Eeslinnastumine Eestis. Taaslinnastumine Ida-Saksamaal.

Linnaregiooni ruumistruktuuri mõju rändeprotsessidele

GEOGRAAFIA OSAKOND

TARTU ÜLIKOOL

KADRI LEETMAA

kadri.leetmaa@ut.ee

Eesti, Tallinna linnaregioon

Tallinnast saabujad 21 103

Tallinnast lahkujad 5 474

Rändesaldo 15 629Tallinna tagamaa ränne Tallinna linnaga 1989-2000, Rahvaloendus 2000

1989-2000 Tallinnast tagamaale elama asunute eluasemed 2000.a., Rahvaloendus 2000

Uued eramajad (ehit. 1990ndatel) 21%

Suvilad (ehit. 1960-90) 8%

Eramajad (ehit. 1960-90 8%

Eramajad (ehit. enne 1960) 14%

Korterid 45%

Muu / teadmata 4%

Eesti, Tallinna linnaregioon

• Eeslinnastumine oli sotsiaalselt mitmekihiline protsess.

• Suurem tõenäosus eeslinnastuda: pereealised, eestlased, madalama haridusega inimesed, töötud, mitteaktiivsed ja tippametite esindajad.

• Madalama sotsiaalse staatusega inimesed suundusid tõenäolisemalt olemasolevatesse ja odamatesse eluruumidesse tagamaal, kõrgema sotsiaalse staatusega inimesed vastupidi.

1990ndad

Eesti, Tallinna linnaregioon

0

5

10

15

20

25

30

35

40

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

Sh

are,

%

Uute eluruumide ehitamise dünaamika Tallinna tagamaa uusasumites, 1991-2005,

Uusasumite uuring 2006

%

Eesti, Tallinna linnaregioon

Eeldatud: Eeslinnastumine eramajadesse

muutub domineerivaks.Uuselamuehitus liigub

kaugematesse piirkondadesse.

Tulemus: Eeslinnad tihenevad ja jäävad

linnale väga lähedale.

t1=1990ndad t2=2000ndadt1=1990ndad t2=2000ndad

Eesti, Tallinna linnaregioon

Suvilaalad

Ida-Saksa, Leipzig

• Rahvaarvu langus, väljaränne Läände• Leipzig 1989 – 530.000in; 1998 – 437.000in• 1990ndad – linnaregioonide siseses rändes

eeslinnastumine• Omandiküsimused linnades, Lääne investeeringud ja

nende subsideerimine, eramaja omanike maksusoodustused, pendelrändetoetused, eluasemenappus linnas

(Steinführer 2004; Herfert 2007; Haase jt 2008)

Ida-Saksa, Leipzig

• 30.000 uut elamispinda 1993-98 linnaregioonis • 25.000 tühja elamiskõlbmatut elamispinda üleminekuaja

alguseks ja kokku 62.500 tühja elamispinda Leipzigi linnas (20%) 1990ndate lõpuks (2006 13%)

• 2000ndad – taaslinnastumine (mitte tagasiränne, vaid eelistuste muutumine)

• Toetusskeemide kokkukuivamine, eluasemehindade langus, majanduslik ebakindlus, üürituru atraktiivsus, eeslinnastumisealise rahvastiku vähenemine, rahvaarvu kahanemine ja eluasemete ülepakkumine, sh soodsate eluasemete olemasolu linnas.

(Steinführer 2004; Herfert 2007; Haase jt 2008)

Ida-Saksa, Leipzig

Mõtlemise koht ...

• Ruumis toimub üleminekuaeg veel kaua.• Eeslinnastumine või vastulinnastumine:

(mikrotasand) ideaalkodu; (makrotasand) inimene läheb sinna, kus on ruumi. Ka elukohaeelistused hinnatakse ümber!

• Eestit on reformide edukuse järgi enamasti võrreldud teiste edukamate reformiriikidega. Ruumistruktuuri poolest Nõukogude linn (?) (dachad, satelliitlinnad, paneelelamukorterite osatähtus...)

• Postsotsialistlik periood kui muutumine • Postsotsialistlik periood kui jätkumine

Tänud!