of 13/13

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta Eestis. Tulemuste hindamine

  • View
    246

  • Download
    5

Embed Size (px)

DESCRIPTION

2011. aasta oli Euroopa Liidus Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. 2011. a lõpus viisime partnerite seas läbi tulemuste hindamise küsitluse ja küsisime nende hinnangut aastale.

Text of Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta Eestis. Tulemuste hindamine

  • Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 Eestis. Tulemuste hindamine.

    Koostas Marten Lauri

    Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuht

    2012 Siseministeerium

  • Ksitlus koosnes 16-st enamasti kohustuslikust ja valikvastustega ksimusest ning sellele vastati kahe

    ndala jooksul kokku 94 korda2. Ksitlus koosnes viiest mttelisest osast: taustainfo, vabatahtliku

    tegevuse aasta kasu vabahendusele ja kasu hiskonnale, vabatahtliku tegevuse aasta

    kommunikatsioonitegevused ja programmi raames toimunud ritused.

    Ksitluse levitamine toimus peamiselt kahes etapis esmalt said e-kirjaga palve ksitlusele vastata

    organisatsioonid, kellega Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal tihedalt kokku puutusime.

    Paralleelselt edastasime teavet ka erinevatesse infolistidesse ning veebilehtedele, kus kik inforingi

    kuulujad vastata said.

    Palve ksitlusele vastata said:

    o siseministeeriumi partnerid kodanikuhiskonna valdkonnas (vabahenduste liit EMSL,

    Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ja Kodanikuhiskonna Sihtkapital)

    o 3.-7. maini 2011 Nokia Kontserdimajas toimunud vabatahtlike messil osalejad (ligi 50

    vabahendust)

    o vabahendused, kellest kirjutasime raamatus Olen vabatahtlik, muudan maailma! (kokku

    19 vabahendust, neist osa kordus, uusi hendusi ji kmmekond)

    o maakondlike arenduskeskuste kodanikuhenduste konsultandid (vhemalt 15 konsultanti)

    1 Ksitluse viisime lbi vabavaralises ksitluskeskkonnas www.kwiksurveys.com

    2 hel vastajal ei olnud vimalik sama arvuti tagant ksitlusele mitu korda vastata.

  • Infot edastasime jrgmistes kanalites:

    o Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta teavituslist

    o vabahenduste liidu EMSL ndalakiri ja veebileht

    o Vabatahtlike vrava ndalakiri ja veebileht

    o maakondlike arenduskeskuste infoportaal www.makis.ee

    o sotsiaalmeedia (Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta Facebooki kanal, lisaks Hea Kodaniku ja

    Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse Facebooki lehed)

    o Arengukoost marlaua infolist

    Lisaks edastati infot ksitluse kohta paljude henduste enda infolistidesse.

    Ksitlusele vastas 42% vabahenduste liikmeid vi vabatahtlikke, 55% mratles end juhatajaks vi

    eestvedajaks ning 3% arvas, et ei saa end nimetada hekski eelmainituks ning valis muu (joonis 1).

    Joonis 1

    Kige aktiivsemad vastajad olid noorsoot valdkonnas (joonis 2). Kikidest vastustest oli sellest

    valdkonnast 18%, jrgnesid 12%-ga klaliikumise ja kohaliku elu valdkond ning 10%-ga laste ning

    noorte huvide kaitse. Kigis meie vlja pakutud valdkondades3 oli vhemalt ks vastus, seega oli

    vastajate koosseis esinduslik. Vastamisel vidi valida ka mitu valdkonda keskmiselt valis ks vastaja

    kaks valdkonda.

    3 Valdkondade valikul lhtusime TNS Emori ja PRAXISe koosts lbi viidud analsist Vabatahtlikus tegevuses

    osalemine Eestis 2009. Kttesaadav http://www.siseministeerium.ee/public/VTosalemine2009.pdf

    juhataja vi eestvedaja

    55%

    liige vi vabatahtlik 42%

    muu 3%

    Vastaja ametikoht organisatsioonis

  • Joonis 2

    58% vastanutest leidis, et nende henduses on vabatahtlike arv tnu vabatahtliku tegevuse aastale

    tusnud vi pigem tusnud (joonis 3). Oluline on mainida, et ksitlusele visid vastata ka niteks

    maakondlike arenduskeskuste ttajad, kes talaselt kindlasti vabatahtlikke ei kaasa.

    Joonis 3

    Jrgmine graafik (joonis 4) oli ksitluse kige htlasemalt jaotunud nimelt leidis kokku 70%

    vastanutest, et vabatahtliku tegevuse aastast on nende organisatsioonile kas olnud kasu vi pigem

    olnud kasu. Jaatavalt vastanutel oli vimalus jrgmises ksimuses tpsustada, milles kasu seisnes

    toodi vlja jrgmist:

    hea koost maakondlike vabatahtlike keskustega

    Klaliikumine / kohalik elu

    12% Keskkonnakaitse ja loodushoid

    7%

    Sotsiaalt ja eakad 8%

    Laste ja noorte huvide kaitse

    10%

    Noorsoot 18%

    Haridus ja teadus 12%

    Kunst ja kultuur 6%

    Korrakaitse. 2%

    Sport 4%

    Arengukoost 3%

    Loomakaitse 2%

    Religioon 1% Tervishoid

    8%

    Muu 7%

    Vastanud organisatsiooni tegevusvaldkond

    pigem on tusnud 17%

    ei ole tusnud 32%

    on tusnud 41%

    info puudub 10%

    Vastanud organisatsioonis tegutsevate vabatahtlike arvu tus 2011. aastal

  • saadi rohkem meediakajastust

    vabatahtliku tegevuse pilootprogrammist leiti uusi koostpartnereid

    elanikud on muutunud hoolivamaks ja on teadlikumad vabatahtlikust tegevusest

    saadi uusi kontakte ja tutvusi, lisaks kasvas vabatahtlike maine

    Lisaks toodi vlja kasulikke ritusi ja positiivset infovahetust. Negatiivse poole pealt mainiti, et on

    osaletud kll vabatahtlike kaasamise koolitustel, kuid hetkel pole reaalset kasu sellest tusnud. Ka

    leiti, et elanikkonna teadlikkuse kasv on asjade loomulik kik, mitte otseselt Euroopa vabatahtliku

    tegevuse aasta tulemus.

    Joonis 4

    Ligi kolmandik vastanutest leidis, et Eesti elanikkond on tnu tnavusele aastale vabatahtlikust

    tegevusest teadlikum kui varem. Kui arvestada sinna hulka ka 55% neid, kes vastasid, et elanikkond

    on pigem teadlikum, ulatub protsent 85-ni. Vaid 15% tles, et seis on sama mis eelmisel aastal (vt

    joonis 5 jrgmisel lehel).

    pigem on olnud kasu 35%

    ei ole olnud kasu 30%

    on olnud kasu 35%

    Vabatahtliku tegevuse aasta kasu organisatsioonidele

  • Joonis 5

    Vabatahtliku tegevuse vrtustamise koha pealt oli pilt enam-vhem sarnane teadlikkuse

    tulemustega (joonis 6), suurenenud on kll nende osakaal, kes leidsid, et seis on sama mis eelmisel

    aastal. 28% leidis, et vabatahtlikku tegevust on hakatud tnu 2011. aastale rohkem vrtustama.

    Joonis 6

    elanikkond on pigem teadlikum

    55%

    seis on sama mis eelmisel aastal

    15%

    elanikkond on teadlikum

    30%

    Kas elanikkond on tnu vabatahtliku tegevuse aastale vabatahtlikust tegevusest teadlikum

    kui varem?

    pigem on 47%

    seis on sama mis eelmisel aastal

    25%

    jah, on 28%

    Kas tnu vabatahtliku tegevuse aastale on hakatud vabatahtlikku tegevust rohkem

    vrtustama?

  • Ka vabatahtlikuna tegutsemise vimaluste graafik (joonis 7) neb sarnane eelpool vlja toodud kahe

    graafikuga. See nitab, et vabatahtliku tegevuse teadlikkus hiskonnas, selle vrtustamine ning

    vabatahtlikuna tegutsemise vimalused kivad suuresti koos ning vivad olla vrdelises seoses kui

    kasvab teadlikkus, teatakse ka rohkem vabatahtlikuna tegutsemise vimalustest. Kuivrd eelmainitud

    ksimused koos praeguse ksimusega moodustasidki omaette kolmese grupi, on selliste tulemuste

    ngemine igati loogiline.

    Joonis 7

    Ksitluse ks positiivseima tagasiside saanud ksimus seisnes selles, kas meedias rgiti tnu

    vabatahtliku tegevuse aastale vabatahtlikust tegevusest rohkem kui mullu (joonis 8). Tervelt 95%

    leidis, et sellest kas rgiti vi pigem rgiti rohkem kui mullu. Me ei saa olla kindlad, kuigi ksimus

    oli nii pstitatud, kas see testi oli vabatahtliku tegevuse aasta teene, kuid oluline on tulemus.

    pigem teatakse 55%

    seis on sama mis eelmisel aastal

    18%

    jah, teatakse 27%

    Kas tnu vabatahtliku tegevuse aastale teatakse rohkem vabatahtlikuna

    tegutsemise vimalustest?

  • Joonis 8

    Paljude valikuvariantidega ksimusega, milliseid vabatahtliku tegevuse aastaga seotud vi seda

    tutvustavaid kommunikatsioonitegevusi mrkasite 2011. aastal (joonis 9), andis tulemuseks sna

    kirju pildi.

    Rm oli nha, et peaaegu viiendik vastanuist oli ninud vabatahtliku tegevuse aasta reklaamklippe

    ETV ja ETV2 kanalitel. 15% vastanuist oli kursis ja mrkas vabatahtlikku tegevust tutvustava raamatu

    Olen vabatahtlik, muudan maailma! esitlusega vi jrelkajaga seotud infot, teist samapalju ehk 14%

    oli lugenud/kuulnud vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi uudistega. Sellele jrgnesid vabatahtlike

    messi reklaamkampaania trkimeedias, vlitingimustes ja raadios vastavalt 13%, 13% ja 6%-ga (kokku

    35%). Meele tegid rmsaks 4% vastanuist, kes olid novembris kndinud lbi Tallinna Vabaduse

    vljaku tunneli ning mrganud sinna les pandud nitust.

    Muu puhul toodi vlja vabatahtliku tegevuse aasat logo erinevatel veebilehtedel, sotsiaalmeediat,

    vabatahtlike lugusid kohalikus meedias ning Hea Kodaniku erinumbrit.

    pigem rgiti rohkem

    51%

    ei rgitud rohkem 5%

    jah, rgiti rohkem 44%

    Kas meedias rgiti tnu vabatahtliku tegevuse aastale vabatahtlikust tegevusest rohkem kui

    mullu?

  • Joonis 9

    Peamiste kanalitena, kust vabatahtliku tegevuse aasta kohta infot saadi, toodi vlja meedia (sh

    raadio, televisioon ja trkimeedia), aga sellele ei jnud palju alla Vabatahtlike vrava veebileht

    (24%). Peaaegu viiendik sai toimuva kohta infot enda vabahendusest, alla 15% jid

    siseministeeriumi spetsiaalne veebileht ja sbrad-tuttavad (joonis 10).

    Mujalt sai infot 7% vastanuist niteks Facebookist, infokirjadest (nii vabahenduste liidu EMSL,

    Vabatahtlike vrava kui EVTA infolistist) ja EMSLi ajakirjast Hea Kodanik ning tnavusest suvekoolist,

    mis ksitles professionaalsete vabatahtlike kaasamist (vt graafik jrgmisel lehel).

    reklaamklipid ETV-s ja ETV2-s

    19%

    vabatahtlike messi raadioreklaam

    6%

    reklaamkampaania trkimeedias

    13%

    vabatahtlike messi vlireklaamid

    13%

    rinnamrgid suurrituste vabatahtlikel

    12%

    nitus Vabaduse vljaku tunnelis

    4%

    raamatu "Olen vabatahtlik,

    muudan maailma!" esitlus vi jrelkaja

    15%

    vabatahtliku tegevuse

    pilootprogrammi uudised

    14%

    muu 4%

    Vabatahtliku tegevuse aasta kommunikatsioonitegevuste mrkamine

  • Joonis 10

    Uurisime vastajatelt ka seda, millistel ritustel nad Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal osalesid

    (joonis 11). Ksimus oli valikuvariantidega ning lhtus aasta kinnitatud programmist. Ligi kolmandik

    vastanuist osales maikuus vabatahtlike messil, veerand vastanuist oli kokku puutunud maakondlike

    koolituspevadega (korraldaja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus), jrgnesid avafoorum jaanuari

    lpus KUMUs, CEV kevadkonverents (10%) ja EMSL suvekool. Kinnine ritus riiklik vabatahtlike

    tunnustamisritus oli endaga liitnud 11% vastanutest.

    Kige nnestunumaks (vastajatel oli vimalus valida vaid ks variant) peeti neist kuuest vabatahtlike

    messi (20%) ja maakondlikke koolituspevi (16%). Tervelt 41% ei tahtnud loetelust midagi valida ning

    vastasid muu seal toodi vlja raamatu Olen vabatahtlik, muudan maailma! vljaandmist,

    regionaalministri koordineeritavat vabatahtliku tegevuse pilootprogrammi, EMSLi pooltevahetu

    programmi jm. Samas toodi seal vlja, et kuna osaleti vaid hel programmi raames toimunud

    ritusel, ei ole neil sobilik valida hte kige nnestunumat sndmust.

    siseministeeriumi veebilehelt

    13%

    Vabatahtlike vrava veebilehelt

    24%

    meedia 26%

    enda vabahendusest

    18%

    spradelt-tuttavatelt

    12%

    mujalt 7%

    Kanalid, kust aasta ja sndmuste kohta infot saadi

  • Joonis 11

    Peamise phjusena ritustel mitteosalemiseksv (joonis 12) tid aktiivsed vastajad vlja aja- (47%)

    ning osalt ka infopuuduse (31%). Samas mainiti ka seda, et suuremad ritused olid kodukohast kaugel

    ning niteks Narvast selleks spetsiaalselt pealinna sita oli keeruline. Infopuuduse kapsaaeda lks

    he vastaja arvates ka see, et info toimuva kohta judis temani liiga hilja, kui juba reageerimiseks

    liiga vhe aega oli. Huvipuudust mainis vaid 4% vastanutest.

    Joonis 12

    avafoorum 15%

    vabatahtlike mess 30%

    maakondlikud koolituspevad

    24%

    CEV kevadkonverents

    10%

    EMSL suvekool 10%

    riiklik vabatahtlike tunnustamisritus

    11%

    Osalemine vabatahtliku tegevuse aasta sndmustel

    liiga vhe infot 31%

    ei olnud aega 47%

    ei olnud huvi 4%

    muu 18%

    Peamine phjus vabatahtliku tegevuse aasta sndmustel mitte osalemiseks

  • Jah-ei ksimusena uurisime vastajatelt, kas nad on teadlikud oktoobris 2011 Eestis esmakordselt

    kivitunud pilootprogrammist (joonis 13), mille eesmrk on soodustada nii era- kui avaliku sektori

    ttajate tegutsemist vabatahtlikuna tandja toetusel. 36% vastas, et on sellest teadlikud. Kuna me

    ei saatnud ksitlusele vastamise leskutset otse pilootprogrammis osalevatele ettevtetele ja

    vabahendustele (st et on praktiliselt vlistatud, et kik jaatavalt vastanud on programmiga seotud),

    vib tulemusega rahul olla.

    Joonis 13

    Ksitluse viimane tuleproov oli seotud tulevikuga me uurisime, kas vastajad teavad, millisele

    teemale on phendatud Euroopa Liidus aasta 2012. Vihjeks selgitasime ksimuses, et soovime teada

    saada samasuguse Euroopa aasta kohta nagu tnavu oli vabatahtliku tegevuse aasta.

    Pnevamate vastustena toodi vlja, et 2012. a on EL-s phendatud taastuvenergia ja

    keskkonna(kaitse) teemadele vi stabiilse ja vastutustundliku Euroopa loomisele. Mni vastaja oli aus

    ja tunnistas avatud ksimuse juures, et otsis abi internetist ning vastas seejrel igesti. Selle le ei

    saa kurjustada, sest ksimuse eesmrk oligi eelkige panna neid, kes tna veel ei tea, mis aastaga

    tegemist on, lisainfot otsima. igeid vastuseid vi sellele lhedasi vastuseid oli suurusjrgus 20-25.

    Olgu eldud, et 2012. aasta on Euroopa Liidus Aktiivsena vananemise ja plvkondadevahelise

    solidaarsuse Euroopa aasta.

    olen teadlik 36%

    ei ole teadlik 64%

    Teadlikkus regionaalministri kivitatud vabatahtliku tegevuse pilootprogrammist