25
ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 7.6.2011 SEK(2011) 715 lõplik KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT EESTI 2011. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi hindamine Lisatud dokumendile Soovitus NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2011. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2011.-2015. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta {SEK(2011) 804 lõplik}

ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

  • Upload
    others

  • View
    7

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 7.6.2011 SEK(2011) 715 lõplik

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

EESTI 2011. aasta riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi hindamine

Lisatud dokumendile

Soovitus

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Eesti 2011. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti 2011.-2015. aasta ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohta

{SEK(2011) 804 lõplik}

Page 2: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

1

1. SISSEJUHATUS

Pärast viimaste aastate suurt laenubuumi ja sellele järgnenud majanduslangust hakkas Eesti majandus 2010. aastal uuesti elavnema. Koosmõjus üleilmse majanduskeskkonna paranemisega, konservatiivsema panganduspoliitikaga, tööturu märkimisväärse kohanemisega ja konkurentsivõime suurenemisega aitas see tasakaalustada majandust avatud sektorite suunas. Siiski peab Eesti ellu viima reforme, et vältida tasakaalustamatust ja tugevdada majanduskasvu soodustavaid tegureid. Seepärast on riiklikus reformikavas esitatud ambitsioonikas reformikava, samal ajal kui stabiilsusprogrammis kinnitatakse pikaajalist kohustust järgida ranget eelarvepoliitikat. Kõnealustes dokumentides kajastatakse ka lühiajalisi kohustusi, mis Eesti valitsus kinnitas 28. aprillil 2011 laiendatud euroala pakti raames, et parandada Eesti konkurentsivõimet ja aidata kaasa majandusliku lähenemise saavutamisele euroalal.

2. HILJUTINE MAJANDUSARENG JA EDASINE VÄLJAVAADE

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti märkimisväärselt lähenenud ELile tänu valuutakomitee süsteemile, rangele eelarvepoliitikale ja väikesele valitsemissektori võlale. Siiski ei olnud eelarvedistsipliin üksi piisav makromajandusliku stabiilsuse tagamiseks, kuna finantslähenemine, väga madalad tegelikud intressimäärad, kiiresti suurenev kasutatav tulu ja ebarealistlikud palgaootused toetasid riigisiseste laenude kasvu. Selle tulemuseks oli alates 2005. aastast kinnisvara- ja tarbimisbuumi teke ning riigi majanduse ülekuumenemine ja märkimisväärne väline tasakaalustamatus. Sarnaselt teistele buumi ja languse tsükliga riikidele tabas üleilmne finantskriis Eestit eriti rängalt, töötus kasvas hüppeliselt ja sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2008.–2009. aastal kokku 19 %.

Eesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus jäi väikeseks. Eesti saab kasu oma peamiste kaubanduspartnerite (Rootsi, Soome, Venemaa ja Saksamaa) majanduse olukorra kiirest ja märgatavast paranemisest ning maailmamajanduse elavnemisest.

Eeldatakse, et SKP reaalkasv, mis kajastab majanduse järelejõudmise potentsiaali, jääb ELi keskmisest kõrgemale tasemele pikas perspektiivis tänu kapitali jätkuvale akumulatsioonile ja tootlikkuse suurenemisele. Lühikeses perspektiivis prognoositakse, et majandus kasvab 2011. aastal 4,9 % ja 2012. aastal 4,0 %. Kasvu toetab eksport ja üha enam ka sisenõudlus peamiselt märkimisväärsete investeeringute kaudu.

Jooksevkonto ülejääk oli 2009. aastal suur ja tänu sellele paranes väliskohustuste seis. 2010. aastal vähenes negatiivne välisvarade netopositsioon 10 protsendipunkti võrra (84,5 %-lt SKPst 2009. aastal). Nii kogu- kui ka netovälisvõla suhe SKPsse paranes märkimisväärselt, lühiajalised varad katsid täielikult lühiajalised kohustused.

Tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) keskmine aastainflatsioon oli majanduslanguse ajal nullilähedane, kuid suurenes järsult 2,7 %ni 2010. aastal ning kuuinflatsioon oli detsembris 5,4 % võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Hinnatõusu toetas suuresti siiski kaupade hinna tõus maailmaturul. Prognoositakse, et kaupade hinna tõus maailmaturul viib inflatsiooni 2011. aastal 4,7 % tasemele, kuid peaks kaasa aitama inflatsiooni vähenemisele 2012. aastal. Sellest hoolimata on oht, et inflatsiooni praegune suundumus võib kujuneda eeldatust halvemaks, mis omakorda lisab survet palgatõusule, kuna puudub kooskõla kutseoskuste pakkumises ja nõudluses.

Page 3: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

2

Erasektori praegune suur võlg (244 % SKPst 2009. aastal, konsolideerimata arvandmed) kajastab endiselt varasemat sisemist tasakaalustamatust ja erasektori jätkuvat finantshaavatavust. Siiski vähendatakse teataval määral võlgu (kuigi vähendamistempo aeglustub), samal ajal kui siseriiklikud hoiused suurenevad ja usaldusväärne järelevalvepoliitika aitab säilitada pangandussektori stabiilsust.

Majanduse ekspordipõhine elavnemine võimaldaks Eestil võlgu sujuvalt vähendada mõistliku aja jooksul. Suur väline tasakaalustamatus võib siiski nõuda tegevuse jätkuvat ümberjaotamist ja konkurentsivõime parandamist, et soodustada eksporti, samal ajal oleks vaja veelgi vähendada sisemist tasakaalustamatust, et tugevdada makromajanduslikku ja finantsstabiilsust.

Üldiselt on Eesti potentsiaalne majanduskasv järgmistel aastatel tõenäoliselt väiksem kui see oli enne kriisi, mil kapitali kiire akumulatsioon kajastas ELiga ühinemist ja kiiret finantslähenemist. Peale selle elanikkond vananeb ja tööealiste arv väheneb. Kriisijärgne struktuurne tööpuudus on jätkuvalt suur, mis takistab potentsiaalset majanduskasvu, kui suur töötus muutub struktuurseks. Välismaiste otseinvesteeringute pidev sissevool annaks siiski täistootluse osas märkimisväärse panuse majanduskasvu, samal ajal kui struktuurireformide jätkamine soodustaks potentsiaalset kasvu. Paralleelselt toetaksid kapitali suurt panust potentsiaalsesse majanduskasvu mitmed tegurid, näiteks erainvesteeringuid soodustav ettevõtlus- ja poliitiline keskkond, ELi struktuurifondidest toetatavad riiklikud infrastruktuuriinvesteeringud ning vajadus parandada praegust elamumajandust, kui reaalpalk hakkab taas kasvama. On oht, et nende tegurite tõttu tekib uuesti protsükliline tasakaalustamatus, kui sisenõudlus ükskord elavneb.

3. JÄLGIMINE, MENETLUSKÜSIMUSED JA JUHTIMINE

Eesti esitas Euroopa poolaasta ELi aruandlusnõuete kohaselt strateegilised dokumendid 29. aprillil. Riiklik reformikava ja stabiilsusprogramm on täielikult kooskõlas Eesti keskpika perioodi eelarvestrateegiaga ja valitsuse 2011.–2015. aasta tegevuskavaga. Valitsus võttis need neli dokumenti 28. aprillil paketina vastu. Riigikogu ELi asjade komisjon toetas riiklikku reformikava ja stabiilsusprogrammi 29. aprillil 2011.

Eesti teavitas kavatsusest teha reforme ka laiendatud euroala pakti raames ning valitsus kiitis kõnealused reformid heaks koos teiste strateegiliste dokumentidega.

Kõik strateegilised dokumendid on üksteisega kooskõlas ja põhinevad ühtsel makromajanduslikul stsenaariumil. Riiklikus reformikavas on esitatud peamised poliitilised meetmed Eesti konkurentsivõime parandamiseks, selles on määratud kindlaks poliitilised eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks ning võetud kohustus viia enne 2012. aasta juunit ellu reformid laiendatud euroala pakti raames. Eesti esitab stabiilsusprogrammi esimest korda pärast euroalaga ühinemist1. jaanuaril 2011.

Eesti juba kehtestas peamised eesmärgid 2010. aastal, kuid tugevdas 76 % suuruse tööhõive eesmärki 2011. aastal, seades riiklikud eesmärgid seoses noorte ja pikaajaliste töötutega. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ning ka elukestva õppe soodustamiseks on seatud ambitsioonikad, kuid saavutatavad eesmärgid, et viia Eesti Põhjamaadega võrreldavale tasemele.

Page 4: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

3

Tabel 1. Eesti riiklikus reformikavas 2020. aastaks seatud eesmärgid

Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid Praegune olukord Eestis1

Eesti riikliku reformikava kohased Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid

Investeeringud teadus- ja arendustegevusse (% SKPst)

1,42 % 3 %

Tööhõive määr (protsentides) 66,4 % 76 % Haridustee varajane katkestamine (protsentides) 13,9 % 9,5 % Kolmanda taseme haridus (protsentides) 35,9 % 40 % Vaesuses elavate või sotsiaalselt tõrjutute või vaesusest või sotsiaalsest tõrjutusest ohustatud inimeste arvu vähendamine

58 000 Vaesusriski määra (pärast sotsiaalsiirdeid) vähendamine (17,5 %-lt 2010. aastal) 15 %-le

Energiatõhusus – energiatarbimise vähendamine (Mtoe)2

Energiatarbimise vähenemine 0,71 Mtoe3

Kasvuhoonegaaside heite (heitkogustega kauplemise süsteemi välised allikad) vähendamine

+4 %4 +11 %5

Taastuvenergia (protsent kogu energiatarbimisest)

19 % (2008) 25 %

4. POLIITILISED ÜLESANDED JA POLIITKAKAVA HINDAMINE

4.1 ÜLESANDED

Esiteks on seoses riigi rahandusega võtmeküsimuseks eelarvepoliitika rolli tugevdamine makromajandusliku stabiilsuse tagamisel. Kriisi ajal oli vaja eelarvet märkimisväärselt tugevdada, et taastada struktuurne positsioon, mis oli buumiaastatel halvenenud nominaalsest ülejäägist hoolimata. Kuna eelarvet tugevdati teatavas ulatuses tööjõu suurema maksustamisega ning ühekordsete ja ajutiste meetmetega, võib vaja olla täiendavaid kohandamisi. Kohustus järgida pika perioodi jooksul ranget eelarvepoliitikat ei ole veel täielikult sätestatud kehtiva eelarveraamistikuga. Kuigi pensionireformi varajane rakendamine on vähendanud eelarve jätkusuutlikkusega seotud ohtu, võib pikas perspektiivis olla raske säilitada praegust madalat asendusmäära. Arvestades vajadust säilitada arukas eelarvepoliitika, tuleks struktuurireformide rakendamisel lähtuda tõhususe suurendamisest.

Teiseks, kuigi pangandussektor tuli majandus- ja finantskriisiga üsna hästi toime, on erasektori võlad ikka veel üsna suured, finantssektor ei ole veel täielikult kriisist taastunud ning väliskohustused on üsna suured. Praegust suurt inflatsiooni silmas pidades võib uuesti avalduda palgasurve, mistõttu võivad võlad muutuda liiga suureks. Seda ohtu võimendavad laenuvõtmist soodustavad eelarvesätted, sealhulgas väljatöötamata kinnisvaramaks.

1 Eurostati 2009. aasta andmed, kui ei ole märgitud teisiti. 2 Komisjoni hinnangul. Mtoe = miljonit tonni naftaekvivalenti. 3 4 See kogus vastab ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata heite suundumusele aastatel 2005–

2008. Kuna heitkogustega kauplemise süsteemi reguleerimisala muutus aastatel 2005–2008, on kõnealuste hinnanguliste heitkoguste aluseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni peamiste heiteallikate kategooriad (erinevalt koguheite ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tõendatud heite erinevusest).

5 Otsuse 2009/406/EÜ (või jõupingutuste jagunemise otsus) kohased siseriiklikud heite vähendamise eesmärgid hõlmavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi väliseid heiteid. Seda väljendatakse minimaalse suhtelise vähenemisena (kui see on negatiivne) või maksimaalse suhtelise suurenemisena (kui positiivne) võrreldes 2005. aasta tasemetega.

Page 5: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

4

Kolmandaks tekitavad ka tulevikus muret konkurentsiprobleemid, seda nii ekspordi kasvu jätkusuutlikkuse kui ka sisemise tasakaalustamatuse kontrolli all hoidmise osas. Paremini toimivad turud aitaksid ohjeldada riigisisest hinnasurvet, samal ajal kui tootlikkuse kasvule vastav palgakasv aitaks tagada hinnakonkurentsi, mis toetaks eksporti ja aitaks vältida järelmõju.

Neljandaks on kriisiaegne töötuse järsk kasv nüüd pidurdunud, kuid pikaajaline töötus on ikka veel suur ega vähene veel. Struktuurne töötus võib seega mõjutada tööjõupakkumist ja avaldada enneaegset survet tõsta kasvavates sektorites palku. Samal ajal on mõnes allsektoris tööjõuga seotud kitsaskohad uuesti esile kerkinud, mis osutab sellele, et jõupingutused asjakohaste kutseoskustega tööjõu tagamiseks ja jätkusuutliku kasvu toetamiseks ei ole ikka veel piisavad.

Viiendaks piiravad praegused üsna väikesed infrastruktuuriinvesteeringud (nii siseriiklikud kui ka piiriülesed) kaupade ja tootmistegurite liikuvust. Eesti on riik, kus töötuse määr piirkonniti on olnud pidevalt üsna erinev. Eesti on üks ressursimahukamaid ELi riike ning põlevkivi tähtsus energiaallikana osutab vajadusele arendada välja tõhusamad ja vähem saastavad energiaallikad.

Lahter 1. Laiendatud euroala pakt – Eesti ametiasutuste võetud kohustused ja meetmed

Selleks et täita laiendatud euroala pakti kolm eesmärki, viivad Eesti ametiasutused 2012. aasta juuniks ellu järgmised reformid:

a) konkurentsivõime suurendamiseks

i) avaliku teenistuse hüvede reform ja palgasüsteemi läbipaistvuse suurendamine;

ii) kõrgharidusreform;

iii) ettevõtluse alustamise programmi käivitamine uuenduslike ettevõtete toetamiseks;

b) tööhõive soodustamiseks

iv) õigusakti vastuvõtmine üksikisiku tulumaksu määra vähendamiseks 21 %-lt 20 %-le (alates

2015. aastast); v)tööga seotud tasemehariduse erisoodustusmaksust vabastamine;

c) riigi rahanduse veelgi jätkusuutlikumaks muutmiseks

vi) tulumaksusoodustuse aastase ülempiiri langetamine 1 920 euroni;

vii) eripensionide reformi esimene etapp;

viii) tasakaalus eelarve 2013. aastal ja ülejäägiga eelarve 2014. aastal;

ix) avaliku sektori eelarve tasakaalu nõude sisseviimine riigieelarve baasseadusesse

Kohustused, mis Eesti ametiasutused on võtnud laiendatud euroala pakti raames, tunduvad

ambitsioonikad ja realistlikud ning nende kohustuste täitmine aitab suurendada konkurentsivõimet ja

tagada tasakaalustatuma majanduskasvu. Kuigi enamik meetmeid on võimalik kehtestada enne juunit

2012, avaldub neist paljude mõju eeldatavasti alles keskpika perioodi jooksul. Kõik meetmed

sisalduvad riiklikus reformikavas.

Kuna praegu mitmekesistatakse ka majandustegevust ja minnakse üle suurema lisandväärtusega toodangule, ilmneb kutseoskuste puudus, mis võib mõjutada investeeringute ja majanduskasvu potentsiaali keskpika perioodi jooksul. Seda arvestades võiks haridussüsteemi (sh inseneriharidus) parem toimimine olla olulise tähtsusega piisava inimkapitali tagamiseks ning see võiks avalikus sektoris tõhusust märkimisväärselt suurendada.

Page 6: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

5

4.2 POLIITIKAKAVA HINDAMINE

4.2.1 Makromajanduslik poliitika

4.2.1.1 Riigi rahandus

Stabiilsusprogrammi makromajanduslikus baasstsenaariumis prognoositakse, et pärast 2010.–2011. aasta elavnemist kasvab majandus jätkusuutlikult ning 2012.–2015. aastal on kasv keskmiselt ligikaudu 3,75 %. Kuigi majanduslangusest taastumist toetas algselt välisnõudlus, eeldatakse, et sisenõudluse roll muutub järjest tähtsamaks, kuna netoekspordi osakaal majanduskasvus pisut väheneb. Üldiselt on programmi baasstsenaariumi prognoosid võrreldavad komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosiga, kuigi viimases eeldatakse reaalmajanduse ja tööjõuturu kiiremat elavnemist 2011. aastal, samal ajal kui 2012. aasta väljavaated on üldiselt sarnased. Tarbijahindade prognoositavad suundumused on mõlemas prognoosis sarnased, samal ajal kui programmi stsenaariumis eeldatakse eelkõige investeeringute hinna kiiret kasvu, mistõttu on 2011. aastaks prognoositavad omamaised hinnad üldiselt kõrgemad ja sellest tulenevalt on isegi SKP eeldatav nominaalkasv kõnealusel aastal suurem komisjoni talituste prognoositust.

Tsüklilised tingimused peaksid kiiresti paranema nii programmi stsenaariumi kui ka komisjoni talituste prognooside kohaselt. Eeldatakse, et programmi raames esitatud teabe alusel komisjoni talituste poolt ühiselt kokkulepitud metoodika kohaselt arvutatud SKP lõhe ületatakse 2014. aastal6 ning see on kooskõlas komisjoni talituste prognoosidega. Siiski tuleks märkida, et potentsiaalse majanduskasvu arvutamise tõlgendamisel tuleks olla ettevaatlik, arvestades Eesti majanduse kiireid struktuurimuutusi, mis on tingitud järelejõudmisest ja majanduse kriisijärgse tasakaalustamisega jätkusuutlikuma kasvumudeli suunas. Üldiselt tunduvad programmi makromajanduslikud prognoosid usutavad.

Valitsemissektori eelarve positsioon oli 2010. aastal ülejäägiga 0,1 % SKPst. Valitsemissektori eelarve puudujäägi hoidmine stabiilsus- ja kasvupakti piirides ja eelarve ülejääki viimine, mis oli majanduslangust arvestades raske ülesanne, oli võimalik tänu eelarve märkimisväärsele konsolideerimisele, mis saavutati eelkõige 2009. aasta ja vähemal määral 2010. aasta eelarve seadusega. 2010. aastal oli eelarvetulemus tunduvalt parem kui 2010. aasta jaanuari lähenemisprogrammi ajakohastatud versioonis prognoositud puudujääk 2,2 %. See oli peamiselt võimalik tänu majanduse eeldatust oluliselt kiiremale elavnemisele ja ka 2009. aasta oodatust paremale eelarvetulemusele. Peale selle avaldas eelarvetulemusele positiivset mõju see, et müüdi märkimisväärses koguses nn Kyoto ühikuid,7 mis moodustasid 2010. aastal 1,0 % SKPst. Kulude ja tulude suhe SKPsse oli tunduvalt väiksem kui 2010. aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammi eeldati, näiteks valitsemissektori kulutused moodustasid 2010. aastal 40,0 % võrreldes eelmise programmi kohase 47,9 %ga. See on osaliselt seotud nimetaja muutuse mõjuga, kuid erinevus on suuresti tingitud ELi struktuurifondide eeldatust aeglasemast kasutamisest.

2010. aasta jaanuaris ajakohastatud lähenemisprogrammis seati 2011. aasta puudujäägieesmärgiks 2,0 % SKPst. Nüüd eeldatakse, et eelarvetulemus on parem kui seda

6 Võrreldes ümberarvutatud teabega prognoositakse programmis SKP lõhe hilisemat ületamist. See erinevus

on peamiselt tingitud metodoloogilisest erinevusest viimastel aastatel tööturul toimunud erakorraliste muutuste käsitlemisel.

7 Lubatud koguse ühik (LKÜ) on kaubeldav Kyoto ühik või CO2-arvestusühik, mis on kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise kvoot. Lubatud koguse ühikuid eraldatakse Kyoto protokolli I lisa osaliste jaoks ettenähtud koguses. Eesti sai vajalikust rohkem kvoote, arvestades majanduse praegust struktuuri, ja tal on võimalik kohustusperioodil, st aastatel 2008–2012, üleliigsed CO2-kvoodid maha müüa.

Page 7: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

6

eeldati komisjoni talituste kevadprognoosis (eeldatav puudujääk 0,6 % SKPst 2011. aastal) ja 2011. aasta aprilli stabiilsusprogrammis, mille kohaselt on puudujäägieesmärk 0,4 % SKPst kõnealusel aastal. Need eeldatust paremad prognoosid kajastavad sarnaselt 2010. aastaga majanduse kiiremat elavnemist ja Kyoto ühikute müüki, kuigi müügi positiivset mõju tasakaalustavad osaliselt 2011. aasta investeerimiskulutused, mis on ette nähtud 2010.–2011. aasta müügilepingutega. Kyoto ühikutega seotud tulu ja kuluta oleks puudujääk olnud suurem ligikaudu 0,4 protsendipunkti SKPst. Komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoos ja stabiilsusprogrammi 2011. aasta eelarveprognoos erinevad 0,2 protsendipunkti võrra valitsemissektori eelarve tasakaalu osas.

Programmi peamine eesmärk on saavutada keskpika perioodi eesmärk – s.o struktuurne tasakaal – 2013. aastaks ja hoida seda kogu programmiperioodi jooksul. Keskpika perioodi eesmärk kajastab stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärke enam kui piisaval määral. Peale selle seatakse programmis eesmärgiks struktuurne ülejääk (nagu komisjoni talitused on ümber arvutanud programmis esitatud teabe alusel) programmiperioodi lõpuaastatel alates 2013. aastast, seega on eesmärk ületada keskpika perioodi eesmärk8. Selleks on programmis seatud eesmärgiks nominaalne ülejääk alates 2013. aastast ning 2015. aastaks valitsemissektori eelarve ülejääk 1,0 % SKPst. Programmis esitatud muud eelarve-eesmärgid hõlmavad valitsemissektori finantsvara suurendamist alates 2015. aastast ja maksukoormuse viimist kriisieelsele tasemele tööjõu maksustamise vähendamise abil.

Eeldatakse, et riigi rahanduse olukord halveneb 2012. aastal. Programmis on kõnealuse aasta eelarve-eesmärgiks seatud puudujääk 2,1 % SKPst. Olukorra halvenemine on peamiselt seotud kahe teguriga. Esiteks hakkavad järk-järgult lõpule jõudma mitmed ajutised konsolideerimismeetmed, mida rakendati erakorralise majanduslanguse tingimustes ning mis kajastati stabiilsusprogrammis ja komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosis ühekordsete meetmetena. Eelkõige hõlmab see kohustuslikult rahastatavasse pensionifondi riigi poolt tehtavate maksete jätkumist (2009.–2010. aastal need peatati) osaliselt 2011. aastal ning kriisieelses ulatuses alates 2012. aastast9. Sarnaselt vähendatakse järk-järgult riigi omandis olevate ettevõtete suuri dividende 2009.–2011. aastal. Teine oluline tegur on seotud eespool kirjeldatud Kyoto ühikute müügiga. Kui müügilepingute sõlmise ajal 2010.–2011. aastal mõjutasid need riigi rahandust positiivselt, siis 2012. aastal on mõju üsna negatiivne (-1,2 % SKPst), mis on tingitud müügilepingutest tulenevatest investeerimiskohustustest.

Ametiasutused kavatsevad pidurdada valitsemissektori tarbimiskulutuste kasvu, mis peaks eeldatavasti olema aeglasem kui SKP nominaalkasv programmiperioodil. Valitsemissektori kulutuste osas peaks suurem roll olema haridusele tehtavatel kulutustel. Kuigi riikliku reformikava haridusalased ettepanekud võivad eelarvet mõjutada, tasakaalustab seda tõhususe kavandatud suurenemine mitmes valdkonnas, eelkõige hariduse ja aktiivse tööturupoliitika valdkonnas. Riiklikus reformikavas käsitletav teine oluline valdkond on seotud infrastruktuuri- ja keskkonnainvesteeringute suurendamisega eelkõige 2011. ja 2012. aastal, kuigi neid kulutusi kaetakse suuresti ELi struktuurifondidest või Kyoto ühikute müügist. Valitsemissektori investeeringud peaksid eeldatavasti alates 2013. aastast järsult vähenema, mis on tingitud mõlema nimetatud rahastamisallika mõju vähenemisest. Programmiga

8 Programmis on kõigiks aastateks prognoositud ümberarvutatud teabe kohasest suurem struktuurne ülejääk,

erinevus on keskmiselt 0,5 protsendipunkti 2011.–2013. aastal ning keskpika perioodi eesmärk saavutatakse juba 2011. aastal. Need erinevused on peamiselt seotud prognoositava SKP lõhe erinevustega (vt joonealune märkus 1)

9 Aastateks 2014–2017 on ette nähtud kompenseerivad meetmed, et kiirendada varade akumuleerimist kohustusliku kogumispensioni süsteemi, mis mõjutavad negatiivselt valitsemissektori eelarvetasakaalu programmiperioodi lõpuaastatel.

Page 8: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

7

ettenähtud eelarvepositsiooni saavutamiseks kavandatud muude meetmete üksikasjad esitatakse eeldatavasti tulevastes eelarvetes.

Programmiperioodi lõpuaastatel on nominaalse eelarvepositsiooni sihipärane parandamine seotud sellega, et valitsemissektori kulutused kasvavad vähem kui tulu. Prognoositakse, et tulu väheneb 5,8 protsendipunkti võrra aastatel 2010–2015, mis tuleneb ELi struktuurifondi vahendite kasutamise järkjärgulisest lõpetamisest, ajutiste konsolideerimismeetmete kasutamise lõpetamisest ning tööjõu maksustamise kavandatud kärbetest 2013.–2015. aastal (vt lahter 2), samal ajavahemikul eeldatakse kulutuste vähenemist 6,7 protsendipunkti võrra. Kuigi strateegia on seotud ohtudega, mis võivad tuleneda makromajanduslikust arengust ja strateegia rakendamisest, on need ohud üldiselt tasakaalustatud, arvestades eelkõige Eesti ametiasutuste varasemaid häid tulemusi seatud eesmärkide saavutamisel. Hinnates kuluprognoose potentsiaalse majanduskasvu keskpika perioodi prognoositud määra valguses ja võttes arvesse tulude suurendamiseks võetud suvakohaseid meetmeid (eelkõige suurenenud investeerimiskulutuste rahastamine 2011.–2012. ELi fondide arvelt ja Kyoto ühikute müügist saadav tulu), tunduvad need programmiperioodil osutavat piisavale kohandamisele keskpika perioodi eesmärkide suunas.

Lahter 2. Peamised meetmed Selles lahtris esitatakse ülevaade stabiilsusprogrammi ja riikliku reformikava suvakohastest meetmetest, millel on oluline mõju eelarvele või potentsiaalsele majanduskasvule. Peamised eelarvemeetmed

Tulu Kulu 2011 • Tubakaaktsiisi suurendamine 10 % (0,06 %

SKPst) puudub

2012 • Eriotstarbelise diislikütuse vähendatud

aktsiisimäära kaotamine; netomõju (0,2 % SKPst)

• Tubakaaktsiisi suurendamine 10 % (0,05 % SKPst)

• Eripensionide süsteemi reform (mõju ei ole täpsustatud)

• Riigi rahastatavate õppekohtade arvu suurendamine kõrgkoolides kõrgharidusreformi raames (mõju ei ole täpsustatud)

2013 • Töötuskindlustusmaksete vähendamine

(üksikasju ja mõju ei ole täpsustatud)

• Üksikisiku tulumaksu ülemmäära vähendamine (mõju ei ole täpsustatud)

• Tubakaaktsiisi suurendamine 10 %

puudub

2014 • Sotsiaalmaksu ülemmäära kehtestamine

suurepalgalistele (mõju ei ole täpsustatud) puudub

2015 • Üksikisiku tulumaksu määra vähendamine 21

%-lt 20 %-le (mõju ei ole täpsustatud) puudub

Peale selle sisaldab hiljutine koalitsioonilepe ettepanekut kaotada alates 2013. aastast kodualuse maa maks tiheasustusega piirkonnas kruntidelt 1 500 ruutmeetri ulatuses ja hajaasutusega piirkonnas kuni kahe hektari ulatuses.

Riiklikus reformikavas on esitatud potentsiaalset kasvu mõjutavad järgmised peamised meetmed: − meetmed kapitali osatähtsuse suurendamiseks, sh suured infrastruktuuriinvesteeringud, mida

Page 9: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

8

kaasrahastatakse ELi struktuurifondidest ja TEN-T projektidest, ning Kyoto ühikute müügist rahastatavad projektid energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks;

− meetmed tööjõu paremaks kasutamiseks, et tõhustada aktiivset tööturupoliitikat, parandada elukestva õppe võimalusi ja toetada naiste tööhõivet;

− meetmed tööjõu tootlikkuse suurendamiseks, sh haridussüsteemi reform, toetus uuenduslikele ettevõtetele ja tegevust alustavatele ettevõtjatele, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni investeerimise stimuleerimine ning välismaiste otseinvesteeringute raamtingimuste parandamine.

Võla suhe SKPsse, mis on üks väiksemaid ELis, peaks veelgi vähenema programmiperioodil ja moodustama 2015. aastal 5,4 % SKPst. Komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosis ja stabiilsusprogrammis prognoositakse, et valitsemissektori kogu 2011. aasta ja osaliselt 2012. aasta puudujääki rahastatakse pigem varem akumuleerunud finantsvarast kui uutest laenudest. Valitsemissektori kasutada olevad likviidsed koguvarad (sularaha ja hoiused, võlaväärtpaberid ja noteeritud aktsiad) moodustasid Eesti Statistikaameti andmetel 2010. aasta lõpus12,3 % SKPst . Alates 2013. aastast kavatseb valitsus hakata oma finantsvara (16,3 % 2006. aastal) uuesti suurendama.

Eesti eelarveraamistiku tugevuseks on pikaajaline kohustus järgida eelarvetasakaalu põhimõtet, kuigi see põhimõte iseenesest ei ole õigusaktides sätestatud. Stabiilsusprogrammiga on kavandatud, et parlamendile esitatakse 2011. aasta jooksul eelarveseaduse muutmise eelnõu, milles muu hulgas sätestatakse eelarvetasakaalu nõue, võttes arvesse riigieelarve raamistiku miinimumnõudeid.

Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud ohud on Eestis väikesed. Elanikkonna vananemisega seotud pikaajalised kulud on nullilähedased ning praeguses eelarvepositsioonis üldiselt arvestatakse mahajäämusega jätkusuutlikkuses . Elanikkonna vananemise pikaajaliste kuludega seotud arvutused põhinevad aga eeldusel, et säilitatakse väikeste pensionide poliitika, mis on riskitegur. Praeguse eelarvepositsiooni alusel suureneks 2020. aastaks võlg 36,6 %ni SKPst (vt statistilises lisas esitatud andmed). Programmi täielikust rakendamisest aga piisaks, et võlg hakkaks 2020. aastaks vähenema. Arvestades Eesti väikest võlga, väheneksid riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud juba niigi väiksed ohud tänu programmi täielikule rakendamisele veelgi.

Valitsuse eesmärk on tegeleda täiendavalt pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja sobivuse küsimusega, muutes eripensionide ja soodustingimustel vanaduspensionide saamise tingimusi. Kehtivates õigusaktides on ka sätestatud, et valitsus teeb 2019. aastaks otsuse, kas siduda pensioniiga eeldatava elueaga. Peale selle võib invaliidsuspensioni saavate pensionäride suurenev arv tingida selle, et kaalutakse täiendavaid reforme puuetega inimeste töölenaasmiseks. Praegusi suundumusi arvestades võib tulevikus olla probleeme sellega, et miinimumpensionist ei piisa ja pikaajaline hooldus ei ole kättesaadav.

4.2.1.2 Finantssektor

Tundub soovitatav soodustada säästmist kui vahendit, millega toetada erasektori võlgade käimasolevat vähendamist ning hoida ära hüpoteeklaenude ja elamuturu tasakaalustamatuse teke. Seda saab mõjutada maksusüsteemiga. Hiljuti viidi kooskõlla eraisikute ja juriidiliste isikute teenitud finantstulu maksustamise kord, mis on samm õiges suunas. Riikliku reformikava kohaselt kavatsetakse vähendada tulumaksuvabastuse aastast ülemmäära, sh eluasemelaenu intresside arvelt saadavat tulumaksutagastust10. Selle üks eesmärk on 10 Valitsus esitas hiljuti parlamendile ettepaneku vähendada maksuvabastuse ülempiiri 3 186 eurolt 1 920

eurole. Selle mõju (mis on riigi rahanduse jaoks positiivne) ilmneb 2013. aastal, mil töödeldakse 2012. aasta maksudeklaratsioone.

Page 10: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

9

vähendada laenamise fiskaalstiimulit, piirates seega ohtu, et kinnisvarasektor kuumeneb uuesti üle. Eesti ametiasutused kaaluvad ka kodualuse maa maksu kõrvaldamist väikeste ja keskmise suurusega kruntide puhul alates 2013. aastast: Sellel võib olla piiratud, kuid vastupidine mõju. Samal ajal võib kehtiva maamaksu aluseks olevate teoreetiliste maahindade kavandatud ümberhindamine muuta maamaksu sisulise/tegeliku?? kõrvaldamise mõju omavalitsuste eelarvele neutraalseks. Riikliku reformikava kohaselt kavatsetakse stimuleerida vabatahtliku tervisekindlustusega liitumist ja eripensionide süsteemi reformimist, mis peaks soodustama säästmist.

Üldiselt on Eesti ametisutuste jõupingutused vähendada tulevikus kinnisvaraturu uut ülekuumenemist kiiduväärsed. Siiski on jätkuvalt stiimuleid laenamiseks (nt hüpoteeklaenude intresside ja laenutagatiste osaline mahaarvamine),11 samal ajal kui kinnisvara maksustamist vähendatakse. Kui maamaksu reform peaks olema soovitatav mittemajanduslikel põhjustel, võimaldab pigem maamaksu määra vähendamine kui maksubaasi muutmine kasutada seda vahendit vajaduse korral sekkumiseks. Võiks juba hakata ettevalmistustöid tegema, et maamaksu määra võimaliku vähendamise mõju eelarvele keskpikas perioodis tasakaalustataks maamaksubaasi laiendamisega, et hõlmata ehitiste väärtus.

Jätkuvalt tekitab muret kodumajapidamiste piiratud finantskirjaoskus ja ettevõtjate piiratud juurdepääs alternatiivsetele rahastamisviisidele. Siiski on riiklikus reformikavas kaalutud meetmeid, et soodustada riskikapitali kättesaadavust uuenduslike VKEde jaoks. Samal ajal võib olla oluline veelgi tugevdada pankade maksevõimetuse juhtimise raamistikku, et viia see kooskõlla ELi tasandi tulevaste lahendustega, ning tugevdada 2010. aastal Põhja- ja Baltimaade vahel sõlmitud mittesiduvat kriisiohjealast vastastikuse mõistmise memorandumit.

4.2.1.3 Muud makromajanduslikud küsimused Lahter 3. Toiduainete ja energia hinnad

Toiduainehindade

aastainflatsioon (veebr 2011)

Energiahindade

aastainflatsioon (veebr 2011)

Energiamahukus (2008)

Energiasõltuvus protsentides

(2008)

Toiduainete osakaal THHI-korvis

(protsentides) 2011. a

Energia osakaal THHI-korvis

(protsentides) 2011. a

Eesti 12,7 % 8,6 % 570,5 23,8 % 31,2 % 13,9 %

Euroopa Liit 3,2 % 11,8 %

(hinnanguline) 167,1 54,8 % 20,1 % 10,6 %

2011. aasta veebruaris oli toiduainehindade aastainflatsioon Eestis 12,7 %, mis oli ELi kõrgeim näitaja. Puu- ja köögiviljade, aga ka piima, juustu ja munade hind ei ole varasematel aastatel nii palju tõusnud. Toiduainete siseriiklike hindade tundlikkus on selgitatav mitmete teguritega, näiteks sellega, et majandus on väike, mis võimaldab tegutseda suure turuvõimuga ettevõtjatel kõnealuses sektoris, kus hinnad piirkondlikult kiiresti lähenevad12 ning kus sisemaine pakkumine vähenes ekspordi suurenemise tõttu Venemaale 2010. aasta suvel.

Hoolimata majanduse suurest energiamahukusest, mis on osaliselt tingitud tootmisstruktuuri koondumisest energiamahukatesse sektoritesse ja ettevõtetesse, on üldine energiahindade inflatsiooni määr Eestis ELi keskmisest madalam. Energiahindade peamiste komponentide (vedelkütused, gaas, tahked kütused) osas on hinnatõus suurim. Eesti väike energiasõltuvus, mis tuleneb kodumaise põlevkivi laialdasest kasutamisest primaarenergiaallikana, aitab leevendada naftahindade järsu tõusu mõju elektrihindadele. Transpordikütuste aktsiisimaksud mõjutavad samuti energiahindu ja inflatsioonimäära. Enamiku liikmesriikidega võrreldes on

11 Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse antavad eluasemelaenu tagatised. 12 Piirkonna, nt Venemaa, Soome ja Rootsi, toiduainehinnad on ühed kõrgeimad maailmas.

Page 11: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

10

aktsiisimaksud siiski veel väikesed, kuid neid tõstetakse korrapäraselt ning need avaldavad toiduainete hindadele mõju veo- ja tootmiskulude näol.

Toiduainete ja energiahindade mõju THHI koguinflatsioonile sõltub otseselt toiduainete ja energia osakaalust tarbimiskorvis. Erinevad sissetulekud ja tarbimismustrid on põhjuseks, miks tarbijahindade suurenemine mõjutab inflatsiooni erinevalt. Eestis moodustavad toiduained (sh alkohol ja tubakas) 31 % kodumajapidamiste kulutustest, mis on üks suurim näitaja ELis. Toiduainehindade tõus mõjutab seega Eesti tarbijaid negatiivsemalt kui ELi enamike liikmesriikide tarbijaid.

Energia moodustab Eesti kodumajapidamiste kulutustest 14 %, mis on ka ELi keskmisest näitajast suurem. 2011. aasta jaanuaris oli aastainflatsioon 2,4 protsendipunkti, mis oli üldiselt tingitud toiduainehindadest (sh alkohol ja tubakas). Energiahindadest tingitud inflatsioon oli 0,6 protsendipunkti ning energia- ja toiduhindade inflatsioon koos moodustasid rohkem kui poole 5,1 % suurusest inflatsioonist Eestis (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).

Turu toimimise parandamisel võib olla oluline osa inflatsiooniootustega ja konkurentsivõime vähenemise ohuga seotud probleemide lahendamisel, arvestades Eesti tooteturu väiksust. Konkurentsiameti hiljutine reform on hea alus meetmete võtmiseks selles valdkonnas ning kaaluda võiks Konkurentsiameti hiljutiste ettepanekute rakendamist, et parandada turgude toimimist, sh seoses võimalike turutõkete (nt veonduse, energeetika, ametitoimingute, panganduse valdkonnas) ning oligopoolse käitumisega (nt toiduainesektoris). Riigihanked tekitavad endiselt märkimisväärselt muret, arvestades kavandatavaid suuri avaliku sektori investeeringuid ja ELi fondidest saadavate rahaliste vahendite hulka. Eelkõige tuleks veelgi soodustada VKEde osalemist ning kiirendada pakkumusmenetlust ja muuta see läbipaistvamaks. Tähelepanu tuleks ka pöörata ELi õigusaktide jõustamisele, kuna ülevõtmine ja jõustamine on hiljuti halvenenud.

Ametiasutused on ka teavitanud oma kavatsusest viia kiiresti lõpule avaliku teenistuse seaduse ja avaliku sektori palkade süsteemi reform. Need meetmed aitavad piirata palkade kasvu avalikus sektoris ja tagada, et palgakasv avalikus sektoris hoitakse kooskõlas tootlikkuse kasvuga kõigis majandussektorites, vähendades seega inflatsioonisurvet.

4.2.2. Tööturupoliitika

Riikliku reformikava kohaselt kavatsevad Eesti ametiasutused vähendada struktuurset töötust vältimaks seda, et tööjõupakkumise vähenemine hakkaks takistama jätkusuutlikku majanduskasvu. Eelkõige kaaluvad nad meetmeid aktiivse tööturupoliitika tugevdamiseks, näiteks laiendatakse juurdepääsu vahendus- ja karjäärinõustamisteenustele, luuakse vajaminevate kutseoskuste prognoosimise süsteem ning edendatakse kutsekvalifikatsioone.

Töötuse vähendamine

Aktiivse tööturupoliitikaga seotud kulutused ja sellise poliitika vähene ulatus on probleemid, mida riikliku reformikavaga kavatsetakse lahendada, tõhustades aktiivset tööturupoliitikat ja tagades selle rahastamise jätkusuutlikkuse, eelkõige sidudes tööturuteenused ja sotsiaalhüvitised. Kavandatud muudatustest saadavat finantstulu ei ole aga käsitletud, samal ajal kui töötushüvitiste suurendamist ja sotsiaalmaksete vähendamist on juba kaalutud.

Noorte ja piirkondliku töötuse suure osakaalu vähendamisel oleks oluline osa tööjõu üldise pakkumise parandamisel. Riikliku reformikavaga on kehtestatud ambitsioonikad riiklikud eesmärgid noorte töötuse vähendamiseks13. Siiski võiks kaaluda täiendavaid konkreetseid meetmeid, et tuua mitte üksnes töötud, vaid ka tööturul mitteosalevad noored tööturule, kuna tööturumeetmed, millest noored juba praegu kasu saavad, ei ole piisavad noorte suureneva pikaajalise töötuse vähendamiseks.

13 Noorte töötuse määr on 2020. aastal 10 %, 2015. aasta vaheeesmärk on 15 %.

Page 12: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

11

Turvaline paindlikkus

Kuigi Eesti on juba viinud ellu reforme tööturu institutsioonilise paindlikkuse tagamiseks, on tööseaduste paketti kuuluvate turvalisust käsitlevate meetmete võtmine lükatud edasi 2013. aastasse. Turvalisuse suurendamine (st töötushüvitiste mõistlik suurendamine kokkulepitud tööseaduste paketi raames) oleks kooskõlas tavapäraste turvalise paindlikkuse pakettidega ning see oleks makromajandusliku stabiilsuse seisukohast soovitav. Sotsiaalse turvalisuse suurendamisel saaks tõhusust suurendada tulusid arvestavate ja sihipärasemate toetustega (sh invaliidsustoetus) valdkondades, kus OECD andmed osutavad võimalikele probleemidele.

Töötamise tasuvaks muutmine

Tööjõu maksukoormuse vähendamisel võib olla oluline roll tööjõunõudluse ja -pakkumise stimuleerimisel. Eestis on eelkõige väikese sissetulekuga inimeste maksukoormus OECD keskmisest näitajast suurem. Riikliku reformikava kohaselt on võetud kohustuseks vähendada kogu tööjõu maksukoormust, mis tähendab peamiselt üksikisiku tulumaksu määra vähendamist 21 %-lt 20 %-le alates 2015. aastast, töötuskindlustusfondi maksete vähendamist alates 2013. aastast (üksikasjad lepitakse kokku) ning kõrgepalgaliste puhul sotsiaalmaksete ülemmäära kehtestamist alates 2014. aastast. Need meetmed on samm õiges suunas, kuid ajakava arvestades ei avalda need makromajanduslikku mõju hindamisperioodil.

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus

Kuigi vaesusriski määr juba on Eestis ELi keskmise lähedal, kavatsevad Eesti ametiasutused seda riski veelgi vähendada, parandades eelkõige hariduse ja kutseoskuste taset ning suurendades seega tööalast konkurentsivõimet. Aastaks 2020 on seatud ambitsioonikas sihtmäär – 15 %. Tööturu- ja haridusprobleemide lahendamine toetaks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kavandatud vähendamist. Siiski pööratakse vähe tähelepanu riskirühmade juurdepääsu haridusele suurendavate tugiteenuste väljaarendamisele, arvestades asjaolu, et vaesusriski määr oli neli korda suurem alg- või madalama haridustasemega inimeste seas.

Riikliku reformikavaga võetud kohustused võivad aidata piirata struktuurse töötuse suurenemist ja hõlbustada majanduse ümberkorraldamist. Eelkõige on ülesandeks tagada aktiivse tööturupoliitika tulemuslik ja tõhus rakendamine valitsemissektori madalamatel tasemetel, seades sihiks tööpuuduse vähendamise noorte ja pikaajaliste töötute hulgas ning väga kõrge töötuse määraga piirkondades. Vaesust aitaksid vähendada tööjõu maksukoormuse vähendamine ning sihipärasemad toetused. Lisaks võiks tööjõu sektoriülese liikuvuse puhul pöörata eelkõige tähelepanu potentsiaalsetele töökohtadele arenevates sektorites.

Haridus ja koolitus

Hoolimata Eesti väga headest tulemustest PISA-testis ning kolmanda taseme haridusega inimeste üldiselt suurest osakaalust, on kutseoskustega seotud vajakajäämised siiski suured, koole ja kolmanda taseme haridust pakkuvaid asutusi on liiga palju ning kutseharidusele pööratakse üsna vähe tähelepanu. Avaliku sektori tõhusust aitaks suurendada terviklik haridusreform, kuna praegu on süsteem kohalikul tasandil ehk liiga killustatud ja see tingib selle, et toetused ei ole tõhusad ning teenuste kvaliteet on madal.

Valitsus on elukestva õppe valdkonnas seadnud üsna suured eesmärgid14. Kuigi laiendatakse koolitus- ja ümberõppevõimalusi, on suur lõhe nende vahel, kes juba on kvalifitseeritud, ja nende vahel, kes vajavad täiendkoolitust. Seega oleks soovitatav keskenduda veelgi enam kõige ebasoodsamas olukorras olevatele ühiskonnarühmadele, muuta elukestev õpe atraktiivsemaks, suurendada teadlikkust selle tähtsusest ning kaasata tööandjad.

14 10,9 %-lt 2010. aastal 20 %-le 2015. aastal.

Page 13: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

12

Samal ajal kavatseb valitsus vähendada haridustee vara katkestavate poiste suurt osakaalu ning madala haridustasemega noorte suurt arvu. Haridustee varajase katkestamise osas seatud eesmärk (9,5 % 2020. aastal) saavutatakse hiljutise kooliseaduse hoolika rakendamisega, karjäärinõustamise laiendamisega ning võtmepädevuse, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisega.

Siiski on lahendused haridustee varajase katkestamise vähendamiseks killustatud ja ebapiisavad. Koolist tööturule minekut saaks muuta sujuvamaks, kehtestades õpiabisüsteemi juba alushariduse tasandil. Siiski delegeerib valitsus jätkuvalt enamiku ülesannetest kohalike omavalitsuste asutustele, kes ei suuda ülesannetega toime tulla15. Seepärast tundub eeltingimuseks olevat kohalike omavalitsuste asutuste tõhususe suurendamine. Üldisemalt oleks koolist väljalangevuse vältimiseks vaja ellu viia ulatuslikud reformid (keskendudes peamiselt halvas olukorras olevatele rühmadele) ja varakult sekkuda, samuti võiks suurendada tavaharidussüsteemi naasmise võimalusi.

4.2.3. Majanduskasvu soodustavad struktuurimeetmed ja ettevõtluskeskkond Infrastruktuurivaldkonnas edendatakse mitme projektiga tootmistegurite ja kaupade liikuvust kogu riigis ning tugevdatakse ühendusi Eesti, Balti riikide ja ülejäänud ELi vahel16. Eritähelepanu pööratakse Eesti viimisele digitaalühiskonna esirinda, parandades eelkõige kiirele internetiühenduse kättesaadavust. Transpordisektoris tundub olevat soovitav jälgida tähelepanelikult kaubaveo energiamahukuse näitajate halvenemist ning raudteeinfrastruktuuri investeeringute vähenemist ja hoolduskulude suundumust.

Kliimamuutus ja energiatõhusus

Majanduskriisi mõjust hoolimata ei tundu kasvuhoonegaaside heite hiljutine suundumus olevat kooskõlas Euroopa tasandil kindlaksmääratud 2020. aasta siseriikliku eesmärgiga (+11 % võrreldes 2005. aasta tasemega), mis näitab, et kasu võiksid tuua täiendavad heidet vähendatavad meetmed ja/või paindlikkusmehhanismi kasutamine ning maanteevedude ja põllumajandussektori hoolikas jälgimine, arvestades nende osakaalu siseriiklikus heites ja praegust suundumust.

Lisaks praegusele lõplikule energiasäästule keskendumisele võiks kaaluda selliste kulutõhusate meetmete tugevdamist, millega soodustatakse primaarenergiaallikate kasutamist energia tootmises ja jaotamises ning keskkütteks. Seoses sellega pakub eelkõige huvi tööstusest ja soojuselektrijaamadest pärineva heitsoojuse kasutamine. Ka võiks soodustada hoonete soojustamist laiemalt, sh peamistes sektorites ja energiasäästupotentsiaaliga valdkondades. Praeguste energiaallikate suure kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks oleks vaja täiendavaid infrastruktuuriprojekte eelkõige selleks, et suurendada tuuleenergia kasutamist. Riikliku taastuvenergiaalase tegevuskava rakendamisel võiks tähelepanu pöörata taastuvenergia kasutamisele transpordisektoris, kus tuleb teha suuri jõupingutusi. Eesti kavatseb oma energiaturu avada, parandada konkurentsi ja investeerida uude infrastruktuuri. Lisaks aitavad tugevdatud piirkondlikud energiavõrkudevahelised ühendused saavutada Eesti eesmärki mitmekesistada oma energiavarustust.

Eestis on energiamahukuse näitaja üks suuremaid ELis. See on osaliselt tingitud sellest, et tootmine on koondunud energiamahukatesse sektoritesse ja tööstusettevõtetesse. Teine tegur on vähene energiatõhusus teatavates sektorites. Siiski on energiamahukus Eestis vähenenud ligikaudu 50 % alates 1995. aastast, eriti tööstussektoris, osaliselt tänu mitmetele

15 Nt raha abiõpetajate töölevõtmiseks ja piirkondlike nõustamiskeskuste loomine. 16 Seoses sellega on ELi Balti riikide strateegiaga kehtestatud raamistik ja loodud mitmed kooskõlastatud

meetmed, et hõlmata oluliste strateegiliste ülesannete rahvusvahelist mõõdet ja liikmesriikide võimalusi laiemas piirkonnas.

Page 14: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

13

struktuurimuutustele. Energiatõhusus on paranenud ka eluasemesektoris, kuid aeglasemalt. Kaubavedude osas on energiatõhususe näitajad mõnevõrra halvenenud. Energeetikasektoris domineerib väikese kütteväärtusega põlevkivi, mis osutab vajadusele arendada välja tõhusamad energiaallikad.

Teadusuuringud ja innovatsioon

Teadusringkondade ja ettevõtjate vahelist koostööd oleks võimalik veelgi tõhustada. On võetud mitmeid meetmeid (nt pädevuskeskused, innovatsioonitšekid, ettevõtteklastrid), kuid kuna poliitikat ei hinnata süstemaatiliselt, puuduvad andmed nende tõhususe kohta, samuti ilmneb, et pädevuskeskusi võiks paremini klastritesse koondada ja siduda sarnaste keskustega Balti riikides. Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegias aastateks 2007–2013 on esitatud kolm võtmevaldkonda (IKT, biotehnoloogia ja materjaliteadus), kuid need on ulatuslikud valdkonnad, mistõttu ei pruugita saavutada kriitilist massi teatavates küsimustes. See näitab, et sektoripõhiseid prioriteete alles hakatakse Eestis järk-järgult kindlaks määrama. See on äärmiselt tähtis ülesanne väikese majanduse, piiratud finants- ja inimkapitaliga ning väliskaubandusest väga palju sõltuva riigi jaoks ning osutab vajadusele tõhusalt kohaneda Euroopa ning üleilmse teadus- ja arendussüsteemiga. Lisaks võib olla oluline osa Eesti majanduse võtmevaldkondi (nt inseneriteadus) paremini hõlmaval kolmanda taseme haridusel, et soodustada majanduse praegust tasakaalustamist avatud sektorite suunas.

Riikliku reformikavaga võetud kohustused üldiselt vastavad riigil praegu lahendada tulevale ülesandele toetada noori innovatiivseid ettevõtjaid ning meelitada ligi teadus- ja arendustegevust hõlmavaid välismaiseid suuri investeeringuid ja inimkapitali. Teadusringkondade ja ettevõtjate vahelist koostööd saaks siiski parandada. Haridussüsteemi juba reformitakse, samas võiks suur kasu olla alus- ja kutsehariduse ning inseneriteaduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisest. Arvestades lahendada tulevate ülesannete ulatust, tundub energeetikasektoris olevat soovitav algatada konkreetse tegevuskava abil täiendavaid infrastruktuuriprojekte taastuvenergia tootmiseks ja üldise ressursimahukuse täiendavaks vähendamiseks (sh seoses ehitiste ja transpordiga). Peale selle võib käegakatsutavaid tulemusi anda Balti riikide poliitilise tahte suurendamine, et toetada ja koordineerida piiriüleste võrkude ja võimsuse väljaarendamist.

5. KOKKUVÕTE

Eelarve märkimisväärne konsolideerimine eelkõige 2009. aastal aitas hoida valitsemissektori eelarve aluslepingus sätestatud piirides. 2011. aasta aprilli stabiilsusprogrammis on seatud eesmärgiks valitsemissektori eelarve ja struktuurse ülejäägi saavutamine alates 2013. aastast, kuigi eeldatakse, et eelarve väljavaated halvenevad mõnevõrra lühikeses perspektiivis tulenevalt Kyoto CO2-arvestusühikute müügiga seotud kohustuslike keskkonnainvesteeringute ühekordsest mõjust. Programmis on esitatud teavet eesmärgiks seatud eelarvepositsiooni saavutamiseks võetavate meetmete kohta ning varasemate eelarve-eesmärkide saavutamine leevendab ohtu, et eesmärke tulevastel aastatel ei saavutata. Tundub, et Eestis on riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud ohud väikesed, kuigi praegused arvutused ei kajasta täielikult tulevaste pensionide piisavusega seotud ohte.

Eesti praegused majandusnäitajad ei osuta märkimisväärsetele poliitika puudujääkidele ning viimasel kümnendil elluviidud reformid on aidanud tugevdada kasvupotentsiaali, kuid kriis näitas, et oluline on välja arendada jätkusuutlikumad kasvumudelid. Selleks on riiklikus reformikavas esitatud mitu ambitsioonikat struktuurireforme hõlmavat algatust. Dokument osutab teatavatele puudujääkidele prioriteetide seadmisel ning probleemide lahendamiseks kavandatud konkreetseid meetmeid ei ole alati selgelt kindlaks määratud. Samal ajal näib, et

Page 15: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

14

aktiivse tööturupoliitika tõhus rakendamine ja töötamise tugev stimuleerimine on olulised tööjõu paremaks kasutamiseks. Peale selle aitaksid täiendavad tulemuslikud ja tõhusad infrastruktuuriinvesteeringud ning majanduse ressursimahukuse vähendamine tagada jätkusuutliku majanduskasvu. Tundub, et inimkapitali parandamisel ja tootlikkuse suurendamisel on võtmetähtsus haridusreformil, milles keskendutakse eelkõige Eesti majanduse jaoks olulistele valdkondadele. Arvestades aruka eelarvepoliitika säilitamise olulisust, on esmatähtis suurendada tõhusust tänu struktuurireformide rakendamisele.

Page 16: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

15

STATISTILINE LISA

I tabel. Makromajanduslikud näitajad 1995-1999

2000-2004

2005-2008 2009 2010 2011 2012

PõhinäitajadSKP kasvu määr 5,7 8,0 5,5 -13,9 3,1 4,9 4,0

SKP lõhe 1 -8,0 3,3 8,3 -11,1 -7,7 -3,2 -0,3THHI (aastane muutus protsentides) 10,2 3,5 6,5 0,2 2,7 4,7 2,8

Sisenõudlus (aastane muutus protsentides) 2 6,1 9,3 6,1 -23,4 1,4 4,9 4,5

Töötuse määr (protsent tööjõust) 3 10,0 11,2 6,0 13,8 16,9 13,0 11,5Kapitali kogumahutus põhivarasse (protsent SKPst) 27,3 28,8 32,8 21,6 18,6 20,5 21,8Rahvamajanduse kogusääst (protsent SKPst) 21,0 22,3 22,3 24,5 25,9 26,4 25,9

Valitsemissektor (protsent SKPst)Netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (−) -0,2 0,7 0,9 -1,7 0,1 -0,6 -2,4Koguvõlg 6,8 5,3 4,3 7,2 6,6 6,1 6,9Finantsvara netoväärtus 34,3 29,7 29,9 29,4 puudub puudub puudubKogutulu 39,2 35,8 36,3 43,4 40,1 39,2 38,0Kogukulu 39,5 35,1 35,4 45,1 40,0 39,8 40,4millest: intress 0,4 0,2 0,2 0,3 0,2 0,2 0,3

Ettevõtted (protsent SKPst)Netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (−) -7,6 -5,6 -5,1 5,4 7,9 7,3 7,8Finantsvara netoväärtus; mittefinantsettevõtted -105,2 -122,9 -166,2 -184,0 puudub puudub puudubFinantsvara netoväärtus; finantsettevõtted -7,7 -16,5 -3,8 7,4 puudub puudub puudubKapitali kogumahutus

20,7 22,5 23,0 8,9 12,2 12,6 13,6Tegevuse koguülejääk 23,4 30,6 30,6 23,5 30,0 28,8 28,8

Kodumajapidamised ja KTKTId (protsent SKPst)Netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (−) 0,5 -3,3 -7,7 5,5 1,6 1,6 -0,2Finantsvara netoväärtus 51,2 49,2 61,8 67,2 puudub puudub puudubBrutopalgad 37,5 34,2 36,7 39,4 35,7 36,1 35,8Omanditulu netosumma 1,0 2,3 1,6 0,3 -0,3 -0,6 -1,4Jooksvad siirded (ressursid) 18,2 15,6 13,1 18,2 17,0 16,3 15,8Kogusääst 3,9 0,2 -1,2 8,0 4,0 4,1 2,8

Välismaailm (protsent SKPst)Netolaenuandmine (+) või -laenuvõtmine (−) -7,9 -8,2 -11,7 7,8 6,6 5,4 2,4Finantsvara netoväärtus 27,5 60,5 78,3 80,6 puudub puudub puudubKaupade ja teenuste netoeksport -8,9 -5,6 -7,9 6,1 6,7 6,4 5,8Välismaailmalt saadavad esmased netotulud -0,9 -4,3 -5,3 -2,3 -4,5 -5,4 -6,5Netokapitalitehingud 0,5 0,5 1,2 3,3 3,7 3,6 2,3Avatud sektor 49,4 48,9 44,7 41,0 45,0 puudub puudubSuletud sektor 39,1 40,2 43,5 45,4 42,6 puudub puudubmillest: ehitussektor 5,5 5,1 7,5 6,0 5,0 puudub puudub

Reaalne tegelik vahetuskurss (indeks, 2000=100) 97,1 105,8 135,4 158,8 144,1 148,2 148,5Kaubavahetusolud (kaubad ja teenused) (indeks, 2000=100) 95,8 104,6 111,5 111,8 110,1 109,3 109,1Ekspordituru olukord (indeks, 2000=100) 84,8 98,4 104,8 99,3 110,7 119,9 120,5

3 Töötud on kõik isikud, kes ei olnud hõivatud ja olid aktiivselt tööd otsinud ning olid nõus tööle asuma kohe või kahe nädala jooksul. Tööjõud on hõivatute ja töötute koguarv. Töötuse määr hõlmab vanusegruppi 15-75.

Allikas:

Komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoos

Märkused:1 SKP lõhe on tegeliku ja potentsiaalse SKP lõhe 2000. aasta turuhindades.2

Sisenõudluse näitaja hõlmab varusid.

Page 17: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

16

II tabel. Makromajanduslike suundumuste ja väljavaadete võrdlus

2013 2014 2015KOM SP KOM SP KOM SP SP SP SP

Reaalne SKP (muutus protsentides) 3,1 3,1 4,9 4,0 4,0 4,0 3,6 3,6 3,4Eratarbimine (muutus protsentides) -1,9 -1,9 3,2 2,2 3,5 4,5 4,4 4,6 4,6Kapitali kogumahutus põhivarasse (muutus protsentides)

-9,2 -9,1 14,9 7,9 10,6 8,2 7,7 7,1 6,6

Kaupade ja teenuste eksport (muutus protsentides)

21,7 21,7 16,0 15,9 6,4 5,5 7,1 6,8 6,8

Kaupade ja teenuste import (muutus protsentides)

21,0 21,0 16,9 16,3 7,1 6,0 8,0 7,9 8,0

Panus SKP reaalkasvu:

sisemaine lõppnõudlus -3,0 -3,5 4,4 2,6 4,1 4,0 4,0 4,3 4,4varude muutus 4,3 4,4 0,0 0,5 0,0 -0,1 -0,1 -0,3 -0,3netoeksport 1,7 1,6 0,4 0,9 -0,1 0,0 -0,3 -0,5 -0,7

SKP lõhe 1 -7,7 -7,5 -3,2 -3,9 -0,3 -1,5 -0,1 0,8 1,2

Tööhõive (muutus protsentides) -4,8 -4,2 4,2 2,2 1,3 1,9 1,1 0,9 0,8Töötuse määr (muutus protsentides) 16,9 16,9 13,0 13,5 11,5 11,4 10,0 8,8 8,0Tööjõu tootlikkus (muutus protsentides) 8,3 7,6 0,6 1,8 2,7 2,1 2,5 2,6 2,6THHI inflatsioon (muutus protsentides) 2,7 2,7 4,7 4,5 2,8 2,8 3,0 2,8 2,7SKP deflaator (muutus protsentides) 1,5 1,5 2,4 3,8 2,2 3,0 3,1 2,8 2,7Töötajate hüvitised (töötaja kohta, muutus protsentides)

-0,2 -1,0 4,4 5,0 4,0 4,5 5,2 5,2 5,4

Netolaenuandmine/-võtmine välismaailma suhtes (protsent SKPst)

6,6 6,8 5,4 6,4 2,4 4,8 2,2 0,0 -1,8

Komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosid (KOM); stabiilsusprogramm (SP).

Märkus:1 Protsent potentsiaalsest SKPst, potentsiaalne SKP kasv programmi kohaselt, nagu selle on arvutanud komisjoni talitused

Allikas:

2010 2011 2012

Page 18: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

17

III tabel. Eelarvekohandused

2010 2013 2014 2015 Muutus: 2010-2015

KOM KOM SP KOM SP SP SP SP SP

Tulu 40,1 39,2 39,9 38,0 38,3 36,8 35,3 34,3 -5,8millest:

tootmis- ja impordimaksud13,5 13,6 13,7 13,8 13,9 13,6 13,6 13,5 0,0

sissetuleku, rikkuse jne praegune maksustamine 6,7 6,6 6,7 6,5 6,5 6,5 6,5 6,2 -0,5sotsiaalmaksed 13,1 12,8 12,3 12,2 11,7 11,5 11,1 11,1 -2,0muu (jääk) 6,7 6,2 7,2 5,6 6,2 5,2 4,1 3,5 -3,2Kulu 40,0 39,8 40,3 40,4 40,4 36,8 34,8 33,3 -6,7millest:

esmased kulud 39,8 39,6 40,1 40,1 40,2 36,5 34,5 33,0 -6,8millest:

töötajate hüvitised ja 19,2 18,3 18,2 17,8 17,5 16,9 16,3 15,9 -3,3vahetarbiminesotsiaalkindlustusmaksed 14,7 14,1 14,6 13,8 13,9 13,7 13,5 13,3 -1,4toetused 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 0,0kapitali kogumahutus põhivarasse 3,6 5,0 5,1 5,3 5,7 3,3 2,1 2,1 -1,5muu (jääk) 1,3 1,1 1,3 2,2 2,0 1,6 1,7 0,8 -0,5

Intressikulud 0,2 0,2 0,2 0,3 0,2 0,3 0,3 0,3 0,1Valitsemissektori eelarve seisund 0,1 -0,6 -0,4 -2,4 -2,1 0,1 0,5 1,0 0,9Esmane eelarveseisund 0,3 -0,4 -0,2 -2,1 -1,8 0,3 0,7 1,2 0,9Ühekordsed ja muud ajutised meetmed 2,9 1,3 1,1 -1,2 -1,2 0,0 -0,3 -0,3 -3,2Valitsemissektori eelarve seisund, v.a ühekordsed meetmed -2,7 -1,9 -1,5 -1,2 -0,9 0,1 0,8 1,3 4,0

SKP lõhe2-7,7 -3,2 -3,9 -0,3 -1,5 -0,1 0,8 1,2 8,9

Tsükliliselt kohandatud eelarveseisund2

2,5 0,3 0,8 -2,3 -1,7 0,1 0,2 0,6 -1,8

Struktuurne eelarveseisund3-0,4 -0,9 -0,3 -1,1 -0,5 0,1 0,5 0,9 1,3

Struktuurse eelarveseisundi muutus -0,5 0,1 -0,1 -0,1 0,6 0,4 0,4

Struktuurne esmane eelarveseisund3-0,3 -0,7 -0,1 -0,8 -0,3 0,4 0,8 1,2 1,5

Struktuurse esmase eelarveseisundi

muutus -0,5 0,1 -0,1 -0,1 0,7 0,4 0,4

Allikas:

Stabiilsusprogramm (SP); Komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosid (KOM); Komisjoni talituste arvutused

Märkused:1Eeldusel, et poliitikat ei muudeta2SKP lõhe (protsent potentsiaalsest SKPst) ja tsükliliselt kohandatud tasakaal vastavalt programmile, nagu komisjoni talitused on arvutanud programmis esitatud teabe alusel

3Struktuurne (esmane) eelarveseisund = tsükliliselt kohandatud (esmane) eelarveseisund, v.a ühekordsed ja ajutised meetmed.

(protsent SKPst)2011 2012

Page 19: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

18

IV tabel. Võla dünaamika

2013 2014 2015KOM SP KOM SP SP SP SP

Valitsemissektori võla suhe1

4,9 6,6 6,1 6,0 6,9 6,0 5,8 5,6 5,4

Muutus võla suhtes 0,4 -0,6 -0,5 -0,6 0,8 0,0 -0,2 -0,2 -0,2

Järgmise panus2:

1. Esmane eelarveseisund -0,6 -0,3 0,4 0,2 2,1 1,8 -0,3 -0,7 -1,2

2. Lumepalliefekt -0,1 -0,2 -0,2 -0,3 -0,1 -0,1 -0,2 -0,1 -0,1

millest:

Intressikulud 0,2 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3 0,2 0,2 0,2

Kasvuefekt 0,0 -0,2 -0,3 -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 -0,2

Inflatsiooniefekt -0,2 -0,1 -0,1 -0,2 -0,1 -0,2 -0,2 -0,1 -0,1

3. Võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitaja 1,1 -0,2 -0,6 -0,5 -1,2 -1,7 0,3 0,6 1,1

millest:

kassa- ja tekkepõhise arvestuse vaheline erinevus

0,1 -0,3

Akumuleerunud finantsvara1,0 0,2

Erastamine 0,0 0,0

Hindamismõju ja jääk 0,0 0,0

Stabiilsusprogramm (SP); Komisjoni talituste 2011. aasta kevadprognoosid (kOM); Komisjoni talituste arvutused

Märkused:1 Perioodi lõpp2Lumepalliefekt hõlmab intressikulude mõju kumuleerunud võlale ning SKP reaalkasvu ja inflatsiooni mõju võla suhtele (nimetaja kaudu). Võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutuse näitaja hõlmab kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahelist erinevust

Allikas:

(protsent SKPst)Keskmine 2005-09

20102011 2012

Page 20: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

19

V tabel. Pikaajaline jätkusuutlikkus

Eesti

S1 S2 S1 S2

Väärtus 0,2 1,1 -1,7 -0,6

millest:

Esialgne eelarvepositsioon 0,7 1,0 -1,0 -0,7

Võlanõue 2060. aastal -0,6 - -0,8 -

Esmase eelarveseisundi muutus pikas perspektiivis 0,1 0,1 0,1 0,1

2010 2015 2020 2010 2015 2020

Võlg protsendina SKPst 6,6 20,3 36,6 6,6 5,4 -0,8

Baastsenaarium (2010) Programmi stsenaarium

Joonis. Võla prognoos keskpikas perioodis

-5.0

0.0

5.0

10.0

15.0

20.0

25.0

30.0

35.0

40.0

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

2010. a stsenaarium 2012. a stsenaarium programmi stsenaarium

Võlg protsendina SKPst - Eesti (%

Page 21: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

20

VI tabel. Finantsturu näitajad

2006 2007 2008 2009 2010

Pangandussektori koguvarad (protsent SKPst) … … 134,0 154,8 143,9Viie suurima panga varade osakaal (protsent koguvaradest) 97,1 95,7 94,8 93,4 …Pangandussüsteemi välisomandus (protsent koguvaradest) 98,5 98,3 97,1 94,9 …Finantsusaldusväärsuse indikaatorid: viivislaenud (protsent kõigist laenudest) 0,2 0,4 1,9 5,2 5,4

kapitali adekvaatsuse määr (%) 1) 13,2 14,8 18,8 22,2 22,1

kasumlikkus - omakapitali tasuvus (%) 2) 19,2 30,2 13,4 -24,6 2,1

Erasektori laenude kasv (aastase muutuse protsent) … … … -1,3 -5,5Eluaseme hinnad (muutuse protsent võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) 48,3 14,3 -13,4 -35,9 0,1

Ametlikku finantsabi saavate/tagasimaksvate riikidega seotud riskid (protsent SKPst)3) … … … … …

Erasektori võlg (protsent SKPst) 2,1 … 102,3 112,7 102,2Koguvälisvõlg (protsent SKPst) avalik sektor 2,3 1,4 3,3 5,9 6,2 erasektor 45,3 45,4 51,2 49,7 51,3Pikaajaliste intressimäärade vahe võrreldes Bundiga (baaspunkti)* 124,9 187,7 418,0 476,1 322,5Riigi (5-aastaste) väärtpaberite krediidiriski vahetustehingute vahe* … … 524,8 373,9 107,2

* Mõõdetuna baaspunktides

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank ja Eurostat (riskid seoses makromajanduslikult haavatavate riikidega), Rahvusvaheline Valuutafond

(finantsusaldusväärsuse näitajad), komisjoni talitused (pikaajalised intressimäärad), Maailmapank (koguvälisvõlg) ja Euroopa Keskpank (ülejäänud näitajad).

3) Hõlmatud riigid on IE, EL, PT, RO, LV ja HU.

1) Kapitali adekvaatsuse määr on kogukapital jagatud riskiga kaalutud varadega 2) Netotulu ja varade suhe. Välispankade filiaalid ei ole hõlmatud.

Allikas:

Märkused:

Page 22: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

21

VII tabel. Tööturu ja sotsiaalsed näitajad

Tööturu näitajad 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Tööhõive määr (protsent 20 - 64- aastastest)

66,5 66,5 67,7 68,0 67,1 67,6

Tööhõive kasv (muutus võrreldes eelmise aastaga)

1,4 1,2 1,6 1,7 -0,4 0,6

Naiste tööhõive määr (protsent 20 - 64-aastastest naistest)

58,6 58,8 60,3 61,3 61,0 61,6

Meeste tööhõive (protsent 20 - 64-aastastest meestest)

74,3 74,0 75,0 74,7 73,2 73,5

Vanemate töötajate tööhõive (protsent 55 - 64-aastastest)

31,8 32,0 34,4 34,5 35,3 37,3

Osaline tööhõive (protsent koguhõivest) 22,0 22,2 22,1 22,6 23,4 24,0

Tähtajaline tööhõive (protsent tähtajaliste lepingutega töötajatest)

8,9 8,7 8,6 8,3 8,2 8,1

Töötuse määr 1 (protsent tööjõust) 8,5 8,3 7,5 7,0 7,9 8,3

Pikaajaline töötus2 (protsent tööjõust) 4,4 4,2 3,8 3,3 3,5 4,1

Noorte töötuse määr(protsent 15-24-aastastest tööturul osalejatest)

21,5 20,5 18,8 18,0 21,9 22,4

Selliste noorte määr, kes ei õpi ega tööta (NEET)3

(protsent 15-24-aastastest)13,0 11,2 11,2 10,1 11,1 :

Haridustee ja õppe varajased katkestajad (protsent 18-24-aastastes põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavatest

noortest)

12,9 12,6 12,1 12,0 11,1 :

Kolmanda taseme haridus (protsent 30-34-aastastest, kes on saanud kolmanda taseme

hariduse)39,1 41,4 41,5 42,9 42,0 :

Tööjõu tootlikkus töötaja kohta (aastane muutus protsentides )

0,3 1,5 1,3 -0,7 -2,4 1,5

Töötaja kohta töötatud tundide arv (aastane muutus protsentides)

1,0 0,1 -0,4 0,5 -1,2 0,3

Tööjõu tootlikkus töötatud tundide kohta (aastane muutus protsentides; püsivhindades)

-0,7 1,4 1,7 -1,2 -1,2 1,2

Hüvitis töötaja kohta (aastane muutus protsentides; püsivhindades)

-0,6 1,0 1,1 1,7 0,7 -0,8

Tööjõu ühiku nominaalse kulu kasv (aastane muutus protsentides)

1,5 1,8 2,1 4,4 4,3 -0,3

Tööjõu ühiku reaalse kulu kasv (aastane muutus protsentides)

-0,9 -0,5 -0,2 2,4 3,2 -2,0

Allikad:

Komisjoni talitused (ELi tööjõu-uuring ja Euroopa rahvamajanduse arvepidamine)

Märkused:1 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni määratluse kohaselt 15-74-aastased)2 Vähemalt 12 kuud töötud olnud inimeste osakaal tööjõus3 NEET (neither in employment nor in any education or training).

Page 23: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

22

Kulutused sotsiaalhüvitistele (protsent SKPst)

2004 2005 2006 2007 2008

Haigus/tervishoid 7,63 7,64 7,36 7,31 7,56Invaliidsus 1,97 1,97 1,90 1,79 1,89

Vanadus ja toitjakaotus 12,24 12,63 13,48 10,21 10,83Perekond/lapsed 2,05 2,04 2,03 2,07 2,07

Töötus 3,46 3,45 3,42 3,27 3,32Eluase ja mujal klassifitseerimata sotsiaalne

tõrjutus0,50 0,51 0,60 0,81 0,95

Kokku 27,8 28,2 28,8 25,5 26,6millest: tulusid arvestavad hüvitised 1,02 1,03 1,10 1,15 1,36

Sotsiaalse tõrjutuse näitajad 2005 2006 2007 2008 2009

Vaesuse või tõrjutuse risk1 (protsent elanikkonnast)

22,6 21,5 21,6 20,8 20,2

Laste vaesuse või tõrjutuse risk (protsent 0-17-aastastest)

23,7 21,4 21,6 21,3 20,5

Vanemate inimeste vaesuse või tõrjutuse risk (protsent üle 65-aastastest)

23,3 25,2 25,0 22,9 23,1

Vaesusriski määr 2 (protsent elanikkonnast) 14,8 14,7 15,2 14,7 14,6

Suhteline vaesuse piir väljendatuna ostujõu standardis (leibkonna kohta aastas)

9324 9708 9792 10044 10500

Suur materiaalne puudus3 (protsent elanikkonnast) 6,5 6,4 5,7 5,6 5,2

Madala tööintensiivsusega leibkondades elavate

inimeste osakaal4 (protsent 0-59-aastastest mitteõppivatest inimestest)

15,1 14,3 13,8 11,7 12,3

Töötavate inimeste vaesusrisk (protsent hõivatutest)

3,9 4,0 4,3 4,7 4,5

2 Vaesusriski määr: selliste inimeste osakaal, kelle ekvivalentne kasutada jääv tulu jääb alla 60 % riigi ekvivalentsest keskmisest kasutada jäävast tulust

Allikad:

Sotsiaalhüvitiste kulud: ESSPROS; sotsiaalne tõrjutus EU-SILC.

4 Väga madala tööintensiivsusega leibkondades elavad inimesed: selliste 0-59-aastaste inimeste osakaal, kes elavad leibkonnas, kus täiskasvanud töötasid viimase 12 kuu jooksul alla 20% potentsiaalsest tööajast

3 Selliste isikute osakaal, kes kannatavad üheksast puudusest vähemalt nelja käes: nad ei saa i) maksta üüri või kommunaalmakseid, ii) kütta oma kodu piisavalt, iii) katta ootamatud kulud, iv) süüa ülepäeviti liha, kala või samaväärseid proteiinirikkaid tooteid, v) puhata kord aastas nädal aega väljaspool elukohta, vi) soetada auto, vii) soetada pesumasin, viii) soetada värviteler, või ix) soetada telefon

Märkused:

1 Vaesusrisk ja sotsiaalne tõrjutus: inimesed, kes kannatavad vaesusrisk tõttu ja/või suure materiaalse puuduse käes ja/või kes elavad leibkonnas, kus tööintensiivsus on null või väga madal

Page 24: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

23

VIII tabel. Tooteturu ja poliitika näitajad

Tulemuslikkuse näitajad2001-2005

2006 2007 2008 2009 2010

Tööjõu tootlikkus kogu majanduse lõikes1(aastane kasv protsentides)

6,5 4,4 5,8 -4,4 -5,4 8,9

Tööjõu tootlikkus tööstussektoris1 (aastane kasv protsentides)

9,1 15,1 5,5 -6,6 -11,2 28,0

Tööjõu tootlikkus elektri-, gaasi- ja veesektoris (aastane kasv protsentides)

6,8 4,8 42,9 -5,5 -4,3 puudub

Tööjõu tootlikkus ehitussektoris1 (aastane kasv protsentides)

5,6 -4,4 -10,6 -4,2 0,2 21,7

Patentide taotlemise intensiivsus tootmissektoris2

(EPO patendid jagatuna sektori kogulisandväärtusega)

0,7 0,9 0,3 puudub puudub puudub

Poliitika näitajad2001-2005

2006 2007 2008 2009 2010

Lepingute jõustamine3 (päevades) puudub 425 425 425 425 425

Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg 3 (päevades) puudub 35 7 7 7 7

Teadus- ja arendustegevuse kulud (protsent SKPst) 0,8 1,1 1,1 1,3 1,4 puudub

Kolmanda taseme haridus (protsent 30-34-aastastest)

28,6 32,5 33,3 34,1 35,9 puudub

Riiklikud kogukulutused haridusele(protsent SKPst)

5,2 4,8 4,9 5,7 puudub puudub

2003 2005 2006 2008 2009 2010

Tooteturu reguleerimine4 (üldine)(Indeks; 0=ei ole reguleeritud; 6=) enim reguleeritud

puudub puudub puudub 1,3 puudub puudub

Tooteturu reguleerimine 4, (jaemüügiturg)(Indeks; 0=ei ole reguleeritud; 6=enim reguleeritud)

puudub puudub puudub 1,8 puudub puudub

Tooteturu reguleerimine4, (võrgutööstus)5

(Indeks; 0=ei ole reguleeritud; 6=enim reguleeritud)puudub puudub puudub 2.5* puudub puudub

Märkused:1Tööjõu tootlikkus on kogulisandväärtus (püsivhindades) jagatuna hõivatute arvuga2Patendiandmed osutavad Euroopa Patendiametile (EPO) esitatud taotlustele. Nende üle peetakse arvet selle aasta alusel, mil

taotlused EPO-le esitati. Taotlused jaotatakse leiutaja elukoha alusel; kui taotlus hõlmab mitu leiutajat või IPC-klassi, kasutatakse osalist arvestamist, et vältida topeltarvestust.3 Selle näitaja arvutamise metoodika (sh eeldused) on esitatud üksikasjalikult veebisaidil:

http://www.doingbusiness.org/methodology. 4 Tooteturu reguleerimist käsitlevate näitajate arvutamise metoodikat on üksikasjalikult kirjeldatud veebisaidil:

http://www.oecd.org/document/1/0,3746,en_2649_34323_2367297_1_1_1_1,00.html. Kõige uuemad tooteturu reguleerimist käsitlevad näitajad osutavad 2003. ja 2008. aastale, v.a võrgutööstus

Allikas:

Komisjoni talitused, Maailmapanga äritegevuse näitajad (lepingute jõustamine ja ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg) ning OECD

(tooteturu reguleerimist käsitlevad näitajad).

5 ETCR koondnäitajad.

*2007.aasta andmed

Page 25: ET - European CommissionEesti majandus hakkas uuesti elavnema 2010. aastal. SKP reaalkasv oli 3,1 %, seda toetas eksport ja varude märkimisväärne taastumine, samal ajal kui sisenõudlus

24

Lahter 4. Tööturu paindlikkus

Viimastel aastatel reageeriti Eesti tööturul märkimisväärsele majanduslangusele sundpuhkustega ning vähendati töötatud tunde töötaja kohta ning nominaalpalka. Töötuse määr (15–64-aastaste seas) suurenes 4,8 %-lt 2007. aastal 17,3 %-le 2010. aastal. Vahepeal on töötuse määr hakanud üsna kiiresti vähenema ja 2010. aasta neljandas kvartalis oli vastav näitaja 13,8 % . Töötatud tunnid töötaja kohta vähenesid 2008. aastal 41 tunnilt nädalas 38 tunnile nädalas 2009. aastal ning suurenesid seejärel 39 tunnile nädalas 2010. aastal. 2009. aastal vähenes keskmise tunnipalga kasv 2,9 % ja 2010. aastal veel 0,6 %.

Tööturu kohanemine kajastab Eestis nii majandusšokke kui ka peamisi tööturuinstitutsioone. Töökaitsealaste õigusaktidega tagatav kaitse on sarnane USA, Ühendkuningriigi, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia ja Iirimaa õigusaktidega tagatava kaitsega, mis selgitab tööhõive suurt kõikumist. Ühest küljest ei ole seatud palju piiranguid töölt vabastamisele, mistõttu suurenes töötuse määr kiiresti. Teisest küljest ei piirata töökaitsealaste õigusaktidega antava kaitsega tööjõunõudlust, mis soodustab tööhõivemäära kiiret kasvu. Samal ajal võimaldasid ettevõtte tasandil peetud kollektiivläbirääkimised vähendada nominaalpalkade ning töötaja kohta töötatud tundide arvu. Mõlemad muutused aitasid piirata töötuse kasvu kiirenemist. Töötushüvitist makstakse üsna lühikest aega, netoasendusmäärad on üsna väikesed ning töötushüvitiste süsteemi katvus on üsna piiratud. Seepärast ei ole suurt ohtu, et süsteem soosiks töötuslõkse ja hüvitistest elamist. Aktiivsuse määr on majanduslanguse ajal tegelikult kasvanud.

Majanduse elavnedes võib olla oluline tagada, et tööturu tasakaal liiguks suurema tööhõive suunas. Väiksem maksukoormus võiks potentsiaalselt toetada tööjõunõudlust. Eestis on sotsiaalmaksed ühed suurimad OECD riikides. Maksustamise nihkumine tööjõu maksustamiselt muude tuluallikate (tarbimise, kinnisvara või keskkonnaga seotud maksustamine) maksustamisele võiks aidata majandust elavdada. Peale selle on vaja vältida oskuste pakkumise ja nõudluse ebakõla tööturul, mis varem piiras tööjõupakkumist ja tingis tootlikkuse kasvust suurema palgakasvu. Seepärast on aktiivne tööturupoliitika oluline, et lahendada ülekantavate oskustega seotud kitsaskohad. Tänu oskuste ülekandmisele oleks inimestel võimalik paremini kohanduda struktuuriliste ja tehnoloogiliste muutustega. Suurem tööjõu piirkondlik liikuvus aitaks samuti tööjõupuudust vähendada. 2013. aastal peaks valitsus eeldatavasti algatama õigusakti, millega suurendatakse töötushüvitist. Arvestades praegust väikest hüvitist, peaks see tõenäoliselt suurendama töötu seotust tööturuga, aidates seega tööjõuressursse paremini jaotada. Sellest hoolimata on oluline küsimus, et töötamise tasuvuse poliitika toetaks jätkuvalt tööhõivet ja aitaks vältida sõltuvust hüvitistest.