Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess ja kujutlus

• Vaatleja saab loodusest informatsiooni ehk tunnetab loodust mitmest järjestikusest etapist koosneva protsessi kaudu.

• Seda protsessi nimetatakse füüsikaliseks tunnetusprotsessiks. Füüsikalise tunnetusprotsessi osad on järgmised:

sündmus (toimub nähtus, mida vaadeldakse);signaal (teave, mille mingi infokandja vaatlejani toob, n heli);moonutused (kõrvalised tegurid, mis signaali muuta võivad);retseptor (vaatleja närvirakk, milles signaal närviimpulsi tekitab);aisting (närviimpulsi jõudmine vaatleja ajusse);taju (aju töötleb aistingu vaatlejale mõistetavaks, n üksikuks heliks);kujutlus (mõistust kasutades seostab aju tajutu mälus varem juba

talletatuga ja kujundab sündmusest tervikliku pildi, n lauluviisi)

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Füüsikaline tunnetusprotsess

Sündmus

Makk pannakse mängima

Signaal

Helisignaal kannab infot.

Moonutis

Lisandub signaali moonutav heli.

Retseptor

Kõrv võtab helid vastu.

Aisting

Närvisignaal suundub kõrvast ajusse.

Taju

Aju töötleb ja talletab saadud infot.

Kujutlus

Aju kujundab sündmusest peegelduse.

Kokkuvõte

• Vaatleja teadvusesse ei jõua mitte vaadeldud sündmus ise, vaid selle visioon ehk kujutlus.

• Füüsika kujutab endast mitte loodust ennast, vaid paljude vaatlejate poolt loodusest saadud kujutluste ühist süsteemi.

• Füüsika on looduse peegeldus visioonidena.• Kuna tegemist on empiirilise teadusega, ei saa

füüsikat ilma vaatlejata olla.

Nähtavushorisont

Inimene

Sisemine nähtavushorisont

Välimine nähtavushorisont

• Tänapäeva füüsika poolt uuritav maailm jääb ruumiliselt vahemikku 10 – 21 m ... 1025 m.

• Füüsika ülesandeks on nähtavushorisontide liigutamine.