1

1. SISSEJUHATUS

Teabelehes keskendutakse naiste tööturul

osalemise suurendamisele ning palga- ja sissetulekulõhe vähendamisele. Kõigis ELi

liikmesriikides on naiste tööjõus osalemise määr meeste omast madalam. Naised

töötavad tavaliselt vähem tunde,

madalamapalgalistes sektorites ja madalama astme ametikohtadel kui

mehed. Selle tulemuseks on märkimisväärne sooline palga- ja

sissetulekulõhe. Teataval määral tulenevad need erinevused sügavalt

juurdunud traditsioonilistest soorollidest, kuid ka majanduslikest stiimulitest.

Naiste tööjõus osalemise ja tööhõive määra suurendamine on väga oluline, et

saavutada strateegia „Euroopa 2020“ peamine eesmärk – jõuda 2020. aastaks

20–64aastaste elanike 75%lise tööhõiveni. Sellega on võimalik soodustada

majanduskasvu1 ning leevendada

elanikkonna vananemisest tulenevaid sotsiaalseid ja riigi rahanduse riske.

Pidevaid jõupingutusi on vaja ka selleks, et vähendada soolist ebavõrdsust ja

liikuda duaalse mudeli suunas, kus nii mehed kui ka naised võivad olla

sissetulekuteenijad ja hooldajad.

EL on edendanud soolist võrdõiguslikkust

tööturul nii õigusaktide, poliitikasuuniste kui ka rahalise toetuse kaudu.

Teabeleht on üles ehitatud järgmiselt.

1 Hinnangute kohaselt on SKP elaniku kohta tööturul valitseva soolise ebavõrdsuse tõttu

Euroopas kuni 10% väiksem (Cuberes ja Teignier-Baqué, 2016).

2. punktis vaadeldakse ELi riikide tulemusi

seoses naiste tööturul osalemise ning soolise palga- ja sissetulekulõhega.

3. punktis käsitletakse olemasolevaid

tõendeid võimalike meetmete kohta, mille abil tõhusalt tegeleda naiste vähese

osalemise probleemidega ja nende

eriolukorraga, ning antakse ülevaade ELi tasandil nendes küsimustes kasutusele

võetud lähenemisviisist.

4. punktis antakse ülevaade headest poliitikatavadest, mis aitavad suurendada

naiste osalemist tööturul ja vähendada

soolist ebavõrdsust ELi riikide vahel.

Teabelehes keskendutakse naiste osalemisele tööturul. Lisateabe saamiseks

soolise pensionilõhe kohta tutvuge teabelehega, milles käsitletakse

pensionide piisavust ja jätkusuutlikkust.

2. PROBLEEMID: ÜLEVAADE ELi

RIIKIDE TULEMUSTEST

2.1. Märkimisväärne tööhõive

erinevus naiste ja meeste vahel

2.1.1. Naiste tööhõive määr on madalam ja nende osalise tööajaga

töötamise määr kõrgem

Naiste tööhõive määr on meeste

omast madalam kõikides liikmesriikides, kusjuures ELi riikide vahel on suuri

erinevusi.

EUROOPA POOLAASTA TEMAATILINE TEABELEHT

NAISED TÖÖTURUL

2

Sotsiaalvaldkonna tulemustabeli põhinäitaja soolise võrdõiguslikkuse kohta

tööturul on meeste ja naiste tööhõive

erinevus, mis oli 2016. aastal EL 28s2 11,5 protsendipunkti, kusjuures meeste

tööhõive määr oli 76,8% ja naiste tööhõive määr 65,3% (joonis 1 ja lisa

tabel 1).

See oli nii hoolimata asjaolust, et naised on järjest paremini kvalifitseeritud ja

isegi kõrgema haridustasemega kui

mehed. 2016. aastal oli kolmanda taseme haridus või sellest kõrgem

haridus 44%-l naistest (vanuses 30–34), meeste puhul aga oli see osakaal

34%. Joonis 1. 20–64aastaste tööhõive määr ja osaajatöötajate osakaal sugude kaupa (N/M)

2016. aastal

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring. Märkus: osaajatöötajate osakaal kogu töötava elanikkonna hulgas sugude kaupa.

Riigid on järjestatud naiste tööhõive määra suurenevas järjekorras.

Joonis 2. Täistööajale taandatud tööhõive määra (full-time equivalent employment rate – FTER) ja tööhõive määra erinevus meeste ja naiste vahel 2016. aastal

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring ja Euroopa Komisjoni arvutused. Märkus: andmed käivad 20–64aastaste naiste ja

meeste kohta. NB! Täistööaja ekvivalent arvutatakse täistööajaga töötaja aastase normaaltööaja põhjal.

2 Käesolevas teabelehes on esitatud ELi 28 liikmesriigi andmed, kui ei ole märgitud teisiti.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N M N

EL IT MT HR RO ES PL SK BE BG CY IE EA19 HU LU EL28 FR SI PT CZ AT NL FI LV UK EE DK LT DE SE

Tööhõive määr Osaajatöötajate osakaal

00

05

10

15

20

25

30

35

LT LV FI BG PT SE SI EE HR CY DK FR SK HU PL ES BE LU RO

EL28 IE CZ AT EL UK DE IT N

L

MT

Tööh

õive

erin

evus

(pro

tsen

dipu

nkti)

FTER (mehed-naised) Tööhõive määra erinevus (mehed-naised)

3

Mõnes liikmesriigis (Kreeka, Itaalia, Malta, Horvaatia, Hispaania ja

Rumeenia) on naiste tööhõive määr

60% või alla selle ning naiste ja meeste tööhõive määr on väga erinev

(vt joonis 2, joonis 3 ja lisa tabel 1). Suurem osa neist liikmesriikidest seisavad

silmitsi ka rahvastiku kiire vananemisega3 ja naiste arvu suurendamine tööjõus

annaks häid võimalusi tööjõu pakkumise parandamiseks. Meeste ja naiste tööhõive

määr on väga erinev ka Maltal, Itaalias, Kreekas, Rumeenias, Tšehhi Vabariigis,

Slovakkias, Poolas, Ungaris, Iirimaal ja

Luksemburgis, kusjuures kõige suurem on erinevus Maltal (27,6 protsendipunkti või

isegi 32,6 protsendipunkti, kui võtta arvesse täistööaja ekvivalendi näitajaid).

Lisaks on mõnes riigis äärmiselt madal ka eakamate naiste (vanuses 55–64)

tööhõive määr4.

Jätkuvalt on suur sooline erinevus

osalise tööajaga töötamisel. Kuna enamikku hoolduskohustusi täidavad

sageli naised, vähendavad nad tavaliselt oma tööaega. Kolmandik (31,4%)

töötavatest naistest ELis töötas 2016. aastal osalise tööajaga; see on palju

suurem kui meeste vastav osakaal

(8,2%). Selle tulemuseks on meeste ja naiste täistööaja ekvivalendi määrade

erinevus, mis on ELis 18 protsendipunkti (vt joonis 2 ja lisa tabel 1). Erinevus on

eriti suur Madalmaades (kus osalise tööajaga töötab üle 75% töötavatest

naistest) ja Maltal, kuid ka Itaalias, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Kreekas

ja Austrias (vt joonis 1). Keskmiselt

teevad mehed kogu ELis tasustatud tööd nädalas üle kuue tunni rohkem kui

naised (lisa tabel 1).

3 Demograafiliste prognooside kohaselt peaks tööealine elanikkond vähenema enamikus liikmesriikides, eelkõige Leedus, Lätis,

Bulgaarias, Slovakkias, Kreekas, Portugalis, Poolas, Eestis, Rumeenias, Saksamaal, Horvaatias ja Ungaris (vt Euroopa Komisjon

(2015), aruanne rahvastiku vananemise

kohta), http://ec.europa.eu/economy_finance/publicati

ons/european_economy/2015/pdf/ee3_en.pdf. 4 Nagu on näidatud lisa Joonis 6, on see Maltal, Kreekas, Sloveenias, Horvaatias, Rumeenias ja Luksemburgis alla 35%.

Eritähelepanu tuleb pöörata tööjõus osalemise määrale ebasoodsas

olukorras olevate naiste puhul

(näiteks eakad naised, üksikemad ning puudega, sisserändaja taustaga ja

etnilisse vähemusse kuuluvad naised).

2.1.2. Hoolduskohustuste ebavõrdne jaotumine naiste ja meeste vahel

Küprosel, Iirimaal, Hispaanias, Eestis, Maltal ja Ühendkuningriigis jäi

2016. aastal laste või invaliidist täiskasvanute eest hoolitsemise tõttu

tööturult kõrvale üle 50% potentsiaalsest naistööjõust (vanuses 25–49) (vt lisa

joonis 7).

Lapsevanemaks olemise mõju avaldub

alla 6-aastaste lastega naiste tööhõive määras. Sellesse kategooriasse kuuluvate

naiste tööhõive määr ELis on keskmiselt üle 8 protsendipunkti madalam kui lasteta

naiste tööhõive määr (vt joonis 3). Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias on

see erinevus üle 30 protsendipunkti,

Eestis, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Soomes aga üle 15 protsendipunkti.

Lapsevanemate puhul on sooline erinevus suurem ka osaajatöös – emadest töötab

osalise tööajaga 38,9%, isadest aga 5,8%.

Samamoodi võib eakamate naiste

(vanuses 54–64 aastat) madal tööhõive määr peegeldada asjaolu, et naised

hoolitsevad meestest suurema tõenäosusega pikaajalist hooldust

vajavate eakate või ülalpeetavate pereliikmete eest ja vähendavad seega

palju tõenäolisemalt oma tööaega või lahkuvad üldse töölt.

4

Joonis 3. Lapsevanemaks olemise mõju tööhõivele 2015. aastal

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring (lfsi_emp_a) ja Euroopa Komisjoni arvutused. Märkus: andmed käivad 20–

49aastaste naiste ja meeste kohta.

2.1.3. Majanduslikud asjaolud, mis

pärsivad naiste motivatsiooni töötada

Naistel võib olla tööjõus mitteosalemiseks ka majanduslikke

põhjusi. Maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi korraldus võib

mõjutada nii otsust osaleda tööturul kui ka töötatud tundide arvu. Selliseid töötamist

pärssivaid tegureid võib eriti palju olla leibkonna teise palgasaaja puhul.

Olemasolevad tõendid näitavad, et olulist

negatiivset mõju avaldab naiste tööjõus osalemisele leibkonna teise palgasaaja

suhtelise tegeliku piirmaksumäära tõstmine5. Töö maksustamise mõju

tööturult eemalejäämise lõksule6 on kõige suurem Belgias, Saksamaal ja Taanis.

Madala palga lõksu näitajad7 on suurimad

5 Thévenon (2013), Christiansen jt (2016). 6 Tööturult eemalejäämise lõks on

mitteaktiivsete isikute tööle naasmise kaudne maksustamine. Sellega mõõdetakse täiendava brutopalga osa, mis mitteaktiivse isiku tööle

asumisel maksustatakse. 7 Madala palga lõksu all mõistetakse määra, mille võrra makse suurendatakse ja soodustusi

vähendatakse, kuna sissetulek kasvab tulenevalt tööviljakuse suurenemisest. Leibkonna teise palgasaaja maksukoormust peetakse väga suureks, kui 1) töö

Belgias, Saksamaal ja Austrias (vt lisa

tabel 2).

Lisaks võib veelgi suuremaks töötamist

pärssivaks rahaliseks asjaoluks olla lapsehoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste

suured omaosaluskulud. See kehtib eelkõige Iirimaal, Poolas ja Madalmaades,

kus lapsehoiuga seotud kulud moodustavad keskmise sissetulekuga

paari puhul üle 20% perekonna netosissetulekust (vt lisa joonis 11).

Väikse sissetulekuga perekondade olukord

on veelgi halvem.

Samuti võib naiste rahalist motivatsiooni töötada veelgi kahandada naiste ja meeste

suur palgalõhe. Sooline palgalõhe on Euroopas endiselt suur (ELis

2015. aastal 16,3%) ning eriti suur on

see Eestis, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja

Slovakkias (vt joonis 5 ja lisa tabel 3)8. Palgalõhe näitab meeste ja naiste

maksustamise mõju tööturult eemalejäämise

lõksule on väga suur JA/VÕI 2) madala palga

lõksu tase on väga kõrge. 8 Tegemist on korrigeerimata soolise

palgalõhega, kuna selles ei võeta arvesse kõiki soolist palgalõhet mõjutavaid tegureid, nagu erinevused hariduses, töökogemuses, töötatud tundides, töö liigis jne.

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

HU CZ

SK EE DE

UK FI BG AT

FR LV MT

EL2

8 IE RO

EA1

9 PL LT NL

CY

DK

BE SE EL ES IT LU SI HR PT

Lap

seva

ne

mak

s o

lem

ise

mõ

ju t

öö

hõ

ive

le(p

rots

en

dip

un

kti)

Naised Mehed

5

palgaerinevust, mis põhineb kõigi töötajate brutotunnitasu keskmisel

erinevusel.

Sooline palgalõhe on sotsiaalvaldkonna

tulemustabelis teisene soolise võrdõiguslikkuse näitaja.

Soolise palgalõhe mitmesugused

võimalikud tegurid on suuruse ja mõju poolest erinevad9. Nende hulka kuuluvad

jälgitavad tegurid, nagu töökogemuse erinevused, mis on tingitud naiste

madalast tööhõive tasemest, millest oli

juttu eespool. Samuti hõlmavad need tegurid erinevusi töö liigis (vertikaalne

segregatsioon) ja töövaldkonnas (horisontaalne segregatsioon). ELi puhul

on selline tasakaalustamatus tervikuna suhteliselt suur, ulatudes kutseala

erinevuste puhul 24,3%ni ja valdkonna erinevuste puhul 18,9%ni10.

Soolist palgalõhet võivad suurendada ka

muud tegurid, näiteks diskrimineerimine. Lisaks suurendab palgalõhet osaajatöö

suur osakaal naiste seas, kuna osaajatöö on enamikus riikides seotud oluliselt

väiksema tunnitasuga.

Suur sooline palgalõhe põhjustab mitmes liikmesriigis tulevikus naiste jaoks

suure pensionilõhe, kuna nende

pensionimaksed on väiksemad (vt joonis 4). Eriti kehtib see Rumeenia, Küprose,

Saksamaa, Madalmaade ja Austria puhul (joonis 4). See toob kaasa naiste

suurema vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vanas eas11.

Joonis 4. Sooline pensionilõhe, 65–79aastased pensionärid 2015. aastal

Allikas: Eurostat, sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika, 2015. aasta andmed, välja arvatud Iirimaa

(2014). EL 28 näitaja on hinnanguline.

9 Boll, C., Leppin, J., Rossen, A., Wolf, A. (2016), „Magnitude and impact factors of the gender pay gap in EU countries“, Euroopa Komisjoni tellimusel koostatud aruanne,

http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/files/gender_pay_gap/2016_factors_gpg_en.pdf. 10 Eurostat (2015). Soolist tasakaalustamatust kutsealadel/sektorites arvutatakse naiste ja meeste tööhõive keskmise riigisisese osakaaluna iga kutseala/sektori puhul; erinevused liidetakse kokku, et

saada soolise tasakaalustamatuse kogumäär, mida väljendatakse protsendina kogu tööhõivest (ISCO liigitus/NACE liigitus). 11 Pensionilõhe tegurite täpsema analüüsi leiab Euroopa poolaasta temaatilisest teabelehest pensionide kohta.

6

3. POLIITIKAVAHENDID, MILLE ABIL VÄHENDADA NAISTE

ALAESINDATUST TÖÖTURUL

On mitmeid poliitilisi vahendeid, mille

eesmärk on lahendada naiste vähese tööturul osalemise probleemid. Need

vahendid hõlmavad töö- ja eraelu tasakaalu meetmeid, nagu hästi

kavandatud, sooliselt tasakaalustatud perepuhkused, paindlik töökorraldus ja

ametlikud hooldusteenused, samuti

meetmed, millega vähendada naiste töötamist pärssivaid majanduslikke

tegureid.

3.1. Töö- ja eraelu tasakaalustamise meetmed, et tegeleda

hoolduskohustuste ebavõrdse

jagunemise probleemiga

3.1.1. Sooliselt tasakaalustatud perepuhkused

Hüvitatava perepuhkuse võimaldamine suurendab tavaliselt

naiste osalust tööjõus, sest

aitab naistel töö- ja pereelu ühitada;

võimaldab neil võtta mõneks ajaks puhkust, kui neil on vaja väikse lapse

eest hoolitseda; tugevdab nende seotust tööturuga.

Tõendid näitavad ka seda, et naiste tööturul hoidmisel võib olulist rolli

mängida tõhus kaitse rasedate või puhkuselt naasvate töötajate vallandamise

vastu. Teisest küljest on tõestatud, et liiga pikk puhkus mõjub naise karjäärile

kahjulikult, sest see muudab tööle

naasmise keerulisemaks12.

Samuti on tõendeid selle kohta, et sünnitusjärgse puhkuse

tasakaalustatud jaotamisel naiste ja meeste vahel on positiivne mõju

majapidamise ja lastega seotud

kohustuste jaotumisele ning naiste tööhõivele. Kui isad kasutavad

12 Selle üle, kui pikk on ülemäära pikk puhkus,

toimub akadeemiline arutelu. OECD on hoiatanud kauem kui kaks aastat kestva

puhkuse eest, sest oskused halvenevad ja pikk karjäärikatkestus muudab tööle naasmise keerulisemaks. OECD (2012), Closing the gender gap.

puhkusevõimalusi, vähendab see emade hoolduskoormust ja võimaldab seega

naistel varem tööturule naasta. Isad

võtavad isa- ja vanemapuhkust üldiselt siiski väga vähe ja kui nad seda teevad,

siis tavaliselt väga lühikeseks ajaks. Sellele, et isad rohkem puhkust võtaksid,

võib kaasa aidata hüvitise suurus ja paindlikkuse tase (st kas puhkust võib

võtta osade kaupa või osalise tööaja vormis). Samuti võib mehi rohkem

puhkust võtma motiveerida see, kui nähakse ette isadele mõeldud

puhkuseperioodid (isapuhkus ja

mitteülekantav vanemapuhkus).

Naiste tööhõivele võib positiivset mõju avaldada ka piisava puhkuse

võimaldamine teiste ülalpeetavate sugulaste eest hoolitsemiseks. Kui

hooldajapuhkust ei ole ette nähtud, on

tavaliselt naised need, kes töötavad osalise tööajaga või lahkuvad tööturult, et

hoolitseda lühiajaliselt oma sugulase eest.

3.1.2. Paindlik töökorraldus

Paindliku töökorralduse (näiteks

kaugtöö ja paindlik tööaeg) ja lühendatud tööaja (osaajatöö) ebapiisav

võimaldamine võib panna hoolduskohustusega inimesi, eelkõige naisi

tööturult lahkuma. Eurofoundi andmetel eelistaks üle poole mitteaktiivsetest

emadest osaajatööd13. Tulemuslikkust

tagavad põhitegurid on sotsiaalpartnerite üksmeel selles, et paindlikkus on väärtus,

paindlikku töötamist toetav töökultuur ja inimese elu jooksul muutuvate

vajadustega arvestamine.

Osaajatöö võimaldamine võib siiski

põhjustada soolist palgalõhet ja pikemas perspektiivis suurendada soolist

pensionilõhet. Selle põhjus on asjaolu, et naised töötavad sageli osalise tööajaga,

kuna neil on rohkem hoolduskohustusi14. Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on

oluline tagada nii paindliku töö kvaliteet

13 Eurofound (2014), Third European Quality of

Life Survey — Quality of life in Europe: Families in the economic crisis. 14 2016. aastal töötas osalise tööajaga veidi alla ühe kolmandiku (31,4%) EL 28s tööga hõivatud 15–64aastastest naistest; see ületab oluliselt sama näitajat meeste puhul (8,2%).

7

kui ka sellise töökorralduse sooliselt tasakaalustatud kasutamine.

3.1.3. Kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed ametlikud

hooldusteenused

Ametlikud hooldusteenused on oluline

vahend töötamist takistavate tegurite kõrvaldamiseks. Sotsiaalvaldkonna

tulemustabeli põhinäitaja väikelaste hoiu kohta on alla 3-aastaste laste

registreerimine ametlikes lastehoiuasutustes. 2015. aastal käis

ametlikes lastehoiuasutustes ainult 31% alla 3-aastastest lastest, mis on vähem kui

Barcelona eesmärk 33%.

Viies liikmesriigis käis lastehoiuasutustes alla 3-aastastest lastest isegi vähem kui

10% (vt joonis x). Madalad

osalemismäärad võivad osutada võimalikele puudujääkidele (eriti kuni 3-

aastastele lastele) ametlike lapsehoiuteenuste pakkumisel. Lisaks

vabade kohtade puudumisele on lapsehoiuteenuste kasutamisel takistuseks

osutunud ka raskused teenustele juurdepääsul (vahemaa, lahtiolekuaeg,

ranged valikukriteeriumid), suured omaosaluskulud ja teenuste halb

kvaliteet.

Joonis 5. Ametlikus lapsehoius osalevate laste protsent vastava vanuserühma laste koguarvust (2015)

Allikas: Eurostat, sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev ELi statistika.

Rahvastiku vananemine toob kaasa suurema nõudluse pikaajalise hoolduse

teenuste järele ja see nõudlus kasvab

tulevikus ilmselt veelgi. Vaatamata sellele on need teenused paljudes liikmesriikides

endiselt vähearenenud. Pikaajalise

00 20 40 60 80 100

SK

CZ

PL

BG

RO

LT

EL

HR

HU

MT

CY

EE

AT

LV

DE

IT

EL28

UK

IE

FI

SI

ES

FR

NL

PT

BE

LU

SE

DK

1-29 tundi 30 tundi või rohkem

00 20 40 60 80 100 120

PL

HR

RO

EL

SK

BG

UK

LT

CZ

CY

LU

LV

FI

EL28

AT

IT

MT

HU

DE

PT

NL

SI

IE

ES

EE

FR

SE

DK

BE

1-29 tundi 30 tundi või rohkem

8

hoolduse puudulik korraldus mõjutab negatiivselt mitteametlike hooldajate

(kellest ebaproportsionaalselt suur osa on

naised) osalemist tööturul.

3.2. Poliitilised vahendid, millega vähendada naiste töötamist

pärssivaid majanduslikke tegureid

3.2.1. Maksusoodustuste süsteemi

kohandamine, et vähendada leibkonna teise palgasaaja töötamist

pärssivaid rahalisi tegureid

Maksusoodustuste süsteemi põhielemendid, mis mõjutavad leibkonna

teise palgasaaja motivatsiooni töötada, on

ühismaksustamise määr ja hüvitiste saamise õigus, ülekantavad

maksuvähendused ja ülalpeetava abikaasa hüvitised. Enamikus ELi

riikides on maksusubjetiks üksikisik. Mõnes riigis (nt Saksamaal, Prantsusmaal,

Iirimaal, Luksemburgis ja Portugalis) aga maksustatakse paare ühiselt või nad

võivad valida ühismaksustamise (nt

Hispaanias). Üleminek ühismaksustamise süsteemilt individuaalse maksustamise

süsteemile võib aidata töötamist pärssivaid tegureid vähendada (eriti

riikides, kus maksustamine on väga astmeline). Väiksema palga saaja

töötamist pärssivaid tegureid võib samuti vähendada partnerite vahel üle kantavate

maksuvähenduste ja ülalpeetava abikaasa

hüvitiste kaotamine.

3.2.2. Soolise palgalõhe vähendamine

Osaajatöö ja hoolduskohustusest tulenevad karjäärikatkestused mõjutavad

negatiivselt naiste tunnitasusid ja karjääriväljavaateid15. Punktis 3.1

nimetatud poliitilistel vahenditel võib olla positiivne mõju soolise palga- ja

pensionilõhe vähendamisele.

Palkade ebavõrdsust aitab vähendada ka

see, kui suurendatakse üldsuse teadlikkust diskrimineerimisvastastest õigusaktidest,

edendatakse tasustamise läbipaistvust ja

15 OECD (2012), „Close the gender gap: act now“.

parandatakse võrdse palga sätete täitmise tagamist16.

Algatused, millega vähendatakse soolist tasakaalustamatust hariduses, koolituses

ja tööturul,17 võivad aidata naistel pääseda paremini tasustatud kutsealadele ja

sektoritesse. Meetmed, mille eesmärk on suurendada õpilaste teadlikkust kiiresti

kasvavatest valdkondadest ja hästi tasustatud töökohtadest, võivad

vähendada soolisi stereotüüpe

ülikooliõpingute eriala valikul ning suurendada naiste esindatust teaduse,

tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas. Samuti võib aidata see, kui

suurendatakse meeste teadlikkust mõningatest kõige suurema

kasvupotentsiaaliga kutsealadest, millel töötavad enamasti naised18.

4. ÜLEVAADE POLIITIKA HETKESEISUST

Paljud liikmesriigid on viinud ellu reforme

töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitika

tõhustamiseks ning naiste tööjõus osaluse suurendamiseks.

Et suurendada lastehoiuteenuste

pakkumist, on enamik liikmesriike võtnud endale kohustuse tagada kõigile lastele

lapsehoiukoht. Selleks on kehtestatud

kas seaduslik õigus neile teenustele või muudetud kohustuslikuks osalemine

vähemalt viimasel algkooli eelsel aastal (kolm riiki, nimelt Itaalia, Leedu ja

Slovakkia ei ole kumbagi neist meetmetest veel kasutusele võtnud). Siiski on paljudes

16 http://ec.europa.eu/justice/gender-

equality/files/gender_pay_gap/c_2014_1405_en.pdf 17 Näiteks võib tuua ettevõtetes korraldatavad nö tüdrukute päevad ja poiste päevad, laiemad

algatused, mille eesmärk on meelitada naisi IKT ja loodusteaduste juurde, ning üldised teadlikkuse suurendamise meetmed, nagu

võrdse tasustamise teemalised päevad. 18 Vt väljaanne „European Vacancy Monitor“ (Euroopa vabade töökohtade seire), millest

nähtub, et kõige kiiremini kasvavate elukutsete hulka kuuluvad algklasside ja lasteaiaõpetajad ning tervishoiuteenuste puhul isikuhooldustöötajad.

9

liikmesriikides lüngad,19 sest lapsehoid ei ole tagatud ajavahemikul piisavalt

tasustatud puhkuse (rasedus- ja sünnitus-

või lapsehoolduspuhkus) lõpust (maksimaalne kestus) kuni

lapsehoiuteenustele õiguse tekkimise või kohustusliku kooliea alguseni. Praegu ei

ole sellist lünka vaid kuues liikmesriigis (Saksamaa, Taani, Soome, Rootsi, Eesti ja

Sloveenia)20.

Paljudes liikmesriikides on praegu

käimas reformid lapsehoiuteenuste märkimisväärseks laiendamiseks.

Näiteks 2014. aasta aprillis kehtestas Malta alla 3-aastaste laste tasuta hoiu

süsteemi, et motiveerida rohkemaid vanemaid, eriti emasid tööle naasma või

tööle jääma. Reform on aidanud oluliselt suurendada lastehoiuasutustes käivate

laste arvu21. 2017. aastal võtsid

liikmesriigid ka meetmeid, et arendada lastele suunatud teenuseid ebasoodsas

olukorras olevates kogukondades (Ungari) ja tööotsijate lastele (Prantsusmaa).

Austria on teatanud investeeringutest, mille eesmärk on suurendada koolides

pikapäevarühmade kohtade arvu ja kättesaadavust ning parandada nende

teenuste kvaliteeti22.

19 Neid lünki võib näha siseriiklikes õigusaktides. Praktikas ei pruugi kuudel, mil lapsehoid ei ole tagatud, siiski esineda

märkimisväärseid probleeme lapsehoiuteenuste kättesaadavusega, isegi kui lapsehoiu kättesaadavus ei ole seadusega tagatud. Seetõttu on oluline analüüsida

lapsehoiuteenuste lünki koos lapsehoiuteenuste kasutamise andmetega. 20 Samas võib lapsehoiu kättesaadavusega

mõnel juhul probleeme olla isegi siis, kui on kehtestatud õigusaktid selle probleemi lahendamiseks (nii on see Eestis alla 3-

aastaste laste puhul). 21 Riigi andmete kohaselt suurenes lastehoiuasutustes käivate laste arv 2014. aasta aprillist detsembrini 1800-lt 2917-

le. Vastastikune eksperdihinnang „Making work pay for mothers“, 18.–19. mai 2015, Malta. 22 Lapsehoiumeetmed, eelkõige kvaliteetne

alusharidus, avaldavad positiivsemat mõju

ebasoodsatest oludest (näiteks sisserändajataustaga või väikse sissetulekuga

leibkondadest) pärit lastele ning võivad eelkõige parandada ebasoodsatest oludest pärit laste kooliküpsust – Cascio (2015), Dustmann jt (2012).

Mõni liikmesriik on algatanud reformid, et soodustada perepuhkuse õiguste

võrdsemat jagunemist naiste ja

meeste vahel. Luksemburg võttis 2016. aastal vastu vanemapuhkuse

süsteemi reformi, et muuta vanemapuhkus paindlikumaks ja paremini

tasustatuks. Nii Tšehhi Vabariik kui ka Küpros kehtestasid 2017. aastal uued

isapuhkuse saamise õigused ja Portugal pikendas puhkuseperioodi kestust. Belgia,

Tšehhi Vabariik ja Itaalia võtsid 2016/2017. aastal kasutusele

töökorralduse paindlikumaks

muutmise meetmed.

Mõni liikmesriik on võtnud sihipäraseid meetmeid, et kannustada

tööturule naasma naisi, kelle laps on veel väga väike. Näiteks Bulgaaria võttis

2017. aastal kasutusele meetme, et

pakkuda lapsehoiuhüvitist alla 1-aastaste laste emadele, kes naasevad tööle.

Samamoodi suurendas selliseid hüvitisi 2017. aastal Rumeenia (toetust antakse

kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kui vanemad hakkavad töötama vähemalt

60 päeva enne lapse 2-aastaseks saamist). Mõni liikmesriik on töötanud

välja kavad, mis on suunatud naistele, kes

ei ole juba pikka aega töötanud. Näiteks Ühendkuningriigis loodi 2017. aastal

sellekohane kava „Returnships“. Samuti võttis Luksemburg vastu seaduse, millega

tugevdatakse naiste ja meeste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist, ning

toetas teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja muid meetmeid naiste

tööhõive takistuste kõrvaldamiseks.

Kuupäev: 8.11.2017

10

5. KASUTATUD KIRJANDUS

Christiansen, L., Lin, H., Pereira, J., Topalova, P. ja R. Turk, ’„Individual Choice or

Policies? Drivers of Female Employment in Europe“, IMFi töödokument WP/16/49, Washington D.C., 2016.

Cuberes, D. ja M. Teignier-Baqué, „Aggregate Costs of Gender Gaps in the Labor Market: A Quantitative Estimate“, Journal of Human Capital 10(3), 2016.

Eurofound, „The Gender Employment Gap: Challenges and Solutions“, Eurofound, 2016.

Euroopa Komisjon, „Secondary earners and fiscal policies in Europe“, Euroopa Komisjon, 2015.

OECD, „Closing the Gender Gap“, OECD, 2012.

Thévenon, O., „Drivers of Female Labour Force Participation in the OECD“, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, nr 145, OECD Publishing, 2013.

Vaganay, A., Canónico, E. ja E. Courtin, „Challenges of work-life balance faced by working families: review of Costs and Benefits“, LSE Evidence Review, 2016.

Boll, C., Leppin, J., Rossen, A. ja A. Wolf, „Magnitude and impact factors of the gender pay gap in EU countries“, Euroopa Komisjoni tellimusel koostatud aruanne,

2016.

11

LISA

Joonis 6. 55–64aastaste tööhõive määr sugude kaupa, 2016 (% 55–64aastastest naistest ja meestest)

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring (lfsi_emp_a)

Joonis 7. Mitteaktiivsus laste või invaliidist täiskasvanute eest hoolitsemise või muude perekondlike ja isiklike kohustuste täitmise tõttu, 2008–2016 (20–64aastased naised)

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring (lfsa_igar)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90M

T EL HR

LU SI RO PL IT BE

AT

HU ES CY SK PT

FR FX

EL2

8 IE CZ

EA1

9

BG NL

UK LV LT FI DK

DE EE SE

% v

asta

vast

ela

nik

kon

nas

t

Mehed Naised

0

10

20

30

40

50

60

70

80

DK SE SI NL FI PT LT EL BE

LU IT

EA1

9

DE

HU

EL2

8 LV AT

RO

BG

HR SK CZ PL

UK

MT EE ES IE CY

Mit

teak

tiiv

sete

nai

ste

%

2016 2008

12

Joonis 8. Nende 25–49aastaste ja 55–64aastaste naiste protsent, kes olid 2016. aastal mitteaktiivsed laste või invaliidist täiskasvanute eest hoolitsemise tõttu

Märkus: puuduvad Taani, Rumeenia, Rootsi, Leedu ja Läti andmed 55–64aastaste naiste kohta.

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring (lfsa_igar)

Joonis 9. Nende 20–64aastaste naiste protsent, kes töötasid 2016. aastal osalise tööajaga, sest hoolitsesid laste või invaliidist täiskasvanute eest

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring (lfsa_igar)

0

10

20

30

40

50

60

70

80D

K

RO SI PT SE HR LT BE EL ES NL

MT

LV IT LU BG

EA1

9

EL2

8 FI CY

DE

AT IE FR PL

UK

HU EE CZ

SK

Mit

teak

tiiv

sete

nai

ste

%

25-49aastased 55-64aastased

00

05

10

15

20

25

30

35

40

45

RO DK EL PT SK LV HR PL

CY

HU ES FI EE SI IT SE MT

BE

CZ

FR

EA1

9 IE

EL2

8

DE

LU AT

NL

UK

BG LT

Osa

ajag

a tö

öta

vate

nai

ste

%

13

Joonis 11. Lapsehoiuteenuste netokulude komponendid, 2015

Rühm A: väikse sissetulekuga üksikema

Rühm B: väikse sissetulekuga paar

42 42

3330

27 24

23

23

22

21

21

16 15

14

1312

1211

1111 10

10

7

6 6

6

5

5

4

4

4

2

2

1 1

0 0

12 1214

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

Laps

ehoi

ukul

ud ja

-to

etus

ed, %

net

otul

ust

Lapsehoiutasu Lapsehoiutoetus/soodustused Maksuvähendus Muud hüvitised Netokulu (↓)

cost in % cost in % 135

-121

3739

2521

22 21

16

33

20

1319

16 10

16

14

19

7 117

13 146

46 3

10 65

9

48 11

3

6 60 0

12 12 13

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

Laps

ehoi

ukul

ud ja

-to

etus

ed, %

net

otul

ust

Lapsehoiutasu Lapsehoiutoetus/soodustused Maksuvähendus Muud hüvitised Netokulu

cost in % cost in %

14

Rühm C: keskmise sissetulekuga üksikema

Rühm D: keskmise sissetulekuga paar

Väikse (mediaan-)sissetuleku tase on täistööajaga töötamisel saadava sissetuleku soopõhise jaotuse 20. (50.)

protsentiil. Paaride (mees ja naine) puhul eeldatakse, et palgasaajaid on kaks. Kõigil juhtudel on peres kaks last (2- ja

3-aastane), kes käivad täisajaga lastehoiuasutuses. Kõik kulud ja tulud on esitatud protsendina pere netosissetulekust

enne lapsehoiuteenuste kulude mahaarvamist.

Allikas: OECD maksusoodustuse mudelid.

4349

3121

3

18

21

23

22

17

21

16 14

12

11

16

99

9 918

7

5

5 5

8

66

5

4

5

5

3

4 20 0

10 1113

-100

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

Laps

ehoi

ukul

ud ja

-to

etus

ed, %

net

otul

ust

Lapsehoiutasu Lapsehoiutoetus/soodustused Maksuvähendus Muud hüvitised Netokulu

cost in % cost in %

26

26

17

20

18

13

28

41

15

5

17

2010

11

27

21

54

5

8 10

4

5

4 3

126

4

14

4

109

4

5

5

0 0

10 11 12

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

Laps

ehoi

ukul

ud ja

-to

etus

ed, %

net

otul

ust

Lapsehoiutasu Lapsehoiutoetus/soodustused Maksuvähendus Muud hüvitised Netokulu

cost in % cost in %

15

Tabel 1. Meeste ja naiste tööhõive määr, tööhõivemäär täistööaja ekvivalendina ja tavaliste töötundide keskmine arv nädalas, 2016

Tööhõivemäär (20–

64aastased)

Tööhõivemäär

täistööaja

ekvivalendina (20–64aastased)

Kõigi põhitöökohal

töötajate tavaliste

töötundide keskmine arv nädalas

Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed

BE 63,0 72,3 53,3 70,1 32,8 40,3

BG 64,0 71,3 63,0 71,1 39,8 40,5

CZ 68,6 84,6 66,4 84,7 37,1 40,8

DK 74,0 80,7 65,1 76,4 30,8 36,0

DE 74,5 82,8 58,1 79,2 30,4 39,3

EE 72,6 80,8 69,6 79,7 36,5 39,4

IE 64,2 76,5 54,9 73,2 30,8 39,3

EL 46,8 65,8 43,8 63,9 38,0 42,9

ES 58,1 69,6 51,6 68,1 33,9 39,5

FR 66,3 73,8 58,5 70,9 32,9 38,6

HR 56,6 66,2 54,9 65,1 37,5 39,1

IT 51,6 71,7 44,4 69,3 32,2 39,4

CY 64,1 73,9 59,1 69,6 36,2 39,4

LV 71,8 74,7 70,1 74,2 37,5 39,3

LT 74,3 76,2 72,7 75,5 37,2 39,2

LU 65,1 76,1 57,1 74,8 33,6 40,6

HU 64,6 78,6 62,9 78,0 37,8 39,7

MT 55,5 83,1 49,9 82,5 33,9 40,3

NL 71,6 82,6 48,9 76,1 26,0 36,7

AT 70,9 78,7 55,8 75,6 30,5 39,0

PL 62,2 76,4 60,5 76,8 37,7 41,4

PT 67,4 74,2 63,9 72,6 36,4 39,3

RO 57,4 75,0 55,9 73,7 38,0 39,4

SI 66,7 73,3 63,2 72,2 37,0 39,8

SK 62,7 76,9 60,5 75,5 37,4 39,8

FI 71,7 75,0 67,4 72,6 33,5 37,9

SE 79,2 83,0 71,8 80,7 33,1 37,5

UK 72,1 83,1 58,9 79,3 31,0 39,7

EL 65,3 76,8 56,2 74,4 33,0 39,4

EA19 64,3 75,5 54,3 72,7 32,2 39,2

Allikas: Eurostat, tööjõu-uuring, Euroopa Komisjon

16

Tabel 2. Tööturu olukord soopõhiselt ja teise palgasaaja maksukoormus

Tööturult eemalejäämise

lõks (2015)

Madala palga lõks (2015) Naiste tööhõive

määr (2016)

Lõks

67% KPst

Maksustamise

panus

Lõks 33–

67% KPst

Maksustamise

panus

BE 48,5 48,5 59,9 59,9 63,0

BG 35,7 21,6 50,2 21,6 64,0

CZ 31,1 31,1 27,6 27,6 68,6

DK 45,2 40,1 40,1 40,1 74,0

DE 46,0 46,0 48,0 48,0 74,5

EE 22,9 22,9 22,9 22,9 72,6

IE 28,2 23,7 34,5 34,5 64,2

EL 8,4 26,0 17,8 33,0 46,8

ES 22,5 22,5 21,4 21,4 58,1

FR 31,6 30,6 44,3 38,8 66,3

HR 33,2 25,7 28,1 28,1 56,6

IT 31,0 26,3 40,8 40,2 51,6

LV 35,0 35,0 31,1 31,1 71,8

LT 26,7 20,4 27,0 27,0 74,3

LU 33,9 33,9 42,0 42,0 65,1

HU 34,5 34,5 34,5 34,5 64,6

MT 17,6 17,6 15,9 15,9 55,5

NL 19,7 26,0 35,3 39,1 71,6

AT 31,4 31,4 44,2 44,2 70,9

PL 30,1 29,5 30,3 30,3 62,2

PT 29,7 23,4 42,8 31,2 67,4

RO 36,5 27,7 32,7 32,7 57,4

SI 58,4 31,9 48,1 35,2 66,7

SK 8,7 29,9 -9,9 33,1 62,7

FI 24,0 29,7 36,1 34,3 71,7

SE 22,2 29,8 28,7 35,4 79,2

UK 20,1 20,1 32,0 32,0 72,1

Allikas: Euroopa Komisjon, OECD. KP on keskmine palk. Märkused: tööhõivemäär 20–64aastaste vanuserühmas.

Teise palgasaaja tööturult eemalejäämise lõks kahe palgasaajaga kahe lapsega paari puhul, kui peamine palgasaaja

teenib 100% keskmisest palgast, teine palgasaaja 67%; teise palgasaaja madala palga lõks kahe palgasaajaga kahe

lapsega paari puhul, kui peamine palgasaaja teenib 100% keskmisest palgast, teine palgasaaja 33–67%.

Maksustamise panus tähendab vastava lõksu osakaalu protsendipunktides (muud tegurid on näiteks tühistatud

hüvitised, sotsiaalabi ja eluasemetoetused). Küprose kohta värsked andmed puuduvad.

17

Tabel 3. Sooline palgalõhe

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Erinevus

2015. ja 2009.

aasta vahel

BE 10,1 10,2 9,4 8,3 7,5 6,6 6,5 –3,6

BG 13,3 13,0 13,2 15,1 14,1 14,2 15,4 2,1

CZ 25,9 21,6 22,6 22,5 22,3 22,5 22,5 –3,4

DK 16,8 15,9 16,4 16,8 16,5 16,0 15,1 –1,7

DE 22,6 22,3 22,4 22,7 22,1 22,3 22 –0,6

EE 26,6 27,7 27,3 29,9 29,8 28,1 26,9 0,3

IE 12,6 13,9 12,7 12,2 12,9 13,9 !

EL 15,0

ES 16,7 16,2 17,6 18,7 17,8 14,9 14,9 –1,8

FR 15,2 15,6 15,7 15,6 15,5 15,5 15,8 0,6

HR : 5,7 3,4 2,9 9,0 10,4

IT 5,5 5,3 5,7 6,5 7,0 6,1 5,5 0,0

CY 17,8 16,8 16,1 15,6 14,9 14,2 14,0 -3,8

LV 13,1 15,5 14,1 14,9 16,0 17,3 17,0 3,9

LT 15,3 14,6 11,5 11,9 12,2 13,3 14,2 –1,1

LU 9,2 8,7 7,9 7,0 6,2 5,4 5,5 –3,7

HU 17,1 17,6 18,0 20,1 18,4 15,1 14,0 –3,1

MT 7,7 7,2 7,7 9,5 9,7 10,6

NL 18,5 17,8 18,6 17,6 16,5 16,1 16,1 –2,4

AT 24,3 24,0 23,5 22,9 22,3 22,2 21,7 –2,6

PL 8,0 4,5 5,5 6,4 7,1 7,7 7,7 –0,3

PT 10,0 12,8 12,9 15,0 13,3 14,9 17,8 7,8

RO 7,4 8,8 9,6 6,9 4,9 4,5 5,8 –1,6

SI –0,9 0,9 3,3 4,5 6,3 7,0 8,1 9,0

SK 21,9 19,6 20,1 20,8 18,8 19,7 19,6 –2,3

FI 20,8 20,3 19,1 19,2 18,8 18,4 17,3 –3,5

SE 15,7 15,4 15,6 15,5 14,6 13,8 14,0 –1,7

UK 20,6 19,5 19,7 21,2 20,5 20,9 20,8 0,2

EL 16,4 16,9 17,3 16,8 16,7

EA19 17,0 17,3 17,6 17,1 16,9

Allikas: Eurostat; korrigeerimata; tööstus, ehitus ja teenused (välja arvatud avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik

sotsiaalkindlustus). Märkus: arvud näitavad meeste ja naiste keskmise brutotunnitasu erinevust protsendina meeste

keskmisest brutotunnitasust palgatöötajate puhul; neis ei ole arvesse võetud isiklikke ega ametialaseid erisusi.