Päeva programm� 9.30- 10.00 Registreerimine ja hommikukohv.

� 10.00-10.15 Sissejuhatus Tootearenduspäevale.

� 10.15-11.00 Intellektuaalse omandi karid turustamisel Liina Jents, advokaat. Advokaadibüroo Borenius

Päeva programm� 11:00-12:00 Konkurents ja konkurentsieelis.

Praktiline õpituba. Gunnar Obolenski. Tootearenduspäeva moderaator

� 12:00-13:00 Lõuna

� 13:00-13.30 Brändide võitlusAnne Muldme. EMT Turunduskommunikatsiooni osakonna juhataja

Päeva programm� 13:30-14:15 Toiduohutus Eestis ja maailmas.

Lastele suunatud reklaam.

Marge Reinap. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esinduse juht

� 14.15- 15.00 Tootearenduse protsess suur- ja väikeettevõttes.

Gunnar Obolenski. Tootearenduspäeva moderaator

� 15.00 -15.15 Tootearenduspäeva kokkuvõte ja lõpetamine.

Gunnar Obolenski

Konkurents ja konkurentsieelisKonkurents ja konkurentsieelisKonkurents ja konkurentsieelisKonkurents ja konkurentsieelisPraktiline Praktiline Praktiline Praktiline õpituba.õpituba.õpituba.õpituba.

Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu.

KONKURENDIDKONKURENDIDKONKURENDIDKONKURENDID� Enamasti tuleb rinda pista kolme taseme konkurentidega, kellest kõige tõsisem võitlus turu ja klientide pärast käib otseste konkurentidega.

Allikas: eas.ee

KONKURENTSKONKURENTSKONKURENTSKONKURENTS� Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu

vajadusi rahuldavad ettevõtted.

� Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine.

� Väikeettevõtted on suuremate ettevõtete lakkamatute rünnakute all, mis kohati meenutab lausa sõjategevust.

� Selleks, et konkurentsisõjas võita, on vaja koondada reservid ja ressursid võimalikku läbimurdekohta (sinna, kus tootel või teenusel on suurim väljavaade olla edukas) ja asjalikku luureinfot vastaste kohta.

Lugemissoovitus: http://et.wikipedia.org/wiki/Waterloo_lahing

MillistMillistMillistMillist infot on vaja infot on vaja infot on vaja infot on vaja teadateadateadateada konkurentidestkonkurentidestkonkurentidestkonkurentidest????� mis on konkurentide kasutatavad võimalikud strateegiad

� kuidas konkurendid reageerivad uutele turule sisenejatele

� millised on konkurentide pakutavad tooted või teenused

� millised on konkurentide pakutavate toodete või teenuste omadused

� mille poolest konkurendid eristuvad tarbijate jaoks (st millised on need konkurentide pakutavad toote või teenuse omadused, mida tarbijad tegelikult ostavad).

� Kui suudad leida vastused nendele küsimustele, siis võib ettevõte hakata oma konkurentsieelist välja töötama.

KONKURENTSIEELISKONKURENTSIEELISKONKURENTSIEELISKONKURENTSIEELIS� Konkurentsieelis on ettevõtte pakutava toote või teenuse omadus, mida ettevõtte konkurendid kas ei suuda pakkuda (siis võib seda nimetada ka unikaalseks konkurentsieeliseks) või pakuvad seda halvemal tasemel.

� Konkurentsieelised võivad olla toote või teenuse paremad ratsionaalsed omadused. Ratsionaalset omadust on kerge mõõta traditsiooniliste meetoditega ja kõik tarbijad tajuvad seda enam-vähem ühesugustena, nt

� kiirem teenindus� suurem pakend� paremad füüsilised omadused � parem asukoht� kergem juurdepääs� rohkem asukohti� suurem valik� odavamad hinnad� eri värvitoonid

KONKURENTSIEELISKONKURENTSIEELISKONKURENTSIEELISKONKURENTSIEELIS� Konkurentsieeliseks võivad olla ka toote või teenuse paremad emotsionaalsed

omadused ehk omadused, mida saab mõõta vaid kaudsete võtetega ja mis on subjektiivsed – just antud tarbija jaoks olulised, nt

� meeldivam teenindus

� soojem õhkkond

� naeratus

� tervitamine ja tänamine

� kliendi murede empaatiline ärakuulamine

� hea maine, tuntus

Koostöö ja konkurents Koostöö ja konkurents Koostöö ja konkurents Koostöö ja konkurents –––– kas ühendavad kas ühendavad kas ühendavad kas ühendavad või üksteist välistavad jõud?või üksteist välistavad jõud?või üksteist välistavad jõud?või üksteist välistavad jõud?

� Suur osa Eesti ettevõtlussektori arengut käsitlevatest uuringutest toob olulise kitsaskohana välja vähese koostöö ettevõtete vahel ning selle peamise põhjusena usalduse puudumise.

� Tuntud Eesti koolitaja ja ärimees Aivar Haller viitab professor Ronald F. Inglehart’i poolt läbiviidavale sotsiokultuuriliste muutuste uuringule „TheWorldValues Survey“, mida viiakse alates 1981. aastast läbi 80 riigis üle maailma. Uuring räägib eestlaste kohta järgmist:

� Eestis peetakse oluliseks individualistlikke püüdlusi, mitte sotsiaalset konformsust;

� Rõhutatakse materialistlikke väärtusi, hariduskultuur on madal ja kihistumine kõrge;

� Eestis valitseb sooline ebavõrdsus ja valdav on vähene emotsionaalne kontakt;

� Eestlased on üsna ebatolerantsed teiste gruppide suhtes

Selleks, et ühistegevus arenema hakkaks on lisaks ühisele välisvaenlasele vaja kindlasti ka positiivset eeskuju, ehk näidet mis julgustab ning tõestab, et koos tehes on võimalik rohkem kasu saada. (Netikommentaator Ander)

Kas meid viib edasi konkurents või koostöö ?Kas meid viib edasi konkurents või koostöö ?Kas meid viib edasi konkurents või koostöö ?Kas meid viib edasi konkurents või koostöö ?

Töötoa reeglid ...� Moodustame 6 töörühma. (Kuueks loe: 1, 2, 3, 4, 5, 6)

� Igalt rühma liikmelt 1 näide kuidas „tema“ toodet / teenust / kujundust / maitset / brändi / „edu“ jne. kopeeritud on.

� Näitele järgneb rühma arutelu/ettepanekud lahenduseks. (a´la kuhu abi saamiseks pöörduda, kuidas käituda jms.)

� Võib tuua ka näite mõnest “teisest” valdkonnast (kui juhtumisi endal sobivat juhtumit ei ole või ei taha/saa sellest rääkida.)

� Rühmaliikmete kommentaare ei kritiseerita!

� Töölehele märksõnadena kirja rühmas pakutud „probleemide“ lahendusettepanekud (hilisemaks kokkuvõtteks/võrdluseks teiste rühmadega)

� Valida rühmas ühiselt välja 1 KÕIGE tõhusam vahend lahenduseks.

� Iga rühma esindajalt kokkuvõte (~2 min)

Levinumad „kopeerimised“ � Toode: retsept, koostisosa, maitse, värv, välimus/kuju, konsistents, tarbimise viis jms.

� Pakend: materjal, vorm/kuju, kasutusmugavus, kujundus, tooteinfo, märgistus jms.

� Muu: toote nimi, hinnastrateegia, müügivorm/väljapanek, märgistus, kajastus (reklaamid, POS materjalid, www) jms.

Kopeeritud edutegur Lahendus / kommentaar

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Rühmatöö kokkuvõte

Mis tagavad konkurentsieelise?� Emotsionaalsed omadused (töö-eetika, story-d jms)

� Unikaalsus (julgus/oskus/tahe loominguliselt eristuda)

� Innovatiivsus (ajaga sammu pidamine)

� Geograafilisus, autentsus

� Tarbija soovide (mitte vajaduste) teadmine

� Järjepidev ideede kogumine ja potentsiaalsemate katsetamine (ole alati esimene)

� Kaitstud IO, patendid

� Kindlad põhimõtted (nt. sotsiaalselt vastutustundlik, uudne ärimudel, tarbija aja kokkuhoid jms.)

� Globaalsem koostöö (mitte ainult müük + turundus + tootmine)

� Töötajate & klientide motiveerimine („kaader otsustab kõik“ ☺)

Minu ettevõtte le/ tootele / teenusele oluline „edutegur“ (konkurentsieelis)

Hinnang (olemas, vaja luua, jms)

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

„Kodutöö“

Gunnar Obolenski

Tootearenduse protsess Tootearenduse protsess Tootearenduse protsess Tootearenduse protsess suursuursuursuur---- ja väikeettevõttes.ja väikeettevõttes.ja väikeettevõttes.ja väikeettevõttes.

Mõisted

SuurettevõteSuurettevõteSuurettevõteSuurettevõte VäikeettevõteVäikeettevõteVäikeettevõteVäikeettevõte

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted Eestis

81% mikroettevõtted (0-9 töötajat)16% väikeettevõtted (10-49 töötajat)

97% ettevõtetest on väikesed ja keskmised ettevõtted !

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtteplussid ja miinused

PlussidPlussidPlussidPlussid MiinusedMiinusedMiinusedMiinused

� Arenenud tehnoloogiate kasutamine ja paindlik süsteem muudatuste elluviimiseks

� Lihtne organisatsioonikultuur, bürokraatia puudumine, madalad üldkulud

� Võimekus tuua turule uusi tooteid/teenuseid enne suuri konkurente

� Lähedus klientidele –kogukonna toetus

� Raskused rahavooga� Puudus võimest mõjutada ärikeskkonda

� Puudus juhtimiskogemusest ja spetsialiseeritusest

� Raskused töötajate koolitamise ja karjäärivõimaluse pakkumisel

� Seadusandlike nõuete täitmine protsentuaalselt kallim ja keerulisem

� Suhted suurettevõtetega ei ole tasakaalus

Tootearenduse mõiste� Tootearendus on tegevuste kogum, mis …

… algab toote turuvõimaluste selgumisest,

… jätkub toote kavandamise ja loomisega,

… ning lõpeb selle tootmise, müügi ja teenindamisega

� Tootearenduse tulemuseks ei ole mitte uus toode vaid edukas äri

“Eesmärgiks on seiklus! Kasum on ainult sellega kaasnev nähtus.”

Le Figaro Entreprises – Oktoober 20, 2003

Tootearenduse „kultuurid“� Suhtumise alusel muutustesse ja tootearendustesse võib eristada kolme tüüpi firmasid:

� firmad, kes asju plaanipäraselt muudavad ja arendavad� firmad, kes jälgivad „turu“ muutuseid kõrvalt ja kohanduvad� firmad, kes imestavad kui midagi juhtub / muutub

� Tootmine käib alati turu järgi – juhul kui pole muid kaalutlusi.

� Muud kaalutlused on need, mis annavad ettevõttele eelise, mida konkurentidel on raske omandada

Tootearenduse mudelidTraditsioonilineTraditsioonilineTraditsioonilineTraditsiooniline

(enamasti suursuursuursuurettevõte)

KohanduvKohanduvKohanduvKohanduv(enamasti väikeväikeväikeväikeettevõte)

Mitte suured ei söö väikseid, vaid kiired aeglasi !

Traditsiooniline tootearendusprotsess1. Ideede genereerimine, dokumenteerimine!

2. Ideede analüüsimine, valik, arendusplaani koostamine

3. Tehniline tootearendus, tootenäidised ja retseptid

4. Pakendi kujundus, tellimine, näidis, katsed

5. Tootmiskatsed, lõpptoote näidised, testimine (sisene/väline)

6. Retsepti kinnitamine, tootmisesse juurutamine, plaanid

7. Projekti lõpetamine, tooteandmete sisestus, turundusplaan

8. Toote esitlemine, koolitus, turuletulek, motiveerimine

Ideede genereerimine

Allikas: Tootearendus

Ideede genereerimine� Ajurünnak (individuaalne vs. meeskond). Eesmärk paika: toode, tootmise „ärimudel“ (lühiajaline 1a. … pikem plaan kuni 5a)

� PS: Kui eesmärk on äriliselt kaalukas siis võiks lihtsama ajurünnaku asemel eelistada nt. „Delfi“ meetodit (ekspertide hinnangud), või „Kuus mõttekübarat“ (4 peamist vaatepunkti: emotsionaalne, intuitiivne, loov ja negatiivne) või „TRIZ“ meetodit (ideede genereerimine läbi probleemide lahenduse)

� Konkurentsiluure: veebiandmebaasid, kodulehed, küsitlused, vestlused, huvipakkuvad tähelepanekud otse „põllult“, konkureeriva toote/teenuse tarbimine jne. (enamus teadmisi ei ole sinu ettevõttes)

� Muud infokanalid: messid, erinevad seminarid, koostööpartnerid, www, suhtlusvõrgud, klientide/tarbijate tagasiside, foorumid, Google

Näide: Ideede genereerimine � Toote parandused – arendused mida saab kohe olemasolevatel toodetel rakendada

� Uued tooted – mida saab luua olemasoleva tehnoloogiale, tootmisbaasile ja turule, kuid mis nõuavad täiesti uue toote väljatöötamist

� Uued tehnoloogiad - lahendused mis tuginevad lähitulevikus tekkival tehnoloogial või ettenähtavatel muutustel turul

� Uued visioonid – lähitulevikus tehnoloogiliselt mitte lahendatavad, kuid arendusele teed näitavad tooteideed, või ettevõtte uusi äritegevusi kompavad lahendused

Näide: kontroll-loend

Allikas: Osborne´i kontroll-loend … tuntud ka SCAMPER nimetuse all

Ideede analüüsimine, sõelumine� Võrdlusanalüüs: kogutud andmed, vastavus trendidele, eesmärgile, tehnilistele võimalustele, majanduslikele ressurssidele, pädevusele

� Ideede selekteerimine: mõju käibele/turuosale/tootlikkusele, turunduslik atraktiivsus, kontroll-loend, kas tasub ära?

� PS: Levinumad metoodikad: SWOT-analüüs (Tugevused, nõrkused, võimalused, ohud), lihtne PMI analüüs ( tegevuse hindamiseks kolm tulpa: loetle kokku plussid, miinused, kaastähendus/tagajärjed)

� Riskijuhtimine: määrata maksimaalselt võimalikke riske ja leida nendega toimetuleku plaanid A B C (tee kindlaks, analüüsi, määra prioriteedid, lahenda riskid, jälgi)

Näidis: uue toote teostavuse hindamine

Näidis: uue toote teostavuse hindamine

Allikas: EMOR

Jõuvälja analüüs: Jõuvälja analüüs: Jõuvälja analüüs: Jõuvälja analüüs: määrata igale „jõule“ number (skaala nõrgem 1-5 tugevam) … liitke tulpade tulemused (kui muudatuste poolt-summa on suurem … viige projekt ellu)

4

5

5

17

3

4

3

1

4

2

14

Toote briifKriteerium Selgitus Eesmärk Tegelik

Arendusplaani väljatöötamine� Esialgse retsepti koostamine vastavalt eesmärgile� Hankijate valik� Tooraine ja komponentide varumine, ettevalmistamine� Materjalide valik, tellimine� Seadmete ettevalmistamine, tootmise vooskeem paika� Katsetööd, testimine (kuni sobiva lahenduseni)� Tooteinfo kinnitamine, märgistused jms.� Kujundamine, turundus-, müügi-, varumise-, tootmisplaanid� Lõppfaas, dokumentatsioon, esitlus

� TÄHTAJAD ja VASTUTAJAD paika!!! MÕÕDETAVUS!

Tootearenduse plaanTegevused Vastutajad Ajakava Tegelik

Tootearenduse protsessi kokkuvõteSuurettevõte Väike-ettevõte

Tootearendusplaan 1a + visioon … 5a Kaootiline arendustegevus

Info kogumiseks rohkem ressursse (uuringud, messid, luure mastaap, inimjõud jms)

Piiratud infokogumine (konkurentsiluure)

Info töötlemiseks suurem pädevus (eri osakondade spetsialistid, partnerite tugi)

Väike ring arutajaid, otsustajaid

„Mini-katselaborid“ tootearenduseks, välislaborid Katsed otse tootmises

Suurem tarnekindlus/võime (ka. välisturg) Piiratud tootmisvõimsus (seadmed, tööjõud)

Suured miinimum-tootmismahud (seadmed) Paindlik tootmise re-planeerimine

Paremad hinnasisendid (tooraine, materjalid) Kallim ühiku kulu

Suund enamasti mahutoodetele Paindlikum sortimendipoliitika

Tugev turunduse- ja müügitugi (raha, meeskond) Võimalustepõhine toetus

Mitmekesisem tooteportfell Kindlad tooterühmad

Kui pikaks perioodiks on ettevõttes tehtud tootearendusplaan?

� “Kuldset reeglit” pole

� 1 aasta tundub “turvaline”

� Üle 1a TA plaanid enamasti investeeringu-, trendi- ja strateegiapõhised

www.connect.ee/res/24453138075572/Uuringu kokkuvõte

KOKKUVÕTE: Mis mõjutab enim tootearendust ? Väga oluline + oluline KOKKU

Tootearendust mõjutav tegur

Väga oluline + oluline KOKKU

osakaal max vastustest

1-2 koht TARBIJA EELISTUSED 32 94%1-2 koht TURUNDUS 32 94%3 koht TOOTMINE 31 91%4-5 koht MÜÜGIOSAKOND 30 88%4-5 koht SEADUSANDLUS 30 88%

JUHTKOND 28 82%EKSPORDIVÕIMEKUS 27 79%JAEKAUBANDUS 27 79%KONKURENTS 27 79%OSTUOSAKOND 26 76%UURINGUD 24 71%MEEDIA 18 53%HoReCa 17 50%OMANIK 15 44%

Max vastajate arv 34 100%

TÄNAN!

Soovitus : FB .. kui töövahend

Jällenägemiseni !Jällenägemiseni !Jällenägemiseni !Jällenägemiseni !

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV III EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV III EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV III EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSTE TOOTEARENDUSPÄEV III 29. 11 . 2012 kell 10.0029. 11 . 2012 kell 10.0029. 11 . 2012 kell 10.0029. 11 . 2012 kell 10.00

Hotell Euroopa konverentsikeskus, Paadi 5, TallinnHotell Euroopa konverentsikeskus, Paadi 5, TallinnHotell Euroopa konverentsikeskus, Paadi 5, TallinnHotell Euroopa konverentsikeskus, Paadi 5, Tallinn

teema: KOOSTÖÖ TOOTJATE JA TOIDUTOODETE KOOSTÖÖ TOOTJATE JA TOIDUTOODETE KOOSTÖÖ TOOTJATE JA TOIDUTOODETE KOOSTÖÖ TOOTJATE JA TOIDUTOODETE ARENDAMISEGA SEOTUD FIRMADE VAHELARENDAMISEGA SEOTUD FIRMADE VAHELARENDAMISEGA SEOTUD FIRMADE VAHELARENDAMISEGA SEOTUD FIRMADE VAHEL