Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja Nordea Life & Pensions pakub Põhja- ja Baltimaades terviklikku tööandjapensioni Baltimaades terviklikku tööandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on unikaalse võimalusega, mis teeb rahvus-unikaalse võimalusega, mis teeb rahvus-vahelise haardega firmadele oma töötajate vahelise haardega firmadele oma töötajate motivatsioonipaketi haldamise varasemast motivatsioonipaketi haldamise varasemast oluliselt mugavamaks ja kiiremaks.

Alates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulu-maksusoodustus ettevõtete poolt tehtava-tele tööandjapensioni sissemaksetele.

Uuri, kuidas see enda firma ja töötajate kasuks tööle panna – helista 1773 võivaata www.nordea.eevaata www.nordea.eevaata

Piirideta tööandjapensioni saad Nordeast!

Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeripangatöötajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaksEestis on Nordea Pensions Estonia AS.

ke

va

d 2012

Eesti P

äevalehe teem

a- ja erilehted

e osako

nd

Narva m

nt 11e, II ko

rrus, 10

151 Tallin

nP

rojek

tijuh

t: Artu

r Ju

rinartu

r.jurin

@leh

ed.ee, 6

80

45

17

Ettevõtlusleht

Ettevõtlusleht2

Ärikliendile — ainult Elisast

Tööta kontoris või kontorist väljas, inter net püsib nüüdsest sinuga! Uus Elisa DUOnet toob ühe kuutasu sisse nii Elisa Kontori Interneti kui Elisa MiNT mobiilse interneti. Nii saad mobiilselt töötada ja hoiad side-kulude pealt kokku. Kaks internetti on ikka kaks internetti!Vaata lisaks elisa.ee/duonet või helista 6 600 620

Elisa DUOnet alates

19.90€kuu

st

Elisa DUOneton kontoriinternet + MiNT

kontoriinternet + mobiilne internet

Priit Liiviste

Eelmisel aastal koos sõpradega oma foto- ja disainiteenuseid pakkuva firma asutanud Siim Solovojov usub, et kõige lihtsam turundusreegel on: asju tuleb ajada otsekontaktidega ja hästi tehtud töö on parim reklaam. Iga pakutud töö pimesi vastu võtmine ei ole tema arvates samuti kuigi hea mõte – enne töö vastuvõtmist peab olema tema puhul kindel selles, et seda on võimalik ära teha pari-mal võimalikul moel.

Isiklikust kogemusest lähtu-valt on Solovjovi sõnul oluliselt rohkem kasu otsekontaktidest. Sest just otsekontaktid on need, mis toovad firmale tööd ja raha, kuna sotsiaalvõrgustike kaudu üldjoones tema eriala spet-sialiste ei palgata ning tõsiselt võetavaid pakkumisi on senise tegevusaja vältel sealtkaudu tul-nud vaid mõned.

Alustava ettevõtte ja ette-võtja jaoks on äärmiselt oluline oma võimalike klientidega kon-takti leidmine. Ühtset valemit

Tänapäeva turundus – sümbioos uuest ja vanastFirma turunduse esimeseks sammuks on võimalikult head toodet või teenust pakkudes ehitada üles maine ja seejärel leida õige turunduskanal.

kõigile selle kohta muidugi ole-mas ei ole, ent nii sotsiaalvõr-gustikes kui ka füüsilises maa-ilmas peaks firma turunduse esimeseks sammuks olema võimalikult hea toote või tee-nuse pakkumise kaudu maine ülesehitamine ja seejärel õige turunduskanali leidmine.

Suhtlusvõrgustikud kui olulised turunduskanalidÜks äärmiselt oluline turun-duskanal, millest ei ole võima-lik kuidagi mööda minna, on suhtlusvõrgustikud. Eelkõige loomulikult Facebook, mis või-maldab kontakti võtta sadade või tuhandete inimestega.

Oksjoniportaali haamer.net üks loojatest Jesper Saron peab otsekontakte küll oluliseks, ent leiab ka, et näiteks Facebook on teatud tüüpi tooteid või tee-nuseid pakkuvatele firmadele asendamatu abimees. See on kanal, mille kaudu anda tea-vet ettevõtte kohta juba varem positiivselt meelestatud ini-mestele. Aga see toimib ainult siis, kui inimesed on tõesti posi-tiivselt meelestatud ja leiavad, et see info on neile hea ja kasu-lik. Valdkonniti ei ole sedasorti turundusele erilisi piiranguid, seda võib kasutada nii rõiva-müüja kui ka jalgrattaparandaja või ükskõik millise teenuse või toote pakkuja.

„Äri ümber peab tekkima selline pooleldi tutvusringkond. Inimesed, kes on su äriga rahul ja korrapäraselt sinu juures käi-vad ja soovitavad siiralt seda teistele ka. Facebook lihtsalt võimaldab nende inimestega mugavalt suhelda,” nendib Saron.

Põhimõtteliselt võiks seda tema arvates teha ka kodulehe kaudu, aga Facebook muudab selle lugeja jaoks ka mugavaks ja mugavus on kogu asja teisele tasemele viinud. Kui inimesele näiteks maitseb pardiliha ja ta näeb, et täna on pardilihapraad

tema lemmikrestoranis hea hinnaga, siis läheb ta ilmselt just sinna sööma.

Oluline on klient üles leidaTurundusspetsialist Anu Brüm-mel usub, et kui firmal on toode või teenus juba olemas, siis on ettevõtja ilmselt endale selgeks teinud, kellele see toode või tee-nus on mõeldud ja milline see kliendisegment või klientuur olema peaks – seega on esi-mene samm juba läbitud.

„Olen seisukohal, et täna-päeval on turundus ja müük väga ühtse mütsi all, sellepärast

peaks kindlasti mõtlema, kes on selle toote või teenuse tarbija ja milliseid kanaleid kasutades selle toote või teenuse tarbijaid nii-öelda püüda saab. Kas see on sotsiaalne meedia või klas-sikaline meedia. Selline ajutöö tasuks ära teha,” nendib Brüm-mel.

Algajate ettevõtjate puhul on tema hinnangul väga olu-line see, milline on nende enda suhtevõrgustik. Tähtis on, et ta suudaks selle teenuse või toote ka oma suhtevõrgustikus maha müüa.

„Minnakse püüdma väga abstraktset klienti, keda ei ole enda jaoks nii öelda inimeseks sõnastatud. Seda kliendiseg-menti või klienti nähakse nagu mingit umbmäärast kogumit erinevatest omadustest, aga tegelikult on ta lihast ja luust inimene.”

Anu Brümmeli arvates tasuks tulla rohujuuretasandile tagasi ja mõelda turundusprotsessile kui inimeste käitumisele – mida võimalik klient päeva jooksul teeb, milliseid infokanaleid ta kasutab, millist elu elab ja mis tooted võiksid talle olla meelt-mööda.

Nii Eestis kui ka Soomes aastaid turundusalast nõu andnud spetsialistina usub ta, et Eestis hinnatakse sotsiaal-meedia mõjukust ja efektiiv-sust üle ning mida rohkem sot-siaalmeediat üles kiidetakse, seda väiksem kasutegur on sel-lel turunduskanalina. Kuldne kesktee on sümbioos kahest eri kanalist. Arvestades seda, et kogu Euroopa vananeb, oleks Brümmeli hinnangul ehk kasulik mõelda ka sellele, milliseid kanaleid tarvitab info saamiseks 40–50-aastane inimene, kes on kõige jõukam osa võimalikust klientuurist. Nende puhul ei ole sotsiaal-meedia kindlasti kõige õigem kanal.

Foto: Daniel Sepp

Alustava ettevõtte ja ettevõtja jaoks on äärmiselt oluline oma võimalike klientidega kontakti leidmine. Üks võimalus selleks on kasutada suhtlusvõrgustikku.

3Ettevõtlusleht

Kaarel Aus, Swedbanki väikeettevõtete panganduse juht

Ettevõtet ei saa alustada ilma särava ideeta. Ideest üksi aga paraku ei piisa. Tarvis läheb teadmisi, julgust, pühen-dumist, tugevat meeskonda, raha ja palju muudki. Ettevõtlikkus on elustiil, mis aitab hakkama saada ka keerulistel aegadel ning majandusteadlaste sõnul (alustades näiteks Joseph Schumpeterist) on just ettevõtlikkus majanduskasvu mootoriks.

Swedbank toetab igakülgselt ettevõtluse arengut Eestis. Igapäe-vaselt pakume mugavaid ja soodsaid pangateenuseid, mis aitavad

Ettevõtlikkus on elustiilkõigi ettevõtete äril edeneda. Lisaks sellele oleme algatanud mitmeid toetustegevusi, et kõik head ideed ellu ärkaksid. Nii süstivad koolinoortesse ettevõtluspisikut Junior Achievement õpilasfi rmade programm ning Noored Kooli raames koolidesse saadetud noored, vahvad ja tegusad õpetajad. Säravamad noorteprojektid leiavad ellu viimiseks rahalist toetust Tähed Särama programmist. Usun, et just need algatused aitavad suurendada ettevõtlusaktiivsust ja kasvatavad heaolu meie ümber. Tublimaid, kes ettevõtluse väljakutse vastu võtnud, tunnustame Noore Ettevõtja auhinnaga Rootsi Äriauhindade konkursil. Teeme kõik, et ettevõtluspisik leviks ning oleme koondanud ettevõtlust toetavad projektid kokku märksõna alla Ettevõtluse Leviala.

Kui tõuge äri alustamiseks on saadud, on pool võitu juba käes, kuid äri edenemiseks ja kasvamiseks vajab alustav ettevõte ka mugavaid pangateenuseid. Tuge läheb tarvis enamasti kahel suunal – arveldu-sed ja fi nantseerimine. Just seetõttu pakume alustavale ettevõtjale

Stardiks alustavale ettevõtjale

• Internetipangas 6 kuud siseriiklikud euromaksed ja Euroopa maksed tasuta

• Deebetkaart 6 kuud kuuhooldustasuta

• Kaardimakseterminal 3 kuud tasuta

• Stardilaen koostöös KredExiga (alustavale või kuni 3 aastat tegutsenud ettevõtjale)

• Tasuta 100 visiitkaarti ja ettevõtte tempel ning 35% allahindlust esimese ostu puhul (v.a tehnikatooted) kauplusest Offi ceday

• Äripäeva tasuta 1 kuu tellimus

Teenuseid pakuvad Swedbank AS, Swedbank Liising AS ja Swedbank P&C Insurance AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga.

stardipaketti, mis aitab ettevõtte käivitamise faasis arvelduste kulud madalal hoida ning stardilaenu, mis kiirendab ettevõtte arengut.

Juba tegutsevale ettevõttele pakume Eesti esinduslikumat panga-teenuste assortiid kõigi ettevõtja erinevate vajaduste rahuldamiseks.

Hoia sel kevadel ärikliendi internetipanga avalehel silma peal. Valmimas on ettevõtte infoportaal, mis pakub värsket infot, inspiratsiooni ja hüva nõu nii alustavale ettevõtjale kui juba ennast tõestanud äridele. Ettevõtte infoportaalist hakkad leidma pidevalt uuenevaid majandusanalüüse, ekspertide kommentaare, praktikute näpunäiteid ja efektiivseid tööriistu oma äri edukaks juhtimiseks ning kasvatamiseks.

Kutsun kõiki ettevõtjaid panga poole pöörduma, et oma ideed ellu viia. Swedbanki ärikliendikonsultandid ning klienditoe töötajad on valmis Sind igakülgselt abistama. Sinu kõnet ja e-kirja oodatakse telefonil 613 2222 või aadressil ariklienditugi@swedbank.ee.

Ettevõtluse edenemiseks pakume:

Liikuvale ettevõtjale

• Sõlmides kuni 30.06.2012 liisingulepingu koos kaskokindlustusega saad liisingu intressiga alates Euribor + 2,49%

• Liisingulepinguga saad ka isikliku fi nantsnõustaja, kes aitab nii liisingu kui kõigi teiste pangatoimingutega

• Eeliste pakett „Sinu auto heaks“ koos kasulike soodustustega äriasjade ajamiseks

Ärikliendi internetipank ja eriti mugav mobiilipank

• Vajalikud pangateenused käeulatuses

• Soodsad ja kiired pangasisesed maksed – enamik Sinu klientidest ja koostööpartneritest on just siin arveldamas

• Ligipääs mitmele töötajale – mõni hoiab pilgu peal ainult saabuvatel maksetel, teine teostab ka makseid

• Võimalus muuta mõne klikiga deebetkaardi tingimusi või taotleda makseterminali

• Maksete aktsepteerimine, kus iganes asud, otse telefonist

Signe Kalberg

Alustavale ettevõtjale on tihti esimeseks probleemiks töö-paiga küsimus. Üks suuremaid kulusid ettevõttele on alati kontor. Hea mõte on kodus üks tubadest kujundada ringi kontoriks, kuna maksu- ja tol-liamet tunnistab kulusid, mida on ettevõtja teinud kodukon-tori käigushoidmiseks. (Samuti saab firma kulul osta kodukon-torisse vajaliku mööbli ja kon-toritehnika).

Firma võib vastava osa kulu-dest kas enda kontolt maksta või korteri omanikule kom-penseerida. Tavaliselt tehakse selleks lihtne üheleheküljeline leping, kus lepitakse kokku, mil-lised kulud kompenseeritakse ja millises ulatuses. Seejärel teeb korteri omanik (näiteks kord kuus) kuluaruande, kuhu lisab vajalikud tšekid ja arved ning selle alusel saab firmalt raha tagasi.

Kui tegemist on ainult kulude osalise hüvitamisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu ja firma midagi kinni pidama ega rii-gile maksma ei pea. Kui otsus-tatakse, et kulude kompenseeri-

Kontor kodus – kulud firmaga kahasse

Kui ettevõtja töötab renditud ruumide asemel kodukontoris, on võimalik osa koduga seotud jooksvaid kulusid jätta firma kanda.

mise kõrval makstakse toa eest ka renti, siis rendisummalt peab firma tulumaksu kinni pidama ja riigile ära maksma. FIE-de kohta leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt juhendi isikliku vara ja ettevõtluses kasutatava vara

kohta: http://www.emta.ee/index.php?id=30089.

Maksuameti maksude osa-konna juhataja Evelyn Liiva-mägi ütles, et kodukontori kulusid tuleb vaadata kon-

tekstis sellega, milles seisneb kodukontoris töötava inimese töö. Kui palju inimesi veel seal korteris elab ja kuidas tarbi-takse erinevaid teenuseid, nagu näiteks vesi, elekter, prügi.

„Kui üks kulu on tehtud nii ettevõtluse kui ka muul eesmärgil, võib ettevõtlusega seotud osa kindlaksmäärami-seks kasutada proportsiooni. Iga kululiigi puhul peab eraldi hindama, millises proport-sioonis on see ettevõtlusega seotud ja millises mitte,” sel-gitas Liivamägi.

Üldkulud, mis sõltuvad kor-teri ruutmeetritest (nt soojus, halduskulud, laenukulu jms), võib arvestada proportsionaal-selt korteri üldpinna ja kasuta-tava tööruumi pinna suhtele. Kui korteri üldpind on 80 ruut-meetrit ja tööruumi-kontori pind 20, siis moodustab see neljandiku ehk 25 protsenti. Nii palju võiks siis kanda ka korteri kuludest ettevõtluse kuludesse. Ka siis, kui soojuse tarbimine käib mõõdiku alu-sel, võib soojuse ruutmeetri-test lähtuvalt kulusse kanda.

Veekulu tuleb hinnata läh-tuvalt sellest, mis on tegelik olukord. Enamasti kasutab kodukontoris töötav inimene töö tegemise ajal vett võrreldes kogu majapidamise veetarbi-misega väga vähe.

Elektrikulu tuleb sama-moodi hinnata ja lähtuda sel-lest, kui palju on kodukontoris elektritarbijaid ning kui suure osa nende tarbimine kogu majapidamise elektritarbi-misest moodustab. Prügi-veole kehtib sama. Samal ajal lauatelefon võib kodukontoris ainult ettevõtluse pärast olla ja

kui nii on, siis saab selle täies ulatuses ettevõtja kulu hulka arvestada.

„Paari kuu jooksul tuleb jä lgida, kas paikapandud mõõdusuhe on enam-vähem sama. Kui on, siis võib sama proportsiooni edasi raken-dada, ilma et oleks vaja seda igakuiselt üle vaadata,” ütles Liivamägi. Kui tarbimine peaks oluliselt muutuma, näi-teks pere läheb suveks maale, kuid kodukontoris töötaja töötab edasi, võib uue mõõ-dusuhte arvestada.

Liivamägi soovitas tähele panna, et kuigi teatud kulud (nt rendikulu, halduskulu, laenukulu) on juriidilisel isikul ettevõtlusega seotud, ei tähenda see kohe seda, et rendileandjast eraisikul tulu ja maksukohustust ei teki.

Üldine põhimõte on, et kulud, mis korteriomanikul tekivad, sõltumata sellest, kas keegi seal korteris elab või mitte, on eraisiku kulud ja kui keegi need kulud kinni mak-sab, tekib tulu ja maksukohus-tus üüritulult. Sellised kulud, mis ei sõltu korteri kasuta-misest, vaid tekivad korteri omamisest, on tavaliselt hal-duskulu, koristaja kulu, ühistu laenukulu, maamaks, ühistu finantskulud jne. Samal ajal kulu, mis korteriomanikule tekib ettevõtja poolt korteri kasutamisest (nt soojus, vesi, elekter, prügi), ei tekita eraisi-kule tulu.

Foto: Rene Suurkaev

Maksuamet lubab osa kodukontori kuludest jätta ettevõtte kanda.

Ettevõtlusleht4

Pealinna kimbutab vabade bürooruumide nappus

Andres Teder ERI Kinnisvara tegevjuht

Eelmine aasta tõi Tallinna büroopindade turule posi-tiivseid trende – nõudlus uue büroopinna järele suurenes ja kuna viimase aastaga uusi büroohooneid pole juurde ehitatud, siis langes paljudes A-klassi büroomajades vabade pindade osatähtsus 2–5 prot-sendini. See on aga omakorda võimaldanud nõutud büroo-majade omanikel möödunud aasta jooksul üüre tõsta ja ruu-mide pakkumishinnad on osa-des büroomajades kasvanud ka sel aastal.

Turu aktiivsuse tõusu tingi-mustes alustas ERI Kinnisvara eelmise aasta lõpul mõjuka-mate büroomajade pakkumis-hindade ja vabade büroopin-dade jälgimist. Valim hõlmas 15 büroomaja, väljaüüritav pind on kokku 121 527 m2. Vastavalt A-kvaliteediklass, A- ja B-asu-kohas.

Jälgimise põhjal saame esile tuua järgmised trendid:

1) 15 büroomaja pakkumiste arv on 2011. detsembri algusega

Vabade pindade vähesus võimaldas nõutud büroomajade omanikel mullu üüre tõsta, pakkumishinnad on osas büroomajades kasvanud ka tänavu.

võrreldes langenud 29 prot-senti, 42-lt 30-le;

2) kui detsembri alguses on valitud büroode keskmiseks hõivamata olekuks 7,1 prot-senti, siis praeguseks ajaks on see langenud 5,35 protsendini;

3) pakkumishinnad on sel aastal suurema vaba pinnaga büroomajades jäänud samaks, kuid vaadeldud büroomajadest kolmes on ka sel aastal pakku-mishinnad tõusnud u 20 prot-senti;

4) mitmes jälgitavas büroo-majas, nagu näiteks Delta Plaza, Marienthali keskus, üüripakku-mised puuduvad;

5) A-kvaliteediklassi büroo keskmine pakkumishind A-asu-kohas on 12–17,5 €/m2, neist kalleim on Metro Plaza (Viru väljak 2);

6) A-kvaliteediklassi büroo keskmine pakkumishind B-asukohas on 7–13 €/m2.

Kõik kulud ühes üürihinnasÜhe kindla uute pindade üür-nike grupi moodustavad ole-masolevad üürnikud, kellele büroomajade omanikud või-maldasid majanduslanguse tingimustes pinda vähendada ja kes nüüd tingimuste parane-des on taas suuremale pinnale laienemas. Osa neist pole siiski enam olemasolevast hoonest vajalikku pinda leidnud ja on seda kinnisvaraturul otsimas.

Kui proovida üüripinna otsijaid üldistada, siis A-kva-

Büroopindade (A-klass) keskmised üürihinnad (lisanduvad käibemaks ja kõrvalkulud):

Büroo-pindade üürihinnad €/m2

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kesklinn 11–17 10–17 10–18 11–20 7–11 7–11 10–14 11–14

Kesklinna ümbrus 8–10 9–11 9–13 10–14 6–10 6–10 6–11 7–11

Allikas: ERI Kinnisvara

5Ettevõtlusleht

Müüa või üürida 1999.a. valminud ning hiljutirenoveeritud ärihoone aktiivse Kadaka pst ääres!Kinnistu suurus 902 m²Hoone pindala 182 m²Müügihind 250 000 eur (+km)Üürihind 1638 eur/kuu+km

Müüa erinevadäripinnad Tatari 20 hoone soklikorrusel.Äripinnad vahemikus 31-51 m². Müügihind 1200 eur/m²Võimalik osta ka koosüürilepingutega!

Üürile anda eksklusiivne büroopind vanalinnas Bremeni käik 1 (II ja III korrus)!Äripinna suurus 382 m²ja üürihind 16 eur/m²

Müüa korterelamuarendusprojekt Narva mnt 174a, Tallinn.Kinnistu 6284 m²Planeeritud netopind 5778,2 m²,s.h. korterid 4423,1 m²280 000 eur

Ruth TõnisteTel 501 22 78

ruth.toniste@remax.ee

Mul on alati aega Teie ja Teie soovitatud kliendi jaoks!

NARVA MNT 174A

TATARI 20

www.remax-central.ee

KADAKA PST 49A

BREMENI KÄIK 1

riske ettevaatlikult ja esime-sed majanduslanguse järgsed uued hooned ehitatakse siiski olemasolevate laienduste või realiseerimata ehitusõigustena. Ära saab märkida siin Tallinna Teadusparki Tehnopol kerkivad Tehnopol I (üldpind 12 000 m2) ja Mehhatroonikumi (8300 m2) ärimajad, millisest Tehnopol I on endale juba üürnikud leidnud. Ülemiste Tehnopolis alustati Lõõtsa 8 kolmiktorni esimese etapi ehitust. Kol-miktornis on kokku u 24 000 m² pinda. Nagu juba eeltoo-dute nimigi ütleb, loodetakse ja panustatakse uutes majades lisaks uue pinna pakkumisele firmade vahel tekkivasse ja juba tekkinud koostoimesse.

Kallis hind pärsib uute büroode ehitustLähiaastatel hakatakse üha rohkem rekonstrueerima B-klassi ja turule mittesobi-vaid (nt planeeringuvead jms) A-klassi ärihooneid, et vastata büroopindade suhtes tekkinud üldlevinud ootustele.

Ehkki esimeste uute kavan-datavate büroohoonete valmi-mistähtajaks on teatatud 2013. aasta, ei ole lähima paari aasta jooksul olulist uute büroode pakkumist ette näha. Põhjuseks on üha kallinev ehitushind, mis ei võimalda ehitustegevust veel alustada. Samuti pole kindel, kas välja kuulutatud projektid ikka valmivad lubatud täht-ajaks.

Lähiaastatel võib ennus-tada survet üürihinna kasvule, kuna pakkumiste arv ei kasva vastastikuses seoses nõud-lusega. Arendajate huvi uute büroohoonete ehituse vastu peaks praeguseid ehitushindu arvestades suurenema siis, kui keskmine üürihind jõuab 12 €/m² tasemele.

Büroopindade (A-klass) keskmised üürihinnad (lisanduvad käibemaks ja kõrvalkulud):

Büroo-pindade üürihinnad €/m2

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kesklinn 11–17 10–17 10–18 11–20 7–11 7–11 10–14 11–14

Kesklinna ümbrus 8–10 9–11 9–13 10–14 6–10 6–10 6–11 7–11

Allikas: ERI Kinnisvara

Mustamäe teel asuvas Marienthali büroomajas puuduvad üüripakkumised.

Foto: Pindi Kinnisvara

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

20%

15%

10%

5%

0%

A-klassi büroo vakants, %

liteediklassi otsivad suurima osakaaluga näiteks IT- ja rek-laamifirmad, advokaadibü-rood ja meditsiiniettevõtted, tavapärane pind on 150–200 m2. B-klassi üüripinda on otsimas ehitus- ja projekteerimisfirmad, ka müügiesindust otsivad fir-mad.

Endiselt on väga oluline majanduslanguse ajal esileker-kinud kõrvalkulude suurus. Ja oluliseks pole muutunud mitte ainult suurus, vaid ka kulude koosseis ehk milline osa neist jääb üürniku ja mis majaoma-niku kanda.

Seetõttu on sel aastal paljude üürnike jaoks populaarseks osutunud mõnede majaoma-nike pakutav B-klassi nn kõik-

hinnas-üür. See tähendab, et näiteks 6 €/m2 üür sisaldab lisaks üürile ka kütet, vett, elektrit (kui üürnikul ei ole suuri elektritarbijaid).

Endisest enam pööratakse tähelepanu ka büroode pro-jektlahendusele, eriti loomu-liku valguse osakaalule. Just loomuliku valguse väike osakaal on põhjuseks, miks mitmetes büroomajades on vabu pinda-sid rohkem kui teistes.

Kuna vabade büroopin-dade hulk on vähenenud ja üürihinnad on kasvanud, siis on see paljusid arendajaid pannud mõtlema uute hoo-nete püstitamise peale. Kuid sarnaselt elamispindade turul toimunuga võetakse ka siin

Ettevõtlusleht6

Uus ja kasutatud kvaliteetne kontorimööbel soodsa hinnaga!

Laki 5, Tallinntel 650 1090brk@brk.eewww.brk.ee

BÜROOMÖÖBLIR E A L I S E E R I M I S K E S K U S

Kuigi suur osa arvutikasutajatest saab enda hinnangul oma töö-korraldusega kenasti hakkama, näitavad testitulemused, et u 35% arvutikasutajatest vajab arvuti algõpet või baaskoolitust.

Tallinna Arvutikool loodi 19 aastat tagasi ja praeguseks on temast saanud Eestis üks suu-rematest arvuti- ja juhtimiskoo-litusfirmadest, kus koolitab üle 20 koolitaja-eksperdi. Lisaks on projektidesse kaasatud eri vald-kondade tunnustatud eksperdid. Äripäeva koolitusfirmade TOP-is on Tallinna Arvutikool olnud aas-taid edukamate koolitusfirmade hulgas.

Kooli eesmärk on olla ette-võtetele ja asutustele professio-naalne partner töötajate juh-timis- ja arvutialaste teadmiste arendamisel ning suurte kooli-tusprojektide juhtimisel.

Praktiline elu näitab, et IT professionaalne kasutamine on igihaljas teema: kui mingile soo-vitud tasemele on jõutud, siis selgub, et on juba uued tehnoloo-gilised lahendused ja võimalused, uued e-riigi lahendused, uued nõudmised e-koostöö korral-damisel. Sageli tundub, et mida rohkem IT valdkonnas sees oled ja võimalusi õpid, seda rohkem

IT professionaalne kasutamine tagab eduhakkad aru saama, kui väikest IT osa sa tegelikult tajud.

Arvutialast oskustaset tuleks testidaVäga paljudes ametikirjeldustes on arvutioskuste kohal kirjas ainul, et nõutakse arvutikasuta-mise oskust. Mida see tähendab? Millist tarkvara ja millisel oskus-tasemel peaks oskama kasutada? „Oskustaset saab lihtsalt testida mitmesuguste elektroonsete tes-tidega. Uue töötaja töölevõtmisel soovitan alati anda ka mõne prak-tilise ülesande arvutil (teksti trük-kida, tabelit täita) – selle tegevuse jälgimine annab päris hea pildi sellest, kuidas töötaja arvutikasu-tamisega tegelikult toime tuleb,” ütles Arvo Saat, Tallinna Arvuti-kooli direktor, e-töökorralduse, personalijuhtimise ja ajajuhtimise koolitaja-ekspert.

Ta lisas, et juhid ootavad töötajatelt koostöövalmidust, operatiivsust, efektiivsust jms, mida peab aitama olemasoleva tarkvara ja infosüsteemi oskuslik kasutamine. Infosüsteemid aga muutuvad kiiresti ja arvutitark-vara uute versioonidega kaasneb palju uusi võimalusi. Aga tavaka-sutajal on kõike seda raske vastu võtta, sest ta peab muutma har-jumuspärast tööprotsessi. „Suur

osa arvutikasutajatest saab enda hinnangul oma töökorraldusega kenasti hakkama, aga testitule-mused näitavad, et u 35% arvuti-kasutajatest vajab arvuti algõpet või baaskoolitust, sest kasutades ainult piiratud funktsionaalsust, tekitab iga uus olukord töösei-saku või ajakao,” sõnas Saat.

Enesekesksed teadmised ja oskused on hädavajalikud, aga

Tallinna arvuTikool pakub:•• Juhtimis- ja IT-alased avatud ja sisekoolitused Tallinnas, Tartus ning üle Eesti ettevõtetes kohapeal mobiilsete sülearvutiklassidega•• Koolitusprojektide juhtimine•• MS Office 2010/2007/2003 ja OpenOffice kõikidele tasemetele•• IT-konsultatsioonid: MS Out-looki juurutamine, ISKE rakenda-mine ja audit, turvaanalüüs•• Projektijuhtimine, IT-valdkonna juhtimine ning planeerimine•• Ajajuhtimine, e-posti ja töö-ülesannete efektiivne korralda-mine (MS Outlooki baasil)•• Koolitusvajaduste kaardista-mine ja kasutajaoskuste e-testi-mine•• Arvutiklasside, koolitusruumide ja sülearvutiklasside rent koolitus-teks ja projektideks•• Töötukassa koolituspartner

Tallinna ArvutikoolSuur-Sõjamäe 10a, 11415 Tallinn Tel: 617 7344www.akoolitus.eearvutikool@akoolitus.ee

väga raskelt tuleb arusaam, et see on alles alg- ja baastase, mil-lele saab rajada tõsisemaid koos-töövorme. Efektiivselt toimivas organisatsioonis, koostöögrupis, projektirühmas hinnatakse eel-kõige koostööoskusi, mis oma-korda sisaldab palju erinevaid spetsiifilisi oskusi, teadmisi ja kogemust. Siin on oluline ini-meste hoiakute kujundamine:

kuidas „minast” saab „meie”, kuidas arvestada teiste inimeste eripära, kuidas seada ühtseid eesmärke ja leida optimaalsed lahendused nendeni jõudmiseks, kuidas koos-töögruppi juhtida, jaotada rollid, delegeerida ja palju muud. „Koos-töö arendamine on pidev ja ilmselt lõputu protsess, sest inimesed, koostöögrupid, vajadused ja võima-lused muutuvad ajas,” selgitas Saat.

Juhtimiskoolitus Suur-Sõjamäe 10a saalis.

Foto: erakogu

7Ettevõtlusleht

Head ettevõttesisesed koolitu-sed on oskuste, soovide ja vaja-duste sümbioos ning nende alu-seks on kliendi soovid ja teenuse pakkuja oskused.

Hansa Konverentside meeskon-nal on viie aasta pikkune koge-mus Eesti koolitus- ja konverent-siturul. Noorel turul on see piisav aeg, et kujuneks välja professio-naalne meeskond, kes suudab pakkuda innovaatilisi ja häid ideid ning sujuvat korraldust. „Viis aastat on andnud meile uni-kaalse kogemuse, millele tugine-des saame anda oma klientidele soovitusi ja ettepanekuid, olles kindel ja uuendusmeelne koos-tööpartner koolitusturul oma äri edendamisel,” ütles Hansa Konverentside OÜ koolitusjuht Kaia Kitsnik.

Hansa Konverentsid pakuvad avalikke koolitusi, seminare ja konverentse täiskasvanute koo-litusturul. Et tagada kliendi rahul-olu, selleks on firmal välja pak-kuda professionaalseid lektoreid ja kvaliteetset korraldustööd, kus rõhk on kliendi mugavusel ja hea-olul. Kitsniku sõnul peab Hansa Konverentsid väga oluliseks pika-ajalisi positiivseid kliendisuhteid, selle nimel ollakse valmis omalt poolt pakkuma professionaalset

nõustamist, et selgitada välja kliendi soovid ja vajadused. „Sõbraliku ja pühendunud mees-konnana oleme alati huvitatud parima lahenduse leidmisest. Aitame koostada just kliendi vaja-dustest lähtuva programmi alates visuaalse imagoloogia väljatöö-tamisest kuni ürituse projekti elluviimiseni,” kinnitas ta.

Kasutusel on eri stiilid ja tehnikaAastatepikkused kogemused aitavad Hansa Konverentsil välja selgitada klientide koolitusvaja-dused, viia läbi koolitusprojekte, kus võetakse arvesse organisat-siooni eripära ja arengut. „Meie eesmärk on pakkuda kvaliteetset koolitust, mis lisaks uutele tead-mistele võimaldab ettevõttes suurendada tööefektiivsust ja motivatsiooni, arendada mees-konna- ja koostöösuhteid. Soo-vime, et teie koolituspäev on eesmärgipäraselt püstitatud ja tulemuslik,” ütles Kitsnik.

Hansa Konverentside hoo-leks võib jätta koolituse / konve-rentsi suhtekorralduse poole ning turundus- ja teavituskampaania, mis sisaldab nii kutsete ja info saatmist kui ka reklaami ja tele-marketingi. Suurt tähelepanu pööratakse projekti maine kujun-

damisele, mis annab tagasisidet projekti edukuse ja jätkusuutlik-kuse kohta.

Ka koolituse või konverentsi sobivaima toimumiskoha otsi-mise ja kõik vajalikud etteval-mistused on Hansa Konverent-sid valis võtma enda korraldada. Kliendile tähendab see mugavust ja aja kokkuhoidu, kui tema eest organiseeritakse toitlustus, heli-tehniline teenindamine ja vaja-minev esitlustehnika. „Oleme valmis organiseerima eriprog-

Hansa Konverentsid – uuendusmeelne ja kindel

• 24. aprillil „Tuleohutuse täiendkooli-tus töökoha paremaks korraldamiseks”• 25. aprillil „Käibemaksu- ja tulumak-suseaduse muudatused alates 2012 – päevakajalised teemad maksudest”• 10. mail „Nõuded tuleohutuse ene-sekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid”, tule- ohutuse seaduse täiendkoolitus• 11. mail „Kuidas ise mõjutada oma tulemuslikkust – kuidas saada tagasi kontroll oma tegevuste üle?”• 25. mail „Tõhus ajakasutus – kuidas saavutada vähemaga rohkem?”• 22., 29. augustil ja 5. septembril „Arvestuse Fööniks – Kontsern”, kol-meosaline konsolideerimise kursus”• 18.–19. septembril „Sissejuhatus coaching’usse – kuidas rakendada coaching’ut ettevõtluse edendamisel”• 21. septembril „7 sammu edu poole”, interaktiivne praktiline koolituspäev• 21.–23. septembril „Koolitaja kooli-tus ärikoolitajale”, I moodul OTUMKa õppeprogramm

Kontakt:Hansa Konverentsidwww.hansakonverentsid.ee hansa@hansakonverentsid.eeTel: +372 682 5539

Hansa Konverentside uued, interaktiivsed ja praktilised koolitused:

ramme, vastuvõtte, näituseid, tootetutvustusi, õhtuseid mee-lelahutusi ja muid teie soovide kohaseid üritusi,” ütles Kitsnik.

2012. aastal kajastab Hansa Konverentside koolitusport-fell teabepäevi päevakohastel seadusemuudatuste teemadel,

korraldab sisekoolitusi, viib läbi tõhusaid praktilisi seminare ja pikemaid ettevõttesiseseid arendusprojekte. Kasutusele on võetud eri stiilid ja tehnikad, kuna suurenenud on klientide nõudlus interaktiivsete ja prak-tiliste koolituste järele.

Foto: Kristo Nurmis

Hansa Konverentsid pakuvad avalikke koolitusi, seminare ja konverentse täiskasvanute koolitusturul.