Click here to load reader

Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik

  • View
    248

  • Download
    17

Embed Size (px)

Text of Gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika õpik

  • Martin EhalaTriinu Laar

    Karin SoodlaKadri Srmus

    Maigi Vija

    Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika pik

    [ )G

    mnaasium

    i praktilise eesti keele kursuste metoodika pik

    2011. aastal kinnitatud gmnaasiumi riiklikus ppekavas on esmakordselt kolm kohustuslikku praktilise eesti keele kursust, mille ld eesmrk on svendada ja arendada pilaste eesmrgiprast ja olu korra phist emakeeleoskust. ppematerjal esitab praktilise eesti keele metoodika phimtted ja nitlikustab neid praktilise eesti keele tundide video salvestiste, tunnikavade, tlehtede ja petajate kommentaaridega.

    9 7 8 9 9 4 9 3 2 5 6 2 7

  • Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika pik

    Martin Ehala, Triinu Laar, Karin Soodla, Kadri Srmus, Maigi Vija

  • Martin EhalaTriinu Laar

    Karin SoodlaKadri Srmus

    Maigi Vija

    Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika pik

  • Retsensendid: prof Krista Kerge ja Helin Puksand

    Keeletoimetaja: Leelo Jago

    Kaanekujundaja: Kalle Paalits

    Kljendaja: Aive Maasalu

    Raamatu vljaandmist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist SA Archimedese programmi Eduko kaudu.

    ISBN 9789949325627 (trkis)ISBN 9789949325634 (DVD) ISBN 9789949325689 (pdf)

    Trkk: Geif O

  • 5Sisukord

    Sisukord

    Saateks .................................................................................................... 7

    1. Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste taust ja kontseptsioon ................................................................................. 9

    1.1. Taust ......................................................................................... 9 1.2. Kontseptsioon ......................................................................... 10

    2. Kujundav pe .................................................................................... 18 2.1. Teadmusprotsessid ................................................................. 18 2.2. Teadmusprotsessid kui ppimise alus ................................... 20 2.3. ppetegevuste planeerimine teadmusprotsessidest lhtuvalt ..................................................................................... 21

    3. ppet kavandamine .................................................................. 24

    4. ppetunni mudelid ja tunni planeerimine ................................. 38 4.1. Kolmeosaline tunnimudel ...................................................... 38 4.2. Traditsiooniline tunnimudel .................................................. 40 4.3. Viieosaline tunnimudel ........................................................... 40 4.4. Kaks-hes-tunnikava .............................................................. 41

    5. Klassi juhtimine .............................................................................. 44 5.1. pilaste suhtumine ppetsse ............................................. 45 5.2. Juhiste ja tkskude andmine .............................................. 48 5.3. Paaris- ja rhmat ................................................................. 49 5.4. Toetava pikeskkonna loomine ............................................. 49

    6. petamismeetodi valimine ........................................................... 55 6.1. Osaoskuste arendamine .......................................................... 55 6.2. petaja roll .............................................................................. 64 6.3. Tagasilgid petamisel .......................................................... 65

    7. Hindamine ....................................................................................... 69 7.1. Kokkuvttev ja kujundav hindamine ................................... 69 7.2. Hindamisprotsess .................................................................... 71 7.3. Hea hindamise printsiibid ..................................................... 77

  • 6 Sisukord

    Lisad ...................................................................................................... 79Lisa 1. Nidistunnikava, tlehed ja edasine tegevus ............... 79Lisa 2. Vaatlus ................................................................................. 108Lisa 3. ppelesanded ppevideote phjal ................................. 128Lisa 4. ppevideod ja tunnikavad ............................................... DVD

  • SaateksGmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste eesmrk on arendada pi-laste funktsionaalset keeleoskust. Praktilise eesti keele kursuste ppe-sisu on toimingukeskne: harjutatakse keelelist toimimist eri suhtlusolu-kordades niihsti knes kui ka kirjas, nii teksti vastuvtjana kui ka teksti loojana, seejuures teadvustades, et eri suhtlusolukordades kasutatav keel on erisugune. Raamatu eesmrk on anda ideid, soovitusi ning niteid, kuidas praktilist eesti keelt koolis petada.

    Metoodikapiku idee tekkis 2011. aastal T eesti ja ldkeeletea-duse instituudi tienduskoolitusel Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika, mille raames fi lmiti ja analsiti 14 eesti keele tundi. Seitsme tegevpetaja pnevate tundideta poleks seda raamatut praegusel kujul saanud sndida. Suur tnu, petajad Tiina Brock, Kadri Ottenson, Merle Pintson, Dea Proode, Heily Soosaar, Terje Varul ja Kalle Viik. Tname ka petajaid, kes osalesid pikal tienduskoolitusel, andsid videotundide kohta tagasisidet ja jagasid oma petamisalaseid teadmisi ja kogemusi. Meie tnu kuulub ka koolituse ppejududele prof Minna-Riitta Luukkale, Pille Slabinale ja Einike Pillile.

    1. peatkis anname levaate praktilise eesti keele kursuse olemu-sest. 2. peatkis tutvustame kujundava ppe mistet ning keeleppele lhenemist teadmusprotsesside kaudu. 3. peatkis tuleb juttu ppe t kavandamisest, 4. peatkis mitmesugustest tunnimudelitest ja tunni planeerimisest. 5. peatkis ksitletakse klassi juhtimist, 6. peatkis ppemeetodi valimist, 7-ndas hindamist ja tagasisidestamist. Seega pame anda juhendeid ppe kavandamiseks alates kursuse planee-rimisest kuni ksikute ppetundide ettevalmistamise, meetodi valiku, hindamise ning klassi haldamiseni.

    Ksimustega thistatud lesanded pakuvad vimalust loetu le jrele melda, seostada oma kogemustega, vastu vaielda ning juda sel teel vtete ning viisideni, mida petajana ise sooviksite oma pe-tamispraktikas rakendada. Lisast 1 leiate petaja Tiina Brocki loodud ppeteema kava. Lisas 2 on soovitused tundide vaatlemiseks koos t-lehtedega. Lisa 2.1 sisaldab tabelit selle kohta, missugust vaatluslehte he vi teise videotunni puhul kasutada. Lisast 2.2 leiate 15 vaatluslehte, millest igaks keskendub hele ppetunni aspektile. Lisas 3 on esitatud videotundide phjal koostatud ajamahukad lesanded, mis nuavad peale tundide vaatlemise td ka ppekava vi muu materjaliga.

  • 8 Saateks

    piku juurde kuuluvad lisana tegevpetajate antud praktilise eesti keele tundide salvestused (lisatud DVD-plaadil) koos tunnikavadega (vt Lisa 4).

    pik on meldud eelkige eesti keele ja kirjanduse petajaks ppi-jatele, alustavatele petajatele, loodetavasti leiab pikusse koondatud materjalist midagi pnevat ja kasulikku iga petaja.

    Tname retsensente prof Krista Kerget ja Helin Puksandit, keele-toimetajat Leelo Jagot ning Einike Pillit kasulike kommentaaride eest hindamise peatki kohta.

    Raamatu tistekst on elektrooniliselt kttesaadav ESFi Eduko pro-grammi kodulehelt (vt http://eduko.archimedes.ee/valminud-materjalid) ja T eesti ja ldkeeleteaduse instituudi kodulehelt (vt http://www.keel.ut.ee/et/prek), kus saab selle kohta ka tagasisidet anda.

    Head kasutamist!Autorid2014

    http://www.keel.ut.ee/et/prekhttp://www.keel.ut.ee/et

  • 91. Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste taust ja kontseptsioon

    1. Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste taust ja kontseptsioon

    1. Gmnaasiumi praktilise eesti keele kursuste taust ja kontseptsioon

    1.1. Taust

    2011. aasta riiklik ppekava ti gmnaasiumi eesti keele petusse phi-mttelise uuenduse: praktilise eesti keele kursused. Traditsiooniliselt on emakeelt petatud samal moel nagu matemaatikat, fsikat vi keemiat petuse eesmrk on olnud teadmiste omandamine. Samas sar naneb emakeelepetus oma olemuselt pigem vrkeelepetusega, mille eesmrgiks on arendada pilaste keeleoskust ja petada erinevates suhtlus olukordades hakkama saamist, mitte pelgalt teoreetilisi teadmisi keele kohta. Praktilise eesti keele kursused vtavadki le vrkeele- ja teise keele petusele omase ksitluse ja esitavad kursuse sisu prakti-liste suhtlustegevuste kaudu, mitte keele struktuurist lhtuva teadmiste ssteemina. hesnaga, praktilise eesti keele kursustel on eesmrgiks pilaste funktsionaalse keeleoskuse arendamine.1

    Eesti keele ja kirjanduse ainetes olid ppe-eesmrgid pdevus tena snas tatud juba 1996. aasta ppekavas. Aine sisu oli siiski lahti kirjuta-tud teadmistest lhtuvalt, mis tekitas vastuolu petuse sisu ja eesmr-kide vahel. Pdevuste arendamisel phinev arusaam ppimisest ja pe-tamisest muutus aastate jooksul petajatele jrjest omasemaks ja uues, 2011. aasta vljundiphises ppekavas on praktilise eesti keele kursuste ainesisu kirja pandud arendatavate pdevuste ja pitulemuste kaudu.

    ks kesksemaid eeldusi pdevusphise ppe mistmiseks on aru-saam, et pdevused on seotud olukordadega. See thendab, et mistahes pdevuse me vaatluse alla ka ei vtaks, on vimalik seda rakendada vaid kindlas olukorras, kus niisugust pdevust lheb reaalselt vaja. Niteks

    1 Riiklikus ppekavas kasutatakse funktsionaalse keeleoskuse snonmi-na mistet suhtlus pdevus, mis thendab suutlikkust ennast selgelt ja asja-kohaselt vljendada, arvestades olukorda ja suhtluspartnereid, esitada ja phjendada oma seisukohti; lugeda ning mista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; vrtustada igeke

Search related