33
Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel Jaan Kurm – Team Europe Estonia

Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel

  • Upload
    stevie

  • View
    67

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel. Jaan Kurm – Team Europe Estonia. EL on seni suurimas ajaloolises muutumises. Suurim laienemi ne, 2004.aasta 1.mail ühines üheae g selt kümme uut riiki - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

Euroopa Liidu põhiseaduslik leping – tuleviku Euroopa mudel

Jaan Kurm – Team Europe Estonia

Page 2: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

2

EL on seni suurimas ajaloolises muutumises

Suurim laienemine, 2004.aasta 1.mail ühines üheaegselt kümme uut riiki

EL ei ole kunagi varem ühendanud sedavõrd erineval majanduslikul järjel olevaid liikmesriike

EL valmistab ette järgmist laienemisringi 2007.aastaks, mis hõlmab tõenäoliselt Bulgaariat, Horvaatiat ja Rumeeniat

EL pürgivad ka Türgi (~70 miljonit elanikku) ja Lääne-Balkani riigid

EL on uued piiririigid Moldova, Valgevene ja Ukraina näol. Türgi liitumine nihutab EL piiri Iraagi, Iraani ja Süüriani

Page 3: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

3

Page 4: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

4

Uued probleemid ja küsimused Milline on integratsiooniprotsessi lõppeesmärk? Kuidas tagatakse demokraatlikkus ja läbipaistvus EL-i

struktuurides? Kui kaugele võib EL-i laienemine geograafiliselt ulatuda

ehk kus on Euroopa piirid? Mis saab rahvuslikest eripäradest ja rahvuskultuuri

arendamisest? Kuidas tagada majanduslik konkurentsivõime? Mis saab rahvusriikidest?

Page 5: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

5

Põhiseadusliku lepingu eelnõu väljatöötamine Tulevikukonvent asutati liikmesriikide valitsusjuhtide poolt

Laekeni ülemkogul 2001.aasta detsembris vastuvõetud tulevikudeklaratsiooniga

Konvent kogunes esmakordselt 28.veebruaril 2002 Konvendi ülesandeks oli arutada EL sisereforme ning leida

vastus küsimusele:

Millises suunas tuleks Euroopa Liitu arendada?

Page 6: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

6

Küsimused tulevikukonvendile

1. Kuidas määratleda selgem pädevuse jagunemine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel?

2. Kuidas ulatuslikumalt kaasata liikmesriikide parlamente EL otsusetegemisse?

3. Kuidas lihtsustada EL aluseks olevaid lepinguid?4. Milline peaks olema 2000.aasta sügisel poliitilise

deklaratsioonina vastu võetud EL põhiõiguste harta staatus?

Kandidaatriigid osalesid täielikult tulevikukonvendi töös ning liikmesriikidega võrdsetel alustel

Page 7: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

7

Aluspõhimõtted Idee on tugineda juba kehtivale korraldusele (Maastrichti,

Amsterdami ja Nizza lepingu alusel). Täiendada korraldust, võimaldamaks EL-i tõhusat

toimimist 27 ja enama liikmesriigiga. PS lepinguga ei muutu Euroopa Liidu põhiolemus –

Euroopa Liit tegutseb ka tulevikus riikide liiduna ning uus põhiseaduslik leping on leping Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

PS leping on uus tasand EL-i konstitutsioonilises arengus. Mitmed põhimõtted, mis varem tulenesid Euroopa Kohtu praktikast, on nüüd põhiseadusliku õigusjõuga tekstis.

Page 8: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

8

Tulevikukonvendi lõpptulemused Konvendi lõppdokument anti Kreeka eesistumist

lõpetavale Thessaloniki ülemkogule üle 20.juunil 2003. Konvent täitis eesmärgi kõigis Laekeni tulevikudeklaratsioonis loetletud küsimustes: korrastatud on pädevuse jaotust EL ja liikmesriikide

vahel suurendatud on riikide parlamentide rolli mitme aluslepingu asemel hakkab tulevikus toimima

üks põhiseaduslik leping kaotatud on keeruline sammaste struktuur,

lihtsustatud on EL-i õigusaktide süsteemi ning EL-l on tulevikus juriidilise isiku staatus

põhiõiguste harta on muudetud õiguslikult siduvaks

Page 9: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

9

Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu)

1. Esimene osa koondab konstitutsioonilised ja institutsioonilised sätted ning koosneb üheksast jaotisest ja kahest protokollist:1. 1. Euroopa Liidu mõiste ja eesmärgid1. 2. Põhiõigused ja EL-i kodakondsus1. 3. EL-i pädevus1. 4. EL-i institutsioonid1. 5. EL-i pädevuse teostamine1. 6. Demokraatia EL-is1. 7. EL-i rahalised vahendid1. 8. EL ja selle lähiümbrus1. 9. EL-i liikmelisus

Page 10: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

10

Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu)

2. Teine osa inkorporeerib EL-i põhiõiguste harta.

3. Kolmas osa käsitleb EL-i eri poliitikaid ja EL-i toimimist ning koosneb seitsmest jaotisest ja kolmest lisast:3. 1. Üldiselt kohaldatavad tingimused3. 2. Mittediskrimineerimine ja kodakondsus3. 3. EL-i sisesed poliitikad3. 4. Ülemeremaade ja –territooriumide assotsieerumine3. 5. EL-i välistegevus3. 6. EL-i toimimine3. 7. Üldsätted

Page 11: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

11

Põhiseaduslik leping (hetkel veel eelnõu)

Lisa 1: Protokoll Euratomi lepingu muutmise kohtaLisa 2: Protokoll Eurogrupi kohtaLisa 3: Deklaratsioon EL-i välisteenistuse loomise kohta

4. Neljas osa koondab endas üld- ja lõppsätted, näiteks Protokoll liikmesriikide parlamentide kohta Euroopa

Liidus Protokoll lähimuse ja proportsionaalsuse põhimõtte

elluviimise kohta

Page 12: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

12

PSL I osa: Liidu määratlus

Liidu asutamine ja laienemine Kajastades Euroopa kodanike ja riikide tahet ehitada ühist

tulevikku, asutatakse käesoleva põhiseadusega Euroopa Liit, millele liikmesriigid omistavad pädevuse oma ühiste eesmärkide saavutamiseks. Liit kooskõlastab liikmesriikide poliitikat, millega taotletakse neid eesmärke, ning teostab ühendusena talle omistatud pädevust.

Liit on avatud kõikidele Euroopa riikidele, kes austavad liidu väärtusi ning pühenduvad nende ühisele edendamisele.

Page 13: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

13

PSL I osa: Liidu väärtused Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu

inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste

hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus

valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.

Page 14: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

14

PSL I osa: Liidu eesmärgid Edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut Sisepiirideta, vaba ja moonutamata konkurentsiga

siseturu loomine ja hoidmine Säästev areng

tasakaalustatud majanduskasv, hindade stabiilsus, konkurentsivõime, keskkonnakaitse, teaduse ja tehnoloogia areng, võrdõiguslikkus, põlvkondade solidaarsus ja lapse õiguste kaitse

Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus Vaesuse kaotamist ning inimõiguste kaitse

Page 15: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

15

Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelised suhted Liit austab liikmesriikide võrdsust Liikmesriik hoidub tegevustest, mis takistab liidul

eesmärke saavutada Pädevuse temaatika keskmes on kolm olulist põhimõtet:

Omistatud pädevus – pädevus, mis on antud liidule põhiseadusliku lepinguga

Lähimus (ehk subsidiaarsus) – otsused tuleb teha madalaimal võimalikul tasemel, kõrgemal tehtud otsus peab olema lisaväärtusega

Proportsionaalsus – ei tohi rakendada “kangemat” meedet, kui on vaja lepingu eesmärkide saavutamiseks

Page 16: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

16

Pädevuse liigid - Ainupädevus

konkurentsireeglite kehtestamine, mis on vajalikud siseturu toimimiseks

rahapoliitika euro kasutusele võtnud riikidele ühine kaubanduspoliitika tolliliit mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise

kalanduspoliitika raames välis- ja julgeolekupoliitika kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine

Page 17: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

17

Pädevuse liigid - Jagatud pädevus

Kuulub õigusaktide menetlemise ja vastuvõtmise õigus nii EL-ile kui liikmesriikidele. Kui aga teatud spetsiifiline küsimus on EL tasemel reguleeritud, siis puudub liikmesriigil õigus kehtestada teistsuguse sisuga akti samas küsimuses.

Jagatud pädevusega valdkonnad on näiteks siseturg, põllumajandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, energeetika, regionaalpoliitika jne.

Page 18: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

18

Toetav ja koordineeriv pädevus Neis valdkondades ei asenda EL-i seadusandlus

liikmesriikide akte ning normide ühtlustamine on välistatud

Selliste toetavate meetmete valdkonnad on: tööstus inimeste tervise kaitse ja parandamine haridus, kutseõpe, noored ja sport kultuur kodanikukaitse

Vastavalt lähimuse ehk subsidiaarsuse põhimõttele, on EL volitatud õigusakte vastu võtma ainult neil juhtudel, kui liikmesriigid ise ei suuda täielikult kavandatavaid eesmärke saavutada, st et EL õigusakt pakub mingit lisaväärtust

Page 19: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

19

Õigussüsteem

EL-i õiguse ülimuslikkuse printsiip Artiklis 10 on sätestatud EL-i õiguse ülimuslikkuse

printsiip, mille kohaselt on PSL ja EL-i institutsioonide poolt vastuvõetud õigusaktid liikmesriikide õiguse suhtes ülimuslikud.

Õigussüsteemi korrastamise eesmärgiks on lihtsustamine ning konvendi olulisemad saavutused siin on alljärgnevad: kolme lepingu asemel on üks alusleping; EL on juriidiline isik; korrastatud on õigusaktide kataloogi ja

menetlussüsteemi; selgemalt eristatakse seadusandlikku ja täidesaatvat

võimu

Page 20: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

20

Õigusaktid Seadusandlikud aktid, võtavad vastu Euroopa

Parlament ja Nõukogu. Seadusandlikud aktid – seadused ja raamseadused (endised määrused ja direktiivid) – on õiguslikult siduvad

Delegeeritud aktid (täpsustavad ja arendavad edasi seadusandlikke akte; võtab vastu reeglina komisjon, kelle üle teostab otsest järelevalvet seadusandja). Delegeeritud aktid – määrused ja otsused – on õiguslikult siduvad

Rakendusaktid (normatiivsed ja üksikaktid eelnevate aktide rakendamiseks; võtab vastu reeglina komisjon, kuid erandjuhtudel ka nõukogu). Rakendusaktid – rakendusmäärused ja rakendusotsused on õiguslikult siduvad;

Mittesiduvad aktid on soovitused ja arvamused.

Page 21: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

21

Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu Ministrite Nõukogu (varem nimetati Euroopa Liidu

Nõukogu) Euroopa Komisjon Kohus

Page 22: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

22

Euroopa Parlament Artikkel I-19 annab Euroopa Parlamendile õiguse valida

Euroopa Komisjoni president. Euroopa Parlamendi rolli on suurendatud seadusandlikus

menetluses. Euroopa Parlamendi liikmete arv suureneb 736-ni. Võrreldes kehtiva Nizza lepinguga on riikide minimaalne

esindatus kahanenud viielt neljale.

Page 23: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

23

Euroopa Ülemkogu Artikkel I-20 käsitleb ülemkogu rolli. Ülemkogul puudub seadusandlik pädevus. Ülemkogu koosneb endiselt liikmesriikide riigipeadest või

valitsusjuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist. Ülemkogu käib koos vähemalt neli korda aastas. Artikkel I-21 käsitleb ülemkogu eesistuja valimist.

Eesistuja ülesandeks on ülemkogu töö ettevalmistamine ja juhatamine, konsensuse saavutamisele kaasaaitamine ning ka EL-i välisesindamine – seega jäävad ülesanded samaks võrreldes praeguse roteeruva eesistujaga.

Page 24: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

24

Ministrite Nõukogu Artiklid I-22-24 käsitlevad Ministrite Nõukogu tööd. Artikkel I-23 sätestab uue seadusandliku ja üldasjade

nõukogu (SÜN) loomise. Artikkel I-24 kirjeldab kvalifitseeritud häälteenamuse

(KHE) arvutamise uut põhimõtet. Artikkel I-24 lg 4 annab ülemkogule õiguse muuta

hääletusprotseduuri ning minna ühehäälselt otsustamiselt üle KHE-le. Eesti pooldas selle sätte väljajätmist.

Page 25: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

25

Euroopa Komisjon Artiklid I-25-26 reguleerivad Euroopa Komisjoni ja selle

presidendi pädevust. Artikkel I-25 kohaselt koosneb komisjoni kolleegium

komisjoni presidendist, EL-i välisministrist ning 13 liikmest.

Artikkel I-26 sätestab Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike ametissenimetamise korra.

Page 26: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

26

Euroopa Liidu välisminister

Artikliga I-27 luuakse Euroopa Liidu välisministri ametikoht.

Page 27: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

27

Euroopa Kohus Artikkel I-28 kohaselt koosneb kohus Euroopa Kohtust,

Kõrgest Kohtust (endine Esimese astme kohus) ja spetsialiseerunud kohtutest.

Artikkel I-28: Kehtiva korra kohaselt (EÜ asutamislepingu artikkel 223) ja ka PSL projektis on ette nähtud kohtunike valimine kuueks aastaks tagasivalimise õigusega. Eesti on pooldanud 9-aastast perioodi ilma tagasivalimise õiguseta.

Page 28: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

28

Euroopa Liidu liikmelisus Liitu astumine - artikkel I-58 ütleb, et EL on avatud

kõikidele Euroopa riikidele, kes jagavad PSL-is toodud väärtusi (artikkel I-2).

Artikkel I-59 reguleerib EL-i liikmeõiguse peatamist. Siin suuri muutusi võrreldes kehtiva lepinguga pole.

Esmakordselt reguleerib EL aluslepingu tekst vabatahtlikku EL-ist lahkumist - Artikkel I-60

Page 29: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

29

PSL II osa: Liidu põhiõiguste harta Lepingu teksti on lisatud 2000.aastal deklaratsioonina

vastu võetud Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Harta siduvaks muutmine ei mõjuta pädevuse jagunemist

EL ja liikmesriikide vahel; Ka uues siduvas hartas tehakse vahet subjektiivsete

õiguste ja printsiipide vahel, mis on eriti oluline majanduslike - ja sotsiaalsete õiguste tõlgendamisel;

Hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamisel arvestatakse liikmesriikide rahvusliku õiguse ning praktikaga.

EL taotleb ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Page 30: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

30

PSL III osa: Liidu poliitika ja toimimine Siseturg – 4 vabadust (tööjõud, teenused, kaubad, kapital) Majandus- ja rahapoliitika Poliitika muudes valdkondades – jagatud pädevus

(tööhõive, keskkond, põllumajandus, transport) Vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanev ala (piir,

varjupaik, sisseränne, õigusalane ja politsei koostöö) Liidu täiendavad ja koordineeritavad poliitikad (tööstus,

kultuur, haridus, tervis) Ülemeremaade assotsieerimine Välis- ja julgeolekupoliitika Ühine kaubanduspoliitika Koostöö kolmandate riikidega

Page 31: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

31

PSL IV osa: Üld- ja lõppsätted Protokoll riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus Protokoll subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte

kohaldamise kohta Protokoll ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlemise

kohta ….. ….. jne

Page 32: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

32

“Subsidiaarsuse protokoll” sätestab, et1. Komisjon peab enne õigusakti ettepaneku tegemist

konsulteerima laialdaselt kõigiga, keda tulevane meede võib otseselt või kaudselt mõjutada (eelkõige liikmesriigid, regionaalne tasand ja kohalik omavalitsus, sotsiaalpartnerid);

2. Komisjon peab senisest enam oma ettepanekuid motiveerima, s.t miks on akti vaja vastu võtta just Euroopa tasandil, millised on sellega kaasnevad kulutused ning milline on mõju hiljem siseriiklikul tasandil vastuvõetavatele aktidele;

3. Komisjon peab saatma õigusaktide ettepanekud ka igale rahvusparlamendile ning need võivad 6 nädala jooksul esitada põhjendatud arvamuse (ehk näidata nn kollast kaarti), et algatus ei ole kooskõlas lähimuse põhimõttega;

4. Kui komisjoni eelnõu vastu on kolmandik rahvusparlamentidest, siis on komisjonil kohustus oma ettepanek uuesti üle vaadata ning seejärel otsustada, kas ettepanekut muuta või see tagasi võtta. Komisjoni otsus peab olema põhjendatud.

Page 33: Euroopa Liidu põhiseaduslik leping –  tuleviku Euroopa mudel

33

Tänan tähelepanu eest!

Jaan Kurm