31. mai 2012

ettevõtlusTULEVIK | AJUJAHT | DISAIN | KINDLUSTUS

Tutvu kindlustustingimustega www.rsa.ee, vajadusel pea nõu RSA kindlustusnõustajaga.Kindlustusandja on Codan Forsikring A/S Eesti filiaal, mis kuulub rahvusvahelisse RSA kindlustusgruppi.

KINDLAM KUI RANNAILM!

KINDLUSTUSE NUMBER ON

WWW.RSA.EE

3

ettevõtlusVäljaanne ilmub koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048

Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

KOOstÖÖPARtNeRidAAs Gjensidige Baltic eesti filiaallHv Pank As

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

Paar kuud tagasi ühel noorte ettevõtlik-kuse edendamisele suunatud üritusel esines eelmise hooaja noorte ettevõt-

likkuse programmi Entrum võitja – nooru-ke neiu Ida-Virumaalt. Ta rääkis sellest, kui-das enne programmis osalemist ootas ta koos sõpradega kooli lõpetamist, et põrutada lään-

de tööd otsima. Programmi jooksul sai ta aga aru, et võib-olla on tema jaoks võimalusi ka siin. Vaat kui palju võib maailmapilt muutuda, kui anda inimesele võimalus end kehtestada!

Noortel on Eestis aastatega tekkinud üha rohkem variante ise katse-tada, oma julgust ja oskusi proovile panna. Algkoolist alates on selleks ettevõtliku kooli projekt Ida-Virumaal, hilisemas etapis Junior Achieve-menti õpilasfirma projekt, Eesti Energia ellu kutsutud Entrum, mitmed projektid ja algatused ülikoolides (nt TTÜ Mektory jms).

Täiskasvanuna tuleb hakkama saada ilma kooli turvaliste seinteta ning võimalusi oma ettevõtlikkust n-ö testkeskkonnas katsetada on juba vähem. Arvestades, et alles pärast hariduse omandamist ja mõningast töökogemust sünnivad enamasti kõige ambitsioonikamad, ent realistli-kud ideed, on kahju, et neid mänguliselt läbi ei saa teha, kui need just IT valdkonnast ei pärine. Selleks on olemas nii Garage48, Seedcamp kui ka muud algatused.

Seda olulisem ja väärtuslikum on võimalus, mida pakub innovaati-liste ideede konkurss „Ajujaht”. EAS on seda nüüd juba mitu aastat kor-raldanud ning tuleb tõdeda, et aasta-aastalt lähevad ideed paremaks ja teostused küpsemaks.

Lisaks saab värske ettevõtja küsida abi mentorilt – EASi mentorprog-ramm ja -klubid töötavad kõikides maakondades, et toetada ettevõtlik-kust üle Eesti. Jah, oma äri saab ajada ka väljaspool pealinna, ja eriti tore, kui noored, kes oma kodukandi vajadusi tunnevad, need just sin-na rajavad.

Tänavune aasta on ettevõtlusega alustamiseks Eestis eriti hea. Lisaks juba harjumuspäraseks saanud tasuta nõustamisele, toetustele, kooli-tustele, mentorlusele tuleb sel ja järgmisel aastal palju üritusi, mis ava-vad alustavatele ettevõtjatele ukse maailma. Kaks väga heal tasemel äri-kiirendit, rahvusvahelised konverentsid (nt Latitude 59 juunis), rahvus-vaheline koolitus Bootcamp, järgmisel aastal Tallinnas toimuv, üks maa-ilma mainekamaid üritusi oma valdkonnas, MIT Global Startup Work-shop – maailm ei ole Eesti alustavale ettevõtjale kunagi olnud nii avatud kui täna. Ettevõtlikkus tasub ära!

Dmitri BurnaševEASi alustavate ettevõtete direktor

ideed turvalises rüpes

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

Küsi pakkumist:

tel 650 6072

mob 56 629 007

hinnainfo@koopia3.ee

koolitusmaterjalide trükk

kasutusjuhendite trükk

suureformaadiline fototrükk

plakatite trükk

jooniste printimine, koopiad

projektipangateenus

skaneerimine, vektoriseerimine

köitmine, kiletamine

bännerid, sildid, objektitahvlid

visiitkaardid

flaierid, voldikud

messistendid, roll-up stendid

kapale, pvc-le trükk

www.koopia3.ee

4

intervjuu

Hiljuti eestit külastanud uSA tuntumaid äriingleid Bill Payne leiab, et eestil tuleks kõigiti ära kasutada asjaolu, kus riigi it-renomee on suurejoonelisem kui siinse tarkvaratööstuse reaalsus.

Bill Payne: „Ka elustiiliettevõtted on majandusele väga kasulikud.”

Mis on sinu põhisõnum eest-lastele?Ettevõtjal tuleb mõista kapitali toidu ahelat ja allikaid, enne kui ha-kata oma firmasse kaasama inves-toreid väljast. Ingelinvestorid, keda mina esindan, ei investeeri tavali-selt firmasse, millel pole kliendibaa-si. Tahame teada, et „koerad söövad koeratoitu”, ja ainus viis selle tões-tamiseks on klientidega suhelda. Nad ei pea olema sinu toodet veel ostnud, kuid vähemasti seda testi-nud. Minu põhisõnum investorite-le on see, et ingelinvesteeringud on meeskonnasport: lihtsam on tegut-seda gruppides.

Eestis on startup-kultuur võrdlemisi noor. Mida arvad siin praegu tekkinud suurest entusiasmist, kus paljud taha-vad saada startupper’iks?See tähendab ju, et paljud inime-sed on otsustanud endale ise töö-koha luua, selle asemel et palgatööle minna. Praeguses majandusolukor-ras on selline käitumine igati kasu-lik ka majandusele tervikuna, olgu need loodavad firmad või ühe-kahe inimese elustiiliettevõtted.

Entusiasmist sündivate kasvu-ettevõtete tähtsus seisneb töökoh-tade loomises. Ameerikas näiteks lõid alla viie aasta vanused firmad

Ettevõtjal tuleb mõista kapitali toiduahelat ja allikaid, enne kui

hakata oma firmasse kaasama investoreid

väljast.

Fo

tod

: A

nd

res

Pu

ttin

g/d

elf

i

5

intervjuu

Bill Payne

Insener, ettevõtja, investor, koolitaja ja kirjanik.

Valitud 2009. aastal USA aasta parimaks erainvestoriks.

Väisas hiljuti Eestit, jagades siin Arengufondi kutsel tarkust nii ette-võtjatele kui ka investoritele.

Investeerinud rohkem kui 50 iduettevõttesse ning kogunud inves-teerimistarkust üle 30 aasta.

30 aasta jooksul 40 miljonit uut töö-kohta, vanemad ettevõtted lisatöö-kohtadega ei panustanud. Ettevõtlus on tänapäevases majandusolukorras võtmetähtsusega.

Kui Skype oleks Eestis ainus edukaks kujunenud startup, oleks teil vaid üks seesugune eeskuju. Aga kuna teil on tublisid tegijaid rohkem, on ka eeskujusid rohkem. See toidab idufirmade ökosüsteemi justkui iseenesest.

Oled sa kuulnud „Eesti maf-fiast”?Ei ole.

Selle terminiga tähistatakse meie uuemat ettevõtjate põlv-konda.Väga lahe. Las Vegases, kus mina elan, on midagi sarnast. Mõne aasta eest ei olnud seal iduettevõtteid üld-se. Nüüd on interneti- ja tarkvara-startup’ide kogukond justkui õide puhkenud ning see on imeline. Ins-piratsiooni on saadud kingafirmast Zappos ja selle tegevjuhist – sama-laadsel moel nagu Eestis on start­up-kogukond inspiratsiooni saanud Skype’ist.

Ometi näeme väga paljusid äriideid, mis on järjekordsed Facebookid, LinkedInid või Grouponid?Elujõuetumad ideed roogib süs-teem ise välja. Nad ei saa rahastust ja omanikud lähevad uutele jahi-maadele. Mõtete rohkus ei ole halb. Iseenesest on ju tore ettevõtet aren-dada ja vigu teha, kui ei riski kellegi rahaga peale enda oma. Sööd aasta aega ainult ube ja üritad firmat käi-ma saada – kui ei õnnestu, annad alla, lähed palgatööle või proovid midagi uut. Ainus, kelle jaoks see traagiliseks võib kujuneda, on ette-võtja perekond.

Kas me elame startup-mullis?Mull on täiesti olemas, aga väike. Kui vaatan, mismoodi investorid väga varajase faasi ettevõtteid hin-davad ja kuidas neid rahastatakse, on intensiivsus aastal 2012 kindlas-ti kõrgem kui oli aastal 2010. Pole mingit kahtlust! Ent sellegipoolest oleme umbes 2005. või 2006. aas-ta tasemel. Kindlasti mitte veel seal,

kus oldi suure mulli ajal aastatel 1999 või 2000.

Mõningaid küsitavaid börsile-minekuid on samuti esinenud – mina näiteks ei saa aru, mida insti-tutsionaalsed investorid Grouponis nägid –, aga aktiivsus pole veel kau-geltki suure buumi tasemel.

Kuidas hindad, milline on hea investeering?Erilist maagiat seal pole, üksnes ras-ke töö. Hinnata tuleb firma juhtkon-da, meeskonda, turuvõimalust, too-det või tehnoloogiat, konkurentsi-eeliseid, ettevõtja ausust – käid ter-ve nimekirja asju üksipulgi läbi.

Mõningad superinvestorid väi-davad, et on võimelised investeerin-gu suhtes hinnangu kujundama ühe lõunasöögi käigus ettevõtjaga. Mina arvan, et see on võimalik ainult ju-hul, kui ettevõtja tegutseb mingis väga spetsiifilises valdkonnas, mil-lest investor hästi aru saab. Tavali-selt nii asjad siiski ei käi.

Mõned arvavad, et ettevõtetesse tuleb investeerida põhimõttel „Prit-si ja palveta”: investeerid sajasse fir-masse vaid natuke, lootuses, et ehk tuleb neist üks-kaks Facebooki. Ent seegi pole tüüpiline.

Millised on Eesti eelised ja puudused?Eelis on see, et Eestil on teatud määral tarkvaratalenti, mis tei-le maailmas pisutki kuulsust toob. Ka väiksusel on omad plussid: saate olla kiired, efektiivsed ja toimekad. Kui kusagile astub sisse ettevõtja, öeldes, et on pärit Eestist, ei tekita see erilisi negatiivseid emotsioone. Eesti ei ole just väga hästi tuntud, kuid siiski palju rohkem kui küm-ne aasta eest.

IT-tööstus alles hakkab Ees-ti majanduses tooni andma – numbriliselt…Eestil pole ilmselt väga hea maa-ilmale öelda, et teete militaartoo-teid. Aga just neid te 30 aastat ta-gasi usinalt valmistasite. Tarkvara tootmine seevastu on väga ligitõm-bav – sinna läheb kolmandik maail-ma varajase staadiumi investeerin-gutest, ja see osakaal kasvab.

Tehnoloogia on see valdkond, kuhu liigub raha: see on hõlpsasti

skaleeritav ning kasvab palju kiire-mini kui teised sektorid.

Eestil tasuks kõigiti ära kasuta-da fakti, et tema renomee IT-riigina on võib-olla suurem kui reaalsus.

Kuidas teha väike riik maail-makaardil „suuremaks”, kui ta pole just Singapur?Peate välja nuputama, mismoodi Eesti firmad maailmas läbi lööksid ja kasu lõikaksid: koduturult välja läheksid, investeeringuid ja klien-te hangiksid. Kasvuettevõtted pea-vad saama kiiresti areneda. Kui neil see Eestis ei õnnestu, tuleb hankida raha ja talenti väljast.

Milline on olnud sinu senine parim investeering?Andsin ühele firmale pool miljo-nit dollarit ja see kasvas pika ajaga 50 miljoni dollariliseks ettevõtteks. Ta polnud kõrgtehnoloogia-, vaid hoopis tööjõufirma nimega Vista Staffing Salt Lake City’st. Samas on mul olnud IT-ettevõtteid, mis on kas-vatanud oma väärtust 20 korda kii-resti, 18–24 kuuga.

toivo tänavsuu

Ka väiksusel on omad plussid: saate olla

kiired, efektiivsed ja toimekad.

6

intervjuu

indrek nuume: „Praegu võib toimuda Eesti kapitali teine tulemine.”

LHv privaat- ja ettevõtete panganduse juhi indrek nuume hinnangul võiks eestist saada disainimaa nagu itaalia. tema hinnangul on praegu kodumaise ettevõtluse arenemiseks pinnas soodne.

Millise hinnangu annad prae-gusele Eesti ettevõtluskliima-le?Väikesed ja keskmise suuruse-ga ette võtted aastakäibega alla 5–6 miljoni euro on majanduslan-gusest päris hästi läbi tulnud, sest nende puhul tihti omanikud ja ju-hid kattuvad, nad pole võtnud liiga suuri riske.

Millised on ettevõtete suuri-mad väljakutsed?Ettevõtjad jätkuvalt kardavad in-vesteerida. Kui ärilehtede esikaan-tel räägitakse pidevalt kriisist, siis see investeerima ei innusta.

Majanduskriisi tagajärjel kuk-kunud ärimahud ei ole veel ka täie-likult taastunud, et ettevõtted peaks investeerimisele mõtlema hakkama. Äriühingute laenude maht vähenes eelmisel aastal kümme protsenti. Häid kliente, kellele laenu anda, ot-sivad kõik pangad praegu tikutule-ga taga.

Viimasel ajal kipuvad Eestis vastanduma noored startup-ettevõtjad ja vanad nii-öelda mägrad.Nad pigem ei vastandu, kuid nende ärifilosoofia erineb. „Vanad mäg-rad" võiksid oma ärisid rohkem ja-

Fo

tod

: t

iit

Bla

at

7

intervjuu

gada ja tegelikult oleks see neile ka-sulik, kuid nad ei taha seda teha.

LHV on läinud osaluste jagami-se teed, LHV töötajatest enam kui kolmandik on ka ettevõtte aktsionä-rid. Isiklik suhe firmaga aitab eda-si, aga see ei ole saanud veel Eesti majanduses trendiks, sest selle kasu valdavalt ei nähta.

Kui palju tehakse LHV pangas Eesti majanduse visioone?LHV panga põhilised visionäärid on meie nõukogu liikmed. Juhatus teeb strateegiaid 3–5 aasta peale ette, kuid arvan, et viis aastat ette näha on tänastes oludes keeruline, kesk-kond muutub väga kiiresti.

Kui palju on LHV puhul õi-gustanud argument „Eesti pank”?Müügiargumendina töötab see hästi, kuid seda ei saa üle kasuta-da. Mul on hea meel, kui meie pa-kutavad finantseerimistingimused on laias laastus samad mis konku-rentidel – siis kipub Eesti ettevõt-ja eelistama meid. Samas ei to-hiks pangatöötajad ise uskuda, et see on ainus tähtis eelis. Turule peab olema pakkuda midagi ena-mat kui lihtsalt kohalik Eesti kapi-tal. Arvan, et Eesti kapital on olu-line selles mõttes, et kes teeb otsu-seid ja kui kiiresti need sünnivad – see meid konkurentidest eristabki.

Kurdetakse, et Eesti kapital on kokku kuivanud, kõik on välis-investoritele müüdud.Ettevõtete müüki ei saa ette heita. Samas olen veendunud, et kuigi ka-pitalil pole rahvust, siis kapitalistil see kindlasti on. Kui välisinvestoril on raskel valida, kas teha äri Eestis või kodus, viiakse kapital pigem ta-gasi koju.

LHV omanikud on öelnud, et pärast Hansapanga müüki võeti neilt võimalus Eestile olulistes as-jades kaasa rääkida ning müük oli pigem viga. Mulle meeldib, kui Ees-

kem väärtust. Meie inimeste arv on piiratud ja me ei saa tööjõumahu-kale tootmisele keskenduda. Mida-gi väga hullu ei ole, kui me end naa-berriikidega võrdleme, pigem ole-me ikka hästi hakkama saanud. Aga kui ma ei saa poest osta Eesti õunu või köögivilju, on midagi siiski vil-tu. Olgu need kas või kallimad, kuid nad oleks kindlasti värskemad ja kvaliteetsemad. Miks peaksin ost-ma Eestis Hiina küüslauku?

Millise kännu taga on eestlas-te ettevõtlikkus?Erinevalt Eestist on näiteks Ameeri-kas arusaamine, et ka äris võib eksi-da, ja see antakse andeks. Neile, kes riskivad, tuleks anda vajadusel teine võimalus. Meil naelutatakse eksijad aga pikaks ajaks häbiposti. Arves-tamata, et riskijulgete inimeste peal püsib tegelikult päris palju.

Kas euro on Eestisse toonud välisinvesteeringute kasvu?Välisinvesteeringutest räägitakse palju. Keskendutakse liialt sellele, kuidas väliskapitali Eestisse tuua, eristamata sealjuures, millise mõ-juga see olla võib. Pigem tuleks roh-kem luua võimalusi kodumaise ette-võtluse arendamiseks. Välisinves-teeringud olid õiged 1990. aastatel, kuid ma pole kindel, kas peaksime sama auruga praegu edasi laskma.

Kuidas luua Eestisse kõrge-palgalisi töökohti?Uueks Šveitsiks me ei saa, aga meie üks nišš võiks olla tootedisain. IT valdkonnas ei pea meie eeliseks olema mitte niivõrd lihtsam prog-rammeerimine, kuivõrd kasulike ja nutikate lahenduste väljatöötamine. Sel juhul ei ole meie piiratud töö käte arv enam oluline. Itaalia, näiteks, on suurepärane disainimaa. Eesti võiks olla uus Itaalia!

Aga finantskeskus?Me asume liiga äärealal. Finants-keskuse jaoks on tähtis lennuühen-

duste arv, mis jääb meil ilmselt ma-dalaks. Finantsteenuste osakaal võiks majanduses kasvada küll, kuid uue Luksemburgi tekitami-ne pole väga lihtne. Ka Vene kapi-tal, mis tahab riigist välja, on suu-resti juba leidnud tee Luksemburgi või Šveitsi, mitte aga Eestisse. Kui-gi Šveitsi ja Luksemburgi teenus on võrreldes Eesti omaga kallis.

Milliseid reforme ootad hari-dussektoris?Mul on kohati tunne, et haridust on Eestis liiga palju kõigutatud. Ehk oleks aeg midagi ka kõigutamata jätta ja lasta tal settida.

Kas pankurina oled valitsuse tegevusega rahul?Pensionifondidele võiks anda roh-kem võimalust Eesti majandusse in-vesteerida. Piirangud, mis varahal-dajatele ettevõtete aktsiatesse inves-teerimisel pandud on, ei ole enam asjakohased.

Viimase viie aasta jooksul näh-tud 75 aasta suurim majanduskriis on vähendanud otsustajate ja sea-dusandjate riskijulgust.

Eestis on ettevõtteid, kuhu pen-sioniraha suunata. Nad ei ole börsil ja tõenäoliselt sinna ka ei lähe. Suu-remaks kasvamisel vajavad nad aga lisaraha, kuid see tuleb praegu pi-gem välismaalt, sest Eestis arves-tatavat riskikapitali veel tekkinud ei ole. Pensionifondid oleksid tule-vikus sellistele äridele hea rahasta-misallikas.

Kuidas on pankurite elu kriisi-järgselt muutunud?Regulaatorid soovivad pidevalt suurendada pankade omavahen-dite hulka. See tähendab parata-matult, et laenud muutuvad kalli-maks.

Pankurid ja kliendid on jätku-valt konservatiivsed, samas eelmi-sel aastal hoiuste koondmaht suu-renes kümme protsenti ja see loob head eeldused.

Erinevalt Eestist on näiteks Ameerikas

arusaamine, et ka äris võib eksida, ja see

antakse andeks. Neile, kes riskivad, tuleks

anda vajadusel teine võimalus.

ti kapital kontsentreerub. Äkki õn-nestub teha midagi sarnast nagu 1990. aastate alguses. Praegu võib toimuda Eesti kapitali teine tulemine.

Milles see peaks väljenduma?Selles, et võib-olla täna mõeldak-se rohkem, enne kui ettevõtteid ära müüakse. See on ikkagi otsustu-se käestandmine. Ei tahaks näha, et Eestisse jäävadki ainult palgatöö tegijad ning meid puudutavad täht-sad otsused langetatakse meie eest kusagil mujal teiste inimeste poolt.Mul on tunne, et täna oskavad Ees-ti ettevõtjad oma kauba eest õige-mat hinda küsida ning ettevõtteid ei müüda uutele omanikele enam nii kergekäeliselt.

Mis on Eesti majanduses prae-gu fundamentaalselt mäda?Vajame töökohti, kus luuakse roh-

8

tuLevik

Wadhwa tegi sel teemal ettekande Las Vegases kuu aja eest toimunud

IBMi tehnoloogiakonverentsil „Im-pact 2012”. Tema nägemus on täiesti pöörane! Business Weeki ja Washin-gton Posti kolumnistina ning äri-liidritele tulevikutehnoloogiaid tut-vustava USA õppeasutuse Singula-rity University asepresidendina te-gutsev Wadhwa lükkab resoluut-selt ümber Garri Kasparovi levita-tava „rumala müüdi”, et maa ilmas on tehnoloogiline areng seisma jää-nud ning midagi fenomenaalselt uut pole leiutatud juba aastakümneid (või koguni sada aastat).

„Lausvale!” põrutab Wadhwa usutluses Ekspressile. „Praegu ela-me kõige pöörasema kiirusega are-nevas tehnoloogiamaailmas, mida inimajalugu tunnistanud on.” Mida see tähendab? 10–15 aasta pärast, võib-olla varemgi, näeme Wadhwa vaimusilmas maailma, mida kirjel-dab järgnev.

Selle asemel, et käime regulaar-selt arsti juures tervist kontrollimas, on meie naha alla paigaldatud sen-sorid. Need näevad välja, nagu tä-toveeringud ning edastavad tohtri-le pidevalt vajalikku infot aju ja or-ganite toimimise ning enesetunde kohta. „Inimkehast saab tarkvara!” teatab Wadhwa.

Kui meil on tarvis uut jäset, or-ganit või nahka, saab need hõlp-sa vaevaga 3D-printeris välja prin-tida. Keegi ei sure enam selle tõt-

tulevik: robotteenindajad, prinditud kaup ja tätoveering-sensorid?Milline on maailm 10–15 aasta pärast, kui tehnoloogiline areng jätkub? eriti ulmelise visiooni pakub kolumnist ja innovatsiooniguru vivek Wadhwa.

Fo

tod

: W

ad

hw

a.c

om

, J

oh

n R

og

ers

/ i

llin

ois

' ü

lik

oo

l, G

oo

gle

leNNuKAs visiONÄÄR: vivek Wadhwa rõhub asjaolule, et praegused peened ja kallid tehnoloogiad odavnevad vaid mõne aastaga drastiliselt.

9

tuLevik

tu, et ei leidnud elundidoonorit. Ka meie organismile vajalikke tüvirak-ke tehakse laborites tellimuse peale. Kui meil on mõni haigust põhjustav geen, vahetatakse see välja.

Ravimitööstus keerab pea peale, sest enam ei pea medikamente mitu aastat testima, enne kui nad apteeki jõuavad. Nüüd disainivad ravimeid insenerid. Selleks pole neil tarvis kusagile suurde teadusasutusse sõi-ta – kuna laborid „kolivad” kiipide-le, saab neid kaasas kanda taskus.

Haiglates hakkavad inimesi ope-reerima robotid, kes ei tee inimlikke eksimusi ega tüdine. Kirurg võib kõi-ke mugavalt arvutiekraanilt jälgida.

Kohtutes enam valetada ei saa, sest valedetektorid on suutelised meie ajulainete järgi tuvastama luis-kamise sajaprotsendilise täpsusega.

3D-printerid on odavad ja mass-kasutuses, paljudel meist koduski olemas. Nendega prinditakse kõike: nii tarbe-, toidu- kui ka luksuskau-pa, elektroonilisi vooluringe, printe-reid endid, isegi maju! 17. sajandist pärineva Stradivariuse viiuli saame samuti hõlpsasti teha, kas või sada tükki. Nad ei ole küll ehtsad, kuid näevad välja nagu ehtsad.

Massiline 3D-printimine jätab hätta hiinlased, sest enam ei pea lääs kõiki vidinaid Hiinast tellima. Tööstus- ja tarbekaupa prinditakse mitte Shanghais, vaid Harjumaal – 3D-printeritega. Tootmine ei sõltu mingil moel tööjõukulust ega töö käte arvust, mis tähendab, et paljud ini-

mesed jäävad töötuks – aga pole viga, tööd polegi enam vaja nii palju teha!

Tomatid ei pea olema punased ning redised roosad. Tänu printi-mistehnoloogiale võime poes kohata ka näiteks siniseid tomateid ja kol-laseid rediseid. Need on värskemad ja tervislikumad, kui me täna eales unistada oskame.

Loomaaiad valmistuvad vas-tu võtma „ajaloolisi eksponaate” –

elusaid mammuteid, mis neile labo-rist saadetakse.

Energiamajanduses oleme tun-nistajaks vähemalt kolmele revo-lutsioonile. Esiteks läheb taastuv-energeetika nii odavaks, et asen-dab fossiilsed kütused lõplikult. Indias näiteks olevat päikeseener-gia juba praegu soodsam kui diisli-kütuse tootmine. Lõviosa maailma energiast tuleb päikeselt. Teiseks hakkame energiat mitmel moel ette salvestama, ning kolmandaks kü-tust alternatiivsetest allikatest toot-ma, näiteks vetikatest. Uusimad tuuma reaktorid kasutavad praegus-te tuuma jaamade poolt juba kasuta-tud tuumakütust. Elektriautod sõi-davad ühe „paagitäiega” rahulikult 1000 kilomeetrit.

Täiesti uue tähenduse saab tehis intellekt ehk masinate intelli-gentsus. Võistlustel, kus tuleb info-mürast erinevaid mustreid tuvasta-da, võidab ta inimest. Temast saab teadusartiklite kaasautor ning ta võib vabalt inimesi õpetada. Tal on võime teha üldistusi ning seltskon-nas paistab ta silma oma emotsio-naalse intelligentsusega.

Roboteid hakkab olema hul-galiselt. Nad mõistavad meie tun-deid, näoilminguid ja kehakeelt. Rahva massist leiavad oma „pere-mehe” hääle järgi üles. Robotid on ka võimelised orienteeruma mitte ainult linnatänaval, vaid ka metsa-rägastikus. Nad mõistavad kasuta-da tööriistu ning on võimelised ta-

juma lõhnu ja maitseid. Neist saa-vad suurepärased abilised vanurite-le (põetajad ja hooldajad jäävad kah-juks töötuks).

Tänapäevalgi kasutuses Google’i isesõitvate autode varustus maksab 100 000 dollarit, varsti aga ainult kümnendik sellest. Taksodest kao-vad juhid, autod sõidavad ise.

Internetti on 10–15 aasta pä-rast ühendatud triljoneid sead-meid. Tahvelarvutid maksavad tub-listi alla saja USA dollari. Enamikus tihe asustustes levib vabalt 1 GB kii-rusega internet. Miljardid inime-sed on pidevalt online. Videokonve-rentsi pidades ei ole enam võimalik aru saada, kas vestluskaaslane istub sinu kõrval või hoopis ookeani taga. Paljud käivad tänaval ringi kentsa-kate Google’i prillidega, mis näita-vad neile pärisreaalsuse peal veel üht „kihti” – tehisreaalsust.

„Mis mõttes pole maailm arene-nud?” küsib Wadhwa. „Minu iPhone on täna arvutina võimekam kui ter-ve maailm sel päeval, kui ma sün-disin. Ta hakkab mõõtma minu EKGd ja vererõhku, tuvastama hai-gusi jne.”

Kes tulevad sellises tuleviku-maailmas Wadhwa arvates võitja-teks, kes kaotajateks? Luuserid ole-vat need, kes muutustele vastu sei-savad ja vanadest ärimudelitest kin-ni hoiavad. „Minu arvates on arukas muutustes osaline olla, selle asemel et nende vastu võidelda.”

toivo tänavsuu

Kui meil on tarvis uut jäset, organit või

nahka, saab need hõlpsa vaevaga

3D-printeris välja printida.

uue AJA AKsessuAARe: tätoveering-sensorid ja tehisreaalsuse prillid – kas juba meil või meie lastelastel?

10

AjujAHt

Noorena oleme kõik täis idealismi maailma muuta ja usku, et see ootab muut-

mist. Täiskasvanuks saades teeb elu omad korrektuurid ning nii loobu-me unistamast. Riske võtta on ise-gi keeruline: pere, kodulaen, igapäe-vane rutiin ja teatud mõttes muga-vus ei lase enam unistada maailma muutmisest, veel vähem selle poole liikumisest.

Kõige lihtsam viis saavutada taas julgus unistamiseks, on proo-vida maailma muuta usaldusväärses n-ö inkubatsioonikeskkonnas, kus ebaõnnestumisega kaasnev kulu on väike, kuid tugi ja hüva nõu, mida hilisemas elus kasutada, suur. Just sellist võimalust pakub potentsiaal-sele ettevõtjale EASi konkurss „Aju-jaht”.

„Ajujaht” sai ellu kutsutud viis aastat tagasi ja selle eesmärk on jul-gustada noori inimesi genereerima ja ellu viima revolutsioonilisi ideid, millega maailma muuta. Aastatega selgus, et eriti häid võimalusi an-nab enamasti koostöö nooremate ja kogenenumate vahel, mistõttu saa-vad „Ajujahil” osaleda meeskonnad,

tab „Ajujahil” osalema proffidest koosnev mentorvõrgustik ja žürii, kes hindab plaanide realistlikkust ning julgustab lahendama problee-me, mis esialgu põlved nõrgaks võ-tavad. Tegelikult ei midagi erine-vat EASi mentorprogrammist, kuid „Ajujahi” teeb osalejate jaoks põne-vaks mängulisus ja võistlusmoment. Vähem tähtis pole ka kopsakas au-hinnaraha, millega oma plaani ellu viia ning ehk ankur päevatöölt lahti võtta, keskendumaks oma äri üles-ehitamisele.

„Ajujaht” juurutab ka mõttevii-si, mis on Eestis veel võõras: eba-õnnestumine on tulevase edu alus ja algus. Selle heaks näiteks on üks „Ajujahi” võitja, kes on konkursil osalenud erinevate ideedega mitu aastat järjest. Tänavuse edu tõigi õppimine varasematest vigadest ning julgus oma mõtet edasi aren-dada. „Päris elus” on seda palju kee-rulisem ja kulukam teha.

Seega, kui on tunne, et praegu-ne töö ei inspireeri ja sõbrad on mit-mesuguste äriideedega juba ära tüü-datud, tasub mõelda „Ajujahi” pea-le ning püüelda oma unistuste ellu-

10. mail toimus konkursi „ajujaht 2012” suurejoone-line finaalgala, mille võitis ainu laadse juhtimissüstee-miga kolmerattaline tõuke-ratas Raybike. Autorid said oma äriidee edasiarendami-seks 20 000 eurot. 

teise koha ja 14 000 eurot võitis loodussäästlik grillsöe-karp Grillcube.

Kolmanda koha ja 6000 eurot pälvis aga kohalike toimetaja-te kokku pandud interaktiivne reisijuht „like A local Guide”, mis sai ka parima tallinna äri-projekti, sotsiaalse ettevõtlu-se ja publiku lemmiku tiitli. 

tartu parimaks äriprojek-tiks kuulutati aga uppumatu purje paat dolphin.

„ajujaht” paneb unistusi teoks tegema

viimise poole. „Ajujaht” pakub idee-de testimiseks soodsat pinnast, kus ebaõnnestumise kulu on väike, ent võimalus oma unistuste teostamise-ga raha teenida − suur.

Dmitri Burnašev EASi alustavate ettevõtete

divisjoni direktor

„Ajujaht” pakub ideede testimiseks

soodsat pinnast, kus ebaõnnestumise kulu on väike, ent võimalus

oma unistuste teostamisega raha

teenida – suur.

kuhu kuuluvad eri vanuses ettevõt-jad. Samuti näitasid aastatega kogu-tud kogemused, et maailma muut-miseks ei pea alati mõtlema teiste galaktikate vallutamise peale, va-hel piisab üksnes lahendusest, mis teeb mõne igapäevase tülika rutiini lihtsamaks.

„Ajujahi” siht on tuua kokku head ideed ning nende teostajad, äriinimesed ja oma valdkonna asja-tundjad ning pakkuda neile men-tori tuge, kes aitab üles leida äri-idee nõrkused, et saada jalg maa-ilma ukse vahele. Paljusid innus-

11

diSAin

Asjatundlik disain annab esemele isikupära ja ku-jundab tarbija individuaal-

set maitset. Niisamuti võiks lähene-da autodisainile, kui jätta kõrvale üks väga tähtis märksõna – tööstus-disaini interdistsiplinaarsus. Auto-disainer ei lähtu üksnes esteetilisest tunnetusest, vaid püüab töösse sün-teesida ka tehnoloogia võlujõu. Sel-liselt mõjub 20. sajandi Weimaris kritiseeritud mõtteviis l’art pour art (’kunst kunsti pärast’) taas tühja ja iganenuna, sest juba tollal püüti di-sainerite tegemised siduda prak-tilise maailmavaatega. Autodisain ongi ehe näide sellest, kus tehnika tõepoolest kunsti ei vaja, küll aga saab kunst kasu tehnikast. Meta-foore auto disaini analüüsimiseks võiks leida teisigi, kuid just kunsti ja tehnika kooslus annab iseloomu-liku võrdlusmomendi meie oma ees-ti autodisaineri Björn Koobi iga-päevatööle Frankfurdis.

Autodisain kui loovuse rakendaminePuhtast kirest autode vastu jääb mõistagi üksi väheks, et tuleviku-autod järjest atraktiivsema välja-nägemisega meie linnapilti liiku-ma panna. Vastupidi, disainimis-võime peidab endas väga mitmeid isiksuse omadusi. Hea disainer peab oskama välja pakkuda uudseid ja ootamatuid lahendusi, rakendama oma kujutlusvõimet ja konstruktiiv-

set vaistu ning peale selle tundma graafilist ja ruumilist visandamist paljude teiste vormimisviiside kõr-val. Ja seegi pole kaugelt mitte kõik, et omal käel Euroopa autotööstuses kanda kinnitada.

Autodisain kui järjekindlus ja õppimineSelleks et oma rada väljaspool Ees-tit iseseisvalt sisse tallata, on vaja julgust ja pealehakkamist end võõ-ras kultuuris ja keeleruumis proo-vile panna. Mõistagi veel suurt teo-tahet ja ideerikkust, et meistrite tä-helepanu pälvida. Björn on edukalt läbinud õpingud disainiõppeasu-tustes Pariisis ja Torinos, kus tek-kisid ka esimesed kontaktid disai-nerite ja õppejõududega. Hea suht-lusoskus ja tulemusrikas õppetöö tasusid heldelt, mis omakorda aitas jala autotööstuse ukse vahele saa-da. Ka praktikalkäik mitmes auto-disainikeskuses oli heaks proovi-kiviks end maailmatasemel tões-tada. Kuna igapäevatöö juba koge-nud autodisainerina hõlmab pal-juski meeskonnatööd, siis kunstni-kuna laseb Björn fantaasial vabalt kõrgustesse lennata, ja seda kõike moodsas teibimaalingus.

Autodisain kui lõputu mänguruum linnaruumis Björni töid iseloomustab lapselik mängukihk, mis seob osavalt ühte elamusrikka linnamiljöö ja idee-

autod. Linnapilt pakub meist kõigi-le midagi uut ja iseäralikku: iga hetk tõmbab kaasa uude tegelikkuses-se, mis on alati kordumatu ja har-va ette aimatav. Björni loominguski avaldub enamik moodsaid sõidu-vahendeid läbi linnaarhitektuuri, mis pakub uusi võimalusi või hoo-pis varjatusi. Kunstnik on sobita-nud linnaruumi ka üliinimese ning

seadnud ta leidlikult oma meele-kujutusviisi järgi. Nii aimleb näitu-se külastaja võimalikust maailmast, mida annab mõista kui miskit tule-vikus olevat või olevaks saavat. Se-damoodi põimub tema töödesse ka aegruum, mis on vankumatu vaa-tega tulevikuühiskonna ellu. Ava-tud ruumi ja lihtsate geomeetriliste vormide taustal patseerivad robot-ufolikud naisolevused, kelle bra-vuur, ekstravagantsus ja erotism käsitlevad kohta ja kuju kui tegelik-ku olemust.

Näituse eksponaate saab galeriis Vaal uudistada juuli lõpuni. Maalid on näha ka veebisaidil www.vaal.ee.

merit PärnPuu

autodisain kui moodsa kunsti ja tehnika sümbioos

ilmAR tAsKA – filmiprodutsent, lavastaja, perekonnatuttav

Mul on alati hea meel, kui eestlased ka raja taga silma paistavad. Kodus on se-da lihtsam teha. Rahvusvaheline kogemus tuleb alati kasuks. Björn on arves-tatav autodisainer ka Saksamaal. Tore on näha tema näitust galeriis Vaal, kus tema töid iseloomustab omapärane arhitektooniline käsitlus – maalimine di-saineri pilgu läbi, kasutades selleks huvitavat moodsat tehnikat.

Pole ime, et kujundikeeles prevaleerivad autod ja selle erootiline subli-matsioon. Arhitektuur, disain ja mood kohtuvad Björni maalidel minimalistli-kus sümbioosis.

RiHO PÄRN – sõber tartu lastekunstikooli päevilt

Mõne aasta tagusest vestlusest Björniga meenub mulle, kuidas ta mainis, et on mõned maalid valmis saanud. Sel hetkel tuli mulle silme ette tema esime-ne õlimaal, mis sai tehtud umbes kümme aastat tagasi ja millel oli kujutatud omaaegset Lancia Diagolose ideeautot. Björn oli selle disainist nii vaimustu-nud, et pildil ei olnud enam sõiduk, vaid selle disain. Nüüd näitusel tema töid vaadates tärkas peas sama järeldus: Björni maalid on puhtal kujul disain ja ar-hitektoonika.

Alfa Romeo 33 stradale, akrüül 90 x 120 cm.

sAAB, akrüül  100 x 100 cm.

BmW R32, akrüül  70 x 100 cm.

12

tööAndjAPenSion

Alates 2012. aasta algusest saab ettevõte maksta oma töötajate eest pensioni III

samba makseid ilma, et peaks sellelt kinni pidama tulumaksu. Seega on selle hüve kulu ettevõttele 21 prot-senti väiksem kui palga maksmine ja soodsam kui muu erisoodustuse-na käsitletav hüve. See on positiiv-ne areng, sest annab meile mitmeid võimalusi juhtida nii tööjõudu, ku-lusid kui ka ettevõtte mainet.

Nordeas oleme otsustanud pa-nustada oma töötajate pensioniko-gumisse, sest esiteks on see meie äri ja me soovime olla eeskujuks oma klientidele. Kuid vähem tähtis ei ole ka meie eesmärk olla hea ja väärtus-lik tööandja ning teha seda vahen-deid mõistlikult kasutades. Meil on oma otsuste tegemisel olnud eesku-juks ka meie gruppi kuuluvad ette-võtted Põhjamaades.

Nõustades kliente, oleme näi-nud, et ettevõtete eesmärgid mak-susoodustuse kasutamisel on eri-nevad. On neid, kes tahavad jaga-da maksusoodustusena säästetud kulu töötajaga ja suurendavad see-läbi töötajale tehtavat väljamakset. On ka neid, kes peavad kasutama maksusoodustust selleks, et paran-dada oma konkurentsivõimet.

Reaalsuses on ettevõtete vajadu-sed nii majandusharust, konkurent-sist kui ka konkreetsete ettevõtete kuvandist lähtuvalt väga erinevad. Tööandjapension ei tähenda sugugi ühesugust lahendust kõigile ettevõ-tetele. Teame olukordi, kus tööand-japensioni käivitamine Eestis on välismaal asuva emaettevõtte toi-mimispõhimõtete rakendamise osa ning see ei ole otseselt tingitud ko-halikust tööjõu või kulude juhtimi-se vajadusest. Samas oleme puutu-nud kokku ka ettevõtetega, kes näe-vad suurt võitu tööjõuturul konku-

tööandjapensioni rakendamise ja nõustamise kogemusest

rentsivõime tõstmises ja kriitilise tähtsusega töötajate hoidmises ning teevad seda tööandjapensioni kau-du, sest pelgalt palk ei ole piisavalt motiveeriv. Oleme nõustanud ka et-tevõtteid, kel on vaja vastata tööta-jate ja turu ootusele palgatõusu osas ning viiendiku võrra madalam kulu avab selleks oivalise võimaluse.

Samas on ka ettevõtteid, kes juba pikka aega on teinud töötaja-tele erisoodustusi ning nüüd lisavad tööandjapensioni kui täiendava väl-jamakse formaadi oma personalipo-liitika osaks, et värskendada senist preemiate ja tulemustasude skeemi, ning saavad sama kulu juures pak-kuda suuremat hüve oma töötajatele.

Teadagi ei ole tööandjapensioni maksuvõit kogu ettevõtte kulubaasi arvestades suur, kuid on siiski ole-mas. Siinkohal tuleb muidugi kohe märkida, et töötajate ja tööandja-te maksusoodne panus töötaja kol-mandasse pensionisambasse ei tohi ületada 15 protsenti töötaja bruto-palgast kalendriaasta jooksul ning kokku ei tohi penisonifondi maks-tav summa olla üle 6000 euro töö-taja kohta.

Keegi suurematele maksete-le kätt ette ei pane, kuid nimetatud piire ületavad summad ei ole enam maksusoodsad. Teiseks, ega pen-sionifondi kogutud kapital ei täida kõhtu ega maksa tagasi kodulaenu. Seetõttu on enamik tööandjapensio-ni skeeme, olenemata oma eesmär-gist, toonud töötajatele kaasa kogu hüvedepaketi suurenemise või püsi-mise vähemalt endisel tasemel.

Rääkides maksureeglite de-tailidest, on vast parim tuua paar näidet. Vaatame esmalt võimalust maksta tulemustasu või preemia maksena pensionifondi. Kokku on lepitud, et töötaja saab kätte 1000 eurot.

KULU TÖÖANDJALEKui makstakse

palganaKui makstakse pensionifondi

Kokkuhoid pensionifondi kasutamisel

Netopalk või makse fondi

1000,00 € 1000,00 €

Tulumaksu osa 227,54 € 0,00 €

Sotsiaalmaksu osa 425,51 € 346,64 €

II samba makse 25,79 € 21,01 €

Töötuskindlustus töötaja

36,10 € 29,41 €

Töötuskindlustus tööandja

18,05 € 14,71 €

KOKKU 1733,00 € 1411,76 € -321,24 € -19%

sh maksud 733,00 € 411,76 € -321,24 € -44%

KULU TÖÖANDJALEKui makstakse

palganaKui makstakse pensionifondi

Võit pensionifondi kasutamisel

Netopalk või sissemakse fondi

590 € 708 € 119 € 20%

Tulumaksu osa 119 € 0 €

Sotsiaalmaksu osa 246 € 246 €

Töötuskindlustus tööandja

10 € 10 €

Töötuskindlustus töötaja

21 € 21 €

II samba makse 15 € 15 €

KOKKU 1000 € 1000 €

sh maksud 410 € 245 € 165 € -40%

Oluline mõtlemiskoht on ka see, mida töötaja saab ettevõtte tööand-japensionist. Lõppeesmärk on pa-rem pension. Seda on meil kõigil vaja. Keegi ei unista viletsast pen-sionipõlvest, kuid vaid väga üksikud inimesed Eestis on valmistunud sel-leks, et veeta materiaalselt kindlus-tatud vanaduspõlve. See asjaolu ei ole aga sageli juhtiv argument iga-päevases töösuhtes. Seega tuleb et-tevõttel kaaluda, mis on tema per-sonalijuhtimise kriitilised tegurid ning kuidas enda positsiooni paran-damine aitab kaasa töötaja isikliku-le heaolule, motivatsioonile ja lojaa-lsusele. Nordea on kindlasti üks esi-mesi tööandjapensioni rakendajaid aastal 2012. Meie maksame tööta-

Sama asja võib vaadata ka teise nurga alt, jagades saadud võitu töötajaga. Oletame, et planeeritud tulemustasu kulu on kokku 1000 eurot.

kulude kokkuhoid, tööjõu lojaalsus, lisamotivatsioon või hoopis avalik kuvand?

jate eest pensionifondi makseid iga kuu ja see on teatud protsent bru-topalgast.

Kokkuvõtteks saame Nordea ko-gemusest öelda, et tööandjapension on osutunud heaks võimaluseks, mida saab kasutada ettevõtetes mit-mel moel ja erinevatel eesmärkidel. Mänguruum on piisav, et leida en-dale sobiv lahendus, mis aitab kaa-sa eesmärkide saavutamisele, olgu selleks siis kulude kokkuhoid, töö-jõu lojaalsus, lisamotivatsioon, tu-gev maine või lihtsalt vastutustund-lik mõtlemine töötajate ja Eesti tule-viku heaolu suhtes.

angeliKa tagelNordea Pensions Estonia

juhatuse esimees

14

riSkide juHtiMine

Aeg-ajalt saame kuulda ja näha, kuidas ettevõtetel esineb õnnetusjuhtumeid.

Sõltumata nende ulatusest on tegu ootamatu olukorraga, mis mõjutab ettevõtte rahakotti suuresti. Seesu-guseid olukordi vältida ning seega ka kulusid kontrolli all hoida aitab riskide maandamine ettevõtte juhti-de poolt ning riskide kindlustamine koostöös kindlustusandjaga.

AAS Gjensidige Baltic Eesti fi-liaal on alates 2005. aastast pakku-nud kindlustuslahendusi nii eraisi-kutele kui ka ettevõtetele. „Meil on ettevõtete riskide juhtimise koge-must nii kohalikul kui ka rahvusva-helisel (Läti, Leedu, Taani ja Norra) tasemel. Seetõttu usume, et suuda-me olla väärtuslikud partnerid väga erinevas valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele,” ütles Gjensidige Eesti filiaali juhataja Raul Järve.

Iga ettevõtte juhtkond saab te-geleda töökeskkonna võimalikult õnnetustevabaks planeerimise-ga. „Kindlasti soovitame kehtesta-da ohutusest lähtuvad protseduu-rid töötajatele juhiste andmiseks ja tööandja vastutuse piiramiseks. Näiteks üle 60 protsendi toimunud tulekahjudest saavad alguse inimli-kest vigadest – väärast tegevusest, tegemata jätmisest või lihtsalt viga-dest, mille tagajärgi ei osatud ette näha. Järgides tuleohutuse ja sead-mete kasutamise nõudeid, on või-malik ennetada väga palju õnnetu-si. Ja distsipliin ei nõua ju investee-ringuid!” annab nõu mitmeaasta-se riskijuhikogemusega Rain Tõn-

riskide juhtimine – kuidas kulusid kokku hoida?

son Gjensidigest. Lihtsad tegevu-sed, nagu töökeskkonna regulaarne puhastamine, õiged töövõtted ning seadmete hooldus, on vähe rahalist kulu nõudvad, kuid tõhusad õnne-tuste ennetamise meetmed.

Peale selle on olemas mitmesu-guseid tehnilisi vahendeid (sprink-lerid, tuletõkked, sädemedetekto-rid jm), mis aitavad riske maan-dada, õnnetusi ennetada või nen-de mõju vähendada, kuid nende ra-kendamine eeldab investeeringuid. „Lisaks tasub treenida personali õn-netusjuhtumi korral käituma, sest esimesed kümme minutit on tavali-selt määrava tähtsusega. Üldistades võib öelda, et ohutuse nimel tehta-vad investeeringud jaotuvad järgmi-selt: 95 protsenti tehnikale ja 5 prot-senti töötajate koolitusele. Kuid ris-kide maandamise efektist jaotub nende vahel võrdselt 50-50,” lisab Rain Tõnson.

Varast tähtsamad on ettevõt-te töötajad, keda tasub kaitsta nii kriisisituatsioonis kui ka igapäeva-ses töös. Õnnetuste ennetamise pa-randamisega kaitstakse inimesi, kes viibivad töökeskkonnas või selle lä-heduses.

OÜ Puidukoda on Karksis pui-dutöötlejana oma tegevuse riskide-ga juba aastaid tõsiselt tegelenud. Kahjuks on neil tulnud kogeda ka õnnetuste tagajärgede likvideeri-mist ja kindlustushüvitise taotle-mist.

„Pean riskide juhtimist ja juhi rolli ning suhtumist sellesse väga oluliseks, sest vastasel juhul ei täht-

susta seda ka töötajad. Õnnetusjuh-tumi tagajärjed võivad ohustada et-tevõtte jätkusuutlikkust, mistõttu on riskide maandamisega mõistlik tegeleda. Ja seda koos partneriga, kes päikeselise ilmaga ulatab sulle vihmavarju ja vihmasajus ei hakka seda tagasi küsima, vaid pakub pro-fessionaalset tuge, et ettevõte saaks igapäevast normaalset tegevust kii-resti jätkata.

Tean oma kogemusest, et kind-lustuse riskijuhte tasub kuulata, sest nemad käivad päevast päeva ettevõtetes ning omavad tunduvalt laiemat pilti sellest, mis ja miks võib juhtuda. 12.05.2011 oli Puidukojas tulekahju, milles ligi kahe tunni-ga põles 1800 m² tootmist. Sellises olukorras on ülitähtis, et sinu kind-lustuspartner on usaldusväärne,” ja-gab oma kogemust OÜ Puidukoja te-gevjuht Peeter Matson.

Tõhus riskidega tegelemine an-nab tunda ka kindlustusele tehta-vates kulutustes – madalama riski-taseme kindlustamine maksab ala-ti vähem. Ettevõtte jätkusuutlik-kuse tagamiseks tasub lisaks vara-

de (hooned ja sõidukid) kindlusta-misele maandada omaniku ja juht-konna riske majandustegevuse kat-kemise või vastutuskindlustusega ning töötajatega seotud riske õnne-tusjuhtumikindlustusega. Näiteks majandustegevuse katkemise kind-lustuse olemasolu tagab omaniku-le planeeritud kasumi ja püsikulu-de korvamise, mis omakorda aitab säilitada töökohti ning jätkata tege-vust minimaalsete kuludega.

„Kindlustuskaitse kokkuleppi-misel tuleb enda jaoks ära hinna-ta riskid, mis võivad suure tõenäo-susega realiseeruda või kuskil mu-jal juba realiseerunud on. Sel tee-mal tasub kindlustusfirma soovitu-si kuulata. Lisaks varakindlustuse-le peame ülitähtsaks majandustege-vuse katkemise kindlustamist, sest kui näiteks hoone tules hävineb ja seadmed koos sellega, siis ettevõtte äritegevus katkeb osaliselt või täieli-kult. Kui aga olete kindlustanud ai-nult vara, siis kuidas katate kulutu-sed, mis kaasnevad äri katkemisega, näiteks suurenenud kulud tootmise ümberpaigutamise tõttu või töötaja-te põhipalga väljamaksmine?” arut-leb Peeter Matson.

Gjensidige varakindlustuse meeskond julgustab endalt nõu kü-sima, et riskide st kulude vähenda-mises edu saavutada. Selleks on või-malik kokku leppida kliendikülastu-si riskide kaardistamiseks nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist. Ja kui nendest kontaktidest midagi reaalselt muutub, võidavad sellest nii kliendid kui ka kindlustusandja.

Puidukoja tulekahjus põles ligi kahe tunniga 1800 m2 tootmist

Personali tasub tree-nida õnnetusjuhtumi korral käituma, sest esimesed kümme

minutit on tavaliselt määrava tähtsusega.