10 klass

Graafika tekkis u 500 aastal Paberi ja trükikunsti leiutamine Kujutava kunsti liik, mille põhiväljunditeks

joon, punkt, mustad ja valged pinnad Graafika käib ajaga kaasas

Joonistus – süsi Paljundus ehk estamgraafika

◦ Kõrgtrükk –puulõige, puugravüür, linoollõige, tinagravüür

◦ Sügavtrükk – vasegravüür, kuivnõel, mezzotinto, ofort, pehmelakk, akvatinta

◦ Lametrükk – litograafia, monotüüpia◦ Sõeltrükk- serigraafia

Rakendusgraafikatarbegraafika, raamatuillustratsioon, plakat, karikatuur

Trükib kõrgem osa. Trükiplaadist uuristatakse

välja osad, mis ei trükiks. Enimlevinud linool ja

puulõige. Miinuseks täpsete joonte

saavutamise keerukus

Ivo KruusamägiLinoollõige

Algus 6 saj Hiinas seoses budismi levikuga

14 saj. jõudis paberivalmistamise oskuse levikuga Euroopasse

16 saj. hakati illustreerima raamatuid ja puulõige arenes eraldiseisva tehnikaga kunstivormik

Kõrgaeg 15-16 saj kui ka maalikunstnikud hakkasid selle vastu huvi tundma

16 saj II pool – uued tehnikad surusid puulõike pigem odavate rahvaväljaannete tehnikaks.

Carl Eugen Keel

Puulõige on vanim graafikatehnika, kustrükiplaadiks kasutatakse puuplaati.Puuplaadile joonistatakse kavand ning kontuuriääred lõigatakse välja noa või peitliga.Trükiplaat kaetakse värviga ning kokkupuutelpaberiga jätab puuplaat trükijälje. Võimalik onteha ka mitu kavandit ning neid erinevatevärvidega üksteise peale trükkida, et saadadetailirohke pind.

Eduard Wiiralt “Puulõike sünd”

Albrecht Dürer“Apokalüptilised ratsanikud”

Puugravüür võeti laialdaselt kasutusele alles 19.sajandil

Puugravüür tehti otspuule

Võimalik teha peenemaid jooni, kujutada paremini loomi ja linde

Aluse pani Thomas Bewick 18 saj.

Kasutati tiheda süüga puitu

Peen joonte võrgustik

August Daugell, 1893

Eduard Magnus Jakobson“Kooli Lugemise raamat”

Eduard Magnus Jakobson“Siioni sõnumitooja leht”

Sarnane puulõikega, kuid trükiplaadina kasutatakse linooli.

Põrandamaterjaliks mõeldud, kuid leidis kasutust ka kunstnike seas

Kasutuselevõtjaks Die Brücke Alguses kutsuti puulõikeks Picasso ja Matisse aitasid tõsta linooli mainet Oma lihtsuse tõttu väga populaarne

amatöörkunstnike ja laste seas Eestist tuntuim Peeter Allik

Puulõike tehnika, kuid linooli on kergem lõigata. Trükib kõrgem pind.

Raske teha suuremõõtmelisi teoseid

Vähe tõmmiseid Puudub trükiplaadi tekstuur Kasutatakse peitlit lõikamiseks Trükipressi abil trükitakse,

saab ka käsitsi

Peeter Allik “Meie kontseptsioon on tulevik”

Eve Kask “Eresinine naine” 7/50 Eve Kask “Poeet” 20/50

Vastupidine meetod kõrgtrükile – trükib uuretes olev trükivärv

Trükkimiseks kasutatakse trükipressi Materjalideks, millest trükiplaat tehakse:

vask, tsink, plastmass, papp, linaleom.

Joonistus kraabitakse või söövitatakse metallplaadile

Plaadile kantakse värv ja pühitakse uuesti puhtaks. Värv jääb ainult uuretesse alles

Joonistus pannakse trükipressi alla, mille tugeva surve tõttu pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa.

Plussideks: Peente täpsete joonte saamise võimalus.

Kasutati raamatute illustreerimisel Tehnikad: vasegravüür, kuivnõel, ofort,

akvadinta, pehmelakk, mezzotinto.

15 saj. algul Lõuna- Saksamaal kasvas välja kullasepa tööst.

16.saj sai enimkasutatud paljundamise tehnikaks.

Vasegravüür võimaldab väga täpseid ja detailirohkeid kujutisi

Vastupidav trükiplaat lubab trükida kuni 800 tõmmist

Joonistus graveeritakse uuritsaga 2-4 mm paksusele vaskplaadile

Tekkinud servjooned vajutatakse siledaks Plaat kaetakse trükivärviga Plaadi pind puhastatakse ja jäetakse ainult

graveeritud vagudesse trükivärv Trükitakse niiskele ja pehmele paberile

trükipressi abil

Albrecht Düreri “Melanhoolia I”

Albrecht Düreri "Rüütel, surm ja kurat"

Eduard Wiiralti „Põrgu“

Kujutis kraabitakse trükiplaati kasutades nõela.

Nõela joon on suhteliselt õhuke Tõmmiste arv väike

Eduard Wiiralt ”Arkeia"

Eduard Wiiralt "Régine" Eduard Wiiralt ”Kaksikportree"

17. saj. leiutas Ludwig von Siegen 18. saj. saavutas populaarsuse Inglismaal,

kus graafikaga tegeleti suhteliselt vähe. Kujutise moodustavad mustal pinnal olevad

valged pinnad Võimaldab edasi anda maaliteoste

variundeid

Vaskplaat karestatakse mehhaaniliselt kasutades kumeraotsalist hambulist kiigerauda

Plaadile joonistust kandes poleeritakse kohati karestatud pinda madalamaks

Mida siledamaks poleeritakse, seda heledam jääb toon tõmmisele

Kõrgemad karedamad pinnad jäävad tumedamad

Ludwig von Siegen “Portrait of Amelie Elisabeth

von Hessen”

Kaljo Põllu“Boat of the Sun”

Eduard Wiiralt“Moonika”

Leiutati 16.sajandil Augsburgi relvameister Daniel Hopfer’I

katsetused metallplaatidega Kunstis võttis esmakordselt kasutusele Urs

Graf Albercht Aldtorfer võttis kasutusele

vaskplaadi Kõrgpunkt saabus Rembrandti loomingus

Metallplaat kaetakse asdaltlakiga Sellesse kihti kraabitakse ofortnõelaga kujutis Tihti kaetakse plaat joonistuse paremaks eristumiseks

tahmaga Seejärel pannakse plaat happesse Peale happekindla kihi eemaldamist kaetakse plaat

trükivärviga Värv hõõrutakse tekkinud vagudesse ning trükitakse

trükipressi abil. Peened jooned kaetakse vahepeal kinni, et jooned ei

muutuks liiga laiaks. Võimaldab 100-200 tõmmist

Felicien Rops

Daniel Hopfer “Viis palgasõdurit”

16.sajand Esimeseks pehmelaki kasutajaks peetakse

Dietrich Meyerit

Metallplaat kaetakse pehme krundiga ja asetatakse sellele paber

Paberile tehakse joonistus pliiatsi või kriidiga

Joonistuse kohal hakkab krunt paberi külge Paber eemaldatakse ja krundist eemaldatud

pind söövitatakse Tehakse tõmmis.

18. sajand Jean- Baptiste Le Prince Söövitusel saadud teraline plaadipind sobib

kriidijoonistuste reproduktseerimiseks Võimaldab reprodutseerida ka värvilisi

pindasid ja varjundeid

Poleeritud vask- või tsinkplaat tolmutatakse kampoli- või asfaldipulbrit sisaldavas kastis. Aineosaksed jäävad soojendamisel plaadi külge kinni

Plaat söövitatakse parema tulemuse nimel mitu korda, seejuures heledamaks jäävad pinnad kaetakse vahepeal ofortlakiga.

Trükivärv tungib ainult karestatud ja söövitatud pindadele.

100 kvaliteetset tõmmist

Francisco Goya

Francisco Goya

Francisco Goya