu-satamine veel populaarsem. Seda näitab ka Birkie hilisem finišiprotokoll.

Olen targu jätnud siiani enese teada, et ma ei lähe ründama mitte Birkie ametlikku võistlust, vaid avatud raja üritust. See toimub esimest korda, mistõttu saan ka uhke särgi selga – “founder”. Hommikul seisab 8000 inimese asemel stardijoonel ca 800, suhteliselt rahulik on minema hakata.

Esimene Birkie toimus 1973. aastal, mil 34 meest ja 1 naine sättisid end teele Haywardist Cable’i poole. Le-gendi järgi koosnes jõuk inimestest, kellest osa oli esimest korda suuskadel, rootslase suhteliselt korralik võiduaeg 2.48 näitab aga vastupidist.

Samal ja eelneval aastal jäi Tartu maraton ära, kuid näiteks 1971. aastal liikus Tartust Otepääle kok-ku 1200 inimest, kõnelemata siis Soome-Rootsi-Norra maratonidest. Täna teeb Birkie koos kõigi oma lisaüritustega osavõtjate arvult aga Tartu maratonile pea kahekordselt ära – viimastel aastatel on stabiilselt üle 10 000 inimese veebruari alguses samal ajal ja kohas suusad alla sät-

USA SUUSARAJAD

Ameeriklastele meeldib rääkida ja kontakti hoida. Ka spordivõistlusel.

Lipuehtes vahefiniš 25 kilomeetril. Pool distantsi on läbi ning pooled astuvad rajalt maha.

26

Kasuta aega

targasti!

Võimalik tellida ruumid ja toitlustus ka 6 tunniks.Hinnad kehtivad alates 10 reisijast.

Lisainfo ja broneerimine E-R 9.00-17.00 tel. 666 39 44 või ryhmad@vikingline.ee

Võimalikk t telellilidada r ruuuumim d jaj t ioitltlustutuss kaka 6 6 t tununniniksks.Hinnad kehtivad alates 10 reisi ijijastt.

20 EUR / 310 EEK

Tee koosolek merel

- Viking Line pardal.Tallinn-Helsingi 3 tunnine

hommikune koosolek

Alates

reisija

www.vikingline.ee

tinud. Osavõtjaid on ligi 50 riigist, Birkie kodulehel mainitakse eksoo-tiliste maade seas ära Andorra, Eesti ja Venemaa.

Eelinfo raja profiili kohta osutub adekvaatseks. Kuid lisaks pidevale mäest üles ja siis alla sõitmisele lisan-dub uus mõõde – pea iga laskumine lõppeb kas vasak- või paremkurviga. Seetõttu on rajal lisaks higile ka verd. Õnneks on nii mäed kui sõidutempo siiski madalad, mistõttu maas paistab higi verest enam.

Tempot õieti üldse pole. Pole või-matu, et mõned kolleegid kasutavad suuski esmakordselt. Keskmine vanus ulatub nii 50 aasta kanti. Raja teises pooles on liiklus sootuks hõre ning kõik teevad kõigiga juttu. Kogemusi, mida vahetada, on viimastel tundidel oluliselt juurde kogunenud. Pikemad teemad saavad lahti räägitud joogi-punktides, kus maratoonaritele tutta-vad lõkked küdema aetud.

Chequamegoni mets on suurepära-

ne, seltskond sõbralik ja rada avar. Fi-niši päris lõpp tuleb kiiresti ning kuum kakao ja soe pakisupp soojendab üles.

Tagasi stardipaika sõidame Amee-rika maastiku pärisosa, kollase koolibussiga, milles üks viisaka välja-nägemise ja olemisega mees suudab üllatada, uurides, kas õppisime oma-vahelise kõnekeele vanematelt. Siit vaadates on teiste keelte ja kultuuride olemasolu tõepoolest veider. Peale täiendavat infot suikub mees bussipin-gil õndsasse unne.

LinnTagasi inimasustuses, ka Chicago

kesklinnas on võimalik sportliku elu-stiiliga jätkata ning tritsutada Millen-niumi parki rajatud jääl. Jää on vaba, uiske saab üürida kohapeal.

Või siis treppi mööda mõne pil-velõhkuja katusele astuda. Neist üks kõrgemaid on üleni must, ülevalt ahe-nev John Hancocki torn, mille ülemisi aknaid pidavat pesema kosmonaudid.

Kui Tallinnas toetatakse sulade ajal korrusmajade fassaadidele lauajuppe, siis Chicagos on pilvelõhkujate all kõnniteel korralikud hoiatusmärgid – ettevaatust, kukkuv jää. Erinevus on ka kõrguses.

Mõistagi on Chicago tuntud veel hirmsat müra tekitava inimeste peade kohale tõstetud raudtee, suure plane-taariumi ja hiiglasliku Michigani järve poolest. Kõikmõeldavas seisukorras paate on siin kandis üldse tohutul hul-gal. Tundub, et nende olemasolu on igale perele kohustuslik.

Omaette vaatamisväärsus on Chica-go kunstimuuseum. Juba ülemöö-dunud sajandil avatud kogu sisaldab kokku üle 260 000 üksuse. Siin on Seurat “Pühapäev La Grande Jatte’is”; Goghi “Magamistuba”, Magritte’i “Ti-me Transfixed” ja loomulikult Woodi “American Gothic”. Vanamees usu, noore tööka naise ja põlluhargiga.

Chicago üks korralikumaid teatreid on Goodman, kus kahekordne Tony-

USA SUUSARAJAD

Chicago südames saab uisud alla panna ja tritsutada. Jääle pääsevad huvilised tasuta.

28

võitja Brian Dennehy näitas end kahe järjestikuse lavastuse, Eugene O’Neilli “Hughie” ja Samuel Becketti “Krappi viimase lindi” peaosas. Suur osa vaata-jatest jääb etendusejärgsele arutelule.

MaaMid-East ja Chicago on vaid üks

Ameerika vormiväljendustest. See on oluline transporditeede sõlm ja presidendi kodulinn. Siit veidi üles Wisconsini ja Minnesota suunas sõites kogeb eestlane palju tuttavlikku, siin on tunda skandinaavia mõju nii maas-tikus kui geenides.

Kuid Ameerika esineb veel küm-netes teistes vormides metropolide, tühjade kõrbete või roheliste loodus-parkide kujul.

On indiaanlaste, latiinode, mustade ja valgete Ameerika. Läänekaldalt leia-te boheemlasliku San Francisco, para-diisi meenutava Los Angelese ja keset kõrbe külma Las Vegase. Idakaldal peab viimset lõputut pidu New York ja all lösutab uimane Miami.

Kuid ükskõik millisele kaldale või

piirkonda te ei satu, tuleb arvestada, et Ameerika muudab. Utoopiatel on siin kombeks teostuda. Kas või sellesama suusamaratoni kujul, millest usun, et täiesti arvestatav hulk osavõtjaid oli kas esimest hooaega või üldse esimest korda suuskadel. Edasi viis neid vaid

vägev ekstsentrisline tahe.Niisiis, järgmine Birkie toimub

mõned päevad pärast Tartu maratoni, 24.-26. veebruaril. Värske info koha-selt sadas esimene lumekirme maha 13. novembril.

www.sepad.ee

SALE AND SMITHYSaikla 94634 Orissaare parish SaaremaaOpen M-F 8.30-17.00 Phone +372 459 4630 e-mail: sepad@sepad.ee

SMITHY AND WORKSHOPIn Kuressaare CastleLossihoov 1, 93815 KuressaareOpen TU-SA 10-18Phone +372 510 9648 e-mail: siim@sepad.ee

STORE IN OLD TOWNNunne 7, 10133 Tallinn Open 10-18 Phone +372 646 4315 e-mail: nunne@sepad.ee

STORE IN NORDE CENTRUMLootsi 7, 10151 Tallinn Open 10-21 Phone +372 669 8807 e-mail: lootsi@sepad.ee

STORE IN ÜLEMISTE CENTRE Suur-Sõjamäe 4, 11415 TallinnOpen 10-21 Phone +372 603 4754 e-mail: ylemiste@sepad.ee

www.sepad.ee

SALE AND SMITHYSaikla 94634 Orissaare parish SaaremaaOpen M-F 8.30-17.00 Phone +372 459 4630 e-mail: sepad@sepad.ee

SMITHY AND WORKSHOPIn Kuressaare CastleLossihoov 1, 93815 KuressaareOpen TU-SA 10-18Phone +372 510 9648 e-mail: siim@sepad.ee

STORE IN OLD TOWNNunne 7, 10133 Tallinn Open 10-18 Phone +372 646 4315 e-mail: nunne@sepad.ee

STORE IN NORDE CENTRUMLootsi 7, 10151 Tallinn Open 10-21 Phone +372 669 8807 e-mail: lootsi@sepad.ee

STORE IN ÜLEMISTE CENTRE Suur-Sõjamäe 4, 11415 TallinnOpen 10-21 Phone +372 603 4754 e-mail: ylemiste@sepad.ee

www.sepad.ee

SEPIKODA JA MÜÜKSaikla küla 94634 Orissaare valdSaaremaaAvatud E-R 8.30-17.00Tel. +372 459 4630e-post: sepad@sepad.ee

SEPIKODA JA MÜÜKKuressaare Linnuse õuesLossihoov 1, 93815 KuressaareAvatud T-L 10-18Tel. +372 510 9648e-post: siim@sepad.ee

ESINDUSKAUPLUS TALLINNASNunne 7, 10133Avatud 10-18Tel. +372 646 4315 e-post: nunne@sepad.ee

KAUPLUS NORDE CENTRUMISLootsi 7, 10151 Tallinn aVATUD 10-21 Tel. +372 669 8807 e-post: lootsi@sepad.ee

KAUPLUS ÜLEMISTE KESKUSESSuur-Sõjamäe 4, 11415 TallinnAvatud 10-21 Tel. +372 603 4754 e-post: ylemiste@sepad.ee

www.sepad.ee

SEPIKODA JA MÜÜKSaikla küla 94634 Orissaare valdSaaremaaAvatud E-R 8.30-17.00Tel. +372 459 4630e-post: sepad@sepad.ee

SEPIKODA JA MÜÜKKuressaare Linnuse õuesLossihoov 1, 93815 KuressaareAvatud T-L 10-18Tel. +372 510 9648e-post: siim@sepad.ee

ESINDUSKAUPLUS TALLINNASNunne 7, 10133Avatud 10-18Tel. +372 646 4315 e-post: nunne@sepad.ee

KAUPLUS NORDE CENTRUMISLootsi 7, 10151 Tallinn aVATUD 10-21 Tel. +372 669 8807 e-post: lootsi@sepad.ee

KAUPLUS ÜLEMISTE KESKUSESSuur-Sõjamäe 4, 11415 TallinnAvatud 10-21 Tel. +372 603 4754 e-post: ylemiste@sepad.ee

USA SUUSARAJAD

Chicagot hüütakse ka tuulte linnaks, tormistel päevadel liiguvad pilvelõhkujate viimased korrused meetrites. Miks on inimesed sellise ebamugavuse eest valmis maksma? Ühes neist kõigub ka telediiva Oprah.

LIIVAKIVIST IMEPOOLA VETEL

The New York Times seadis Bei-ruti mullu sihtkohasoovitustes esikohale, Lonely Planet kuulu-

tas selle üheks maailma kümnest ela-vamast linnast ning mõlemad leidsid, et Liibanoni pealinnas on palju koge-da ja nautida. Olles ise elanud Lähis-Idas juba üle viie aasta, olin kuulnud lugusid nii Beiruti kuuliarmilistest hoonetest kui ka taastumisest ja noo-renduskuurist, rääkimata Beiruti ainu-laadsest joie de vivre’ist. Ehk siis põh-juseid reisielevuseks oli küllaga.

Pean siiski tunnistama, et see pol-nud mu esimene külastus. Lendasin Beirutisse tänavu ka korra varem, aga see oli tööasjus ning möödus kohtu-miste udus, mitte laiseldes ja Beiruti lõputuid võlusid nautides.

Nüüdne kogemus oli muidugi täiesti erinev – võtsin aja sukelduda täielikult linna vaatamisväärsustesse, helidesse ja lõhnadesse ning õhkkonda, uidata värvikate ja energiliste kohalike seas, avastada, kus nad ostlevad, söövad või lihtsalt kulgevad. Paljastus küllusliku ajaloo ja kultuuriga linn, mis peaks sobima igale külastajale.

Ilmselt sõltub igaühe Beiruti koge-

Uuesti- sündinud Beirut

Beirut on sihtkoht, mis kutsub inimestes esile üsna

erinevaid reaktsioone. Kati Vabi Euroopa sõbrad kau-

gel kodus tegid reisiplaanist kuuldes üllatunud näo,

Liibanoni kolleegid ja sõbrad reageerisid aga soojalt ja

kirglikult. See kõik vaid suurendas tema elevust.

Tekst KATI VABI

BEIRUT MEELITAB

iSto

ckph

oto

30

POOLA VETEL

Beirutis ja lähistel

1. Beiruti all-linn on tuntud ööklubide, restoranide ja muude meelelahutusvõimaluste poolest. Kuulus

turg Place des Martyrs (Souk el Barghout) on koht, kus sajad turistid ja kohalikud naudivad paljudes välikohvi-kutes traditsioonilist Liibanoni toitu või joogipoolist. Täiuslik mu reiside põhiajaviiteks – inimeste jälgimiseks.

2. Corniche ja Pigeon Rocks. Parim paik kogeda linna õhustikku on roheline mereäärne prome-

naad. Corniche pakub võrratuid vaateid ja Pigeon Rocks tähistab kaljuformatsioone Raouche’i abajas.

3. Baalbeki Rooma templid. Need kolossaalsed ehitised on ühed paremad näited impeeriumi-

aegsest arhitektuurist – suurimad ja paremini säilinud üldse. 1984. aastast UNESCO kaitse all olevaid temp-leid võib täna pidada üheks iidsetest maailmaimedest. Baalbek asub Bekaa orus, 85 km Beirutist kirdes.

4. Beirut on hästi tuntud oma paljude rahvusvahe-liste festivalide poolest - Al Bustani muusika ja

kunstide festival, Byblose, Baalbecki ja Beiteddine’i festi-valid meelitavad esinejaid, kunstnikke, muusikuid ja tuhandeid külastajaid kohapealt ja teistest riikidest. Oma reisi plaanimine mõne toimumisajaks tasub kindlasti ära!

mus küll sellest, millisesse linnaossa ta satub. Enamasti suunduvad turistid ajaloolisse all-linna ja seda soovitaksin minagi. Kodusõjas suuresti hävitatud ümbruskond on nüüd pea täielikult taastatud ja see on hea paik mõtisk-leda, millistele katsumustele linn on vastu pidanud ja kuidas on otsustatud neist üle olla.

Pikki perioode lähiajaloost on täit-nud kodusõda ja poliitiline ebastabiil-sus ja kõik need on varem Lähis-Ida Pariisiks kutsutud linnale oma jälje jätnud, aga küllap toovad ulatuslikud taastamistööd eriti all-linnas ka ku-nagise tiitli tagasi. Kusjuures Beirut tundubki väga euroopaliku linnana oma uute tänavate, lõputute tuttuute hoonete, kaunite vaadete, elavate ko-halike ja kõige aluseks oleva ajaloo-tunnetusega.

Siirdudes eemale “maniküüritud” piirkondadest Beiruti kesklinnas, avastad uusi tõendeid lahinguterikkast minevikust – katkiste akende ja “rõu-gearmidega” majad, täiesti hüljatud hooned, sõjaväelaste kohalolek täna-vail. Sellele vaatamata on Beirut täis ilu ja täiesti unikaalset veetlust. Minu

jaoks ei teegi seda linna võrratuks nii-võrd vaatamisväärtuste pikk nimekiri, vaid just atmosfäär – segu inimestest, kultuuridest ja religioonidest annab Beirutile iseloomuliku headuse, mis paneb sind tahtma teda ikka ja jälle külastada.

Vähem teatud fakt on ilmselt see, et Liibanon on suures osas kristlik ja kristlikku kultuuri kannab ka Beirut oma all-linnaga. Moslemid elavad ja töötavad enamasti veidi eemal kindla-tes linnaosades.

Beiruti trendikad kohvikud on ideaalsed, et lihtsalt istuda, nautida tassi kohvi või klaasi veini ja end selle-le elavale õhustikule avada, mahe va-hemereline ilm leevendamas araabia-maa palavust. Eurooplasele tuttavad talved koos võimalusega end lumistel nõlvadel veidi rohkem liigutada leiad juba lühikese sõidu kaugusel asuvatest suusakeskustest.

Minu viimane mälestus Beirutist on aga ikkagi sealsed inimesed ja mitte üksnes nende võime kosuda alistuma-tult kõigist lähimineviku kannatustest, vaid nende elutahe ja suutlikkus seda nautida, olgu mis on.

BEIRUT MEELITAB

Wal

ther

.k |

Drea

mst

ime.

com

Kati

Vabi

3131

BEIRUT MEELITAB

Four Seasons BeirutKauaoodatud Four Seasons avati lõpuks

tänavu aasta alguses. Asub ta kohe uue sada-ma ehituse taga ja kesklinna (BCD) ning Al Hamra’sse on sealt lühike jalutuskäik. 230 toaga hotell pakub segamatuid vaateid nii linnale kui merele.

Le Gray Beirut, A Campbell Gray Hotel

Moodne butiikhotell kuulub ketti The Leading Small Hotels of the World ja on kind-lasti linna majutusmaastikul teretulnud. Mõne sammu kaugusel Märtrite paleest ja šikist rue Weygandist disaineripoodidega on sel hotel-lil üks linna paremaid asukohti, selle lähistelt leiab ka palju tänavakohvikuid ja -restorane.

Le RoyaleThe Leading Hotels of the World’i autahv-

lit kandev Le Royale asub linnakeskme melust pisut eemal, aga kuulsa Jeita Grotto ja Byblose ajaloolise linna ja souk’ide lähe-dal. Hotell on tuntud oma Royal Spa poolest, mis on laotunud kolmele korrusele ja 3500 ruutmeetrile, sisaldades siseujulat, sees ja väljas asuvaid mullivanne ja Türgi saunu. 20 000-ruutmeetrine Watergate Aqua Park teeb selle ideaalseks just peredele.

Raouch e Arjaan by RotanaVast avatud hotellil on suurepärane asu-

koht ning selle toad, sviidid ja stuudiod on varustatud köögikestega – taas hea valik peredele ja pikemalt peatujaile, kes soovi-vad vabadust ise süüa valmistada.

Mövenpick Hotel & Resort BeirutEriline, sest on ainus kesklinnas asuv puh-

kekeskus, kus otse randa pääseb. Suure spaa, mitme basseini, lasteala ja veespordi- ning erisuguste einestamisvõimalustega.

Holiday Inn DunesVerduni linnaosas asuv Holiday Inn on

kõigist minu valikutest taskukohaseim. Asu-koht Dunes’i kaubakeskusega samas hoones teeb nii keskuses kui ka linnatänavatel liiku-mise mugavaks ja stressivabaks.

Tänavatarkusi ja hotellisoovitusiArvestades Beiruti kasvavat populaarsust siht-kohana, võib majutuse leidmine olla eelarvet ja soovitud asukohta arvestades mõningane väljakutse. Veel usun, et vähemalt igal teisel reisijal tekib kas konflikt taksojuhiga või jääb sõidust lihtsalt ebameeldiv elamus.

Nimelt ei ole Beirutis taksomeetreid, mis tähendab, et hinna kauplemine ja õige takso leidmine võib lõppkokkuvõttes palju raha säästa. Taksosid on erinevaid – hotellide ees tavapäraselt kõige kallimad, kuigi väljanäge-

miselt sugugi mitte erinevad – kümneminutise sõidu eest võib juht küsida umbes 20-dollari-lise tasu.

Samas liigub tänavatel ka marsruuttakso põhimõttel autosid, mis võtavad peale kuni neli samasse suunda sõitvat inimest, ning iga-üks maksab oma osa koguhinnast. Võid siis nii reisida ühes autos kolme võhivõõra inimesega kui ka maksta juhile terve auto privaatkasutus kinni, mis tuleb kokkuvõttes ikkagi odavam hotellitaksost.

Sarnaselt teiste suurlinnadega täituvad Bei-ruti hotellid eriti kõrghooajal kiiresti ja hinnad tõusevad samas tempos.

Tuntud traditsioonilised hotellid, nagu InterContinental Phoenicia, Gefinor Rotana ja Le Bristol Hotel, on siiani popid valikud, aga esile võib tuua ka uuemaid ja vähem tun-tuid.

Mõnes neist, kas ajaloolises või disainerho-tellis peatumine võib järgmisel reisil sellele linnale hoopis uue perspektiivi anda.

32

Avasime oma esimese poe Baltimaades

Diamonds & Jewellery

Väike-Karja 8, Tallinn Tel 641 8446 15%Kuni 31.12.2010 kehtib

soodustus

Suurte varade väärtuse kasvatamine nõuab alati parimat partnerit. Mandatum Life’l on unikaalne ja

tulemuslik investeerimisfi losoofi a ja aastatepikkused kogemused. Me haldame märkimisväärset kliendivarade portfelli ning

seetõttu suudame pakkuda sobivaid investeerimis- ja varahalduslahendusi ka kõige nõudlikumale kliendile.

Sa ei pea olema professionaalne investor, sest seda oleme meie.

Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus. www.mandatumlife.ee

Rikastumine on risk, mida tasub võtta.

MAN

DATU

M L

IFE,

VIR

U V

ÄLJA

K 2,

TEL

EFO

N 6

81 2

300

WW

W.M

AN

DAT

UM

LIFE

.EE

Suurte varade väärtuse kasvatamine nõuab alati parimat partnerit. Mandatum Life’l on unikaalne ja

tulemuslik investeerimisfi losoofi a ja aastatepikkused kogemused. Me haldame märkimisväärset kliendivarade portfelli ning

seetõttu suudame pakkuda sobivaid investeerimis- ja varahalduslahendusi ka kõige nõudlikumale kliendile.

Sa ei pea olema professionaalne investor, sest seda oleme meie.

Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus. www.mandatumlife.ee

Rikastumine on risk, mida tasub võtta.

MAN

DATU

M L

IFE,

VIR

U V

ÄLJA

K 2,

TEL

EFO

N 6

81 2

300

WW

W.M

AN

DAT

UM

LIFE

.EE

SINGAPURI MAAGIA

Noobel linnriik Singapur

Kõige sagedamini kuuleb Singa-puri kohta kaht väidet: see on Aasia algajatele ning paljude

keeldude-käskudega ühiskond või na-gu inglise keeles öeldakse, it is a FINE country. Mõlemad stereotüübid taba-vad tegelikult naelapea pihta.

Singapur on Aasia algajatele, kuna tegemist on linnriigiga, kus on täiesti turvaline ja puhas keskkond, efektiiv-selt töötav transpordisüsteem, puhas kraanivesi ja hügieeniliselt valmistatud toit. Selliseks oaasiks on Singapur 45 aastaga aga muutunud just paljuski tänu karmidele reeglitele.

Kui elanikud viskasid närimis-kumme maha ja kleepisid metroo uste vahele, siis keelati nätsumüük ära (närimist ei keela keegi). Liikluse

kultuurseks ja turvaliseks muutmiseks rakendati karmilt trahve, narkootiku-mide saarelt eemalhoidmiseks on im-portijatele vahelejäämisel karistuseks eluaegne vangla või hullem.

Võluv kordNüüdsel ajal pole Singapur vähemalt

turistile mingi politseiriik. Kaamerad ja väidetavalt ka erariides korrakaits-jad on mundris politseinike töö üle võtnud ning viimaseid pole pea üldse näha. Minu jaoks loovad see kord ja turvalisus tunde, mis võtab võimust alati, kui astun Singapuri lennujaama vaibaga kaetud põrandale – midagi ei saa valesti minna, võin kindel olla, et kõik töötab. Esimene võimalus seda näha on piirikontrollis, kus võeti ees-

märgiks, et inimene ei peaks ootama üle 11 minuti. Kui jõuad lauani, paku-takse tervituseks kommi.

Lennujaamast kesklinna jõudmiseks on kaks põhilist võimalust. Esiteks takso, mis on konditsioneeritud, ausa juhiga ja väljaspool tipptunde ka odav. 25-minutine sõit kesklinna maksab üldiselt umbes 25 Singapuri dollarit (14 eurot). Tipptunni ajal ja päris kesklinna sõites tuleb juurde erinevaid lisatasusid, aga enamasti kuuleb selle eest ka tak-sojuhi loengut Singapuri elust ja edust. Seda kohalikus Singlishis, mis meenu-tab kahtlaselt palju inglise keelt, aga mida võib vahel raske mõista olla.

Alternatiiviks on MRT ehk metroo, millega kesklinna sõitmine võtab umbes 45 minutit, hind jääb kahe

Tekst ja pildid MIKK TAMME

36

SINGAPURI MAAGIA

Kujutle meie armsat Hiiumaad. Nüüd võta Kõpu

poolsaare ja Kassari jagu pinda ära ning lisa viis

miljonit inimest, kellest enamik Hiina päritolu,

suurem ports malaisid, hindusid ning lõpuks veel

kõiksugu muid sisserändajaid. Palju inimesi, palju

kultuure koos ühel pisikesel saarel on Singapur.

Mikk Tamme jagab praktilisi soovitusi.

kohaliku dollari kanti. Tõenäoliselt on takso ja metroo ka põhilised trans-pordivahendid, mida hiljem Singapuri avastamiseks kasutada, lisaks ohtrale jalutamisele muidugi.

Singapuri rahvastiku enamiku moo-dustavad hiinlased ja Hiinalinn on ka üks olulisemaid vaatamisväärsusi. Maxwell Foodcourt näiteks on suur ja turistile sobiv söögikoht, kus mit-mekümnest boksist saab 5-6 dollari eest meeldivat toitu valida. Sealt võib leida ka naise, kes on juba 40 aastat samas kohas austrikooke pakkunud. Maitseelamus on garanteeritud.

Kohe üle tee asub Singapore City Museum korraliku ja tasuta ülevaatega kogu saarest ning linnaruumi aren-gust, selle vastas üks uhkemaid temp-

leid ning veel on läheduses muljetaval-dava majaga disainigalerii Red Dot.

Hiinalinnas tasub natuke suveniiri-dele mõelda. Nimelt on sealsetel põ-hitänavatel (Temple ja Pagoda) palju erinevaid soodsaid ostlemisvõimalusi. Natuke suuremal South Bridge Roadil võib aga leida näiteks Eu Yan Sangi poe ja kliiniku, millel on 130-aastane Hiina meditsiini kogemus. Erinevalt teistest sarnastest poodidest on nende pakenditel ka arusaadav jutt.

Ka tervishoiumuuseum on neil lahedam

Hiinalinna külje all Outram Parki haiglakompleksis asub üks väga huvi-tav keskus – terviseedenduse nõukogu peetav HealthZone, kus interaktiivselt

käsitletakse tervisega seotud teema-sid. See on hea infoallikas lastele, kes saavad inglise keelest aru, aga huvitav täiskasvanutelegi.

Hiinalinna tasub sattuda ka mõnel õhtul ning soovitan ühe omamoodi kogemuse saamiseks külastada Smith Street 54 asuvat restorani Qing no. 1 Steamboat. Inglise keelt räägitakse seal väga lühikeste lausetega, aga 18 dollari eest saab süüa nii palju, kui jaksad. Konks on selles, et sinu ette lauale pannakse keema supp, mille sees pead ise toorest toitu valmistama. Kohalik kogemus missugune.

Õhtul tasub edasi liikuda jällegi ainult kiviviske kaugusele Ang Sian Roadile, kus ootavad järjest kolm ka-tuseterrassi (hoogsamast konservatiiv- Dr

eam

stim

e.co

m A

genc

y

37

LIIVAKIVIST IME

semaks Screening Room, Ying Yangi baar Club Hotelis, Scarlet Hotel), mil-lel saab mõnusat õhku ning Singapuri kõrgehitiste vaadet nautida.

Mõneks teiseks õhtupoolikuks tasub minna Little Indiasse ja Arab Streetile. Esimene on siis Singapuri hindude kvartal, kus pakutakse banaanilehelt head India toitu ning saab lihtsalt rin-gi jalutada.

Kui ostlemispisik väga suur, sea sammud Mustafa keskuse poole, mille seitsmel korrusel saad ööpäev läbi osta kõike, mida hing ihkab.

Arab Street sealsamas läheduses kujutab mõnusat vaheldust Singapuri paljudele kõrghoonetele ja uusaren-dustele – saab lõõgastuda ning mõnd jooki nautida. Arab Streeti kandis asub ka Singapuri esinduslikumaid ja ajaloolisemaid mošeesid.

Päris kesklinnaks võiks lugeda ärikvartalit (CBD) ja selle läheduses olevaid jõe suuet ning kaldaid (Clarke Quay ja Robertson Quayga). CBD on täis pilvelõhkujaid, mida on omaette huvitav vaadata. Nende vahel asub ka üks teine suurem ja korralikum food-court – Lau Pa Sat. Valikut on kõvasti ja lihasööjatel soovitaks seal proovida satay’d ehk väikseid grill-li-havardaid, mida serveeritakse pähkli-kastmega.

Kindlasti tasub võtta aega, et jalu-tada jõe suudmesse ning sealt kaldaid pidi ülespoole, imetleda Singapuri “Welcome To Estoniat” ehk Merilõvi, vaadet uuele kasiino-hotelli-konve-rentsikeskusele, üht vanimat Fullertoni hotelli ja kõike seda ööelu jõekallastel.

Kõige-kõigem koloniaalarhitektuur

Suudme kanti jääb veel üks linnaosa, kus on jällegi ruumi ja madalaid, aga võimsaid maju ning mille üks hea sõber on ristinud maailma kõige vahvamaks koloniaallinnaosaks. Sealt leiab ka hin-natud Aasia tsivilisatsiooni muuseumi.

Neile, kes soovivad huvitavat (aga ka kallimat) söögielamust, soovitan

suunduda Robertson Quays asuvasse Gallery hotelli, mille teisel korrusel pakub väga maitsvat toitu väike armas Jaapani restoran Matsu. Kellel saab va-hepeal Aasia toidust kõrini, sel tasub minna Conradi hotelli restorani Socar ja tellida Caesari salatit. Tegemist on paraja näitemänguna, kuna salatit val-mistatakse sinu silme all suures umbes meetrise läbimõõduga juustukeras.

Jõe suudmealale jäävad ka parimad võimalused Singapurile ülalt alla vaata-miseks. Swissôtel Stamfordi 70. korrusel asuvad baarid-restoranid, Marina Bay Sandsi kolme torni katuste üle laiuv tae-vapark ning Singapuri vaateratas. Igal pool maksab vaade nii 20–25 dollarit (kuigi Swissotelis saab üles ka jooke või piletit ostmata) ning kõik nad annavad Singapurist hea ülevaate; vaateratas ja taevapark ehk natukene paremini, kuna nende väärt audiogiid seletab, kus pool on Malaisia ja kus sõidavad vormelid.

Sinnasamasse jõesuudmesse on Sin-gapur ehitanud tammi (Marina Barra-ge), et luua mageveereservuaar – üks nende inseneriimedest. 2012. aastal avatakse seal veel Singapuri teine bo-taanikaaed.

Enamik külastajad jõuab ühel või teisel põhjusel ka Orchard Roadile – tänavale, kus kõnnid ühest kondit-sioneeritud kaubanduskeskusest teise ning saad ostelda nagu läänemaailma suurlinnades. Orchard Roadi lähedu-ses asub ka üks Singapuri vahvamaid kohti – botaanikaaed, kus on väga mõ-nus pärastlõunal jalutada või orhidee-

Singapuri pilvelõhkujad ning nende “Welcome to Estonia” ehk Merilõvi.

Singapuri botaanikaaias on lisaks orhideedele võimalik nautida tasuta kontserte ja filme.

SINGAPURI MAAGIA

38

aeda külastada. Orchard Roadi alguses saab aga ajaloomuuseumis huvitava ülevaate riigi arengust viimase 45 aasta jooksul – enne oli Singapur muide üks mahajäänumaid riike Aasias.

Sellega on Singapuri kesklinna osale ka enam-vähem ring peale tehtud. Kui tundub, et olen liigselt rääkinud ostlemisest ja söömisest, siis mind mu esmakordsel Singapuri-külastusel vastu võtnud kohalik tuttav ütles, et nende elu ongi nii korraldatud: “Sin-gapuris me teeme kahte asja: sööme ja ostleme.” Tõe huvides tuleb öelda, et tegelikult nad ka töötavad hästi palju.

Kui kesklinnast pole aga küllalt, siis veel mõned soovitused, mida tavali-sest maad tutvustavast raamatust tihti ei leia, aga mida Singapuriga tutvudes kindlasti võiks arvesse võtta.

Avastused eri liiki seiklejaile

Geylang või kohalikus kõnes Kallang on mitte eriti turistirohke kant, kus tooni annab seaduslik prostitutsioon, aga lisaks sellele leidub seal lugematu arv erinevaid söögi- ja joogikohti ning elu koos kohalikega keeb ööpäev läbi. Soovitada võiksin Nosignboard Seafoo-di restorani, aga seiklushimulisemad valigu pigem ise – heaks indikaatoriks on rahvarohkus ja järjekorra pikkus.

Täiesti erinev muust Singapurist on Pulau Ubini saareke. Loodust palju, vä-he kaasaegset arendust, mõnusalt vaba.

Neile, kes soovivad teha reisi saare lääneossa ning näha, kuidas tehakse pea kõiki Singapuris müügil olevaid õl-lesid (ning neid odavalt maitsta), tasub minna ekskursioonile Tiger’i tehasesse.

Teadushuvilised võib aga poolel teel maha jätta Fusionopolise-nimelisse majja, kus Singapuri teadusagentuur

on kokku pannud näituse “Fusionwor-ld” (midagi sarnast meie Ahhaa-kes-kusega) kõiksugu huvitavatest tulevi-kutehnoloogiatest, mille kallal samas majas töötatakse. Kõige lahedam on minu arust ajulainete skannimisel põhinev rallimäng, milles auto liigub edasi, kui sa hästi keskendud. Kõrval-asuva torni 13. korruse taevapargist saad jälgida (tasuta) vaadet ümber-kaudsele: sadamale, ülikoolidele, kõrg-hoonetele.

Loomahuvilistel tasub võtta ette sõit Loode-Singapuri – loomaaeda, kus õhtuti pärast seitset pakutakse öösafa-rit. Kuna ekvaator on lähedal (137 km lõuna pool), läheb aasta läbi pimedaks pea samal ajal.

Singapuri on huvitav tulla nii ka-heks kui viieks päevaks. Meeles tasub alati pidada, et tegemist ei ole Aasiaga selle tavapärases mõttes – kõik on kor-ralik ja puhas, aga Singapuri päevaeel-arvega võiks mõnes teises Aasia riigis elada nädala.

Kui sagimisest ja pilvelõhkujatest kõrini, saab Arab Streetil rahulikult ja mõnusalt istuda.

Osta saab nii otse laost kui kenadest nüüdisaegsetest kaubanduskeskus-test.

SINGAPURI MAAGIA

40

ESET Smart Security 4Ülim turvalisus Internetis

Kinkige oma lähedastele pühadeks turvalisust - kaitske nende arvuteid ohtude eest

GRUUSIA SÕBRAD

Tekst SILVIA PÄRMANN, pildid SILVIA PÄRMANN, TERJE UGANDI

Vintage aardedRiias pole – erinevalt Tallinnast – vintage möö-

bel või riidepood lihtsalt trendikad sõnapaarid, retroaardeid müüakse ja ostetakse iga päev. Ehkki retroseksuaalidele on enne ostlema asumist kohus-tuslik hoopis käik Gaujasse: see väike baar on sisustatud kui 1960. aastatest pärit elutuba. Gauja lühikesest menüüst leiab lisaks jookidele ka näiteks hematogeeni ja C-vitamiini. Tērbatas iela 56.

20. Gadsimts (Miera iela 39) on pisikese korteri suurune kauplus täis sisustusaardeid 1960.–70. aastatest. Poe omanik Dite Jurcane käib neid ise Berliinis, Pariisis ja Stockholmis otsimas. Ditet ei köida kuigivõrd sama perioodi nõukogude mööbel, mille keskel ta üles kasvas, ja erandina on poes koha leidnud klassikalised tahulised veeklaasid ja pisikesed Lätis valmistatud värvilisest klaasist pitsid. Poe teise osa kaupleb vintage riiete, jalanõude ja käekottidega.

Ilusad inimesedIlusaid inimesi (eriti ilusate jalgadega ini-

mesi) on terve Riia täis, kõige kindlam koht kohata vaimukate aksessuaaride ja lahedate lätimaiste riietega ilusaid inimesi on aga Meta-Cafe www.metacafe.lv, ühes Mas-kavas iela hoovis. Kunagises kaubaladude piir-konnas jõe ääres tellistest laotud hoovimajas asuv Meta-Cafe on korraga kohvik ja raamatu-kauplus. Seinatäis raamatuid on lugemiseks – aga kui meeldima hakkab, siis kaasaostmiseks. Vahel koduks näitustele, vahel pidudele.

Kõrvalmajas asuv Dirty Deal Cafe, mis on ühtaegu baar, klubi ja kunstigalerii, pakub selleks samuti suurepäraseid võimalusi (Maska-vas iela, www.dirtydeal.lv)

Silvia Pärmann annab

kümme põhjust sõita

Riiga ka siis, kui vanalinn

absoluutselt ei huvita.

10 soovitust Riiast

RIIA SOOVITUSED

42

RIIA SOOVITUSED

Elina Dobele kingadMõni paar Läti arhitekti Elina Dobele algselt hobina loodud kin-

gi-saapaid on nii ilusad, et paneks need pigem kunstiteosena riiulile kui jalga – peab tunnistama, et tema jalatsilooming on saanud kordi tuntumaks kui arhitektuurialased saavutused www.zofa.lv. Suurim valik Dobele kingi on vintage’it ning Läti noorte disainerite loomingut müüvas kaupluses Babette (Baznīcas iela 37).

Teine koht, kust mõne paari Dobele kingi leida võib, on – üsna oota-matu, tuleb tunnistada – raamatukauplus Lukabuka (11.Novembra krastmala 35;www.lukabuka.lv). Paarikümneruudune kauplus müüb en-nekõike disaini- ja arhitektuuriraamatuid, aga ka valitud disainesemeid.

Zuzanna (Marijas iela 13) kaup-leb Euroopa kirbuturgudelt leitud as-jadega puhvetkappidest karahvinide ja nugade-kahvliteni.

Perle (Tērbatas iela 65) on ko-dune kohvik-kauplus. “Urban,” võtab omanik Edijs Vucens ühe sõnaga kok-ku 1970.–90. aastatest pärit telekad, kollase rattakiivri, plastmassmööbli, riided, kingad. See sundimatu meele-oluga koht sündis mullu augustis, kui ekstreemspordi kauplusest koondatud ja mõned kuud töötu abirahast elanud Edijs ei leidnud koos oma tüdruksõb-raga paremat lahendust, kui endale ise töökoht luua.

Juudi getoRiia on ainus linn Euroopas, mille Teise maailmasõja aegne juudi geto on püsinud arhitektuu-

riliselt puutumatuna. Väiksed luitunud majad, lagunenud munakivisillutis, vaiksed hoovid Mas-kavase tänava piirkonnas, mis enne sõda oli koduks vene kaupmeestele ja vaestele juudi perekon-dadele – ja mille tänastest elanikest paljud koha süngest ajaloost midagi ei tea. Kõhedust tekitav väike kvartal, kuhu juudid Teise maailmasõja ajal sunniti (kokku umbes 90 000 inimest ka tapeti seal), on samas oma ajalooga ka üks huvitavamaid nurgataguseid Riias, kus sügispäeval kolada.

Kelle jaoks see siiski liig on, saab geto ajalooga tutvuda septembri lõpus avatud muuseumis ge-tost pisut kesklinna pool, turu lähedal Maskavase 14a (sissepääs Krasta tänavalt).

43

Redised

Riia keskturgBalti riikide suurimale toiduturule ei anna väärikust ja mastaapi ainult lõpu-

tud müügiletid, vaid ka juugendlikud, art deco ja uusklassitsistlikud hooned. Turu viis tunnelikujulist paviljoni on saanud üheks linna sümboliks. Kunagi-sed Saksa okupatsioonivägede tsepeliiniangaarid koliti pärast Esimest maa-ilmasõda nende praegusesse asukohta ja võeti kasutusele siseturuna. Värske toidukraami müüjad voorivad kohale üle Läti ja ka palju kaugemalt.

Turg on avatud teisipäevast laupäevani kella 7–18 ja pühapäevast esmaspäe-vani kella 7–17 (Nēģu iela 7).

Riia kõige paremini disainitud toidu leiab möödunud sügisel uksed avanud luksusliku Gallery Park Hoteli restoranist Renommé (Kr. Valdemara 7, www.galleryparkhotel.lv) Peakokk Sergei Kirijenko tumedad silmad pil-luvad rohkem sädemeid kui üleni kullast ja kar-

rast restoran ise. Talle meeldib toiduga mängida ja talle makstakse metsikult hästi selle eest, et saadab külalistele tervituseks “mullase” redise.

Rediseid saab ta vanaemalt, “mulla” jaoks hakib ta mustad oliivid imepeeneks. Või saa-bub lauda tillukeses savist lillepotis ja on pei-

dus oliividest “mulla” all, mille seest tärkavad pisikesed tüümianilehekesed. Kirijenko on Läti parim chef ja ta teab seda. “Kui mul oleks endal aega väljas söömas käia, sõidaksin Tal-linna,” tunnustab ta lahkelt Eesti peakokkade loomingut.

Teatraalne Caesari salatRiia restoranid ja kohvikud võivad ju kõik erinevad

välja näha, aga kui avada menüü, on déjà vu hetk käes: Caesari salat. See on mitte üleliia pika menüü kohustuslik osa igal pool. Aga kui salatit tõesti sööma peab, siis juba erilises atmosfääris.

Teatraalse interjööriga Teatra bara restorani (Jaunā Rīgas teātra hoovis, Lāčplēša 25, www.teatrabars.lv) terrassilt avaneb pigem filmilik vaade tööstuslikus meeleolus sisehoovile. Salat stseeni tegemiseks põhjust ei anna – see on tõesti hea.

RIIA SOOVITUSED

44

Miljonid unistavad oma esimesest filmist.

Aitab unistamisest.

Canon EOS HD videopalju enamat kui üks kaader

Kuidas Riiga minna ja kus ollaEhkki Riia on üks väheseid linnu maailmas, kuhu Tallinnast pääseb otselennuga, pole paraku sinna lendamisel jällegi rahaliselt ega ka ajaliselt sügavat mõtet. Kõige mugavam on Riiga sõita Hansabussi Businessline’iga, tööpäevadel on mõlemas suunas kolm väljumist ja pilet ülimugavas äriklassis maksab 450 krooni. Kõige odavam on Rii-ga sõita odavbussifirmaga Simple Express, päevas on kolm väljumist ja pilet maksab 165 krooni.

Eestlased tunnevad ennast kõige kodusemalt sel aastal avatud Tallinki hotellis (hotels.tallink.com), mille ees Businessline’i buss ka väga mugavalt peatub.

Riia kõige elegantsem hotell on kahtlemata Small Luxury Hotels of the World ketti kuuluv butiikhotell Bergs (www.hotelbergs.lv). Bergsi restoran ilmub alatihti välja erinevates Euroopa edetabelites, mahtudes enamasti esikahekümnesse. Kui kullatud nahktapeedid, lühtrid ja kallid kangad on teie maitse ja te ei tea päris täpselt, mida rahaga peale haka-ta, siis on Gallery Park Hotel parim valik (www.galleryparkhotel.lv).

Suve lõhnKõrvetava päikese käes sulava tõrvapapi mõrk aroom … selleks

nii üdini suviseks hetkeks ei pea kannatlikult pea terve aasta ootama, paarsada kilomeetrit lõuna poole on suve lõhn kogu aeg õhus. Nii lõhnavad (disain)tõrvaseebid Garage Gallery’s (Elizabetas iela 83/85). Läbi kahe korruse kulgeva endises garaažis asuva Garage’i esimene korrus müüb Läti disainerite – peamiselt Laima Kangure ja Frančeska Kirke – loomingut. Teine korrus, täpsemalt seal asuv koh-vik, lõhnab aga veel mõnusamalt värske tee ja kohvi järele.

Kõikide uute reiside algus

Kogu maailmas on kokku vaid mõnisada ainult kaartidele ja reisiraa-matutele spetsialiseerunud kauplust – Jana Seta aadressil Elizabetes iela 83/85 on üks neist. Ükskõik mis riiki järgmiseks sihid, reisijuhi või kaardi selle kohta saab Jāņa Sētast kindlas-ti. Kauplus on avatud esmaspäevast reedeni kella 10–18 ja laupäeviti kella 10–17. www.karsuveikals.lv

Vaated Läti Teaduste Akadeemia tornist

Juba torn ise on vaatamisväärsus omaette: 17-korruseline 108 meetri kõrgune labürintlik hoone turu taga, mis ehitati aastatel 1953–1956 “kingitusena nõukogude töölistelt ja talupoegadelt”. Selle 15 esimest korrust võtavad enda alla kabinetid – nii kõrgele saab ka liftiga. Kaks viimast korrust, mis vaateplatvormist katu-sel (see on 65 meetri kõrgusel) siis veel lahutavad, tuleb mööda treppe ronida. Fuajees istub ajastutruu valvuritädi, kes liftisõidu eest kaks latti kasseerib. Akademijas laukums 1, www.lza.lv.

RIIA SOOVITUSED

46

TAIMAA ÕPPEREIS

Koolivaheaegadele langev periood on reisikorraldajatele olnud ala-ti oluline ajavahemik, kus nõud-

lust jätkub nii lähi- kui kaugsihtkohta-de järele. Sageli on enamik reise juba enne vaheaja algust välja müüdud ja kes jätab otsustamise viimasele minuti-le, peab leppima parasjagu pakutavaga. Seetõttu on mõttekam pikemalt plaani-da, et saaks ka ise reisi sihtkoha ja sisu osas kaasa rääkida.

Millist reisi siis ikkagi eelistada? Kas valida mõni tšarter-sihtkoht, kuhu saab otselennuga ja nautida lihtsalt päikest ning veerõõme, sekka ka mõni koha-likku elu-olu tutvustav ekskursioon? Või siis minna sellisele reisile, kus põhirõhk on uute kultuuride ja tavade tundmaõppimisel ning rannapuhkus,

kui üldse, muutub teisejärguliseks? Variante on mitmeid ja üks ei ole kind-lasti parem ega halvem – kõik sõltub nii lapsest, perekonna enda eelistustest ning loomulikult ka võimalustest.

Reis õpetabMeie valisime viimati veidi “raske-

ma” reisi, proovides ühendada meeldi-va kasulikuga. Kuna poiss käib hetkel neljandas klassis, kus käsitletakse ühiskonnaõpetuse põhialuseid (eri-nevad rahvused, religioonid, kombed ja tavad, kuidas inimesed eri paigus elavad – eluasemed, toit, riietus ja ehtimine jms) ning loodusõpetuses on just alustatud maailma tundmaõppi-mist (päikesesüsteem, mandrid, maail-majaod, ookeanid jm), siis langes valik

Veerandi lõpp, viimased

pingutused, puhkuse-eelne

ootusärevus – palju on kohustusi

ja emotsioone, millega lapsed

toime tulema peavad. Samal

ajal murravad lapsevanemad

pead, kas jätta lapsed vaheajaks

koju, viia vanavanemate juurde

või minna üheskoos reisile.

Viimasel teemal mõtisklebki Inga

Plado reisibüroost Fix Ideed.

Tekst ja pildid INGA PLADO

Kuidas reisida koolivaheajal?

Parvekoolitus. Õpime vanematelt inimestelt bambusaluse juhtimist.

48

TAIMAA ÕPPEREIS

Põhja-Tai ringreisi kasuks.Vahetult enne minekut tuli klassi-

juhatajaga jutuks, kuivõrd raske on tänapäeva noortel mõista, et maailmas on palju kohti, kus elatakse väga primi-tiivsetes tingimustes – kus elektrit saab vaid mõned tunnid päevas ja ka tele-viisorit pole igas majapidamises, rääki-mata pesumasinast, isiklikust arvutist ja arvutimängudest, ning kus tuleb küm-neid kilomeetreid päevas jalgrattaga sõita, et jõuda lähimasse külakooli.

Iga pole takistusEnne reisi tekkis küll kahtlus, kas ti-

he programm on kümneaastasele ikka jõukohane, kuid etteruttavalt võib kin-nitada, et lapsed saavad uute jõuliste emotsioonide ja muljetega väga hästi hakkama ning esimene tõrge tekkis alles siis, kui reisi lõpu poole sai mate-maatika vihik kohvrist välja võetud.

Reis algas Bangkokist, kus sisseju-hatuseks tegime kohe kultuuripäeva, külastades kuningapaleed ja lamavat Buddhat. Seejärel läksime paatidega kanalitele sõitma. Bangkokis on keeru-line ja põhjalik kanalite süsteem, mida kasutatakse tänaseni, kanalite ääres elatakse, kaubeldakse ja neil sõidetakse paatidega. Juba esimesel päeval nägime nii ilusaid uhkeid maju kui ka linna vaesemale kihile kuuluvaid osmikuid.

Kontrastid olid suured ja mõtlemisainet jagus nii täiskasvanutele kui ka lastele.

Vahetult enne reisi tuli loodusõpe-tuse tunniks teha katse veepudeli ja soolaga, kus soola hulka veepudelis suurendades saab teada, mis vahe on jõgede, merede ja ookeanide soolasusel. Enne Bangkokist lahkumist oli meil suurepärane võimalus teha peatus soo-laväljade ääres ja näha, kuidas tegelikult sool meie toidulauale jõuab ja milliseid eri sorte sealkandis pakutakse.

See oli tore jätk päev enne lennuki-le istumist tehtud katsele, näha soola tootmist reaalses elus ja hiljem ookeanis ujudes saada aru, et tegelikkuses on ookeanivesi veelgi palju-palju soolasem kui kodus tehtud katse tulemus.

Pärast soolaväljade külastust läksime väikeste paatidega “Bangkoki Veneet-sia” ujuvaid aedu külastama. Jõel ja kanalitel liiguvad lookas täis paatides kaupmehed ja pakuvad nii puu- kui ka juurvilju, suveniire ja muud kaupa. Sõites oma paadiga läbi kaupleva sum-ma, saime aimu sellest, kuidas sealkan-dis varasematel aegadel elati.

Suund džunglisseBangkokist lendasime edasi Chiang-

Mai’sse, mille reisiportaal Lonely Pla-net kuulutas 2010. aasta kümne tren-dikama linnapuhkuse sihtkoha hulka.

Kuid meie eesmärgiks ei olnud mitte tujuküllast linnapuhkust veeta, vaid minna edasi põhja tutvuma džungliga kaetud mäestikes elavate hõimudega.

Ühtekokku elab seal kuus erinevat mägihõimu, kes on sisse rännanud Birmast, Tiibetist ja Hiinast. Nad elavad veel tänagi oma traditsioonide ja tavade kohaselt. Just see osa reisist oligi meie valiku aluseks – tutvustada lapsele eri kultuuride ja tavade esin-dajaid nende igapäevases keskkonnas

Tavaline elu – kohalik neiu hambaid pesemas.

Kaubatänav Bangkoki Veneetsias.

49

LASTEGA PRAHASKALAHARI AVARUSED

ning näidata seda, mida jääb maail-mas aina vähemaks.

Meie külastasime kareni hõimu-rahvast, kelle asundused asuvad mäe-jalamitel ja nende bambusest majad toetuvad postidele. Majade all elavad koduloomad – sead, kanad ja härjad. See hõim, nagu ka kõik teised, tegeleb põllumajandusega, aga ka jahiga – jahti peetakse vibude ja odadega.

Kareni naised on osavad õmblejad ja riiete värvijad. Nad kannavad pluuse ja saronge, mis on kinnitatud värviliste paeltega. Karenid on meeldivad, rahu-likud ja koostööaltid inimesed, kelle suurim austus kuulub nende esivane-matele ja vanematele inimestele üldse.

Öö külasÖöbisime külarahva juures nende

tingimustele vastavalt. Õhtuks olid ko-halikud lapsed ette valmistanud toreda laulu- ja tantsuprogrammi, kus iga et-teaste jutustas loo nende uskumustest ja traditsioonidest.

Tore oli lapse suust kuulda, et te-gelikult on nende (hõimurahva) elu päris huvitav, vaat kui palju asju nad oma kätega valmistada saavad ja milleks arvuti, õues on ju nii huvitav! Seda enam, et paari tunni pärast oli algamas elevandiga sõit, millest kuju-nes üks reisi kõrghetki. Enne “tsivi-lisatsiooni juurde tagasipöördumist”

külastasime ka pikakaelaliste hõimu, keda elab Tais vaid mõnikümmend perekonda. Nende sissetulekuallika-teks ongi käsitöö ja turism.

Chiang-Mais nägime ka koolivor-mis lapsi, kes sõitsid kahe-kolmekesi rolleril kindlakäeliselt meie jaoks kaootilises liikluses. Huvitav oli jälgi-da ka erinevaid koolimaju ja spordi-väljakuid ning uurida giidi käest lisa nende riikliku ja erahariduse kohta, rääkida tavaliselt pereelust.

Lisaks külastasime nii siidi-, vihma-varju- ja vaibatehast kui ka kalliski-vide töötlemise paika. Ühelt poolt oli väga hariv näha, kuidas üks või teine

toode valmib, teisalt hämmastasid töötingimused. Kuidas on võimalik kõval pinnasel rätsepaistes teha hom-mikust õhtuni ühte ja sama liigutust ja nii aastast aastasse?

Samas on tehasetöö kohaliku kesk-klassi seas väga hinnatud. Lastele oli piisavalt mõtlemisainet, et kui koolis ikka õppida ei viitsi, siis on alati või-malus tehasesse tööle asuda. Reisi lõ-petas kosutav rannapuhkus Cha-Am’is, mida on meil kõigil enne jahedasse ja pilves kodumaale naasmist vaja.

Maailmapilt avardusKõrvalt oli huvitav jälgida, kuidas

lapse maailmapilt muutus tundidega ja kuivõrd lihtsalt ning sujuvalt läks kohalikku kultuuri sisseelamine. Kui esmane reaktsioon tänavakaubanduse-le oli pigem negatiivne, siis juba paari päeva pärast oli just tema see, kes soo-vis kõikide kaupmeestega asju ajada, ja võiks öelda, et tulemus hämmastas mindki. Kui algul tundusid talle hõi-murahva elamistingimused vägagi võõristavad, siis juba mõne minuti pä-rast leidis ta sealt paljugi positiivset.

Parimaid elamusi pakub lastele siis-ki see, milles saab ise kaasa lüüa, olgu selleks siis kookospähkli sisu väljapu-hastamine, elevandiga sõit, bambus-parve juhtimine või matkal koos ko-haliku külavanemaga läbi vihmametsa raja tegemine.

Kookose sisu eemaldamine.

Chiang-Mai külaelu.

TAIMAA ÕPPEREIS

50

Maailmas ei ole enam pä-ris puutumatut loodust. Pea kõikjale on inimene astunud

või vähemasti muul moel oma jälgi jätnud – saastanud, võtnud midagi ära või pannud juurde. Võib-olla vaid vä-ga kõrgel mäe otsas, väga sügaval me-re põhjas ja mõne eriti suure liustiku praos leiab inimtegevusest häirimata jäänud koha.

Olles aga pisut vähem range ning vaadates ilmas ringi eesmärgiga leida metsikut loodust, mida inimene olu-liselt muutnud ei ole, üht-teist siiski leiab: Põhja-Ameerikas Alaskal ja Kanadas, Aafrikas ja Lõuna-Ameeri-ka džunglites. Mis aga üpris kindel, Euroopast me esimese asjana puutu-

matut loodust leida ei looda. Ja kuigi tõepoolest, meie kodumandril on inimestest puutumatu loodus ilmselt haruldasim loodusväärtus, leidub Yellowstone'iga võrdväärseid põlisloo-dusalasid ka Euroopas.

Protsent EuroopastMullu koostati Euroopa Parlamendis

Euroopa põlislooduse seisundit ja selle kaitse vajadusi käsitlev raport, mille järgi on tsivilisatsioonist jäänud täieli-kult puutumata ainult 1% Euroopa ter-ritooriumist. Kogu maailmas, seejuures ka Euroopas, tekib looduskaitsealasid pidevalt juurde ning sellest tulenevalt kasvab ka kaitsealune territoorium.

Tänaseks on Euroopa Liidu kogu-

pindalast umbes 12% kaitse all ja lähi-aastatel planeeritakse seda suurendada 16 protsendini (Eesti 18% on siinkohal üsnagi eesrindlik). Samas võib aga Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) andmetele tuginedes üpris julgesti väita, et metsiku looduse alasid jääb pidevalt vähemaks. See on tingi-tud paljudes riikides kaitsealadel leidu-va puutumatu looduse aktiivsest üm-berkujundamisest. Majandusmetsade omanike huvides tuleb ka kaitsealadel kahjurite leviku piiramiseks raieid teha, kaitsealuseid mäenõlvu arendatakse suusakuurortideks ning looduslikus seisundis märgalasid mõjutab naab-russe põllumajanduse või metsanduse arendamiseks tehtud kuivendus.

Metsik, metsik EuroopaMullu Eestimaa Looduse Fondilt aasta noore looduskaitsja aunimetuse saanud

Murel Merivee selgitab, mis on päriselt puutumatu loodus ja kust sellist leida.

Euroopas kuulub selliste võrgustikku PAN Parksi vaid üksteist kaitseala, üks neist

muide Eestis.

Tekst MUREL MERIVEE Pildid MUREL MERIVEE, AIVAR RUUKEL

EUROOPA LOODUSES

EESTI

RUMEENIA

VENEMAA

GRUUSIA

SOOME

ROOTSI

PORTUGAL

ITAALIABULGAARIA

SoomaaSoomaa

FulufjälletSaaristomere

Peneda-GerêsRila

Majella

Kesk-Balkani

Bordžomi- Haragauli

Retezat

Oulanka

Paanajärvi

FulufjälletSaaristomere

Peneda-GerêsRila

Majella

Kesk-Balkani

Bordžomi- Haragauli

Retezat

Oulanka

Paanajärvi

52

KALAHARI AVARUSED

Kus siis on see 1% tsivilisatsioonist puutumatut loodust, millest raport rääkis? Esiteks tuleb öelda, et selline hinnang on ikkagi täiesti oletuslik ja sõltub väga palju põlislooduse defi-neerimisest. Üldiselt käsitletakse põ-lisloodusena suurt looduse meelevalda jäetud ala. Arvestades aga Euroopa nii looduslike elupaikade kui ka kultuuri-liste eripärade mitmekesisust, on kaarti üpris keeruline koostada.

Lääne-Euroopa “klanitud” maastikes on väga metsik ka paari tuhande hektari suurune kasutusest välja jäetud polder, samas kui Skandinaavia maades on põ-lisloodusel mitmekümne tuhande hek-tarilised mõõtmed ning eeltingimuseks elupaikade looduslikkus. Seega võib Eu-roopas mõiste wilderness tähendada nii Jurassic Park'i laadset inimese loodud kooslust, mis pärast tõsiseid taastamisi ja liikide taasasustamisi on “rahule jäetud”, kui ka ligi saja tuhande hektari suuruseid ja tõesti, peaaegu puutuma-tuid, looduslikke alasid.

Just viimastel on Euroopa looduspä-randi mõistes väga suur tähtsus. Kuigi

enamasti pole põlisloodusalad kuigi liigirikkad, ei saaks neis olemasolevad või elunevad liigid sellised, mis kusagil mujal hakkama ei saaks ja kellel on just vaja suuri ja inimtegevusest puu-tumatuid alasid.

Osa kultuuripärandistVähe sellest, et metsiku looduse

alad on olulised Euroopa looduse mit-mekesisuse kaitsel, need on ka väga oluline osa meie kultuuripärandist. Tänaseks võib seda küll pidada peagu unustatud osaks, sest Vana Maailma tsiviliseerituse tõttu kujutavad vähesed ette aega, mil loodus inimese üle do-mineeris. Vähestel allesjäänud aladel on aga võimalik looduse suursugusust ja võimsust ka täna kogeda, ja kusjuu-res järjest enamad soovivad seda.

Tuleme nüüd aga tagasi selle juurde, kus Euroopas põlisloodust leida võib. Kindlasti on Euroopa kontinendi kõige metsikumad alad ikka ja jälle põhjas, taiga- ja tundramaastikel. Madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsioo-niperiood ja igikelts on tsivilisatsiooni

neilt aladelt eemal hoidnud ning loodus on peaaegu omasoodu areneda saanud.

Peaaegu sellepärast, et tegelikult neid alasid päris inimtegevusest puutumatuteks lugeda ei saa – neil kasvatatakse sageli üsna intensiivselt põhjapõtru ning peetakse jahti. Nii võib leida sealt muidu igati looduslik-ke metsi, kus kaelustatud põhjapõdrad on söönud ära viimsegi samblatuti ning jahipidamise tulemusena on ter-ve Skandinaavia poolsaare peale kordi vähem hunte kui näiteks Eestis. Seega kui soovime leida inimese poolt mak-simaalselt puutumata põlisloodust, tuleb otsida veel hoolikamalt.

KroonijuveelidEuroopas tegutseb alates 1999. aas-

tast ühendus PAN Parks (Protected Area Network of Parks), mille eesmär-giks on kaitsta Euroopa põlisloodust. Ühendus liidab metsiku looduse kaitsealade võrgustikku, mille liikmed on keerulises hindamisprotsessis tões-

EUROOPA LOODUSES

EESTI

RUMEENIA

VENEMAA

GRUUSIA

SOOME

ROOTSI

PORTUGAL

ITAALIABULGAARIA

SoomaaSoomaa

FulufjälletSaaristomere

Peneda-GerêsRila

Majella

Kesk-Balkani

Bordžomi- Haragauli

Retezat

Oulanka

Paanajärvi

FulufjälletSaaristomere

Peneda-GerêsRila

Majella

Kesk-Balkani

Bordžomi- Haragauli

Retezat

Oulanka

Paanajärvi

53

tanud, et tegu on tõesti parimate Eu-roopa põlisloodusaladega. Kõik võr-gustikku kuuluvad alad peavad olema looduslikud elupaigad ning vähemalt 20 000 hektari suurused (nt Muhu saare pindala) ning sellest vähemalt pool peab olema päris puutumatu loodusega.

See tähendab, et kui kaitsealal esi-neb erinevaid väärtusi ning mõningate jaoks neist on vajalik ka inimese sek-kumine (niitmine või karjatamine) siis on ka see muidugi lubatud, kuid vähe-malt 10 000 hektari suurusel tuumalal peab loodus täielikult ise hakkama saama ja ainuke asi, mis seal lubatud on, on ala külastamine.

Tänaseks kuulub PAN Parksi võr-gustikku 11 kaitseala üheksas riigis ning nii haarab võrgustik enda alla ju-ba väga erinevaid ökosüsteeme Euroo-pa erinevatest piirkondadest. Soomest kuuluvad võrgustikku Saaristomere ja Oulanka, Rootsist Fulufjället, Itaaliast Majella, Portugalist Peneda-Gerês,

Bulgaariast Kesk-Balkani ja Rila, Ru-meeniast Retezat, Gruusiast Bordžo-mi-Haragauli ning Karjalast Paanajär-vi ja Eestist Soomaa rahvuspark.

Ainulaadne SoomaaSoomaa on võrgustiku ainuke

mageveekaitseala. Siinne teada-tun-tud “viies aastaaeg”, lammimetsad ja suured soomassiivid on kõik Euroopa looduspärandis üpriski unikaalsed ja inimmõjudest puutumatutena väga esinduslikud. Pea kõik Soomaad läbi-vad jõed (Navesti, Halliste, Raudna, Lemmjõgi) voolavad looduslikes sän-gides ja ka Tõramaa jõgi on vaid lühi-kesel lõigul kanalisse surutud.

Kuresoo raba oma 11 530 hektariga on Euroopa Liidus suurim looduslikus seisundis raba. Soomaa rahvuspargi Riisa üleujutusala võib erakordsetel aastatel ulatada peaaegu 20 000 hekta-rini (võrdluseks on Võrtsjärv keskmise veeseisu korral 27 000 hektarit). PAN Pargi tuumalaks on Soomaal Kuresoo

EUROOPA LOODUSES

5454

Kuidas ootamatud reisiplaanimuutused valutult üle elada?

Iga reisija õudusunenäoks on avastada enne planeeritud puhkusereisi, et lend on edasi lükatud või hoopis tühistatud. Mõte mõnusast puhkusest asendub murega – mis saab edasi? Veel hullem, kui selle lennu õigeaegsest väljumisest sõltub järgmisest sihtkohast jätkulennule jõudmine. See võib tähendada suurt kulu, kui peab pileteid ümber vahetama või täiesti uued ostma.

Olukorrast tuleb muretumalt välja, kui on ostetud Seesami reisitõrke lisakindlustus. Lisakaitse aitab siis, kui muutunud lennuplaani tõttu tuleb teha täiendavaidkulutusi piletitele või majutusele. Kui aga reis katkeb esimese 24 tunni jooksulselle alustamisest ning tuleb koju tagasi pöörduda, hüvitatakse kasutamatajäänud reisi maksumus.

Täpsemat infot küsiSeesami müügiesindajalt või edasimüüjatelt.

www.seesam.ee Tutv

u ki

ndlu

stus

tingi

mus

tega

aad

ress

il w

ww

.see

sam

.ee,

vaja

duse

l kon

sulte

eri k

indl

ustu

sspe

tsia

listig

a.

Seesami reisitõrke lisakindlustusega

Soomaa ettevõtjad, kes on võrgustikuga liitunud:• Energia talu on kuulus oma ökoteede poolest, kuid

lisaks imemaitsvatele teedele pakuvad nad ka majutust ning lõõgastus- ja tervisepakette.

• Junsi puhkekeskus korraldab Soomaad ja lähiümbrust tutvustavaid matku ja muid aktiivseid tegevusi.

• Klaara-Manni puhkemaja Tori lähedal pakub hubast majutust ja korraldab koostöös naabruses tegutsevate ettevõtetega “Põrgu värki”.

• Põnka puhketalu pakub majutust ja loodusretki.• Riisa Rantso on ainuke päris Soomaa rahvuspargi sees

asuv majutusettevõte• Soomaa.com pakub erinevaid matku ja muid aktiivseid

tegevusi – koprasafari, räätsamatk, kanuuretked on vaid tuntumad sellest loetelust.

• Vanaõue puhkekeskus Navesti jõe ääres pakub lisaks majutusele seminariteenust, toitlustust, aktiivseid tege-vusi looduses (sh ka matku Soomaal).

www.soomaa.ee, www.panparks.org

raba, aga tegelikult on rahvuspargis puutumatut loodust hoopis enam, umbes 60% ligi 40 000 hektari suuru-sest kogupindalast.

Külastamine on lubatud

Neil valitud aladel on Euroopa põlis-looduse kaitse prioriteediks, kuid nagu öeldud, on põlislooduse tuumaladel ai-nukeseks lubatud tegevuseks ala külas-tamine. See tähendab, et kaitseala on külastajatele avatud, kuid seda moel, mis tagab loodusväärtuste säilimise.

PAN Parksi loojateks olid Maailma Looduse Fond ning Hollandi turismi-ettevõte Molecanten, mis annab aimu võrgustikku iseloomustavast loodus-kaitse ja turismi koostööst. Nagu mai-nitud, on PAN Parks välja töötanud põhjaliku süsteemi, kuidas hinnata kaitsealade looduse põlisust, ala kaits-mise korraldust, koostööd kogukonnas ja palju muud praktilist looduskaitset puudutavat.

Eriliseks teeb aga võrgustiku see, et hindamises osalevad ka piirkonna ettevõtjad, kes võtavad vabatahtliku kohustuse kaitsealaga koostööd teha

ning piirkonda looduskaitse ja säästva turismi vaimus arendada. See loob eel-dused, et turistid neid alasid “surnuks ei armastataks”, ettevõtjad saavad oma teenustele kaitsealade toe ja tunnustu-se ning külastajad ka tõesti põlisloodu-se, mitte massiturismi elamuse.

Surnuks armastamise eest kaitseb loodust lisaks looduskaitsereeglitele, külastuse korraldusele ning pühendu-nud ettevõtjatele ka loodus ise. See, et kaitsealad on suured ja põlisloodust on hoopis rohkem, kui külastajal näha võimalik, annab inimkartlikele liiki-dele piisavalt pelgupaiku ja võimaldab loodusel külastuskoormusega toime tulla.

Seitse pöialpoissiPAN Parksiga liitus Soomaa 2009.

aasta lõpus, samal ajal liitus võrgus-tikuga ka seitse kohalikku ettevõtet. Nagu sertifitseeritud rahvuspark kannavad ka kõik liitunud ettevõtjad PAN Parksi logo, tõestades, et nad on võtnud vabatahtlikke kohustusi ala pa-remaks kaitsmiseks, soovides pakkuda oma külastajatele ehedat põlislooduse elamust.

EUROOPA LOODUSES

5656

Aclima Warmwool pesu on 100% meriino villast. Pesu on soe, pehme ning hoiab sooja ka niiske ja märjana, sest villakiud sisaldavad 80% õhku.Sobib sooja hoidmiseks keskmise ja vahelduva aktiivsusega tegevustel. On ideaalne pesu pikkadel eks-peditsioonidel ja reisidel, kuna ei hakka ebameeldi-valt lõhnama. Ola Skinnar-mo kasutas Aclima pesu oma ekspeditsioonidel Põhja- ja Lõunapoolu-sele, Gröönimaale ning Teravmägedele.

annna,a,hkuku.

mmisisse e jajajategegevevevusussstetetel....

kkakkakadeddell l ekekekkss-sseeeisisisisidddelelel, ,

bbbaamaamameeeeldlddi-ii--OlOlOlaaa a a SkSkS innnananaar-r

AAclclclc imimimimi a a pepeesu ddititi sisisisioooooooonnidedeell

Lõõõunununnnapappoooolululuuuuuu--, , GrGrööööönininiiimmmamam aale

ninininngggg T Tereravaavmmämämäm gegededeeleleele.

TALVEL METSA

Mida üldse kätkeb endas üks talvine matk räätsadel või suuskadel? Miks valida üks

või teine, kumba eelistada? Kuhu suu-saninad ja räätsasammud seada?

Matkasuuskadega väljasõidule mi-nekuks on kõige kriitilisem eeldus lume olemasolu, räätsadega saate edu-kalt matkata ka ilma lumeta. Mis need räätsad õigupoolest on? Tegemist on matkasaabaste külge kinnituvate ker-gete alustega, mille saapatallast nii neli korda suurem kandepind võimaldab hõlpsalt liikuda nii koheval lumel kui ka jalge alt kaduval rabamaastikul.

Tuhanded aastad tootearendust

Räätsasid on pehmete maastike lä-bimiseks kasutatud tuhandeid aastaid, need tegid soos jõhvikate korjamise kergeks ja võimaldasid läbida ka neid maastikke, mida niisama lihtsalt pol-nud võimalik ületada. Kui vanasti olid räätsad kohmakad puidust nikerdised, siis tänapäevased on kerged, mugavad ega eelda kasutajalt mingeid eeltead-misi. Räätsamatk sobib eranditult kõikidele, kes saavad hakkama tavalise

rahuliku kõnniga. Paksu lumega on kõndida küll raskem, igale matkasellile on aga seegi füüsiliselt võimetekohane.

Räätsailm ja suusailmMatkasuusad on märkimisväärselt

kiiremad kui räätsad. Kui meenutan veebruarikuud Haanja kõrgustikul, siis läbisime päevas mängeldes ca 40 kilo-meetrit. Seda suuresti tänu krõbedale külmunud koorikule, mis oli tekkinud paar päeva enne matka algust. Kui sel-le kooriku asemel oleks olnud kohev lumi, siis oleks meie matkatempo ol-nud rohkem kui kaks korda aeglasem.

Matkasuuskade eelis räätsade ees tulebki kõige paremini välja tugeva lumekooriku või vana tiheda lumega. Samas, kui peaksite sattuma suuskadega tihedasse metsa, siis veendute üsna pea, kui ebamugav on paremale-vasakule manööverdada. Sellisel juhul oleks ilm-selgelt parem räätsadega liikuda. Ideaal-ne oleks muidugi, kui saaks matkasuus-kadega välja minnes räätsad seljakotti visata ning vajadusel jalavarje vahetada.

Kui mõelda, kuhu talvel suusaninad seada või räätsadega matkale minna, siis piire seab vaid teie fantaasia.

Räätsade ja matkasuuskadega

talvist Eestimaad avastama

Uskuge või mitte, aga oma viimaste aastate meeldejäävaima matka tegi Assar Jõepera

matkasuuskadel ja heade sõpradega pakasest krõbiseva Lõuna-Eesti kuppelmaastikel.

Neid -17 kuni -22 kraadi juures kogetud emotsioone proovib ta siin jagada.

Tekst ja pildid ASSAR JÕEPERA

59

Räätsamatkaga saavad eranditult kõik inimesed hakkama, matkasuus-kade valikut soovitaks pigem neile, kes suusatamisest ikka midagi teavad.

Räätsadega on väga mõnus külas-tada Eestimaa soid ja rabasid, seda nii hilissügisel, talvel kui varakevadel. Suuskadega julgen soovitada pikemaid ja kogenud giidi või tuttava matkasõb-ra olemasolul koguni mitmepäevaseid matku. Suuskadega sobib minna ra-basse, Ida-Virumaa põlislaante vahele, külastada üle jäätunud mere väikesi laide ja saari, matkata Nuustaku mägi-sel maastikul jne.

Oluline on leida matkal enda jaoks sobiv kiirus, mis ei ole väga koormav ning ka mitte väga aeglane. Stabiilne liikumine väikeste pausidega (näiteks

pildistamiseks) tagab teile päevase matka jooksul hea enesetunde.

Tähtis on kindlasti ka riietus, mille peaks valima vastavalt ilmale ja liiku-mise kiirusele ning seljakotis peaks kindlasti kaasas olema mõni soojem riie, kui ilm jahedamaks muutuda võib. Seda teavet saate küllap ka mat-katarbeid rentivatelt firmadelt ning matkade juhendajatelt. Eesti matka-giidide ja -korraldajate kohta julgen öelda väga positiivseid sõnu, kuulake nende nõuandeid nii riietuse, söögi kui ka matkatempo kohta, siis peaks teil kõik kenasti laabuma.

Emotsiooni jagub värskest õhust lugu pidavale inimesele nii esimesel, teisel kui mitmendal matkal. Uskuge, pole midagi paremat kui noppida vara-

kevadise päikesega esimestelt väljasula-nud rabalaikudelt mõned talvekülmast võetud jõhvikad ja neid krõmpsutades taeva poole silmi kissitada. See kõik vajab ainult veidi ettevõtlikkust.

Mitte sport, vaid nauding

Suusatamine on võrreldes räätsamat-kaga füüsiliselt raskem, kuid tänu suu-sakeppidele on teil võimalik koormust jaotada. Esialgu võib matkasaabastega suusatamine tunduda kohmakas, kuid mõne läbitud kilomeetriga selgub, et tegelikult on see üsna meeldiv, ehk ise-gi nauditavam kui kihutamine kiiretel murdmaa võistlussuuskadel.

Rahulik liikumine matkasuuskadel väikese seljakotiga on organismile mõõdukalt koormav tegevus, mille peale saate nautida surisevaid lihaseid ning ülimaitsvat und. See, kas te selle viimase veedate hotellitoas, koduseinte vahel või lumehange püstitatud telgis magamiskotis, sõltub teie enda tahtest. Sobiva varustuse ja tahtmisega on ka viimane täiesti teostatav.

Ega muud kui suusad sõlme ja häid matkaelamusi!

TALVEL METSA

60

Air Seychelles nüüd esindatud Eestis ja müügil Sinu reisibüroos!

tel 6681 009

AirSeychelles@airlinemanagement.eu

www.airseychelles.com

Unistus.

Puhkus.

Seišellid.

* edasi-tagasi lennuhind, kohtade arv piiratud

Hind lendudele algusega Euroopast alates 11 800* kr

Hind lendudele algusega Helsingist alates 14 900* kr

KULINAARNE REIS

Nähtamatu ÕHTUSÖÖK

Viimane pilt, mida mäletan, on ebamäärast värvi ja pisut puls-tunud rohelise kampsuniga

lauanaabri tuttuued sügavmustad pee-ne valge triibuga sokid. Siis kadus kõik pilkasesse pimedusse.

Vaikus. Sekund. Teine. Kolmas.“Su käsi on vale põlve peal,” ütles

hääl sokkide kohal.“See ei ole üldse minu käsi!” kostis

sokkide kõrvalt.“Miks, jumal, miks olen ma siin?”

Aga õnneks polnud veel ühtegi veini valatud ja seda mõtet kuulsin ainult mina ise.

Pimeõhtusöök Pühajärve restoranis sai ilmselt minna ainult paremaks.

Seitse käiku Vilde peakoka Nico Lontrase (abiks Pühajärve restorani peakokk Viktor Ovtšinnikov) valmista-tud toite koos sommeljee Raivo Leesalu valitud Lõuna-Aafrika veinidega ootas ees. Teoorias peaks ühe meele “välja-lülitamine” – mida kõik lauas istuvad inimesed olid läbipaistmatuid silma-klappe ette pannes just teinud – muut-ma erksamaks maitsmis-, haistmis- ja kuulmismeele. Seega on pimeõhtusöök suurepärane mõte, kui toit on tõesti hea, aga kui ei peaks olema …

“Vasakule, vasakule ja nüüd natuke otse!” juhendas sommeljee mu kätt veiniklaasini. Et kinnisilmi joomine on söömisest tunduvalt lihtsam, sai

On valgustatud restora-ne, on hämaraid, on sel-liseid, kus kaetakse kinni sööjate silmad või tuled täiesti surnuks lüüakse. Tegu pole üksnes eks-perimendiga igavleva-tele gurmaanidele, vaid sageli on ettevõtmisel ka sotsiaalne väärtus. Silvia Pärmann ei näi-nud igatahes ühtki oma seitsmest käigust.

Tekst SILVIA PÄRMANN, pildid TERJE UGANDI

62

selgeks väga kiiresti. Söömine, vähe-malt esimeste käikude puhul, nõudis mõningast meisterlikkust. Seda, mis meie ette taldrikuga asetati, võis enne maitsmist aimata vaid lõhna ja selle järgi, kas abivalmis teenindajad ja sommeljee soovitasid sööma hakata lusika või noa ja kahvliga.

Kindlustunne kasvas iga ampsu ja lonksuga ning hääled erineva mustri-ga sokkide ja sukkade kohal püüdsid mõistatada, mida me parasjagu sõime ja missugune see välja võis näha.

Sule oma silmad ja näe“Vaadata” sai toitu ainult kätega. Kui

supi puhul ei tundunud kuigi hea mõ-te näppe taldrikusse toppida, siis nel-janda käiguna lauale saabunud Parma sinki mähitud tursafileed koos musta risotto ja parmesaniküpsisega uurisid kõik juba sõrmedega. Keegi ju ei näe, et sa siivsalt noa ja kahvliga ei söö! Teenindajad olevat andnud vaikimis-vande ja vein andis ka julgust – ning mis ime moodi peakski siis aru saama, kas taldrikul on riis või tangud, kui maitsed on mitte ainult hõrgud, vaid ka oskuslikult peidetud?

Menüü loomine võttis kokkadel tub-listi aega ja ettevalmistustööle kulus kaks ööpäeva. Idee polnud pakkuda liht-salt head toitu, vaid roogi, mille kom-ponente sööjad kohe ära ei mõistataks.

Õhtusöögi staar – kobras

Suurim väljakutse oli aeglaselt küp-setatud kobras filotainakorvis, servee-ritud magusa kartulipüree, pohlatšatni ja vürtsika vahuga. Kobras ei ole küll loom, kelle liha paljud maitsta oleks saanud, kuid kes on proovinud, tun-neb selle ka kohe ära. Seepärast tuli Viktor kaks päeva varem Tartus Vildes samasuguselt õhtusöögilt veel öösel otse Pühajärve restorani, kobras kaen-las, et ta sisse soolata.

Maitse peitmiseks praeti kopraliha ka pardirasvas – tulemuseks oli roog, mil-lest veel tunde pärast õhtusööki räägiti.

Paraku ei jõua kobras ei Pühajärve restorani ega Vilde tavamenüüdesse, sest kopra (õigemini kopraküttide) peale ei või kunagi kindel olla, et see ka tegelikult restorani kööki saabub. Kopraga pole nagu põdraga, et saad ühe ja tead, et terve nädal on lihaga mureta. Kui üks kobras on käes, jät-kub sellest ehk kolmekümnele inime-sele, mis restoranis isegi päevapakku-miseks piisav pole.

Oma imelist kobrast lubavad kokad aga sarnastel õhtusöökidel veel pakku-da – ning neid õhtusööke ka tellimisel korraldada, kui keegi peaks tahtma mõnda päeva meeldejäävaks muuta. No näiteks pimekohtingule annaks see täiesti uue tähenduse.

Õhtusöögid pilkases pimedusesPimerestorane, kus sööjatel ei kaeta kinni mitte silmi, vaid valgustus puudub sootuks, on üle maailma avatud viimase kümne aasta jooksul päris mitu. Esimene neist – Blinde Kuh (www.blindekuh.ch), mille nimi tähendab pimedat lehma – avati Šveitsis Zürichis 1999. aastal ja praeguseks on samanimelised restoranid ka Köl-nis ja Berliinis.

Selle taga polnud geniaalne äriplaan elektri ja sisekujunduse pealt kokku hoida, vaid luua töökohti vaegnägijatele – pimedas ruumis lii-guvad enesekindlal sammul ringi pimedad tee-nindajad.

Praeguseks suurim restoranikett, kus valitseb pilkane pimedus ja kus ka teenindajad on vaegnägijad, alustas nime Dans le Noir? (Pime-duses?) all 2001. aastal Londonis ja Pariisis ning on praeguseks jõudnud nii USA-sse kui Aasiasse. Selle keti meile lähim restoran asub Moskvas ja kannab nime V Temnote? (www.danslenoir.ru). Seal saab 1700 rubla eest proo-vida süüa kolmekäigulist õhtu- või lõunasööki absoluutselt pimedaks tehtud saalis.

USA-s on ka restoranikett Opaque (www.darkdining.com), millel on söögikohad Los Angeleses, San Diegos ja San Franciscos.

Enamik neist restoranidest annetab osa tulu-dest vaegnägijate organisatsioonidele.

KULINAARNE REIS

63

HOTELLID NÕUDLIKELE

KULDKAART

• Eelisjärjekorras teenindus

• Boonuspunktid Estraveli kaudu tehtud tellimuste eest

• Soodustused Estraveli teenustasudest

• Eripakkumised ja soodustused partnerfirmadelt

KAARDISOODUSTUSED

UltratoneNüüd on võimalik nautida soodushinnaga Ult-

ratone protseduure nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui ka Viljandis. Ultratone on kiire, efektiivne ja ter-vislik keha vormimise meetod igas eas naistele ja meestele. Ultratone pakub laias valikus protse-duure, alustades lokaalse salenemise ja tselluliidi-raviga ning lõpetades mittekirurgilise näoplastika-ga. Lähem informatsioon www.ultratone.ee.Soodustus 10% protseduuride tavahindadest.

Kalad näksivad kauniks Dr. Fischi tervise- ja ilusalongis on nüüd võimalik

proovida uut ja huvitavat iluprotseduuri – kalateraa-piat. Väikesed näksivad abilised aitavad parandada naha verevarustust ja kiirendada naharakkude uue-nemist. Tulemuseks on siledam, tervem, noorem ning säravama jumega nahk. Loe lähemalt www.kalateraapia.ee. Soodustus 20% ilu- ja tervisesesalongi teenuste tavahindadest.

Maria Listra ja Nele-Liis Vaiksoo “Eesti jõulud”

Graatsilised ja võluvad kaunitarid annavad detsembris üheskoos kauneid jõulukontserte. Kontserdi teema on Eesti jõulud ja esitusele tulevad vaid eestikeelsed jõululaulud nagu “Jõuluingel”, “Talveöö”, “Sulle, kes sa oled kaugel” ja teised kaunid palad. Kuldkaardi omanikele soodustus 20% pileti tavahinnast. Kontserdid toimuvad Pärnu kontserdimajas (27.12), Vanemuise kontserdimajas (28.12) ning Tallinnas Kaarli kirikus (29.12). Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ning internetipoes, soodushinnaga pileti ostmiseks kasu-ta koodi “jõulutravel”.

Talviselt mõnus “Pimedas on valge”

Möödunud aasta valgete öödega lumerohkest talvest on inspiratsiooni saanud Hanna-Liina Võsa ning tema uus album kannab pealkirja “Pimedas on valge”. Põhjamaist talve- ja jõulumeeleolu kandva albumi esitluskontserdid toimuvad mitmel pool Eestis: Võru kultuurikeskuses Kannel (15.12), Tartu Vanemuise väikeses majas (16.12), Viljandi Pärimusmuusika Aidas (22.12), Viimsi Püha Jakobi kirikus (25.12) ja Kuressaare Kultuurivaras (26.12). Piletid on müügil Piletilevi müügipunktides ja internetipoes, soodushinnaga pileti ostmiseks kasu-ta koodi “estravel”.

Estravelis nüüd Meritoni kinkekaardid

Romantiline õhtu kahele sviidis, õhtusöök, aktiivne puhkus või lõõgastav hoolitusus – Meritoni kinkekaart võimaldab seda kõike.

Kinkekaart-raha on saadaval 500 krooni (31,96 eurot) väärtuste kupüüridena, mida saab vahetada kõigi Meritoni Maailmas pakutavate teenuste vastu (majutus, pagari- ja kondiitritooted, toitlustusteenused, ilutee-nused, sportimisvõimalused).

64

KULDKAART

Spaapuhkus kahele RiiasKiirustamine ja segadus on tüüpilise pealinna tunnused, kuid Riia

on erinev. Kaunid pargid ning ainulaadsed arhitektuurilised vaatamis-väärsused aitavad puhata igapäevamürast. Luba endale lühike talve-puhkus ning uuenda oma keha ja vaimu, nautides vee- ja aroomiime-sid ning soojust ja rahu. Spaapakettide hinnad kahele algavad 98,07 eurost (1534 kr) ning neid pakuvad neljatärnihotellid Islande Hotel, Radisson BLU Latvija Hotel ja Opera hotel & SPA. Paketid sisaldavad majutust valitud kategooria toas soovitud hotellis, hommikusööke ning võimalust lõõgastuda spaas ning mõnede pakettide puhul ka spaahoolit-susi. Pakettidega tutvu lähemalt www.estravel.ee.

Lustakas perepuhkusKui plaanid perepuhkust talvises Riias, siis toredate lisavõimalustega

majutuspakette pakuvad nelja tärniga Europa Royale Riga alates 72,04 eurost (1127 kr), kolmetärniline Hanza Hotel alates 89,05 eurost 1393 kr) ning Opera hotel & SPA alates 71,02 eurost (1111 kr). Paketid on mõel-dud majutumiseks kahele täiskasvanule ning kahele kuni 12-aastasele lapsele. Vastavalt valikule sisaldavad paketid lisaks ööbimisele ja hommi-kusöögile uisutamist Lido keskuses, mullivanniga privaatsauna, spaa kasutust või Riia tsirkuse külastust. Tutvu lähemalt www.estravel.ee.

Kultuuripuhkus RiiasJuba muistsetest aegadest oskavad lätlased muuta pikad ja külmad tal-

veõhtud emotsionaalseteks ja südamlikeks koosviibimisteks. Kultuuripuh-kuseks Riias on sobivad paketid kahele kokku pannud neljatärnihotellid Europa Royale Riga hinnaga alates 86,04 eurost (1346 kr), Design Hotel AVALON alates 118,06 € (1847 kr), Design Hotel Neiburgs alates 167,10 € (2614 kr) Opera hotel & SPA alates 86,04 € (1346 kr ) ja viie tärniga Dome Hotel SPA alates 266,06 eurost (3537 kr). Lisaks majutusele ja hommikusöögile sisaldavad puhkused kas ooperi- või balletipileteid, õhtusööki ja vahuveini, spaakeskuse külastust või Riia Hop On Hop Off linnaekskursiooni piletit. Loe lähemalt www.estravel.ee.

Jazz

id |

Drea

mst

ime.

com

TALVEPUHKUS LÕUNANAABRITE JUURES

Lisateave ja tellimine Estraveli siseturismi osa- konnast siseturism@estravel.ee või 626 6233.

Karl-

Kris

tjan

Nig

esen

65

Saada vastus 20. jaanuariks 2011 estraveller@estravel.ee ja osaled 65-eurose Estraveli kinketšeki loosimises. Eelmise numbri ristsõna õigesti lahendanute seast võitis auhinna Katre Tubro. Palju õnne! Me võtame ise ühendust.

Ddkg

| Dr

eam

stim

e.co

m

Kevi

n Ta

vare

s | D

ream

stim

e.co

mRISTSÕNA

66

P R O F L I N E by

Tiina TalumeesP R O F L I N E

by

Tiina Talumees