Euroopa Nukogu laste osaluse hindamisvahendi piloteerimine Eestis

Raport

Kiira Gornischeff

Tallinn 2015

Sisukord 2Lhendid 3

1. levaade 42. Piloteerimisprotsessi kirjeldus 63. Hindamisvahendi piloteerimisprotsessi tulemus Eestis 9

OSALEMISIGUSE KAITSE 9Nidik nr. 1Laste osalemisiguse iguslik kaitse kajastub riigi phiseaduses ja igusaktides 9 Nidik nr. 2Lapse osalus sisaldub selgesnaliselt riiklikus valdkondadeleses laste iguste rakendamise strateegiast 11

Nidik nr. 3Sltumatu laste iguste institutsioon on asutatud ja seadusega kaitstud 12

Nidik nr. 4Eksisteerivad mehhanismid, mis vimaldavad lastel oma osalemisigust kohtu ja haldusmenetlustes turvaliselt teostada 14

Nidik nr. 5Kehtestatud on lapsesbralikud kaebuste protseduurid 16

OSALUSE EDENDAMINE JA OSALUSEST TEAVITAMINE 18Nidik nr. 6Lapse osaluse alane koolitus on lisatud lastega ja laste jaoks ttavate spetsialistide koolituskavadesse 18

Nidik nr. 7Lastele antakse teavet nende osalemisiguse kohta 20

OSALUSE JAOKS RUUMI LOOMINE 22Nidik nr. 8Lapsed ja noored on kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil konsultatiivsetes valitsusorganites esindatud, sealhulgas omaenda organisatsioonide kaudu 22

Nidik nr. 9Lastele suunatud avalike teenuste tagasisidemehhanismid on paigas 24

Nidik nr. 10Lapsi ja noori toetatakse nende osalemisel RO Lapse iguste konventsiooni ja Lapse iguste komitee ning vastavate Euroopa Nukogu aktide ja konventsioonide (siin ja edaspidi: laste iguste alased aktid) alaste valitsusvliste aruannete koostamises 26

4. Laste osaluse hindamisvahendi hindamine 275. Lisa 1 31

2

Lhendid

AMVS Alaealise mjutusvahendite seadus

FRA European Union Agency for Fundamental Rights

HKMS Halduskohtumenetluse seadustik

KarS Karistusseadustik

KrMS Kriminaalmenetluse seadustik

LKS EV Lastekaitse seadus

LaKS Lastekaitseseadus

PKS Perekonnaseadus

PS Eesti Vabariigi Phiseadus

SHS Sotsiaalhoolekande seadus

TsMS Tsiviilkohtumenetuse seadustik

VTMS Vrteomenetluse seadustik

3

Euroopa Nukogu laste osaluse hindamisvahendi piloteerimine Eestis

1. levaade

Kesolev raport on koostatud Euroopa Nukogu laste osaluse hindamisvahendi pilootprojekti Eestislbiviimise tulemusena. Hindamisvahendi abil on hinnatud laste osalusiguse olukorda Eestis,lhtudes kolmest dimensioonist: osalemisiguse kaitse, osaluse edendamine ja sellest teavitaminening osaluse jaoks ruumi loomine. Raporti koostamisse kaasati lapsi ja noori, valdkonna spetsialiste,vastutavaid ministeeriume ja nende allasutusi, MT Lastekaitse Liidu partnereid ja paljusid teisilapse ja noorte iguste eest seisvaid organisatsioone (vt lhemalt Lisa 1).

Eesti hines RO Lapse iguste konventsiooniga1 (edaspidi konventsioon) 1991. aastal, kohustudestagama lapse igused ja rakendama selleks vajalikke meetmeid (artikkel 4). Lapse kui tieiguslikuhiskonnaliikme vrtustamine nuab selgesuunalist, jrjepidevat ja poliitikalest arendamist. Samuphimtteid toetab ka Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu Phiiguste Harta2. Arenenuddemokraatiat iseloomustab kigi hiskonna sotsiaalsete rhmade huvide ja vajadustega arvestaminening nende sotsiaalne kaasatus.3 Riigi roll on luua lapse kaasamise ja osaluse edendamiseksvajalikud mehhanismid ning tagada ressursid, kuid lisaks ressursidele on laste kaasamise ja neileosalusvimaluste tagamise eelduseks lapse iguste austamine ning jrgimine lapse positsioon hiskonnas. Lapse igus osalusele teda puudutavates ksimustes (artikkel 12) on otseselt seotudkonventsiooni nelja phimttega,4 ning eelkige lapse parimate huvidega (artikkel 3). Lapseparimate huvide hindamisel ja vljaselgitamisel tuleb lapse huve ksitleda ka lapse seisukohastvaadatuna, luues lapsele ruumi arvamuse avaldamiseks. 2014. Aastal elas Eestis hinnanguliselt250 000-260 000 alaealist, mis moodustab pea 20% Eesti elanikkonnast. 2012. aastal lbi viidudLapse iguste ja vanemluse monitooringust selgus, et 23% tiskasvanutest ja 16% lastest ei olelapse igustest kuulnud, samas pidas 72% lastest ning 70% tiskasvanutest laste rakuulamistvrdseks tiskasvanute rakuulamisega. hiskonnas valitsevate hoiakute muutmine on pikaajalineprotsess. Laste iguste kaitse olulisuse mtestamist ja seotust igapevaste tegemistega on senisestenam tarvis, et lapse kui partneri ja inimese mrkamine oleks iseenesestmistetav igaseluvaldkonnas.5

Eestis on laste osalusiguse iguslik kaitse igusaktides tagatud vrdlemisi heal tasemel. Kuigi EVPhiseadus6 ei viita selgesnaliselt lapse igusele osaleda teda puudutavates ksimustes, saabphiseaduse 27 neljandat lauset laiendades nuda riigilt positiivset tegevust laste igustetagamiseks, sh lapse osalusiguse edendamiseks ja kaitseks. Hiljutise phiseaduse muutmisega7langetati kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisiga 18. eluaastalt 16. eluaastale, astudesseelbi sammu edasi lapsesbralikuma ja kaasavama hiskonna poole. 1. jaanuaril 2016. a justuvuus lastekaitseseadus toob esmakordselt selgesnaliselt sisse lapse arvamuse vljaselgitamisekohustuse last puudutavates otsustes. Aastast 2011. a tidab iguskantsler lasteombudsmanilesandeid, edendades seelbi lapse iguste kaitset ja heaolu. Positiivne on, et mitmetes riiklikesstrateegiates on eraldi pratud thelepanu ka laste igustele ja lapse osalusigusele.

1 RO Lapse iguste konventsioon. 26.09.1991 RT II 1996, 16, 56, mitteametlik tlge2 Euroopa Liidu phiiguste harta 2010/C 83/023 Laste ja noorte osalus ja kaasamine koolis. Kokkuvte uuringust. MT Lastekaitse Liit, Talinn 20144 Konventsioon eristab nelja peamist phimtet: igus mittediskrimineerimisele (artikkel 2); lapse parim huvi

(artikkel 3); lapse igus ellujmisele ja arengule (artikkel 6); lapse igus osaleda teda puudutavates ksimustes (artikkel 12)

5 A. Reinomgi. Suur on suur vaid vikese krval. Arvamusartikkel Eesti Pevalehes 01.06.2011 6 Eesti Vabariigi Phiseadus - RT I, 27.04.2011, 27 Eesti Vabariigi phiseaduse muutmise seadus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valimisea langetamiseks -

RT I, 15.05.2015, 14

Lapse osaluse iguslik raamistik on paigas ka kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja halduskohtumenetluses(sh immigratsiooni- ja varjupaigamenetlused), stestades alaealise erikohtlemise reeglid ningreguleerides eraldi ka lapse igust olla ra kuulatud. Kuigi seaduslikul tasandil on lapse osalusigusteda puudutavates ksimustes garanteeritud, esineb praktikas mitmeid puudujke. Puudulikud vierineva kvaliteediga on lapsega kokkupuutuvate spetsialistide (politseinik, advokaat, kohtunik,prokurr, lastekaitsettaja, sotsiaalttaja, petaja jt) baasettevalmistus ja tiendkoolitus ning lapserakuulamist soodustavad ja lapse huve hindavad juhendid. igusemistmise protsessi lapse jaokslapsesbralikumaks muutmiseks ning lapse kui tieigusliku igussubjekti tunnustamiseks on lapseligus saada teavet talle arusaadavas keeles ja viisil. Tna saavad lapsed igusssteemi sattumiselteavet oma igustest suuliselt vi kirjalikult nendega kokkupuutuvate spetsialistide vahendusel(politseinik, noorsoopolitseinik, lastekaitsettaja/sotsiaalttaja, advokaat, prokurr, kohtuttajajt). Lisaks lapse suulisele teavitamisele nevad rahvusvahelised standardid ning suunised8 ettelapsesbralike materjalide osalemasolu. Eesti kohtutes ning menetlusprotsessides kasutatakse kigeenam voldikut Tunnistajana kohtus, samas vib laps igusssteemi sattuda ka teistes rollides.Puudu on infomaterjalid erivajadustega lastele (lihtsustatud versioonid, punktkirjas jt) ning vaid osamaterjalidest on kttesaadav ka vene keeles. Kuigi lapsele on tema esindaja kaudu kttesaadavtasuta igusabi, kasutatakse seda vimalust teatud juhtudel vhese teadlikkus tttu vrdlemisi vhe(nt alaealise kannatanu huvide esindamisel kohtus). Ka vljaspool igusssteemi lastegakokkupuutuvate spetsialistide ettevalmistuses esineb puudujke (petajad, tervishoiuttajad,ametnikud jt). Vhesed on eraldi lastele meldud avalike teenuste kohta kaebuste esitamisevimalused ning tagasisidemehhanismid.

Riiklikul tasandil on laste informeerimine osalusigusest ta