Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia

teke

• varased arengusuunad füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas

• individuaalsed erinevused – Maskelyne ja Kinnerbrook, 1795

• Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta

• vaatleja mõju vaatlustulemustele• lahknevus objektiivse ja subjektiivse reaalsuse

vahel – seetõttu huvi tõus füsioloogia vastu• füsioloogia uurib bioloogilisi protsesse, mille abil

inimene suhteb materiaalse maailmaga

• Nevil Maskelyne David Kinnerbrook

» ...

Bell-Magendie seadus

• 1811. a. Charles Bell - sensoorsete ja motoorsete närvide anatoomiline ja funktsionaalne erinevus

• eristati aistingute ja liigutuste uurimine närvifüsioloogias

• Francois Magendie – 11. aastat hiljem sõltumatult sama tulemus

• avastus vihjas, et võivad olla ka eraldi sensoorsed ja motoorsed piirkonnad ajus

• Charles Bell Francois Magendie

Johannes Müller1801-1858

• spetsiifilised närvienergiad

• 1833 – füsioloogia kui teadus

• tõestas, et eksisteerib viit tüüpi närve, mis kõik reageerivad iseloomulikul viisil

• aistingud on determineeritud kesknärvisüsteemi, mitte füüsilise stiimuli poolt

• Johannes Müller

Hermann von Helmholtz1821-1894

• energia jäävuse seadus organismide puhul• närviülekande kiirus ja mõõdetavus• pertseptsiooniteooria. Aisting ja pertseptsioon.

Vaatleja varasem kogemus.• sügavustaju• Young-Helmholtzi värvinägemise teooria -

võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile

Hermann von Helmholtz

Ewald Hering1834-1918

• ruumitaju kui kaasasündinud omadus

• metabolistlik värvitaju teooria

Aju funktsioneerimise varased uurimused

• Frenoloogia. Franz Joseph Gall (1758-1828)• pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed

transformeerivad sensoorset informatsiooni pakkus kolm lisaväidet:- vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju- võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades- kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk.

• Oli esimesi, kes püüdis seostada kindlaid isiksuseomadusi ja nähtavaid käitumismustreid spetsiifiliste ajufunktsioonidega

• esimene, kes eristas hallaine ja valgeaine erinevad funktsioonid ajus

Franz Joseph Gall

Pierre Flourens1794-1867

• suuraju käärud ei

oma lokaliseerunud

funktsioone;

funktsioneerivad

tervikuna• osa ajust omab

võimet teiste osade

funktsioone üle võtta

Paul Broca1824-1880

• esimene, kes jälgis esmalt käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus, mis seda põhjustas

• Broca piirkond ajus – verbaalset kõnet kontrolliv keskus

• püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel

Paul Broca

Eksperimentaalpsühholoogia teke

• aistingute süstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina

• Ernst Heinrich Weber (1795-1878)• puutetundlikkus, kinesteetika • leidis, et puutetundlikkus koosneb mitte ühest, vaid

mitmest erinevast meelest: surve-, temperatuuri-, valutundlikkus

• kahe-punkti-lävi• vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi

ja muutuva väärtuse vahel • Weberi seadus - vähim märgatav erinevus on alati

konstantne murdosa standardkaalust (esimene kvantitatiivne seadus psühholoogia ajaloos)

Ernst Heinrich Weber

Gustav Theodor Fechner1801-1887

• materialistlik ja spiritistlik maailmavaade• psühhofüüsika alusepanija (uurimus füüsikaliste

ja psühholoogiliste nähtuste seostest)• selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid

aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt

• aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest

• absoluutne lävi

Gustav Theodor Fechner

Voluntarism ja strukturalism. Teised varased

lähenemised psühholoogias

Wilhelm Wundt (1832-1920)

• “ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja• 1862, “mõttemeeter” –

eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik

• olulisel kohal teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine

• tahe kui keskne kontsept• voluntarism. Tahte, valikute, eesmärgi

rõhutamine. Esimene psühholoogiakoolkond

• 1879. aastal Leipzigi ülikoolis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi avamine

• psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine

• psühholoogia uurib vahetuid protsesse• eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid:- avastada mõtlemise algelemendid- avastada seadused, mille alusel need

algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks

• puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon

• mõtete elemendid – aistingud ja nendega kaasnevad tunded

• pertseptsioon – passiivne protsess• apertseptsioon – aktiivne ja vabatahtlik, indiviidi

kontrolli all• loov süntees – tajuväljas olevate elementide

korrastamine seostesse, mida pole varem esinenud

• “Völkerpsychologie”

Wilhelm Wundt

Edward Bradford Titchener1867-1927

• strukturalismi esindaja• psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks

mentaalses elus toimub• teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine.

Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk

• introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused)

• kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism• mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid

Edward Bradford Titchener

Teised varased lähenemised psühholoogias

• Franz Clemens Brentano (1838-1917)• sisukas teadvuse uurimine rõhutab

teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb

• mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia

• mentaalsed tegevused viitavad objektidele endast väljaspool – intentsionaalsus

• fenomenoloogiline introspektsioon

Franz Clemens Brentano

Carl Stumpf1848-1936

• uurimused kuulmisvõime kohta

• uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine

• fenomenoloogia teke

Carl Stumpf

Edmund Husserl1859-1938

• terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine

• kahte tüüpi introspektsioon

• puhas fenomenoloogiaVaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele

Edmund Husserl

Oswald Külpe1862-1915

• Würtzburgi koolkond• kujutlusevabad mõtted• süstemaatiline eksperimentaalne

introspektsioon • mentaalne häälestatus• kõrgemaid mentaalseid protsesse saab

eksperimentaalselt uurida • teatud mentaalsed protsessid ilmnevad

probleemi sisust sõltumatult

Oswald Külpe

Narziss Achi katse:

3

7

Hermann Ebbinghaus1859-1909

• mälu ja õppimise eksperimentaalne uurimine

• unustamise kiirus

• üleõppimine

• tähendusrikkus ja õppimine

Hermann Ebbinghaus

Charles Darwin1809-1882

• kirg entomoloogia vastu

• osavõtt ekspeditsioonist 1831-1836

• Thomas Malthusi mõju

• mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt

Darwini evolutsiooniteooria põhipostilaadid:

- järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb

- ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (individuaalsed erinevused)

- looduslik valik

- adaptiivsed omadused

- evolutsiooni eesmärgitus

- inimese erinevus loomast kvantitatiivne

Charles Darwin

Sir Francis Galton

• intelligentsuse seos sensoorse teravusega; pärilik nähtus

• eugeenika• loodus vs kasvatus• küsimustike kasutuselevõtt• sõnade assotsiatsiooni test• antropomeetria• korrelatsioon

Sir Francis Galton