View
247
Download
5
Embed Size (px)
DESCRIPTION
2011. aasta oli Euroopa Liidus Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. 2011. a lõpus viisime partnerite seas läbi tulemuste hindamise küsitluse ja küsisime nende hinnangut aastale.
Citation preview
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 Eestis. Tulemuste hindamine.
Koostas Marten Lauri
Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuht
© 2012 Siseministeerium
Küsitlus koosnes 16-st enamasti kohustuslikust ja valikvastustega küsimusest ning sellele vastati kahe
nädala jooksul kokku 94 korda2. Küsitlus koosnes viiest mõttelisest osast: taustainfo, vabatahtliku
tegevuse aasta kasu vabaühendusele ja kasu ühiskonnale, vabatahtliku tegevuse aasta
kommunikatsioonitegevused ja programmi raames toimunud üritused.
Küsitluse levitamine toimus peamiselt kahes etapis – esmalt said e-kirjaga palve küsitlusele vastata
organisatsioonid, kellega Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal tihedalt kokku puutusime.
Paralleelselt edastasime teavet ka erinevatesse infolistidesse ning veebilehtedele, kus kõik inforingi
kuulujad vastata said.
Palve küsitlusele vastata said:
o siseministeeriumi partnerid kodanikuühiskonna valdkonnas (vabaühenduste liit EMSL,
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital)
o 3.-7. maini 2011 Nokia Kontserdimajas toimunud vabatahtlike messil osalejad (ligi 50
vabaühendust)
o vabaühendused, kellest kirjutasime raamatus „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ (kokku
19 vabaühendust, neist osa kordus, uusi ühendusi jäi kümmekond)
o maakondlike arenduskeskuste kodanikuühenduste konsultandid (vähemalt 15 konsultanti)
1 Küsitluse viisime läbi vabavaralises küsitluskeskkonnas www.kwiksurveys.com
2 Ühel vastajal ei olnud võimalik sama arvuti tagant küsitlusele mitu korda vastata.
Infot edastasime järgmistes kanalites:
o Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta teavituslist
o vabaühenduste liidu EMSL nädalakiri ja veebileht
o Vabatahtlike värava nädalakiri ja veebileht
o maakondlike arenduskeskuste infoportaal www.makis.ee
o sotsiaalmeedia (Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta Facebooki kanal, lisaks Hea Kodaniku ja
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse Facebooki lehed)
o Arengukoostöö Ümarlaua infolist
Lisaks edastati infot küsitluse kohta paljude ühenduste enda infolistidesse.
Küsitlusele vastas 42% vabaühenduste liikmeid või vabatahtlikke, 55% määratles end juhatajaks või
eestvedajaks ning 3% arvas, et ei saa end nimetada ühekski eelmainituks ning valis „muu“ (joonis 1).
Joonis 1
Kõige aktiivsemad vastajad olid noorsootöö valdkonnas (joonis 2). Kõikidest vastustest oli sellest
valdkonnast 18%, järgnesid 12%-ga külaliikumise ja kohaliku elu valdkond ning 10%-ga laste ning
noorte huvide kaitse. Kõigis meie välja pakutud valdkondades3 oli vähemalt üks vastus, seega oli
vastajate koosseis esinduslik. Vastamisel võidi valida ka mitu valdkonda – keskmiselt valis üks vastaja
kaks valdkonda.
3 Valdkondade valikul lähtusime TNS Emori ja PRAXISe koostöös läbi viidud analüüsist „Vabatahtlikus tegevuses
osalemine Eestis 2009“. Kättesaadav http://www.siseministeerium.ee/public/VTosalemine2009.pdf
juhataja või eestvedaja
55%
liige või vabatahtlik 42%
muu 3%
Vastaja ametikoht organisatsioonis
Joonis 2
58% vastanutest leidis, et nende ühenduses on vabatahtlike arv tänu vabatahtliku tegevuse aastale
tõusnud või pigem tõusnud (joonis 3). Oluline on mainida, et küsitlusele võisid vastata ka näiteks
maakondlike arenduskeskuste töötajad, kes tööalaselt kindlasti vabatahtlikke ei kaasa.
Joonis 3
Järgmine graafik (joonis 4) oli küsitluse kõige ühtlasemalt jaotunud – nimelt leidis kokku 70%
vastanutest, et vabatahtliku tegevuse aastast on nende organisatsioonile kas olnud kasu või pigem
olnud kasu. Jaatavalt vastanutel oli võimalus järgmises küsimuses täpsustada, milles kasu seisnes –
toodi välja järgmist:
hea koostöö maakondlike vabatahtlike keskustega
Külaliikumine / kohalik elu
12% Keskkonnakaitse ja loodushoid
7%
Sotsiaaltöö ja eakad 8%
Laste ja noorte huvide kaitse
10%
Noorsootöö 18%
Haridus ja teadus 12%
Kunst ja kultuur 6%
Korrakaitse…. 2%
Sport… 4%
Arengukoostöö… 3%
Loomakaitse 2%
Religioon 1% Tervishoid
8%
Muu 7%
Vastanud organisatsiooni tegevusvaldkond
pigem on tõusnud 17%
ei ole tõusnud 32%
on tõusnud 41%
info puudub 10%
Vastanud organisatsioonis tegutsevate vabatahtlike arvu tõus 2011. aastal
saadi rohkem meediakajastust
vabatahtliku tegevuse pilootprogrammist leiti uusi koostööpartnereid
elanikud on muutunud hoolivamaks ja on teadlikumad vabatahtlikust tegevusest
saadi uusi kontakte ja tutvusi, lisaks kasvas vabatahtlike maine
Lisaks toodi välja kasulikke üritusi ja positiivset infovahetust. Negatiivse poole pealt mainiti, et on
osaletud küll vabatahtlike kaasamise koolitustel, kuid hetkel pole reaalset kasu sellest tõusnud. Ka
leiti, et elanikkonna teadlikkuse kasv on asjade loomulik käik, mitte otseselt Euroopa vabatahtliku
tegevuse aasta tulemus.
Joonis 4
Ligi kolmandik vastanutest leidis, et Eesti elanikkond on tänu tänavusele aastale vabatahtlikust
tegevusest teadlikum kui varem. Kui arvestada sinna hulka ka 55% neid, kes vastasid, et elanikkond
on pigem teadlikum, ulatub protsent 85-ni. Vaid 15% ütles, et seis on sama mis eelmisel aastal (vt
joonis 5 järgmisel lehel).
pigem on olnud kasu 35%
ei ole olnud kasu 30%
on olnud kasu 35%
Vabatahtliku tegevuse aasta kasu organisatsioonidele
Joonis 5
Vabatahtliku tegevuse väärtustamise koha pealt oli pilt enam-vähem sarnane teadlikkuse
tulemustega (joonis 6), suurenenud on küll nende osakaal, kes leidsid, et seis on sama mis eelmisel
aastal. 28% leidis, et vabatahtlikku tegevust on hakatud tänu 2011. aastale rohkem väärtustama.
Joonis 6
elanikkond on pigem teadlikum
55%
seis on sama mis eelmisel aastal
15%
elanikkond on teadlikum
30%
Kas elanikkond on tänu vabatahtliku tegevuse aastale vabatahtlikust tegevusest teadlikum
kui varem?
pigem on 47%
seis on sama mis eelmisel aastal
25%
jah, on 28%
Kas tänu vabatahtliku tegevuse aastale on hakatud vabatahtlikku tegevust rohkem
väärtustama?
Ka vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste graafik (joonis 7) näeb sarnane eelpool välja toodud kahe
graafikuga. See näitab, et vabatahtliku tegevuse teadlikkus ühiskonnas, selle väärtustamine ning
vabatahtlikuna tegutsemise võimalused käivad suuresti koos ning võivad olla võrdelises seoses – kui
kasvab teadlikkus, teatakse ka rohkem vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest. Kuivõrd eelmainitud
küsimused koos praeguse küsimusega moodustasidki omaette kolmese grupi, on selliste tulemuste
nägemine igati loogiline.
Joonis 7
Küsitluse üks positiivseima tagasiside saanud küsimus seisnes selles, kas meedias räägiti tänu
vabatahtliku tegevuse aastale vabatahtlikust tegevusest rohkem kui mullu (joonis 8). Tervelt 95%
leidis, et sellest kas räägiti või pigem räägiti rohkem kui mullu. Me ei saa olla kindlad, kuigi küsimus
oli nii püstitatud, kas see tõesti oli vabatahtliku tegevuse aasta teene, kuid oluline on tulemus.
pigem teatakse 55%
seis on sama mis eelmisel aastal
18%
jah, teatakse 27%
Kas tänu vabatahtliku tegevuse aastale teatakse rohkem vabatahtlikuna
tegutsemise võimalustest?
Joonis 8
Paljude valikuvariantidega küsimusega, milliseid vabatahtliku tegevuse aastaga seotud või seda
tutvustavaid kommunikatsioonitegevusi märkasite 2011. aastal (joonis 9), andis tulemuseks üsna
kirju pildi.
Rõõm oli näha, et peaaegu viiendik vastanuist oli näinud vabatahtliku tegevuse aasta reklaamklippe
ETV ja ETV2 kanalitel. 15% vastanuist oli kursis ja märkas vabatahtlikku tegevust tutvustava raamatu
„Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ esitlusega või järelkajaga seotud infot, teist samapalju ehk 14%
oli lugenud/kuulnud vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi uudistega. Sellele järgnesid vabatahtlike
messi reklaamkampaania trükimeedias, välitingimustes ja raadios vastavalt 13%, 13% ja 6%-ga (kokku
35%). Meele tegid rõõmsaks 4% vastanuist, kes olid novembris kõndinud läbi Tallinna Vabaduse
väljaku tunneli ning märganud sinna üles pandud näitust.
„Muu“ puhul toodi välja vabatahtliku tegevuse aasat logo erinevatel veebilehtedel, sotsiaalmeediat,
vabatahtlike lugusid kohalikus meedias ning Hea Kodaniku erinumbrit.
pigem räägiti rohkem
51%
ei räägitud rohkem 5%
jah, räägiti rohkem 44%
Kas meedias räägiti tänu vabatahtliku tegevuse aastale vabatahtlikust tegevusest rohkem kui
mullu?
Joonis 9
Peamiste kanalitena, kust vabatahtliku tegevuse aasta kohta infot saadi, toodi välja meedia (sh
raadio, televisioon ja trükimeedia), aga sellele ei jäänud palju alla Vabatahtlike värava veebileht
(24%). Peaaegu viiendik sai toimuva kohta infot enda vabaühendusest, alla 15% jäid
siseministeeriumi spetsiaalne veebileht ja sõbrad-tuttavad (joonis 10).
Mujalt sai infot 7% vastanuist – näiteks Facebookist, infokirjadest (nii vabaühenduste liidu EMSL,
Vabatahtlike värava kui EVTA infolistist) ja EMSLi ajakirjast Hea Kodanik ning tänavusest suvekoolist,
mis käsitles professionaalsete vabatahtlike kaasamist (vt graafik järgmisel lehel).
reklaamklipid ETV-s ja ETV2-s
19%
vabatahtlike messi raadioreklaam
6%
reklaamkampaania trükimeedias
13%
vabatahtlike messi välireklaamid
13%
rinnamärgid suurürituste vabatahtlikel
12%
näitus Vabaduse väljaku tunnelis
4%
raamatu "Olen vabatahtlik,
muudan maailma!" esitlus või järelkaja
15%
vabatahtliku tegevuse
pilootprogrammi uudised
14%
muu 4%
Vabatahtliku tegevuse aasta kommunikatsioonitegevuste märkamine
Joonis 10
Uurisime vastajatelt ka seda, millistel üritustel nad Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal osalesid
(joonis 11). Küsimus oli valikuvariantidega ning lähtus aasta kinnitatud programmist. Ligi kolmandik
vastanuist osales maikuus vabatahtlike messil, veerand vastanuist oli kokku puutunud maakondlike
koolituspäevadega (korraldaja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus), järgnesid avafoorum jaanuari
lõpus KUMUs, CEV kevadkonverents (10%) ja EMSL suvekool. Kinnine üritus – riiklik vabatahtlike
tunnustamisüritus – oli endaga liitnud 11% vastanutest.
Kõige õnnestunumaks (vastajatel oli võimalus valida vaid üks variant) peeti neist kuuest vabatahtlike
messi (20%) ja maakondlikke koolituspäevi (16%). Tervelt 41% ei tahtnud loetelust midagi valida ning
vastasid „muu“ – seal toodi välja raamatu „Olen vabatahtlik, muudan maailma!“ väljaandmist,
regionaalministri koordineeritavat vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi, EMSLi pooltevahetu
programmi jm. Samas toodi seal välja, et kuna osaleti vaid ühel programmi raames toimunud
üritusel, ei ole neil sobilik valida ühte kõige õnnestunumat sündmust.
siseministeeriumi veebilehelt
13%
Vabatahtlike värava veebilehelt
24%
meedia 26%
enda vabaühendusest
18%
sõpradelt-tuttavatelt
12%
mujalt 7%
Kanalid, kust aasta ja sündmuste kohta infot saadi
Joonis 11
Peamise põhjusena üritustel mitteosalemiseksv (joonis 12) tõid aktiivsed vastajad välja aja- (47%)
ning osalt ka infopuuduse (31%). Samas mainiti ka seda, et suuremad üritused olid kodukohast kaugel
ning näiteks Narvast selleks spetsiaalselt pealinna sõita oli keeruline. Infopuuduse kapsaaeda läks
ühe vastaja arvates ka see, et info toimuva kohta jõudis temani liiga hilja, kui juba reageerimiseks
liiga vähe aega oli. Huvipuudust mainis vaid 4% vastanutest.
Joonis 12
avafoorum 15%
vabatahtlike mess 30%
maakondlikud koolituspäevad
24%
CEV kevadkonverents
10%
EMSL suvekool 10%
riiklik vabatahtlike tunnustamisüritus
11%
Osalemine vabatahtliku tegevuse aasta sündmustel
liiga vähe infot 31%
ei olnud aega 47%
ei olnud huvi 4%
muu 18%
Peamine põhjus vabatahtliku tegevuse aasta sündmustel mitte osalemiseks
Jah-ei küsimusena uurisime vastajatelt, kas nad on teadlikud oktoobris 2011 Eestis esmakordselt
käivitunud pilootprogrammist (joonis 13), mille eesmärk on soodustada nii era- kui avaliku sektori
töötajate tegutsemist vabatahtlikuna tööandja toetusel. 36% vastas, et on sellest teadlikud. Kuna me
ei saatnud küsitlusele vastamise üleskutset otse pilootprogrammis osalevatele ettevõtetele ja
vabaühendustele (st et on praktiliselt välistatud, et kõik jaatavalt vastanud on programmiga seotud),
võib tulemusega rahul olla.
Joonis 13
Küsitluse viimane tuleproov oli seotud tulevikuga – me uurisime, kas vastajad teavad, millisele
teemale on pühendatud Euroopa Liidus aasta 2012. Vihjeks selgitasime küsimuses, et soovime teada
saada samasuguse Euroopa aasta kohta nagu tänavu oli vabatahtliku tegevuse aasta.
Põnevamate vastustena toodi välja, et 2012. a on EL-s pühendatud taastuvenergia ja
keskkonna(kaitse) teemadele või stabiilse ja vastutustundliku Euroopa loomisele. Mõni vastaja oli aus
ja tunnistas avatud küsimuse juures, et otsis abi internetist ning vastas seejärel õigesti. Selle üle ei
saa kurjustada, sest küsimuse eesmärk oligi eelkõige panna neid, kes täna veel ei tea, mis aastaga
tegemist on, lisainfot otsima. Õigeid vastuseid või sellele lähedasi vastuseid oli suurusjärgus 20-25.
Olgu öeldud, et 2012. aasta on Euroopa Liidus Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise
solidaarsuse Euroopa aasta.
olen teadlik 36%
ei ole teadlik 64%
Teadlikkus regionaalministri käivitatud vabatahtliku tegevuse pilootprogrammist