Europass 2013

www.europassikeskus.ee

Parimatest parimate leidmine ehitusettevõtte personalijuhi pilgu läbi

Optimism, anne ja pühendumus viisid noore koka kõrge tiitli võiduni

Kutsealane tunnustamine Euroopa Liidus




Europassi Keskus Eestis te-gutseb SA Kutsekoja juures juba kaheksa aastat. Europass on üks mit-mest Euroopa Komisjoni algatusest, mille eesmärk on lihtsustada koda-nike õppe- ja tööalast liikuvust rii-kide vahel ja ka riigi sees. Europassi nimetuse alla kuuluvad dokumendid on tihedalt seotud teiste algatustega nagu Euroopa kvalifikatsiooniraa-mistik, EURES, Euroopa ainepunk-tisüsteem, samuti kutsesüsteem, kut-sestandardid. Kõigest sellest tuleb ka ajakirjas juttu.

Europassi nimetus tekitab aeg-ajalt segadust. Nimetus viitab kõigi arusaamiste kohaselt isikut tõenda-vale dokumendile ehk passile. Kuigi me ei räägi passist, on Europassi dokumendid tõepoolest mõeldud oskuste ja teadmiste tuvastamiseks. Näiteks kutsetunnistuse lisa aitab

sisukord

Ajakiri valmis SA Kutsekoda ja Europassi Keskuse ning Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakonna koostööna.Esikaanel Skanska AS-i personalijuht Irene Metsis. Foto: Eero Vabamägi.

et tutvustada just neile huvi pakkuvaid ja kasulikke teemasid. Kui tööandja veel ei tea, millist kasu võib ta saada kutsesüsteemist, siis soovitan kindlasti lugeda neid artikleid. Kui midagi jääb selgusetuks, saab alati Kutsekojast li-sainformatsiooni. Tööotsija leiab aga kasulikke nõuandeid personalijuhilt, kes igapäevaselt tegeleb töötajate värbamisega. Usun, et ajakiri on ka-sulik lugemine ka noortele, kes alles mõtlevad, millist teed elus valida. Mit-mest artiklist käib läbi mõte, et julge pealehakkamine on pool võitu. Näi-teks võiksid noored ise aktiivselt en-dale praktikakohta otsida, miks mitte kasvõi helistades oma lemmikajakirja toimetusse, nagu tegi seda noor moe ja disaini turunduse üliõpilane Keilit.

Margit PaakspuuSA Kutsekoda, Europassi Keskus

eessõna

selgitada, mida konkreetne kutse-tunnistuse omanik teab ja teha os-kab. Kutsetunnistuse lisad on ka tõl-gitud inglise keelde ja on Kutsekoja kodulehel üleval. Seega saab iga-üks uurida, kasvõi huvi pärast, mida üks või teine kutse endast kujutab.

Seekord on ajakiri võtnud foo-kuse tööandjatele ja tööotsijatele,

LK 4–5 TööANdjA – PARiMATEST PARiMATE LEidMiNE EhiTUSETTEvõTTE PERSoNALijUhi PiLgU Läbi

LK 6 KUTSESüSTEEM – EESTi KvALifiKATSiooNid oN RAhvUSvAhELiSELT võRRELdAvAd

LK 7 KUTSETUNNiSTUS – TööANdjALE oN KUTSETUNNiSTUS TõENd TööTAjA KvALifiKATSiooNi KohTA

LK 8 PERSooN – oPTiMiSM, ANNE jA PühENdUMUS viiSid NooRE KoKA KõRgE TiiTLi võidUNi

LK 9 EURoPASS – EURoPASS – TööoTSijA jA TööANdjA AbiMEES!

LK 10–11 KARjääR – igAühEL oN õigUS KANNAPööRdEKS

LK 12–13 EURES – EURES – TURvALiNE MobiiLSUS Nii TööoTSijALE KUi KA TööANdjALE

LK 14 KUTSEALANE TUNNUSTAMiNE – KUTSEALANE TUNNUSTAMiNE EURooPA LiidUS

LK 15 väLiSMAALASEd EESTiS – TULiN, ET jäädA!

LK 17 õPiRäNNE – AASTA oTSA õPiRäNdES TAANiST hiiNANi

LK 18 NooREd jA Töö – PRojEKT „NUPP TööLE” viiS KoKKU NooREd jA TööANdjAd

LK 19 väLiSKogEMUS – MiLLiSEid võiMALUSi PAKUTAKSE KogEMUSTE oMANdAMiSEKS väLiSMAAL?

uudised

Europassi CV sai uue ilme

Uus Rajaleidja ametite andmebaas aitab mõista tööturgu

Cv täitmine on nüüd lihtsam ja kiirem, alles on aga Europassi iseloomustavad osad nagu suhtlemise, or-ganisatoorsete ja tööalaste oskuste kirjeldus. Europassi Cv saab koostada 26 keeles. Uuenduste aluseks on võetud Cv koostajate ja tööandjate tagasiside.

Lisaks on nüüd võimalus koguda kokku doku-mente Europassi oskuste mapis. See on elektrooniline portfoolio, mis annab ülevaatliku pildi inimese oskus-test ja teadmistest. Erinevate Cv osade juurde saab lisada informatsiooni toetavate/tõendavate dokumen-tide linke, mis on seotud oskuste mapiga.

Europassi Cv koostamist lihtsustavad juhendid ja näidised. Alati saab ka nõu küsida Europassi Keskusest.

Europassi tegevusele anti hinnang

Ametite andmebaasi (www.rajaleidja.ee/ametid) keskkonnast leiab 150 ametikirjel-dust ja 124 kutsealakirjeldust. Ametite info on hea abiline eelkõige just tööle kandi-deerijale ja elukutse otsijale, kes saavad sealt realistliku ülevaate ameti esindaja iga-päevasest tööst. Tööotsijad saavad ameti-kirjelduste abil analüüsida enda huvisid ja võimalusi, et leida näiteks ideid koolituste valimiseks.

Kirjeldused sisaldavad olulist infot: töö-ülesanded, töökeskkond, vajalikud tead-mised, oskused, isikuomadused, haridus ja väljaõpe, töövõimalused, sissetulek jm. Küsimustikes saab testida oma teadmisi ametite kohta ja vaadata videoid-fotosid.

õpingute planeerimiseks on keskkon-

Europassi tegevust hinnatakse iga nelja aasta järel. Perioodi 2008.–2012. aasta hindamise eesmärk oli analüüsida Europassi rolli ja ülesandeid ning anda soovitusi edasisteks arenguteks teiste Eu-roopa algatuste ja poliitika raames. And-mete kogumiseks analüüsiti läbi erinevaid dokumente, raporteid, uuringuid, viidi läbi 48 intervjuud ning korraldati üleeuroopa-line küsitlus, millele vastas 17 000 inimest.

Kasvav Europassi Euroopa kodulehe külastajate arv näitab, et teadlikkus Eu-ropassi dokumentidest on märgatavalt tõusnud. Eriti kasulikuks pidasid Euro-passi dokumente tööd otsivad inimesed. võrreldes 2008. a tulemustega on töö-otsijate seas 51% rohkem neid, kes on ka-sutanud tööotsingutel mõnda Europassi dokumenti.

Europassi lisandväärtusena nähakse eelkõige kvalifikatsioonide, oskuste ja õpiväljundite kirjeldamise võimaldamist lihtsal ja arusaadav viisil. Europass mo-tiveerib inimesi oma oskusi, teadmisi ja kogemusi analüüsima.

hindamisraportiga saab tutvuda Europassi Keskuse kodulehel: www.europassikeskus.ee

nas loodud elektrooniline haridustee, mis aitab mõista liikumisvõimalusi Eesti hari-dussüsteemis. Ametikirjeldused ja haridus-tee on toodud ka vene keeles.

Sisukirjelduste ajakohastamisse olid kaasatud erialaliidud, era- ja avaliku sektori asutused ning õppeasutused. Kirjelduste uuendamisel lähtuti uuenenud seadusak-tidest, kehtivatest kutsestandarditest, as-jatundjate ettepanekutest. Samuti valmis haarav ja kasutajasõbralik disainilahendus.

Andmebaas on valminud haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Teele Traumann, SA innove

Europass 3


Kaire Talviste

Personalijuhina on irene Metsis tööta-nud 21 aastat, viimased viis Eesti ühes suuremas ehitusettevõttes Skanska

AS-is. Lisaks oma põhitööle koolitab irene ka teisi personalijuhte, spetsialiste ning on olnud kodanikualgatuse „Töötute klubi” üks eestvedajaid. Pea iga kuu puutub ta kokku Cv-dega ja vestleb tööle soovijatega.

irene sõnul sõltub ühele ametikohale kandideerijate arv eelkõige sektorist, milles ettevõte tegutseb, ja ka sellest, kuivõrd olu-lised on erialased teadmised ja töökogemus. Keskmiselt laekub ehitussektoris ühe töö-kuulutuse peale 30 Cv-d, sest kandidaadilt eeldatakse väga konkreetset haridustaset ja kogemust. on olnud ka olukordi, kui tuleb vaid üks või kaks kandidaati, sest nõutavad kogemused ja haridustase on väga spetsiifi-lised. Mida levinum ametikoht, seda rohkem ka sooviavaldusi. irene Metsise sõnul sõltub palju kanalist, kus tööpakkumist kuulutatak-se. Alati teavitatakse ettevõtte sisekanalites, kindlasti kuulutatakse oma kodulehel, kasu-tatakse ka erialaliite, koolide karjäärikeskusi ja elektroonseid Cv-portaale. üks uuemaid värbamiskanaleid on facebook.

Kümnete Cv-de seast tuleb leida see pa-

Uurisime pikaaeg-selt personalijuhilt, kuidas näeb tööle värbamise prot-sess välja tema pilgu läbi ja mida tööotsijad võiksid paremini teha.

vad. Saadetakse lihtsalt oma Cv ära, isegi kui pakutava tööga puudub neil varem igasugu-ne kokkupuude ja seos.

Esineb ka õigekirjavigu ja apsakaid, mis kandidaadist head muljet ei jäta. „Kohe kõr-vale me seda Cv-d ei tõsta, kui inimesel on nõutav haridus ja töökogemus. Kui aga ot-sime assistenti, kelle töö on täpsust nõudev ja kes peab palju protokollima, siis tekitavad kirjavead tema oskustes või suhtumises kaht-lusi,” selgitab Metsis.

Noored lisavad Cv-dele sageli endast pildi. Miks mitte, kui see on soliidne, ent vahel see seda pole. foto on välja lõigatud selts-konnapildist, kus ollakse kummalises poosis või riietuses. „fotost ei saa kohe midagi järel-

rim. „valik on keeruline, see on alati keeruline. harva oleme endas 100% kindlad, sest ka parimal on lisaks plussidele omad arengu-kohad ning lõppkokkuvõttes näitab aeg, kas inimene saab hästi hakkama,” selgitab ta.

CV-des torkab silma pealiskaudsusMetsisele on sadu Cv-sid lugedes jäänud mulje, et paljud inimesed kas ei oska neid koostada või ei viitsi pingutada. Põhiviga on see, et Cv on lakooniline ega sisalda piisavalt informatsiooni. Sageli ei märgita juurde, mil-lised olid tööülesanded eelmistel kohtadel, sest ametinimetus iseenesest ei anna sellest ülevaadet. Leidub isegi kandideerijaid, kes üldse ei vaatagi, mis kohale nad kandideeri-

tööandja

Europass 4

tööandja

Parima ülevaate on and-nud CV-d, kus on keele-oskus esitatud Europassi keelekategooriates. Just tudengid on hakanud kasutama seda vormistust.

dada, oluline on töökogemus ja haridustase, kuid eelhoiaku võib tekitada küll. Pilt peab Cv-s olema viisakas,” soovitab ta.

Mõnikord ei saa Cv-st ka piisavalt täpselt aru, mis seisus on kandidaadi haridustee, kui on nimetatud vaid üks aastaarv. on see alustamise või lõpetamise aasta? intervjuul selgub sageli, et õpingud on alles pooleli. irene Metsise sõnul suhtutakse Skanskas õp-pijatesse väga hästi ja teatud ametites isegi soositakse seda.

Metsis juhib tähelepanu ka sellele, et oma keeleoskuse peaks paremini lahti kirjutama. „Mulle ütleb vähe see, kui on kirjas, et vene keele oskus on rahuldav. Mis on see rahul-dav?” on tal raske hinnata. Parima ülevaate on

talle siiani andnud Cv-d, kus on keeleoskus esitatud Europassi keelekategooriates. Mõ-ned sellised on temani juba ka jõudnud. „just tudengid on hakanud kasutama seda vormis-tust. Europass on mugav keskkond, kus saab ka oma Cv-d koostada ja sealt leiab häid soovitusi, kuidas hea tutvustus peab välja nä-gema,” lisab ta.

Sageli soovib tööandja saada Cv-ga ka motivatsioonikirja. Nende koostamine on paljudele kandideerijatele aga paras pähkel. „Kui oleme neid küsinud, siis on ka juhuseid, kus on internetist kopeeritud näidispõhi ja siis oma kogemusi sinna vahele kirjutatud. õnneks on ka häid näiteid, mille puhul on kohe näha, et kandideerijad on näinud mo-tivatsioonikirja koostamisel tõsiselt vaeva ja enamasti on siis ka tulemus positiivne.”

IntervjuuleEsimese vooru intervjuule kutsutakse ena-masti 4 kuni 5 inimest, mõnikord rohkem. „igale intervjueeritavale kulub 45 minutit kuni tund aega, see on optimaalne aeg saamaks ülevaate inimese kogemusest, senisest töö-käigust ja väärtushinnangutest.” intervjuule pääsemine sõltub eelkõige sellest, kas Cv põhjal on täidetud kõik nõuded: sobiv hari-dus, töökogemus, keeleoskuse tase jms.

intervjuud viivad läbi enamasti personali-juht ja vastava valdkonna juht. Personalijuht uurib kandidaadi väärtushinnangute kohta ja hindab, kas need ühtivad organisatsiooni omadega. juht arutleb Cv-s kirja pandud kogemuste ja õpitu üle ning püüab välja selgi-tada erialase kompetentsi. intervjuu ei peaks olema ülekuulamine, vaid pigem vestlus.

„Tegu on ikkagi kahepoolse protsessiga: meie valime inimest ja inimene valib organi-satsiooni. heal kandidaadil on mitu valikut. on ette tulnud olukordi, kui meie väljavalitud kandidaat teatab, et ta otsustas teise koha ka-suks. See on põhjus, miks ei saa lubada, et inimene lahkuks meie juurest kehva tundega,” ütleb Metsis.

intervjuule kutsutud kandidaatidele te-hakse ka taustauuringut, ent seda vaid kandi-daadi teadmisel ja loaga. Kui see on olemas, uuritakse tema kohta internetist ja ka endis-telt tööandjatelt. „internetist leitava info osas peab olema ettevaatlik ja kõike ei saa 100% tõena võtta. võib ka juhtuda, et satud nime-kaimu otsa,” ütleb Metsis.

Eelmiste tööandjatega suheldes on ta kuulnud nii kandidaadi üleskiitmist kui ka laitmist. Siis helistatakse mitmesse kohta, et saada selgem pilt – ei või ju iial teada, kas eelmine juht kiusujuttu kättemaksuks ei aja. „Mulle pole otseselt öeldud, et inimene ei

sobi, ollakse ikka pigem neutraalsed. Samas saab ridade vahelt välja lugeda nii positiivset kui ka negatiivset,” lisab personalijuht. Kui mõni teema õhku jääb, küsitakse selle kohta kandidaadilt vestlusel.

Saatuslikuks võib inimesele saada see, kui ta valetab. Näiteks annab valeinfot teh-tud tööde või kooli lõpetamise kohta. See tuleb kõik taustainfo kogumise käigus välja. Lootusetu on saada tööle siis, kui intervjuule ilmutakse alkoholilõhnadega. „Sel juhul pole enam midagi peale hakata,” tõdeb Metsis.

Konfidentsiaalsed andmedPuuktööotsijatega, kes intervjuul provotsee-rivad tööandjat esitama konfidentsiaalseid teemasid puudutavaid küsimusi, irene Metsis kokku puutunud pole. Ta usub, et põhjuseks on Skanska tegevusvaldkond, kus peamiselt otsitakse ehitusinsenere. Sellest hoolimata on ta valvas, sest konfidentsiaalseid andmeid (nt perekondlik seis, usutunnistus, terviseseisund jne) ei tohi küsida.

„Personalijuht peab olema nutikas, et mitte puuktööotsijate provotseerivate küsimustega kaasa minna. Ka juhte koolitatakse, kuidas in-tervjuul käituda,” ütleb Metsis.

Ta on märganud, et viimasel ajal ei panda oma Cv-sse sageli kirja laste arvu. Eks ikka põhjusel, et erinevatel tööandjatel on sellesse erinev suhtumine... „See on ju normaalne, et inimesel on lapsed. oluline on see, et ta suu-dab kõik asjad ka tööjuures ära korraldada,” ütleb ta. Kui lapsi Cv-s pole, siis nende koh-ta ka küsida ei tohi. Ent sageli tuleb see jutu käigus ikkagi välja. Tööle saamise otsus on paljude asjaolude kombinatsioon: kogemus, sobivus, kodutöö, praktilised tööd. Loeb see-gi, millise mulje inimene jätab. Selle kõige väl-jaselgitamine on aeganõudev – isegi kui väga intensiivselt tegeleda, kulub ikkagi terve kuu, vahel rohkem.

Skanska oma kuulutustesse palganumbrit ei kirjuta, ent kui inimene helistab või esmasel intervjuul seda uurib, siis talle ka suurusjärk öeldakse. „Pole mõtet viia konkurssi lõpuni, kui kandidaat ootab tegelikult suuremat pal-ka, mida me maksta ei saa,” ütleb Metsis.

Neile, kes valituks ei osutunud, antakse sellest aegsasti teada, et nad saaksid mujale kandideerima hakata. vahel ju võib juhtuda, et jääb kogemata kellelegi tagasiside and-mata, kuid seda ei tohiks mainekas tööandja endale lubada. Metsis on kuulnud, et on koh-ti, kuhu Cv kaob nagu musta auku – pärast seda ei kippu ega kõppu. „Ma ei tea, kes need personalijuhid on, kes midagi ei vasta. oma koolitustel rõhutan ma alati, et vastata tuleb,” ütleb ta.

foTo: EERo vAbAMägi

Eesti ühe suurema ehitusettevõtte Skanska personalijuht Irene

Metsis on olnud kodanikualgatuse „Töötute klubi” üks eestvedajaid.

Europass 5

Mari-Ann Rebane, Margit Paakspuu

i gas riigis on oma haridussüsteem eri tasemete ja liikidega. Eestis kutsekoolis, rakendus-kõrgkoolis või ülikoolis õppides võib ju

arvata, et selle sisu ja hariduse tase on hästi mõistetav ka teistes Euroopa riikides – tegeli-kult ei pruugi see nii olla. juba kutsehariduses on eri maades nii palju erinevaid liike, et nen-des orienteerumine on muutunud väga keeru-liseks.

Euroopa elukestva õppe ruumis orien-teerumise teeb veelgi keerulisemaks see, et formaalhariduslike kvalifikatsioonide kõrval eksisteerivad paljudes riikides ka kutsekva-lifikatsioonid. Nii formaalhariduslikke kui ka kutsekvalifikatsioone ühendab ühine lähene-misviis – õppe tulemuste tunnustamisel kes-kendutakse õpiväljunditele. See tähendab, et tähtis on, mida kvalifikatsioonitunnitusega inimene on võimeline tegema, mitte see, kui kaua või kus ta on täpselt õppinud või oma kogemused omandanud.

Selleks, et eri maade kvalifikatsioonid saak-sid kõigile paremini mõistetavaks, on loodud Euroopa Kvalifikatsiooniraamistik (European Qualifications Framework – EQf). See on 8-tasemeline võrdlusraamistik, millest saame teada, mis tasemel on eri riikide koolilõpetajad ja kvalifitseeritud töötajad. See on nagu riikide raha väärtust mõõtev valuutakurss, mis muu-dab teiste riikide kvalifikatsioonid meie jaoks paremini mõistetavaks.

Kõrghariduse kvalifikatsioonid on seotud kõrgeimate tasemetega (6–8). Samas võivad nendele tasemetele paigutuda ka kõrgeima taseme spetsialistide kutsekvalifikatsioonid, millest tulenebki, et omandatud kvalifikatsiooni kõrval on ülimalt olulised ka reaalsed oskused ja kogemused. Seega, iga kvalifikatsioonita-seme saavutamiseks peaks olema mitmeid hariduslikke või karjääriteid. Kõigile Euroopas välja antud kvalifikatsioonitunnistustele lisatak-se tulevikus ka EQf tase.

Loodud võrdlusraamistik saab toimida aga ainult siis, kui riigid on oma kvalifikatsioonid EQfiga suhestanud. Seetõttu on peaaegu kõi-gis Euroopa riikides loodud või loomisel oma kvalifikatsiooniraamistikud.

Nüüdseks on kõik Euroopa riigid mää-ranud raamistiku rakendamise riikliku koor-dinatsioonikeskuse ehk National Coor-

Eesti kvalifikatsioonid on rahvusvaheliselt võrreldavad

kutsesüsteem

dination Pointi (NCP). Eestis on selleks Kutsekoda.

Eesti kvalifikatsiooniraamistikNagu paljudes Euroopa riikides, on ka Eestis loodud riiklik kvalifikatsiooniraamistik (EKR), mis on samuti 8-tasemeline.

Kuna Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja EKRi tasemekirjeldused on põhiolemuselt sa-mad, on eriti oluline, kuidas me oma kvalifikat-sioonidele EKRi taseme määrame. Sobiva tase-me määramisel on aluseks õpiväljundipõhised tasemekirjeldused. Silmas tuleb aga pidada ka Euroopa tasandil sõlmitud üldiseid kokkulep-peid. Näiteks seda, et kõrghariduse kvalifikat-

sioonid on seotud kuuenda kuni kaheksanda tasemega ja kvalifikatsioonid, mis annavad õi-guse edasiõppimiseks kõrghariduses, tavaliselt üldkeskharidus ning kutsekeskharidus, paigutu-vad neljandale.

Kutsekvalifikatsioonid paigutuvad EKRi tasemetele üldjoontes vastavalt positsioonile tööl. Teise kuni viienda taseme moodustavad oskustöötajad, käsitöölised, seadme- ja masin-operaatorid. viienda ja kuuenda taseme saa-vutavad keskastme juhid ja spetsialistid. Kolm kõrgeimat taset kuuluvad juhtidele, tippjuhtidele ja tippspetsialistidele. Iga kutsekvalifikatsiooni EKRi tase määratakse kutsestandardi koostami-se käigus, võrreldes nõutud teadmiste, oskuste ja iseseisvuse-vastutuse taset üldiste tasemekir-jeldustega.

hea meel on seejuures tõdeda, et üha enam Eesti tööandjaid on hakanud väärtustama kut-setunnistusega töötajat.

Eesti ja Euroopa kutsetaseme number koolilõpu- ning kutsetunnistustel hakkab pea-gi iseenda eest rääkima, andes selge signaali, millise keerukusega töödega tunnistuse omanik hakkama saab. Nii liigutakse lähemale ka EQfi loomise eesmärgile, muuta erinevad kvalifikat-sioonid arusaadavamaks ja selle kaudu ka võr-reldavaks.

EQf-i tase märgitakse ka diplomilisale, kut-setunnistuse lisale ja taseme märkimise võima-lus on olemas ka Europassi Cv-s.

foTo: vALLo KRUUSER

Üha enam Eesti tööandjaid on hakanud väärtustama kutsetunnistusega töötajat.

Europass 6

kutsetunnistus

Tööandjale on kutsetunnistus tõend töötaja kvalifikatsiooni kohta

Margit Paakspuu

Kutsetunnistusi väljastavad tööandjate ühendused ning kutse- ja erialaliidud. Kutsetunnistus tõendab, et inimene on

läbinud vajaliku koolituse ning sõltuvalt kut-setasemest on tal ka töökogemus. Kutsekoja kodulehel olevas riiklikust kutseregistrist on või-malik hõlpsalt leida kutsetunnistuse omanikud. Nii saab vajadusel kontrollida kutsetunnistuse kehtivust.

„Kutsetunnistust võiks pidada mõnes mõt-tes nagu kvaliteedimärgiks, mida tööturg jär-jest enam aktsepteerib,” ütleb indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust.

on erialasid, kus inimesed on omandanud suurepäraseid oskusi iseõppimise teel. Kutse andja hindab inimese oskusi ning ka iseõppijal on võimalus saada tunnistus. Seda nimetatakse ka varasema õpi- ja töökogemuse tunnustami-seks.

Kutsetunnistuste ja kutsekoolide õppe-kavade aluseks on kutsestandardid, mida koostatakse Kutsekoja koordineerimisel töö-andjate, spetsialistide ja koolitajate koostöös. Kutsestandardite koostamise eesmärgiks on teadmiste-oskuste õpetamine tööturul nõuta-vaga paremini vastavusse viia. Kuna kutses-tandard on koostatud oma eriala spetsialistide poolt, siis on tööandjal võimalus seda kasutada näiteks töökuulutuse koostamiseks või töötaja oskuste hindamiseks.

Selleks, et olla tööandja, ei pea ilmtingimata omama ettevõtet. iga inimene võib olla mõnes olukorras tööandjaks või teenuse tellijaks. Sel-

Kutsetunnistus annab tööandjale infot kandidaadi oskuste kohta ja tööotsijale edumaa teiste kandideerijate ees.

Kutsetunnistus on nagu kvaliteedimärk, mida tööturg järjest enam aktsepteerib.

Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust: „Kutsetunnistust võiks pidada mõnes mõttes nagu kvaliteedimärgiks, mida tööturg järjest enam aktsepteerib.”

lepäras on kasulik teada, et mõnel erialal tööta-mise eelduseks on kutsetunnistuse olemasolu. Näiteks kutsetunnistusega lapsehoidja kliendil on õigus saada kohaliku omavalitsuse toetust. Mõnel erialal aga ei tohigi ilma kutsetunnis-tuseta töötada või vastavat teenust pakkuda. Näiteks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib majan-

dustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on vastav kutsetunnistus. Kutsetunnistus aitab valida ka teenuse pakkujat. Näiteks kinnisvara hooldamise võiks usaldada kutsetunnistusega kinnisvarahooldaja kätte. ja oma kõige kallima vara – lapse – treeningrühma valikul uurige kindlasti, kas treeneril on kehtiv kutsetunnistus!

www.kutsekoda.ee

foTo: EURoPASS

Europass 7

persoon

Vilve Torn

haapsalust pärit 21-aastane Krestina õun on lühikese aja jooksul noppinud ihaldusväärseid auhindu nii Eestis kui

ka kogu maailmas peetud kokkade jõukatsu-mistelt. üsna lühikese aja jooksul saavutatud ülikõrged tiitlid omandas Krestina teda tundvate inimeste sõnul ääretult tugeva tahtejõu ja töö-kusega. Samal ajal ei ole ta pingelise töö tõttu kaotanud ühtki kildu oma sõbralikkusest ja po-sitiivsusest.

Krestina sõnul tekkis tal huvi kokanduse vas-tu pärast iX klassi lõpetamist. „iga naine peaks oskama perele head sööki valmistada. Minu ema polnud just kõige parem kokk. Nii ma siis otsustasin, et õpin ise selle ameti selgeks.”

Ta lisab veel läbi omapärase huumori, et ameti valimisel sai määravaks seegi, et koka tööruumides on alati soe ja et kõht on ka alati täis. „Ma ei tule rikkast perest, kus toiduga pirt-sutamine oleks teemaks olnud. Pigem vastupi-di.”

Tüdruk alustas õpinguid haapsalu kutseha-riduskeskuses ja talle meeldis kooliaeg väga. „Aktiivne, huvitav. Ma ei virisenud kordagi, kui pidin köögi- või puuvilju ühesuurusteks kuubi-kuteks tükeldama.”

Noore tüdruku optimism, pühendumus ja oskus mitte viriseda ka rutiinsete tegevuste juu-res ei jäänud kutsehariduskeskuse juhendajatel märkamata. Nii otsustatigi üheskoos, et kon-kursile Noorkokk 2008 tuleb saata toonane ii kursuse tudeng Krestina.

„jäin seal viimaseks. Tegin tohutult vigu ja saatus töötas minu vastu.” Esmalt ütles esimesel kõige tähtsamal võistlusel üles mikser, seejärel purunes plastmassist soolaveski. Nii olid pürees lubamatud tükid ja kaste ülemäära soolane.

Ent Krestina pole allaandja. Tüdruk sõitis ta-gasi haapsallu ning õppis ja töötas aina tuleviku nimel. Kui kätte jõudis praktikaaeg, saatis julge neiu oma taotluse just vene-Prantsuse köögiga restorani Tchaikovsky Tallinnas, mille peakokk vladislav djatšuk on maailma kokanduskunsti tippvõistluse Bocuse d’Or Europe 2009 fina-list. Krestina kutsuti üheks kuuks praktikale ja


pärast praktikaaja lõppu jäi veel kaheks näda-laks appi. olgu etteruttavalt öeldud, et pärast õpinguid ootas teda töökoht samas restoranis.

Uskumatud tulemusedRestoranis Tchaikovsky kanda kinnitanud Kres-tinale polnud saatusest määratudki paigale jäämist ja n-ö tagatuppa varjumist. Konkursil Noorkokk 2008 viimaseks jäänud tüdruk või-tis vaid kaks aastat hiljem konkursi Noorkokk 2010. Et esimese ja teise koha võitjatel avanes võimalus treenida Eesti parimate peakokkade käe all, jätkas oma hoolealuse arendamist ka restorani Tchaikovsky peakokk. Tema sõnul oli enda edasine proovilepanek maailma suurimal

rahvusvahelisel noorte meistrite kutsevõistlusel WorldSkills 2011 Londonis üks tema meeldi-vamaid konkursse, kuigi sellele eelnes meeletu töö. „Tchaikovsky andis mulle köögi harjuta-miseks õhtul alates kl 23 kuni varahommikul kella kuueni. Elasin kaks kuud järjest köögis ja mõtlesin-katsetasin, kuidas teha parimat rooga metsloomalihast või keeta väga selge leemega härjasabakonsomeed.” Looduselt päritud anne ja meeletu töötahe päädis väärilise 11. kohaga.

Krestina ütleb, et jäi tulemusega väga rahule ja oleks ehk esialgu sellega piirdunudki, kui kuk-lasse poleks hingama hakanud EuroSkills 2012. Krestina ei pidanudki sinna algul ise sõitma, aga et kaks väljavalitud kandidaati loobusid, tehti et-tepanek just talle. „Nõustusin kohe, kuigi teadsin, et see eeldab taas meeletut tööd.” Uued unetud ööd restoraniköögis ja oktoobris 2012 sõitis teadmistest tulvil neiu belgiasse.

Kolm päeva kestnud võistluste ajal tuli noor-tel kokkadel teha roogasid n-ö pimekorvis ette antud mereandidest: vähk ja lõhe. valmis tuli keeta tõeliselt maitsev kõrvitsapüreesupp, teha pearoog lambasadulast ning anda lauale ma-gustoit, milles domineeriks õun ja pirn. Lisaks neile roogadele pidi iga osaleja valmistama suupisteid. „Avastasin esimest korda oma me-nüüst piimavasika harknäärme, mida polnud varem maitsnud-teinud. vladislav õpetas mind võistluste eelõhtul telefonitsi, kuidas toorainega käituda ja sain hakkama. Tuli väga hea.” Ta lisab, et sellistel võistlustel ei hinnata ainult maitset-vä-limust-serveerimist, vaid žüriiliikmed vaatavad ka lisandite värve, töötehnikat ja -riistu. Samuti seda, kui tõhusalt sa ahju kasutad või kui palju sa heast toorainest prügikasti loobid.

Tagantjärele ei tea tüdruk enam öelda, mis teda just Euroopa parimaks nooreks kokaks 2012 aitas pärjata, kuid ta usub ise, et ju aitas kaasa julgus proovida ja asju teistmoodi teha. Sellel suvel veedab ta puhkuse Eestis ning en-nast täiendades. Ent olge üsna kindlad: me kuu-leme temast veel.

Kindlasti huvitab lugejat selle loo lõpus: mis on Krestina üks lemmiktoite. Lihtne klassika – heeringas, värske keedukartul ja peale sorts hapukoort väikese tilliga.

2012. aastal Euroopa parimaks nooreks kokaks pärjatud Krestina Õun hindab tavaelus lihtsaid maitseid.

foTo: PRiiT SiMSoN

Euroopa parim noor kokk Krestina Õun.

Europass 8

europass

Margit Paakspuu

Europassi tuntuim dokument on Cv, mida koostab igal kuul ligikaudu miljon inimest üle Euroopa. väga palju Europassi Cv

kasutajaid on Lõuna-Euroopa riikides, kuna seal on tööpuudus praegu kõige suurem. Ka Eestis oli igapäevatöös tunda väga suurt huvi Europassi Cv ja teiste dokumentide vastu just nendel aastatel, mil töötute arv oli väga kõrge. Europassi Keskuse koostöövõrgustik on tõhus, näiteks EURESi nõustajad teavad anda vajalik-ku nõu ka Europassi Cv kohta.

Loomulikult on ka praegu aktiivsed tööot-sijad peamine Europassi sihtgrupp. Samal ajal kasutatakse Europassi veebipõhist Cv koos-tamise võimalust ka koolides õppevahendina. Europassi Keskus külastas „Tagasi kooli” pro-jekti raames mitut kooli üle Eesti, kus noored juba teadsid Europassi Cv-d ja olid üleüldse kursis selle koostamise põhimõtetega.

Europassi Cv on läbi teinud uuenduskuu-ri ja tagasiside on positiivne. Cv koostamise keskkond on nüüd oluliselt kasutajasõbrali-kum, kiirem ning ajakohasem. Tänapäeval ka-sutavad inimesed suhtlemiseks väga erinevaid võimalusi nagu Skype, facebook jne. Noorem põlvkond võib-olla ei teagi, et kunagi oli suisa prestiiži küsimus märkida oma CV-sse faksi number. Kindlasti on praegugi faksiaparaadi kasutajaid, kuid see igapäevases tööelus pi-gem erandlik suhtlemise ja andmete vaheta-mise viis. Seetõttu uues Cv keskkonnas eraldi faksi lahtrit ei ole, kuid kui vaja, saab seda ära märkida küll.

Kuid Europassi Cv uuendus ei seisne ainult faksi kadumises. Cv kujundus on võrreldes eelnevaga kompaktsem, selleks et koostajad saaksid oma andmeid esitada levinuima tava järgi kahel lehel. hariduse ja töökogemuse jär-jekorda saab kiiresti noolega muuta, vastavalt sellele, mida kasutaja soovib esmalt välja tuua. oksuste mapp on uus võimalus lisada Cv-le dokumente. Näiteks kui on keeleoskuse koh-

Europass – tööotsija ja tööandja abimees!Euroopa Komisjoni algatatud Europass on tegutsenud nüüdseks juba kaheksa aastat. Europassi nimetuse alla kuulub mitu dokumenti, millel on ühine eesmärk – aidata kaasa inimeste töö- ja õppimisalasele liikuvusele.

ta vaja esitada eraldi tunnistus, siis saab selle Cv-le n-ö külge pookida, nii et tööandja saab kõik vajalikud dokumendid e-kirja ühes manu-ses. Siinjuures tuleb kindlasti meeles pidada, et lisadokumente tasub saata vaid siis, kui need on antud kandideerimisel vajalikud.

Europassi Cv pakub võimalust ka tööand-jatele, kes soovivad kandideerimisprotsessi lihtsustada ühise Cv formaadiga. Tööandjad võivad paluda saata kõigil kandideerijatel Eu-ropassi Cv. Tehniline lahendus võimaldab ka ühest formaadist teise andmeid ümber tõsta. Näiteks on Cv Keskuse portaalis võimalik Cv-de formaate lihtsalt vahetada.

Tööandja jaoks aitab Europassi Cv ja kee-lepass analüüsida kandidaadi keeleoskust. Al-guses võib tekitada segadust keele mõistmise, rääkimise ja kirjutamise erinevad tasemed (A1, A2, b1, b2, C1, C2), kuid hiljem saab tasemete järgi veenduda, näiteks vestluse käigus, kas ini-mene hindas oma keeleoskust õigesti. Selleks on välja töötatud keeleoskussüsteemi enese-hindamise skaala, kus on täpselt tasemed välja toodud. Seda skaalat kasutavad ka koolid, keel-tekoolid ja ülikoolid.

Näiteks kirjutamise b1 tase tähendab seda, et oskan koostada lihtsat seostatud teks-ti tuttaval või mulle huvi pakkuval teemal. oskan kirjutada isiklikku kirja, mil-les kirjeldan oma kogemusi ja muljeid.

Kirjutamise b2 tase näitab aga seda, et oskan kirjutada sel-geid ja detailseid tekste mulle huvi pakkuvas teemaderingis. os-kan kirjutada esseed. Aruannet või referaati, edastamaks infot ning kom-menteerides ja põhjendades oma seisukohti. oskan kirjutada kirju, milles tõstan esile koge-muste ja sündmuste olulisi aspekte.

Arusaadav, et tööandjad ja värbajad soo-vivad Cv-sid läbi vaadata võimalikult kiiresti, seetõttu võib kasutada väikest spikrit.

Europassi dokumendid on kõigile tasuta ning küsimuste korral võib julgesti pöörduda Eesti Europassi Keskusesse.

C1, C2 - vaba keelekasutus

B1, B2 iseseisev keelekasutus

A1, A2 - algeline keelekasutus

Europass 9

karjäär

Igaühel on õigus kannapöördeks

Kaire Talviste

Karjäärinõustamisest rääkides kangas-tuvad eelkõige silme ette põhikooli ja keskkooli lõpetajad, kes on silmitsi

oma esimese suurema valikuga. Tegelikult puudutab see teema kõiki tööealisi inimesi, kes mingil eluetapil tunnevad, et tööl on „sein ees”, sära silmist kadunud ja tahaks nagu mi-dagi muud, aga ei tea, mis see täpsemalt on. „Ka 22-aastane, kes lõpetab bakalaureuse kraadi, pole alati kindel, et on teinud õige valiku. Mõni vahetab juba ülikoolis õppides eriala. Karjäärinõustamist vajab inimene jät-kuvalt, sest pidevalt tuleb langetada enda elu osas olulisi otsuseid,” selgitab fontese kar-jäärinõustaja ja talentide arendamise kom-petentsikeskust juhtiv Tiiu Allikvee.

Kui mõne aastakümne eest nähti karjääri kui puhtalt tööalast edenemist, siis nüüd on lähenemine holistilisem. Ka taustsüsteem on muutunud, töösuhted on lühemad, õpitakse juurde uusi erialasid ja tehakse ajas kiiremaid kannapöördeid. „Uue karjäärikontseptsiooni kohaselt mõistetakse karjääri all inimese elu tervikuna, sinna kuuluvad erinevad elurollid, mis on omavaheliselt seotud. Karjäär on seegi, kui naine on emapuhkusel, sest siis teeb ta kar-jääri emana. Erinevatel eluetappidel tõusevad fookusesse erinevad asjad,” selgitab Allikvee.

Karjäär tänapäevases mõistes on nagu nel-ja jalaga laud, mille üheks jalaks on töö, teiseks lähisuhted, kolmandaks hobid ja ühiskondli-kud tegevused, neljandaks tuttavad ja sõbrad. Kui laua üks jalg „logiseb”, avaldab see mõju tervele lauale. Karjäärinõustaja juures võivad kõik need teemad üles kerkida või juhtuda, et rahulolematuse peamine põhjus polegi töös, vaid hoopis lähisuhetes.

Allikvee teab, et on inimesi, kellele ei meel-di planeerida ja ega olegi sellist reeglit, et kõik peavad iga kahe aasta tagant käima nõustami-sel või endale iseseisvalt kirjaliku plaani koos-tama. Selleks peab ikkagi olema vajadus ja tahtmine. Karjääriplaan tuleb tema soovitusel ümber vaadata nii tihti, kui selleks on vajadust.

Kui tööle enam minna ei taha, on õige aeg külastada hoopis karjäärinõustajat, et välja selgitada uued võimalused.

Selle tegemisel soovitab ta kasutada välist abi, sest lähedased ei suuda olla neutraalsed, ei oska või ei taha anda adekvaatset tagasisidet võimalike piirangute, riskide ja tööturu olukor-ra kohta.

Muutused on võimalikudKarjäärinõustaja juures kaardistatakse sageli koos hea töökoha kriteeriumid konkreetse ini-mese jaoks, kaalutakse võimalikke alternatiive, seatakse eesmärk ning pannakse paika tege-vusplaan, kuidas selleni jõuda. „Me kuulame, küsime, räägime, uurime unistuste ja seniste saavutuste kohta, laseme teha harjutusi ja ko-dutöid, vahel joonistame. Kasvatame enese-teadlikkuse poolt: mis on tugevused ja osku-sed, vaatame üle võimalused ja piirangud.”

inimestele teeb otsustamise raskeks see, et sageli tahetakse mitut asja korraga. Näiteks teha karjääri ja olla superema. Paraku on nii, et ühe kasuks otsustades peab millestki muust loobu-ma. võimalusi ja alternatiive kaalutakse lausa numbriliselt (hea töökoha tunnused hinnatakse vastu enda valitud kriteeriume) ja see on Allik-vee sõnul inimestele abistav ja selgust toov.

Samas ei maksa arvata, et karjäärinõustaja teeb inimese eest otsuseid või valikuid.

„Kaasaegse karjäärinõustamise kontsept-siooni kohaselt on iga inimene oma elu eks-pert, nõustaja on nõustamise ekspert,” selgitab Allikvee. Karjäärinõustaja ei paku kliendile

vabade töökohtade nimekirja ega kindlusta automaatselt tööd, koos püütakse kaardistada seda, mis inimesele meeldib ja sobib. Küll aga aitab pädev nõustaja saada paremat ülevaadet tööturust, sest sageli ei tunne inimesed turul te-gutsevaid ettevõtteid ja võimalikke ametikohti. Nõustaja saab tutvustada turutrende ja üldi-semalt pakutavaid palgatasemeid, tööandjate ootusi ja ka seda, missugune on ametikohtade sisemine hierarhia. Soovi korral kohendada Cv-d ja harjutada tööintervjuud.

Allikvee tunnistab, et fonteses käivad nõus-tamisel valdavalt juhid, aga on ka spetsialiste ja noori. „Meie tüüpiline nõustamise klient ongi keskealine juht, kelle ettevõte sageli toimib ilusasti ja on kasumis, ent ikkagi tahaks midagi muud, tahaks uut väljakutset või kannapööret,” lisab ta. Eesti Karjäärinõustajate ühingu heate-gevusliku karjäärinõustajana puutub ta kokku ka lihtsamatel ametikohtadel töötavate inimes-tega ja ka töötutega. See aitab hoida tervikpilti. Ta usub, et lootust oma elu muuta on kõigil, kes

Karjäär tänapäevases mõistes on nagu nelja jalaga laud, mille üheks jalaks on töö, teiseks lähisuhted, kolmandaks hobid ja ühiskondlikud tegevused, neljandaks tuttavad ja sõbrad.

Europass 10

karjäär

Kui tööle enam minna ei taha, on õige aeg külastada hoopis karjäärinõustajat, et välja selgitada uued võimalused. seda ise tahavad. „Uurime, mida inimene ta-

hab teha, mis talle rõõmu pakub ja paneb tema silma särama. Siis saab selles suunas liikuda ja samme astuda, võimalik on ju ka ümberõpe,” lisab ta. Näitena toob ta Ericsson Eesti, kus on tavaline nähe, et tublist töölisest saab peagi eestööline, seejärel tööjuhataja ja siis osakon-najuht, samuti on võimalus rotatsiooni käigus välismaal töötada. Lisaks on Ericsson Eesti ainuke ettevõte turul, kes on fonteses endale välja koolitanud 14-liikmelisi grupi organisat-sioonisiseseid karjäärinõustajaid.

Tavaliselt toimub nõustamine kokku 3–4 korda, üks kord 1–1,5 tundi. Nõustamiskohtu-mise sisu on konfidentsiaalne. Vajadusel saab nõustamise ka ühe korraga tehtud, kui inimene tunneb iseennast ja teab täpselt, mida ta kohtu-miselt ootab. „Siis saame anda karjääri kiirabina näiteks tööturust ülevaate,” kirjeldab Allikvee.

Mõni aeg pärast nõustamist uuritakse, kui-das inimesel läinud on. „Mulle on alati olnud rõõmsaks üllatuseks see, et kui inimene hak-kab enda jaoks midagi tegema, hakkavad as-jad nagu iseenesest liikuma ja lumepallina vee-rema. Paneb näiteks Cv andmebaasi üles ja saadab selle kuhugi, suhtleb „õige inimesega”. järgmiseks on ta juba saanud tööpakkumise kohast, mis oli tema kolme eelistatuima tööko-ha seas,” vahendab Allikvee. „Kui oled passiiv-ne, siis ei juhtu midagi. Meie inimene ei oska Eesti väiksuses networking’ut väärtustada, kuid see toimib samuti nagu suures maailmas.”

Uskumatuid kannapöördeid Tiiu Allikvee käigu pealt nimetada ei oska, ent räägib hoopis elulisema loo keskealisest daamist, kes avastas nõustamisel isiksuse testi tulemusi läbi aruta-des enda jaoks, et ta ei sobi kohale, kus reeglid pole paigas ja töö iseloom on ebamäärane. Ta oli juba aga aastaid sellisel kohal töötanud, kus oodati temalt loovaid mõtteid ja lennukaid ideid ning seetõttu kuhtus päev-päevalt talle sobimatut tööd tehes. järgmisel kohtumisele tulles teatas ta, et nüüd on see tehtud. Ta oli andnud lahkumisavalduse ja leidis peagi uue ja enda jaoks sobivama töö, oli rahul ja õnnelik.

„Tuhande miili pikkune tee algab ühest-ainsast sammust,” julgustab Tiiu Allikvee kõiki muudatuste soovijaid hiina vanasõnaga, mis on Eesti Karjäärinõustajate ühingu motoks.

foTo: vALLo KRUUSER

Tavaliselt toimub nõusta-mine kokku 3–4 korda, üks kord 1–1,5 tundi. Nõustamiskohtumise sisu on konfidentsiaalne.

Fontese karjäärinõustaja ja talentide arendamise

kompetentsikeskust juhtiv Tiiu Allikvee.

Europass 11

EURES – turvaline mobiilsus nii tööotsijale kui ka tööandjale

eures

EURESi (European Employment Services) koostöövõrgustiku 31 riigi üle 850 nõustaja jagavad teavet vabade töökohtade, elamis- ja töötingimuste ning turvaliste tööotsingute kohta kõigis võrgustikku kuuluvates riikides.

Marta TraksEURES teenusejuht

Kakskümmend aastat ta-gasi loodud töötajate vaba liikumise põhimõtet

toetavasse koostöövõrgustikku EURES kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriikide kõrval ka Euroopa Ma-janduspiirkonna liikmesriigid ning Šveits.

Eestis koordineerib EURESi tegevusi Eesti Töötukassa. Meie esindustes töötab kuus EU-RESi nõustajat, kes tegelevad igapäevaselt tööotsijate ja tööandjate nõustamisega Tallin-nas, Tartus, Narvas, Pärnus ja valgas. Esmane info EURESi teenustest on kättesaadav ka kõi-gis töötukassa osakondades ning infotelefonil 15501. EURESi nõustajate kontaktid leiate www.eures.ee/kontaktid.

Välismaal töötamise vastu suur huvi Mullu kevadel tehti EURESi tellimusel küsitlus, mille eesmärk oli selgitada Eesti elanike huvi välismaal töötamise vastu. Küsitluses osales 1000 inimest vanuses 16–23 eluaastat. Uurin-gust selgus, et positiivselt suhtuvad välismaale tööleminekusse ligi pooled (42%) vastanuist. Rohkem on välismaale suundumisest huvita-tud mehed, noored, perekonnaseisult vallali-sed, Tallinna ja Tartu elanikud. 75% vastajate jaoks on olulisimaks motivaatoriks paremad palgatingimused. Eelistatuim riik, kuhu tööle suunduda, on Soome (43% kõigist vastaja-test), järgnevad Saksamaa, Rootsi, inglismaa ja Norra.

Küsitlusest selgus, et tööotsijad soovivad enim infot mõistagi kõige rohkem palga kohta, siis teavet elamistingimustest, vabadest töö-kohtadest, maksudest, riiklikest toetustest, töö-

suhetest, sotsiaalsetest garantiidest, õppimisvõimalustest. Neile küsi-

mustele vastamisele ka EURES tähelepanu pöörabki.

Tööotsijatele pakutav infoMeie nõustajad jagavad infot

31 EURESi võrgustiku riigi •• vabadest töökohtadest ning

nende leidmise võimalustest (sh vajalike portaalide aadressid, meedia jne);

•• töö- ja elamistingimustest (sh töösea-

duste, maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide, kvalifikatsiooni tunnustamise, palkade ja muu sellise kohta).

välismaale tööle minnes on väga oluline teadvustada erinevaid välisriigis töötamise ja tööotsimisega kaasneda võivaid ohtusid, mil-lesse sageli satutakse teadmatusest.

järgnevalt mõned soovitused, mida tasuks enne välisriiki suundumist kindlasti arvesse võtta:

•• Selgitage välja kõik nõuded ja tingimu-sed, mis seonduvad välisriiki tööle asumisega.

Europass 12

Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide info saate EURESi kodulehelt http://eu-res.europa.eu ja www.eures.ee. Kolmandaid riike puudutava info saamiseks pöörduge siht-kohariigi saatkonna poole. •• Kontrollige välismaa tööpakkumist väga põhjalikult, sh ka sõbralt, tuttavalt, sugulaselt saadud pakkumist. •• Kontrollige, kas tööd pakkuv/vahendav et-tevõte tegutseb seaduslikult. Registreeritud ettevõtted leiate majandustegevuse registris, täpsemalt saate otsida, valides „tegevusalaks tööturuteenuse osutamine”.•• Päringuid ettevõtjate, mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta saab teha ka äriregistris.•• Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel saab näha maksevõlglaste nimekirja, sisestades ot-singusse huvipakkuva ettevõtte registrikoodi. •• Inimkaubanduse ennetamise ja hättasat-tunute abistamisega tegeleb MTü Living for Tomorrow, kelle tasuta nõustamistelefon on

6607 320, täpsem teave www.lft.ee.•• Kontrollige enne lepingu allkirjastamist kõiki detaile. Muu hulgas pöörake tähelepanu selle-le, kui palju vastutust võtab endale töövahen-dusfirma ja/või tööandja ning millised õigused ja kohustused on töötajal.•• Tehke oma passist koopia ja hoidke seda passist eraldi. Passikoopia ei asenda reisido-kumenti, kuid kui pass peaks kaduma, võib see hõlbustada kohapealset asjaajamist. oma passi koopia ja dokumendifoto jätke ka kodustele. •• Nii ravi- kui ka töötuskindlustuse puhul kehtib üldjuhul põhimõte, et hüvitist saadakse riigilt, kuhu laekuvad maksud. Selgitage välja, kas uus tööandja hoolitseb teie sotsiaalkind-lustuse eest või tuleb teil edaspidi ise oma maksud tasuda. Teise Euroopa riiki tööle min-nes on teil vaja Euroopa ravikindlustuskaarti või selle asendussertifikaati, täpsema teabe leiate haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee. Sotsiaalkindlustuse ja maksude puhul kon-sulteerige vajadusel sotsiaalkindlustusame-ti www.ensib.ee ning Maksu- ja Tolliametiga www.emta.ee. •• Registreerige oma välismaal viibimine lähi-mas Eesti saatkonnas või välisministeeriumis. See on vajalik välismaal viibivate eestlaste konsulaarkaitse paremaks korraldamiseks. Kirjutage üles vajalikud kontaktandmed abi saamiseks sh Eesti saatkonna kontaktid. •• Informeerige välismaale tööle minekust oma

perekonda ja sõpru. jätke kodustele oma kon-taktid välismaal, samuti tööandja andmed ja kontaktinfo. Leppige kokku, kui sageli ja kuidas oma käekäigust teavitate.

Teenused tööandjatele Euroopa Liidu avatud tööturg tähendab, et töötajad võivad liikmesriikide vahel vabalt lii-kuda. EURES saab ka tööandjatele pakkuda konkreetselt nende vajadustele kohandatud teenuseid, et aidata neil Euroopa riikidest so-bivaid töötajaid leida. Selleks: •• avaldame teie tööpakkumisi Euroopa EURESi portaalis;•• kogume kandideerimisdokumente ning tee-me kandidaatide hulgast eelvaliku; •• assisteerime tööintervjuudel;•• osaleme koos teiega Euroopa töömessidel.

Eesti EURESi nõustajad edastavad töö-andja soovi korral tööpakkumise ka teiste riikide EURESi nõustajatele, kes sisestavad selle oma riigi tööpakkumiste andmebaasi ning vahendavad seda oma riigi tööotsijatele. Meie abiga on endale uusi töötajaid leidnud näiteks Skype ja Arvato Services oü. Skype osales koos meiega ka mullu sügisel brüsse-lis toimunud suure töömessil, kus huvi nende vastu oli väga suur.

Lisateavet EURESi võrgustiku kohta saate kodulehtedelt eures.europa.eu, www.eures.ee või www.tootukassa.ee ning kõigist töötukassa esindustest ja töötukassa infotelefonilt 15501. Kõik EURESi teenused on tasuta.

kust otsida lisateavet?

eures

Nii ravi- kui ka töötus-kindlustuse puhul kehtib üldjuhul põhimõte, et hüvitist saadakse riigilt, kuhu laekuvad maksud.

Kontrollige enne lepingu allkirjastamist, kui palju vastutust võtab endale töövahendusfirma ja/või tööandja ning millised õigused ja kohustused on töötajal.

Karjäärimess.

foTod: EURoPASS

Europass 13

kutsealane tunnustamine

Liina KukkurEesti ENiC/NARiC keskuse infospetsialist

Euroopas on liikmesriigiti erinevad kut-sealad seadustega reguleeritud – riik-likult võib olla kehtestatud teatud ha-

riduse või töökogemuse nõue. Reguleeritud kutse puhul vajab välisriigi kvalifikatsioon enne tööturule pääsemist vastuvõtva riigi pädeva organi heakskiitu. Reguleerimata kutsealade puhul on juurdepääs teise riigi tööturule vaba ning tööle võtmise otsustab tööandja.

Mõnede kutsekvalifikatsioonide puhul – näiteks arstid, hambaarstid, õed, ämmaeman-dad, loomaarstid, proviisorid, arhitektid – on Euroopa Liidus regulatsioonid eraldi direktiivi-dega. Selle kohaselt on ühe liikmesriigi vastava ettevalmistusega kodanikul juurdepääs teise riigi tööturule üldjuhul pärast isiku kandmist kutse registrisse. Kuna eelnevalt on ühtlustatud kõigi riikide vastava valdkonna õppekavade struktuur ja sisu, on tunnustamine teise riigi poolt automaatne.

Sageli ei ole aga kvalifikatsiooni tunnusta-mine automaatne, kuna haridussüsteemid ja tööturu traditsioonid on riigiti väga erinevad. Siiski on tunnustamise üks põhimõtetest, et kui inimesel on õigus ühes riigis töötada teatud kutsealal, siis peab teine riik tunnustamisel sel-lega ka arvestama.

Kui õppekava sisu ja kestus päritolu- ja


välisriigis erineb olulisel määral, on võimalik rakendada nn kompensatsioonimehhanisme. Näiteks võidakse piisava erialase töökoge-muse põhjal siiski anda juurdepääs kutseala-sele tegevusele. Samuti võidakse rakendada kohanemisperioodi või nõuda sobivustesti sooritamist.

Reguleeritud kutsete kohta informatsiooni paremaks pakkumiseks on kõigis Euroopa Liidu ja Euroopa vabakaubanduse Assotsiat-siooni riikides loodud infokeskused, milleks Eestis on sihtasutuse Archimedes struktuuri-üksus Eesti ENiC/NARiC keskus. Regulee-ritud kutse- või ametialal töötamiseks teises riigis tuleb esmalt kontakteeruda vastava riigi infokeskusega, kes annab informatsiooni re-guleeritud kutsete, pädevate asutuste, taotlus-protseduuri, vajalike dokumentide jms kohta.

igaühel, kes saabub Eestisse eesmärgiga töötada reguleeritud kutsealal, tuleb pöördu-da vastava valdkonna kutsealast tegevust tun-nustava pädeva asutuse poole. Selle asutuse ülesanne on võrrelda taotleja kvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ning otsusta-da, kas taotlejal on õigus töötada sellel ame-tikohal Eestis.

Pädeva asutuse langetatud positiivne otsus tagab küll juurdepääsu ametikohale või kutse-alasele tegevusele vastavas riigis, kuid ei taga töökohta – juurdepääsuõiguse saamisele järg-

Kutsealase ja akadeemilise tunnustamise, reguleeritud kutsete ja pädevate asutuste kohta saab infot: www. archimedes.ee/enic

lisainformatsioon

foTo: ShUTTERSToCK

neb traditsiooniline töö otsimise protsess, kus lõpliku otsuse isiku tööle võtmise kohta lange-tab tööandja.

Europassi kutsetunnistuse lisa lihtsustab eri riikide kutsekvalifikatsioonide mõistmist, võrdlemist ja vastastikust tunnustamist. Kutsetunnistuse lisa on ühtse struktuuriga dokument, kus on kirjas:•• kutsenimetus •• kutseoskused•• võimalikud ametikohad ja/või töövaldkonnad•• info kutsetunnistuse väljastamise õigusliku aluse kohta•• kutseoskuste hindamise alused ja tõendamise vorm•• riigisisene ja rahvusvaheline kutsetaseKutsetunnistuse lisad on kättesaadavad Kutsekoja kodulehel eesti ja inglise keeles.

kutsetunnistuse lisa

Europass 14

Tulin, et jääda!Margit Paakspuu

Samal ajal, kui paljud noored lähevad välismaale uusi kogemusi omandama, tuleb ka Eestisse erinevatelt elualadelt

andekaid inimesi, kes saavad siin rakendada oma teadmisi ja oskusi. Pablo Veyrat elab Tallinnas ja töötab vabakutselise ajakirjaniku-na, tõlkija ja kirjanikuna, kes kirjutab nii hispaa-nia kui ka inglise keeles. Tema kliendid on nii hispaaniast kui ka Eestist. Pablo on hea näide sellest, kuidas uues olukorras ja teises riigis ko-haneda. Kõige olulisemaks peab ta omanda-da väga hea eesti ja vene keele oskus, et neid tulevikus ametialaselt rakendada.

Mida sa tegid enne Eestisse tulekut?õppisin Madridis psühholoogiat, kuid pea-

le lõpetamist tundsin, et minu tegelik kutsumus on ajakirjanikutöö. Läbisin ajalehe El País ma-gistriprogrammi ning peale seda sain samas ajalehes väga hästi tasustatud praktikandikoha. jõudsin seal praktikal olla ühe aasta, kuid siis tuli majanduskriis ning selle tõttu ei saanud EL País töötajaid juurde võtta. Töötasin mõnda aega pereettevõttes ja reisisin. Euroopa Noor-te projekt viis mind gruusiasse, kus ma kohta-sin oma praegust abikaasat Liisi. otsustasime minna USA-sse, sest Liis sai fulbrighti stipen-diumi. Mina töötasin vabakutselise ajakirjaniku-na. 2011. aastal sain tööpakkumise hispaaniast üleriigilise ajalehe välisuudiste osakonda, kuid 20 päeva peale tööle asumist lõpetas ajaleht tegevuse. Siis otsustasimegi, et tuleme Eestisse, sest hispaanias oli võimatu mõlema haridusele vastavat töökohta leida.

Kuidas sa ennast Eestis sisse seadsid?hakkasin kohe eesti keelt õppima, kuna ma

tulin siia selle mõttega, et ma jään siia elama, minu naine on siin ja tulevikus sünnivad siin ka meie lapsed. Minu elukutse juures on keeleos-kus väga oluline, seega ka töö mõttes pean ma eesti keelt rääkima. Eestisse tulles tegin oma firma, mis võimaldas mul tegutseda ajakirja-nikuna. hispaanias oleks seda väga keeruline olnud teha, võttes arvesse igakuist meeletult kõrget sotsiaalkindlustusmaksu. võrreldes hispaaniaga on Eestis väga lihtne ja soodne oma ettevõtet luua. Alguses ma ei suutnudki seda uskuda, et kuidas see nii lihtne saab olla.

Oma firma läbi tegin kaastööd Eesti Rah-vusringhäälingule ja hispaania meediaväljaan-netele. Samas oli esimene talv siin väga raske

minu jaoks, elasime linnast väljas, töötasin kodust ja mul ei olnud palju sõpru. Tallinnas-se kolimine tõi kaasa ka uusi tutvusi eelkõige teiste siin elavate välismaalaste näol. Meil on oma grupp Expats. Ma arvan, et ma ei ole veel täielikult kohanenud, kuid ma töötan selle nimel pidevalt. Kõige olulisem on keeleoskus, tahaksin ka edasi õppida ülikoolis. See on ka üks võimalus uusi eestlastest tuttavaid ja sõpru leida.

Kuidas sa Eestis töö leidsid?Kui ma Tallinnasse kolisin, otsustasin, et

vaja on leida kindel töökoht. Leidsin kaks huvitavat pakkumist ja mind kutsuti intervjuu-le. Esimeses kohas leiti siiski, et nad vajavad vene keelt emakeelena kõnelevat töötajat. otsisin läbi Cv Keskuse portaali töökuulu-tusi, milles pakuti tööd inglise keele oskuse-ga inimestele.

Kuidas sa tööintervjuuks valmistusid?Ma arvan, et välismaalane, kes läheb Ees-

tis tööintervjuule, peaks olema väga rahulik ja aus. Pole vaja teha suuri sõnu, vaid rääkida selgelt, mida ta oskab, mida mõtleb ja kuidas saab ettevõttele kasulik olla. Mulle tundub, et Eesti tööandjad loevad väga tähelepanelikult kandidaatide Cv-sid ja on samuti intervjuuks valmistunud.

Mida su sõbrad Hispaanias teevad?Paljud on hispaaniast mujale läinud, et tööd

leida. Need, kes on seal, on üpriski vihased, kuna praeguses olukorras, mis riigis valitseb, on noorte tulevikuväljavaated üpriski kesised.

Kas sa oled kasutanud Europassi doku-mente või mõnda muud EL-i tööotsimise või õppimise teenust?

ise ma pole Europassi kasutanud. Kunagi otsisin EURES-i kaudu, kuid kahjuks ei leidnud tööd, mis oleks sobinud minu profiiliga. Ma olen osalenud mitmes Euroopa Noored projektis, tänu sellele kohtasin ka oma naist ning olen siin!

Millega sa tööst vabal ajal tegeled?Tegelen eesti ja vene keele õppimisega. Eesti

keele tunnid on kaks korda nädalas. vene keelt õpin praegu ühelt ukrainlannalt, kellega me saa-me nädalas korra kokku. Tema õpetab mulle vene keelt ja mina õpetan talle hispaania keelt. Minu suur huvi on venemaa ja ida-Euroopa aja-lugu ning ma tahtsin kunagi oma ajakirjanikutöös sellele spetsialiseeruda.

Millised on sinu tulevikuplaanid?Siia jääda. Ma tahaksin töötada ajakirjaniku-

na, tulevikus kirjutada ka eesti keeles ning osa-leda rohkem ühiskondlikus arutelus. Tahaksin minna doktorantuuri.

välismaalased eestis

foTo: EERo vAbAMägi

Hispaanlane Pablo Veyrat töötab Tallinnas vabakutselise ajakirjanikuna, tõlkijaja kirjanikuna.

Europass 15

Dik van der Wal

hollandi haridus-, kultuuri- ja teadus-ministeeriumi poolt ellukutsutud Eu-ropassi Keskuse organisatsioonidest

on vSNU, hbo-raad ja Mbo-raad kesk- ja kõrghariduse katuseorganisatsioonid. NUf-fiC, Sbb, CiNoP en EPf tegelevad hariduse rahvusvahelistumisega, sealhulgas Leonardo da vinci, Erasmus, gruntvig, Comenius ja Eu-roguidance. UWvWerkbedrijf on ühenduslü-liks tööandjate ja tööotsijate vahel, nende halla-ta on ka EURES võrgustik. Konsortsiumi tööd juhib dienst Uitvoering onderwijs (dUo), mis vastutab hollandi Europassi raamatupidamise, iT, kodulehekülje, teavituse ja sotsiaalmeedia kampaaniate eest ning suhtleb Euroopa Ko-misjoniga ja teiste Europassi Keskustega.

igal konsortsiumi liikmel on kindel ülesanne seoses Europassi dokumentidega, lähtuvalt oma organisatsiooni vastutusalast. Sbb vastu-tab kutsetunnistuse lisa eest ning juhatab ka vas-tavat töögruppi. NUffiK tegeleb diplomilisaga, Mbo õpirände tunnistusega, EPf keelepassi-ga, UWvWerkbedrijf Europassi Cv-ga. Terve konsortsium saab kokku neli korda aastas, et saada ülevaadet üksteise tööst, kooskõlastada tegevusi ja seada uusi eesmärke.

Europassi õpirände tunnistus vabatahtlikelehollandis on palju inimesi, kes teevad vaba-tahtliku tööd, mis vajab samuti hindamist ja tunnustamist. Seetõttu pöördusid kolm aastat tagasi vabatahtlike organisatsioonid Europassi Keskuse poole, et uurida õpirände tunnistuse kasutamise võimalusi oma töös. Kuigi õpirän-de tunnistuse esialgne eemärk on salvestada välisriigis saadud kogemusi, saime Euroopa Komisjonilt loa koos Suurbritannia Europassi Keskusega alustada pilootprojekti õpirände tunnistuse siseriiklikuks kasutamiseks.

Selleks, et õpirände tunnistust kasutada eri-nevatel eesmärkidel, arendasime välja eraldi

hollandi europassi keskus

Hollandis tegeleb Europassi tööga üheksa organisatsiooniKaheksa aastat tagasi startinud Hollandi Europassi Keskuse töö on jagatud hariduse rahvusvahelistumise ja tööturuga seotud üheksa organisatsiooni vahel.

elektroonilise süsteemi. dokumendi kasutata-vuse suurendamiseks korraldasime ulatusliku teavituskampaania tööandjate, tööotsijate, õpilaste, haridusasutuste ja vabatahtlike orga-nisatsioonide seas. Praegu, kolm aastat hiljem, võime julgelt öelda, et pilootprojekt õpirände tunnistuse kasutamiseks vabatahtlikus tege-vuses on osutunud väga edukaks. Meie ko-gemusele tuginedes võib tulevikus muutuda Europassi kasutajate ringkond veelgi laiemaks.

hollandis suhtutakse vabatahtliku töösse väga positiivselt ning tihti võetakse seda kui võimalust tööturule sisenemiseks.

Europassi Keskuste aastakoosolek tänavu mais Groningenis.

foTod: hoLLANdi EURoPASSi KESKUS

Hollandi Europassi Keskuse juhataja Dik van der Wal.

Europass 16

õpiränne

Signe Pauk

„olin 15-aastane, kui teadsin, et pean kindlasti välismaale ülikooli minema.” Räägib Keilit Aed-ma, kes on lõpetamas Taani ülikooli TEKo moe ja disaini turundus/brändi eriala ( branding and Marketing Management - fashion and furnitu-re). Keilit on palju reisinud, kuid varem välismaal õppimise kogemus tal puudus. infot välismaal õppimise kohta sai ta dream foundationist ning läkski pakutava programmi kaudu Taani õppima. õppemaksu Taanis ei ole, kuid tuleb arvestada elamis- ja toidukuludega.

Keiliti arvates peaks enne välismaale õppima minekut väga hoolega mõtlema, kas suudad nii kaua olla eemal oma perest ja sõpradest. Samuti ei ole sinna mõtet minna ilma inglise keele oskuseta, kuna õpe toimus inglise keeles. Kasulik oleks ka uurida, millisesse linna ja kuhu on minek. Ta ise elas Pärnu-suuruses linnas, mis tundus tema jaoks liiga väikene. Enne välismaa-le minekut uuris ta internetist teiste soovitusi. „Mingis mõttes läksin pea ees sinna,” tõdeb Kei-lit, kes teadis, et ta saab nagunii hakkama.

Kolmandal semestril läks Keilit hiina vahe-tusüliõpilaseks ning praktikat tegema. Kokku veetis ta seal viis kuud ega kahetse seda otsust. Esimesel kuul õpiti hiina kultuuri, keelt ja sealse-te inimeste suhtlemistavasid. „Keeletunnid olid rasked ja väga intensiivsed,” räägib Keilit. Teisel kuul läks ta praktikale kohalikku moestuudiosse. Praktika käigus külastas ta Shanghai moenä-dalat ja sai ka võimaluse reisida Pariisi. Keiliti arvates andis praktika hiinas talle väga hea ko-gemuse.

hiinas on õppimine palju intensiivsem kui Taanis. „hiinlased ise väljas ei käinud, osa neist ei olnud kunagi ööklubiski olnud,” nendib Kei-lit, kes oli harjunud Taani õppemeetoditega. Taanis otsustab igaüks ise, millal ja kas õpib. „osa õpilasi ei käinud terve semestri koolis ja sai ikka ainetest läbi,” selgitab Keilit, kes oli har-junud, et õppimise eest hoolitsemine oli tema enda probleem.

õppemaksu Taanis ei ole, kuid tuleb arvestada elamis- ja toidukuludega.

Aasta otsa õpirändes Taanist Hiinani Eelmises Europassi ajakirja numbris kirjutasime kolmest hakkajast tüdrukust, kes alustasid õpinguid Taani ülikoolis TEKO. Vaatame, kuidas elab üks neist tüdrukutest aasta hiljem.

Eelmise aasta detsembris kaalus Keilit veel, kas jääda välismaale edasi õppima ja omanda-da seal ka bakalaureuse kraad. „Esimese jaa-nuari hommikul üles ärgates mõtlesin, et nüüd oleks vaja ära otsustada, mida edasi teha, kuna lõpetamiseni oli pool aastat,” jutustab Keilit. järgmisel päeval kirjutas Keilit Eesti ajakirja Cosmopolitani ja küsis praktika võimalust. Ta oli otsustanud, et kui ta Eestis praktikale võe-takse, siis ta läheb, ja kui ei, siis jääb välismaale edasi. Peagi sai ta teada, et Eestis ootab teda praktikakoht ning ta otsustas koju tulla. Praegu on Keilit teist kuud praktikal Cosmopolitanis ja otsusega väga rahul. Ta on alati olnud huvita-

tud ajakirjandusest, millega ta tegeles natuke-ne ka enne Taani minekut. Samuti võimaldab praktika tal ka oma erialaseid teadmisi moe alal kasutada.

„Tuleviku osas olen võtnud aja maha,” lau-sub Keilit. veel ei oska ta öelda, kas kavatseb õppida edasi välismaal või Eestis, kuid baka-laureuse kraadi tahab ta kindlasti omandada. Keilit tahab keskenduda praktikale ja saada juurde kogemusi ning siis otsustada, mida edasi teha.

Saadud kogemusi Taanist ja hiinast hindab Keilit ainult positiivselt. “Esimese aasta lõpus suveks Eestisse tulles mõtlesin küll, et osa minust tahab, et see läbi saaks ja oleks või-malik elada stabiilsemat elu,” sõnab ta. oli ta ju terve aasta mööda maailma kohvriga ringi reisinud. Kuid teise aasta lõpus mõtleb ta juba, kuhu järgmisena minna. välismaale mineku otsuse üle on Keilit väga õnnelik – see muutis teda enesekindlamaks ja täiskasvanumaks. Ka eriala valikuga oli ta väga rahul ning sõnab, et turundust oleks võinud ka iseseisvalt õppida, kuid just välismaal õppimine andis parema kogemuse.

•• Ise pead olema aktiivne ja julge, et kõiki võimalused üles leida ja neid kasutada. •• Otsi ise ettevõtetest ja organisatsioonidest praktikavõimalusi. Küsija suu pihta ei lööda!

soovitused noortele

foTo: ERAKogU

Keilit Aedma on lõpetamas Taani ülikoolis TEKO moe ja

disaini turundus/brändi eriala.

Europass 17

Noorte tööhõive suurendamiseks ellu kutsutud projekt „Nupp tööle” viis kokku töötud noored ja tööand-

jad. Projekti algataja ja elluviija oli Targa Töö ühing, kes erinevate koolituste, laagrite ja praktikate kaudu ettevõtetes julgustasid pike-mat aega tööta olnud noori minema tööle.

Projekti eestvedaja Kadri Seederi sõnul on noortele vabu töökohti küll ning vähese tööko-gemuse tõttu ei peaks ükski noor jätma vabale töökohale kandideerimata. „Kõik, kes tööle tahtsid minna, said töö,” ütleb Seeder. Kokku osales projektis 200 noort. Samas tõdeb ta, et projekti ettevalmistamise ajal oli tööturu-olukord teine ja noortel oli raskem tööd leida. Praegu on vabu töökohti rohkem, eriti müügi ja teeninduse valdkonnas.

Mittetöötamise põhjused peituvad praegu pigem suhtumises. Paljud ei soovi alustada oma tööelu n-ö madalamalt astmelt, palga-ootused on liiga kõrged ega taheta oma mu-gavusstoonist välja tulla. üritatakse kuidagi teistmoodi hakkama saada. on ka neid, kelle ootused on reaalsed, kuid nad ei oska ennast

noored ja töö

Projekt „Nupp tööle” viis kokku noored ja tööandjad

esitleda või kardavad suhelda. Kadri Seeder ütleb, et just teiste noorte ja tööandjatega suhtlemise kaudu said paljud juurde suhtlemis-oskust, enesekindlust ja karjääri planeerimise oskust. Laagrites ja koolitustel õpetati ennast esitlema, Cv-d ja kaaskirja kirjutama ning lä-bima erinevaid etappe tööotsimisprotsessis. iga noor sai harjutamise eesmärgil läbi teha

ka tööintervjuu tõelise tööandjaga. Tööand-jatel soovitab Seeder muuta tööpakkumised atraktiivsemaks, kuna tööotsijatel on valikuvõi-malusi palju. Paljud noored õpivad ja nende puhul võiks töögraafikute koostamisel arvesta-da õppetööga. iseenesest on see positiivne, et noor omandab kogemusi ja tööharjumust juba õpingute ajal.

foTo: ShUTTERSToCK

Vähese töökogemuse tõttu ei peaks ükski noor jätma vabale töökohale kandideerimata.

Europass 18

Soovid minna välismaale kogemusi omandama?

Soovid osaleda rahvusvahelistes koostöö-projektides või minna välismaale õppima?SA Archimedes pakub:• üliõpilastele stipendiume välisriikides õppimiseks• üliõpilastele õpirände võimalusi Erasmus ja Nordplus kõrgharidusprogrammi raames • õpetajapraktika võimalust välisriigis• andragoogika üliõpilastele täiskasvanukoolitaja assistentide praktika võimalust • kutsekoolides õppivatele õpilastele praktikat välisriigis • õpilastele Comenius ja Nordplus juunior programmide raames võimalust osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ja õpirändes • noortele võimalust tutvuda teadusvaldkonnaga ning osaleda õpilaste Teadusliku ühingu töös, noorte leiutajate riiklikul konkursil või õpilaste teadustööde riiklikul konkursilLisaks:• saate uurida akrediteeringute andmebaasist, millise hinnangu on rahvusvaheliselt ekspertko-misjonilt saanud see õppekava, millel sina juba õpid või kavatsed õppima asuda• saate lasta hinnata välisriigis omandatud haridusdokumendi (nt diplom või tunnistus) või kva-lifikatsiooni vastavust Eesti süsteemile ja hankida infot välisriikide haridussüsteemide kohta

Uuri oma võimalusi: www.väliskogemus.ee

Sul on põnevad ideed, mida soovid ellu viia?Programm Euroopa Noored:• toetab 13–30-aastaste noorte omaalgatust ja rahvusvahelist koostööd• pakub võimalust osaleda Euroopa vabatahtlikus teenistuses – teha 2–12 kuud välisriigis vabatahtlikku tööd ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuurigaProjektide taotlustähtajad: 1. veebruar, 1. mai ja 1. oktoober

väliskogemus

Europass 19

Soovid, et välismaale minnes oleksid Su olemasolevad oskused ja teadmised ka seal hästi arusaadavad?Europassi Keskus aitab 5 üleeuroopalise dokumendi abil:• koostada CV (ükskõik millises EL keeles), mis on kõikides riikides aktsepteeritud ja üheselt mõistetav• panna kirja oma keeleoskus, mida vajad välismaal töötamiseks• kirjeldada riiklikult tunnustatud kutsetunnistuse omaniku oskusi ja teadmisi • kirjeldada kõrghariduse saanud inimese oskusi ja teadmisi • kirjeldada välismaal õppides või praktikal olles saadud kogemusi, teadmisi ja oskusi

Sa käid keskkoolis ja soovid ühe aasta veeta vahetusõpila-sena mõnes teises riigis?YFU Eesti pakub:• 15–18-aastastele õpilastele võimalust minna õppi-ma semestriks või aastaks välismaale (üle 60 riigi)• võimalust olla vahetusperekonnaks Eestis mõnele vahetusõpilasele• võimalust osaleda suveprogrammides üle maailma

Sa soovid minna välismaale, kuid ei ole veel päris kindel ja tahad saada lisainformatsiooni?SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus vahendab noortele karjäärivalikutega seotud infot portaali rajaleidja.ee kauduRajaleidjast leiad põhjalikku infot, mida vajad välismaale tööle, õppima minnes:Põhjalik info selle kohta, mida vajad, kui soovid minna:• gümnaasiumist välismaale• kutsekoolist välismaale• üliõpilasena välismaale• välismaale väljaspool kooli (vabatahtlik teenistus, rahvusvahelised noorsoovahetused jne)• välismaale tööleLisaks leiad infot:• vajaliku keeleoskuse• kultuuridevaheliste erinevuste• erinevate finantsküsimuste kohta (õpingute rahastamine, laenud, stipendiumid, fondid, spon-sorid, muud maksud jne)

Sul on plaan minna välis-maale kõrgkooli õppima?Dream Foundation:•• aitab kandideerida mitmesugustesse kõrgkoolidesse (rohkem kui 35 kõrgkooli), mis pakuvad suurel hulgal erinevaid ingliskeelseid täisprogramme üle maailma•• korraldab inglise keele teste ja välismaal õppimise teemalisi töötubasid•• aitavad sul kontakti saada inimestega, kes on õppinud või õpivad välismaal ning kes annavad Sulle meeleldi nõu erinevates küsimustes•• aitab kandidaate eriala ja kooli valikul•• pakub võimalust teha karjääritesti – seda juhuks, kui Sa ei ole veel päris kindel, mida õppima soovid minna

Sa soovid saada vastust mõnele küsimusele, mis puudutab Euroopat ja sealseid võimalusi?Eurodesk on Euroopa infovõrgustik, mis on suunatud • noortele• noorteorganisatsioonidele• noortega tegelevatele inimesteleKõik noori puudutav informatsioon võimaluste kohta Euroopas on koondatud ühte portaali eurodesk.ee

Soovid minna välismaale tööle või praktikale?

EURES portaalist (eures.ee) on Sul võimalus:• tutvuda tööandjate kuulutustega üle Euroopa ja leida endale sobiv töökoht (31 riigis) • saada infot erinevate riikide töötu-ru ning elu- ja töötingimuste kohta• saada infot, kust ja kuidas leida endale praktikakoht välismaalLisaks on kõigil võimalus kasutada personaalset nõustamisteenust.

Mis on Europass?Europass on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on suurendada Euroopa Liidus kodanike liikuvust õppe ja töö eesmärkidel. Eesti Europassi Keskus tegutseb SA Kutsekoda allüksusena. Keskuse peamised ülesanded on Europassi dokumentide tutvustamine erinevatele sihtrühmadele, sellekohase infosüsteemi haldamine ning koostöö info- ja nõustamisvõrgustikega.Europassi nimetuse alla kuulub 5 dokumenti (ühtne formaat kõikides Euroopa Liidu riikides). igat dokumenti saab kasutada eraldi. Kõik Europassi dokumentide kasutamisest huvitatud võivad siseneda Europassi portaali ning täita internetis juhendmaterjalide ja näidete abil Europassi CV ja Europassi keelepassi. Europassi CV on lihtne elektrooniline Cv vorm, mis aitab inimestel oma erinevaid

oskusi esile tõsta, erilist tähelepanu on pööratud võtmeoskuste sõnastamisele: sotsiaalsed, organisatoorsed, tööalased ja arvutioskused. Keelepass võimaldab sul lihtsal moel, kuid samas täpselt ja konkreetselt kirjeldada oma võõrkeeleoskust. Sa võid kirja panna erinevate võõrkeeletestide tulemused ja näited selle kohta, kus ja kuidas on keeleoskust omandatud ja täiendatud.

Ülejäänud kolme Europassi dokumenti väljastavad pädevad asutused.Õpirände tunnistus – sinna on kirja pandud kõik oskused ja/või saavutused, mis on omandanud mingis teises Euroopa riigis vahetusõpilasena või praktika raames. Diplomilisa väljastatakse kõrgkoolide lõpetajatele koos kraadi või diplomiga ja selle oluliseks osaks on lisaks omandatud oskuste ja teadmiste kirjeldusele ka kohaliku haridussüsteemi kirjeldus.

Magistritaseme lõpetajad saavad selle automaatselt koos lõpudiplomiga. bakalaureusetaseme lõpetajatele väljastatakse see soovi korral.Kutsetunnistuse lisa kirjeldab, millised on kutsetunnistuse omaniku kutseoskused, mille alusel tunnistus on väljastatud ja millistel töökohtadel on kutsetunnistuse omanikul võimalik töötada. Seda on võimalik printida nii eesti kui ka inglise keeles ja seeläbi on kutsetunnistus ametlikult tunnustatud ka teistes Euroopa Liidu riikides.

Kust saada täiendavat teavet Europassi kohta?Eesti Europassi Keskus asub SA Kutsekoda juures.Mustamäe tee 1610617 TallinnE-post: [email protected]: 679 1716

www.europassikeskus.ee

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon. Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei ole vastutav selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

Viis dokumenti, mis võimaldavad sul selgesti kirjeldada oma oskusi ja kvalifikatsioone ning teha need Euroopas üheselt mõistetavateks

Documents

Europass 2013