21. märts 2013p e r s o o n I s t a r t - u p I g l o b a a l n e ä r I I u u d I s e d

ETTEVÕTLUS

3

ETTEvõTlus

Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Reklaam: Egle Leisner, 669 8099, 5656 5082, egle.leisner@lehed.ee; Juhan Krull, 669 8096, 5347 6573, juhan.krull@lehed.ee

Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

Idufirmade kevadKui tavaliselt on märtsiõhus peamiselt kevadet, siis tänavu leidub seal omajagu rahvus­

vahelistumist – alustavad ettevõtjad ja tehnoloogiahuvilised noored üle maailma saabu­vad Eestisse teadmisi koguma ja jagama ning loodetavasti viivad siit muuhulgas kaasa sõ­

na meie nutikatest lahendustest ja avatud ettevõtluskeskkonnast.Noored idufirmad saavad kevadest maksimumi võtta märtsi lõpus, kui USA tippülikool Massachu­

setts Institute of Technology korraldab Tallinnas tehnoloogiaäri ja ettevõtluse konverentsi “MIT Glo­bal Startup Workshop”. Kas mõni Eesti idufirma suudab lühimüügikõne ehk n­ö liftikõne võistlusel mõnele erainvestorile silma jääda? Kas mõne Eesti ettevõtja äriidee on kolmesaja üle maailma ko­hale sõitnud võistleja kõrval konkurentsivõimeline?

Eestist on seni õnnestunud üritusel osaleda “Ajujahi” meeskondadel. 2010. aastal Sôulis ja 2011. aastal Istanbulis esitleti edukalt oma äriideid suurtel lavadel. Nüüd avaneb võimalus osaleda mai­nekal üritusel siinsamas Eestis, sest just siin on ühe elaniku kohta rohkem idufirmasid kui kuskil mujal Euroopas.

Sel kevadel heidab EAS kinda ka informatsiooni­ ja kommunikatsioonitehnoloogiaga tegelevate­le ettevõtetele, et leida ja toetada uuenduslikke keskkonna­teemalisi tooteid­teenuseid. Taas kord on oluline rahvusvahelistumine – eriti just Norra ettevõtete kaasamine projekti. Green IT nime all riigi ellu kutsutud programm toetab keskkonnahoidlike IT­lahenduste väljatöötamist viies valdkonnas:

energeetika, transport, logistika, toot­mine ja E­tervis. Norra rahalise toe ja rahvusvahelise koostöö raames saavad Eesti ettevõtted võimaluse töötada väl­ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi, mis on ühtlasi keskkonnasäästlikud ja aitavad teha mingeid lõike elus läbimõeldumalt – näiteks säästa nutika kütte abil kodu­kuludelt või hoida kokku sõidu kuludelt video konverentside abil, kui rääkida va­rasematest edulugudest.

Taastuvenergeetika leiab “MIT Glo­bal Startup Workshopi” raames samuti käsitlemist, sest praeguses energiaturu situatsioonis on uuenduslikud ideed eri­ti teretulnud. Ootame sel teemal mõt­teid vahetama suurettevõtete tippjuhte.

Norra rahastatav programm ja MIT GSW peavad oluliseks E­tervist – siiagi ootame põnevaid külalisi maailmast tut­vustama lahendusi, kus arst ja patsient ei peagi asuma ühel maal või isegi sa­mal kontinendil.

Märts on ärev kuu nii alustavale kui ka arenevale ettevõttele. Ärkame talve­unest koos ülejäänud maailmaga, mis oota matult, aga siiski väga oodatult meie õuele saabub, aitades Eesti IT­tiigril taas tähelepanuväärset hüpet sooritada. Pöid­lad pihku, et omadel hästi läheks!

KrõõT KilvET

EASi juhatuse liige

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

Küsi pakkumist:

tel 650 6072

mob 56 629 007

hinnainfo@koopia3.ee

koolitusmaterjalide trükk

kasutusjuhendite trükk

suureformaadiline fototrükk

plakatite trükk

jooniste printimine, koopiad

projektipangateenus

skaneerimine, vektoriseerimine

köitmine, kiletamine

bännerid, sildid, objektitahvlid

visiitkaardid

flaierid, voldikud

messistendid, roll-up stendid

kapale, pvc-le trükk

www.koopia3.ee

4

O lcelli lahkus Itaaliast 17 aas­tat tagasi ning on vahepeal elanud nii Londonis, Luxem­

bourgis kui ka Šveitsis. Ta on töötanud pankades, nõustades kliente finants­teenuste alal. Mõni aasta tagasi Luga­nos tegutsedes otsustas Olcelli asu­tada oma konsultatsiooniäri ning lei­dis Eesti. Kui tavaliselt on Itaalia äri­mehi Eestisse toonud siinsed piigad või buumieelsed soodsad investee­rimisvõimalused, siis Olcelli avastas Maarjamaa 2005. aasta paiku teisiti: ta otsis oma kundedele – Itaalia, His­paania ja Kreeka firmadele – soodsaid investeerimise ja maksude säästmise võimalusi üle Euroopa.

Saades teada, et meil ettevõtete re­investeeritud kasumit ei maksustata, rabas see teda alguses jalust. “Mõtle­sin, et oot­oot, midagi ei klapi: Eesti on Euroopa Liidus, kuulub whitelist­ riikide hulka (ehk ei ole maksupara­diis), aga ettevõtte tulumaksu polegi – mulle ei mahtunud pähe, kuidas see võimalik on,” räägib ettevõtja.

Esimese firma asutas Olcelli Ees­tis 2007. aastal, praeguseks on tal neid äriregistris terve hulk. Ehkki registri andmetel tegelevad need ettevõtted kõigega (alates laevade ja õhusõidu­kite vahendamisest ja reklaamiärist, lõpetades turu­uuringute ja hobuse­kasvatusega), on itaallase peamiseks ampluaaks siiski konsultatsioonid.

Eesti eelistestOlcelli annab mõista, et on end pühen­danud Itaalia ja teiste Lääne­ Euroopa riikide ettevõtjate “silmade avamise­le” ehk Eesti kui ülihea ärikliimaga rii­

gi tutvustamisele. Itaalia ettevõtjatel soovitab ta oma kompaniid Eestisse ümber kolida, sest siin võib tulumak­su maksmata rahulikult kasumit eda­si investeerida. “Kui seda Itaalia, Kree­ka või Hispaania kundedele räägin, siis nad lihtsalt ei usu – ütlevad, et ajan rumalat juttu!” sõnab Olcelli.

Olcelli väidab, et näiteks Itaalia mööblitootja, kes tahab oma kaupa mõnele Peterburi hotellile müüa, peab maksudena ära andma 70 protsenti tu­

lust. Ent kui seesama tööstur toodaks Itaalia disainmööblit Eestis, jääks see raha tervenisti kätte. Nii üritabki itaal­lane enda sõnul Eestisse tuua nii välis­kapitali kui ka oskusteavet.

Ent millega ta argumenteerib? Olcel­

li võrdleb: erinevalt Eestist on Itaalia firmadel (SRLid – võrreldavad meie osa­ühingutega) igal aastal üle 150 seadu­sest tuleneva aruandluskohustuse. Sel­le kõige eest hoolitsevad küll juristid ja raamatupidajad, kuid neile tuleb me­he sõnul maksta 20–30 korda rohkem kui Eestis. Notaritasud olla siin samuti kümme korda madalamad ning firma loomine võtvat kümne päeva asemel loetud minutid. Veel väidab Olcelli, et kui “saapamaal” ei ole võimalik panga­kontot ilma riigikeelt oskamata avada, võib Eestis seda teha lihtsa vaevaga, isegi mõnes maakoha kontoris. Peale selle suutvat eestlased erinevalt itaal­lastest oma lubadustest kinni pidada.

“Muidugi tuleb Itaalias leppida sel­lega, et ettevõtjana pole mõtet pan­gast raha küsima minna – nad lihtsalt ei anna! Ma küll armastan oma kodu­maad – maailma parima toidu ja vei­ni tõttu –, kuid äri tegemine pole seal lihtsalt võimalik,” tunnistab Olcelli. Ta usub printsiipi, et turg on alati õig­lane, millest teeb järelduse, et Itaalia majanduse reaalne pankrotioht pole midagi imekspandavat.

Ja millega seletab Olcelli asjaolu, et itaallasi on meie toreda ärikliimaga Eestis endiselt üsna vähe (väidetavalt kusagil paari­kolmesaja ringis ehk kaks korda rohkem kui aasta tagasi)? “Nad mitte ainult ei usu, et selline riik eksis­teerib, vaid nad on ka harjunud mitte tegutsema nagu ühel vabal maal ela­

vale vabale inimesele kohane!” ütleb Olcelli. “Demokraatia, nimelt, on Itaa­liast juba lahkunud.”

Kui palju Itaalia kapitali on Olcelli Eestisse seni vahendanud, jääb mehe­ga vesteldes segaseks. Ta ise pole nõus ühtegi referentsi välja käima, viidates ärisaladusele. Kindel on vaid see, et re­gistris figureerib mees mitme ettevõt­te nime taga koos mitme kaasmaala­sega, ent suur osa Olcelliga seotud fir­madest on loodud alles 2012. aastal.

“Põgenev” kapital peab “teadma”, kuhu minna“Mõned investeeringud olen vahenda­nud Eesti kinnisvarasse ja tootmisse,” väidab Olcelli. “Üks minu klient, kes on alates 1950. aastatest tootnud Itaa­lias toiduainetööstuse seadmeid, sul­ges hiljuti selle ligi 25 miljoni eurose aastakäibega pereäri, sest ei suutnud lihtsalt enam töötajatele selliseid pal­ku maksta, et endale ka mingigi mar­ginaal alles jääks. Firma omanik oli hiljuti Tallinnas ja otsis võimalusi in­vesteerida vanalinna kinnisvarasse.”

Olcelli väidab, et kui kapital “põ­geneb” sellistest riikidest nagu Itaalia – ja seda ta Ocelli väitel teeb –, peab see “teadma”, kuhu minna. Aga Ees­tit ei teadvat eriti keegi.

Itaallane ei mõista, miks Eesti end nii vähe Euroopas reklaamib. Hiljuti vii­bis ta ühel Šveitsi messil, kus riigid – teiste hulgas Montenegro ja Tuneesia – oma ettevõtluskliimat propageerisid: pakkusid messiboksist rahvale kooki ja muud nänni. “Rahanduse poolest on Eesti maailmas number üks, kuid Eestit ma sellel messil ei näinud. Kee­gi ei tea, et olemas olete! Peaksite end palju rohkem reklaamima. Pole ju kee­ruline investeerida mõni tuhat eurot ning saata delegaadid ilusate brošüü­ride ja nokatsitega sellistele messide­le üle Euroopa,” ütleb Olcelli.

Meie meepotis olla siiski ka pisut tõrva. Näiteks maapiirkondades po­le Olcelli sõnul “eriti midagi”. Siinset rongiliiklust peab itaallane tõsimeeli maailma halvimaks! “Need vanad rä­pased vagunid – see lihtsalt ei anna Eesti taset välja!”

TOivO Tänavsuu

“Eesti on maailma parim, aga seda keegi ei tea!”tallinnas elav Itaalia ettevõtja Francesco Olcelli (41) reklaamib oma kodumaal eestit kui ideaalset ettevõtluskeskkonda. ent väidetavalt itaallased teda ei usu, arvates, et sellist unelmate riiki reaalselt eksisteerida ei saa.

“Ma küll armastan

oma kodumaad Itaaliat – maailma parima toidu ja veini tõttu –, kuid äri tegemine pole seal liht­salt võimalik.”

”

NAGU ÄRIHAI: Need väikesed haid sobivad Francesco Olcelli äristiiliga otsida aktiivselt “õnne” erinevate riikide maksukeskkondadest.

persoon

foTo VALLo KRuuSER

5

ümarlaud

7:30 - 14:30Balti Jaam - Warszawa Centralna - Berlin Hauptbahnhof

Fakt on see, et keegi meist ei tea, mida tulevik toob. Seetõttu on mõistlik, kui meil on mitu plaani – ja lisaks veel varuplaanid. Danske Bank pakub ettevõtte strateegiliseks analüüsiks uut standardit. Danske Navigator on uudne tööriist, mis aitab Sul teha teadlikke valikuid ja olla paremini valmis tulevikuks.

Tule ja me näitame, kuidas Danske Navigator aitab Sul olulisi otsuseid langetada. Vaata lähemalt www.danskebank.ee/uus

Tutvu tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.

Kas Sinu ettevõte on tulevikuks valmis? Danske Navigator on uus standard ettevõtete strateegilises analüüsis.

6

Koolitused alustavale ettevõtjale toimuvad:„Ekspordiplaan: esimesed sammud”I grupp 27.03; 03.04 ja 04.04.2013 TallinnasII grupp 17.04; 24.04 ja 25.04.2013 Tallinnas (vene keeles)III grupp 22.05; 29.05 ja 30.05.2013 Tartus (vene keeles)

Koolitused tegutsevale ettevõtjale toimuvad:„Ekspordiplaan: planeerimisest finantseerimiseni”I grupp 09.04; 14.05 ja 04.06.2013 TallinnasII grupp 08.05; 05.06 ja 19.06.2013 Tallinnas

Tule ekspordiplaani koostamise koolitustele!

EAS korraldab koostöös Marketingi Instituudi ja Heiväl Consultinguga ekspordiplaani koostamise koolitused kahele ettevõtete sihtrühmale.

Täpsem info koolituste kohta ja registreerimine: www.eas.ee/ekspordikoolitused

7

STaRT-up

Presidendi sõber GateMe läheb ööklubitarkvaraga briti turuleeesti Vabariigi 95. aastapäeva pidulikule vastuvõtule kutsus president Toomas Hendrik Ilves teiste hulgas ettevõtja Janar Merilo – firma gateme asutaja ja tegevjuhi. see start-up-ettevõte pürgib suurbritannia turule tarkvaraga, mis muudab ööklubi pidamise oluliselt lihtsamaks.

Tallinna teaduspargis Tehno­pol sündinud GateMe on loo­nud promootoritele ja ööklubi­

dele kliendi­ ja listihalduse ning laua­broneeringute tarkvara, mis mõeldud lihtsustama muusika­ ja meelelahutus­ürituste korraldajate – põhiliselt öö­klubide ja lounge’ide – elu. Selle asemel et panna külalisi vanamoeliselt pasta­kaga kirja paberile, võimaldab GateMe

meelelahutusasutustel oma kundede üle arvet pidada näiteks tahvelarvutis.

Nüüd on firma jõudnud punkti, kus toode on valmis ja välisturgude uksed vaja lahti murda! Just see GateMe asu­tajatest vendadel Janar ja Ivar Merilol kavas ongi. Sihikule on võetud Suurb­ritannia. Viimasel ajal lendavad Me­rilod aina sagedamini Londonisse, et seal GateMe briti müügimeeskond tööle

panna. Eesmärk on leida ribu rada pidi uusi kliente, milleks tuleb investeerida palju aega ja raha. Suur britannias on Merilotele teadaolevalt ligi seitse tuhat klubi, mis võiks GateMe’d kasutada.

Praegused paarkümmend maks­vat klienti – nende hulgas ööklubid Eestist (Hollywood, Venus, Rock Ca­fe, Sugar jpt), Londonist (Egg, Proud Camden), Miamist ja Lätist – tasuvad

GateMe’le tarkvara eest igaüks ligi sa­da eurot kuus. Kokku on firmal regist­reeritud kasutajaid (klubisid) ligi neli­sada – nüüd on plaan kõik maksvateks kundedeks “konverteerida” ning kuu­tasu tõsta.

“Alguses pakkusime Eestis toodet täiesti tasuta,” räägib Ivar Merilo. “Ent siis küsisime endalt: kas teeme õiget ja head asja? Teeme. Aga miks seda siis

KUNded KIRjA: GateMe mehed janar Merilo (vasakul) ja tema vend Ivar Merilo demonstreeri-vad tahvelarvutis ööklubi kundede nimekirja.

foTod ToiVo TänAVSuu

8

9

persoon

tasuta ära anname? Kui kliendid on rahul, siis nad ka maksavad.” Janar Me­rilo lisab, et firma üks esi­mesi õppetunde oligi see, et oma toodet alahinna­ti. “Kui klient seda kasu­tab, on seda talle järeli­kult vaja.”

Alguses võimaldas Gate Me vaid listihaldust – ööklubidel puudus ülevaa­de, mis seltskond neid kü­lastas ja kes olid regulaar­sed kunded. GateMe’ga sai luua klientide andmebaasi, mis asus seni vaid paberil. See aitas infot levitada ja personaalseid pakkumisi teha. Klubikülastajate pea­mine põhjus GateMe kasu­tamiseks oli aga võimalus end klubi ukse taha eelisjärjekorda registreeri­da ning pangalingi kaudu kohe sissepääs os­ta. Hiljem lisandusid muud teenused, nt laua broneerimine, mida saab teha ka Facebookis.

Et tegu pole lihtsalt ühe järjekordse IT­maa­ilma konveierilt tulnud tarkvarajubinaga, näi­tab asjaolu, et hiljuti võitis GateMe maineka Londoni ettevõtluskonkursi “Seedcamp”, mille­ga kaasnes muu hulgas positiivne meediakära, investorite huvi ning hulk idufirmale vajalikke asju: Facebooki reklaam, juriidilised teenused, serveriruum jms. Õigupoolest oli GateMe üks võitja neljasaja kandidaadi seast! See andis Ja­nar Merilo sõnul firmale omamoodi kvaliteedi­märgi, mis tähendab, et neid on tunnustatud.

GateMe­sarnast tarkvara saab müüa otse,

n­ö kliendi ukselt kliendi uksele, või usaldada, et sõ­na liigub ise õige tes selts­kondades. Esimene variant on väga kallis ja aeganõu­dev, teise puhul tuleb su­helda õigete inimestega.

GateMe üritab kanda kinnitada ka USAs, firma tarkvara on kasutusel näi­teks Miamis. Kuid üldiselt on USAs äri ehitada kallis, samuti on seal palju kon­kurente. Euroopas aga ven­dade kinnitusel GateMe’l tugevaid konkurente po­le. “Seal on meil tundu­valt odavam ja mõistli­kum toimetada,” sõnab Janar Merilo.

Nagu öeldud, ehitab GateMe praegu müügi­

meeskonda Suurbritannias. Selleks on kavas kaasata investorite raha ning leida tööle head, “klubindust” mõistvad inimesed. Janar Merilo lisab naljaga pooleks, et Londoni tiimi koosta­des tehakse panus kenadele tüdrukutele, sest “selles sektoris lihtsalt peab seksapiilne olema”!

“Meie suurim väljakutse on müük, müük ja veel kord müük. Kui me ei müü, pole meil midagi,” tunnistab Janar Merilo. “Müüa tuleb end kõigile: investoritele, klientidele, töötaja­tele, partneritele. Kogu aeg...”

GateMe puhul torkab ebahariliku nüansi­na veel silma, et firma investorite ringist leiab vana kooli metsatöösturid Aivar Berzini ja Too­mas Uripea.

TOivO Tänavsuu

STaRT-up

“Meie suurim välja­

kutse on müük, müük ja veel kord müük. Kui me ei müü, pole meil midagi. Müüa tuleb end kõigile: investoritele, klientidele, töötajatele, partneritele. Kogu aeg...

”

STIILINÄIde: GateMe abil võib ööklubi töötaja näiteks paari näpuliigutusega oma VIP-külalised otse klubi kundede nimekirjast lauda registreerida.

10

STaRT-up

anmann ütleb, et tema teist sel­lise ambitsiooniga teenuse­pakkujat Euroopas ei tea.

Plaan on tõesti kõrgelennuline, kuid seda mitte niivõrd tehnoloogilises, kuivõrd usalduse mõttes.

Signwise ei loo nimelt uut digi­allkirjastamise tehnoloogiat, vaid ta­hab välja arendada veebiportaali, mi­da saavad ühtmoodi kasutada kõik di­giallkirjastajad igas Euroopa riigis: nii Jukka, Carlos, Tomislav, Jüri, Fa bian kui ka kõik teised. Signwise’i portaal

on digiallkirjastatavate dokumentide hoiustamiseks, allkirjastamiseks ja ja­gamiseks. Teenus on juba testimiseks tasuta kättesaadav kõigile aadressilt signwise.me.

Loomulikult tekib küsimus, kui usaldusväärne on Signwise’i portaa­lis antud allkiri ja kuidas tagab firma portaalis olevate dokumentide konfi­dentsiaalsuse. Anmann kinnitab, et Signwise’is antud digiallkiri vastab kõigile nõuetele ja seadustele ning dokumendid on täielikult kaitstud.

Hiljuti Nortali (Webmedia) müügi­direktori kohalt lahkunud ja idufir­mat tegema asunud Anmann ütleb, et õiguslik keskkond Signwise’i tee­nuse pakkumiseks eksisteerib Euroo­pa Liidus juba 1999. aastast. Siis võe­ti vastu direktiiv, mis sätestas digi­allkirja nõuded. Pandi paika, et ELi riigid aktsepteerivad teineteise digi­allkirju võrdsena omakäelise allkirja­ga. Kui ühele ja samale dokumendile annab digiallkirja hispaanlane ühes õigus ruumis ja eestlane teises, on iga­

aastaid It-alal tegutsenud ott sarv ja tiit anmann käivitavad idufirmat nimega signwise, millega tahavad luua euroopa turule suunatud riigipiirideülese digiallkirjastamise teenuse.

Signwise – digiallkiri üle- euroopaliseks!

ti kehtivad mõlemad. Iseasi, milline asutus ja kuidas eri riikides kontrollib, kas võõrriigi digi­allkiri ikka kehtib.

Ehkki raske on vaielda selle vastu, et digi­allkirjastatud dokumentide saatmine on suur ajavõit võrreldes paberdokumentide solguta­misega üle Euroopa, pole digiallkirja ometi veel mitmes Euroopa riigis juurutatud. Vähemasti mitte sellisel kujul, nagu meie harjunud ole­me. Eestis on seni digiallkirjastatud kokku üle saja miljoni dokumendi, aga paljudes riikides pole isegi meie mõistes ID­kaarte ehk kiibiga varustatud isikutunnistusi. Saksamaal saab ID­kaardi üle kümne miljoni inimese aastas, kuid elektroonilist identiteeti hakkasid kaardid seal kandma sisuliselt alles 2010.aastast. Kui Ees­tis on ID­kaart kohustuslik, siis mitmetes riiki­des vabatahtlik. On riike, kus on kasutusel ID­kaardid, kuid näiteks äriregistrisse dokumen­ti viies skaneeritakse see arvutisse ja prindi­takse välja.

Signwise’i eesmärk on teha kõikidele eu­rooplastele digiallkirjastmise protseduur või­malikult lihtsaks ja mugavaks, mistahes teh­noloogilist lahendust ühes või teises riigis ka ei kasutataks. Anmanni sõnul on kliendi jaoks peamine võlu see, et allkirjastamiseks vaja­like programmide ja plugin’ide arvutisse laa­dimiseks ei pea omama tehnoloogiaharidust. Signwise’i kaudu on kogu tehniline eeltöö all­kirja andmiseks juba tehtud.

“Tahame lihtsustada nende inimeste elu, kellel on elektroonika taskus, ent kes ei ole seni osanud allkirju anda, sest ei saa aru, mis tark­vara neil selleks tarvis läheb,” räägib Anmann.

Signwise tahab, et baasteenus – kahe osa­poole siseriiklik allkirjastamine – jääks klien­tidele tasuta. Raha on kavas hakata teenima lisa teenustelt. Firma keskendub esimeses eta­pis turgudele ja kliendisektoritele, kus tehak­se palju tehinguid eri poolte vahel.

TOivO Tänavsuu

TÖÖKAS dIGIMeeS: Palgatöölt start-up-ettevõtlusesse siirdunud Tiit Anmann peab eurooplastele tõestama, et neil on turvaline hoida oma digiallkirjastatud dokumente eestlaste loodud portaalis Signwise.

foTo TiiT bLAAT

ALUSTAVA ETTEVÕTJA

TEEJUHT

ETTEVOTJA.TALLINN.EE

ÄRIPLAAN 5 TUNNIGAKOOLITUSPROGRAMM

ETTEVÕTLUSINKUBAATORID

12

Toivo Tänavsuu

toivo.tanavsuu@ekspress.ee

Aastal 2006 kompas Nike võima-

lust avada äri diktaatorlikus

Liibüas. Kuna kohalikud ar-

mastasid kirglikult jalgpalli, tuli kõne

alla Liibüa rahvuskoondise riietamine

Nike rõivastesse.

Eesti mees teab, kuidas

müüa ketse Araabia šeikidele

Kristjan Luha (38) teeb uskumatult head

karjääri maailma suurimas spordifirmas Nike.

Praegu juhib ta seda bisnist Kreekas ja Küprosel.

Belgradis prožektorite ees ja

Saudi printsi “imedemaal”

Kord pidi Luha minema Belgradi Nike

elustiilipoodi avama. Tavapäraselt on

see lihtne lindilõikamise üritus, kuid

mitte serblastel.

Kuu aega varem paluti eestlasel

Belgradi saata oma kõne tekst. Kohale

jõudes selgus, et uue kaupluse omanik

oli rentinud terve ooperimaja ja koha-

le kutsunud ligi 700 vippi. Prožektorite

valguses ja telekaamerate ees mängi-

ti maha suurejooneline šõu, mille üks

osa oli Nike esindaja Luha kõne Serbia

rahvale. Kogu see jant tundus Kristja-

nile üsna kentsakas, kuid korraldajad

jäid igati rahule.

Justkui külaskäik teisele plaa-

needile mõjus Luhale viisakus-

visiit Saudi Araabiasse, külla Riyhadi

printsile Al-Saudile.

Mõnikord laekub Nike’sse kirju

Lähis-Ida printsidelt või naftašeiki-

delt, kel on idee avada supermarke-

ti mõõdus Niketown – umbes selline,

nagu on Nike’l näiteks New Yorgis või

Londonis. Printsidele on alati raske ei

öelda, isegi delikaatselt.

Ent Al-Saud tahtis Riyhadis püs-

ti panna mitu Itaalia vutiklubi Torino

Juventuse tootevalikuga Nike poodi.

Maailmas oli selliseid ainult üks – Ju-

ventuse kodustaadionil.

Kristjan lendas kohale. Taas oli

konvoi juba lennujaamas ees. Kõik

teed pandi kinni ja puhastati sõiduki-

test, et G- ja S-klassi Mercedeste rivi

saaks kiirusega 150 km/h läbi kõrbe

tuisata. Saudi Araabia jäi eestlasele meel-

de turvanõuete poolest. “Hotelli ette

sõites on tõkkepuu. Auto vaadatakse

alt peegliga üle, kontrollitakse paga-

siruum. Aga sinu vastas kümne meet-

ri kaugusel seisab lahtine kastiauto

(pickup truck), mille kastis istub mees,

näpp suure kahemeetrise toruga kuu-

lipilduja päästikul, ja jõllitab sind. Et

kohe, kui keegi läbi tõkkepuu sõidab,

“metalli” anda!”

Pisut kannatlikku ootamist, jälle

mõned õpetussõnad stiilis “ole palun

viisakas ja ära ütle ei” – ja sealt ta tuli:

22aastane inglise keelt rääkiv prints,

kes tunneb isiklikult kõiki Torino Ju-

ventuse mängijaid ning on oma palee

jõusaali seinale pannud kõikide män-

gijate autogrammidega särgid. Lossi

taga, keset kõrbe, laius aga täismõõ-

dus jalgpallistaadion, kus kuuldavas-

ti peavad kuninglike perekondade võ-

sud Abu Dhabist, Dubaist, Kuveidist ja

mujalt jalkaturniire: ühel tiimil seljas

Manchester Unitedi, teisel Torino Ju-

ventuse särgid.

Aasta hiljem olidki Riyhadis val-

mis Nike/Juventuse poed, kuhu nai-

si kohaliku kombe järgi ei lasta. Aga

kui šeigid neist läbi astuvad, küsivad

nad näiteks: “Mida teil on suuruses

number 10? Pakkige mulle kõik, mis

teil on!”

Noor Nike fänn

sai unistuste töökoha

Luha karjäär Nike süsteemis algas 17

aastat tagasi. Viimsi noormees õppis

tollal majandust ja müüs Jüri Tamme

firmas veine. Nautis sporti ning oli

fanaatiline Nike-hull. Ülikoolis hüü-

ti teda seetõttu Jordaniks – Nike tun-

tuim reklaaminägu oli tollal korvpal-

lur Mike Jordan. Esimesed Nike tossud

ostis Luha sõbralt kasutatuna ja katki-

se õhkpadjaga.

1990ndate keskpaiku ristusid Luha

teed spordikaupmees Are Altrajaga,

kes oli koos Anti Kallega võitnud

Nike maaletoomise õigused. Altraja

Nike koob ketse

Kristjan Luha sõnul töötavad Nike peakorteris USAs Port-

landis suure saladuskatte all 600 tootedisainerit, kes loovad

ja katsetavad järjepidevalt uusi tehnoloogiaid.

Näiteks 1970ndatel tuli Nike välja kuulsa õhkpadjaga, 1988.

aastal tegi selle jalatsitel nähtavaks (Air Max). Hiljem on

turule toodud Nike Free – jalatsid, mis painduvad hästi,

tunduvad jalas, nagu neid polekski, ja annavad lihastele ühtla-

semalt toonust.

Praegu lööb laineid Nike Flykniti tehnoloogia, kus tosse

kootakse nagu sokke. Liimi ja nahalappe kasutamata

kootakse spetsiaalse masinaga valmis terve jalatsi pealis.

See on keskkonnasäästlik, sest liimi/keemiat ja muud mater-

jali kulub vähem.

Nike+ tosse müüakse koos sensoriga, mis võimaldab analüü-

sida treeningu distantsi, liikumise suunda, kiirendusi, hüppeid

jpm.

Kümnetest miljonitest kasutatud plastpudelitest teeb Nike

jalgpalliklubide särke, kasutatud spordiketsidest väljaku-

katteid. Peagi on Nike poodides võimalik 15 minutiga tellida

täpselt selline toss, nagu soovid – see pressitakse poe laos

kuumpress-masinaga valmis (NIKEiD).

Firmal on eraldi osakond, mis tegeleb sportimisega seotud

mobiilirakenduste väljatöötamisega.

Ent kus on innovatsioon ja liigub suur raha, seal on platsis ka

organiseeritud kuritegevus. Luha sõnul võis ta veel viis aastat

tagasi käigu pealt öelda, kas müüdav jalats on originaal või

odav koopia. Praegu võib vahe tegemine olla raske, sest

kopeeritakse praktiliselt identne Nike jalats, ainult kehvema-

test materjalidest ja halvemini vastu pidav. Selle hind ei olegi

paarkümmend eurot, tihtilugu on ta vaid õige pisut originaa-

list odavam.

Nike turuosa spordijalatsite ja -rõivaste 100 miljardi dollari-

lisel maailmaturul on umbes 20–25 protsenti. Hinnanguliselt

10 protsenti moodustab must turg.

Nike saatis Tripolisse asju ajama

eestlase Kristjan Luha, kes töötas tol

ajal Nike maaletoojate kuraatorina

arenevatel turgudel Kesk- ja Ida-Eu-

roopas ning Aafrikas.

Tal tuli kohtuda Muammar

Gaddafi vanima poja Muhammadi-

ga, kes oli riigi jalgpalliföderatsiooni

president.

Vastuvõtudelegatsioon marssis

lennukisse kohe pärast selle maan-

dumist ning Kristjan juhatati otse-

joones autosse. Mustad vilkuritega

masinad vurasid läbi Tripoli hotel-

14

KUULSAD SEMUD: Töö tõttu figureerib Kristjan Luha (vasakul) sageli ühispiltidel

spordikuulsustega, nagu Sergei Bubka (keskel).

Vaata

videoklippi digilehest

ajaleht.ekspres

s.ee

JUST DO IT: Kristjan Luha on töörügaja, kes tõuseb vara ja läheb magama

hilja. Pildil on ta oma Ateena kontoris. Aga mehe edu võtmeks peab ta

hoopis targa naise kosimist!

FOTOD TOIvO TäNAvSUU, ERAKOGU

li. Nike mees sai põhjalikud juhised,

kuidas võõrustajaga suhelda – peaasi,

et millelegi ei ei ütle.

Järgmisel hommikul sõidutati ta

Liibüa siseministeeriumisse, kus tehti

põhjalik turvakontroll. Ja siis astuski

ühte ümarlauaga saali muretu ja ene-

sekindel, kergelt kiilanev Muhammad,

jalas teksad ja seljas dressipluus. Istus

ja hakkas külalistega koondise dressi-

de ja putsade üle arutlema – mis vär-

vi püksid ja jalatsid omavahel kõige

paremini sobivad.

Lahkumisel andis eestlane

Nike poolt võimupere võsule üle

eksklusiivse kingituse: komplek-

ti Ronaldinho putsade, jalakait-

sete, jalgpalli ja särgiga, mis oli

varustatud staari auto-

grammiga.

Prints

Salman

bin Abd

al Aziz Al

Saud.

12 kuum

kuum 13

EESTI EKSPRESS 7 (1210) 14. veebruar 2013

EESTI EKSPRESS 7 (1210) 14. veebruar 2013

95

95

KOMMID JA

KONDOOMID

-25%11.02 - 17.02.2013

luha sõnul on sporditarvete äri aastakäive maailmas umbes sa­da miljardit USA dollarit. Selles

äris on kaks vaieldamatut giganti: USA päritolu Nike ja sakslaste Adidas. Nike gruppi kuulub veel suurematest kau­bamärkidest Converse ja Hurley, Adi­dase omanduses on Reebok. Nike gru­pi aastakäive küündib umbes 24 mil­jardi dollarini (jalatsid moodustavad sellest ligi 55 protsenti), Adidase gru­pi oma veidi üle 19 miljardi.

Mõlemad suurettevõtted on foo­kuse sättinud sarnastele segmentide­le: jalgpall, jooks, korvpall, naiste tree­ning jne. Samas on Nike fookus kitsam. Adidase ampluaa on laiem: firma too­dab rõivaid ka sellistele nišialadele na­gu maadlus, laskesuusatamine ja poks.

Seejärel tuleb turul tükk tühja maad – suuruselt järgmine firma on Puma, kellel Luha hinnangul on praegu iden­titeedikriis ja kes kaotab turgu. Puma on viimasel ajal üritanud end siduda rohkem elustiili, vaba aja, moe jms­ga, kuid tal on jätkuvalt tugev posit­sioon Aafrika jalgpallis.

Ameerikas on Nike osa spordikau­pade turul 60 protsenti, Adidasel alla 10 protsendi. Korvpallis valitseb Nike

veelgi võimsamalt – seal on ettevõt­te turuosa koos Jordani kaubamärgi­ga ligi 90 protsenti!

Pärast Puma tuleb taas tükk tühja maad, misjärel järgnevad jooksualadele keskendunud kaubamärgid Asics, New Balance, Mizuno ja Brooks. Kõigi kolme aastakäive on umbes miljard dollarit.

Teised tegijad turulLuha ütleb, et turule tükivad jõulise­malt ka mitmed uued tegijad, näiteks USA endise pesapalluri Kevin A. Plan­ki loodud kaubamärk Under Armour. Firma alustas alusriietusega, kuid on nüüd liikunud teistessegi kategooria­tesse. Käive küündib juba üle poole­teise miljardi dollari, kuid USAst po­le veel õieti välisturgudele jõutudki.

Kanada päritolu naiste aeroobika­brändi Lululemon käive on mõne aas­taga kasvanud nullist miljardi dollarini. Alles hiljuti avas kaubamärk oma esi­mese poe Euroopas, Londonis. Hiinast on kasvanud kaubamärk Li­Ning, mis sai kõvasti reklaami Pekingi olümpia­mängude ajal. Luha sõnul pole hiinla­sed siiski suuremate tegijatega suutnud tooteinnovatsioonis sammu pidada.

Lisaks kõigile eelmainitud suur­tegijatele on spordi­ ja vaba aja kate­goorias veel mitmeid tegijaid: Polo, Ralph Lauren, Tommy Hilfiger, North Face, Co­lumbia, Peak, Vans, Timberland jpt.

Luha sõnul pole Nikel Euroopas Adi­dasega rinda pistes suuri eeliseid ega ka miinuseid – kui välja arvata asja­olu, et vahel teenitakse valuutade va­hetuskursiga kopsakas kahjum. Põhi­listel spordialadel on Adidasel tundu­valt tugevam positsioon Luha kinni­tusel vaid kodumaal – sakslased liht­salt eelistavad Adidast.

spordikaupade turul ruulivad Nike ja Adidas14. veebruaril kirjutas eesti ekspress, et eestlane Kristjan Luha juhib spordifirma nike äri Kreekas ja Küprosel, lävides tööalaselt üsna tihti ka maailma spordimaailma superstaaridega. Järgnevalt tutvustab luha, milline on tuntud spordibrändide jõuvahekord maailmas.

Loe ka 14. veeb-ruari ekspressi artiklit “eesti mees räägib, kuidas müüa ketse Araabia šeikidele”.

KIRGLIK SPORdIMeeS: Äsja Rooma maratonil osalenud Kristjan Luha innustab sportima ka mitte nii liikumislembe-seid kreeklasi.

globaalne ÄRi

13

globaalne ÄRi

foTod ToiVo TänAVSuu, ERAKogu

Kristjan Luha koos keskmaajooksu olümpiavõitja Hicham el Guerroujga Costa Ricas.

Uuenduste lainelInnovatsioonis on Nike olnud järje­pidevalt tugev juba mitu aastaküm­met. Luha sõnul töötavad Nike pea­korteris Portlandis saladuskatte all 600 toote disainerit, kes loovad ja katseta­vad järje pidevalt uusi tehnoloogiaid. Näiteks 1970. aastatel tuli Nike välja kuulsa õhkpadjaga, 1988. aastal tegi selle jalatsitel nähtavaks (Air Max). Hil­jem on turule toodud Nike Free – jalat­sid, mis painduvad hästi, tunduvad ja­las, nagu neid polekski, ja annavad li­hastele ühtlasemalt toonust. Peagi saa­me Nike poodides endale 15 minutiga jalatsi ise disainida: valida paelad, vär­vi jm ning tossud tehakse kuumpressi­masinal kohe valmis!

Praegu lööb laineid Nike Flykniti tehnoloogia, kus tosse kootakse nagu sokke. Liimi ja nahalappe kasutamata tehakse spetsiaalse masinaga valmis terve jalatsipealis. See on keskkonna­säästlik, sest liimi, keemiat ja muud materjali kulub vähem.

Nike+ tosse müüakse koos senso­riga, mis võimaldab analüüsida tree­ningu distantsi, liikumise suunda, kii­rendusi, hüppeid jpm.

Kümnetest miljonitest kasutatud plastpudelitest teeb Nike jalgpalli­klubide särke, kasutatud spordiketsi­dest väljakukatteid.

Firmal on eraldi osakond, mis te­geleb sportimisega seotud mobiili­rakenduste väljatöötamisega – ikka eesmärgiga meelitada spordi juurde aina rohkem inimesi, tehes sportimisest üha enam ja enam sotsiaalse nähtuse.

Siiski ütleb Luha, et tootearendu­se vallas ei maga ka Adidas. Firmal on oma “Nike Free” ehk jalas tunnetama­tu jalats, samuti tossud, mille sees pei­tuvad sensorid. Vaidlusi kahe tegija vahel patentide üle on olnud: näiteks

enne Londoni olümpiat tuli Nike väl­ja oma “kootud ketsiga”, Adidas järg­nes puhtjuhuslikult paar kuud hiljem sama laadse tehnoloogiaga. Sellest tek­kis kohtusõda – siiski mitte nii tuli­ne kui Apple’i ja Samsungi vahel nuti­seadmete maailmas.

Luha ütleb, et pikaajalise edu võti pole mitte niivõrd patentide kaitsmi­ne, sest patendid kunagi ikkagi aegu­vad, vaid järjepidev innovatsioon. Sel­les on Nike Luha kinnitusel maailma sporditööstuse liider.

Nike kollektsioonis on 3000 riide­ ja 1500 jalatsimudelit. Disainerid loo­vad hooajakollektsioonid poolteist aas­tat enne, kui need poeletile jõuavad.

Ka piraatide toodang arenebSuurel tegijal on ka üksjagu võitlust pi­raatidega. Luha sõnul suutis ta veel viis aastat tagasi käigu pealt öelda, kas ja­lats on originaal või järeletehtud koo­pia, kuid praeguseks on piraattooted juba nii kvaliteetsed, et palja silmaga ei pruugi vahest arugi saada. Pealegi ei müüda võlts­Nikesid enam 10–20 euro eest, vaid originaalile ligiläheda­se hinnaga, et mitte tekitada kahtlust.

Luha hindab võltsspordikauba turu­osaks maailmas vähemalt kümme prot­senti. Kaup imbub Euroopasse “pehme­te piiridega” Lõuna­Euroopa ja Balka­ni maade kaudu. Euroopas võib võlts­ Niket osta igas riigis, küll aga mitte kesk­, vaid äärelinnades. Igas riigis on Nike palganud ka tööle Brand Protection Manager’i, kelle ülesanne on suhelda kohtu, juristide, tolliametnike ja polit­seiga ning võidelda seeläbi Nike õigus­te rikkumise vastu. Ent selles võitluses tuleb arvestada, et vastaseks on hästi organiseeritud kuri tegelikud jõugud.

TOivO Tänavsuu

14

uudIsed

“Eestlaste e­teenuste kõrgest tasemest an­nab tunnistust just äsja kümnendi maa­ilma parimaks e­lahenduseks tunnista­tud e­aruandluskeskkonna edu,” kiidab Seth Lackmann, kes esindab e­teenuste konkursi žüriis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu. “Sellele tu­ginedes eeldan kõrge tasemega põnevat konkurssi ning samaväärseid kandidaa­te nii erasektorilt kui ka riigiasutustelt. Ennekõike ootame tugevaid kandidaa­te üle­eestilisele konkursile, aga seejärel kindlasti ka üleilmsele konkursile “World Summit Award”,” lisas Lackmann.

Veebruari lõpus tunnistati Justiitsmi­nisteeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse loodud majandusaasta aruan­nete elektroonilise esitamise keskkond viimase kümne aasta maailma parimaks e­riigi lahenduseks konkursil “United Na­tions World Summit Award on the Infor­mation Society +10”.

“Eesti parim e­teenus” toimub sel­le nime all teist korda. Esimene kord lei­dis üritus aset 2011. aastal. Varasematel aastatel on konkurss toimunud nime all

“Parim sisuteenus” (2005, 2007, 2009) – selle kohta saab lähemalt lugeda aadres­silt www.e­konkurss.net/2013/02/varase­mad­konkursid.html.

Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada uuenduslikke Eesti e­teenu­seid ja e­lahendusi ning nende tellijaid­tootjaid nii avalikus, era­ kui ka mitte­tulundussektoris, samuti motiveerida teenusepakkujaid jätkuvalt välja tööta­ma uusi kasulikke lahendusi.

Konkursile saavad teenuseid ja lahen­dusi esitada nii teenusepakkujad ise kui ka teenuste tootmisse kaasatud tarkva­raarendusettevõtted. E­teenused võivad olla väga erinevat tüüpi, näiteks infotee­nused ja portaalid, dokumentide ja taot­luste menetlusteenused, e­demokraatia teenused, iseteeninduskeskkonnad jmt.

Lisaks 2013. aasta konkursi seitsmele kategooriale valitakse peavõitja. Eripree­mia kõige kasutajasõbralikumale lahen­dusele paneb välja Baltikumi suurim IT­ ettevõte Nortal. Samuti valitakse välja ku­ni kaheksa teenust, mis esindavad Ees­tit rahvusvahelisel e­teenuste konkursil.

Juhtiv meediabränd Fast Company pärjas nike revolutsiooniliste uute toodete eest 2013. aasta kõige innovaatilisema ettevõtte tiitliga.

Nike pälvis tiitli peaasjalikult tänu kahele revolutsioonilisele too­tele: Fuel Bandi elektrooniline käevõru ja Flyknit Racer jalatsid.

Fast Company sõnul teeb Flyknit Raceri eriliseks see, et tegu pole kõigest uue jalatsi, vaid uue viisiga, kuidas jalatseid too­ta. “Innovaatilisima ettevõtte tiitel on meile suureks tunnus­tuseks. Nike missioon on inspireerida ja pakkuda uuenduslik­ke lahendusi igale sportlasele maailmas ning sellised revolut­sioonilised tooted nagu Fuel Band ja Flyknit Racer on see suguse mõtteviisi väga heaks näiteks,” ütles Nike maaletooja AS Jala­jälg juhatuse liige Rainer Tops.

Jalatsite valmistamine tehnoloogiaga Flyknit on maksimaal­selt keskkonnasäästlik ning tekitab tootmises tänu kudumisteh­nika kasutamisele minimaalselt jääke. Kogu jalatsipealne koo­takse ühes tükis, mistõttu on jalats ka äärmiselt kerge, mugav ning kohandub ideaalselt kandja jalaga.

Fuel Bandi elektrooniline käevõru toob Nike rõivaste ja ja­latsite juurest tehnoloogiamaailma. Fuel Band on spordihuvilise parim sõber, mis mõõdab inimese liikumist kogu päeva jooksul, võimaldab tulemusi jagada sõpradega veebis ja reageerib vär­videga kasutaja aktiivsusele (roheline – aktiivne, punane – mitte aktiivne). Li­saks on Fuel Band stiilne disaintoode.

Fast Company on maailma juhtiv progressiivne ärimeediabränd, mis va­lib igal aastal välja 50 ettevõtet, kel­le innovatsioonid omavad suurimat mõju nii ettevõtte tööstusharule kui ka kultuurile laiemalt. Loe rohkem: www.fastcompany.com/section/most­innovative­companies­2013

Eesti parim e-teenus läheb taas püüdma ülemaailmset auhindaKuni 26. märtsini oodatakse kõiki kodumaiseid e-teenuseid kandideerima kon-kursil “Eesti parim e-teenus 2013”. Kategooriaid on tänavu seitse: e-äri, e-tervis, e-haridus, e-meelelahutus, e-kultuur, e-valitsemine ja e-kaasamine.

nike valiti maailma kõige innovaatilisemaks ettevõtteks

Tarbijad kulutavad traditsioonilisele mee­diale endiselt rohkem aega ja raha kui di­gitaalmeediale, kuid eriti Hiinas ja mujal Aasias kaotavad paberväljaanded oma positsiooni, selgub KPMG Internationa­li ja uuringufirma YouGov uuringust “Di­gital Debate 2013”.

Meediatarbimise tulevikku kujunda­vad nutitelefonid, mida omab või soovib omada veidi üle poole uuringus osalenu­test, teatas KPMG Baltics OÜ.

Digitaalmeedia kasutamine on 2011. aastaga võrreldes suurenenud ja rohkem kui pooled küsitletutest leiavad, et neil on sellele parem ligipääs. Lisaks peab 70 protsenti tarbijatest online­ meedia uudis­te valikut laiemaks, kuid sellest hoolima­ta kulutavad tavameediale ühes kuus 7 dollarit ehk 5,17 eurot rohkem kui digi­taalmeediale.

Keskmiselt kulutavad tarbijad ühes kuus traditsioonilisele meediale 12 dol­larit ehk 8,86 eurot ja digitaalmeediale 5 dollarit ehk 3,69 eurot, kusjuures arengu­maades on kulutused meediale 2 dolla­

rit ehk 1,48 eurot suuremad kui arene­nud maades.

KPMG Baltics OÜ nõustamisteenuste juhi Karin Rätsepa sõnul näitab uuring , et meedia suurenev tarbimine mobiilse­tes seadmetes viitab tulevikutrendile, kus tarbijad eelistavad online­meediat tradit­sioonilisele meediale – see omakorda soo­dustab digitaalse lõhe vähenemist.

Uuringus osalejate seas on endiselt populaarsemaks uudistekanaliks televi­sioon, mida jälgib näiteks Saksamaa ja Austraalia elanikest 92 protsenti. Suur osa tarbijatest vaatab aga telekanaleid tele­fonist või tahvelarvutist: ligi kolmandik Singapuri elanikest ja 14 protsenti amee­riklastest. Tahvelarvutit omab või plaa­nib osta 26 protsenti küsitletutest, sa­mal ajal kui 53 protsenti omab või soo­vib omada nutitelefoni.

KPMG ja uuringufirma YouGov uurin­gus osales üle 9000 tarbija üheksast rii­gist: Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Saksamaa, Singapur, Hispaania, Ühend­kuningriik ja Ameerika Ühendriigid.

KPMg uuring: meediatarbimine liigub nutitelefonidesse

Tõlkimine • Toimetamine • Küljendamine • Kirjastamine

Tõlkebüroo Keelekodakeelekoda@keelekoda.ee

P. Süda 11-12, Tallinn 10118667 9955 • 501 5525

Iga täht, iga sõna, iga mõte on oluline.

www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda

keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

. .

. .

. .

. .. .

. .

. .

~

~

ˇ

www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda

keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

. .

. .

. .

. .. .

. .

. .

~

~

ˇ

www.keelekoda.eeTõlkebüroo Keelekoda

keelekoda@keelekoda.ee • P. Süda 11-12, Tallinn 10118 • 667 9955 • 501 5525

. .

. .

. .

. .. .

. .

. .

~

~

ˇ

SWISSÔTEL TALLINN... KUS KOKKUSAAMISED MUUTUVAD MEELDIVATEKS KOGEMUSTEKS JA IGA SÜNDMUS ANNAB KAUAKESTVA INSPIRATSIOONI.

Põhjamaine disain ühendatuna soojade toonide ja naturaalsete materjalidega muudab Swissôtel Tallinna ideaalseks nii äri kohtumiste kui ka privaatürituste jaoks. Hotelli ballisaal mahutab kuni 500 külalist ning seda saab sisustada unustamatuks pulmapeoks, luksuslikuks vastuvõtuks, ärikohtumiseks või konverentsiks.

Swissôtel Tallinn, Tornimäe 3 | 10145 Tallinn, tel 624 2444 | events@swissotel.com | www.swissotel.com/tallinn