FADN ja selle kasutusvõimalused

Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus

Hannes Aamisepp

27.01.2004

Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasFADN (Farm Accountancy Data Network)

• metoodika töötati välja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt 1965. aastal

• Andmebaasi kogutakse igal aastal raamatupidamisandmeid Euroopa Liidu liikmesriikides ligikaudu 60 000-lt testettevõttelt

• Eestis kogutakse andmed 500 testettevõttest

Regulatsioonid

• EEC No 79/65 testettevõtete võrgu loomine• EEC No 2237/77 andmete kogumise metoodika• EEC No 1859/82 valimi moodustamine• EEC No 85/377 tüpoloogia

FADN eesmärgid

Andmed• võimaldavad anda esindusliku ülevaate

põllumajandussektori majanduslikust olukorrast erinevate majapidamistüüpide lõikes

• abistada majanduspoliitiliste otsuste tegemist EL analüüsib FADN andmete baasil ÜPP mõju

sektorile

Tüüp <2 2-4 4-6 6-8 8-12 12-16 16-40 40-100 >100 KOKKU1 6 498 1 036 373 180 198 98 178 48 14 8 6232 228 67 31 14 12 7 8 4 3 3743 417 53 29 17 15 5 7 6 1 5504 9 115 850 345 169 155 84 132 107 92 11 0495 131 20 6 5 7 6 18 28 18 2396 10 587 822 150 48 30 9 12 3 1 11 6627 12 280 850 162 51 38 4 14 4 26 13 4298 21 188 1 088 244 112 93 48 74 34 30 22 9119 150 0 0 0 0 0 0 0 0 150

KOKKU 60 594 4 786 1 340 596 548 261 443 234 185 68 987

ÜLDKOGUM, põllumajandusloenduse järgi

Põllumajandustootjate üldkogum

füüsiliste isikute majapidamisi 98,5%

juriidiliste isikute majapidamisi 1,5%

NB! Põllumajandusliku majapidamise baaskriteeriumiks on vähemalt 1 ha põllumajanduslikku maad

Ettevõtte tüübi ja majandusliku suuruse määramisel on aluseks:

• Standardkogutulu (SGM- Standard Gross Margin)

• Euroopa suurusühik (ESU)

ESU = 1200EUR, ehk 18 775 EEK

Ettevõtte majanduslik suurus saadakse tema standardkogutulu jagamisel 1200 euroga

Eestis on alates 1998. aastast kokkuleppeliselt testettevõtte majanduslikuks alampiiriks 2 ESU

(37 550 EEK ehk ca 20 ha teravilja või 6 lüpsilehma)

Üldkogumist jääb välja:

60 594 põllumajanduslikku majapidamist

29,4% kasutatavast põllumajandusmaast

26,2% kogutoodangust

Üldkogum, FADN jaoksKõik

2-<4 4-<6 6-<8 8-<12 12-<16 16-<40 40-<100 100-<…A Taimekasvatus 1 826 518 223 220 106 175 51 15 3 134B Aiandus 66 30 14 12 6 8 4 3 143D Püsikultuurid 53 29 17 15 5 7 4 2 132E Piimatootmine 659 311 154 150 81 122 105 90 1 672F Loomakasvatus 183 31 14 3 2 3 1 0 237

GSea- ja linnukasvatus 19 6 5 7 6 18 26 16 103

H Segatootmine 1 936 407 162 136 52 88 37 60 2 878Kõik 4 742 1 332 589 543 258 421 228 186 8 299

Tootmistüüp Majandusliku suuruse grupp (ESU)

0

100

200

300

400

500

600

Plaan 200 400 500 500 500

Tegelik 162 370 461 489 489

1998 1999 2000 2001 2002

Testettevõtete arv valimis aastate lõikes

FADNtestettevõtete arv vallas

4 - 15 (56)3 (22)2 (28)1 (42)0 (57)

Testettevõtetestruktuur

AiandusLoomakasvatusPiimatootminePüsikultuuridSea- ja linnukasvatusSegatootmineTaimekasvatus

FADN 2002 (2)

FADNtestettevõtete arv vallas

4 - 15 (56)3 (22)2 (28)1 (42)0 (57)

Ettevõtetesuurusgrupid

2-66-16üle 16

FADN 2002 (3)

Ettevõtluse vormi järgi oli 2002.aastal testettevõtete hulgas:

• 407 füüsilisest isikust ettevõtjat

• 66 osaühingut

• 9 aktsiaseltsi

• 7 tulundusühistut

FADN andmete praktiline kasutamine

• Ülevaate andmiseks eelnevate aastate majandustegevusest

• Alusandmebaasina erinevate põllumajandus-poliitiliste otsuste tegemisel– Erinevate toetusskeemide mõju hindamine

erinevatele tootjate gruppidele– Sisendite hinnamuutuse mõju analüüsimine– Efektiivsuse muutuse mõju analüüsimine

FADN andmete praktiline kasutamine 2

• Vastavalt põllumajanduspoliitilistele valikutele erinevate põllumajanduspoliitika stsenaariumide võrdlemine

FADN baasiliste tulevikustsenaariumide analüüsimise adekvaatsus sõltub erinevate prognooside – sisendite hinnad, toetused, põllumajandusettevõtete efektiivsuse, kehtestavate nõuete, turuhindade jne täpsusest

Näited FADN andmete kasutamisest

Järgnevate näidete puhul püüame andmete kasutamise kaudu näidata netolisandväärtuse dünaamikat ja analüüsida toetuste mõju netolisandväärtuse kujunemisele tootmistüübi ja suuruse poolest erinevatele tootjate gruppidele

NetolisandväärtusTaimekasvatus-

toodangLoomakasvatus-

toodang Muu toodang

Kogutoodang

+

-

+

Eri- ja üldkuludToetused

(v.a investeeringu-toetused)

Bruto-lisandväärtus

-Kulum

Neto-lisandväärtus

Näide 1

Eelnevate perioodide majandustegevuse analüüs

Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta 2000-2002, kr

0

50 000

100 000

150 000

200 000

2000 42 159 52 300 40 836 93 090 47 395 49 123

2001 63 128 65 158 85 988 132 202 64 171 67 598

2002 48 990 58 015 54 291 157 098 47 752 56 397

A E F G H Kõik

Netolisandväärtus tööjõuühiku kohta

ettevõtte suuruse järgi 2002. aastal, kr

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

0…40 40,01…100 100,01…400 400,01…

Taimekasvatus

Piimatootmine

Segatootmine

Kõik

Näide 2

ÜPP toetuste ning EL turukorraldusmeetmete mõju erinevatele tootmistüüpidele arvestades põllumajanduslike sisendite kallinemist aastatel 2004-2006

Eeltingimused

• Baasaasta 2002• Hetkel teadaolev informatsioon

turukorraldusmeetmete rakendumisest• Sisendite kallinemine keskmiselt 10% aastas• Hetkel teadaolev informatsioon toetuste määrade

kohta

Analüüside täpsus sõltub kasutatavate sisendandmete ja -prognooside täpsusest

Eeltingimused 2

• Kokkuostuhinnad– Teravili

• Nisu, oder 1 584 kr/t +10%

– Muu taimekasvatustoodang• hinnad 2002. aasta tasemel

– Piim• 3 800 kr/t (2004); 4 000 kr/t (2005 ja 2006)

– Liha

• Hindade tõus keskmiselt 10% aastas

Eeltingimused 3

• Sisendite kallinemine keskmiselt 10% aastas (v.a elektrienergia, kütus, küte, mis kallinevad rohkem)

Eeltingimused 4• Otsetoetused (2004; 2005; 2006)

– Piimalehm(1 100; 74; 540 kr/pea)

– Ühtne pindalatoetus(417; 544; 689 kr/ha)

– Lisatoetus teraviljale, kaunviljale, rapsile(887; 879; 853 kr/ha)

– Lisatoetus veistele (v.a piimalehmad)(593; 463; 296 kr/lü)

– Lisatoetus uttedele (vähemalt 10 üle aasta vanust utte)(116; 76; 68 kr/utt)

Eeltingimused 5

• Elatustalude kohanemise toetus15 646 kr talu kohta aastas

• Vähemsoodsate alade (LFA) toetus 391 kr/ha aastas

Netolisandväärtus tootmistüüpide lõikes, kr

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006

Kõik tüübid Taimekasvatus Loomakasvatus Segatootmine

kroo

ni

Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü

Näide 3

Vähemsoodsate alade toetuse mõju hindamine

LFAvalim

art 20 (24)art 19 (78)

(95)

FADNsuurusjaotus

8

väikekeskminesuur

LFA ja FADN

Netolisandväärtus LFA-alal ja väljaspool LFA-ala

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006

Kõik tüübid LFA- alal Väljaspool LFA- ala

kroo

ni

Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü

Näide 4

Edukamate ja vähem edukate tootjate võrdlus sama tootmistüübi ja suurusklassi piires

Loomakasvatus, 0…40 ha, edukamad ja mitteedukamad

-50 000

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006

0…40 ha, edukamad 0…40 ha, mitteedukad

kroo

ni

Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü

Loomakasvatus, üle 400 ha

-500 000

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

4 500 000

5 000 000

5 500 000

6 000 000

2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006

üle 400 ha, edukamad üle 400 ha, mitteedukad

kro

on

i

Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü

Taimekasvatus, 0...40 ha

-100 000

-50 000

0

50 000

100 000

150 000

200 000

2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006

0…40 ha, edukamad 0…40 ha, mitteedukad

kro

on

i

Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü

Taimekasvatus, üle 400 ha

-500 000

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006

üle 400 ha, edukamad üle 400 ha, mitteedukad

kroo

ni

Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü

Näide 5

Kasutatud eeltingimustele lisame efektiivsuse (saagikus, väljalüps) tõusu 10% aastas

Saagikuse tõus 10%

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006

Taimekasvatus LFA-alal Väljaspool LFA-ala

kro

on

i

Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü

Produktiivsuse tõus 10%

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006 2002 2004 2005 2006

Loomakasvatus LFA-alal Väljaspool LFA-ala

kro

on

i

Toetused NLV (v.a toetused) NLV/ tjü

Tehtud ning planeeritud analüüsid

• Tehtud analüüsidest olulisemad– MAK vähemsoodsate alade toetusmakse– MAK põllumajanduskeskkonnatoetuse määrad

• Eelseisvad analüüsid– Ühtse otsetoetuse valikute analüüs– Täiendava riigiabi analüüs

Veel informatsiooni

Jäneda ÕNK koduleheküljel www.janeda.ee/jonk

Ajakirjas “Maamajandus” ülevaated aktuaalsetel teemadel

Tänan tähelepanu eest!

Loodan, et meie töö on jätkuvalt abiks majanduspoliitiliste otsuste tegijaile