Upload
yosef-eliezer
View
59
Download
8
Embed Size (px)
Citation preview
arakomerciuli gamomcemloba saga
jibis wignis seria 1
media _ kultura _ sazogadoeba
hans beleri, dabadebuli 1947 wels, daamTavra televiziisa da kinos umaRlesi skola, flobs fsiqologis diploms (sadiplo mo namuSevari _ `filmis aRqma kinomo ntaJis ma ga liTebis safuZvelze~). 30 weliwadze me tia iRebs do kumentur filmebs. uka na s kneli 20 wlis ganmavlobaSi aswav lis kinomontaJis spe cialobas. gamosca kino montaJis saxelmZRvanelo (bolo, me xuTe gamocema, 2007 weli). 1991 wlidan aris profe sori sxvadasxva umaRles saswavlebelSi. 2001 wla mde iyo kinomecnierebis profesori karl srues umaRles skolaSi (ZKM); 2008 wla mde iyo telepraqtikis profesori kiolnis mediis xelovnebis umaRles skolaSi (KHM); xSirad aris miwveuli docentad sxvadasxva ger manul kinoskolebSi. aris uma Rles kursdamTavrebulTa ARD - ZDF-is treneri. misi kritikuli statiebi kino montaJze ibeWdeba sxvadasxva Jurna le bSi. gamocemuli aqvs araerTi wigni kinomontaJsa, kinos isto riasa da televi ziaze.
kinomontaJis aspeqtebi
erTgvari Sesavali
hans beleri
Tbilisi, 2009
teqstis saTauri originalSi:Aspekte der Filmmontage – Eine Art Einführung
teqsti ibeWdeba Semdegi gamocemis mixedviT:Handbuch der Filmmontage: Praxis und Prinzipien des Filmschnitts. hrsg. von Hans Beller. München: TR-Verlagsunion, 1993, 2002
Targmani germanulidan: devi dumbaZeredaqtori: rusudan asaTianigarekanis dizaini: sandro asaTianidakabadoneba dagamomcemeli: soso dumbaZe
mesame gamocema, 2009
ISBN 978-9941-0-1359-1yvela ufleba daculia
© arakomerciuli gamomcemloba saga, 2009www.sa-ga.org
sarCevi
mTargmnelis winasityvaoba . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
avtoris winasityvaoba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
kinomontaJis aspeqtebi
Sesavali . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19
samontaJo erTeulebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22
montaJis evolucia aCqarebul kadrSi . . 29
180 gradusis principi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 9
`uwyvetobis~ koncefcia . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 7
kuleSovis eqsperimentebi . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2
montaJis modelebi da maTi klasifikaciis mcdelobani . . . . . . . . . 5 9
SeniSvnebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1
kadris sidideTa sqemaadamianis sxeulTan mimarTebaSi . . . . . . 9 3
leqsikoni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 5
7
mTargmnelis winasityvaoba
gecodinebaT kadri satelevizio reklamidan: erTerTi brazilieli fexburTeli darbazSi aTamaSebs burTs misTvis Cveuli moxdenili ileTebiT. kadri icvleba da msgavs darbazSi, msgavs saTamaSo situaciaSi vxedavT imave moTamaSes, oRond ociode wliT adre. igi jer kidev bavSvia, burTs ki imave moxdenilobiTa da ileTebiT uZvrens metoqis mekares fexebs Sua. arc Tu ise bevrs ecodineba, rom aq gamoyene bulia farTod gavrcelebuli samontaJo xerxi da mas `match cut~i, anu `Sejerebuli Wrili~ ewodeba. swored es samontaJo xerxi, formalur uwyvetobaTa safuZvelze, akavSirebs erT maneTTan ociwliswindelsa da dRevandel moTamaSes. igi qmnis im konotaciasac, TiT qos is safirmo marka, romelsac rgoli reklamas ukeTebs, iseve `uberebeli~ da `maradiuli~ iyos, ro
gorc wlebis ganmav lobaSi am mo Ta maSis ucvleli ileTebi da misi bavSvuri Rimili.
8
aseT da msgavs samontaJo xerxebs yove ldRiur cxovrebaSi sxvadasxva mediasTan ur Ti erTobisas yovel fexis nabijze vxvde biT. magaliTad, realiTiSou `jeobaris~ Semajamebel gadacemebs aSkarad, e.w. `elifsuri~ sa montaJo struqtura aqvT. bevr kar gad nacnob kinofilmSi, magaliTad, `SesaniSnavi Svideulis~ finaluri Setakebis epizodSi, e.w. `cross-cutting~is montaJi gamoiyeneba. teleserialebi ki saerTod war moudgenelia `kadri/sapirispiro kadris~ Tan mim devrobis usasrulo seriaTa gareSe. (am terminTa ganmartebani ix. wina mdebare ga mocemis teqstSi.) SeiZleba ar vicodeT, zustad ra ewodeba montaJis ama Tu im wesebsa da Cvevebs, romlebic aTwleu lebis ganmavlobaSi yalibdebodnen, miuxedavad amisa, isini imdenad TavisTavad cxadni da Cveulni gaxdnen CvenTvis, rom maT arsebobas TiTqos veRarc ki vamCnevT. arada, sxvadasxva mediaSi _ kinoTeatrSi filmis yurebisas, televizoriT axali ambebis Tva l yuris de vnebisas Tu kompiuteriT, vTqvaT, e.w. `egoSuteris~ TamaSis dros _ mo Zrav gamosaxulebaTa Tanmimdevroba da struqtura swored am CvenTvis `uxilavi~ sqemebiT formdeba. es wesebi da sqemebi
9
aw esrigeben imas, rac xilvadia, qmnian konotaciebs, iZlevian interpretaciebs da, Sesabamisad, marTaven imas, Tu ras da rogor aRviqvamT Cvens mediurad gaSualebul yoveldRiur cxovrebaSi.
hans beleris teqstis gamocema swored imis mokrZalebul mcdelobas warmoadgens, rom mzera mivmarToT am CvenTvis ase nacnob da uSualo formebze da yuradReba gavamaxviloT am formebis Camoyalibebis istoriul processa da gaSualebulobaze. teqsts Sesavlis xasiaTi aqvs, sadac mokled, kinos istoriidan TvalsaCino magaliTebis moSveliebiT, aris mimoxiluli kinomontaJis ganviTarebis gza da ZiriTadi modelebi. praqtikosebisTvis da im mkiTxvelTaTvis, visac Tavad hqonia Sexeba montaJTan da, SesaZloa, samontaJo magidasTanac mjdara, es teqsti kidev erTi saSualeba iqneba montaJis sxvadasxva modelis sistematizaciisaTvis. amave dros, igi Tavs uyris kinos ukve as weliwads gadacilebuli istoriis ganmavlobaSi montaJis sferoSi damkvidrebul, diferencirebul germanul da inglisurenovan terminologias. am terminologiuri aspeqtis TvalsaCinod warmosadgenad teqsts boloSi ZiriTad
10
terminTa mcire leqsikonic davurTeT. misi gadaxedviTac mkiTxvelma, SesaZloa, xelaxla aRmoaCinos is, rac misTvis ukve kargad nacnobi iyo, mxolod sxva saxeliT: saqarTveloSi xom kinos warmoeba me20 saukunis ganmavlo baSi ZiriTadad aranaklebad mdidar rusul da sabWour tradiciasTan urTierTobasa da gacvlagamocvlaSi viTardeboda, ris gamoc Sesabamisi praqtikuli sferos specialuri ena swored am urTierTobis procesSi Camoyalibda. amave dros, mkiTxvelma SeiZleba terminebsa da maT mier aRniSnul xedvis wesebSi arsebiTi gansxvavebanic daadginos da TavisTvis axalic aRmoaCinos.
teqstis gamocema momzadda hans beleris mier 2006 wlis seqtemberSi `goeTes institutis~ Tbilisis filialSi Catarebuli vorkSopisaTvis, romelic montaJis Teoriasa da istorias eZRvneboda. vorkSopi ZiriTadad kino da telesaswavlebelTa da xelovnebis skolaTa studentebisa da specialistebisTvis iyo organizebuli. miuxedavad amisa, vimedovnebT, rom teqsti ara marto am wreebis warmomadgenlebs daainteresebT. marTalia, masSi kinomontaJis ZiriTad formebsa da wesebzea saubari, magram ramdenadac dRes, cif
11
rul teqnologiaTa ganviTarebasTan erTad _ rac maT, garkveuli azriT, ufro xelmisawvdomsac xdis _ es formebi da wesebi ukve imdenad farTod gamoiyeneba profesiulsa Tu kerZo sferoebSi, rom, imedi gvaqvs, teqsti kinoTi da vizualuri kulturiT dainteresebul pirTa farTo wresac gamoadgeba. Tu es wigni montaJis aspeqtebSi CaRrmavebis impulsebsac aRZravs, misi daniSnuleba srulad iqneba Sesrulebuli.
pirveli gamocemis gamoqveyneba SesaZlebeli gaxda `Tbilisis goeTes institutis~ xelSewyobiT.
hans belers madlobas vuxdiT am teqstis Targmnisa da gamoqveynebis uflebisaTvis.
devi dumbaZe
13
avtoris winasityvaoba
saqarTvelosTan 35 wlis win mxolod xan mo kle, SemTxveviTi nacnoboba mqonda, Tumca Tbilisi da Tbilisamde matarebliT gav lili gza mas Semdeg aRar damviwyebia. maSin kinoskolis studenti viyavi da Cems megoba r Tan erTad nepalidan, indoeTidan, pa kistanidan, avRaneTidan, sparseTidan sab WoTa kavSiris gavliT miunxenSi vbrunde bodi. saqarTveloSi Camosulma uecrad SevigrZeni wvimian dRes foTlovan xe Ta surneli, axalgazrda qalTa cnobi smoyvare mzera, romlebic drodadro gviTvalTvalebdnen da bolos Cinebuli qarTuli koniakiTac gagvimaspinZldnen. Tavs ise vgrZnobdiT, TiTqos saxlSi vyofiliyaviT.
qarTuli filmebi ki gacilebiT ufro gvian, 1990 wlis didi politikuri gardatexebis Semdeg vnaxe. usamarTlo iqneboda, Tuki axla SemTxveviT CamovTvlidi filmebis saTaurebsa da reJisorebis saxelebs. maTac
14
saucxoos da, imavdroulad, nacnobis STa beWdileba datoves.
`Tavisebureba saTnoebaa“, uTqvams herman heses, Cemi mSobliuri mxaridan ramdenime kilometris daSorebiT gazrdil mwerals. qarTul filmebs Taviseburi stili aqvT. CemTvis didi sixaruli iqneboda, Tuki isini Txrobis teqnikaTa, kinos saxviT saSuale baTa da kinomontaJis internacionalizaciis periodSi TavianT Taviseburebas SeinarCunebdnen.
kinomontaJis Sesaxeb Cems ganazrebebSi Sevecade warmomeCina da gameanalizebina sa erTaSoriso modelebi da sqemebi, romlebiTac aformeben da amontaJeben filmebs. kinomontaJis normatiul esTetikas ki, uryevi saxiT dadgenili wesebiT, akrZalvebiTa da maradiuli receptebiT, me ar viziareb. xelovnebaSi neba darTulia aRreva da gaucxoeba. montaJis struqturebi Ria modelebs warmoadgenen, romelnic SeiZleba SemoqmedebiTad xelaxla gavaformoT da gadavasxvaferoT, rasac dRes xSirad vxvdebiT kidec. montaJis standartebi, konvenciebi, romlebic kinosa da teleindustriaSi
15
riskis minimumamde dasayvanad SemuSavda, merkan tiluri meToduri wnexisagan Tavisufldeba. mravali ram gardatexvis procesSia: globaluri politika, cifruli teqnologiuri transformacia, kinoJanrTa urTi erTgamsWvalva. am yvelafrisagan arc kinomontaJia dazRveuli. rogorc kinos centralur saxviT saSualebas, masac waeyeneba axali moTxovnebi da isic kvlavac mZafr momentebs warmoSobs televiziisa da kinos gancdaSi.
imedia, Cemi wigni am procesSi Tavis wvlils Seitans. didi pativiscemiTa da keTilganwyo biT madlobas vuxdi devi dumbaZes TargmanisaTvis da gaocebuli vrCebi, rom Cemi nawerebi saucxoo damwerlobaze gamodis, romliTac SemiZlia mxolod garegnulad davtkbe, wakiTxviT ki ver wavikiTxav.
hans belerikelni, ivlisi 2006
kinomontaJis aspeqtebi
erTgvari Sesavali
52
kuleSovis eqsperimentebi
montaJis sferoSi kinematografiuli eqspe-rimentebi sistemuri saxiT pirvelad lev ku-leSovma ganaxorciela.30
oriode sityva misi pirovnebis Sesaxeb: lev vladimiris Ze kuleSovi daibada 1899 wels qalaq tambovSi, moskovis samxreT-aRmosavle-TiT. aTi wlis asakSi sacxovreblad moskovSi gadavida da iqve gardaicvala 1970 wels, 71 wlis asakSi. Tavdapirvelad igi mxatvari iyo, Semdeg evgeni bauerTan filmis samxatvro gamformeblad da asistentad muSaobda. 1917 wlidan man reJisoroba daiwyo, xolo 1918-1919 wlebSi wiTel armiaSi muSaobda operato-rad. 1920 wels kuleSovma 1919-Si daarsebul msoflioSi pirvel moskovis umaRles kinosas-wavlebelSi sakuTar klasTan erTad saxelos-noebSi swavleba daiwyo. am klasis viwro wres ekuTv noda, magaliTad, pudovkini, fakul-tatiuri kursis damswreTa Soris ki Teatrisa da literaturis sferoebidan, sxvebTan er-
53
Tad, eizenSteinic imyofeboda. kuleSovi dar-wmunebuli iyo, rom mecnieruli gamoTvlebis meSveobiT SesaZlebelia kinomwarmoeblis mxat vruli Semoqmedebis marTvac.31
kuleSovi Tavis eqsperimentebTan orma Zi-reulma daSvebam miiyvana. jer erTi, misTvis kinorolis Semsrulebeli ara msaxiobi, ara-med organuli „kinomodeli“ iyo, romelic emociisa da motorikis specialuri gawvrTnis Sedegad „srulyofili teqnikuri meqanizmis“ saxiT SeZlebda funqcionirebas. meore Zi-reuli ganazreba uSualod montaJs exeboda: „filmis arsi ara gadaRebul fragmentTa saz-RvrebSi, aramed am fragmentebis gadabmaSi unda veZioT.“32 1928 wels kuleSovma isic ki ganacxada, rom „umniSvneloa, Tu rogor gadaviRebdiT kadrebs; mTavaria, Tu rogor mo-vaxdendiT maT damontaJebas.“33
misi samontaJo eqsperimentebi advilad aale-bad nitrofirze aRibeWda. es firebi, sava-raudod, meore msoflio omis dros daiwva da, amdenad, istoriuli kvlevisaTvis isini miuwvdomelia, yovel SemTxvevaSi, maTi asa-val-dasavlisa aravin uwyis. eqsperi mentTa zepirma aRwerebma ki mravali gansxvavebuli
54
warmodgena warmoSva, ramac Tavad ostati la-mis Wkuidan gadaiyvana: „kinoistorikosebma da memuaristebma imdenad aur-dauries monace-mebi, rom xandaxan ubralod warmoudgenelia maTgan raime azris gamotana. zogjer eWvic ki mepareba, vin viyavi, an vin var aseTi, es lev kuleSovi …“ _ werda igi 1966 wels erT-erT werilSi.34
kuleSovis eqsperimentuli programis Sesaxeb arsebuli wyaroebis siWrelis gaTvaliswine-biT, zedmet marCielobaSi rom ar gadaviWraT, qvemoT mocemul gadmo cemaSi mxolod Tavad kuleSovis gancxadebebs daveyrdnobiT.
„SemoqmedebiTi geografiis“ eqsperimenti
„TamaSobdnen xoxlova da obolenski, romle-bic amgvarad gadaviReT: xoxlova miseirnobs petrovkaze, mostorgis univermaRTan; obo-lenski, sami verstis daSorebiT, moskvas sagu-barTan daiareba. isini dainaxaven erTma neTs, uRimian da uCqareben svlas erTmaneTTan Ses-agebeblad. Sexvedris momenti prexetenskis bulvarze gadaviReT, romelic moskovis meore kideze mdebareobs. Semdeg isini xels arTme-
55
ven erTmaneTs gogolis ZeglTan (meoTxe lo-kacia). am dros mzeras apyroben raRacas, rac ekranis gareT mdebareobs _ da aq vaCvenebT kadrs erT-erTi amerikuli filmidan: TeTri saxli amerikaSi. … araviTari ileTi da aravi-Tari ormagi eqspozicia aq ar gamogviyenebia; am Sedegs mxolod da mxolod nedli masalis SeerTebiTa da kinematografiuli meTodebiT mivaRwieT … pirvel eqsperimentSi TviTnebu-rad SevqmeniT sakuTari geografia, romelic erTiani, uwyveti moqmedebis scenad iqca.“35
„idealuri qalis“ eqsperimenti
„pirvel eqsperimentSi Cveni sakuTari geogra-fia SevqmeniT, romelSic uwyveti moqmedeba TamaSdeboda. meore eqsperi mentSi ki Sevinar-CuneT rogorc ucvleli foni, ise ucvleli moqmedeba, magram axla Tavad moqmedi pirebi SevadgineT axleburad. me „gadaviRe“ gogo-na: igi zis sarkesTan, ixatavs Tvalebs da wa-mwamebs, ilamazebs tuCebs da ikravs Tasmebs. mxolod montaJis saSualebebiT Cven vaCve-neT gogona, romelic sinamdvileSi arsad ar arsebobs: tuCebi erTi qalisa gadaviReT, fe-xebi _ meoris, zurgi _ mesamis, Tvalebi ki me-
56
oTxisa. es kadrebi maT Soris garkveuli mi-marTebis dacviT davukavSireT erTmaneTs. amiT absoluturad axali pirovneba miviReT, absoluturad realuri masalis gamoyenebiT. am magaliTma cxadyo, rom kinematografiuli zemoqmedebis mTeli Zala montaJSi mdgoma-reobs. sxvagan versad ver mivaRwevT ubralo nedli masaliT aseT sruliad moulodnel da erTi SexedviT daujerebel Sedegebs. aseTi ram kinos garda arc erT sxva saxviT formaSi araa SesaZlebeli, Tanac Sedegs ara ileTebiT, aramed mxolod da mxolod kinomasalis orga-nizaciiT vaRwevT …“36
„kuleSovis efeqtis“ Sesaxeb
„es eqsperimenti ase gamoiyureboda: aviRe kad rebi Zveli filmebidan msaxiob mozJiuxi-nis monawileobiT da isini ramdenime gansxva-vebul kadrs davukavSire. Tavdapirvelad vi-Tom mozJiuxini cixeSi Cavsvi, Semdeg igi viTom mziT, landSaftiTa da xelaxla mopovebuli TavisuflebiT tkbeba. kidev erT kombinaciaSi mozJiuxini ucvlel pozaSi davsvi, saxis ucv-leli gamometyvelebiT, da naxevradSiSveli qalisken mivapyrobine mzera, kidev erT kom-
57
binaciaSi ki bavSviani kubosken. _ raRa ar vca-deT! _ bevri sxvadasxva kombinacia gvqonda … swored esaa eqsperimenti, romelic ‚kuleSo-vis efeqtis’ saxeliT gaxda cnobili.“37
dabolos, kuleSovi Tavis kidev erTi, meoTxe eqsperimentis Sesaxeb.
meoTxe eqsperimenti
„Cven gansxvavebuli mosazrebebi gvqonda imis Taobaze, Tu ramdenad mWidrodaa dakavSire-buli msaxiobis TamaSis fsiqologiuri wesi montaJTan. zogierTi Cvengani amtkicebda, rom TamaSis wesis Secvla montaJis meSveobiT SeuZlebelia. erT-erT gamoCenil kinomsaxi-obs, romelic ase fiqrobda, vuTxariT: „war-moidgineT aseTi scena: cixeSi myof moSimSile kacs miarTmeven jams wvnia niT; mis bedniere-bas sazRvari ar aqvs da igi wvnians erTbaSad sanslavs. meore scena: axla patimari maZRa-ria, magram ocnebobs Tavisuflebaze, Citebze, mze ze, saxlebsa da Rrublebze; kari iReba da, Tavisuflebaze gaRweuli, igi xedavs yvela-fer imas, razec ocnebobda. msaxiobs vkiTxeT: „gansxvavebuli iqneba Tu ara saxe, romelic
58
wvnianze axden s reagirebas im saxisagan, ro-melic mzes uyurebs?“ man Seuracxyofilad gvipasuxa: „ra Tqma unda, gansxvavebuli! SeuZ-lebelia, vinme wvniansa da Tavisuflebaze erTnairad reagirebdes!“ amis Semdeg Cven es ori kadri gadaviReT _ da sulerTi iyo, ram-denjerac ar unda gadameadgilebina es kadre-bi, an ramden adamiansac ar unda enaxa isini _ veravin ver poulobda veraviTar gansxvavebas msaxiobis saxis gamometyvelebaSi, miuxedavad imisa, rom man orive reaqcia absoluturad gansxvavebulad iTamaSa. msaxiobis warmodge-na mayureblamde im saxiT aRwevs, ra saxiTac amas misi memontaJe iTxovs. mayurebeli Tavad avsebs kadrebis mimdevrobas da maTSi imas xe-davs, rac mas montaJma STaunerga.“38
85
28 Joachim Paech, Literatur und Film, Stuttgart 1988, S. 20 f.
29 ix. Oksana Bulgakowa, Montagebilder bei Sergej Eisenstein, S.49:), in: Hans Beller (Hrsg.) Handbuch der Filmmontage, München, 2002
30 ix. Hans Beller, Montageexperimente an der HFF München, S.155 da Hans I. Wulf, Der Plan macht’s - Wahrnehmungs-psychologische Experimente zur Filmmontage S. 178, dasax. naSr.
31 ix. Vance Kepley, Jr., The Kuleshov Workshop, in: Iris, A Journal of Theory on Image and Sound, ‘The Kuleshov Effect’, Vol. 4, Nr. 1, Sommaire 1986, S. 6 f.
32 ix. Matthias Rüttmann, Thema - Retrospektive Lew Kuleschow. Ein `Amerikaner~ in Moskau, in: Zoom, 42. Jahgang, 18./19. September ‚90.
33 ix. Ronald Levaco (Hrsg.), Kuleshov on Film - Writings by Lew Kuleshov, Berkeley, Los Angeles, London 1974, S. 48.
34 ix. Steven P. Hill, Kuleshov. Prophet without honour?, in: Film-culture, Nr. 44, Spring 67. werilis adresati hili iyo. hilma es werili gamoaqveyna Filmculture-Si biogra-fiul interviusTan erTad, romelic man kuleSovs moskovSi 1965 wlis 25, 26 da 29 ivliss CamoarTva.
35 citata: Walter Dadek, Das Filmmedium. Zur Begründung einer allgemeinen Filmtheorie, München, Basel 1968, S. 148. es adgili iTargmna wignidan: Jay Leyda, Kino. A History of the Russian and Soviet Film, London, Boston, Sydney 1983 (1960), S. 164.
86
36 citata: Jay Leyda, Kino. A History of the Russian and Soviet Film, London, Boston, Sydney 1983 (1960), S. 164 f.
37 citata: Steven P. Hill, dasax. naSromi, gv 8. am eqsperi-mentis Sesaxeb ukve ‘saliteraturo legendebic’ ki (dadeki) Seimna da daiwera. kuleSovi Tavad iZleva winaaRmdegobriv monacemebs. hilTan interviuSi eqsperiments igi 1917/18 wlebiT aTariRebs. hili ki amis Sesaxeb wers: `SeiZleba, es naadrevia, radgan kuleSovi mas (eqsperiments, h.b.) 1920 wlis gazaf-xuliT aTariRebs~. leidasTan (dasax. naSr., gv. 165) vkiTxulobT, rom kuleSovi eqsperimentebis Ta-riRad 1923 wels asaxelebs. amas ewinaaRmdegeba is, rom kuleSovma isini ukve 1922 wels Jurnali `kino-fotis~ mesame nomerSi ganixila. TariRebis areul-dareuloba SesaZloa rusuli revoluciis Semdeg iulianuridan gregorianul kalendarze gadasvlas ukavSirdebodes, ris gamoc xSirad im dros mcxo-vrebTaTvis 1918-1923 wlebis zusti TariRebis re-trospeqtuli dafiqsireba sirTules warmoadgens.
38 citata: Leyda, dasax. naSr., gv. 65. kuleSovis cdebi mogvianebiT sxvadasxvagvari eqsperimentebiT gana-viTares, romlebic hans beleris mier gamocemuli wignis momdevno TavebSia aRwerili, ix. Sen. 1.
39 mag. Bordwell et al., in: The Classical Hollywood Cinema. a.a. O., S 210f.
40 ix. agreTve Karl-Dietmar Möller, Auszüge aus einer Ge - schichte der Parallelmontage, in: Aspekte einer wirkungsbe-zogenen Filmdramaturgie. Die Oberhausener Filmgespräche 1980-1982, hrsg. von Thomas Kuchen buch u. a., Oberhausen 1982, S. 90-103.
sagas sxva gamocemebi:valter beniamini _ xelovnebis nimuSi misi teqnikuri reproducirebadobis epoqaSi. istoriis cnebis Sesaxeb
mkiTxvels pirvelad eZleva saSualeba gaecnos qarTul enaze cnobili filosofosisa da kulturis mkvlevris, valter beniami nis (1892 1940), or naSroms: „xelovnebis nimuSi misi te q ni kuri reproducirebadobis epoqaSi~ (193536) da „istoriis cnebis Sesaxeb“ (1940).
pirveli werili xelo vnebis nimuSis „auris“ dakargvis axsnas gvTavazobs. man ga n sa k u T re bu li aqtualuroba Se i Zina 60ian wlebSi, roca iqca mo wodebad, xelo vne ba gamoeyeneb inaT so cialur po li tikuri eman si pa ciis mizniT. Tezi se bi „isto riis cne bis Sesaxeb“ aja mebs avtoris Taname d r ove periodis bWobas istoriuli ma terializmis daniS
nulebaze.
fsiqiatriasTan gamocdilebis mqone pirTa germanuli asociacia _ rCevebi da xerxebi _ rogor vmarToT `SeSlil-oba~?
„megzuri“ gankuTvnilia fsiqiatriasTan ga mo cdilebis mqone adamianebisa da maTi axloblebisaTvis, romlebic krizisis dros da mis Semdeg mxarSi udganan am pirovnebebs. aq mocemuli rCevebi saSualebas gvaZlevs individualurad da Sinaurulad movekidoT am mdgomareobas; gvexmareba, SeZlebisda gva ra d fsiqotropuli wamlebis ga
reSe, organiz misadmi zianis miyenebis gve r dis avliT, movle nebis marTvasa da myu d roebisa da stabilurobis mopovebaSi.
teqsts axlavs fsiqiatr Temur iosebaZis bolosityva oba da damxmare or ga ni zaciebis sa kon ta qto in for macia.
rezo kveselava _ mogonebebi qarTvel kine - matografistebze
qarTveli kinodramaturgis rezo kveselavas samemuaro werilebis krebulSi `mogonebebi qa rTvel kinematografistebze~ avtori ixsenebs: Tengiz abulaZes, akaki baqraZes, suliko JRents, mixeil kveselavas, mixeil kobaxiZes, kote miqaberiZes, aleqsandre rexviaSvils, sergo farajanovs, oTar ioselians, dore xinTibiZesa da sxvebs.
gamocemaSi warmodgenelia qarTvel kine matografistTa uni kaluri fotoebi avtoris pira di arqividan da ki no studia `qarTu li fi l mis~ orasa mde Tana mSromlis mokle biogra fiuli mo nacemebi.
calke gamocemis saxiT pirvelad ibeWdeba Tanamedrove qarTveli mwerlis, aka morCilaZis, eseisturi teqstebi: `kagdata in jorjia~ (2008) da `piradi enciklopedia~ (2007).
aka morCilaZe _ kagdata in jorjia
male sagasagan:
nsabWoTa avangardistis, ki nodo kumen ta listis da dokumenturi ki nos Teoretikosis Ziga ver-tovis teqs tebis krebuli: adamiani kinoa-paratiT (manifesti, statiebi, sascenaro variantebi); devi dumbaZis Se saval werilTan erTad: `arasaalbaTo Tvalis poezia � „kinoglaalbaTo Tvalis poezia � „kinoglaTvalis poezia � „kinoglazis“ koncefcia Ziga vertovis filmSi „adamiani kinoaparatiT~.
ikiTxeT wignis maRaziebSidamatebiTi informacia: www.sa-ga.org