Haapsalu Kolledži kvaliteedihindamise raport

1

Enesehindamisraport

2

0 osa: Enesehindamise informatsioon

Enesehindamise kuupäev

30.september 2010 – 23.veebruar 2011

Kas kasutasite tugiisikut? Tugiisiku nimi: Kaido Väljaots

Jah Ei

Hindamismeetod Kirjeldage lühidalt: Millist enesehindamise meetodit

kasutasite? Kuidas enesehindamist läbi

viisite? Kes osalesid enesehindamise

protsessis?

Enesehindamisel kasutasime kahte erinevat meetodit: maatriksmeetodit ja RADAR-meetodit. Septembris 2010 moodustati 7-liikmeline juhtrühm, kes läbis koolituse Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis ning seejärel asus lähtuvalt EFQM täiuslikkusmudelist 2010 koondama, süstematiseerima ning analüüsima andmeid. Kõrgkooli tugiisik Kaido Väljaots kohtus juhtrühma ja kogu kolledži personaliga esmakordselt 09. novembril 2010, tutvustades kvaliteedihindamise põhimõisteid ja sisu. Maatriksmeetodil enesehindamise protseduuri, SWOT-analüüsi ja võrdlusandmete kogumisse olid kaasatud kõik Haapsalu Kolledži personali liikmed (24 töötajat). Juhtrühma liikmete vahel jaotati ära taotlusdokumendi allkriteeriumite täitmine ja vastutus. Lisaks viis juhtrühm läbi enesehindamise RADAR-meetodil.

Millised olid teie õpikogemused, mis aitaksid enesehindamise lähenemis-viisi paremaks muuta?

Enesehindamise protsessi käigus saime analüüsida oma arengukava, fokusseerida eesmärke ja tegevusi, täpsustada missiooni ning tulemusindikaatoreid. Väärtustasime kõigi personaliliikmete tööülesannete analüüsi lähtuvalt kolledži eesmärkidest. Enesehindamise protsess oli hea võimalus analüüsida organisatsiooni kui tervikut ja iga personaliliikme panustamist kolledži arengusse. Aruande koostamisel osutus kõige huvipakkuvamaks, samas ka kõige keerulisemaks, võrdlusandmete leidmine.

3

I osa: Kõrgkooli tutvustus

1. Faktid Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Juriidiline aadress: Narva mnt 25, Tallinn 10120 Tegutsemisaadress: Lihula mnt 12, Haapsalu Telefon: 472 0240 E-post: [email protected] www.hk.tlu.ee Asukoht TLÜ Haapsalu Kolledž on üks Tallinna Ülikooli regionaalsetest kolledžitest, mis tegutseb Haapsalu linnale kuuluvas hoones asukohaga Lihula mnt 12, mille üldpind on 4101,2 m2 ning kolledži kasutuses on sellest 1225 m2. Peamised tegevusvaldkonnad Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži põhiülesanne on õppetöö ning teadus- ja arendustegevus haridus-, loodus- kunstide- ja sotsiaalteaduste ning tervise valdkonnas (TLÜ senatis 26.05.2008 määrus nr 20, TLÜ Haapsalu Kolledži põhimäärus). Õppetegevus Haapsalu Kolledž (HK) on iseseisev õppe-, teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb ülikooliseaduse ja kolledži põhimääruse alusel. Õpe toimub kuuel õppekaval ja kolmel viimasel aastal on avatud igal aastal uus õppekava rakenduskõrghariduse suunal. Täiendkoolituses tugineb koolituse kavandamine koolitusvajaduse uuringutele ja analüüsile ning koostööle kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega, arvestades piirkondlikke prioriteete ning tööjõuturuvajadusi. Teadus- ja arendustegevus Kolledži teadus- ja arendustegevus toimub koostöös emaülikooli teiste akadeemiliste üksustega, teiste avalik-õiguslike ülikoolidega (sh välispartneritega), piirkonna asutuste ja ettevõtetega. Teadus- ja arendustegevuse prioriteetseteks valdkondadeks on: haridus, sotsiaal- ja loodusteadused, tervis ja kunstid. Kolledž toetab Lääne regiooni arengut kvaliteetse koolitus-, uurimis- ja arendustegevuste kaudu. HK juhib Tallinna Ülikooli ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu poolt 2008. a. ellu kutsutud Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-uuringute SA (LETS) tööd, kus tegeletakse Läänemaa tuleviku mudeldamisega, teostatakse piirkonna arengu seisukohalt vajalikke uurimisprojekte. Toetudes Haapsalu Kolledžis juba olemasolevale ressursile hariduse valdkonnas, loodi 2007. a. haridus- ja nõustamiskeskus (HariN), kus piirkonna tegevõpetajate kogukonnad omavahel suhtlevad ja koostööd teevad, kust saadakse süstemaatilist täiendusõpet ja kogemuskoolitust. Üliõpilaste arv 1. september 2010. a. seisuga on 315. Klassiõpetaja 48, rakendusinformaatika 57, haldus-ja ärikorraldus 44, tervisejuht 68, liiklusohutus 58, käsitöötehnoloogiad ja disain 16, õpetajate ümberõpe 30. Töötajate arv seisuga 1 .september, 2010 on 24, sealhulgas 13 õppejõudu. Geograafiline jaotus TLÜ Haapsalu Kolledž on emaülikooliga tihedalt seotud, kuigi asub Tallinnast 100 km kaugusel. Ülikooli arengu seisukohalt on Haapsalu Kolledžil tähtis roll – arendada õppe- ja teadustegevust

http://www.hk.tlu.ee/

4

regioonides, et uurida ja õppida tundma piirkondlikke vajadusi ning pakkuda koolitust vastavalt kohalikele arenguvajadustele. Ka kolledži logo sümboliseerib meie akadeemilist fassaadi ning sidet Tallinna Ülikooliga. Logol on kolm sammast ja neid võib võrrelda kolledži alustugedega:

1) areng - me tahame areneda, sest ainult edasi liikudes on võimalik ellu jääda;

2) avatus - me tahame olla avatud uute ideede ja mõttekaaslaste otsingul;

3) armastus - see on hoolimine ja tähelepanelik suhtumine meid ümbritsevatesse

inimestesse.

Teadustöö näitajad: kolledži õppejõud on viimasel viiel aastal publitseerinud 19 klassifikaa-toriga teadusartiklit (1.1, 1.2, 2.1, 3.1, 3.2). Peamised finantsandmed: Viimasel kolmel aastal on kolledži eelarve keskmiselt 10 miljonit krooni, millest orienteeruvalt 3 miljonit krooni moodustavad arendusprojektid.

2. Kõrgkooli ajalugu ja peamised saavutused Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž alustas tegevust 1998. a. andes ülikooliharidust klassiõpetaja erialal ja pakkudes Lääne regiooni haridustöötajatele kvaliteetset täienduskoolitust. Kolledži rajamine Haapsallu on tähelepanuväärne sündmus mitmes mõttes. Selle sajandi algupoolel tegutses Haapsalu külje all, Uuemõisas, Läänemaa Õpetajate Seminar. Mõned aastad hiljem, viiekümnendatel, avati Haapsalu Pedagoogiline Kool. Seega Haapsalu kolledži rajamisega käivitati õpetajakoolitus Läänemaal kolmandat korda. Kolledž on Läänemaal tegutsev ainuke kõrgharidusasutus, mis on loodud eesmärgiga toetada koolitus-, uurimis- ja arendustegevuse kaudu Lääne regiooni arengut. Tänaseks on kolledži õppe-, uurimis- ja arendustegevus lisaks õpetajakoolitusele, suunatud informaatika, avaliku halduse- ja ettevõtluse, rahvatervise ja liiklusohutuse valdkondade arendamisele ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide koolitamisele Lääne regioonis. Kolledži õppekava arendamisel on lähtutud regiooni vajadustest. Näiteks 2002. a. avati haldus- ja ärikorralduse õppekava, 2006. a. struktureeriti infotehnoloogia bakalaureuseõppekava ümber rakendusinformaatika õppekavaks, 2008. a sügisest avati tervisejuhi rakenduskõrghariduse õppekava ning 2010. a. käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava. Lisaks on toimunud olulisi arenguid regionaaltegevuses. Kolledž on olnud edukas Siseministeeriumi ja EASi poolt käivitatud regionaalsete kompetentsikeskuste väljaarendamise programmis. Kolledži eestvedamisel on perspektiivis luua Tervisedenduse- ja taastusravi kompetentsikeskus, mis on tihedalt seotud valdkonna ettevõtjate, asutuste ja ülikoolidega Eestis. Kompetentsikeskuse tegevustega on otseselt seotud mitme õppekava areng. Edukuse aluseks on koostöö ja paindlik reageerimine partnerite vajadustele. Haapsalu Kolledž on tulemuslik ka mitmetes rahvusvahelistes projektides kõigis HK tegevus-valdkondades.

3. Kõrgkooli strateegia ja peamised väljakutsed Kolledži missioon on tõsta õpetajahariduse kvaliteeti, arendada regionaalset ettevõtluskesk-konda, edendada tervist ja ohutut liikluskultuuri, tehes koostööd regiooni teiste organi-satsioonide, asutuste ning ülikoolidega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.

5

Visioon: areneda tervise ja turvalisuse ning haridustehnoloogia valdkonnas rahvusvaheliselt toimivaks regionaalseks hariduskeskus. Kolledži põhieesmärkideks on:

• heatasemeline haridus mitmesugustes valdkondades ja õppetasemetel,

• õppekavade arendamine ja avamine eeskätt regiooni vajadustest lähtuvalt,

• regiooni vajadusi arvestav ja regiooni arengut toetav uurimis- ja arendustegevus,

• süsteemse täiendus- ja ümberõppe korraldamine.

Oma tegevustes lähtub kolledž järgmistest põhimõtetest, mis on fikseeritud TLÜ HK arengukavas 2008 – 2013. aastaks (kinnitatud kolledži nõukogus 19.02.2008, uuendatud 13.10.2009, 01.03. 2011). Kvaliteet – kolledž taotleb oma tegevuses õppejõudude ja tugistruktuuride arendamise kaudu võimalikult parimat õppekvaliteeti. Õppijakesksus – kolledž toetab õppijaid kõrghariduse omandamisel ning kvaliteedi tagamisel mitmekülgsete tugitegevustega. Lääne regiooni ja kogu Eesti ühiskonna huvid – kolledž osaleb Lääne regiooni ja Eesti arengu võtmeteemade läbitöötamisel ja lahenduste pakkumisel. Rahvusvahelisus – kolledž taotleb Läänemaa haritlaskonna järjepidevust ja jätkuvat uuenemist, tagades ühtlasi kodumaise kõrghariduse konkurentsivõime Euroopa Liidus ja Eestis. Laiapõhjalisus – kolledž taotleb oma liikmete tasakaalustatud ja terviklikku intellektuaalset ja loomingulist arengut. Kolledži lõpetaja peaks olema mitmekülgse hariduse, väljakujunenud maailmavaate ning kriitilise analüüsivõimega kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist. Partnerlus – kolledž väärtustab tihedat koostööd partneritega kõikides valdkondades, osaledes ühiskondlikes dialoogides nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasemel. Haapsalu Kolledži SWOT analüüs viidi läbi 2011. a. jaanuaris, milles osalesid kõik personali liikmed. Tulemused on süstematiseeritud arengukavas fikseeritud põhimõtete kaupa.

Tugevused Nõrkused

Kvaliteet Pidevalt arenev innovaatiline organisatsioon; Selge missioon; Õppekavade eestvedajad on erialaselt

pädevad; Hea maine; Paindlikkus, paindlik ja läbipaistev juhtimine; Hea asutusesisene info liikumine; Tugev meeskond, positiivne töökliima; Erialavõrgustikes osalemine; Heal tasemel materiaaltehniline baas; Tugev praktikasüsteem (õpetajakoolitus); Teaduspõhisuse väärtustamine; Heal tasemel haridustehnoloogia; Tugev side emaülikooliga; Õppekavade eestvedajad on valdkonna liidrid.

Kvaliteet Lektorite vähesus; Lektorite tegevuse killustatus, töökohustuste

laialivalguvus; Kvaliteedihindamise süsteemi puudumine; Projektitöö ressursimahukus; Ebapiisav sihtrühmadele suunatud turundus Vähene motiveeritus teadustööle.

6

Õppijakesksus Asukoht; Personaalne lähenemine üliõpilastele.

Regionaalsus Aktiivne arendustegevus (palju

arendusprojekte). Rahvusvahelisus Rahvusvaheline koostöö.

Laiapõhjalisus Kõrge teenuste kvaliteet tagab, et õppijad on

tööjõuturul konkurentsivõimelised; Täienduskoolituse positiivne tagasiside; Spetsiifilised erialad.

Partnerlus Koostööaldis organisatsioon; Integreeritud erialad, valdkondadevaheline

koostöö.

Õppijakesksus Asukoht; Puudulik ruumiline keskkond tasemeõppe ja

täienduskoolituse läbiviimiseks; Tehnoloogia-põhiste erialade ülalpidamise

kulukus (IT, käsitöötehnoloogiad). Rahvusvahelisus Üliõpilaste vähene valmidus välisvahetuseks.

Laiapõhjalisus Väike üliõpilaste arv; Erialati väike RKT (LO, TJ); RKT mittetäitmine IT valdkonnas; Vähene täienduskoolituse maht; Erialadel puuduvad spetsiifilised omad nišid, nn

NOKIA. Partnerlus Ebapiisav koostöö praktikabaasidega

Võimalused Ohud Kvaliteet Emaülikooli ressursid; Teiste ülikoolide ressursid; IT arenevad võimalused.

Õppijakesksus Võimalused õppe läbiviimiseks (nt E-õpe).

Regionaalsus EL vahendite kasutamine; RTK, riiklikud strateegiad; “Meie mehed” strateegilise otsustamise

juures; Tervisevaldkonna hõivamine; Regiooni spetsiifika arvestamine.

Rahvusvahelisus Head rahvusvahelised suhted; Rahvusvaheliste kursuste korraldamine; Välisülikoolide ressursi kasutamine.

Laiapõhjalisus Valdkonnaspetsiifiline täienduskoolituse turg; Tulevikusuundumistega arvestamine.

Partnerlus Praktikabaaside ressurss; Eriala ettevõtete ja organisatsioonide ressurss.

Kvaliteet Tehnoloogia kiire vananemine; Üliõpilaskandidaatide madal tase; Vähene huvi koostööks.

Õppijakesksus Noored väärtustavad linnakeskkonda.

Regionaalsus Ebasoodsad muudatused strateegiates,

seadusandluses emaülikooli ebasoodne strateegia kolledžite suhtes;

EL fondide kadumine, programmiperioodi lõpp ja edasiste prioriteetide ebaselgus;

Hõreasustusega ja väljavooluga elukeskkond; Ebakindel majandus- ja poliitiline keskkond; Tööjõuvajaduse vähenemine õpetatavatel

erialadel; Arengutrendide mittetunnetamine.

Rahvusvahelisus Välisülikoolide vähene huvi koostööks.

Laiapõhjalisus Demograafiline olukord: üliõpilaskandidaatide

arv väheneb ja elanikkonna vananemine; RKT väheneb, võimalik erialade hääbumine.

Partnerlus Konkurendid: taseme ja täienduskoolituse turul.

7

Lähtuvalt SWOT analüüsist, kaardistati muudatusvajadused ja edasiste tegevuste planeerimisel arvestati Haapsalu Kolledži arengukavas sätestatud põhimõtteid. Kvaliteet Hoida häid suhteid emaülikooliga (säilitada kolledži head mainet), mis loob usaldusväärsuse

ja aitab tagada RKT jaotamist, toetab õppejõudude vahetust.

Vähendada lektorite killustatust valdkondadevahelise integreerimise kaudu (nt

õpetajakoolituse ja rakendusinformaatika eriala integreerimine, haridustehnoloogia

rakendamine).

Õppijakesksus Arendada haridustehnoloogia võimalusi (sh e-õpe, praktika juhendamine ja koostöö toeta-

mine praktikaasutustega). Pakkuda IT lahendusi nii tasemeõppes kui täiendkoolituses ruumilisest keskkonnast ja asu-

kohast tulenevate takistuste vähendamiseks. Regionaalsus Kasutada piirkonna ressursside ja luua usaldus ja positiivse kuvand regioonis. Rakendada arendusprojekte, mis aitab kompenseerida RKT ja üliõpilaste arvu vähenemise

trendi. Toetada valdkondade juhtide aktiivset osalemist strateegiate, programmide, seadusloome

protsessis. Rahvusvahelisus Pakkuda rahvusvahelisel turul erialaspetsiifilisi, nö nišikoolitusi (suvekoolid,

intensiivprogrammid- Erasmus IP, Nordplus)

Osaleda uutes rahvusvahelistes programmides (nt TEMPUS, Ida-ploki riigid), mis võimaldab

tõsta kolledži konkurentsivõimet ja seeläbi suurendada üliõpilaste arvu ning välisülikoolide

koostööhuvi.

Laiapõhjalisus Töötada välja oma nišš erialade lõikes, millele toetub nii tasemeõpe kui täienduskoolituse

pakkumine.

Hõivata liiklusohutuse, tervisejuhi, haridustehnoloogia täienduskoolituse turg.

Arendada e-kursusi (sh suurendada rahvusvahelist koostööd ja arendada ühiskursusi

(mooduleid).

Luua konkurentsieelis erialade spetsiifika väljaarendamise kaudu.

Partnerlus Teha pidevalt koostööd sidusorganisatsioonidega riikliku koolitustellimuse tagamiseks

(MKT; maanteeamet, sots. min, ühingud).

Arendada koostööd piirkonna ettevõtjate, teiste partnerorganisatsioonidega rahvusvaheliste

kursuste läbiviimisel, kasutada paremini ära Läänemaa keskkonna eripära (nt Matsalus

loodusfotograafiakursused, tervisedenduse kursused kohalikes spaades jms).

SWOT analüüsi tulemusena täiendati Haapsalu Kolledži visiooni, mida kajastab alljärgnev skeem (vt Joonis 1). Visioon toetub kolmele olulisele tegevuspõhimõttele: rahvusvahelisus, valdkondlik integreerumine, regionaalsus, millest lähtuvad kolledži põhitegevused (õppe-, arendus- ja uurimistegevus). Arvestades HK spetsiifikat ja kompetentsi on läbivateks tunnusjoonteks tervis ja turvalisus ning haridustehnoloogia.

8

Joonis 1. Haapsalu Kolledži missioon.

4. Turg, kõrgkooli poolt pakutav ja peamised huvipooled, kliendid Haapsalu Kolledži tegevusmudel, praegused kliendigrupid ja huvipooled Haapsalu Kolledži huvigruppideks on üliõpilased, vilistlased, tööandjad, regionaalsed parterid, välispartnerid, kohalikud omavalitsused, riik ja ühiskond. Huvipooled on kaasatud kolledži erinevatesse tegevustesse: kolledži nõukogu, õppekava nõukogud, vastuvõtu komisjonid, lõpu-tööde kaitsmise komisjonid, projektid, rakendusuuringud, konverentsid, seminarid, arendus-tegevus (vt Joonis 2).

9

Joonis 2. TLÜ Haapsalu Kolledži tegevusmudel.

SISEND: Üliõpilased (sh HÜN);

Täiendõppijad;

Vilistlased (sh Vilistlaskogu);

Emaülikool (TLÜ);

Piirkondlikud ja riiklikud

partnerid (omavalitsused,

ettevõtted, üldharidus- ja

kutsekoolid jt);

Rahvusvahelised partnerid.

TARNIJAD: Emaülikool (õppejõud,

õppekavad);

Teised Eesti ning

välisülikoolid (õppejõud,

kompetentsus);

Kutseliidud (nt õpetaja,

tervisedendaja jm

kutsestandardid).

PARTNERID/HUVIPOOLED: Emaülikool;

Piirkondlikud asutused (Lääne Maavalitsus, Haapsalu Linnavalitsus jt Läänemaa

omavalitsused, Läänemaa Arenduskeskus, Läänemaa üldhariduskoolid, Haapsalu

Kutsehariduskeskus, HNRK);

Riiklikud asutused (REKK, HTM MKM, Maanteeamet, TAI, erialaliidud);

Ettevõtted (nt IT ettevõtted, spaa ettevõtted, töötlevtööstus- ja käsitööettevõtted jt.);

Teised Eesti ülikoolid (TÜ, TTÜ, EKA, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, IT Kolledž);

Rahvusvahelised partnerid (HinT, University of Vinchester, Sheffield Hallam, WHO,

Karolinska Instituut).

VÄLJUND: Kolledži lõpetajad;

Täiendkoolituse lõpetajad;

Uurimistulemused ja

publikatsioonid;

Praktiliste tegevuste käigus

valminud tooted ja teenused.

VÕTMEKLIENDID: Üliõpilased;

Tööandjad (koolid, asutused

ja ettevõtted);

Riik.

Läänemaa Elukeskkonna Tuleviku-uuringute SA

ERIALAD KLASSIÕPETAJA

RAKENDUSINFORMAATIKA HALDUS- JA ÄRIKORRALDUS

TERVISEJUHT LIIKLUSOHUTUS

KÄSITÖÖTEHNOLOOGIAD JA DISAIN

Tervisedenduse ja Taastusravi Kompetentsikeskus

HKTF – Haapsalu Kolledži tudengifirma

Haridus- ja nõustamiskeskus

TT

KK

Ha

riN

L

ET

S

HK

TF

VÄLISKESKKOND: Seadusandlus, regulatsioonid, poliitilised otsused;

Tehnoloogia areng ja valdkondlikud arengutrendid;

Demograafiline ja majanduslik seisund;

Hoiakud ja väärtused ühiskonnas.

TLÜ HAAPSALU KOLLEDŽ ja KÕRVALÜKSUSED

10

Kolledži poolt pakutav täna ja tulevikus Kvaliteetne õpe ja õppijakeskus Haapsalu Kolledž on tegutsenud regionaalse kolledžina 12 aastat. Areng on olnud kiire, alustati 1998. a. 20 klassiõpetaja eriala üliõpilase ja ühe põhikohaga töötajaga, on kolledžist saanud iseseisvalt toimiv ülikooli struktuuriüksus, kus 1. sept. 2010 seisuga on 315 üliõpilast, 24 põhi-kohaga töötajat. Ühel põhikohaga õppejõududest on doktorikraad, ühel õppejõul on doktori-kraad omandamisel. Tasemeõppes on kolledž pakkunud ja pakub kõrgharidust järgmistel erialadel:

Klassiõpetaja (avati õppeaastal 1998/1999); Infotehnoloogia (õpe toimus õppeaastatel (1999/2000-2002/2003); Informaatika (õpe toimus õppeaastatel 2001/2002 - 2006/2007); Rakendusinformaatika (avati õppeaastal 2006/2007); Haldus- ja ärikorraldus (avati õppeaastal 2002/2003); Riigiteadused (õpe toimus õppeaastatel 2003/2004,2004/2005 ja 2006/2007); Pedagoogiline nõustamine (õpe toimus õppeaastatel 2004/2005 ja 2005/2006); Tervisejuht (avati õppeaastal 2008/2009 ); Liiklusohutus (avati õppeaastal 2009/2010); Käsitöötehnoloogiad- ja disain (avati õppeaastal 2010/2011).

Õppekavaarendus on suunatud eelkõige tööjõuturul juba töötavatele inimestele ja rakendus-kõrghariduse võimaluste loomisele. Tulevikus on kavas välja arendada olemasolevate ja uute õppekavade realiseerimiseks praktikaga tihedalt seotud õpi- ja töökeskkond (sh veebipõhise e-õppe keskkonna), mis või-maldab igal üliõpilasel ja õppejõul oma võimeid arendada ja uurimistööga tegeleda. Samuti on eesmärgiks suurendada põhikohaga õppejõudude ja koolitusjuhtide arvu ning toetada õppe-jõudude doktoriõpet. Olemasolevate ressursside otstarbekamaks kasutamiseks pööratakse tulevikus enam tähele-panu valdkondlikule integreerumisele. Rahvusvahelisus Haapsalu Kolledž osaleb rahvusvahelistes koostööprojektides kõikides kolledži tegevussuun-dades. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse suurendamiseks, õppekavade arendamiseks ja ühistegevuste kavandamiseks on Haapsalu Kolledž sõlminud koostöölepinguid järgmiste rahvusvaheliste ülikoolidega:

2008. a Högskolen i Nord-Tröndelag, Norra (klassiõpetaja, rakendusinformaatika, liiklusohutus); 2008. a Sheffield Hallami ülikool, Suurbritannia (kasvatusteadused); 2009. a University of Winchester, Suurbritannia (kasvatusteadused, tervisejuht); 2009. a Metropolitan University College, Taani (klassiõpetaja, tervisejuht); 2009. a Universite du Luxembourg, Luxemburg (infotehnoloogia ja kasvatusteadused); 2010. a Universidad de Castilla-La Mancha, Hispaania (klassiõpetaja); 2010. a Hämeen Ammatikorkeakoulu, Soome (liiklusohutus); 2010. a University of East London, Suurbritannia (liiklusohutus); 2010. a Universität zu Köln, Saksamaa (klassiõpetaja).

Hetkel on Haapsalu Kolledž nelja rahvusvahelise projekti juht ja ühe projekti partner. Tulevikus arendatakse kõigis kolledži valdkondades Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostöövõr-gustikku nii taseme- kui ka täiendusõppe edendamiseks. Toetatakse nii üliõpilaste rahvusvahe-

11

lisust mobiilsust, kui õppejõudude vahetust. Välisõppejõudude loengud kõigis valdkondades on planeeritud kord aastas ürituse „Aprill – rahvusvaheline kuu“ raames. Regionaalsus Kolledži strateegiliste eesmärkide täitmisel tehakse koostööd Lääne Maavalitsuse, Läänemaa kohalike omavalitsuste, Läänemaa Arenduskeskuse, teiste õppeasutuste ja koostööst huvitatud organisatsioonidega, kaasates ka üliõpilasi, vilistlasi ja õppejõude. Kolledži töötajad on osalenud hariduspoliitilistes, avalikku haldust ja regionaalarengut käsitlevates ning teistes aktuaalsetes ühiskonnapoliitilistes diskussioonides. Korraldanud igal aastal vähemalt ühe uurimisprojekti lähtuvalt regionaalsetest vajadustest (nt 2005-2006 Lääne– ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste suutlikkuse analüüs ja ühisarengute stsenaariumite kavandamine; 2008 Haapsalu linna vähekindlustatud perede toimetuleku-uuring; 2009-2010 Läänemaa ettevõttejuhtide küsitlus; 2010 Läänemaa rahvastikurände uuring jt). Tulevikus on plaanis kolledži eestvedamisel ja koostöös Haapsalu linna, ülikoolide ja ettevõtjatega välja arendada Tervisedenduse ja taastusravi kompetentsikeskus (KK), mille peamiseks ideeks on tervisedenduse ja taastusravi valdkonnas teadmistemahukama ettevõtluse arendamine. KK valdkondadega seotud ülikoolide erinevate instituutide teadlaste ning olemasoleva ressursi kaasamine ühisesse arendustegevusse loob uusi lisateadmisi. Uue oskusteabe koondumine piirkonda toetab uute ettevõtete ja töökohtade teket. Kompetentsikeskus kujuneb rahvusvaheliselt tunnustatud uurimise, arendamise, rakendamise ja teabe vahendamise keskuseks, keskendudes kahele kitsamale fookusele: Ravimuda uurimine, selle mõjude hindamine, oskusteabel põhineva ettevõtluse

arendamine;

Elanikkonna liikumis- ja tegevusvõime hindamine, arendamine (preventsioon ja

taastamine), nõustamine, oskusteabe ettevõtlusesse rakendamine.

Peamised konkurendid Õpetajakoolituses (samuti täiendkoolituses) on Haapsalu Kolledži peamiseks konkurendiks asukoha tõttu emaülikool. Rakendusinformaatika alal IT kolledž, samuti TTÜ ja TÜ infotehno-loogia erialad, kuigi HK eelis on õppekava rakenduslik suunitlus. Käsitöötehnoloogia ja disaini erialal pakub konkurentsi EKA tootedisaini osakond, kuid seda siiski reservatsiooniga, sest erinevalt EKA õppekavast on kolledži õppekava tugeva rakendusliku suunitlusega. Konkurentsi võib pakkuda ka TLÜ tööõpetuse õpetajate õppekava. Haapsalu Kolledž on haaranud täielikult turuniši pakkudes liiklusohutuse eriala ainukesena Eestis.

5. Tegevus, partnerid ja tarnijad Kolledži struktuur Haapsalu Kolledži arengust lähtuvalt on pidevalt kasvanud vajadus kompetentse õppe- ja teadusabi personali ning lektorite järele. Võrreldes 1998. aastaga, mil kolledži personal koosnes kahest inimesest, on 2010/2011 õppeaastaks siin töötamas 24 inimest (vt Joonis 3).

12

Joonis 3. Kolledži struktuur.

6. Kõrgkooli juhtimine TLÜ Haapsalu Kolledži juhtimine lähtub põhimäärusest jt õigusaktidest. Kolledžit juhib kolledži nõukogu, kuhu kuuluvad direktor, ülikooli esindaja, kohaliku maavalitsuse ja omavalitsuse esin-daja, õppejõud, vilistlased, üliõpilaste esindajad. Kolledži tööd juhib direktor, kelle valib ülikooli nõukogu kolledži põhikirjas määratud korras. Osakondade tööd juhivad osakonnajuhatajad, kelle kolledži direktor nimetab ametisse aka-deemiliste töötajate hulgast. Osakondade juhatajad vastutavad oma struktuuriüksuse tegevuse ja arengu eest. Osakonda kuulub kaks kuni viis töötajat. Igal õppekaval on õppekava- või koolitusjuht, kes koordineerib ja arendab õppekava ning toetab üliõpilasi nende õpingutes. Kolledži kõik töötajad ja üliõpilased on kaasatud eesmärkide täitmisse ja panustavad organi-satsiooni arengusse. Kõik personaliliikmed teevad parendusettepanekuid ja algatavad projekte lähtuvalt oma valdkonnast, arvestades HK põhimõtteid. Oluline roll on arendusosakonnal, kus HK eesmärke realiseerivad arendusjuht, ettevõtluse lektor, rahvusvahelise koostöö koordinaator ja regionaalarengu spetsialist. Infoliikumine ja kommunikatsioon on kolledži üks juhtimise instrumentidest. Väga hea info-liikumise tulemusena on kolledži töötajad ja õppijad kursis toimuvaga ja kaasatud juhtimisse ettepanekute tegemise kaudu. Aktiivselt on kasutusel e-posti listid erinevatele sihtgruppidele.

13

II osa: TULEMUSED

6. Õppijate ja tööandjatega seonduvad tulemused a) Õppijate ja tööandjate rahuloluga seotud tulemused 6a1 Õppijate rahulolu

Joonis 4. Üliõpilaste rahulolu.

Kriteeriumid on valitud lähtudes Haapsalu kolledži ühest tegevuspõhimõttest – õppija-kesksusest. Graafikul on välja toodud kolm olulisemat kriteeriumi. Eraldi on olemas üliõpilaste rahulolu täiendavate kriteeriumite ja segmentide lõikes (erialad, semestrid).

Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

5a1; 5a2; 5b3; 5b6; 5b7; 5b8

6a2 Klassiõpetaja- ja IT eriala praktika-juhendajate, kui tulevaste tööandjate rahulolu üliõpilaste erialase ettevalmistusega. Joonis 5. Praktikajuhendajate rahulolu tudengite erialase ettevalmisusega.

Praktikajuhendajate, kui tulevaste tööandjate, rahulolu õppijate erialase ettevalmistusega küsitleti 2006. a alates klassiõpetaja ja IT eriala raames. Hinded on esitatud 10-pallisel skaalal: 1 – pole üldse rahul; 10 – väga rahul. Praktikajuhendajate arvamusi arutatakse õppekava nõukogudes ning üliõpilaste praktikaülesanded viiakse vastavusse ettevõtete/asutuste reaalsete vajadustega.


5a1; 5a2; 5b4

7

7,5

8

8,5

9

9,5

2006. a 2007. a 2008. a 2009. a

Rah

ulo

lu 1

0 p

alli

skaa

lal

Praktikajuhendajate/tööandjate rahulolu erialase ettevalmistusega

KLÕP IT Eesmärk

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

Hindamiskriteeriumite arusaadavus

Tagasiside õppejõult Hinnang õppematerjalidele

Ke

skm

ine

hin

ne

Õppijate rahulolu

2007 2008

2009 2010

eesmärk

14

6a3 Vilistlaste rahulolu Joonis 6. Vilistlaste rahulolu õpingute käigus saadud teadmistega.

Vilistlaste rahulolu kõikide erialade lõikes uuriti E-formula küsitlusena. Koondtulemu-sed on segmenteeritud erialade lõikes ning käesolevas dokumendis on esitatud kahe kriteeriumi näitajad, mis on Kolledži õppe-kvaliteedi iseloomustamiseks kõige vajaliku-mad. Joonis 7. Vilistlaste rahulolu Eesti rakenduskõrg-koolides.

Vilistlaste rahulolu võrdluses teiste raken-duskõrgkoolidega oleme kasutanud Raken-duskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) võrdlusandmeid. Vilistlaste rahulolu 2008. a. seisuga olid uurinud 6 rakenduskõrgkooli.

Klassiõpetaja eriala vilistlaste rahulolu ja võrdlus Tartu Õpetaja Seminari andmetega. Joonis 8. Klassiõpetaja eriala rahulolu õpetaja-koolitusega.

Joonis 9. Vilistlaste hinnang toimetuleku kohta õpetajana.

Klassiõpetaja eriala on Kolledži võtmeeriala ja vilistlaste rahulolu on olulise tähtsusega. Tagasiside kokkuvõtted edastatakse õppeka-va juhtidele õppekvaliteedi parendustege-vusteks.


5a1; 5a2; 5b3; 5b5; 1b4; 1b5

0

1

2

3

4

5

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Rah

ulo

lu 5

pal

li sk

aala

lVilistlaste rahulolu teoreetiliste

teadmiste ja praktiliste oskustega

rahulolu sh teoreetilised

sh praktilised eesmärk

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

HK

TÜ õ

p. s

emin

ar HK

TÜ õ

p. s

emin

ar HK

TÜ õ

p. s

emin

ar HK

TÜ õ

p. s

emin

ar

2005-2006 2006-2007 2007-2008 2008-2009

Rahulolu õpetajakoolitusega

1 üldse mitte 2 3 4 5 täiesti rahul

0%

20%

40%

60%

80%

100%

HK

TÜ õ

p. s

emin

ar HK

TÜ õ

p. s

emin

ar HK

TÜ õ

p. s

emin

ar HK

TÜ õ

p. s

emin

ar

2005-2006 2006-2007 2007-2008 2008-2009

Rahulolu õpetajakoolitusega

1 üldse mitte 2 3 4 5 täiesti rahul0

1

2

3

4

5

HK ELA KVÜÕA LVRK MK SKA TTK

Rah

ulo

lu 5

pal

li sk

aala

l

Vilistlaste rahulolu rakenduskõrgkoolide lõikes aastal 2008

15

6. Õppijate ja tööandjatega seonduvad tulemused b) Õppijate ja tööandjate toimenäitajatega seotud tulemused

6b1 Üliõpilaste arv

Joonis 10. Üliõpilaste arv.

Üliõpilaste arvu on fikseeritud Kolledži asutamisest alates ning viimasel kümnel aastal oleme püüdnud seda suurust teadlikult mõjutada. Eesmärgiks oleme seadnud üliõpilaste arvu stabiliseerumise 300 tasemel.


2a1; 4c1; 5a1; 5a2; 5b2

6b2 Tugiteenuste kasutatavus Joonis 11. Kirjanduse laenutuste arv aastate lõikes.

2005. aastast alates on meie kõrgkoolis fik-seeritud kirjanduse laenutamise statistika üliõpilaste poolt. Laenutuste arvu vähene-mine tuleneb kahe eriala (tervisejuht ja liiklusohutus) üliõpilaste elektroonse õppe-materjali eeliskasutusest ning eestikeelse erialase õppekirjanduse vähesusest.


5a1; 5a2; 5b8; 4c4

6b3 Üliõpilaste välisvahetuse dünaamika Joonis 12. Üliõpilaste välisvahetus.

Mõistes üliõpilaste silmaringi laiendamise olulist läbi välisvahetuste Euroopa haridusasutustes, oleme eesmärgi tõstnud hetkel kuni 10%-ni statsionaaris õppijatest.


5a1; 5a2; 5b9; 1a3

6b4 Üliõpilaste lõputööde keskmine hinne õppeaastate lõikes. Joonis 13. Üliõpilaste lõputööde keskmine hinne.

Keskmist hinnet vaadeldakse õpperühmade kaupa. Parimate (sh maakonna vajadustest lähtuvate) tööde autoreid tunnustatakse stipendiumite ja auhindadega ning tööd avaldatakse artiklikogumikes.


1a4; 5a1; 5a2; 5b3

1000

3000

5000

2005 2006 2007 2008 2009

Lae

nu

tust

e

arv

Kirjanduse laenutuste arv

Haapsalu Rakvere

0

200

400

600

800

2000 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Üliõpilaste arvu dünaamika

Haapsalu Kolledž Narva Kolledž

Trend (Haapsalu Kolledž)

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

Haa

psa

lu

Rak

vere

Haa

psa

lu

Rak

vere

Haa

psa

lu

Rak

vere

Haa

psa

lu

Rak

vere

Haa

psa

lu

Rak

vere

Haa

psa

lu

Rak

vere

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Hin

ne

5 p

alli

skaa

lal

Lõputöö või eksami keskmine hinne

hinne eesmärk

0%

5%

10%

15%

2008 ss 2009 ks 2009 ss 2010 ks 2010 ss 2011 ks

Osa

kaal

u %

Üliõpilaste välisvahetus

Välisvahetuses üliõpilaste osakaalEesmärk

16

6b5 RKT õppekohtade täituvus Joonis 14. RKT õppekohtade täituvus 1. septembri seisuga.


1b3; 5a1; 5a2

6b6 Täiendkoolitused ja nendes osalejate arvu dünaamika Joonis 15. Täiendkoolituste arv Haapsalu ja Rakvere Kolledžis.

Joonis 16. Täiendkoolitustel osalejate arv Haapsalu ja Rakvere Kolledžis.


3b2; 4a4; 4a5; 5a1; 5a2

97%

93%

100% 100% 100%

90%91%92%93%94%95%96%97%98%99%

100%

RKT õppekohtade täituvus 1. septembri seisuga

1012

26

22

28

8

18

27

3937

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

2005 2006 2007 2008 2009

Täiendkoolituste arv

Koolitused Haapsalu KolledžisKoolitused Rakvere KolledžisEesmärk

202

447496

404

579

201

259

762 756

863

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

2005 2006 2007 2008 2009

Täiendkoolitustel osalejate arv

Osalejad Haapsalu Kolledžis

Osalejad Rakvere Kolledžis

Eesmärk

17

7. Töötajatega seonduvad tulemused a) Töötajate rahuloluga seotud tulemused 7a1 Töötajate tööga rahulolu Joonis 17. Töötajate rahulolu palga ja töötingimustega.

Joonis 18. Töötajate rahulolu kolleegide ja kommuni-katsiooniga.


1a2; 1a5; 1a6; 1a7; 1b5; 2b3; 3a1; 3a2; 3b1; 3b2; 3b4; 3b5; 5a1; 5a2

7a2 Ettepanekud töö paremaks korraldamiseks Oleme üheks olulisemaks näitajaks valinud töötajatele sobivate töötingimuste ja tööüles-annete kujundamise, et maksimaalselt lähtu-da töötaja individuaalsetest huvidest ja võimetest. Infot kogutakse õppeaasta lõpus töötajate tööanalüüsi ja arenguvestluse raa-mes ja info asub kolledži juhi personali kaustas.


1a2; 1b3; 2b3; 3a1; 3a2; 3b1; 3b2; 3b3; 5a1; 5a2

3,54,0

4,5

3,33,9

4,9

3,6

4,55,0

3,1

3,8

5,0

0

1

2

3

4

5

6

7

rahulolu palgaga rahuolu töötingimustega

lahumiskavatsus (7=jääb tööle)

Rah

ulo

lu 7

pal

li sk

aala

l

Töötajate rahulolu 1

Haapsalu Kolledž (2009) TLÜ keskmine (2009)


Eesmärk: 6

5,8

4,6

5,8

4,2

5,9

4,5

5,8

4,1

0

2

4

6

8

rahuolu kolleegidedga rahuolu kommunikatsiooniga

Rah

ulo

lu 7

pal

li sk

aala

l

Töötajate rahulolu 2



Eesmärk

18

7. Töötajatega seonduvad tulemused b) Töötajate toimenäitajatega seotud tulemused 7b1 Põhikohaga õppejõudude osakaal Joonis 19. Põhikohaga õppejõudude, TLÜ õppejõudude ja lepinguliste õppejõudude osakaal õppetegevuses (EAP-de alusel).

Oleme eesmärgiks seadnud põhikohaga õppejõudude osakaalu suurendamise (vähemalt 1/3 õppetöö mahust), mille oleme viimasel kolmel aastal ka saavutanud.


3a1; 3a2; 5a1; 5a2

7b2 Tegevuskava täitmine Joonis 20. Tegevuskava täitmine aastate lõikes.

Joonisel 20 on kajastatud tegevuskava täitmine aastate lõikes. Eraldi on olemas tegevuskavade analüüs segmenteeritult (osakondade, semestrite lõikes).


1a1; 1a2; 1a3; 2a3; 2b2; 3b1; 5a1; 5a2

7b3 Töötajate osalemine arendus-projektides Joonis 21. Töötajate osalemine arendusprojektides.


1a1; 1a5; 1b3; 2b2; 4a2; 4a6; 5a1; 5a2

7b4 Akadeemiliste töötajate esinemised rahvusvahelistel konverentsidel Joonis 22. Esinemised rahvusvahelistel konverentsidel.


1a5; 1b2; 5b9; 3a3; 3b3; 5a1; 5a2

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2008. a 2009. a 2010. a

Osa

kaal

u %

Põhikohaga õppejõudude osakaal

HK õppejõud

TLÜ õppejõud

Väljastpoolt TLÜ-d

Eesmärk: 1/3 on HK põhikohaga õppejõud

0

20

40

60

80

100

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Tege

vusk

ava

täit

mis

e %

Tegevuskava täitmine

Tegevuskava täitmineEesmärk: 90%

59

22 24 26

41

0

10

20

30

40

50

60

2005 2006 2007 2008 2009 2010P

roje

ktid

es

osa

lem

iste

arv

Töötajate osalemine arendusprojektides 2005-2010

Personali liikmeid arendusprojektides Haapsalu Kolledžis

Eesmärk: iga personali liige osaleb aastas vähemalt 2 arendusprojektis

0,5

0,9 0,91,1

0,3

1,0

2,0

0,7

1,31,5

1,1 1,1

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aka

de

em

ilise

töö

taja

ko

hta

Esinemised rahvusvahelistel konverentsidel

Konverentsidel esinemine aastas akad.töötaja kohta Haapsalu KolledžKonverentsidel esinemine aastas akad.töötaja kohta TÜ Narva KolledžEesmärk: esinemisi keskmiselt 1,5 konverentsil aastas akad.töötaja kohta

19

8. Ühiskonnaga seonduvad tulemused 8.1. Mõju kohalikule ja regionaalsele arengule Arengukavast lähtuvalt on meie üheks tegevuspõhimõtteks Läänemaa ja kogu Eesti ühiskonna huvid, mis on kajastatud alljärgnevate tulemusnäitajatena. 8.1.1. Regionaalses arendustegevuses osalemine Joonis 23. Töötajate osalemine regionaalses arendustegevuses.

Joonisel 23 on kajastatud meie töötajate osalemine ühiskonnale suunatud regionaal-ses arendustegevuses. Oleme eesmärgiks võtnud, et kõikide õppekavade eestvedajad osalevad maakonna strateegia ja valdkond-like tegevuskavade väljatöötamises ning on maakonna arenduskoja/teemakodade liik-med. Mitmed meie tegevused on seotud maakonna ettevõtluse, üldhariduse ja info-tehnoloogia arengukavade elluviimisega, samuti maakonna turvalisuse programmi rakendamisega.


1a1; 1a2; 1b1; 2b2; 4a1; 4a2; 4a6; 5a2; 5a3; 5c1; 5c2; 5c4

8.1.2. Maakonna klassiõpetajate kogu-konna toetamine. Joonis 24. Osavõtt avalikest seminaridest (maakonna klassiõpetajate näitel).

Joonisel 24 on kajastatud maakonna klassi-õpetajate osavõtt meie poolt korraldatud suve- ja talveseminaridest. Oleme endale eesmärgiks võtnud, et pooled tegevklassi-õpetajatest osalevad meie seminaridel. Eesmärgi joon on kahanev sõltuvalt õpetajate koguarvu vähenemisest. 2006/07 ja 2009/10 on näha osalemise märgatav tõus, kuna hankisime projektide kaudu lisavahendeid õpetajate osalustasu katmiseks. Lisaks seminaridele/koolitustele, oleme Haapsalu õpetajaid kaasanud mitmetesse rahvusvahelistesse koostööprojektidesse (nt Comenius projekt ENTEP e European Network of Teacher Education Policy; NQTNE – Põhjamaade Kutseaasta võrgustik jt).


4a5; 4a4; 1b1; 2b2; 5a2; 5a3

0

10

20

30

40

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010Pro

jekt

ides

, tö

örü

hm

ades

ja

kom

isjo

nid

es

osa

lem

iste

arv

Osalemine regionaalses arendustegevuses

Haapsalu kolledži töötajate osalemine regionaalses arendustegevuses (projektid, komisjonid, töörühmad)

Eesmärk

0

10

20

30

40

50

2006/07 2007/08 2008/09 2009/10

Osa

võtu

%

Maakonna klassiõpetajate osavõtt seminaridest

Osavõtt suveseminaridest

Osavõtt talveseminaridest

Meie eesmärk: 50% maakonna klassiõpetajatest osaleb seminaridel

20

8.2. Avalikkusele suunatud üritused Meie missiooniks on olnud järjest enam pakkuda avalikkusele võimalusi osaleda tasuta huvitavatel loengutel ja koolitustel. Näiteks 2003. aastast alates korraldame piirkonna ettevõtjatele ja meie vilistlastele iga-aastaseid IT suvepäevi, 2006. aastast alates toimub „Koolirahva Ideelaat“. Samuti oleme 2006. ja 2007. aastal korraldanud maakonnas „Lastevanemate kooli“ ning 2008. aastal astusid kolledži 10.-nda juubeliaasta raames avalike loengutega üles mitmed põnevad õppejõud, nagu Rein Raud, Aleksander Pulver, Hannes Palang, David Vsjevjov, Toomas Jüriado, Jüri Nael, Tiina Tšatšua, Anu Virovere jt.


2b2; 4a3; 5a2; 5a3

8.3. Kajastatus meedias

Joonis 25. Kajastused meedias.

Jooniselt 25 on näha 2010.a märgatav tõus kajastatuse osas üleriigilises meedias tänu 2009. a käivitunud vabariigis ainulaadsele liiklusohutuse õppekavale. Samuti on 2010.a toimunud mitmeid ülesastumisi meie õppejõudude poolt arvamusliidritena uue liiklusseaduse koostamisel.

Joonis 26. Kajastused maakondlikus meedias.

Joonisel 26 on näha kolledžiteemaliste uudiste/artiklite arv maakonnalehes “Lääne Elu ning veebiportaalis www.laanemaa.ee (loodud 05.02.2009). 2006. a osalesid haldus- ja ärikorralduse eriala lõpetajad projektis „Lääne- ja Hiiumaa kohalike omavalitsuste suutlikkuse analüüs ja ühisarengute stsenaariumite kavandami-ne“, mille raames valmis mitmeid lõputöid. Antud uuring leidis meedias rohket kajasta-mist. 2008. a eesmärgi ületamise tingisid kolledži 10. sünnipäevaga seonduvad kajas-tused. Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

1a1; 1a4; 1b1; 1b2; 2b2; 4a6; 4c1; 4c2; 5a2; 5a3

0

2

4

6

8

10

12

14

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Ko

rdad

e a

rv

Kajastatus üleriigilises TV-s ja raadios

Haapsalu kolledž TV-s ja raadios

Eesmärk: 5 x aastas üleriigilises TV-s / raadios

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Kaj

astu

ste

arv

Kajastatus maakondlikus ajalehes ja veebiportaalis

Kajastatus maakonna ajalehes "Lääne Elu"

Kajastatus maakondlikus veebiportaalis

Eesmärk: 3 uudist/artiklit kuus (36 x aastas) maakonna ajalehes ja veebiportaalis

http://www.laanemaa.ee/

21

8.4. Kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused Joonis 27. Auhinnad ja tunnustused.

Joonisel 27 on kajastatud järgmised kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused:

2006 – MKM tunnustus ettevõtluse eden-damise eest projektiga “Riigiteaduste magistriõppekava arendamine”; 2006 – TLÜ tunnustus “Kõige ettevõtli-kum struktuuriüksus Tallinna Ülikoolis”; 2007 – HTM tunnustus “Väärt tegu” Koo-lirahva ideelaada korraldamise eest; 2009 – Maanteeameti tunnustus “Parim liiklusohutuse ja -kasvatuse edendaja 2009”.

Mõningate näidetena on joonisel 27 välja toodud Kolledži töötajatele omistatud auhindade ja tunnustuste hulgas: Tervisejuhi õppekava juhile Hele Leek-

Amburile omistati 2009.a. “Aasta tervis-

edendaja“ aunimetus;

Õpetajakoolituse osakonna juhataja

Sirje Pihtile avaldati tunnustust 2009.a.

G. Rägö mälestusmedaliga panuse eest

matemaatika õpetuse ja õppekirjanduse

edendamisse ning 2010.a. HTM tänukir-

jaga põhikooli riikliku õppekava aren-

damise eest loodusainetes. 2010.a.

saavutas ta koostöös klassiõpetaja

eriala üliõpilase Merily Piht’iga

ettevõtluskonkursil “Ajujaht” III koha.


1a1; 1a4; 1b1; 1b2; 4c1; 5a2; 5a3

8.5 Sportimisvõimaluste pakkumine Meie üliõpilastele ja personali liikmetele on kolledži poolt loodud võimalus kasutada kaks korda nädalas tasuta spordisaali võrk- ja korvpalli mängimiseks. Samuti on Kolledži liikmetele Haapsalu Veekeskuse ja Bowlingu teenused soodushindadega.

0

2

4

6

8

10

1998-2001 2002-2004 2005-2007 2008-2010

Au

hin

dad

e ja

tu

nn

ust

ust

e a

rv

Auhinnad ja tunnustused

Kolledžile omistatud auhinnad ja tunnustused

Kolledži töötajatele omistatud auhinnad ja tunnustused

Eesmärk: Vähemalt 1 auhind aastas

22

9. Kõrgkooli tulemusnäitajad a) Kõrgkooli võtmetulemused

9a1 Teadus- ja arendustegevuse vastavus ühiskonna vajadustele. Väga oluliseks kolledži võtmetulemuseks on Lää-ne maakonnaga seotud ja maakonna vajadusest lähtuvalt kirjutatud lõputööd. Joonisel 28 on kajastatud maakonnaga seotud lõputööde % lõpetajate arvust. Võrdluseks on välja toodud Rakvere Kolledž. Joonis 28. Maakonnaga seotud lõputööde osakaal.

2006. ja 2008. aastal ületasime eesmärgi, kuna nendel aastatel oli haldus- ja ärikorralduse tudengite lõputööde juhendamisel kasutusel uurimisrühma meetod. (vt lähenemisviis 5c2).

9a2 Lõpetanute erialane tööhõive Meie eesmärgiks on hoida sidet vilistlastega ja saada tagasisidet nende erialasele tööle asumise kohta. Tõhus praktikakorraldus ja teoreetiliste ainekursuste sidumine praktiliste oskustega ta-gab meie vilistlastele kõrge erialase tööhõive. Praktikakohad Läänemaal soodustavad vilistlas-te tööleasumist Läänemaale.

Joonis 29. Erialasel tööl ja erialasel tööl Läänemaal töötavad vilistlased.

Joonis 30. Erialasele tööle suundunud Klassiõpetaja eriala päevaõppe vilistlaste osakaal.

Joonisel 30 on kajastatud meie klassiõpetaja eriala (KLÕP) päevaõppe lõpetanute erialane tööhõive peale lõpetamist. Riigikontrolli aruande Õpetajate puudus üldhari-duskoolides andmetel läheb õpetajahariduse omandanute hulgast kõige enam kooli tööle ja ka püsib seal klassiõpetajaid. 2003. aastal töötas


2a2; 5c1; 5c2; 5c3; 5a3; 4a6; 5a1; 5a2; 5c4

3%

43%

27%

37%

30% 30%

18% 16%14%

22%20%

11%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Lõp

utö

öd

e %

Maakonnaga seotud lõputööde % lõpetajatest

tööde % lõpetajate arvust Haapsalu Kolledžis

tööde % lõpetajate arvust Rakvere Kolledžis

Meie eesmärk - 30% lõputöödest on maakonnaga seotud

86%98% 94% 96% 95% 92%

19%

63%57%

35%30%

43%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Osa

kaal

u %

Erialasel tööl vilistlaste % lõpetanutest

lõpetajate % erialasel tööl

lõpetajate % erialasel tööl Läänemaal

Meie eesmärk - 80% lõpetanutest töötab erialasel töölMeie eesmärk - 50% lõpetanutest töötab erialasel tööl Läänemaal

44% 50%

75%

100%

83%

100%

11% 13%

38%

8%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Osa

kaal

u %

Erialasel tööl KLÕP päevaõppe vilistlaste % lõpetanutest

KLÕP päevaõppe lõpetajate % erialasel tööl

KLÕP päevaõppe lõpetajate % erialasel tööl LäänemaalMeie eesmärk - 80% lõpetanutest töötab erialasel töölMeie eesmärk - 50% lõpetanutest töötab erialasel tööl Läänemaal

23

koolis 80% 1999–2003 klassiõpetaja eriala lõpe-tanutest (Riigikontrolli aruanne, 2004). Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013 lisa 1 andmetel oli ajavahemikul 2006-2007 tööl või asus klassiõpetaja ja aineõpetaja eriala lõpetanu-test tööle õpetajana 22% (Eesti õpetajahariduse, 2009). Põhilised lähenemisviisid nende tulemuste saavutamiseks

5a1; 5a2; 5b5

9a3 Uute õppekavade väljatöötamine ja olemasolevate arendamine Arengukavast tulenevalt on meie eesmärgiks olnud avada ja arendada piirkonna vajadustest lähtuvalt uusi õppekavu, et toetada piirkonna arengut kvalifitseeritud tööjõu kaudu. Alates 2005. a oleme avanud 3 uut rakenduskõrghariduse õppekava, millede väljaarendamisel on arvestatud regiooni vajadustega: 2008. a Tervisejuht; 2009. a Liiklus-ohutus; 2010. a Käsitöötehnoloogiad ja disain. 2006. a reformiti Informaatika bakalaureuse õppekava lähtudes piirkondlikest vajadustest Rakendusinformaatika rakenduskõrghariduse taseme õppekavaks, kuna rakenduslik õppekava sidustab HK-d veelgi enam regiooni tööandjate, firmade ja riiklike asutustega. 2009. a alates ei toimu vastuvõttu Haldus- ja ärikorralduse bakalaureuse õppekavale, kuna piirkonna vajadus on ammendunud. Riigiteaduste magistriõppe õppekavale toimus vastuvõtt 2003/2004, 2004/2005 ja 2006/2007 õppeaastatel ning Pedagoogilise nõustamise magistriõppe õppekavale 2004/2005 ja 2005/2006 õppeaastatel. Veebruar 2006 – juuni 2008. a viidi läbi projekt Riigiteaduste magistriõppekava arendamine ja kohandamine regiooni vajadustele lähtuvalt (RIIMA). Projekti eesmärgiks oli haldussuutlikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tõstmine kraadiõppe kättesaadavuse suurendamise teel regioonis, kasutades interaktiivse veebikeskkonna võimalusi õppetöö paindliku-maks korraldamiseks.


1a2; 2a1; 2a2; 2a3; 2b1; 1b3; 5a1; 5a2; 5b1

9a4 Õppeinformatsiooni kättesaadavus Joonis 31. Sahtli külastused kevad- ja sügissemestril 2010.

Joonis 32. Sahtli külastused sügissemestril 2010.a ühe tudengi kohta.

Väga oluliseks võtmetulemuseks on hästi kättesaadav õppeinformatsioon (kursuseprog-rammid, loengumaterjalid jne). Meil on kasutusel nn õppematerjalide faililadu „Sahtel“, kuhu enne loengutsükli algust laetakse üles kursuseprogramm, loengumaterjalid ning õpingute ajal kodutööd. Joonistel 31 ja 32 on näha, et õppeperioodi ajal on „Sahtli“ kasutamine väga aktiivne.


4c5; 5a1; 5a2; 5b3

6334

7316

1000

3000

5000

7000

9000

Kevad semester 2010 Sügis semester 2010

Kü

last

ust

e a

rv

"Sahtli" külastusi 2010. a kevadel ja sügisel

4,0

5,8

6,7

6,4

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

1 kuu 2 kuu 3 kuu 4 kuu

Kü

last

ust

e a

rv"Sahtli" külastusi 2010. a sügisel

Sügis semester 2010 Trend

24

9a5 Esmakursuslaste väljalangevus Joonis 33. Esmakursuslaste väljalangevus.

Suur osakaal on rakendusinformaatika üliõpilas-te väljalangevusel, mida soodustab tööjõu puu-dus vastavas valdkonnas (eriti buumiaastatel). Noored asuvad varakult erialasele tööle ja kool jääb tagaplaanile. Majanduskriisi tulemusel on paljud neist hakanud uuesti edasiõppimise või-maluste kohta huvi üles näitama. Joonis 34. Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks Klassiõpetaja erialal.


5a1; 5a2; 5b3; 5b8

Eesmärgi joon on langev, kuna püüdleme nullilähedasele väljalangevusele. Probleemiks on esmakursuslaste väljalangevus esimese õppe-aasta jooksul. Parendusena on koolitusjuhid hoidnud ennast kursis üliõpilaste õpingutega ning vajadusel neid toetanud. Joonistel 33 ja 34 on näha, et tänu individuaalsele lähenemisele on väljalangevus vähenenud.

9a6 Rahvusvaheline koostöö (meie õppejõu-dude mobiilsus: võõrkeelsed publikatsioonid, välislektorid meie kolledžis) Nagu jooniselt 35 näha, on 2008. a artiklite avaldamisel märgatav tõus. 2006. a kaitses Kolledži direktor Eve Eisenschmidt doktoritöö maailmas ainulaadsel teemal Kutseaasta kui algaja õpetaja tugiprogrammi rakendamine Eestis, mille pinnalt valmisid mitmed teadusartiklid ning konverentside ettekanded. Joonis 35. Teadusartiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis akadeemilise töötaja kohta.

Joonis 36. Teadusartiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis kokku.

20%

27%

17% 17%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2006 2007 2008 2009

Väl

jala

nge

nu

te %

Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks

Väljalangevuse % Haapsalu KolledžisMeie eesmärk - väljalangevus max 10%

30% 30%

0% 0%0% 0%

9%

0%0%

10%

20%

30%

40%

2006 2007 2008 2009

Väl

jala

nge

vuse

%

Esmakursuslaste väljalangevus II õppeaasta alguseks KLÕP erialal

Väljalangevuse % Haapsalu Kolledžis klassiõpetaja erialal

Väljalangevuse % Rakvere Kolledžis alushariduse pedagoogi erialal

Meie eesmärk - väljalangevus max 10%

0,5

0,2 0,2

1,5

0,4 0,4

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

1,6

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Aka

de

em

ilise

tö

öta

ja k

oh

ta

1.1, 1.2, 2.1, 3.1 ja 3.2 artiklite avaldamine Haapsalu Kolledžis

Artikkel aastas akad.töötaja kohta

Eesmärk: 0,5 artiklit aastas akad.töötaja kohta

0,38

0,25

0,000,00

0,10

0,20

0,30

0,40

0,50

Haapsalu Kolledž TÜ Pärnu Kolledž TÜ Narva Kolledž

Art

iklit

e a

rv a

kad

ee

mili

se t

öö

taja

ko

hta

Artiklite 1.1, 1.2, 2.1, 3.1 avaldamine 2005-2009 kokku

Eesmärk: keskmiselt 0,25 artiklit aastas akad. töötaja kohta

25

Joonis 37. Välislektorid.

Rahvusvahelise koostöö koordinaatori tööle-asumisega 2008. a suvel elavnes lektorite vahe-tus väliskõrgkoolidega.


1a1; 1b2; 2b1; 3a3; 3b3; 5a1; 5a2; 5b9

9a7 Koolitustellimuse täitmine Joonis 38. RKT täitmine IT erialal.

IT valdkonna üliõpilaste mittenominaalajaga lõpetamine ja väljalangevus on põhjustatud IKT sektori suurest nõudlusest tööturul. Paljud üliõpilased asuvad paralleelselt õpingutega tööle ning seejärel katkestavad õpingud.


2b1; 1b3; 5a1; 5a2

0 0

7

0

7

14

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2007/2008 2008/2009 2009/2010

Lekt

ori

d

Välislektorid kolledžis

Välisslektorid Haapsalu Kolledžis

Välislektorid TÜ Pärnu Kolledžis

Meie eesmärk

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

2007. a 2008. a 2009. a 2010. a

RKT täitmine lõpetanud lendude lõikes IT erialal

Haapsalu Kolledž IT Kolledž Eesmärk

26

9. Kõrgkooli tulemusnäitajad b) Peamised majandustulemused 9b1 Kolledži eelarve ja selle täitmine Joonis 39. Kolledži eelarve tulude plaan ja selle täitmine.

Joonis 40. Kolledži eelarve täitmine

Kolledži eelarve plaan luuakse iga majandus-aasta alguses. Alates 2007. aastast on Kolledži eelarve täitmine olnud tugevalt positiivne. See on seletatav projektitulude prognoosimise kee-rukusega – positiivseks osutuvate projektitaot-luste hulka ja projektitulude laekumise aega ning täpset mahtu on raske etteulatuvalt hinnata.

Kolledži eelarve täitmise maht ühe tudengi kohta kasvas jõudsalt aastatel 2005 – 2008. Seoses mitmete mahukate projektide lõppemisega on see näitaja viimasel kahel aastal oluliselt lange-nud jäädes siiski kõrgemale 2005. – 2006. aasta tasemest. Eesmärk on hoida eelarve maht tudengi kohta aastas kõrgemal riigieelarvelise õppekoha maksumusest aastas, milleks on kesk-miselt 32 000 krooni (erineb erialati).


2b2; 4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2

9b2 Kolledži kulud, tulud ja palk Joonis 41. Riikliku koolitustellimuse, riigieelarveväliste õppekohtade ja arendusprojektide maht aastatel 2005-2010.

Tulude osas on Kolledži eelarve suurimaks tuluallikaks õppetegevus. Riikliku koolitustelli-muse maht on olnud alates 2005. aastast kasvut-rendis (vaatamata majanduskriisist tulenenud riikliku õppekoha maksumuse vähendamisele). Alates 2007. aastast on projektitulude osa olnud märkimisväärne. 2007. ja 2008. aasta REV õppe-kohtadelt saadud tulude osakaalu suur maht tulenes sellest, et korraga õppis 3 kursust Haldus- ja ärikorralduse eriala üliõpilasi, kes kõik olid REV õppekohtadel.

7,9 8,012,8

15,012,1 10,2

15,1 15,5 17,422,2

18,9

2831

55

62

43

32

1922

2936

29

0

10

20

30

40

50

60

70

2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.

Milj

on

it/t

uh

at k

roo

ni

Tulud

Tulud kokku Haapsalu Kolledžis (milj krooni)

Tulud Narva Kolledžis

Tulud 1 tudengi kohta Haapsalu Kolledžis (tuh krooni)Tulud 1 tudengi kohta Narva Kolledžis (tuh krooni)

Eesmärk: riikliku koolitustellimuse maksumus tudengi kohta aastas (keskmiselt 32 000)

0

1

2

3

4

5

6

7

8

2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.

Milj

on

it k

roo

ni

RKT, REV õppekohtade ja arendusprojektide maht

RKT tulud REV tulud Arendusprojektid

7,7

8,0 8,19,2

7,78,77,9

12,8

15,0

12,1

10,2

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.

Milj

on

it k

roo

ni

Eelarve tulude plaan ja täitmine

Eesmärk: eelarve prognoos Eelarve tulud

27

Joonis 42. Haapsalu Kolledži palgafond.

Kolledži töötasude maht on alates 2005. aastast tõusnud 2,81 miljoni krooni võrra, mis on 87,1%. Seda saab põhjendada nii töötajate arvu kasvu kui töötasude suurenemisega.

9b3 Täiendavad finantsvahendid Joonis 43. Täiendavate finantseerimisvahendite osakaal kolledži eelarvest.


4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2; 4a6

Aastatega on suurenenud täiendavate finants-vahendite osakaal kolledži eelarves. Oleme seadnud eesmärgiks, et 2/6 eelarve tuludest tuleb õppetegevusest (1/3 RKT ja 1/3 REV) ja 1/3 arendustegevustest. Joonis 44. Täiendavate finantseerimisvahendite osakaalu võrdlus teiste TLÜ struktuuriüksustega.

Joonis 45. Tulu ühe töötaja kohta TLÜ erinevates struktuuriüksustes.

Kolledži eelarve täitmine ja lisavahendite han-kimise efektiivsus ühe töötaja kohta on Tallinna Ülikooli keskmisest näitajast tervelt 27% kõr-gem ja jääb alla vaid vähestele teistele ülikooli üksustele.


4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2


4b1; 4b2; 4b3; 5a1; 5a2

3,23

4,01 4,05

4,875,12

6,04

2,152,51

2,25

2,86 2,69 2,51

0

1

2

3

4

5

6

7

2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.

Milj

on

it/1

00

tu

hat

kro

on

i

Haapsalu Kolledži palgafond

Palgafon (miljonit krooni)

Palgafond töötaja kohta (100 tuhat krooni)

0,8 0,4

3,2 3,5 3,51,8

7,1 7,6

9,7 11,5 8,68,4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a. 2010 a.

Täiendava finantseerimise osakaal eelarvest

Arendusprojektid (milj kr)

Õppetegevus (milj kr)

Eesmärk 2/3 õppetegevus ja 1/3 arendusprojektid

8,64

15,6

8,6

6,2

8,6

11,3

3,46

1,30

4,50

0,161,67 1,80

02468

1012141618

Milj

on

it k

roo

ni

2009. aasta võrdlus TLÜ teiste instituutidega

Õppetegevus Arendusprojektid

0,52

0,78

0,50,43 0,43

0,49

00,10,20,30,40,50,60,70,80,9

Milj

on

it k

roo

ni

Tulu 1 töötaja kohta TLÜ-s

Tulu 1 töötaja kohta TLÜ keskmine 380 000 krooni

28

9b4 Investeeringud õppe- ja töötingimuste parendamisse Joonis 46. Kolledži ruumiline dünaamika aastatel 2005-2010.

Kolledži ruumid Haapsalu Kolledžil on loengute läbiviimiseks kokku 10 auditooriumi ning 3 arvutilaborit. Üks arvutilaboritest on kohandatud ka riistvara- ja võrgulaboriks, võimaldades vastavate informaa-tika eriala loengute raames praktiliste ülesan-nete läbiviimist. Lisaks on olemas multimeedia labor, mis täidab foto-, video- ja helistuudio otstarvet. 2010. aastal laieneti keldrikorrusele, kus renoveerimise esimese etapina avati käsi-töölaborid koos vajalike seadmetega. Käsitööteh-noloogiate ja disaini eriala praktikumide läbiviimiseks.

IT valdkond ja raamatukogu Haapsalu Kolledži arvutipark: Auditooriumid e. õppeklassid – 11 arvutit (PC); Arvutilabor 1 – 22 arvutit (PC); Arvutilabor 2 – 17 arvutit (MAC); Arvutilabor 3 – 19 arvutit (PC); Õppekeskus – 5 arvutit (PC); Õppeeesmärgil kasutatavad sülearvutid – 3; Vabalt kasutatavaid arvuteid kokku – 73; Servereid – 6; Õppeotstarbelisi servereid – 1; Switch’e – 11; WiFi tugijaamu – 2; Kolledži töötajate tööarvuteid – 17; Kokku arvuteid Haapsalu Kolledžis – 96; Interaktiivseid tahvleid – 1; Dataprojektoreid – 12; Televiisoreid – 2; VHS/DVD mängijaid – 1; Fotokaameraid – 4; Videokaameraid – 4; CNC freespink – 1;

Multimeedia labor koos vajalike vahenditega võimaldab nii foto-, video kui audiosessioonide läbiviimist. Kasutada on võimalik eri toonides stuudiotaustasid (Manfrotto) ning valgustust nii pildistamiseks kui filmimiseks. Stuudios on statiivid foto- ja videokaameratele. Fotokaamera Canon EOS 40D koos erinevate objektiividega (Canon EF-S 17-85 IS USM, Canon EF 70-300mm f/4-5.6 IS USM, Canon EF 35mm f/2). Väline välklamp Canon 430 EX ja stuudio välgukomp-lekt BIG Helios 600x. Väiksemate esemete pildistamiseks ja tootefotode tegemiseks valgus-kast BIG Ready to go digital studio. Filmimiseks on stuudios kokku 4 erinevat videokaamerat (Canon XM2, Canon MV200i and JVC GZ-MG67E, Son;y PMW-EX1R). Valgustamiseks prožektori komplekt koos statiiviga: LED PAR-64B Pro (4tk) + Proel Spsk-310 + T-latt. Helisalvestamiseks on olemas Tascam HD-P2 Pordable Recorder, Pro-Fire 2626 FW interface-helikaart, Mac Pro One 2.66GHz Quad-Core Intel Xeon/3GB/640GB/Ge-Force GT 120/SD, Rode NTG 2 Video Shotgun Mic jne. IKT investeeringud:

2006 646 508 EEK (41 500 EUR). Arvutilabori uus sisustus, 21 uut arvutit Pentium D945 3.4 GHz ja 19 " LCD monitori. 1 MacMini arvuti 19 tollise LCD monitoriga. Sisevõrgu kiiruse tõstmine 1 Gb/s ja kõikidele õppejõududele moobiilsed töökohad (sülearvutid)

2007 192 572 EEK (12 500 EUR). Tarkvara litsentseerimine, multimeedia varustuse täiendamine. Näiteks – Adobe CS3 Design Premium, Canon EOS 40 digitaalkaamera ja videoprojektor

2008 314 958 EEK (20 000 EUR). Uue iMac laboratooriumi sisustamine – 17 iMac arvutit ja sisustus. Uued võrguseadmed

2009 162 700 EEK (7 120 EUR) Teisaldatav fotostuudio, MAC server, kaks MAC BOOK PRO sülearvutit, final Cut videotöötlus-tarkvaraga. Uus meiliserver, projektorid.

2010 330 500 EEK (21 185 EUR) profikaamera Sony PMW-EX1R, digilaud, 2 projektorit, helistuudio seadmed.

9,6 10,1

12,7 13,2 13,2

26,3

3,4 3,95,4 5,4 4,6

8,2

0

5

10

15

20

25

30

2005. a 2006. a 2007. a 2008. a 2009. a 2010. a

Kolledži ruumiline areng

Ruumide kogupind (x 100 m2) m2 õpilase kohta

29

Lisaks tehnilistele vahenditele on Haapsalu Kolledž arendanud mitmeid infosüsteeme tuden-gite õppetegevuse toetamiseks. Suurem osa neist on välja töötatud õppeprotsessi käigus tudengite endi poolt praktiliste ülesannete tulemusena: Kolledži „Start“ leht (www.hk.tlu.ee/start) –

lihtne ja kiire ligipääs kõikide kolledži info-

süsteemi lahenduste juurde. Kasutatakse

kolledži arvutites brauseri start lehena. Start

leht hõlmab endas ka kolledži tunniplaani-

süsteemi.

„Sahtel“ (www.hk.tlu.ee/sahtel) – võimaldab

õppejõududel jagada tudengitele digitaalseid

õppematerjale ning tudengitel üles laadida

koduseid ülesandeid.

E-portfoolio (http://eportfoolio.hk.tlu.ee) –

võimaldab tudengitel ja nende juhendajatel

jälgida erialast professionaalset arengut ja

toetada elukestvat õpet. Keskkond on hetkel

veel arendamisfaasis.

Elektrooniline tagasisidesüsteem

(www.hk.tlu.ee/feedback) – võimaldab koguda

tagasisidet tudengitelt ja teistelt soovitud

sihtrühmadelt (tööandjad, vilistlased).

Pildi- ja videokroonika

(http://kroonika.hk.tlu.ee,

http://video.hk.tlu.ee) – kolledži ürituste pildi-

materjali ning õppetöö käigus valminud

videomaterjali jagamiseks.

Joonis 47. IKT investeeringud aastatel 2006-2010.

Kulutused õppekirjandusele: 2007 42 000 EEK

2008 5500 EEK

2009 22 000 EEK

Teavikute laenutamise trend on viimastel aastatel langenud, sest erialane õppekirjandus on kättesaadav elektrooniliselt. Samuti on osadel erialadel vähene eestikeelse autoriteetse õppekirjanduse valik (liiklusohutus, tervisejuht) Joonis 48. Kolledži raamatukogu teavikute ja laenutuste dünaamika aastatel 2005-2010.


4b1; 4b2; 4b3; 4c3; 4c4; 2b1; 5a1; 5a2

646 508 kr

197 572 kr

314 958 kr

162 700 kr

330 500 kr

- kr

100 000 kr

200 000 kr

300 000 kr

400 000 kr

500 000 kr

600 000 kr

700 000 kr

2006. a 2007. a 2008. a 2009. a 2010. a

IKT investeeringud

353 308 362 463 585

6288

70557709

84238893

55294817

61315687

4795

0

2000

4000

6000

8000

10000

2005. a 2006. a 2007. a 2008. a 2009. a

Raamatukogu teavikud ja laenutused

Lugejate arv Teavikute arv

Laenutusi aastas

http://www.hk.tlu.ee/start

http://www.hk.tlu.ee/sahtel

http://eportfoolio.hk.tlu.ee/

http://www.hk.tlu.ee/feedback

http://kroonika.hk.tlu.ee/

http://video.hk.tlu.ee/

30

9b5 Kokkuvõtvalt mahunäitajate trend 2005-2010 Joonis 49. Kolledži eelarve mahu, töötajate ja üliõpilaste arvu ja ruumide kogumahu dünaamika aastatel 2005-2010.


4b1; 4b2; 4b3; 2b1; 5a1; 5a2

0

50

100

150

200

250

300

350

Kolledži eelarve maht, töötajate ja üliõpilaste arv ning ruumid

Eelarve (100 tuh kr) Töötajad

Üliõpilased(seiseuga 1. september)

Ruum (10 m2)

31

III osa: VÕIMALDAJAD

1. Eestvedamine a) Kuidas kõrgkooli juhid loovad tingimusi missiooni, visiooni, väärtuste ja eetika arendami-

seks, juhtimissüsteemi pidevaks täiustamiseks ja muudatuste elluviimiseks ning on ise

täiuslikkuse kultuuri eeskujuks (rõhuasetus juhtide isiklikul käitumisel/panusel)?

b) Kuidas kõrgkooli juhid suhtlevad huvigruppide – õppijate, tööandjate, koostööpartnerite ja

ühiskonna teiste esindajatega (rõhuasetus juhtide isiklikul suhtlemisel partneritega)?

Lähenemisviis Elluviimise kirjeldus Kohapeal leitavad

tõendid

Seosed ja

võtme-

tulemused

1a1 Juhtide isiklik

eeskuju missiooni,

visiooni ja

tegevuspõhi-

mõtete järgimisel

Elluviimine: Kolledži juhid (direktor ja

osakondade/õppekavade juhid) on aktiivse tegevuse ja

hoiakutega eeskujuks organisatsiooni missiooni, visiooni ja

tegevuspõhimõtete järgimisel ning organisatsiooni

arendamisel.

Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas saavad juhid

tagasisidet töötajate tööanalüüside ja arenguvestluste kaudu

Personali meililist;

töötajate

tööanalüüsid ja

kokkuvõtted

arenguvestlustest

direktori kaustas

7b2; 7b3;

8.1.1; 8.3;

8.4; 9a6

1a2 Töötajate

innovaatiliste

ideede toetamine

juhtide poolt

Elluviimine: Töötajatel on alati võimalik pöörduda juhtkonna

poole uuenduslike ideede ja parendusettepanekute

tegemiseks.

Hindamine ja ülevaatus: toimub personali iganädalasel

töökoosolekul infovahetuse korras.

Juhtide ja

töötajatevaheline

kirjavahetus;

Õppekava

nõukogu

koosolekute

memod;

Kolledži nõukogu

otsused:

http://www.hk.tl

u.ee/nõukogu-

otsused/1744,

Igaaastased

töötajate

tööanalüüsid

direktori kaustas

7a1; 7a2;

7b2; 8.1.1;

9a3

1a3 Juhtide

eestvedamisel

valdkondlike

semestri

tegevuskavade

koostamine

Elluviimine: Semestri tegevuskavad koostatakse arengukava

tegevuspõhimõtetest lähtuvalt 2 x aastas. Iga valdkonna

üheks prioriteediks on rahvusvahelisuse (sh töötajate ja

üliõpilaste välisvahetuste) suurendamine.

Ülevaatus ja hindamine: Iga semestri lõpus tehakse

kokkuvõtteid ja hinnatakse tegevuskava täitmist ning

seatakse uued eesmärgid.

Valdkondlikud

semestri tegevus-

kavad; täitmise

aruanded

“Personali

jagatud” kaustas

6b3; 7b2

1a4 Juhid tunnustavad

üliõpilaste ja

töötajate

saavutusi

Elluviimine: Juhtide eestvedamisel tunnustatakse igal

õppeaastal ühte tudengit igalt erialalt tiitliga „Lennu

lõpetaja“, parimaid üliõpilasi ja valminud lõputöid

premeeritakse stipendiumitega ja tööd avalikustatakse

kolledži kodulehel ja artiklikogumikes.

Samuti tunnustatakse ja avalikustatakse juhtide poolt

töötajate saavutusi

Hindamine ja ülevaatus: toimub 2 x aastas semestri

töökoosolekutel

TLÜ õppetoetuste

ja stipendiumite

maksmise kord:

http://www.tlu.e

e/?LangID=1&CatI

D=2739;

TLÜ

õppekorraldusees

kiri:

http://www.tlu.e

e/files/arts/1666/

OKE_u30bc32006

6b4; 8.3; 8.4

http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2739



http://www.tlu.ee/files/arts/1666/OKE_u30bc32006209e411e4db6b1cbb4881da.pdf



32

209e411e4db6b1

cbb4881da.pdf;

Kolledži nõukogu

otsused:

http://www.hk.tl

u.ee/nõukogu-

otsused/1744

Personali meililist;

Uudised kolledži

kodulehel:

http://www.hk.tl

u.ee/news/2011

ja maakondlikus

uudisteportaalis:

www.laanemaa.e

e

1a5 Personali

motiveerimine

arenguvestlustel

individuaalsete

eesmärkide

seadmise abil

Elluviimine: Kord aastas iga õppeaasta lõpus viib direktor iga

töötajaga läbi arenguvestluse, mille aluseks on eelnevalt

täidetud tööanalüüsid individuaalse arengu ja kolledži

üldiste arengusuundade kohta. Vestluses direktoriga

vaadatakse üle isikliku arengu ja tegevuste eesmärgid ning

võimalused uueks aastaks.

Hindamine ja ülevaatus: Arenguvestlusel vaadatakse üle

eelmisel vestlusel seatud eemärkide täitmine ning seatakse

uusi.

Töötajate

tööanalüüsid

kokkuvõtted

arenguvestlustest

direktori kaustas

7a1; 7b3;

7b4

1a6 Refleksiooni

meetod

Elluviimine: Direktori eestvedamisel toimub ürituste,

koosolekute, kokkusaamiste jms järel meeskonnasisene

refleksioon, mis toetab organisatsiooni demokraatiat ja

arengut.

Hindamine ja ülevaatus: Reflekteerimine on meie

organisatsioonis traditsiooniline ja tavapärane.

Töötajate

tööanalüüsid ja

kokkuvõtted

arenguvestlustest

direktori kaustas

7a1

1a7 „Juhid kui

mentorid

algajatele

töötajatele“

meetod

Elluviimine: Uus töötaja tunneb ennast organisatsioonis

sotsiaalselt turvaliselt, sest juhi näol on olemas mentor, kes

toetab ja kelle poole võib vajadusel alati pöörduda.

Hindamine ja ülevaatus: Juht saab uue töötaja

kohanemisest tagasisidet jooksvalt ja kord aastas

arenguvestlusel.

Töötajate

tööanalüüsid ja

kokkuvõtted

arenguvestlustest

direktori kaustas

7a1

1b1 Koostöö huvi-

gruppide ja

partneritega

töörühmade

juhtimise ja neis

osalemise

meetodil

Elluviimine: Kolledži direktor ja õppekavade juhid osalevad

kolledži tegevusvaldkondadele olulistes riiklikes ja

regionaalsetes töörühmades (nt Õpetajahariduse strateegia

väljatöötamise töörühm, Hariduse kutsenõukogu, Primuse

juhtnõukogu, REKKi algõpetuse nõukogu; uuest

liiklusseadusest tulenevad Maanteeameti töörühmad, LMV

arenduskoja töörühmad, LMV koolivõrgu töörühm jm).

Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt töörühmade

tegevustsüklile vaatavad juhid kord aastas kriitiliselt üle

töörühmades osalemise otstarbekuse.

ETIS:

www.etis.ee ;

Teated kolledži

veebi-kroonikas:

http://www.hk.tl

u.ee/?action=Sho

wNews&StartDat

e=2011&LangID=

1 ;

Töötajate

tegevuste tabelid

“Personali

jagatud” kaustas

8.1.1; 8.1.2

1b2 Koostöö huvi-

gruppide ja

partneritega

rahvusvahelistes

erialaorgani-

satsioonides

Elluviimine: Kolledži direktor ja õppekavade juhid on kolledži

tegevusvaldkondadele oluliste rahvusvaheliste

erialaorganisatsioonide liikmed TEPE (Teacher Education

Policy in Europe); ENTEP (European Network of Teacher

Education Policy); NQTNE (Põhjamaade Kutseaasta

võrgustik); Assosiation of Traffic Educators; jt

Töötajate

tegevuste tabelid

“Personali

jagatud” kaustas

9a6; 7b4

http://www.hk.tlu.ee/nõukogu-otsused/1744



http://www.hk.tlu.ee/news/2011

http://www.hk.tlu.ee/news/2011



http://www.etis.ee/

http://www.hk.tlu.ee/?action=ShowNews&StartDate=2011&LangID=1





33

osalemise

meetodil

Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas vaadatakse üle

organisatsioonides osalemise otstarbekus.

1b3 Lobby- töö

meetod

Elluviimine: Igas valdkonnas on juhtidel oma

võtmepartnerid, kelle hulgas tehakse teavitus- ja

selgitustööd (Sotsiaalministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Maanteeamet, Vabariigi Valitsuse

liikluskomisjon jt), mis loob eelduse õppetöö toetuseks (RKT

kohad, ühiskondlik toetus jne).

Hindamine ja ülevaatus: Hindamine ja ülevaatus toimuvad

saavutatud tulemuste põhjal (RKT kohtade arv, uued avatud

õppekavad)

Õppekavade

avamise ja

arendamisega

seotud Kolledži

nõukogu otsused:

http://www.hk.tl

u.ee/nõukogu-

otsused/1744 ja

TLÜ senati

otsused

6b5; 9a3;

9a7

1b4 Avatud uste

meetod

Elluviimine: Õppijakeskse lähenemise toetamiseks on

huvigruppidel (üliõpilased, vilistlased, tööandjad) võimalik

pöörduda juhtkonna poole nii probleemide kui ettepanekute

edastamiseks.

Hindamine ja ülevaatus: Meetodi tõhusust hinnatakse

tagasiside küsitluste kaudu (nt aastatel 2005-2009 viidi läbi

tagasiside küsitlused KLÕP ja IT vilistlaste hulgas, alates 2010

viiakse läbi elektroonilised tagasisideküsitlused kõikide

erialade vilistlaste hulgas).

Elektrooniline

tagasisidesüsteem

(www.hk.tlu.ee/fe

edback)

6a3

1b5 Ühisürituste

meetod

Elluviimine: Organisatsioonikultuuri kujundamisel on oluline

roll juhtide ja töötajate osalemisel kolledži traditsioonilistel

üritustel (nt kolledži pulm, jõulupidu, pubiralli, suvepäevad

jms)

Hindamine ja ülevaatus: Üritustele järgneb reflekteerimine,

mis annab kinnitust meetodile ja sisendi järgmistele

ühisüritustele.

Kolledži

veebikroonika:

http://www.hk.tl

u.ee/kolledži-

kroonika/1950

6a3;

7a1 vt

rahulolu

kolleegi-

dega






http://www.hk.tlu.ee/kolledži-kroonika/1950



34

2. Poliitika ja strateegia a) Kuidas arengukava ja poliitika (tegevuspõhimõtete) planeerimisel arvestatakse

huvigruppide hetke- ja tulevikuvajaduste ning ootustega, kasutades toimemõõtmistest,

uuringutest ja õppimisest saadud informatsiooni (rõhuasetus planeerimise etapil – millel

põhineb ja kellega koostöös)?

b) Kuidas arengukava ja poliitikat (tegevuspõhimõtteid) ellu viiakse ja üle vaadatakse

(rõhuasetus planeeritu elluviimisel ja ülevaatusel)?


tõendid

Seosed ja

võtme-

tulemused

2a1 Uute õppekavade

sh taseme- ja

täiendõppe

avamiseks ja

olemasolevate

õppekavade

arendamiseks

trendidega kurssi

viimine

uuringutest,

strateegiatest ja

huvigruppide

vajadustest

lähtuvalt

Elluviimine: Hoiame ennast kursis muudatustega riiklikes

õppekavades, uuringute, hartade, strateegiate ja

seadusandlusega teemadel, mis ühiskonnas aktuaalsed.

Lähtume ka turu-uuringutest ja piirkonna vajadustest ning

töötame välja vastavad õppekavad (nt 2008 tervisejuhi

eriala, 2009 liiklusohutuse eriala, 2010 käsitöötehnoloogiad

ja disain)

Hindamine ja ülevaatus: toimub emaülikooli ja kolledži

otsustuskogudes 1 x aastas (ülikooli senat,

valdkonnanõukogud, kolledži nõukogu).

Õppekavade

loomise ja

arendamise

dokumentatsioon

(seletuskirjad,

õppekava

nõukogu

protokollid,

täiendkursuste

kavad,

lisamoodulid,

koostöölepped, e-

kirjavahetus jm).

9a3; 6b1

2a2 Arengute

kavandamine

visioonikoosoleku

te korraldamise

meetodil

Elluviimine: Arengukava täiendamiseks korraldatakse kord

aastas visioonikoosolek, kuhu kaasatakse erinevaid huvipooli

(koostööpartnerid, valdkondade võtmeisikud, üliõpilased,

õppejõud ja kolledži töötajad) Juhtkond teeb sisendinfo

analüüsi ja lõplikud otsused.

Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval 2-

päevasel töökoosolekul seiratakse arenguid ja analüüsitakse

püstitatud eesmärkide realistlikkust, viiakse sisse

muudatused arengukavasse.

Arengukava;

kolledži nõukogu

protokollid,

Visioonikoosoleku

te päevakavad,

osalejate

nimekirjad,

memod

9a1; 9a3

2a3 Semestri

tegevuskavade ja

eelarvete

koostamine

arengukavast

lähtuvalt

Elluviimine: Tegevuskava koostamisel lähtutakse

arengukavas fikseeritud tegevuspõhimõtetest.

Tegevuskavasid koostatakse osakonniti (erialade lõikes,

kaasates kõiki töötajaid) 2 x aastas toimuvatel semestri

töökoosolekutel. Tegevuskava kinnitatakse kolledži

nõukogus.


päevasel töökoosolekul hinnatakse tegevuskavade ja

eelarvete täitmist ning planeeritakse uue semestri

tegevused.

Arengukava;

Semestri

tegevuskavad;

eelarved;

nõukogu

koosoleku

otsused;

töökoosolekute

päevakavad;

tegevuskava

täitmise aruanded

7b2; 9a3

2b1 Arengukava

elluviimine

tegevuskavade

kaudu

Elluviimine: Arengukava viiakse ellu läbi tegevuskavade.

Hindamine ja ülevaatus: Arengukava elluviimist hinnatakse

Iga semestri lõpus toimuval 2-päevasel töökoosolekul

seiratakse arenguid ja analüüsitakse tegevuskava täitmist.

Arengukava,

semestri

tegevuskavad;

tegevuskava

täitmise aruanded

9a7(vt

koolitus-

tellimuse

täitmine);

9a3; 9a6;

9b4; 9b5

2b2 Tegevuskava ja

eelarve täitmine

kalenderplaanist

ja töötajate

vastutusalast

Elluviimine: Tegevuskavades fikseeritakse tegevuste

toimumise aeg ja vastutaja.

Hindamine ja ülevaatus: Tegevuskava täitmisest antakse

jooksvalt ülevaade kord kuus toimuvatel osakondade

töökoosolekutel ning iganädalastel personali

Semestri

tegevuskavad,

eelarved

7b2; 7b3;

8.1; 8.2;

8.3; 9b1

35

lähtuvalt töökoosolekutel, millest võtavad osa kõik kolledži töötajad.

2b3 Töötajate

ettepanekutega

arvestamine

tegevuskavade

täitmisel

Elluviimine: Töötajatel on võimalus tegevuskava elluviimisel

teha ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks 2 x aastas

toimuvatel 2-päevastel semestri töökoosolekutel, kord

õppeaasta lõpus toimuvatel arenguvestlustel ja jooksvalt

iganädalastel töökoosolekutel.

Hindamine ja ülevaatus: toimub jooksvalt koos

elluviimisega.

Töötajate

tööanalüüsid ja

arenguvestluste

kokkuvõtted

direktori kaustas;

e-kirjad

7a1; 7a2

36

3. Töötajad a) Kuidas planeeritakse, juhitakse ning arendatakse personalipoliitikat (rõhuasetus

kõrgkooli vajadustel)?

b) Kuidas töötajaid kaasatakse ja tunnustakse ning kuidas toimub töötajate ja

organisatsioonivaheline infovahetus (rõhuasetus töötajatest lähtuvalt)?


tõendid

Seosed

ja võtme-

tulemused

3a1 Parimatele

vilistlastele

karjäärivõimaluse

pakkumine

Elluviimine: Kolledži lõpetamisel pakutakse parimatele

vilistlastele võimalust alustada tööalast karjääri kolledži

töötajana.

Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpul toimub

arenguvestlus, kus vaadatakse üle mõlema osapoole ootuste

täitumine ning arutatakse edasiste arengute üle.

Vilistlaste

nimekirjad;

Kolledži nõukogu

otsused;

Töötajate CV-d ja

haridust

tõendavad

dokumendid

7a1; 7a2;

7b1

3a2 Valdkonna

ekspertidele ja

spetsialistidele

karjäärivõimaluse

pakkumine

Elluviimine: Õppekava väljatöötamise ja arendamise

protsessiga seotud spetsialistidele pakutakse võimalust

õppejõu karjääriks.

Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpul toimub

arenguvestlus, kus vaadatakse üle mõlema osapoole ootuste

täitumine ning arutatakse uusi arenguvõimalusi. Tagasisidet

õppejõuga rahulolu kohta saadakse ka tudengite

tagasisideküsitlustest.

Õppekava

väljatöötamisega

seotud

dokumendid

vastavas

paberkandjal

kaustas.

Ametijuhendid ja

väljavõtted

töölepingust,

arenguvestluste

küsimustikud ja

märkmed kolledži

direktori arvutis.

Kolledži

veebikroonika.

7a1; 7a2;

7b1

3a3 Välisõppejõudude

ja teadlaste

kaasamine õppe-

ja teadustöösse

Elluviimine: Rahvusvahelise tegevuse tõhustamiseks

planeeritakse semestri tegevuskavade koostamisel iga eriala

lõikes välisõppejõudude ja teadlaste kaasamist.


päevasel töökoosolekul hinnatakse rahvusvahelise tegevuse

tulemuslikkust.

Semestri

tegevuskavad;

töökoosolekute

päevakavad;

rahvusvahelise

koostöö

koordinaatori

tegevuskava

täitmise

aruanded.

9a6; 7b4

3b1 Töötajate

arendamine ja

eneseteostuse

võimaldamine

koolitustel ja

projektides

osalemise kaudu

Elluviimine: Igale töötajale võimaldatakse eneseteostuseks

ja -arendamiseks erialaseid koolitusi ning osalemist

erinevates projektimeeskondades.

Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpus toimuval

arenguvestlusel vaadatakse üle organisatsiooni ja töötaja

võimalused ja vajadused eneseteostuseks ja –arenguks.

Töötajate

tegevuste tabelid

ja projektide

dokumentatsioon

“Personali

jagatud” kaustas

7a1; 7a2;

7b2

37

3b2 Akadeemilistele

töötajatele

eneseteostuse ja

lisatasu teenimise

võimaldamine läbi

täiendkoolitamise

Elluviimine: Akadeemilise personali arengu toetamiseks ja

lisatasu teenimise võimaldamiseks, soodustatakse töötajate

osalemist valdkondlike täiendõppekavade väljatöötamises ja

koolitajana täiendkoolituse läbiviimises.

Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta lõpus toimuval

arenguvestlusel vaadatakse üle organisatsiooni ja töötaja

võimalused ja vajadused eneseteostuseks ja –arenguks.

Täiendkoolitus-

kavad; lisatasude

määramise

korraldused

6b6; 7a1;

7a2

3b3 Akadeemilise

personali

osalemine

rahvusvahelistes

organisatsioonide

s, töörühmades ja

projektides, mis

loob eeldused

publikatsioonide

avaldamiseks ja

konverentsidel

esinemiseks

Elluviimine: Akadeemilise personali liikmed on omas

valdkonnas hinnatud eksperdid, tegevad eriala

rahvusvahelistes organisatsioonides ja töörühmades ning

haaratud erinevatesse rahvusvahelistesse projektidesse.


päevasel töökoosolekul vaadatakse üle rahvusvahelises töös

osalemise tulemused (sh publikatsioonid ja konverentsidel

osalemised) ning püstitatakse uued eesmärgid.

ETIS, kolledži

veebi-kroonika,

Projektide tabel,

rahastatud

projektide

taotlused ja

töötajate

tegevuste tabelid

„Personali

jagatud“ kaustas

9a6; 7b4;

7a2

3b4 Töötajatele info

levitamine

erinevate sise-

kommunikatsioon

i kanalite kaudu

(Personali

meililist, personali

jagatud kaust,

personali

iganädalane

infotund).

Elluviimine: päevakajaline oluline info edastatakse kolledži

meililistidesse (iga kursus, personal, vilistlased). Personalil on

„Personali jagatud kaust“, kuhu laetakse üles materjalid, mis

on olulised kõigile töötajatele. Igal teisipäeval toimub

tunniajane personali infotund, kus jagatakse olulist

informatsiooni, vaadatakse üle kalender ning vajadusel

arutatakse/otsustatakse oluliste küsimuste üle. Sellel

koosolekul osaleb reeglina ka üliõpilaskonna esindaja.

Hindamine ja ülevaatus: iga õppeaasta alguses ja lõpus

toimub personali töökoosolek, kus arutletakse ka

sisekommunikatsiooni kvaliteedi üle.

Koosolekute

märkmed;

personali meililist,

„Personali jagatud

kaust“

7a1

3b5 Avatud meele

meetod:

- töötajate

kaasamine

planeerimis- ja

otsustus-

protsessidesse

- toetuse ja

tunnustuse

avaldamine

kolleegidele

Elluviimine: Kõikidel töötajatel on võimalus osaleda kolledži

arenguga seotud planeerimis- ja otsustusprotsessides, seda

läbi iganädalaste personali infotundide ja töörühmade

tegevuste, kus kõigil on võimalus sõna sekka öelda. Üksteist

tunnustatakse ja toetatakse.

Hindamine ja ülevaatus: Tagasisidet saadakse ja

ettepanekuid tehakse jooksvalt ning iganädalastes

infotundides. Kokkuvõtteid ja täiendusi tehakse semestrit

kokkuvõtval töökoosolekul.

Tegevuskavad ja

nende täitmise

analüüsid

„Personali

jagatud“ kaustas

7a1

38

4. Partnerlus ja ressursid a) Kuidas juhitakse väliseid partnerlussuhteid (planeerimine, elluviimine, ülevaatus,

parendamine)?

b) Kuidas juhitakse finants- ja muid ressursse (rajatised, seadmed, materjalid) (planeerimine,

elluviimine, ülevaatus, parendamine)?

c) Kuidas juhitakse informatsiooni, teadmust ja tehnoloogiaid (planeerimine, elluviimine,

ülevaatus, parendamine)?


tõendid

Seosed ja

võtme-

tulemused

4a1 Koostöö

maakonna avaliku

sektori

arendusorganisat

sioonidega

töörühma

meetodil

Elluviimine: Kolledži õppe-, uurimis- ja arendustegevuse

sidustamiseks piirkonna vajadustega, osalevad meie

õppekavade juhid maakonna avaliku sektori

organisatsioonide töös (LMV arenduskoda/teemakojad,

Läänemaa Arenduskeskus). Meie tegevused on seotud

maakonna ettevõtluse, üldhariduse ja infotehnoloogia

arengukavade elluviimisega ning maakonna turvalisuse

programmi rakendamisega.

Hindamine ja ülevaatus: Kaks korda aastas toimub semestri

tegevuskava analüüs, kus hindame tegevuste vajalikkust ja

kavandame järgnevad tegevused.

Semestrite

tegevuskavad ja

täitmise analüüs;

töötajate tabelid

„Personali

jagatud“ kaustas

8.1.1

4a2 Regionaalsete

uurimis- ja

arendus-

projektide

teostamise

meetod

Elluviimine: Kavandame ja teostame piirkonna vajadustest

lähtuvaid uurimis- ja arendusprojekte (nt 2008-2010

Lastevanemate küsitlus seoses hinnangutega koolielule

Läänemaal, Läänemaa rahvastikurände uuring, maakonna

terviskäitumise uuringud, Läänemaa üldhariduskoolide

sisehindamise rakendamisest jms) Nt 2010. aastal rajasime

laste liiklusväljaku kolledži hoovile lasteaedade ja koolide

liikluskasvatuse parendamiseks.

Hindamine ja ülevaatus: Uurimuste ja projektide korraline

aruandlus.

Uuringute

tulemused

kolledži

veebilehel:

www.hk.tlu.ee/let

s; publitseerituna

artiklikogumikes

7b3; 8.1.1

4a3 Avalikkusele

suunatud

loengud,

koolitused jms

üritused

Elluviimine: Igal õpeaastal planeerime oma tegevustesse

loenguid, koolitusi jms üritusi, mis võiksid huvi pakkuda ka

piirkonna elanikele.

Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri lõpus toimuval

töökoosolekul vaadatakse üle planeeritud tegevuste

täitmine ning koostatakse uus tegevuskava.

Tegevuskavad

„Personali

jagatud“ kaustas,

registreerimislehe

d; teadete arhiiv

ja kroonika

kolledži

kodulehel;

tagasiside

kokkuvõtted

8.2

4a4 Õpetajate

kogukonnatöö

meetod

Elluviimine: Osaleme aktiivselt tegevõpetajate

kogukonnatöö arendamisel. Veame eest ainenõukogude

tööd, korraldame õpetajatele iga-aastaseid seminare,

õppepäevi, kogemuskoolitusi, koolilastele olümpiaade.

Hoiame ka koostööd praktikajuhendajatega, kellele oleme

pakkunud mitmeid tasuta täiendkoolitusi, seminare,

väljasõite (nt 2009.a. Sagadi Looduskooli külastus jms).

Hindamine ja ülevaatus: Hindamine ja ülevaatus toimub

ainenõukogude koosolekutel vähemalt kaks korda aastas.

Kolledži kroonika,

ainenõukogude

koosolekute

protokollid

8.1.2; 6b6

4a5 Piirkonna

tegevõpetajatele

suunatud üritused

projektide toel

Elluviimine: Koostame tegevõpetajatele ja üliõpilastele

suunatud ürituste korraldamiseks projekte, mille kaudu

katame ürituste kulusid (nt klassiõpetajate talve- ja

suveseminarid).

Hindamine ja ülevaatus: Ürituste toimumise järgselt küsime

Ürituste

päevakavad,

osavõtjate

registreerimis-

lehed,

8.1.2; 6b6

http://www.hk.tlu.ee/lets

http://www.hk.tlu.ee/lets

39

õpetajatelt tagasisidet ja ettepanekuid, millega arvestame

järgmiste ürituste kavandamisel.

tagasisidelehed

4a6 Regionaalarengu

spetsialisti

ametikoha

loomine

Elluviimine: Lähtuvalt kolledži regionaalsuse

tegevuspõhimõttest loodi 2008.a regionaalarengu

spetsialisti ametikoht, kelle peamiseks tööülesandeks on

kolledži regionaalse koostöö eesmärgistamine ja

koordineerimine ning regionaalarengut toetavate uurimis- ja

arendusprojektide teostamine.


töökoosolekul vaadatakse üle regionaalses töös osalemise

tulemused ja püstitatakse uued eesmärgid.

Kolledži nõukogu

otsus:

http://www.hk.tl

u.ee/nõukogu-

otsused/1744

Regionaalarengu

spetsialisti

ametijuhend

„Personali

jagatud“ kaustas

8.1.1; 8.3;

9a1; 9b3;

7b3

4b1 Eelarve prognoosi

koostamine

eelarve juhendis

toodud

põhimõtete järgi

Elluviimine: Igal kalendriaastal koostame eelarve, mis

kinnitatakse kolledži nõukogus ning lisatakse ülikooli

eelarvesse iseseisva osana.

Hindamine ja ülevaatus: eelarve täitmine vaadatakse üle

kord aastas kolledži nõukogus ja ülikooli majandusaasta

aruande koostamisel.

Eelarve

koostamise

põhimõtted;

eelarvete

prognoosid

9b

tervikuna

4b2 Eelarve täitmise

analüüsimine

Elluviimine: Rahandusosakonna eelarvetalitus koondab

finantsnäitajad allüksuste kaupa ning koostab iga-aastase

eelarve täitmise analüüsi.

Hindamine ja ülevaatus: Kolledži direktor koos juhiabiga

annavad eelarve täitmisest ülevaate kolledži nõukogule ning

arvestavad analüüsi tulemusi uue eelarve koostamisel.

Eelarvete

prognoosid,

eelarvete

täitmised juhiabi

kaustas

9b

tervikuna

4b3 Täiendavate

eelarvevahendite

hankimine

arendusprojektid

e kaudu

Elluviimine: Lisafinantside saamiseks taotleme kolledži

kõikide erialade valdkondades erinevatest regionaalsetest,

riiklikest ja EL fondidest täiendavaid projektivahendeid.

Hindamine ja ülevaatus: Kolledži direktor koos juhiabiga

seirab eelarve täitmist kaks korda aastas ja esitab

kokkuvõtted kolledži nõukogule.

Eelarvete

prognoosid,

eelarvete

täitmised juhiabi

kaustas

9b

tervikuna

4c1 Info edastamine

kolledžis

toimuvast

portaalide,

pressiteadete ja

meedia kaudu

Elluviimine: Edastame infot kolledžis toimuva kohta läbi

kohaliku Läänemaa infoportaali www.laanemaa.ee ,

Haapsalu linna kodulehekülje, kohaliku ajalehe ja erinevate

infolistide kaudu (koolid, omavalitsused, raamatukogu jne).

Pressiteadete väljastamiseks saadame info TLÜ

suhtekorralduse osakonda, kus kommunikatsioonijuht

vormistab pressiteated ja edastab meediale.

Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta alguses ja lõpus

toimub personali töökoosolek, kus arutletakse info

kajastamise kvaliteedi ja tõhususe üle.

Kaust „Kolledž

ajakirjanduses“ ja

teadete ja uudiste

arhiivid, kroonika

veebis

6b1; 8.3; 8.4

4c2 Jooksvate uudiste

ja teadete

süsteemne

kajastamine

kolledži kodulehel

Elluviimine: Kolledži koduleheküljel on rubriik „Uudised“,

kus leiavad kajastamist päevakorralised sündmused,

tegevused ja info, mis on oluline kõigile huvipooltele.

Hindamine ja ülevaatus: toimub jooksvalt.

Uudiste arhiiv,

kolledži kroonika

8.3

4c3 Investeeringute

toel kaasaegsete

IT lahenduste

kasutusele-

võtmine

Elluviimine: Õppekavade arendamise ja rakendamise

vajadustest lähtuvalt soetatakse ja võetakse õppeprotsessis

kasutusele uued tehnoloogiad (nt Smart tahvel, helistuudio,

videokonverentsi seadmed jm)

Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas toimub seadmete

seisukorra hindamine ja ülevaatus ning aruannete esitamine

emaülikoolile.

Aruanded juhiabi

kaustas

9b4

4c4 Õppekeskuse

raamatukogu /

pidev arendamine

Elluviimine: Õppijakesksest tegevuspõhimõttest ja

õppekavade vajadustest lähtuvalt, juhitakse süsteemselt

raamatukokku teavikute komplekteerimist (raamatud,

filmid, CD-d, e-andmebaasid. Juhendid teavikute

kasutamiseks ja laenutamiseks on kättesaadavad kodulehel

Õppekeskus /

raamatukogu info

HK kodulehel:

http://www.hk.tl

u.ee/oppekeskus/

6b2; 9b4 vt

raamatukog

u teavikute

ja

laenutuste





http://www.hk.tlu.ee/oppekeskus/888

http://www.hk.tlu.ee/oppekeskus/888

40

ja vajadusel nõustab üliõpilasi ja õppejõude õppekeskuse

juhataja

Hindamine ja ülevaatus: Iga semestri alguses selgitab

õppekeskuse juhataja õppekava juhtidelt välja uute

teavikute tellimise vajaduse. Kord aastas esitab õppekeskuse

juhataja teavikute fondi ja selle kasutatavuse kohta aruande

emaülikooli akadeemilisse raamatukokku.

888

Raamatukogu

aruanded;

teavikute

kataloog ESTER:

http://ester.nlib.e

e/;

dünaamika;

4c5 Veebipõhise

õppematerjalide

faililao

„Sahtel“ kasutami

ne

Elluviimine: Õppijakesksest tegevuspõhimõttest lähtuvalt

võimaldatakse üliõpilastele juurdepääs õppematerjalidele

läbi veebipõhise faililao „Sahtel“, kuhu laetakse üles kõik

õppetööks vajalikud materjalid.

Hindamine ja ülevaatus: Kasutatavuse jälgimiseks on

„Sahtli“ keskkonda programmeeritud seiresüsteem, mille

kokkuvõtteid vaatab õppekeskuse juhataja kord semestris.

Veebipõhine

faililadu

„Sahtel“ http://w

ww.hk.tlu.ee/star

t/sahtel2

9a4

http://ester.nlib.ee/

http://ester.nlib.ee/

http://www.hk.tlu.ee/start/sahtel2



41

5. Protsessid a) Kuidas protsesse süsteemselt juhitakse?

b) Kuidas toimub õppeprotsessi juhtimine?

c) Kuidas toimub teadus- ja arendustegevuse juhtimine?

Lähenemis-viis Elluviimise kirjeldus Kohapeal leitavad

tõendid

Seosed ja

võtme-

tulemused

5a1 Protsesside

süsteemne

juhtimine lähtuvalt

emaülikooli

standarditest

Elluviimine: Põhi- ja tugiprotsessid tuginevad Tallinna

Ülikooli Senati määrustega kehtestatud alusdokumentidele

(nt juhtimiseeskiri, vastuvõtueeskiri, õppekorralduseeskiri,

asjaajamiskord jm). Ülikoolisiseselt tehakse dokumendid

teatavaks dokumendihaldussüsteemi WebDesktop

vahendusel, vajadusel paberil.

Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt protsesside

ümberkorraldamise vajadusele, esitatakse ülikooli rektorile

eelnõu või esildis, mis võetakse senati päevakorda ning

otsustatakse muudatuste sisseviimine.

Eeskirjad ja

korrad

dokumendihaldus

süsteemis

WebDesktop;

senati protokollid.

Kriteeriumid

6; 7; 9

tervikuna

5a2 Protsesside


kolledži

alusdokumentidest

Elluviimine: Protsesside juhtimisel toetutakse kolledži alusdokumentidele (põhimäärus, arengukava, tegevuskavad). Alusdokumentidest lähtuvad kolledži eesmärgid ja oodatavad tulemused ning on fikseeritud tuumikkompetents ning langetatud otsused uute teenuste ja turgude osas (seosed põhieesmärkidega).

Hindamine ja ülevaatus: Vastavalt protsesside

ümberkorraldamise vajadusele, esitatakse kolledži

nõukogule ettepanek, ning otsustatakse muudatuste

sisseviimine.

Kolledži

põhimäärus:

http://www.hk.tl

u.ee/alusdokume

ndid/899,

arengukava: ,

tegevuskavad,

kolledži nõukogu

otsused:

http://www.hk.tl

u.ee/nõukogu-

otsused/1744

Kriteeriumid

6; 7; 8; 9

tervikuna

5a3 Protsesside


piirkonna

vajadustest

Elluviimine: Kolledži ühest tegevuspõhimõttest –

regionaalsusest - lähtuvalt, tuginetakse protsesside

juhtimisel Läänemaa strateegilistele

arendusdokumentidele (maakonna arengustrateegia,

valdkondlikud arengukavad)

Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas seirab maavalitsuse

arenduskoda, kuhu kuuluvad ka kolledži õppekavade juhid,

maakonna strateegiat ja valdkondlikke arengukavasid ning

vajadusel viiakse sisse muudatused.

Lääne maakonna

arengustrateegia

ja valdkondlikud

arengukavad:

http://www.lmv.e

e/index.php?id=2

6313

8 tervikuna;

9a1

5b1 Õppekavade

avamine ja

arendamine uutest

trendidest,

uuringutest,

strateegiatest ning

piirkonna

vajadustest

lähtuvalt

Elluviimine: Uuringutest, hartadest, strateegiatest,

seadusandlusest ja piirkonna vajadustest lähtuvalt

avatakse kolledžis uusi ning arendatakse olemasolevaid

õppekavu.

Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas toimub õppekava

nõukogu koosolek, kus analüüsitakse õppekava

ajakohasust ja vajadust teha selles muudatusi.

Õppekavade

arendamise

kaustad

koolitusjuhtidel

9a3

42

5b2 Erialade ja

õppimisvõimaluste

reklaamimine

infomessidel, veebis

ja individuaalse

lähenemise

meetodil

Elluviimine: Erialade õppimisvõimalusi reklaamitakse iga-

aastaselt koos emaülikooli esindusega noorte

infomessidel. Samuti teavitatakse juba tööjõuturul

töötavaid inimesi õppimisvõimalustest kolledžis.

Kasutatakse erinevaid teavituskanaleid (kodulehekülg,

elektroonilised suhtlusvõrgustikud, meililistid,

paberkandjal reklaammaterjalid, ajalehed jm.

Infot edastatakse ka kolledžis koolitustel/kursustel

osalejatele ning isiklikul suhtlemisel sihtrühmadega.

Kodulehel (sh TLÜ kodulehel) on pidevalt saadaval

informatsioon õppimisvõimaluste ja vastuvõtutingimuste

kohta.

Hindamine ja ülevaatus: Iga õppeaasta alguses toimuval

personali töökoosolekul tehakse kokkuvõtteid ja

analüüsitakse vastuvõtu tulemusi.

Uudiste arhiiv

kodulehel;

flaierid, voldikud

jm

reklaammaterjal

õppekeskuses

6b1

5b3 Õppeprotsessi

korraldamine

õppijakesksust

toetaval meetodil

Elluviimine: Kolledži ühest tegevuspõhimõttest -

õppijakesksusest - lähtuvalt, mõõdetakse üliõpilaste

rahulolu hindamiskriteeriumite arusaadavusega, õppejõult

tagasiside saamisega ja rahulolu õppematerjalidega.

Üliõpilastele lõputööde teemade soovitamisel lähtutakse

üliõpilaste huvist ja uurimistulemuste praktikas

rakendatavusest. Õppejõude koolitamisel

kooskõlastatakse juhendajatele esitatavaid nõudeid.

Õppematerjalid on kättesaadavad faililaos „Sahtel“.

Hindamine ja ülevaatus: Tagasisidet üliõpilastelt

kogutakse iga kursuse lõpus ning vajadusel viiakse sisse

parendustegevusi. Alates 2010 sügissemestrist on

tagasiside analüüs koostatud kõikidel õppekavadel ühistel

alustel kasutades Google Docs veebipõhist

dokumenditarkvara süsteemi.

Tagasiside

kokkuvõtted

„Personali

jagatud“ kaustas;

Õppematerjalide

faililadu „Sahtel“:

www.hk.tlu.ee/st

art/sahtel2

6a1; 6a3;

6b4; 9a4;

9a5

5b4 Teoreetiliste

teadmiste

kinnistamine

praktiliste

ülesannete kaudu

Elluviimine: Õppekava nominaaljaotuse ja

kursuseprogrammide koostamisel arvestatakse hajutatud

praktika põhimõtet - paralleelselt teoreetiliste õpingutega

sooritavad üliõpilased vastavasuunalise praktika.

Hindamine ja ülevaatus: Kord aastas õppekava nõukogu

koosolekul hinnatakse kursuseprogrammide ja

nominaaljaotuste tulemuslikkust ning vajadusel viiakse

sisse muudatused.

Nominaaljaotused

ja

kursuseprogramm

id „Personali

jagatud“ kaustas

6a2

5b5 Praktika

korraldamine

koostöös piirkonna

partneritega

Elluviimine: Praktika korraldamisel lähtutakse

regionaalsuse põhimõttest. Eelistatud on praktika

läbiviimine piirkonna partnerkoolides- ja ettevõtetes.

Üliõpilaste praktikajuhendajad läbivad spetsiaalse

mentorkoolituse. Praktika ajal külastab kolledžipoolne

esindaja praktikaettevõtet/asutust ning saab tagasisidet nii

praktikandilt kui asutusepoolselt juhendajalt.

Hindamine ja ülevaatus: Praktika lõppedes annavad kõik

osapooled tagasisidet, toimub praktika kaitsmine

konverentsil, millel osalevad praktikal olnud üliõpilased,

juhendajad ja õppejõud.

Praktikalepingud,

praktika

korraldused

„Personali

jagatud“ kaustas,

praktika

tagasiside

materjalid

koolitusjuhtidel/

peametoodikul

9a2; 6a3



43

5b6 Üliõpilaste

aktiivsuse ja

algatusvõime

tunnustamine

stipendiumite ja

avalikkusele

teavitamise

meetodil

Elluviimine: Aktiivseid ja ettevõtlikke üliõpilasi

tunnustatakse tänukirjade ja tiitliga „Lennu lõpetaja“,

premeeritakse stipendiumitega ning teavitatakse avalikkust

kolledži kodulehel uudiste rubriigis ja kohalikus meedias

(ajaleht „Lääne Elu“; maakondlik infoportaal:

www.laanemaa.ee ).

Hindamine ja ülevaatus: Toimub jooksvalt semestri

töökoosolekutel.

Kolledži kroonika

www.hk.tlu.ee;

HK kroonika;

meedias

avaldatud artiklite

koopiad

õppekeskuse

kaustas, direktori

korraldused

kantseleis kaustas

6a1

5b7 Üliõpilaste

tagasiside

edastamine

õppejõududele

Elluviimine: Üliõpilaste tagasiside kokkuvõtted edastatakse

õppejõududele ning vajadusel soovitatakse sisse viia

parandusmuudatusi (nt kaasajastada õppekirjandust,

täpsustada hindamiskriteeriume vms)

Hindamine ja ülevaatus: Toimub iga semestri lõpus pärast

tagasiside kokkuvõtete tegemist.

Tagasiside

küsimustikud ja

kokkuvõtted

„Personali

jagatud“ kaustas

6a1

5b8 “Õppimine

kõrgkoolis”

ainekursuse

rakendamine

esma-

kursuslastele

Elluviimine: Lähtuvalt valdkondliku integreerumise

põhimõttest, toimub alates 2008.a esmakursuslastele

ainekursus „Õppimine kõrgkoolis“, kus tutvustatakse

kõrgkooli töökorraldust, õppekorralduseeskirja jm

õppetööks vajaminevaid dokumente, samuti raamatukogu

töökorraldust, erinevaid elektroonilisi andmebaase ja

nendes otsingu sooritamist.

Hindamine ja ülevaatus: Üliõpilaste tagasiside põhjal

täiendatakse kursuseprogrammi ning viiakse sisse

õppijakesksust toetavad korrektiivid.

„Õppimine

kõrgkoolis“ kursus

eprogramm ja

tagasiside

küsitluse

kokkuvõtted

„Personali

jagatud“ kaustas

6a1; 6b2;

9a5

5b9 Rahvusvahelise

koostöö

koordinaatori

ametikoha

loomine

Elluviimine: Lähtuvalt kolledži rahvusvahelisuse

tegevuspõhimõttest loodi 2008.a rahvusvahelise koostöö

koordinaatori ametikoht, kelle peamiseks tööülesandeks on

väliskõrgkoolidega kontaktide loomine ning õppejõudude ja

üliõpilaste välisvahetuse korraldamine (nt ERASMUS

lepingud, Comenius praktikad, rahvusvahelised

arendusprojektid jm).


töökoosolekul vaadatakse üle rahvusvahelises töös

osalemise tulemused ja püstitatakse uued eesmärgid.

Sõlmitud lepingud

rahvusvahelise

koostöö

koordinaatori

kaustas,

välisvahetuse

statistika tabel ja

töötajate

tegevuste tabelid

„Personali

jagatud“ kaustas

9a6; 6b3;

7b4

5c1 Maakondliku

uurimisvajaduse

väljaselgitamine

ühisseminaride ja

arutelude

meetodil

Elluviimine: Lähtudes regionaalsuse tegevuspõhimõttest

selgitatakse välja piirkonna vajadustest lähtuvad

uurimisteemad. Alates 2003 on korraldatud iga õppeaasta

alguses seminare ja arutelusid piirkonna esindajatega (LMV,

LAK, Haapsalu LV, ettevõtjad). Tallinna Ülikooli ja Läänemaa

Omavalitsuste Liidu koostöös rajati 2008 a uurimistegevuse

tõhustamiseks kolledži juurde kõrvalüksusena Läänemaa

Elukeskkonna Tuleviku-uuringute Sihtasutus.

Hindamine ja ülevaatus: Uurimisteemad arutatakse läbi

õppejõudude/juhendajatega ja üliõpilastega ning

kinnitatakse lõputööde teemad. Üliõpilaste lõputööde

hindamine toimub avalikul kaitsmisel.

Koosolekute

memod

“Personali

jagatud“ kaustas

Piirkonna

vajadustest

lähtuvad magistri-

ja

bakalaureusetööd

õppekeskuses

8.1.1; 9a1


http://www.hk.tlu.ee/

44

5c2 Üliõpilaste

juhendamine

uurimisrühma

meetodil

Elluviimine: 2006 a alates teostatakse üliõpilaste lõputööde

juhendamisel uurimisrühmapõhist meetodit, kus üks

juhendaja juhendab üliõpilaste rühma (4-12 tudengit)

piirkondlikul uurimisteemal.


päevasel töökoosolekul hinnatakse uurimisrühma

juhendamise meetodi tõhusust.

Lõputööde

nimekiri

õppekeskuses ja

koduleheküljel,

lõputööd

õppekeskuses.

Uuringute

aruanded kolledži

veebilehel:

http://www.hk.tl

u.ee/?LangID=1&

CatID=2007

9a1; 8.1.1

5c3 Ettevõtete

vajaduste

väljaselgitamine

uuringu

tegemiseks

ettevõtete

külastamise

meetodil

Elluviimine: Ettevõtjatega koostöös ning üliõpilaste praktika

perioodil selgitatakse välja ettevõtjate võimalik

uurimisvajadus.

Hindamine ja ülevaatus: Toimub 2 x aastas toimuval

õppekava nõukogu koosolekul.

Lõputööde

nimekiri

õppekeskuses ja

koduleheküljel,

lõputööd

õppekeskuses.

9a1

5c4 Üliõpilaste

uurimistööde

tutvustamine

artiklikogumiku

meetodil

Elluviimine: alates 2007 a avaldatakse parimate

bakalaureuse- ja magistritööde põhjal koostatud

teadusartiklitest kogumikke [nt “Ülikool ja üldhariduskool –

partnerid õpetajahariduses” (2007); “Regionaalne

uurimistegevus Läänemaa arenguks” (2008);

“Hariduskoostöö Läänemaal” (2009); “Läänemaa

rahvastikurände uuring” (2010)]


päevasel töökoosolekul vaadatakse üle tulemused ja

kavandatakse järgnevad kogumikud.

Artiklikogumikud

õppekeskuses

8.1.1; 9a1

http://www.hk.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2007



Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis 2010-2011 45

Kasutatud lühendid ja terminid

ELA – Eesti Lennuakadeemia ETIS – Eesti Teadusinfosüsteem Haapsalu LV – Haapsalu linnavalitsus HinT - Högskolen i Nord Tröndelag HK – Haapsalu Kolledž HNRK – Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsiooni Keskus HTM – Haridus- ja Teadusministeerium IT – infotehnoloogia KLÕP – klassiõpetaja eriala KVÜÕA – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus LAK – Läänemaa Arenduskeskus LMV – Lääne Maavalitsus LVRK – Lääne-Viru Rakenduskõrgkool MK – Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RKRN - Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu RIF – Rakendusinformaatika eriala SKA – Sisekaitseakadeemia RKT – riiklik koolitustellimus TTK – Tallinna Tervishoiukõrgkool TÜ – Tartu Ülikool TÜ õp. seminar – Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar WHO – World Health Organization

Kvaliteedijuhtimine kõrgkoolis 2010-2011 46

Kasutatud allikad

Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013. (2009). Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht http://www.hm.ee/index.php?03236 [2010, Detsember 08]. Haridus- ja Teadusministeerium (2010). Üleminekuhindamise taustaandmed. http://ekka.archimedes.ee/korgkoolile/yleminekuhindamine [2011, Jaanuar 31]. Kutseaasta seired http://www.hk.tlu.ee/seired/2081 [2011, Jaanuar 10]. Riigikontrolli aruanne. (2004). Õpetajate puudus üldhariduskoolides. Aruanne nr 2-5/04/14, 05.03.2004. Sisekaitseakadeemia enesehindamise aruanne (2010). Sisekaitseakadeemia koduleht: http://www.sisekaitse.ee/public/adr_upload/Sisekaitseakadeemia_taotlusdokument2010.947626.pdf [2010, Detsember 01]. Tartu Ülikooli Narva Kolledži enesehindamise aruanne (2010).

http://www.hm.ee/index.php?03236

http://ekka.archimedes.ee/korgkoolile/yleminekuhindamine

http://www.hk.tlu.ee/seired/2081

http://www.sisekaitse.ee/public/adr_upload/Sisekaitseakadeemia_taotlusdokument2010.947626.pdf

http://www.sisekaitse.ee/public/adr_upload/Sisekaitseakadeemia_taotlusdokument2010.947626.pdf

Documents

Haapsalu Kolledži kvaliteedihindamise raport