Haridus- ja Teadusministeeriumi 2013. aasta …...aasta lõpu seisuga kokku 17 osakonda. 31. detsembril 2013. aastal oli organisatsioonis 263 töötajat, neist ametis 241, lapsehoolduspuhkusel

Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)

MAJANDUSAASTA ARUANNE

01.01.2013–31.12.2013

Aruandekohustuslase nimetus: HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM

Registrikood: 70000740 Aadress: Munga 18, Tartu Telefon: 735 0222 Faks: 730 1080 E-post: [email protected] Interneti kodulehekülg: http://www.hm.ee Tegevjuht: kantsler Janar Holm Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Dokument koosneb 99 leheküljest.

mailto:[email protected]

http://www.hm.ee/

Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud) 2

SISUKORD

KASUTATUD LÜHENDITE LOEND ......................................................................................... 4

TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................... 5

Ülevaade tegevuskavade täitmise aruandest ......................................................................... 11

Tegevusvaldkond: haridus ..................................................................................................... 11

Tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus ....................................................................... 28

Tegevusvaldkond: noored ...................................................................................................... 33

Tegevusvaldkond: keel ........................................................................................................... 38

Tegevusvaldkond: arhiivindus ................................................................................................ 44

Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi ...................................................................................................... 46

Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta .................................................................. 47

Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel ................... 47

Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta ........................................................................................................................... 49

HTMi osalusega rahvusvahelised organisatsioonid ja nende programmid ............................. 51

Olulisemad aruandeaasta investeeringud .............................................................................. 52

Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal .......................................................... 52

Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus .................... 56

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .............................................................................. 57

BILANSS ................................................................................................................................ 57

TULEMIARUANNE ................................................................................................................. 58

RAHAVOOGUDE ARUANNE................................................................................................. 59

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE .................................................................................... 60

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE .................................................................................. 61

LISAD ..................................................................................................................................... 65

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ..................................................................................... 65

Lisa 2. Konsolideeritud asutused............................................................................................ 71

Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid .......................................................................................... 72

Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega ................................................................. 73

Lisa 5. Maksud, lõivud, trahvid ............................................................................................... 74

Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused ....................................................................................... 75

Lisa 7. Varud .......................................................................................................................... 78

Lisa 8. Osalused sihtasutustes ............................................................................................... 79

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................................ 80

Lisa 10. Materiaalne põhivara ................................................................................................ 81

Lisa 11. Immateriaalne põhivara ............................................................................................ 84

Lisa 12. Bioloogilised varad .................................................................................................... 85

Lisa 13. Laenukohustused ..................................................................................................... 86

Lisa 14. Saadud ja antud toetused ......................................................................................... 87

Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük ....................................................................................... 92

Lisa 16. Muud tulud ................................................................................................................ 92

Lisa 17. Tööjõukulud .............................................................................................................. 93

Lisa 18. Majandamiskulud ...................................................................................................... 94

Lisa 19. Muud tegevuskulud ................................................................................................... 95

Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ................................................................. 95

Lisa 21. Siirded....................................................................................................................... 96

Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ............................................................... 97


Lisa 23. Eraldised ja tingimuslikud kohustused ...................................................................... 98

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ..................................................................... 99


KASUTATUD LÜHENDITE LOEND

ANK avatud noortekeskus

HTM Haridus- ja Teadusministeerium

EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGGF Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond

EENet Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem

EL Euroopa Liit

EMP Euroopa majanduspiirkond

ENTK Eesti Noorsootöö Keskus

ERF Euroopa Regionaalarengufond

ESF Euroopa Sotsiaalfond

HEV hariduslikud erivajadused

IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

ISPA ühtekuuluvusfond

KOV kohalik omavalitsus

LTT loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia

OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

PGS „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus”

REKK Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

RKT riiklik koolitustellimus

RKAS Riigi Kinnisvara AS

SA sihtasutus

TNK teavitamis- ja nõustamiskeskus


TEGEVUSARUANNE

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel talle antud ülesandeid ning on aruandekohustuslane Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees.

HTMi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seotud alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Ministeeriumi tippjuhtkonda kuuluvad minister, kantsler ja neli asekantslerit. Ministeeriumis oli 2013. aasta lõpu seisuga kokku 17 osakonda. 31. detsembril 2013. aastal oli organisatsioonis 263 töötajat, neist ametis 241, lapsehoolduspuhkusel 19 ja välisteenistuses 3.

Teenistujate arvu suurenemine võrreldes 2012. a on tingitud tugitegevuste (personali- ja palgaarvestuse, raamatupidamise) tsentraliseerimisest.

Muudatused koosseisus on seotud uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 1. aprillist 2013. aastal. Teenistuskohad on jaotatud ameti- ja töökohtadeks. 31. detsembril 2013. aastal oli Haridus- ja Teadusministeeriumis teenistuskohti kokku 265, sellest 132 ametikohta (ametnikud) ja 133 töökohta (töölepingulised).

2013. aasta lõpus oli HTMi struktuur järgmine:

• ministrile allub vahetult siseauditi osakond; • kantslerile alluvad vahetult avalike suhete osakond, personaliosakond ja õigusosakond; • kõrghariduse ja teaduse asekantslerile alluvad vahetult kõrghariduse osakond ja

teadusosakond; • noorte ja välissuhete asekantslerile alluvad vahetult Euroopa Liidu ja rahvusvahelise

koostöö osakond, noorteosakond ja keeleosakond; • planeerimise asekantslerile alluvad vahetult analüüsiosakond, rahandusosakond,

riigivaraosakond, tõukefondide osakond ning üldosakond; • üld- ja kutsehariduse asekantslerile alluvad vahetult kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond,

üldharidusosakond ning välishindamisosakond.


Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuurikaart seisuga 31.12.2013. aastal.

Keeleinspektsioon

Keeleinspektsioon on HTMi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Keeleinspektsiooni põhimäärus on kinnitatud haridus- ja teadusministri 9. veebruari 2007. aasta määrusega nr 15. Inspektsiooni juhib peadirektor. Inspektsiooni koosseisus on järgmised piirkondlikud järelevalvetalitused:

• Tallinna ja Harjumaa järelevalvetalitus;

• Ida-Viru järelevalvetalitus;

• Lõuna-Eesti järelevalvetalitus.

2013. aastal Keeleinspektsioonis struktuurimuudatusi ei tehtud ja selle koosseisus oli 22 ametikohta.

Eesti Noorsootöö Keskus

Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) on HTMi hallatav riigiasutus, kes täidab seadusest (NTS, AMvS ja HKS), noorsootöö strateegiast tulenevaid ning HTMi antud ülesandeid noorsootöö juhtimisel ja korraldamisel. ENTKd juhib direktor, keskuse koosseisus on ka asedirektori ametikoht. Asedirektor vastutab suuremate programmide elluviimise ja strateegia täitmise koordineerimise eest. Asutuse struktuuris on kolm üksust: kaks osakonda ja üks noortelaager (noorsootöö valdkondade arendusosakond, noorsootöö korralduse- ja analüüsiosakond ning Kloogaranna noortelaager).

2013. aasta lõpus töötas asutuses töölepingu alusel 23 inimest.

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiiv on alates 1. jaanuarist 2012. aastast valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi


valitsemisalas. Rahvusarhiivi struktuuris on 4 arhiivi ja 2 bürood. 31. detsembri 2013. aasta seisuga on koosseisus 231,5 teenistuskohta, millest on täidetud 225, neist 91 on ametnikud ja 134 töötajad, kellest 13 töötab tähtajalise töölepinguga.

2013. aastal lõppes 2009. aastal alanud digitaalarhiivi tarkvara täisfunktsionaalsuses väljaarendamine. Rahvusarhiiv on valmis vastu võtma arhiiviväärtuslikke digitaaldokumente asutustest.

Virtuaalse uurimissaali külastuste arvuks plaaniti eelmisel aastal 1,2 miljonit, kuid tegelik saavutustase oli 1,4 miljonit külastust. Arhiividokumentide lugemine veebis moodustab 99,3% kõigist kasutuskordadest. Tulemusele on kaasa aidanud Rahvusarhiivi digitaalse sisuteenuse hulga pidev suurenemine.

2013. aastat sisustas suuresti ettevalmistuste käivitamine Rahvusarhiivi uue peahoone rajamisega kaasnevateks töödeks. 3. mail kuulutati välja hoonearhitektuurikonkursi võitjaks võistlustöö „a4“, mille autori AB Asum OÜ ja Riigi Kinnisvara AS vahel sõlmiti projekteerimisleping. Rööbiti käivitati rakkerühmad arhivaalide ümberpaigutamiseks vajalike eeltööde teostamiseks. Kolitavate arhivaalide maht moodustab 3,5 miljonit ehk 40% kogu Rahvusarhiivis säilitatavast ainesest.

2013. aastal koostati ka perioodi 2014–2016 arengusihid arhiivinduse põhivaldkondade lõikes, täpsustamaks prioriteetseid eesmärke ja tegevusi ning teadvustamaks organisatsiooni arenguvajadusi.

HTMi valitsemisalasse kuuluvad rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutused, riigi üldharidsukoolid ning teadus- ja arendusasutused.

Riigi hallatavad üldhariduskoolid

1. jaanuari 2013. aasta seisuga oli ministeeriumi haldusalas 31 üldhariduskooli sh 7 gümnaasiumi ja 24 hariduslike erivajadustega õpilaste kooli. Gümnaasiumidest on 2 täistsüklikoolid ja 3 klassikalist gümnaasiumi. Hariduslike erivajadustega õpilaste koolidest toimus kahes õpe ka gümnaasiumiastmes. 1. septembril alustasid õppetööga uued riigigümnaasiumid - Jõgevamaa Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium.

1. septembrist 2013. aastal liideti Vidruka Kool Haapsalu Sanatoorse Internaatkooliga, mille tulemusena Vidruka Kool lõpetas tegevuse iseseisva asutusena. Ühendkooli nimeks sai Haapsalu Viigi Kool.

2013. aasta lõpuks oli ministeeriumi pidamisel kokku 30 üldhariduskooli, sh 7 gümnaasiumi ja 23 erivajadustega õpilaste kooli.

Sõlmiti kokkulepped uute riigigümnaasiumide loomiseks Võrru, Tartusse, Jõhvi ja Pärnusse aastaks 2015.

Riigi hallatavates üldhariduskoolides õppis 10. novembri 2013. aasta seisuga 3784 õpilast, mis on 408 õpilast (12%) rohkem, kui 2012. aastal. Õpilaste arvu suurenemine oli tingitud Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi töö käivitumisest, millega lisandus 516 õpilast. Kokku suurenes gümnaasiumiõpilaste arv aastaga 529 õpilase võrra (33%). Hariduslike erivajadustega õpilaste koolides vähenes õpilaste arv aastaga 121 võrra (7%), 1772lt õpilaselt 1651ni. Õpilaste arvu vähenemine on püsiv tendents ning selle põhjuseks on kaasava hariduse põhimõtete rakendumine ning nõudluse kadumine teatud erivajadusega õpilaste erikooli kohtade järgi (nt somaatiliste haigustega õpilased).

Õpetajate keskmine ametikohtade arv oli aastases arvestuses 531,1. See on 22,4 ametikohta rohkem, kui 2012. aastal. Suurenemise põhjustas Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi töö käivitamine. Õpetaja keskmine palk oli riigi üldhariduskoolides 984,47 eurot, mis on 103,8 eurot suurem, kui 2012. aastal.

Riigi hallatavate üldhariduskoolide juhtide leidmiseks korraldati 2013. aastal üks avalik konkurss, mille käigus leiti uus juht tulevasele Jõhvi riigigümnaasiumile. Kaasajastamaks direktorite värbamise korda töötati välja ja kinnitati ministri poolt “Riigi kutseõppeasutuse ja riigi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord“.


Riigi üldhariduskoolide eelarve oli kokku 26 236 628 eurot (sh investeeringud). Investeeringuid oli 2013. aastal eelarvestatud kokku 181 741 euro eest. Lisaks oli eelarvestatud finantseerimistehinguid (kapitaliliisingumakseid) 470 110 euro ulatuses. 2013. aastal toimus riigi hallatavate üldhariduskoolide eelarvete koostamine ühtlustatud põhimõtete alusel. Riigigümnaasiumide personalikulude eraldamise aluseks on koosseisumudelid.

Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Hariduse infrastruktuuri arendamine” meetme „Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine” investeeringukava kohaselt saavad aastatel 2008–2015 toetust riigi 20 üldhariduskooli ning munitsipaalkoolid.

2013. aastal valmis projekt „Õismäe kooli renoveerimine“, 3 035 000 eurot. Jätkusid tegevused Tallinna K. Pätsi nimelise Vabaõhukooli, Tapa Erikooli, Urvaste Kooli ja Ahtme Kooli projektide realiseerimiseks 2014. ja 2015. aastal. Jätkusid ettevalmistused Kaagvere Erikooli uue hoonekompleksi rajamiseks aastal 2015.

Augustis valmisid Nõo Reaalgümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Jõgevamaa Gümnaasiumi uued hooned. Uusi hooneid haldab Riigi Kinnisvara AS. Meetme „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ raames tehti otsused nelja uue riigigümnaasiumihoone renoveerimiseks või ehitamiseks valmimistähtajaga 2015.

Septembris muutus Päinurme Internaatkooli nimi. Kooli nimeks sai Nurme Kool. Õppetöö korraldati ümber, vana amortiseerunud koolihoone Päinurmes jäi kasutusest välja, õppe- ja kasvatustöö viidi üle kaasaegsete tingimustega õpilaskodusse Päinurmes ja Paidesse, Järvamaa Kutsehariduskeskuse kaasaegsetesse ruumidesse.

Et tõhustada riigi HEV õpilaste õppe korraldust ning selgitada välja riigi HEV koolide arengusuundi ja -perspektiive, alustati HEV õppekorralduse kontseptsiooni koostamist ja asjakohaste analüüside tegemist. HEV õpilaste õppekorralduse kontseptsioon kinnitati haridus- ja teadusministri poolt 2013. aasta lõpus ning alustati ettevalmistustega HEV2 õpilaste koolivõrgukava koostamiseks.

2013. aastal viidi läbi temaatiline riiklik järelevalve Ahtme Koolis ja Urvaste Koolis.

Regulaarselt toimusid koolijuhtidele info- ja teabepäevad. Koolijuhtide korraldati meediaalane täiendkoolitus.

1. septembril toimus üheaegne ja ühine avaaktus viies riigigümnaasiumis, mida kandsid üle kõik Eesti uudisteportaalid. Samal päeval avati ka riigigümnaasiumide ühine veebiportaal.

2013. aasta esimeses kvartalis töötati välja koolide ühtsetele põhimõtetel baseeruv palgajuhend, tööleping ja ametijuhendi näidis. Palgajuhendi rakendumisega kaasnes ka õpetajate palgatõus.

Tagamaks õppekvaliteeti hinnati koostöös SAga Innove koolide õppekavad.

Riigi kutseõppeasutused

1. jaanuari 2013. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku 29 riigi kutseõppeasutust. Tallinna Majanduskoolis ja Võrumaa Kutsehariduskeskuses antakse õpet ka rakenduskõrghariduse tasemel.

Riigi kutseõppeasutuste juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kutseõppeasutuse autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid kooli õppenõukogu ja riigikooli nõukogu kaudu. Samal ajal on riigi kutseõppeasutused oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Kutseõppeasutuse ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa kooli nõukogud, mille liikmed esindavad majandus- ja kultuuriringkondi, kutse- ja ametiliite, tööandjate liite, riigiasutusi ning KOVe. Nõukogude liikmed määrab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks.

2013. aastal korraldati üks koolijuhi konkurss ja kinnitati ametisse Põltsamaa Ametikooli direktor.

Kutseõppeasutuste õppekeskkonna ajakohastamisse investeeriti eelmisel aastal kokku 15 055 735 eurot. Kutseõppe riikliku koolitustellimuse vahendite arvelt olid suuremad investeeringute kasutajad


Narva Kutseõppekeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ning Tallinna Tööstushariduskeskus. „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetme „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” raames anti õpilaste käsutusse kolm valminud projekti: Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppehoone, Põltsamaa Ametikooli Praktikakorpus ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu. Lisaks eeltoodule alustas Hiiumaa Ametikool Norra EMP ressursside toel peahoone restaureerimist.

Õppijate arv kutseõppes on suhteliselt stabiilne vaatamata langevatele demograafilistele näitajatele. Kindlasti avaldab sellele mõju kutseõppeasutuste järjest paranev taristu ja ajakohased seadmed õppetöö korraldamiseks. Samuti pakuvad kutseõppeasutused järjest rohkem paindlikke ja ühiskonna nõuetega arvestavaid koolitusi nii tasemehariduses kui ka täiskasvanutele, kes saavad ümber- ja täiendusõpet. Selle taga on ka ESFi programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” rakendamine. Tööjõuturu halvenenud olukord on süvendanud märgatavalt huvi täiskasvanule mõeldud koolituste vastu. 2013. aastal jätkus ESFi toetatav kutseõppes õpingud katkestanute jätkuõppe programm „KUTSE” rakendamine, mille eesmärk on tuua kutseõpingud pooleli jätnud inimesed tagasi õppima. Kahjuks ei ole kavandatud hulgal õppijaid koolidesse naasnud.

2009. aastal koostatud „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013” visiooni kohaselt pööratakse edaspidi suuremat tähelepanu kutseõppe sisulisele arengule. Selle eelduseks on ajakohastatud õppetöökojad, mis võimaldaksid kõrgel tasemel kutseõpet pakkuda.

Kutseõppeasutuste ja üldhariduskoolide koostöös jätkus 2013. aastal kutseõpe koolikohustuse eas olevatele raskesti kasvatatavatele õpilastele Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis, Põltsamaa Ametikoolis ja Sillamäe Kutsekoolis.

Riigi rakenduskõrgkoolid

31. detsembri 2013. aasta seisuga oli HTMi haldusalas kokku seitse riigi rakenduskõrgkooli: Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Kõrgem Kunstikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

Alates 2013. aastast toimub riikliku kõrghariduse rahastamine uutel alustel. Nüüdsest eraldatakse kõrgkoolidele kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks tegevustoetust, mis ei ole 1. ja 2. astme õppes enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga. Õppeasutus otsustab oma profiilist, talle pandud ülesannetest ja olemasolevast koolitusvõimsusest lähtudes ise, millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse. Läbiviidud rahastamisreformi keskseks ideeks oli kõrgkoolide rahastamise selge sõltuvus hariduse kvaliteedist ja tulemuslikkusest, arvestades ühiskonna vajadusi. Rahastamise kasv kompenseerib tasulise õppe osalise kadumise. Rahastamisreformi rakendatakse kolme aasta jooksul, kui toimub üleminekuperiood. Lõplikult minnakse uut tüüpi rahastamismudelile üle 2016.

Riigi rakenduskõrgkoolide juhtimine on korraldatud demokraatlikel alustel, järgides kõrgkooli autonoomiat õppekorralduslikes küsimustes ning kollektiivse otsustamise põhimõtteid otsustuskogude kaudu, milleks on kõrgkooli nõukogu ja kõrgkooli nõunike kogu. Samal ajal on riigi rakenduskõrgkoolid oma õigusliku staatuse poolest valitsusasutuse hallatavad asutused, mida rahastatakse riigieelarvest. Rakenduskõrgkooli ja ühiskonna sidumisel etendavad tähtsat osa rakenduskõrgkooli nõunike kogud, kus on esindatud majandus- ja kultuuriringkondade, kutse- ja ametiliitude, tööandjate liitude, riigiasutuste ning KOVide esindajad.

2010. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid on loodud rakenduskõrghariduse edendamiseks, rakenduskõrgkoolide vahelise koostöö suurendamiseks, ühisprojektide elluviimiseks ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu töö korraldamiseks. Koostöövõrgustikku on kaasatud nii riigi kui ka mõned erakätes olevad rakenduskõrgkoolid. 2013/2014 õppeaastast asus RKRNi esimehena tööle prof Enno Lend, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor. Aseesimeheks valiti prof Krista Tuulik, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor. Tallinna Tehnikakõrgkool, Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kirjutasid augustis alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on edendada omavahelist koostööd Eestis õppivate välistudengite õpetamisel.


Rakenduskõrgkoolis võib lisaks rakenduskõrgharidusõppele toimuda ka kutse- ja magistriõpe. Kutseõpet antakse Eesti Mereakadeemias, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Magistriõpet on õigus pakkuda Eesti Mereakadeemial. Eesti Lennuakadeemial oli magistriõppe läbiviimise õigus kuni 30. juunini 2013, misjärel tehakse magistriõppe osas koostööd Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga.

2013. aastal võeti HTMi haldusalasse kuuluvatesse riigi rakenduskõrgkoolidesse vastu 1754 üliõpilast, sh 19 magistriõppesse. Kokku õppis HTMi haldusalasse kuuluvates riigi rakenduskõrgkoolides 10. novembri 2013. aasta seisuga 7581 üliõpilast, neist 56 magistranti. Rakenduskõrgkoolides toimuvasse kutseõppesse võeti vastu 388 õpilast ja kokku õppis kutseõppe õppekavadel 896 õpilast.

11 Tegevjuht (digitaalselt allkirjastatud)

Ülevaade tegevuskavade täitmise aruandest

Olulisemad arengud HTMi tegevusvaldkondades ning eesmärkide suunas liikumine 2013. aastal.

Tegevusvaldkond: haridus

2013. a töötati välja haridusvaldkonna pikaajaline strateegia - Elukestva õppe strateegia 2020 (vastu võetud 2014. a. veebruaris), mis keskendub viiele strateegilisele eesmärgile: muutunud õpikäsitus, pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid, elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus, digipööre elukestvas õppes ning võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Nende teemade esiletõstmine põhineb Eesti hariduse tugevuste ja nõrkuste analüüsil ning laialdastel aruteludel haridusringkondades. Esmakordselt oli eesmärgivaldkondade analüüsimisel oluliseks infoallikaks OECD täiskasvanute uuringu PIAAC (Programme for the International Asessment of Adult Competencies) mahukas andmebaas1.

Muutused õpikäsituses

Elukestva õppe strateegia toob olulisemate probleemidena välja, et teoreetiliselt omaksvõetud ja dokumentides kinnitatud õpikäsitus, õppijate eri tüüpi andekuste väärtustamine ning erivajaduste märkamine ei ole muutunud õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Samuti võiks liiga kõrget väljalangevust (eriti meessoo hulgas) kõikidel haridustasemetel ja -liikides leevendada individuaalsemad reaalse eluga seostatumad probleemipõhisemad õppimisviisid.

Õpetajate uuringu TALIS (2009) järgi on Eesti õpetajad edumeelsetest ja kaasaegsetest õpetamisviisidest teadlikud, kuid kasutavad igapäevases õppetöös traditsioonilisemaid viise kui kolleegid teistes riikides.

Õpikäsituse muutmise vajadusele viitavad nii PISA (Programme for International Student Assessment)2 kui PIAACi uuringu tulemused. Kuigi PISA 2012 uuringus olid Eesti õpilased rahvusvahelises võrdluses väga edukad, on meil ikka oluliselt vähem kõrgtasemel3 oskustega õpilasi kui parimate tulemustega riikides. Kõrgtasemel funktsionaalse lugemisoskusega õpilaste osakaal oli meil 8,4% ning see tähendas kõigi PISA uuringus osalenud riikide seas 23. kohta. Soomes oli vastav protsent 13,5, tipus olid Shanghai 25,1% ja Singapur 21,1%ga. Matemaatikas paigutus Eesti kõrgeimaid tulemusi saavutanud õpilaste osakaalu järgi riikide tulemuste järjestuses 18. kohale, kõige enam oli kõrgtasemel matemaatikaoskustega õpilasi Shanghais (55,4%) ja Singapuris (40%). Euroopas oli neid õpilasi kõige enam Šveitsis (21,4%). Eestis oli matemaatikas kõrgeimaid tulemusi saavutanud õpilaste osakaal 14,6%. Ülevaade Eesti õpilaste tulemuste jaotusest saavutustasemete järgi on toodud joonisel 1.

1 PIAAC andmete esmane analüüs ilmus 2013. aastal ja on kättesaadav aadressil www.hm.ee/piaac. 2014. ja 2015. aastal ilmuvad täiendavad temaatilised aruanded, milles analüüsitakse süvitsi järgmisi teemasid: oskuste ja elukestva õppe seosed, oskustest tulenevad kasud tööturul, mahajääjad ja tipud, oskuste seos formaalharidusega, oskuste roll palgalõhede selgitamisel, oskuste (mitte)vastavus tööturu vajadustele ning IKT kasutusoskused ja -valmidus. 2 Lähem info OECD PISA uuringu kohta Eestis: www.hm.ee/index.php?0513377. 3 PISA uuringus 5. ja 6. saavutustase.

http://www.hm.ee/piaac

http://www.hm.ee/index.php?0513377


Joonis 1. Õpilaste protsentuaalne jaotus saavutustasemeti kolmes kirjaoskuses, %. Allikas: PISA 2012.

Teine PISA tulemus, mis viitab õpikäsituse muutmise vajadusele, on poiste oluliselt madalam funktsionaalse lugemisoskuse tase, võrreldes tüdrukutega. Tütarlaste funktsionaalne lugemisoskus oli 44 punkti võrra kõrgem (538/494) kui poistel. Erinevus on olnud püsiv kõigi kolme PISA uuringu vältel (2006., 2009. ja 2012. aastal). Kõige väiksemad erinevused poiste ja tüdrukute funktsionaalse lugemisoskuse tulemustes olid Koreas, kus vahe oli 15 punkti, ja Shanghais – 17 punkti. Euroopa maadest olid erinevused väikseimad Iirimaal – 27 punkti (7. koht kõigi uuringus osalenud riikide seas).

Õpikäsituse muutmise vajadusele viitavad ka kaks PIAACi tulemust. Esiteks, Eesti inimeste läbivalt kehvad probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas, mis eriti selgelt ilmnevad vanemate ja kõrgharidusega inimeste puhul (vt joonis 2. ja 3.).

Teiseks asjaolu, et Eesti kõrgharidusega inimeste oskused, mis vahetult peale lõpetamist on teiste osalenud riikidega võrreldes keskmised või isegi üle selle, on kümmekond aastat hiljem alla keskmise. Ehkki tegemist on läbilõikeuuringuga, viitab see asjaolule, et õpitud oskusi ei kasutata-vajata tööl või on need omandatud viisil, mis on liialt eksamikeskne ning reaalse eluga seostamata. Lõplikku vastust PIAACi tulemused ei anna, kuid probleemile siiski viitavad (vt joonis 4.).

Joonis 2. 2. ja 3. tasemel probleemilahendusoskusega inimeste osakaal kolme haridustaseme lõikes riigiti. Allikas: PIAAC 2013.


Joonis 3. Eri vanusegruppide probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas: vastanute osakaal eri tasemetel. Allikas: PIAAC 2013.

Joonis 4. Äsja- ja varemlõpetanud kõrgharidusega inimeste funktsionaalne lugemisoskus (kuni 40- aastased).

Õpetajad ja õppeasutuste juhid

Ühiskonnas ja õpilaste arvudes toimunud ja toimuvad muudatused ei jäta puudutamata ka õpetaja ja haridusasutuse juhi ametit. Arutelude fookuses on õpetajakutse, õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu võimalused, väärilise töötasu maksmine ning õpetaja ja haridusasutuse juhi ametikoha väärtustamine.

Õpetajate arv. 2013/14. õppeaastal töötab EHISe4 väljavõtte (seisuga 10.11.2013) kohaselt Eesti üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ning koolieelsetes lasteasutustes kokku 23 753 õpetajat5, neist

4 EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem. 5 Õpetaja on arvestatud õpetajate koguarvu sisse ühekordselt (näiteks kui õpetaja töötab nii üldhariduskoolis kui kutseõppeasutuses, siis õpetajate koguarvus kajastub ta ühe korra).


üldhariduskoolides 14 2266 õpetajat 11 739 õpetaja ametikohal7, kutseõppeasutustes 2 129 õpetajat 14278 õpetaja ametikohal ning koolieelsetes lasteasutustes 7 869 õpetajat9 7 500 õpetaja ametikohal (vt tabel 2.1.).

Tabel 1. Õpetajate ja ametikohtade arv haridusasutustüübiti õppeaastal 2013/2014.

Kooli tüüp Õpetajate arv Ametikohtade arv

Koolieelne lasteasutus 7 869 7 500

Üldhariduskool 14 226 11 739

Kutseõppeasutus 2 129 1 427

Kokku 23 75310 20 666

Ainsana on võrreldes eelneva, 2012/13. õa-ga langenud kutseõppeasutuste õpetajate arv (71 õpetaja võrra), üldhariduskoolides ja koolieelsetes lasteasutustes töötab aga 2013/14. õa-l rohkem õpetajaid kui eelmisel õppeaastal. Üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajate arvu tõus on seotud nende asutuste arvu kasvuga – üldhariduskoolide arv on kasvanud 8 võrra, lasteaedade arv – 11 võrra (EHISe 10.11.2013 seisu alusel). Koolieelsete lasteasutuste õpetajate arv on tõusnud märkimisväärselt – 362 õpetaja võrra. Üldhariduskoolide õpetajate arv on suurenenud 23 võrra, vaatamata sellele, et õpilaste koguarv on langenud 478 õpilase võrra. Omavalitsustest on õpetajate arv eelmise õppeaastaga võrreldes enim tõusnud Tallinnas ja Viimsi vallas, Pärnus, Sillamäel ning Alatskivi vallas. Õpetajate arv on enim langenud Kohtla-Järvel ja Narvas, samuti ka Lääne-Nigula ja Kose vallas ning Põltsamaa linnas.

Õpetajate sooline jaotus üldharidus- ja kutsekoolides näitab, et õpetajaskonnast moodustavad jätkuvalt valdava enamuse naised. 2013/14. õa-l töötab üldhariduskoolides 2 011 meesõpetajat, mis moodustab kõigist üldhariduskoolide õpetajatest 14,1%. Võrreldes eelneva, 2012/13. õa-ga on meesõpetajate osakaal langenud 0,2%. Ka kutseõppeasutustes on meesõpetajate arv vähenenud – 2012/13. õa-l töötas kutseõppeasutustes õpetajana 795 meest (36,1%), 2013/14. õa-l – 754 meest (35,4%). Võrreldes eelmise õppeaastaga, on koolieelsetes lasteasutustes meesõpetajate osakaal püsinud muutumatuna marginaalse 0,5% tasemel (vt tabel 2).

Tabel 2. Meesõpetajate osakaal haridusasutustüübiti õppeaastal 2013/2014.

Kooli tüüp Õpetajate arv kokku Meesõpetajate arv Meesõpetajate osakaal

Koolieelne lasteasutus 7 869 42 0,5%

Üldhariduskool 14 226 2 011 14,1%

Kutseõppeasutus 2 129 754 35,4%

Õpetajate vanuseline koosseis. Üks tähtsaim õpetajate vanuselise koosseisu indikaator on 30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal üldhariduskoolides (vt joonis 5.). Õppeaastatel 2008/09–2011/12 vähenes noorte (st, kuni 30-aastaste) õpetajate arv üldhariduskoolides 201 noore õpetaja võrra ehk noorte õpetajate osakaal kõigist õpetajatest langes 11,4%-lt 10,3%-ni. Kolmel viimasel õppeaastal on aga noorte õpetajate arv üldhariduskoolides jäänud 2011/12. õa tasemele ehk noorte õpetajate arvu vähenemine on pidurdunud. Õppeaastatel 2008/09–2011/12 langes noorte õpetajate arv ka

6 Üldhariduskoolide õpetajate hulka on arvestatud Tallinna Balletikooli üldharidusklasside õpetajad. 7 Õpetaja, klassiõpetaja ja õpiabirühma õpetaja ametikohal töötavate isikute puhul kujuneb õpetaja ametikohtade arv lepingujärgse koormuse alusel või õpetaja poolt nädalas antavate tundide arvu jagamisel 21ga, kui õpetajale ei ole andmebaasi sisestatud lepingujärgset koormust. Kui tunde annab ka direktor, õppealajuhataja, sotsiaalpedagoog, eripedagoog või koolipsühholoog, kujuneb õpetamisega seotud ametikohtade arv samamoodi. 8 Üldharidusainete õpetaja või kutseõpetaja ametikohal töötavate isikute puhul kujuneb õpetaja ametikohtade arv lepingujärgse koormuse alusel või õpetaja poolt õppeaastas antavate tundide arvu jagamisel 840ga, kui õpetajale ei ole andmebaasi sisestatud lepingujärgset koormust. Samamoodi kujuneb õpetamisega seotud ametikohtade arv ka siis, kui tunde annab direktor, õppealajuhataja, osakonnajuhataja, sotsiaalpedagoog, eripedagoog või koolipsühholoog,. 9 Ametikoha nimetuste alusel eesti keele õpetajad, liikumisõpetajad, ujumisõpetajad, muusikaõpetajad, õpetajad ning erirühma ning sobitusrühma õpetajad. 10 Loe kommentaari nr 10.


koolieelsetes lasteasutustes, kuid alates 2012/13. õa-st on kuni 30-aastaste õpetajate arv kasvanud. Kutseõppeasutustes, erinevalt üldhariduskoolidest ja lasteaedadest, kuni 30-aastaste õpetajate arv õa 2008/09–2011/12 kasvas, paaril viimasel õppeaastal on aga ilmnenud tagasihoidlik kahanemistendents.

Joonis 5. Noorte õpetajate arv üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ning koolieelsetes lasteasutustes õppeaastatel 2008/09–2013/14. Allikas: EHIS

Õpetajate vanuselise koosseisu puhul on noorte õpetajate kõrval oluline jälgida ka teist näitajat –pensionieale lähenevate ja pensioniealiste õpetajate hulka. Kui õpetajate arv püsiks järgneval neljal õppeaastatel sama ning kõik 2013/14. õa-l pensioniealised, st 63-aastased ja vanemad õpetajad oleksid ka järgmisel neljal õppeaastal tööl, tõuseks 2017/18. õa-ks pensioniealiste õpetajate arv ca 10%, võrreldes 2013/14. õa-ga nii üldhariduskoolides (2013/14. õa-l pensioniealisi õpetajaid 9%), kutseõppeasutustes (2013/14. õa-l pensioniealisi õpetajaid 13%) kui ka koolieelsetes lasteasutustes (2013/14. õa-l pensioniealisi õpetajaid 5%). Esitatud statistika põhjal tuleb teadvustada, et oleme keerulises situatsioonis, kui pensioniealised õpetajad otsustavad pensionile siirduda, kuid piisavat õpetajate järelkasvu pole suudetud tekitada. Olukorra muutmiseks on vaja konkreetseid tegevusi.

Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunal õppimine ning õpetajana tööle asumine. Õpetajate vanuseline struktuur näitab, et noorte õpetajate arv oluliselt ei kasva. Õpetajate järelkasvule mõeldes on oluline, et eelkõige tublimad gümnaasiumilõpetajad jätkaksid oma haridusteed õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunal. Õpetajaameti maine parendamiseks rõhutatakse elukestva õppe strateegias, et õpetaja palk peab olema konkurentsivõimeline ning töökorraldus selline, et õpetajana ja koolijuhina töötamine oleks ühiskonnas auasi, köitev valik parimatele. See toetab õpetajahariduse määratlemist ülikoolides prioriteetse ja arendamist vajava valdkonnana.

10.11.2013 seisuga õpib Eesti kõrgkoolides õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunal 4 319 üliõpilast ehk 7,2% kõigist kõrghariduse tasemel õppijatest. 2013/14. õppeaastal asus õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppesuunale õppima 1 013 üliõpilast, mis on 506 üliõpilast vähem kui rekordvastuvõtuaastal 2008. 2012/13. õa-l lõpetas hariduse valdkonna 88211 üliõpilast, kellest 10.11.2013 seisuga töötab üldhariduskoolides 225, kutseõppeasutustes 18 ning koolieelsetes lasteasutustes 268 õpetajat, st õpetajana jätkas tööd 58% lõpetanutest.

Õpetajaks värbamist toetab edukalt käivitunud noore õpetaja lähtetoetuse programm, mille raames makstakse esimest korda tööle asuvale õpetajale toetust (v.a Tallinna ja Tartu koolidesse tööleasujad). Perioodil 09.2008–01.2014 on lähtetoetust makstud kokku 386 noorele õpetajale. Õpetajaks õppimise

11 Kokku hariduse valdkonna lõpetajate arv olenemata õppetasemest.


väärtustamiseks ja õpetajakutse tunnustamiseks Eesti ühiskonnas käivitati 2008. a õpetajakoolituse stipendiumiprogramm, stipendium eraldati 100 üliõpilasele. 2009. a sai nimetatud stipendiumi 91, 2010. a – 89, 2011. a – 88, 2012. a – 100 ning 2013. a – 200 üliõpilast.

Suureks väljakutseks on õpetajakoolituse lõpetanute infotöötlusoskused (PIAACis mõõdetud funktsionaalne lugemisoskus, matemaatiline kirjaoskus ja probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas), mis on nii rahvusvahelises võrdluses kui võrreldes kõrghariduse teiste valdkondade lõpetajate vastavate oskustega ühed kehvemad (vt joonis 6.). Seega on õpetajate oskustele tähelepanu pööramine kindlasti vajalik, sh õpetajaameti atraktiivsemaks muutmine võimekate noorte jaoks.

Joonis 6. Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse 2. ja 3. tasemega kõrgharitute osakaal koos 95% usalduspiiridega valdkonniti vanuse lõikes, Eesti andmed. Allikas: PIAAC 2013.

Õpetajate töötasu. Õpetaja keskmine töötasu12 oli 2010. aastal 783 eurot, mis moodustas 99% Eesti keskmisest brutokuupalgast. 2011. aastaks oli õpetaja keskmine brutokuupalk tõusnud 793 euroni (95% eesti keskmisest brutokuupalgast). 2013. aastal muudeti KOVidele riigieelarvest määratud toetusfondi raha sihtotstarbeliseks, mis tähendab, et see on ette nähtud ainult õpetajatele palkade maksmiseks. 2013. a oli munitsipaalkoolide õpetajate keskmine töötasu 93613 eurot kuus. 2014. a aasta alguses täistööajaga töötava põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja töötasu alammäär tõusis ning on nüüd 800 eurot kuus.

Haridusasutuste juhtide arv. 2013/14. õa töötab EHISe väljavõtte (seisuga 10.11.2013) kohaselt Eesti üldhariduskoolides, kutsekoolides ning koolieelsetes lasteasutustes kokku14 1 099 direktorit ja 84815 õppealajuhatajat. Üldhariduskoolides töötab 546 direktorit ja 532 õppealajuhatajat, kutsekoolides – 40 direktorit ja 29 õppealajuhatajat, koolieelsetes lasteasutustes – 635 direktorit ja 340 õppealajuhatajat.

Kuigi enamiku haridusasutuste juhtide kvalifikatsioon vastab formaalsetele nõuetele, viitavad uuringud vajakajäämistele kooli juhtimises. Tartu Ülikoolil valmis koostöös haridusministeeriumiga 2011. aastal uuring „Üldharidus- ja kutsehariduskoolide tulemuslikkus ja seda mõjutavad tegurid“, mis toob välja, et koolide strateegiline, operatsiooniline ja individuaalne tulemuslikkuse juhtimine ei ole tasakaalustatud.

12 Munitsipaalkooli õpetaja keskmine brutokuupalk. 13 2013. a detsembri seisuga. 14 kehtivate lepingutega koolijuhid kokku seisuga 10.11.2013, v.a ajutiselt eemal viibijad (nt lapsehoolduspuhkusel olijad); üks direktor võib juhtida rohkem kui ühte õppeasutust (nt üldhariduskoolil ja lasteaial võib olla sama direktor – sellisel juhul kajastuvad direktorid koguarvus ühekordselt). 15 Vt eelmist kommentaari.


See on eelseisval perioodil üks olulisemaid väljakutseid õppeasutuste juhtimise parandamise osas. Koolijuhtimisega seotud väljakutsetele viitab ka PISA 2012, mis toob esile vajaduse parandada kooli mikrokliimat ja tõsta põhihariduse juhtimise kvaliteeti. Eestis on koole, kus 50% õpilastest ei saavuta arenenud riikide miinimumtaset – PISA uuringu 3. taset, ja koole, kus 25% õpilastest ei saavuta isegi baastaset (2. tase). Õppe-kasvatustööga seotud probleemide ja väljakutsete vähene teadvustamine koolis algab juhist, tema oskamatusest probleeme näha ja nende lahendamiseks meetmeid kasutada. Kooli mikrokliima paranemine seostub eelkõige õpilaste-õpetajate suhete paranemisega, aga ka õpetajate ootuste tõusuga kõigi õpilaste suhtes. Koolides, kus juhid väitsid, et suhted õpetajate ja õpilaste vahel on head, oli õpilaste keskmine tulemus matemaatikas 31 punkti võrra kõrgem. Koolides, kus juhid nõustusid väitega, et nende koolis on õpetajatel kõrged ootused kõikide õpilaste suhtes, oli keskmine tulemus 29 punkti võrra kõrgem. Kooli mikrokliima mõjutab tõenäoliselt ka õpilase õnnelikkust koolis. Uuringus osalenud Euroopa riikide arvestuses oli Eesti õpilaste õnnelikkuse indikaatori järgi 35 riigi hulgas 33. kohal.

Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus

Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks on oluline, et iga inimene oleks tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suudaks tööturul toimuvatele muutustele kiiresti ja paindlikult reageerida. Kuna tööga hõivatuse määr tõuseb koos haridustasemega, võib üldise haridustaseme tõstmisega leevendada muuhulgas elanikkonna vananemisest riigile tulenevaid kulutusi. OECD riikide kogemus näitab, et haridustasemel on pensionieelikute ja -ealiste tööturul osalemisele suur mõju. Samuti näitavad varasemate uuringute16,17 tulemused, et kõrgem oskuste tase (mis on positiivselt seotud inimese kõrgeima omandatud haridustasemega) mõjutab positiivselt inimese osalust aktiivses elukestvas õppes, mis omakorda suurendab inimeste paindlikkust tööturul ning võimaldab neil kiiresti muutuvate majandusoludega paremini kohaneda.

Inimarengu aruandes 2012/13 on välja toodud, et Eestit iseloomustab võrreldes teiste riikidega madal oskustööjõu kättesaadavus. Ühelt poolt on probleemiks tööturu väiksus, teisalt on kitsaskohaks töötajate hariduse vähene vastavus majanduse nõudmistele. IMD (International Management Development) tööhõive- ja tööturuindeks toetab eeltoodud väidet – Eesti on oma näitajatega viimases kümnes18. Lisaks tööturu väiksusele ning kõrgele töötuse määrale on Eesti probleemiks vajalike oskustega tööjõu nappus, mille olulisim võimalik põhjus on töötajate haridustaseme mittevastavus tööturu nõuetele ning töötajate vähene koolitamine19. Inimarengu aruandes täpsustatakse, et haridussüsteemi kõrval on kitsaskohaks ka aktiivse tööpoliitika osapoolte ebapiisav sekkumine oskustööjõu ettevalmistamisse20 – kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamisse, koolitustellimuse kujundamisse, ümberõppevaldkondade tellimisse.

Kui inimarengu aruanne rõhutab töötajate oskuste mittevastavust tööturu nõuetele, siis PIAAC 2012 uuringu tulemusel saame väita, et paremad oskused seostuvad muid tegureid arvesse võtmata kõrge hõivega, sh kõrgema hõivega oskustemahukamatel ametikohtadel (joonis 7). PIAACi rahvusvahelises aruandes on välja toodud nii haridustaseme kui ka oskuste seos tööturul osalemise ja hõivatusega. Sealsetest analüüsidest tuleb välja, et tööturul osalemise tõenäosust suurendavad nii pikem haridustee kui ka kõrgem funktsionaalne lugemisoskus. Samas rõhutati, et Eestis ja Poolas, kus seos haridustasemega on uuringus osalenud riikide hulgas üks tugevaimatest, on seos oskuste ja tööturul osalemise vahel üks nõrgimatest.

16 Literacy in the Information Age: final report of the International Adult Literacy Survey. Statistics Canada, OECD, Pariis ja Ottawa, 2000, 185 lk. 17 Ibid, ,332 lk. 18 https://www.worldcompetitiveness.com/OnLine/App/Index.htm. 19 Inimarengu aruanne 2012/2013, lk 153. 20 Ibid., lk 174.

https://www.worldcompetitiveness.com/OnLine/App/Index.htm


Joonis 7. Erineva hõivestaatusega inimeste jaotus Eestis oskuste eri tasemetel.

Eeltoodu viitab ühest küljest oskuste ja hõive positiivsele seosele ning näitab, et enam kui pool Eesti hõivatutest on heade oskustega (oskuste 3., 4., 5. tase). Samas ei ole seos üheselt tõlgendatav: paremate oskustega inimesed on tõenäoliselt ka kõrgema hõivega, kuid samal ajal võib hõivatus olemasolevate oskuste sagedasema kasutamise tõttu aidata kaasa oskuste taseme säilimisele ja arenemisele. Lisaks ei saa märkamata jätta, et meil on ka suhteliselt suur hulk madalate oskustega hõivatuid.

Tähelepanu tuleb pöörata ka heade oskustega inimeste kõrgele osakaalule töötute ja mitteaktiivsete hulgas: töötute hulgas on see näitaja keskmiselt 35% (absoluutsuuruses siiski suhteliselt väike, kuna töötute osakaal valimis tervikuna oli madal) ja mitteaktiivsete hulgas 42%, mis viitab oskuste võimalikule raiskamisele.

Haridusvalikud. Täiskasvanute tööturuvalikud on suuresti seotud teismeea haridusvalikutega, mis hakkavad alates põhikooli lõpetamisest mõjutama õppurite jagunemist kutse- ja üldkeskharidust pakkuvate õppeasutuste vahel (tabel 3). Põhikoolilõpetajate haridusvalikud on üldkeskhariduse kasuks ning see trend on viimastel aastatel veelgi kasvanud – kui kuni 2009. aastani jätkas pärast põhihariduse omandamist kutsehariduses ca 30% lõpetajatest, siis 2013. a – 26,7%. Üldkeskhariduse omandanutest suundus samal aastal kutseharidusse vaid 12,4%, samal ajal kui kõrghariduse akadeemilisse õppesse läks 42,9% ja rakenduskõrgharidusse 15% üldkeskhariduse omandanud õppuritest. Mõnevõrra on kasvanud nende noorte osakaal, kes ei asu kohe samal aastal õpinguid (Eestis) jätkama – kui 2010. a oli nende osakaal 24,3%, siis 2013. a andmete põhjal – 29,8%.

Tabel 3. Põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate (statsionaarne õpe, riiklik õppekava) haridusvalikud21. Allikas: EHIS

2009 2010 2011 2012 2013

Põhikoolilõpetajate valikud

Jätkas üldhariduses 68,1% 71,5% 70,0% 69,1% 70,2%

Jätkas kutsehariduses 28,9% 25,5% 26,8% 28,0% 26,7%

Ei jätkanud samal aastal õpinguid (Eestis) 3,0% 3,0% 3,2% 3,0% 3,1%

Gümnaasiumilõpetajate valikud

Jätkas kõrghariduses 67,3% 66,3% 62,3% 61,2% 57,9%

sh akadeemiline õpe (% kõrghariduse tasemele õppima asunutest)

68,3% 71,6% 71,0% 71,2% 74,1%

21 Tabel kajastab ainult statsionaarses õppes lõpetanuid.


sh rakenduskõrgharidus (% kõrghariduse tasemele õppima asunutest)

31,7% 28,4% 29,0% 28,8% 25,9%

Jätkas kutsehariduses 11,0% 9,4% 10,6% 10,9% 12,4%

Ei jätkanud samal aastal õpinguid (Eestis) 21,8% 24,3% 27,1% 28,0% 29,8%

Põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne on erinevate haridusvalikute tegemisel kriitilise tähtsusega. Kutse- ja üldkeskhariduses jätkajad eristuvad selgelt selle alusel, milliste hinnetega põhikool lõpetatakse. Kõrgema keskmise hindega põhihariduse lõpetajatest siirduvad väga vähesed kutseõppesse (vt joonis 8.).

Joonis 8. Erinevaid haridusvalikuid langetanud õpilaste põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne 2013.a (%). Põhihariduse statsionaarne õppevorm, riiklik õppekava. Allikas: EHIS

Kutsekvalifikatsioonisüsteem. Arengud ja algatused ELi tasandil esitavad liikmesriikidele uusi väljakutseid kvalifikatsioonisüsteemi ja selle osiste arendamisel. Eestis kehtib 8-astmeline Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (edaspidi EQF) vastav hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone ühendav kvalifikatsiooniraamistik. 2011. a sidus Eesti oma aruandes Euroopa Komisjonile kõik formaalhariduse kvalifikatsioonid EQFga.

Kutsekvalifikatsioonisüsteem hõlmab nii kvalifikatsiooniraamistikku, kutsestandardeid kui ka kutsete tunnustamist. Süsteemi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et see peab olema suhestatud Euroopa riikide vastavate süsteemidega ning riiklikult tunnustatud kvalifikatsioonid peavad olema võrreldavad teiste riikide vastavate kvalifikatsioonidega. Ajakohased kutsestandardid on kutsekvalifikatsiooni-süsteemi alus, kuna võimaldavad inimestel võrrelda oma kompetentsust kutsealal nõutavaga ning on aluseks nii formaalhariduse kui ka täiendusõppekavade koostamisel. ESFi kaasrahastatud programmi "Kutsete süsteemi arendamine" raames töötati välja kutsesüsteemi uus kontseptsioon, kutsestandardi uus vorm ning metoodiline juhend kutsestandardi koostamiseks. 2013. a hõlmab riiklik kutseregister kvalifikatsiooniraamistiku 2.–8. tasemel kokku 401 kompetentsipõhist kutsestandardit ja 65 558 kehtivat kutsetunnistust. Kutseeksami sooritajate hulk on tõusva trendiga ning kuigi kutseõppeasutuste lõpetajad sooritavad kutseeksameid aasta-aastalt üha enam (2013. a 69,6% lõpetajatest), on nende osakaal kõigist eksamite sooritajatest vähemuses. Oluliselt mõjutab kutseeksamite kasvavat populaarsust reguleeritud ametite pädevusnõuete suurem sidumine kutsekvalifikatsiooni omamisega kutseseaduse tähenduses.


Õppimine digiajastul

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 toob välja, et Eesti inimeste arvuti- ja internetikasutus on veidi ühekülgne: internetikasutuse mitmekesisuse indeksi kohaselt on Eesti küll Euroopa keskmisel tasemel (6,2 vs. 6,1), ent Põhjamaadega võrreldes on meie näitaja madalam. Eestis kasutatakse internetti eelkõige suhtlemiseks, info otsimiseks ja meelelahutuseks. Vähem on suudetud seda rakendada isikliku konkurentsivõime ja heaolu suurendamiseks targema tarbimise või internetipõhiste enesetäiendamis-võimaluste vms kaudu. Sarnase järelduse võib teha ka õpilaste kohta. PISA 2012 uuringust selgub, et ehkki Eesti õpilasi iseloomustab aktiivne interneti kasutamine ning sotsiaalvõrgustikes osalemine, siis koolis õpilased pikalt internetti kasutada ei saa. 33,29% ei kasuta internetti näiteks üldse ja 51,41% kasutab kuni tund aega. Oleme sellega riikide edetabelis 14. kohal. Ainetunnis arvuti kasutamises on 2012. aasta tulemused sama nõrgad kui 2009. aastal. Kõige enam kasutatakse e-posti ja surfatakse internetis, aga neidki võimalusi kasutatakse koolides kahjuks 1– 2 korda nädalas ning sellega puutub kokku ainult 1/3 vastajatest. Kuigi interneti kättesaadavus on koolis 2009. aastaga võrreldes kasvanud, ei ole see kahjuks tulnud tehnoloogia õppe-eesmärgil kasutamise arvelt õppetunnis.

Eraldi probleemiks digivahendite laiemal kasutuselevõtul on õpetajate oskused. PIAACi uuringu järgi oli Eesti õpetajate funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse tase osalenud riikide võrdluses keskmine, probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas – alla keskmise. Hinnanguliselt vaid iga neljas õpetaja võiks olla valmis edukaks toimetulekuks tehnoloogiarikkas keskkonnas (2. ja 3. tase tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemlahendusoskuses), mida on ligi kaks korda vähem kui osalenud riikides keskmiselt.

Õppes osaluse kasv ja tulemuslik rahastamine

Demograafiline prognoos näitab Eesti rahvastiku vananemist ning noorte osakaalu jätkuvat vähenemist. Sündide arvu tõusu tulemusena viimastel aastatel on õpilaste koguarv lähiaastatel stabiliseerumas. Põhiharidust omandavate õpilaste arv kasvab, kuid samal ajal väheneb gümnaasiumiõpilaste arv.

Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest umbes 40% võrra 16 aasta taguse ajaga võrreldes ja viimaste aastakümnete linnastumisest on paljude maakoolide õpilaste arv kahanenud ning sellest tingitud rahastamistasemete languse tõttu ei suuda koolipidajad tagada koolides õppe kvaliteeti. Võrreldes 1997. aastaga on õpilaste arv statsionaarses õppevormis vähenenud 82 109 võrra, koolide arv 190 võrra, sealhulgas gümnaasiumiastmega koolide arv 34 võrra.

Tabel 4. Õpetajate ametikohtade ja koolide arv, õpilaste ja õpetajate suhtarv 1997–2013. Allikas: EHIS

Õppe-aasta

Õpeta-jate arv

Õpetaja ametikohtade arv koormuse

alusel

Õpilaste arv

Üldhari-dus-

koolide arv

sh päevase õppega

gümnaa-siumide arv

Õpilaste arv õpetaja

ametikoha kohta

Õpilaste arv

õpetaja kohta

1997/98 16 880 11 984 224 086 741 236 18,7 13,3

2000/01 18 278 14 050 218 555 703 241 15,6 12

2006/07 15 183 13 003 170 994 601 236 13,2 11,3

2009/10 14 701 12 203 149 641 575 226 12,3 10,2

2012/13 14 203 11 882 140 945 548 214 11,9 9,9

2013/14 14 226 11 739 140 467 556 202 12,0 9,9

Õpilastele pole võimalik tagada õppe kvaliteeti ja valikuvõimalusi, kui kvalifitseeritud õpetajatele pole võimalik pakkuda täisajaga töökohta. Samale probleemile viitavad mh suhteliselt suured regionaalsed erinevused õpilaste PISA tulemustes. Linna- ja maakoolide õpilaste matemaatikatulemus erines 17 punkti, seejuures jäi statistiline erinevus püsima, kui koolid võrdsustati õpilaste sotsiaal-majandusliku tausta põhjal.

PISA matemaatikatulemuste põhjal ilmneb, et õpilaste tase ei ole maakonniti ühtlane. Hiiu-, Saare-, Tartu- ja Harjumaa õpilaste keskmised tulemused on maakondade keskmisest märgatavalt kõrgemad,


Ida-Virumaa tulemused aga oluliselt alla maakondade keskmise. Näiteks Hiiumaa ja Saarema õpilaste tulemuste 1. kvartiil on kõrgem kui Ida-Virumaa tulemuste mediaanväärtus.

Paindlikud ja võrdsed võimalused alushariduse omandamiseks. ELi hariduse ja koolituse strateegilises koostööraamistikus on eesmärk tagada 2020. aastaks alushariduses osalemise võimalus vähemalt 95%-le eelkooliealistest lastest (Eestis 4–6-aastased lapsed). Laste individuaalse arengu esmase toetamise seisukohalt on oluline võimaldada lasteaiakoha kättesaadavus kõigile 1,5-aastastele kuni koolikohustusikka jõudvatele lastele, kes seda vajavad.

Kohalike omavalitsuste küsitluse tulemuste kohaselt soovitakse lasteaiakohta ligi 85%-le 1,5–3-aastastest lastest, kuid samas moodustavad sellesse vanusegruppi kuuluvad lapsed enamiku lasteaiakohtade järjekorras olevatest lastest. 1,5–3-aastaste laste osalusmäär lasteasutustes oli Eesti Statistikaameti 2010. aastani kasutatud metoodika kohaselt 2012/13. õppeaastal 74% vastava earühma lastest. 4–6-aastasi lapsi on lasteasutustes 94,7% vastava earühma lastest.

Laste individuaalse arengu tagamiseks on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri soovitustest22 lähtuvalt varajase märkamise ja sekkumise eesmärk jõuda võimalikult varakult kõikide tuge vajavate laste ja peredeni. Oluline on tagada tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet, olenemata lapse ja tema pere elukohast. 2012/13. õa-l käis koolieelsetes lasteasutustes 8 503 erivajadustega last (12,7% lasteasutuses käivatest lastest), kellest 7 043-le (82,8% erivajadustega lastest) olid võimaldatud tugisüsteemid.

Eesti keel ja õpe eesti keeles. Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi tagatakse lasteasutuses või rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, eesti keele õpe alates kolmandast eluaastast. Eesti keele ja eestikeelse õppe paremaks korraldamiseks eraldatakse alates 2009. aastast riigieelarvest toetust eesti keele kui teise keele õppe läbiviimiseks ja õppevahenditeks muu õppekeelega rühmas või keelekümblusrühmas. Samuti toetatakse riiklikult õpetajate täienduskoolitust keelekümblusmetoodika ja lõimitud aine- ja keeleõppe valdkonnas ning töötatakse välja uusi metoodilisi õppevahendeid. EHISe andmetel oli 2010/11. õa-l 548 muu õppekeelega ja keelekümblusrühma, 2012/13. õa-l 745 muu õppekeelega või keelekümblusmetoodikat kasutavat tavarühma23.

Klassikursuse kordajate osakaal ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui aastatel 2007–2009 näitas klassikursuse kordajate osakaal põhikoolis tagasihoidlikku vähenemistrendi (näitaja väärtus aastati vastavalt 1,5%–1,3%–1,1%), siis alates 2010. aastast on näitaja stabiliseerunud: 2010/2011. õppeaastal jäi klassikursust kordama 1%, 2011/12. ja 2012/13 õppeaastal 0,9% põhikooliõpilastest.

Õpingute katkestamine. Väljalangevus üldhariduse päevasest õppevormist põhihariduse tasemel on stabiliseerunud (aastatel 2008–2012 oli väljalangejaid vastavalt 0,9%–0,6%–0,5%–0,5%–0,6%). See annab alust väita, et toetavad meetmed (õppenõustamiskeskuste arendamine, kaasava hariduse põhimõtete rakendamine (sh põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate tugimeetmete rakendamine), õpetajakoolitus jms) on olnud eesmärgipärased. Gümnaasiumi 1. aasta õpilaste puhul on väljalangevuse näitaja stabiliseerunud ca 1% tasemel: aastatel 2008–2012 oli väljalangejaid vastavalt 0,9%–1%–1,1%–1,4%–1,1%).

Kvaliteetne kutse- ja kõrgharidusõpe

Seoses uue kutseõppeasutuse seaduse ja uue kutseharidusstandardi jõustumisega 1. septembril 2013 toimusid kutsehariduses suured muutused. Uuenduste kiireks rakendamiseks viiakse ellu riigieelarvest rahastatavat projekti „Kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform“. Projekti eesmärk on muuta kutseõpe veelgi praktilisemaks, kompaktsemaks ja saavutada senisest parem vastavus tööturule. Kutsehariduse uus õppekavasüsteem põhineb otseselt Eesti Kvalifikatsiooniraamistiku (edaspidi EKR) tasemetel. Nii jaguneb kutseõpe 2., 3., 4., ja 5. taseme kutseõppeks, seejuures paigutub kutse-keskharidus EKRi 4. tasemele. Kutseõpe jaguneb veel tasemeõppeks (aluseks on kutseharidusstandard

22 http://www.european-agency.org/eci/eci.html 23 Sõimerühm (kuni 3a); noorem rühm (3-5a); keskmine rühm (5-6a); vanem rühm (6-7a); koolieelikute ettevalmistusrühm; liitrühm (2-7a).

http://www.european-agency.org/eci/eci.html


ning EHISes registreeritud kooli õppekavad) ja täiendusõppeks (täiskasvanukoolituse kursused). Tasemeõpe omakorda jaguneb esma- ja jätkuõppeks (õppima asujatelt eeldatakse nõutud tasemel erialast kompetentsust).

Nii on koolidel võimalus edaspidi pakkuda senisest tunduvalt rohkem erinevaid lühikesi tasemeõppe õppekavu (alates ca 3 kuust) ning täiesti uue võimalusena ka keskhariduse ja kõrghariduse vahepealse õppetasemena määratletavat EKRi 5. taseme kutseõpet. See õppevõimalus on mõeldud eelkõige tipptasemel oskustöötajate ning madalama ja kesktaseme juhtimiskompetentsiga spetsialistide ettevalmistamiseks.

Kutseõppes osalemine. Kuni aastani 2010 oli kutseõppes osalevate õpilaste arv suhteliselt stabiilne, kuid alates 2010/11. õa-st avaldab 1990. aastate teise poole madal sündivus sellele näitajale negatiivset mõju ja see jätkub ka lähiaastatel. 2013. aasta 10. novembri seisuga õppis kutsehariduses 25 699 õpilast (vt tabel 5).

Tabel 5. Õpilaste arv kutseõppe õppeliikides 2007/08.–2013/14. õppeaastal. Allikas: EHIS

Õppeliik 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13 2013/14*

Kutsekeskharidusõpe 17 627 16 897 15 428 14 152 13 245

Kutseõpe põhihariduse baasil 598 581 655 966 1005

Kutseõpe keskhariduse baasil 9 718 10 180 10 597 10 633 11 077

Põhihariduse nõudeta kutseõpe 420 354 366 421 371

Kokku 28 363 28 012 27 046 26 172 25 699

* viienda taseme kutseõppe esmaõppes õppis 2013/14. õa-l üks õpilane.

Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppija keskmine vanus, sest on lisandunud õppijaid vanuses 20+, kes soovivad omandada kutse- või erialaseid oskusi ning seeläbi tõsta oma konkurentsivõimet tööturul. Kui 2009/10 õa oli üle 20-aastaste osakaal 37%, siis 2013/14. õa on see kasvanud 49,8%le.

Üldkeskharidusega võrreldes on väljalangevus kutseõppest oluliselt kõrgem. Alates 2008/09. õppeaastast on see kasvanud, jõudes 2012/13. õppeaastal 20,2%ni24 (vt tabel 6). 2009. aastal oli kutsehariduses erakordselt kõrge vastuvõtt (12 609 õppurit, mis oli ca 10% ehk 1 100 õpilast rohkem kui 2008. aastal), kuid nendest, keda meelitas koolipinki majandussurutis ja kes kõrge tööhõive jätkudes kooli poleks tulnud, ei jõudnud paljud õpingute lõpetamiseni. Kui 2011. aastal lõpetas kutsekeskhariduse tasemel nominaalajaga 54,9% alustajatest, siis 2012. aastaks oli see langenud 50,9%-ni ja 2013. aastal lõpetas vaid 46,9% alustajatest. 2009. aastal kutsekeskhariduse tasemel alustanud ca 1600-st varem põhikooli lõpetanud õppurist jõudis nominaalajaga õpingute lõpetamiseni kõigest 40% - siit ka nominaalajaga lõpetajate osakaalu vähenemine tervikuna.

Tabel 6. Kutsehariduse katkestajad eri õppeliikides õppeaastatel 2008/09–2012/13, (%). Allikas: EHIS

Õppeliik 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

Kutsekeskharidusõpe 14,7 15,5 17,9 17,7 18,1

Kutseõpe keskhariduse baasil 22,6 21,1 21,2 22,1 22,0

Kutseõpe põhihariduse baasil 23,6 33,9 27,2 22,3 24,2

Põhihariduse nõudeta kutseõpe 47,8 31,9 42,7 39,3 34,7

Keskmine 17,9 18,1 19,5 19,8 20,2

24 Kutsehariduses loetakse katkestajaks isikut, kes enne katkestamist kuulus õppeasutuse õppurite nimekirja vähemalt 31 päeva. Katkestajate hulka ei loeta isikuid, kes 31 päeva jooksul pärast õpingute katkestamist ennistati või jätkasid õpinguid sama õppeasutuse samas õppekavarühmas.


Olulisemad õppetöö katkestamise põhjused on järgmised:

Valed erialavalikud. Õpilased ei ole piisavalt hästi kursis edasiõppimise võimalustega, samuti puuduvad neil piisavad teadmised erialadest ja töömaailmast. Nii eelnevast kui oma võimete valesti hindamisest tulenevalt tehakse kutseõppesse õppima asudes valesid erialavalikuid.

Nõudmiste ja võimete mittevastavus. Pärast põhikooli kutseõppes õppima asuvate noorte keskmine õppeedukus on oluliselt madalam võrreldes gümnaasiumisse astujatega ning puudulike teadmiste, õpioskuste ja -motivatsiooni tõttu on kutskeskhariduse omandamine paljudele üle jõu käiv (arvestades nende ettevalmistust).

Majanduslikud põhjused. Kutsekoolis õppimine toob endaga kaasa suuremad kulutused õpilase perekonnale (majutuse, sõidu jm kulu). Töövõimaluse tekkides eelistatakse õpingute jätkamisele tööleasumist.

Kõrghariduses osalemine. Kõrghariduse tasemel õppima asunute ja oma õpingutega eduka lõpuni jõudnud tudengite kohta käiv statistika toob välja järgnevad trendid. Viimasel viiel aastal on kõrghariduse tasemele vastuvõetute arv aasta-aastaselt vähenenud (vt joonis 9.). Vastuvõetute arvu muutus kõrghariduse esimesel astmel25 on olnud kooskõlas gümnaasiumilõpetajate arvu muutusega statsionaarses õppes. Viimasel õppeaastal on vastuvõetute arvu langus olnud suurem. Kuna lähiaastatel gümnaasiumilõpetajate arv jätkuvalt väheneb ja vanemaealiste osakaal kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetutest on jäänud samale tasemele, on tõenäoline vastuvõetud üliõpilaste arvu jätkuv vähenemine. Viimasel viiel aastal on pidevalt vähenenud eelmisel õppeaastal lõpetanud gümnaasiumilõpetajate edasiõppimine kõrghariduse tasemel Eestis (2007/08. õa läks kohe edasi õppima 64,8%, 2013/14. õa 51,3%; päevases õppevormis lõpetanute puhul vastavalt 68,2% ja 57,9%).

Joonis 9. Kõrghariduse esimesele astmele vastuvõetute arv vanuserühmiti. Allikas: EHIS

Kõige enam langes eelmise aastaga võrreldes vastuvõtt riigi ja avalik-õiguslike õppeasutuste rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe õppekavadele. Kõrgharidusreformist tulenevalt võiks 2012/13. ja 2013/14. õppeaastat võrreldes vaadata õppeasutusi kahes grupis, kus esimeses grupis on avalik-õiguslikud ülikoolid, riigiõppeasutused ja ainsa eraõppeasutusena 2013. aastal HTMi tegevustoetust saav Eesti Infotehnoloogia Kolledž (EIK) ning teises grupis kõik ülejäänud eraõppeasutused, mis riiklikku tegevustoetust ei saa. Kõikidel õpetel kokku on 2013/14. õa-l vastuvõetuid rohkem kui eelmisel aastal riigieelarvelistele kohtadele (vt joonis 10.). Avalik-õiguslikes,

25 Kõrghariduse esimesele astmele vastuvõtt sisaldab vastuvõttu rakenduskõrgharidusõppe, bakalaureuseõppe ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe õppekavadele.


riigi õppeasutustes ja EIKis on kõigi vastuvõetute arv eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud 11%, eraõppeasutustes 7%.

Joonis 10. Kõrghariduse tasemele vastuvõetute arv 2012/13. õa-l (riigieelarvelistele (RE) ja riigieelarvevälistele (REV) õppekohtadele) ning 2013/14. õa-l. Allikas: EHIS

Kõrghariduse tasemel on lõpetajate arv olnud viimase viie õppeaasta jooksul suhteliselt stabiilne, jäädes vahemikku 10 867 (2012/13. õa) kuni 11 828 (2010/11. õa). Kui 2010/11. õa-l oli eelmise õppeaastaga võrreldes 3%ne tõus, siis 2011/12 õa-l langes lõpetajate arv tõusueelsele tasemele (vt joonist 11.) ja 2012/13. õa-l langes lõpetajate arv veelgi (eelmise õppeaastaga võrreldes 5,5%). Lõpetajate arvu kõikumisel on erinevad põhjused. Nii näiteks tingis 2012. aasta kõrgharidusreformi eelsete õppekavade sulgemine (alates 2012. aastast enam vanadel õppekavadel lõpetajatele diplomeid väljastada ei saa) doktoriõppe lõpetanute arvu kasvu 2010/11. õa-l. Teisalt hakkab vastuvõetute arvu vähenemine esimesel astmel kajastuma vähenevas lõpetajate arvus. Kuna lähiaastatel ei ole oodata kõrghariduse esimesel astmel vastuvõetute arvu suurenemist, peab lõpetanute koguarvu suurendamiseks tõstma oluliselt lõpetamise efektiivsust (sh vähendama katkestamist).

Joonis 11. Lõpetajate arv kõrghariduse eri astmetel26 2008/09.–2012/13. õa-l. Allikas: EHIS

26 Kõrghariduse esimene aste hõlmab rakenduskõrgharidusõpet, bakalaureuseõpet ning bakalaureuse ja magistriõppe integreeritud õpet, II aste magistriõppeid ja III aste doktoriõpet.


Kui vaadata õppeaasta jooksul kõrgharidusõpingute katkestajaid, siis katkestamissündmuste absoluutarv on viimase viie õppeaasta jooksul kõikunud vahemikus 9 423 (2008/09. õa) kuni 11 109 (2012/13. õa), katkestamissündmuste suhe õppijate arvu vastavalt 13,8% kuni 17,1%. Õpetest on katkestajaid viimastel aastatel enim olnud bakalaureuseõppes - 2012/13. õa-l 19%. Õppevaldkondadest on suhteliselt kõige enam katkestajaid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas (2012/13. õa 19,8%), suhteliselt kõige vähem on olnud katkestajaid tervise ja heaolu valdkonnas (9,4%). Rohkem oli katkestajaid meesüliõpilaste hulgas (2012/13. õa 20,8%; naistest 14,5%). 2012/13. õa-l oli neid, kes katkestamise hetkeks olid õppinud vähem kui kalendriaasta, 32%. 2012/13. õa jooksul kõrghariduse esimesel astmel (rakenduskõrgharidusõpe, bakalaureuseõpe, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavad) õpingud katkestanutest õpib 10.11.2013 seisuga samal kõrghariduse astmel 23,4% (sama õppesuuna õppekavadel 10,7% ja teise õppesuuna õppekavadel 12,7%).

Kõrgkoolidest väljalangevuse põhjused on suures osas samad, mis kutsehariduse puhul: tudengite vähene erialade ja töömaailma tundmine, vähesed oskused oma võimete adekvaatseks hindamiseks ja õpioskuste puudumine, mis viivad valede erialavalikuteni. Seetõttu on väljalangevuse vähendamiseks nii kutse- kui kõrgkoolidest oluline tõhus kutse- ja karjäärinõustamine põhikoolis, karjääriõppe jt karjääriteenuste edasiarendamine ning nende kättesaadavuse parandamine.

Rahvusvahelistumise mõjud. Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vahehindamise lõppraporti27 kohaselt on alates strateegia vastuvõtmisest suudetud Eesti kõrghariduse rahvusvahelisemaks muutmiseks märkimisväärseid samme astuda.

Hästi on käivitunud lühemaajalised mobiilsusmeetmed, mille raames Eesti kõrgkooli üliõpilane viibib välisriigis kuni 1 aasta. Eri mobiilsusskeemide raames eraldati eelmisel õppeaastal ca 2 347 stipendiumi, mis arvestuslikult võimaldas ca 3,6%-l üliõpilastest olla mobiilne. Erasmuse programmi raames on Eesti kõrgkoolid saavutanud märkimisväärse tasakaalu Eestisse ja Eestist välja suunduvate üliõpilaste arvus (2012/13. õa esialgsetel andmetel läks 1 153 üliõpilast Eestist välja ning Eestisse tuli 1 159 üliõpilast). Kogu õpingute ajaks Eestisse tulnud välisüliõpilaste arv on kasvutrendiga, 2013/14. õa-l õpib Eestis 2 230 välisüliõpilast, mis moodustab 3,7% üliõpilastest.

Suurema rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks on Eesti kõrgkoolid ühinenud ühisplatvormiga Study in Estonia (kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi DoRa programmi kaudu), üheskoos osaletakse messidel, koolitustel, korraldatakse info- ja turundusüritusi. Eesti kõrgharidust tutvustatakse keskses infoportaalis www.studyinestonia.ee ja olulisemates piiriülestes sotsiaalmeedia kanalites, sh Facebook, YouTube, Twitter jmt.

Koolivõrgu korrastamine. Õpitulemust mõjutab paratamatult õpilaste arv koolis. Kõigile õpilastele võrdsete võimaluste tagamiseks tuleb paljudel koolipidajatel tegelda lähiaastatel koolivõrgu kohandamise ja ümberkorraldamisega. See ei pea tähendama koolide, vaid eelkõige kooliastmete sulgemist ja koolide liitmist. Haridusasutuste võrgu korrastamine on ka Elukestva õppe strateegia 2020 üks prioriteete.

Õpilaste arvu prognoosi aluseks võttes on väljakutseks haridusvaldkonna pinnakasutuse vähendamine. Eestis kasutatakse üld-, kutse- ja kõrghariduse andmiseks kokku ligi 3,528 miljonit m2 üldpinda. Kõige suuremat osa haridustaristust kasutatakse üldhariduse andmiseks, järgneb kõrg- ning kutseharidus (vt joonis 12.).

27 http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/RVhind/KH_RVstrateegia_vahehindamine_lopparuanne.pdf 28 Sealhulgas on õppepind, spordihoonete, õpilaskodude ja ühiselamute pind, abihooned ning õppetegevuseks otseselt mittevajalik pind.

http://www.studyinestonia.ee/

http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/RVhind/KH_RVstrateegia_vahehindamine_lopparuanne.pdf


Joonis 12. Õppeasutuste pinnakasutus omandivormi ja asutuse tüübi järgi (m2).

Keskmiselt on üldharidust29 omandaval õppuril koolis kasutada 14,7 m2 üldpinda, kusjuures varieeruvus on kooliti suur. Kõrgharidusasutustes on õppuri kohta keskmiselt kasutada 14,3 m2 ning kutsehariduses 19,9 m2. Sealjuures on ligi pooltes õppeasutustes õppuri kohta üle 20 m2 netopinda.

Eesoleval perioodil on väljakutseks haridusasutuste võrgu korrastamine ning õppeasutuste kasutuses oleva pinna jätkuv vähenemine eelkõige mittevajaliku pinna arvelt, et taristu kasutus oleks võimalikult optimaalne. Üldhariduskoolide pinnakasutuse pikem eesmärk aastaks 2020 on viia kasutatav pind õpilase kohta ilma õpilaskodu ning spordipaikadeta võimalikult 10 m2 lähedale. Praegu vastab sellele kriteeriumile vaid alla kolmandiku üldhariduskoolidest.

2013. a. tegevuskava täitmise kokkuvõte hariduse valdkonnas

Eesmärk: Õpe on kõrgetasemeline ning igaühel on võrdsed võimalused võimete- ja huvikohaseks elukestvaks õppeks.

Indikaatorid, mille sihttasemed täideti

Haridustee katkestajate (põhiharidusega või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte) osakaal 18-24-aastaste vanusegrupis oli 2013. a 9,7% (Eurostati andmed). See oli esimene aasta, kui sihttase 10% ületati ning väga oluline on, et trend vähenemise suunal jätkuks.

Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal 30-34-aastaste vanusegrupis tõusis 2013. a. 43,7%ni (Eurostat), mis ületas sihttaset (40%) olulisel määral. 2012. a. näitaja oli 39,1%. Kuna indikaatori arvutamiseks kasutatavad andmed kogutakse Tööjõu uuringuga, siis tuleb tähele panna, et valimi piiratuse tõttu võib aastati esineda kõikumisi ning pigem tuleks jälgida kolme aasta libisevaid keskmisi. Viimase 3 aasta keskmine on 41%.

LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses oli 2013. a. 24,6%, sihttase oli 23%. LTT on olnud aastaid riiklikuks prioriteediks, mida muuhulgas arvestati ka riikliku koolitustellimuse (RKT) jagamisel. ESF programmide toel

29 Üldhariduskoolide all on välja toodud kõik üldharidusasutused, v.a hariduslike ja kasvatuslike erivajadustega laste koolid ning täiskasvanute gümnaasiumid.


on tegeletud algaja õppija toimetuleku toetamise ning katkestajate tagasitoomisega kõrgharidusõppesse (programm TULE). See on andnud tulemusi ning lõpetajate arv on vaikselt hakanud tõusma. IKTP programmid, IT akadeemia ning uued algatused (sh erialastipendiumite ja vajaduspõhiste õppetoetuste näol), peaksid andma sisendi lõpetajate osas paari aasta pärast.

Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata

Alushariduses osalemine (vanuses 4. a. kuni koolini). 2013. a osales alushariduses sõltuvalt kasutatavast metoodikast 94,7% (Eesti Statistikaameti e. ESA vana metoodika) või 90,8% (ESA uus metoodika) lastest vanuses 4. a kuni koolini. Sihtasemeks oli püstitatud 95%. Alushariduses osalemine on tihedalt seotud võimaluste loomisega alushariduses osalemiseks. Sisemigratsiooni tagajärjel on elanikkond (ja sealt omakorda nooremad eagrupid) koondunud keskustesse või keskuste lähitagamaale, kus pole suudetud luua piisavaid võimalusi alushariduses osalemiseks.

Noorte (30. a ja nooremad) õpetajate osakaal üldhariduskoolides oli 2013. a 10,3% ning on sellisena püsinud viimasel kolmel aasta. Sihttasemeks oli 12,5%. Noorte õpetajate vähesusele avaldab mõju nii koolivõrgu järk-järgulise kokkutõmbumine kui ka vabade õpetaja ettevalmistust nõudvate töökohtade vähesus.

Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/ sihttasemete täitmisele

1. septembril 2013 alustas Tallinnas tegevust Euroopa Kool.

2013. aastal alustasid tegevust riigigümnaasiumid Jõgeval ja Haapsalus.

„Elukestva õppe strateegia 2014-2020“ kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 13. veebruaril 2014.

01.09.2013 hakkas kehtima uus kutseõppeasutuse seadus, kus kehtestati rida olulisi uuendusi: uute kutseõppe liikide kehtestamine (sh. 5. taseme kutseõppe ehk kutseeriharidusõppe võimaluse loomine); Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) kasutuselevõtt, läbiv väljundipõhisuse printsiibi rakendamine, uue hindamissüsteemi kehtestamine jne.

01.09.2013 jõustunud kutseõppeasutuse seadus sätestas õppeasutuse kohustuse tagada õpilastele vajalikud tugiteenused (karjääriteenus, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline teenus). Algatati õpilaste sotsiaalsete toetusmeetmete (koolilõuna, sõidusoodustused, õppetoetused) rakendamise analüüs ja uuendamine. Töötati välja ministri määruse "Erivajadusega isikute kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord" eelnõu.

2013. a. lõppenud ESF programm „Kutsehariduse populariseerimine“ raames viidi ellu Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna konkurss. 8.-9. märtsil 2013. a toimus eraldi suurüritusena võistlus Noor Meister 2013. Uuringu "Kutsehariduse maine aastal 2013" tulemuste järgi on elanikkonna ja õpilaste informeeritus kutseharidusest kasvanud.

2013. a. rakendus kõrghariduse rahastamist ja üliõpilaste tugisüsteemi hõlmav reform, mille eesmärk on tagada õiglane ligipääs, tõsta kõrgharidussüsteemi kvaliteeti ning tulemuslikkust. Piloteerimise faasis on uued erialastipendiumid, mis on seotud nutika spetsialiseerumisega ning mis hõlmavad eeldatavasti ka LTT üliõpilasi.

2013. a lepiti ülikoolidega kokku peamised kõrgharidusõppe läbiviimise vastutusvaldkonnad. Jaotus on tehtud 28 õppekavagrupi põhiselt. Sama jaotuse põhjal toimub õppe kvaliteedi hindamine, mida viib läbi Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) ning mille alusel on Vabariigi Valitsuse poolt ülikoolidele antud õigus õpet läbi viia ja riiklikult tunnustatud diplomeid väljastada.

Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata Täitmata tegevusi ei ole.

2013. a. tegevuskava täitmise kokkuvõte täiskasvanuhariduse valdkonnas

Eesmärk: Täiskasvanud õppijaid kaasavaks ja motiveerivaks elukestvaks õppeks võimaluste loomine



Täiskasvanute (25-64. a.) osalemine elukestvas õppes oli 2013. a. 12,6% (Eurostat). Sihttasemeks oli 13%, mis jäi küll saavutamata, kuid alles järgmistel aastatel on näha, kas selleaastane väike langus (2012. a. näitaja oli 12,9%) on kallutamas senist iga-aastast kasvutrendi.


2013. a jätkusid tasuta koolitused ESF programmide „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ ja „Täiskasvanute koolitamine vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames, koolitati vastavalt 3 958 ja 1 375 õppijat. Programmi „KUTSE“ raames õppis 15 kutsekoolis täiskasvanute tasemekoolituse õppegruppides 369 õppijat.

Elukestva õppe järjepidev populariseerimine on taganud aktiivse huvi pakutavate koolituste vastu.

Täienduskoolituse õppekavade arendamine, koolitajate koolitamine ja muud arendustegevused on kaasa aidanud täienduskoolituse kvaliteeti tõusule ning parandanud õppe vastavust õppija, tööturu ja ühiskonna vajadustele.

Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 elluviimine on aidanud luua tingimusi õppijaid kaasavaks ja motiveerivaks elukestvaks õppeks.

Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata

Rahastamismudelite ümberkorraldused programmis „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ olid ajamahukad ja suure administratiivkoormusega ning tingisid 2013. a täienduskoolituse RKT esitamise planeeritust väiksemas mahus.

Uue täiskasvanute koolituse seaduse menetlemine nihkus aasta võrra kavandatust hilisemaks.

Tegevusvaldkond: teadus- ja arendustegevus

Eesti teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine

Eestist on saanud riik, kus viimasel kümnendil on teadus- ja arendustegevuse (TA) kogukulutuste kasv olnud kiireim Euroopas30. Seejuures ületab ettevõtlussektori TA kogukulutuste kasv avaliku sektori TA kogukulutuste kasvu ligi kaks korda, mis näitab, et riigi teaduskulutused on stimuleerinud ettevõtluse struktuurimuutust.

TA maht on kasvanud kiiremini kui sisemajanduse SKP. Eelkõige tänu erasektori TA mahu kahekordistumisele tõusid TA investeeringud 2011. aastal 2,37%-ni SKPst (avaliku sektori TA investeeringud kasvasid samal ajal 22%). See ületab EL keskmist ning on iseloomulik arenenud tööstusriikidele. Valdav osa erasektori TA mahu erakordsest kasvust oli tingitud õlitööstuse uuel tehnoloogial põhineva tehase käikulaskmisel tehtud TA investeeringutest31, mis on ühekordse iseloomuga. 2011. aastal küündis erasektori TA intensiivsus tasemeni 1,52% SKPst, mis moodustab 63% TA kogukulutustest ning on lähedal 2020. aastaks eesmärgiks seatud erasektori TA osakaalule 67%. EL keskmine erasektori TA intensiivsus on 1,23% SKPst, mis moodustab 61% TA kogukuludest.32

Kuigi pärast TA kogukulutuste kasvu ühekordse iseloomuga investeeringute tõttu oli oodata korrektsiooni, siis 2012. aastal TA kogumaht praktiliselt säilis, hoolimata õlitööstuse investeeringute olulisest langusest. Selle põhjuseks oli TA kulutuste 14%-line suurenemine kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) ning tänu TA kasvule mitmetes ettevõtlussektori tegevusalades33. Nii näiteks täheldati info-, side- ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas peaaegu poolteisekordset TA kulutuste kasvu.

30 Innovation Union Competitiveness Report (2013) Luxembourg: Publications Office of the European Union 2013, 364 pp. 31 Eesti Statistikaamet. 32 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007−2013 "Teadmistepõhine Eesti" täitmisest aastate kaupa saab ülevaate vastavatest aruannetest, kus on toodud iga aasta olulisemad tegevused, arengud ja ülevaade statistikast. 33 Eesti Statistikaamet, pressiteade Nr 145, 03.12.2013.


Kokkuvõttes langes TA kulutuste suhe SKPsse 2012. aastal 2,37%-lt 2,19%-le, kuid seda SKP kasvu arvel, millega TA kulutused ei suutnud ühte sammu käia. Nominaalselt kulutati Eestis 2012. aastal teadus- ja arendustegevusele 380,7 miljonit eurot, seda oli 3,7 miljonit eurot ehk vaid 1% vähem kui 2011. aastal.

Teadus- ja arendustegevusega täiskoormusega hõivatud teadlaste ja inseneride arv tõusis aastatel 2000−2012 enam kui 1 900 töötaja võrra, keskmiselt 4,6% aastas, jõudes 4 570-ni. Võrreldes 2000. aastaga oli kasv kõige suurem ettevõtlussektoris, kus täistööajaga teadlaste arv kasvas üle viie korra, moodustades 2012. aastal juba 34% teadlaste koguarvust.

Tõusnud on TA tulemuslikkus: kõrgetasemeliste publikatsioonide arv ja nende mõjukus, samuti koostööpartnerite arv; paranenud on ülikoolide positsioon publitseerimise andmebaasides. Järjest on kasvanud Eesti teadlaste ja innovaatorite osalus ELi raamprogrammides ja sellega seotud täiendavate rahaliste vahendite maht ning erasektori poolt akadeemilistelt asutustelt tellitud TA lepingute maht. Eesti teadus- ja arendussüsteemi tuntus maailmas kasvab34.

Eesti teadlastega seotud kõrgetasemeliste publikatsioonide arvu kasv on olnud kiire: kui ELis keskmiselt kasvab aastane publikatsioonide arv kiirusega 5,1% aastas, siis Eestil on vastav näitaja 11%35. Teadustöö kvaliteedi uue indikaatorina vaatleb Innovation Union Scoreboard publikatsioonide arvu 10% kõige enam tsiteeritud publikatsiooni hulgas36. Uues Eesti teadus- arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias aastateks 2014−2020 on seatud eesmärk jõuda 2020. aastaks tasemele, kus 11% Eesti kõrgetasemelistest teadusartiklitest kuuluks 10% maailmas enim tsiteeritud teadusartikli hulka. Aastatel 2007 ja 200837 oli Eesti vastav näitaja 7,5%. Aastatel 2000−2007 oli 10% enim tsiteeritud publikatsioonide hulka kuuluvate artiklite osakaalu aastane kasv Eestil 18,2% Euroopa Liidu 5,9% vastu, mis näitab Eesti mõjukuse kasvu teadusmaailmas.

Sarnaselt publikatsioonide arvu kasvuga on viimastel aastatel kasvanud ka Eesti ja partnerriikide koostöös valminud teaduspublikatsioonide arv. Kui kümme aastat tagasi valmisid koostöös pooled kõigist publikatsioonidest, siis 2012. aastal oli ühispublikatsioonide osakaal juba 58,5%. Olulisemateks koostööpartneriteks olid 2012. aastal Soome, Saksamaa, Ameerika Ühendriigid ja Inglismaa.

Tõuseb ka Euroopa Patendiametile (EPO) esitatud patenditaotluste arv miljoni elaniku kohta. EU27 vastavast näitajast (107,45 taotlust miljoni elaniku kohta) moodustas Eesti 2011. aastal esitatud EPO patenditaotluste arv juba üle kolmandiku (44,25).

Alates Euroopa Liiduga liitumisest on märkimisväärne osa ELi tõukefondide toetusest läinud TA taristu, inimkapitali ja ettevõtluse arengusse. Jõudsalt on arenenud erineva taseme ja tähtsusega (riiklik, institutsionaalne või uurimisgrupi tasand) seadmete ning teadusaparatuuri park, süvenenud ja laienenud on teaduse tippkeskuste võrk, TA rahvusvahelistumise programmi raames käivitusid rahvusvahelist koostööd ja rahvusvahelistele tipptasemel infrastruktuuridele juurdepääsu toetavad meetmed, jätkusid doktoriõpet ja teadlaste mobiilsust toetavad meetmed.

Struktuurivahendite programmiperioodi 2007–2013 strateegiline aruanne toob esile struktuurivahendite panuse Eesti kõrghariduse ning TA süsteemi arengusse, mõlema valdkonna meetmetes on saavutatud varasemaga võrreldes süsteemsem lähenemine. Paljudel juhtudel on struktuurivahendid aidanud teaduse ning hariduse valdkonna senistel tippudel jõuda oma arengus järgmisele tasemele. Edasise kasvu vundamendiks on eelmisel ELi struktuurifondide perioodil tehtud märkimisväärsed investeeringud TAI töökeskkonna ja inimressursi arendamisse, kuid lisaks ajutise iseloomuga investeeringutele on samal ajal vaja finantseerida teadlaste põhitegevust püsivatest riigituludest. TAI võimekuse ja teadlaste arvu kasvu jätkumiseks on vajalik teadlaste põhitegevuse finantseerimise kasv minimaalselt proportsioonis SKP kasvuga. 2009. aastal kahanesid TA põhitegevuste regulaarse finantseerimise allikad ning riigieelarve ei ole seni võimaldanud 2008.a taset taastada (vt joonis 13). Struktuurifondide

34 Vt viimaste aastate Euroopa Liidu ja OECD TAI alaseid raporteid ja ülevaateid. 35 Innovation Union Competitiveness Report 2011, tabel I.6.1. 36 http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/files/ius/ius-2010_en.pdf 37 Viimased saadaolevad andmed, IUS2013.

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/files/ius/ius-2010_en.pdf


perioodi lõpuks saavutatud taseme ja kompetentsi säilitamiseks on üleminekumeetmeid vaja kavandada püsivatel alustel.

Joonis 13. T&A rahastamine HTMi eelarvest ilma struktuuritoetusteta.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine

Eesti teadus on mitmes valdkonnas jõudnud üleilmsele eesliinile, kuid ühiskondlike ja majanduslike eesmärkide saavutamisel on selle panus olnud tagasihoidlik. Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö peab märgatavalt paranema ja olema avatud ka uutele osalistele. Rakendus- ja sotsiaal-majanduslike uuringute korraldus tuleb viia süstemaatilistele alustele. Riigi pädevust teadus- ja arendustööde tellijana tuleb suurendada.

Euroopa Komisjoni 2013. aasta majanduskasvu analüüsis toonitatakse Eesti puhul vajadust investeerida haridusse, teadusesse ja innovatsiooni ning energiasse ning riigispetsiifilistes soovitustes soovitati Eestil TAI tegevusi senisest rohkem eelistada ning rahvusvahelisemaks muuta, samuti tugevdada ärisektori, kõrghariduse ja teadusasutuste koostööd.

Märkused ja soovitused oli väärtuslik materjal TAI strateegia ja rakendusplaani aastateks 2014–2020 koostamisel ning neid peetakse silmas ka riiklike võtmevaldkondade programmide ja muude meetmete rakendamisel tulevikus.

Eelmine TAI strateegia 2007–2013 nägi ette, et strateegia alusel käivitatakse järgmised teadus- ja arendusprogrammid:

võtmetehnoloogiate arendamiseks;

sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks iga Eesti elaniku jaoks tähtsust omavates sotsiaal-majanduslikes valdkondades nagu nt energeetika, riigikaitse ja julgeolek, tervishoid ja hoolekanne, keskkonnakaitse, infoühiskond;

Eesti rahvuskultuuri, keele, ajaloo ja looduse ning Eesti riiklusega seotud uuringute järjepidevuse tagamiseks ja edendamiseks.

Sotsiaal-majanduslikest eesmärkidest lähtuvate ja võtmetehnoloogiate arendamiseks ette nähtud riiklike programmide käivitamine ei läinud ladusalt. Üks olulisematest probleemidest oli vastutaja rolli ebaselgus


täpsemate valdkondlike eesmärkide määratlemisel ja toetatavate tegevuste otsustamisel. Mõju avaldasid ka ebapiisav administratiivne ressurss ning riiklike programmide eesmärkide ning tegevuste valiku keerukus. Kuuest kavandatud programmist käivitati viis (energia, biotehnoloogia, IKT, tervis ja keskkond). Materjalitehnoloogias täismahus programmi ei käivitatud, vaid rakendati avatud taotlusvoor. Rakendatud programmid kestavad kuni struktuurivahendite rakendamise lõpuni 2015. aastal. Nende programmide rakendamisel saadud kogemused on olulised uue strateegia perioodil kavandatavate sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks ja nutika spetsialiseerumise metoodika alusel kavandatavate kasvualade toetusmeetmete ettevalmistamisel ja käivitamisel.

Eesti keele ja rahvuskultuuriga seotud riiklike programmide Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013) ja Eesti keeletehnoloogia (2011–2017) korraldus on kulgenud ladusalt. Nendel programmidel on juba ca kümneaastane ajalugu.

Riikliku programmi Eesti keel ja kultuurimälu (2009–2013) kaudu on toimunud jätkuv eesti keele ja kultuuri alase teadustegevuse kui olulise TAI strateegia valdkonna rahastamine. Kolme alaprogrammi kaudu toetatakse omakorda eesti keele ja kultuurimälu valdkonna projekte ning humanitaarväljaannete taseme tõstmist. Keele- ja kultuurivaldkonna tegevusi on toetatud otsesemalt või kaudsemalt nt riiklike programmide, doktorikoolide, tippkeskuste, sihtfinantseerimise ja Eesti Teadusfondi grantide kaudu.

Keeletehnoloogia alase teadus- ja arendustöö toetamisele on suunatud riiklik programm Eesti keeletehnoloogia (2011–2017), milles lisaks tarkvaraprototüüpide ja keeleressursside arendamisele pööratakse eriliselt tähelepanu keeletehnoloogia rakenduste loomisele. Programmist toetatakse eraldi ka 2011. aastal asutatud Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) tegevust, mille eesmärgiks on luua infrastruktuur, mis teeb juba loodud ja loodavad keeleressursid ja -tarkvara huvilistele kättesaadavaks.

Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases koostöös 2013. aasta 31. oktoobril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti”; Riigikogu kiitis strateegia heaks 22. jaanuaril 2014. Strateegia eesmärkide seas on ka Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse tagamine.

Riigi ja inimkonna ees seisvate suurte probleemide lahendamine on niivõrd ressursimahukas, et sellega ei tule üksi toime isegi suured riigid, seetõttu tuleb neid lahendama asuda riikide koostöös. Kõigega ei saa tegelda ning Eestil tuleb teha valik, millega tegelda, et piisavalt heal tasemel silma paista.

Teadlaste rahvusvahelise koostöö aluseks on eelkõige isiklikud ja laboritevahelised kontaktid, rahastamisallikaks konkurssidel võidetud projektide rahad. Nende kontaktide alusel moodustuvad ka ELi raamprogrammi projektide konsortsiumid. Väikest toetust edukatele projektidele on andnud ETAG.

Eesti on edukalt osalenud nii ELi 5., 6., kui ka 7. TA raamprogrammis (RP), olles projektide edukuse määralt kolme parema uue liikmesriigi hulgas. Seejuures edestas Eesti riik ELi 6. RPs kvaliteedinäitajate alusel kõiki teisi liikmesriike Euroopa Komisjoni poolt edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest ühe SKP ühiku kohta, mis moodustas 242% ELi keskmisest (SKP andmed 2004)38. 7. RPs on Eesti sissetuleku osakaal võrreldes SKP osakaaluga EU28-s kahanenud 175%-ni, mis on samuti parimate tulemuste hulgas39. 7. RP sissetuleku osas, mõõdetuna eurodes per capita, jääme võrreldes EU28 keskmisega maha 13%, mahajäämus parematest on ca 3 korda. Kokku eraldati 7. RPst aastatel 2007–2013 Eesti projektipartneritele üle 80 mln euro.

Seoses strateegia EL 2020 ja juhtalgatuse „Innovaatiline liit“ rakendamisega on märgatavalt laienenud liikmesriikide vaheliste TAI alaste ühistegevuste nomenklatuur ja maht. Euroopa Teadusruum (European Research Area, lühend: ERA), mis seisneb nö „viienda vabaduse“ – teadlaste ja teadmiste vaba liikumise rakendamises on nende poliitikate keskmes ning Euroopa semestri osa. Et Eesti saaks kasu Euroopa ja maailma teadusressursist ning pääseks ligi rahvusvahelistele teadusinfrastruktuuridele, on vajalik nende ühistegevustega liitumine ja ERAga integreerumine. Selleks ei piisa enam teadlaste

38 The impact of the EU RTD FrameworkProgramme on the UK, May 2010. 39 Perioodil 2007–2013 on majanduskriisist tuleneva kõikuva SKP tõttu osakaalud keskmistatud.


endi huvides tehtava teadustöö tarbeks teenitud vahenditest, vajalikud on tõukefondide välised, riigipoolsed täiendavad eelarvevahendid, mis on seni puudunud. Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Teaduse rahvusvahelistumine“ raames toimusid ettevalmistustööd Eesti valikuteks rahvusvaheliste TA infrastruktuuridega liitumisel. Lisaks algasid mitmed uued kahe- ja mitmepoolsed rahvusvahelise teaduskoostöö vormid, loodi teaduskoordinaatori ametikoht Sotsiaalministeeriumisse (SoM) ning Keskkonnaministeeriumisse, tööd alustas Eesti TAI esindus Brüsselis, kujundati Eesti teaduse rahvusvahelise tutvustamise kava.

Eestis on tehtud ettevalmistusi teadustegevuse ühisalgatustega (JPI) liitumise suunas ja järgmiste riiklike programmide kavandamisel arvestatakse muuhulgas ka üle-euroopaliste algatuste fookusvaldkondadega. Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatava programmi „Teaduse rahvusvahelistumine“ (TeRa) üks alaeesmärkidest on Euroopa Liidu poliitikainitsiatiivide raames loodavates ühistes algatustes, sh JPIdes osalemine. Sotsiaalministeerium analüüsis koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga osalemisvõimalusi JPIs „Neurodegeneratiivsed haigused“ ning analüüsi põhjal otsustati selles JPIs mitte osaleda. SoM on koostöös Tervise Arengu Instituudiga alustanud samasisulist ettevalmistustegevust JPI „Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks“ osas ning Tartu Ülikool JPI „Antimikroobne resistentsus“ osas. Keskkonnaministeerium on analüüsinud oma valdkonna JPIde vastavust Eesti prioriteetidele ja kompetentsidele ja selle analüüsi tulemusena otsustati sügisel 2013 liituda ja osaleda kolme JPI töös – „Terved ja tulutoovad mered ja ookeanid“, „Veeprobleemid muutuvas maailmas“ ning „Kliimaalaste teadmiste ühendamine Euroopa jaoks“.

Programmi „Teaduse rahvusvahelistumine“ 2013. aasta olulisim saavutus oli Eesti liitumine üle-euroopaliste teaduskonsortsiumidega – Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi ehk ERICuga moodustati EATRIS-ERIC ja ESS-ERIC, mis tegelevad vastavalt siirdemeditsiini ja sotsiaaluuringutega, ning Euroopa Bioinformaatika Infrastruktuuriga ELIXIR, mis on bioloogiliste andmete halduse ja analüüsi taristu. Seeläbi on oluliselt laienenud Eesti teadlaste tegevuspõld ning konkurentsivõimelisus.

2013. a. tegevuskava täitmise kokkuvõte teaduse valdkonnas

Eesmärk: Teadus- ja arendustegevus on kvaliteetne ning jätkusuutlik ning majandus teadusmahukas.


T&A intensiivsus ehk teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase SKPst oli 2012. a. 2,19%, mis ületas sihttaset (1,85%). Erasektori T&A intensiivsus oli 1,26%, mis samuti ületas püstitatud sihttaset – 0,92%. Aastatel 2007–2012 kasvas TA investeeringute kogumaht keskmiselt 17% aastas, seejuures erasektoris 20,7%. Eriti tähelepanuväärt on see tulemus arvestades samaaegset majanduskriisi.


Teadus- ja arendustegevusega täiskoormusega hõivatud teadlaste ja inseneride arv tõusis aastatel 2000-2012 enam kui 1 900 töötaja võrra, keskmiselt 4,6% aastas, jõudes 4 570-ni. Kõige suurem oli kasv võrreldes 2000. aastaga ettevõtlussektoris, kus täistööajaga teadlaste arv kasvas üle viie korra, moodustades 2012. aastal juba 34% teadlaste koguarvust. Sihttaseme 4 880 täitmist takistas teadustöökohtade ebapiisav atraktiivsus (sh välisteadlaste hulgas; ebapiisav töötasu; sotsiaalsed tagatised) ning 2010. a toimunud teadlaste arvu langus 264 teadlase võrra.


Uue TAI strateegia koostamine ja heakskiitmine (sh nutika spetsialiseerumise protsessis osalemine). Kui senistes strateegiates on keskendutud eelkõige meie TAI võimekuse arendamisele, siis nüüdne strateegia seab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamise Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks uus, nutika


spetsialiseerumise metoodika. Et valdkonnaülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes.

Teaduskorralduse reformi elluviimine ja uute IUT/PUT instrumentide rakendamine. Teadusagentuur on käivitunud täies mahus, jätkub järkjärguline üleminek uutele rahastusinstrumentidele, mis on tekitanud elava diskussiooni teadusüldsuses ja ühiskonnas laiemalt, edukalt jätkatakse rolli EL TA raamprogrammide kontakt-organisatsioonina (lõppenud 7. Raamprogrammis tõid Eesti teadlased teiste riikidega konkureerides 2007-2013 sisse üle 80 mln euro täiendavaid vahendeid); edukalt jätkuvad teaduse populariseerimise ja evalveerimise alased tegevused.

Eesti huvide formuleerimine ja esindamine Horisont2020 tingimuste läbirääkimistel on läinud edukalt, Eesti seisukohad on äratanud tähelepanu ja nii EK kui teiste riikide poolehoidu.

Ettevalmistused 2014-2020 struktuurifondide perioodi ettevalmistamiseks (OP ja partnerlusleppe koostamises osalemine). Valminud on TAI toetavate meetmete kavandid, kus põhieemärgiks TAI majandusliku ja ühiskondliku mõju oluline suurendamine, eelkõige lähtudes nutika spetsialiseerumise kasvualade tugevdamisest, säilitades selle kõrval olemasolevaid tugevusi ning kasvatades rahvusvahelist konkurentsivõimet.


Tegevusvaldkond: noored

2013. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 288 492 noort vanuses 7–26 eluaastat, mis moodustas 22,4% kogu rahvastikust40, võrreldes eelneva aastaga on noorte osakaal langenud. Ka järgmistel aastatel jätkub noorte arvu kahanemine, mille tulemusena langeb noorte osakaal kogurahvastikust veelgi. Statistikaameti prognoosi järgi jätkub noorte osakaalu vähenemine kogurahvastikust kuni 2022. aastani.

Noore võimalused oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks

Noorsootöö kättesaadavus on Eestis järjest paranenud – 2013/14. õa on avatud noortekeskuste arv kasvanud 237 ja huvikoolide arv 562 asutuseni (joonis 14). See tähendab, et tuhande noore kohta on 1,97 huvikooli ning 0,82 avatud noortekeskust.

40 Eesti Statistikaamet.


Joonis 14. Avatud noortekeskused maakondlike aastaaruannete põhjal ja EHISes registreeritud huvikoolid, kes on vaatlusalusel õppeaastal õppurite ja pedagoogide andmed kinnitanud. Allikas: ENTK, EHIS.

Samal ajal ei ole Eesti 215-st kohaliku omavalitsuse üksusest rohkem kui pooltes ühtegi EHISes registreeritud huvikooli. Nendes omavalitsustes elab 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 14% kõigist Eesti elanikest, kes on nooremad kui 18. a. Nendest viies omavalitsuses ei asu ka ühtegi üldhariduskooli (ja sellest lähtuvalt ei ole ka üldhariduskoolis organiseeritud huviringe), kuid samal ajal elab 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 0,2% kõigist kuni 18-aastastest noortest. Avatud noortekeskusi ei ole 68 KOVis. Võrreldes kohalike omavalitsuste (KOV) andmeid huvikoolide olemasolu kohta Siseministeeriumi tellitud KOVi üksuste võimekuse indeksi põhianalüüsi tulemustega, võib öelda, et KOVid, kus on huvikool, on indeksi põhjal oluliselt võimekamad kui need KOVid, kus huvikoole ei ole.

Aastatel 2010–2013 osales ligi 150 avatud noortekeskust Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusega programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames toimunud noorte konkurentsivõime suurendamise ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise projektis. Projekti mõjuküsitlusele vastanud 101 noortekeskuse vastusest41 selgub, et avatud noortekeskuste koostööl kohaliku omavalitsusega on noortekeskuse töö korraldamisel oluline tähtsus. Kui lisaks kõrvutada KOVide võimekuse indeksit infoga selle kohta, millistes omavalitsustes on läbi viidud noorsootöö kvaliteedi hindamine, võib väita, et nii noorsootöö kättesaadavus kui kvaliteet on tihedalt seotud kohaliku omavalitsuse üldise võimekusega.

Avatud noortekeskuste mõjuküsitluse põhjal selgub, et tegutsetakse väga erinevates tingimustes – kolmandik noortekeskusi tegutseb piirkonnas, kus on üle 1 000 noore, veerand aga piirkonnas, kus on alla 200 noore. Viiendik noortekeskusi on kaasanud oma töösse kuni 100 noort, viiendik aga üle 600 noore. Aastatel 2010–2012 avati küsitlusele vastanud noortekeskustes projekti raames kokku 100 uut huviringi. 55% küsitlusele vastanud noortekeskustest tõi välja, et projekti raames avatud huviringi tegevus toimub teemal, milles ei ole lähemates huvitegevust pakkuvates asutustes võimalik õpet saada, ning 12% noortekeskustest pakuvad huviringe piirkonnas, kus huvitegevust ei ole võimalik saada lähema 10 km raadiuses. Noortekeskuste tööelu tutvustavatesse tegevustesse kaasatud noorte hulgas olid noortekeskuste hinnangul suurimateks kasusaajateks sotsiaalsete raskustega ja tõrjutud noored.

41 Paabort, H., Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste – mõjuanalüüs; 2012.


Programmi rakendamisega kasvas noorte üldine osalus noortekeskustes hinnanguliselt 10–50%, sh veerandis noortekeskustes – 20%.

2013/14. õppeaastal on Eestis 573 huvikooli, mille pedagoogide ja õppurite andmed on käesoleval õppeaastal EHISes kinnitatud. Kui kuni 2011/12. õppeaastani moodustasid kõige suurema osa huvikoolidest muusika- ja kunstikoolid, siis 2012/13. õppeaastast suurenes hüppeliselt spordikoolide arv ning 2013/14. õppeaastal moodustavad spordikoolid kõigist huvikoolidest ligi 42% (joonis 15).

Joonis 15. Huvikoolide arv kokku ja tüübiti 2008/09.–2013/14. õppeaastal. Allikas: EHIS.

2013/14. õppeaastal õpib huvikoolides 77 375 isikut, kellest 77% on 7–26-aastased. Teine oluline rühm on nooremad kui 7-aastased isikud – 20% kõigist huvikoolis õppivatest isikutest on nooremad kui 7-aastased.

7–26-aastaste õppivate isikute ja õppurite42 arv on aasta-aastalt kasvanud, samuti on kasvanud keskmine õppekavade arv ühe noore kohta (joonis 16).

42 Üks õppiv isik võib õppida mitmes huvikoolis ja mitmel õppekaval, üks õppur – üks õpisündmus.


Joonis 16. 7–26-aastased õppivad isikud ning õppurid huvikoolides. Allikas: EHIS.

Lisaks huvikoolides õppimisele osaleb 2013/14. õppeaastal üldhariduskoolide huviringides 73 100 õpilast.

Programmi Euroopa Noored kaudu toetati 2013. aastal 181 projekti. Aastatel 2007–2013 toetati programmist üle 970 projekti, kus osales ligikaudu 22 750 inimest (nendest 13 628 Eesti osalejat), sh 7 650 vähemate võimalustega noort43. Lisaks korraldas Euroopa Noored Eesti büroo samal perioodil üle 560 arendus- ja koolitustegevuse ligikaudu 8 535 inimesele. 15–17-aastased noored moodustasid kõigist projektides osalejatest 32%.

Noortelaagrites osales 2013. aastal 29 060 ning noortemalevates 4 510 noort.

Noore tõrjutusrisk

Laste ja noorte sotsiaalne tõrjutus toob kaasa sügava ja pikaajalise kahju noorte arenguvõimalustele44. Mitmekülgse arengu ja ühistegevuse võimalused ei ole noorte jaoks Eestis võrdsed. Lapsena või noorena tekkinud tõrjutuse mõju on aga kaugeleulatuv.

Laste sotsiaalse tõrjutuse põhjuseks on sageli vanemate tööpuudus ja madal sissetulek, mis omakorda võivad tuleneda nende madalast haridustasemest, mitte-eestlastel ka vähesest eesti keele oskusest. Seepärast on laste tõrjutusriski ohu esimeseks näitajaks nende suhteline vaesus. 15 aastast vanemate noorte puhul tekib sotsiaalne tõrjutus Kairi Kasearu ja Avo Trummi analüüsi45 põhjal tõenäolisemalt hariduses ja tööturul mitteosalevate noorte hulgas ning tõrjutuse tekkes on oluline osa nt noore haridustasemel, eesti keele oskusel ning ka tema vanemate haridustasemel. Kuna noore tõrjutusriski sattumises on suur roll kodusel sotsiaal-majanduslikul olukorral, vajab noor riskirühmast väljumiseks tuge väljastpoolt ning seda saab pakkuda noorsootöö vahenditega.

Eestis on suurenemas nende noorte arv, kes erinevatel põhjustel ei saa osa noorsootöö pakutavatest võimalustest (huviharidus, noortekeskused ja noorteühingud) – st, nad ei saa omandada eluks ja isiksuse arenguks vajalikke teadmisi ning oskusi väljaspool kooli. 2011. aastal läbi viidud uuringu „Noored ja noorsootöö“ tulemustest selgub, et vaid 16% vastanud lapsevanematest saavad tagada lapse noorsootöös osalemise kõiki lapse soove arvestades. Veerand vanematest saavad lapse soove arvestada vaid vähesel määral ning veidi vähem kui kümnendikul vanematest ei ole võimalik toetada

43 Seitsme aasta lugu – Euroopa elukestva õppe programm ja Euroopa Noored programm Eestis 2007 – 2013; Archimedes, 2013. 44 Youth Social Exclusion and Lessons from Youth Work. Education, Audiovisual and Culture Executive Agency (EACEA) 2013. 45 Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte sotsiaalne tõrjutus, Kasearu, K., Trumm, A. - Noorteseire aastaraamat 2012; 2013, lk 37-53.


lapse osalemist tasulistes tegevustes46. Kuna uuringule vastanud vanemad on keskmisest kõrgemalt haritud (2011. aasta rahvaloenduse andmetel kuni 18-aastaste laste vanemate haridustaseme proportsioonidega võrreldes oli vastanute hulgas oluliselt vähem põhiharidusega vastanuid, oluliselt rohkem kutseharidusega vastanuid ning pisut rohkem kõrgharidusega vastanuid) ning ka keskmisest kõrgema sissetulekuga, siis tõenäoliselt ei kajasta uuringu tulemused, kui suur osa lapsi tegelikult mitteformaalsest haridusest majanduslikel põhjustel kõrvale jääb.

Eesti 15–26-aastastest noortest õppis 2012. a 57% ja töötas 41%. 18 500 noort ehk 17,4% 15–26-aastastest tööturul osalevatest noortest olid 2012. aastal töötud. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi hiljutise uurimuse kohaselt ei töötanud ega õppinud 2011. aastal ligi kuuendik 15-2947-aastastest Eestis elavatest noortest, mis absoluutarvudes hinnatuna on enam kui 40 000 noort. Nende kõrvalejäämine haridus- ja tööturusüsteemist on tõsine probleem, millel on kahjulikud tagajärjed nii ühiskonnale kui ka majandusele. Eurofoundi arvestuste kohaselt oli 2011. aastal 15–29-aastaste mitteõppivate ja -töötavate noorte tööturul mitteosalemisest põhjustatud aastane kogukulu Euroopas 153 miljardit eurot, mis moodustas ligikaudu 1,2% nende riikide sisemajanduse kogutoodangust. Eestis olid vastavad näitajad 309 miljonit eurot ja 1,93% SKTst.48 Mitteõppivate ja -töötavate noorte osakaal vanusegrupis 15–29 oli 2012. aastal 15,3%. Euroopa Liidus keskmiselt on 2008. aastast alates mitteõppivate ja mittetöötavate 15–29-aastaste noorte osatähtsus kasvanud ning sellest lähtuvalt on kasvanud ka nende tööturul mitteosalemisest põhjustatud kogukulu.

Noorsootöö kaudu on võimalik sotsiaalses tõrjutuses noori aidata. Aastatel 2010–2013 läbi viidud programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“ raames toimunud noorte konkurentsivõime suurendamise ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise projektis püüti koostöös lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate ning alaealiste komisjonide liikmetega projekti tegevustesse kaasata eelkõige vähemate võimalustega lapsi, sh neid, kelle perel oli sotsiaal-majanduslikke probleeme. Noortekeskuste tööelu tegevustes osalenud noored andsid tagasisidet, et nad said teada erinevatest võimalustest, ligi pooled tööelu tegevustes osalenud ja tagasisidet andnud noortest kinnitasid, et said sealt konkreetse oskuse, kuidas tööelus paremini läbi lüüa. Lisaks oli neid, kes leidsid endale konkreetse töökoha või läksid taas kooli õppima.

Noore aktiivne osalus kogukonnas ja otsustes

Noore võimalused ja soov osaleda otsustes, mis nende elu ja ühiskonda puudutavad, on aluseks sidusa ühiskonna arengule Eestis. Osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamises ja vabatahtlikus tegevuses loob baasi tugeva kodanikuühiskonna arengule, milles noored on sotsiaalsete muutuste aktiivne osapool. Osalusest sõltub paljuski kuuluvustunne ja kaasatusetaju, mis aitavad vältida vajadust ja soovi end radikaalselt väljendada või riigist lahkuda.

2010. aastal heaks kiidetud noorsootöö seadus määratles muuhulgas esmakordselt ka noortevolikogude staatuse ja rolli. See on kaasa toonud noorte osaluskogude arvu tõusu, kohalike omavalitsuse tähelepanu osaluskogude loomisele ja nende tegevuse toetamisele. Kui 2010. aastal tegutses 15 maakondliku noortekogu kõrval 45 kohalike omavalitsuste noortekogu, siis 2011. aastal oli kohalike omavalitsuste noortekogusid juba 62 ning 2012. aastaks kasvas nende arv 70-ni. 2013. aastal on see jäänud samaks.

Osaluskogude kõrval on olulisteks kohaliku tasandi osalusvõimalusteks koolides tegutsevad õpilasesindused. Suuremat osa tegutsevatest õpilasesindustest, kokku 186 esindust, koondab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL)49. Õpilasesindustesse kuuluvad 6.–12. klassi õpilased, kes tegutsevad esinduses keskmiselt 1–3 aastat.

46 Noorsootöö lapsevanemate perspektiivist, Karu, M., Turk, P., 2012. 47 Vaatlusaluses uuringus oli haridusest ja tööturult väljas noorte mitteosalemisest põhjustatud kogukulu arvutamiseks võetud aluseks 15–29-aastaste vanusgrupp, seepärast on seda siin ja edaspidi käsitletud Eesti noorsootöö seaduses sätestatud noore vanusevahemiku kõrval. 48http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2012/54/en/1/EF1254EN.pdf 49 Laps hariduses ja noorsootöös, Ilves, K., 2013.

http://noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjkyMDEzLzAxLzI0LzA4XzQ2XzU2XzMwMF9Qb2xpaXRpa2F5bGV2YWFkZV81X3ZlZWIucGRm/08_46_56_300_Poliitikaylevaade_5_veeb.pdf


Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) andmetel tegutseb Eestis 17 üleriigilist riikliku toetusega noorteühendust. Igaühes neis on vähemalt 500 liiget ja iga ühing tegutseb vähemalt viies maakonnas. ENL koondab kokku 58 noorteühendust, milles osaleb ühtekokku üle 45 000 noore. 12 ühingus on üle 500 liikme, neljas jääb liikmete arv vahemikku 100–500, üheksas ühingus on 25–100 noort ning kõige rohkem, kokku 17, on alla 25 liikmega ühinguid. ENLi liikmeks olevad noorteühendused paiknevad enamjaolt Harju- (37 ühingut) ja Tartumaal (10 ühingut).

2013.a. tegevuskava täitmise kokkuvõte noorte valdkonnas Eesmärk: Noortevaldkond on kvaliteetne ja jätkusuutlik ning kättesaadavad teenused tagavad noortele võimalused mitmekülgseks arenguks


Noorte kaasatus noorsootöös oli 2013. a. 46,4%, mis ületas püstitatud sihttaset (42%) olulisel määral. Näitaja on viimastel aastatel olnud kasvutrendis (2011. a. 39%, 2012.a. 42%). Aktiivset osalust kinnitab ka uuring „Noorte osalemine noorsootöös“ (2011), mille andmetel on 73% noortest vanuses 7-26 osalenud viimase kolme aasta jooksul vähemalt kahes või enamas tegevuses noorsootöös. Oluline on märkida, et kuigi noorte osakaal rahvastikus väheneb, on noorsootöö teenuste ja noorsootöös osalejate määrad kasvanud.


Vabariigi Valitsus kinnitas noortevaldkonna arengukava perioodiks 2014-2020.

Noorsootöö kvaliteedi ja noorsootöötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks viidi täiel määral ellu nimetatud tegevussuundades kavandatud tegevused ESF programmis „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“.

Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammis „Riskilapsed ja –noored“ käivitati riikliku süsteemi analüüsi projekt (SOM), uuringud (JuM) ja esimesed taotlusvoorud (HTM; JuM).


Tegevusvaldkond: keel

Keelevaldkond on universaalne ja seob kogu ühiskonda – kõiki sektoreid ning huvigruppe. Tegevus keelevaldkonnas lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille järgi riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Valdkonna strateegilisteks alusdokumentideks on Eesti keele arengukava (2011–2017) ja Eesti võõrkeelte strateegia.

Eesti keele arengukava annab ühtsed eesmärgid kõikide eesti keele valdkondade kestlikuks arendamiseks. Arengukavale tuginedes viiakse ellu olulisi keelekeskseid riiklikke programme, sh eesti keele keeletehnoloogilise toe, eestikeelse terminoloogia, väärtusarenduse ning eesti keele ja kultuurimälu programmi.

Eesti keel emakeelena

Kahaneva rahvaarvu tingimustes on eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvanud 1990. aasta 61%-lt 2013. aasta 70%-ni. Eestlaste koguarvu vähenemise kontekstis on siiski jätkuvalt oluline tähtsustada üldhariduskoolides eesti keele oskust kogu õppekava ulatuses. Eesti keele emakeelena õpetamise ja õppimise tulemust mõõdetakse riiklikult põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel. Nii gümnaasiumi kui põhikooli lõpueksami tulemused on viimastel aastatel stabiilselt parenenud (vt joonis 17).


Joonis 17. Põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele kui emakeele lõpueksamite keskmine tulemus aastatel 2003/04–2012/13. Allikas: HTM.

PISA 2012. aasta tulemused näitavad võrdluses PISA 2009. aasta tulemustega, et kuigi funktsionaalse lugemisoskuse tase on üldiselt paranenud, on Eestis jätkuvalt suhteliselt palju kesktasemega lugejaid (2.–4. tasemel – 82,6%; OECD keskmine – 73,7%) ning vähe tippe – 5.–6. tasemel õpilasi on 8,4% (see on ka OECD riikide keskmine; võrdluseks – nt Soomes on tippe 13,5%).

Peamiseks probleemiks on kujunenud funktsionaalse keeleoskuse ebarahuldav tase, väljakutseks on üleilmne ingliskeelestumine. Inglise keele tugeva surve tõttu langeb eesti keele kasutus mitmetes valdkondades (pangandus, kõrgharidus, teadus jne), mis pikemas perspektiivis viib kasutajaskonna vähenemiseni, oskussõnavara puudulikkusele ja sellest tulenevalt põhjendatud vajadusele kasutada rikkalikumate võimalustega keelt. Eesti keele kasutusvõimaluste laiendamiseks on ellu kutsutud mitmed riiklikud programmid (Eestikeelsed kõrgkooliõpikud, Eestikeelne terminoloogia, Keeletehnoloogia-programm jne), mille põhieesmärk on eesti keele positsiooni tugevdamine nii eriala-, teadus- kui digirakenduskeelena.

Eesti keel väljaspool Eestit

Üleilmastumise ja Euroopa lõimumise kontekstis omab üha suuremat tähendust nn pehme diplomaatia – oma keele ja kultuuri tutvustamine väljaspool kodumaa piire. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi (2011–2017) kaudu toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis, üheksasse välisülikooli on HTM lähetanud Eestist pärit lektori. HTM on viimaste aastate jooksul avanud eesti keele lektoraadid paikades, kus Eesti huvid seda nõuavad ja kohapealne valmisolek on olemas. Võimekust kasvavat eesti keele huvi rahuldada siiski napib, sest kõiki initsiatiivi üles näidanud õpetuskohti Istanbulis, Firenzes, Viinis, Madridis, Londonis, Pihkvas, Seattle’is jne ei suuda Eesti vahendite puudusel toetada. Paigus, kus eesti keelt on seni õpetatud kohalike õpetuskeskuste initsiatiivil (Tokio, Indiana, Seattle), oodatakse samuti järjest enam täiendavat tuge Eesti riigilt.

Lisaks akadeemilisele õppele toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. HTM on koostöös Eesti Instituudiga saatnud õppematerjale nii välismaal eesti keelt ja/või eesti keeles õpetavatele koolidele kui ka ülikoolidele. Ülevaade eesti keele õppijate arvust välismaal on toodud järgmises tabelis.

Tabel 7. Eesti keele õppurid väljaspool Eestit 2010/11.–2013/14. õppeaastal. Allikas: HTM

2010/11 2011/12 2012/13 2013/14

Välismaal eesti keelt õpetavate üldharidus- ja pühapäevakoolide, seltside, lasteaedade, mudilasringide ning keelekursuste arv

35 52 54 66

Välismaal eesti keelt õppivate laste arv 1 600 2 050 2 700 3 224


Eesti keelt õpetavate väliskõrgkoolide arv 36 34 34 31

Väliskõrgkoolides eesti keelt õppivate üliõpilaste arv 720 760 860 960

2014. aasta jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus rahvuskaaslaste programmi aastateks 2014–2020. Kui 2013. aastal lõppenud programmis püüti ida- ja läänediasporaa toetust tasakaalustada, laiendades seda ka hajaeestlastele50, siis jätkuprogrammi lisanduvateks sihtrühmadeks on uuema väljarände esindajad ja need vanema väljarände järeltulijad, kes enam eesti keelt ei valda. Kuna välismaal elavate eesti laste arv on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, pannakse uues programmis veelgi suuremat rõhku haridusega seonduvatele tegevustele, sest emakeeleoskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning eesti kultuuriruumis tegutsemisel.

Jätkatakse rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkurssi eesmärgiga toetada väljaspool Eestit toimuvat eesti keele ja kultuuri õpet. Programmi haridusmeetme eesmärgiks on suurendada eesti keele oskajate arvu Eesti päritolu noorte seas ning parandada nende eesti keele oskuse taset. Korraldatakse väliseesti lastele mõeldud suviseid eesti keele ja meele laagreid ning välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolitust. Väliseesti noorte jaoks on loodud ka edasiõppimisvõimalused Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes (2013. aastal kuus uut stipendiaati). Rahvuskaaslaste programmi kaudu toetatakse lisaks eesti keele õpetusele ka väliseesti arhiivimaterjalide kogumist, säilitamist ning kättesaadavaks tegemist.

Alustatud on eestikeelsete e-õppematerjalide loomist: valminud on eesti keele algtaseme vene keele baasil e-õppe kursus „Keeleklikk“, 2014. aasta II kvartaliks valmib analoogne kursus täismahus inglise keele baasil. Välisriigis Eesti keskhariduse tasemele vastava haridustaseme omandavatel isikutel on õigus sooritada Eesti riigieksameid (sh eesti keel emakeelena ja eesti keel teise keelena eksamit)51.

Väliseestlaskonna noorenemine, eesti päritolu laste ning uute eesti koolide arvu kasv on kaasa toonud ka suuremad toetusvajadused õpetuskohtade tegevustoetusteks, õppematerjalide lähetamiseks ning keelelaagrite ja koolituste korraldamiseks. Lahendamist vajab välismaalt Eesti üldharidussüsteemi tagasipöörduvate laste küsimus – nende eesti keele õpe, haakumine õppekavaga jne.

Eesti keel Eestis teise keelena

Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) andmetel on Eestis järjest enam neid mitte-eestlasi, kes enda hinnangul oskavad eesti keelt ning mitte-eestlaste keskmine keeleoskuse tase on aastate jooksul järjest tõusnud (vt joonis 18).

50 Hajaeestlane – väliseestlane, kes ei ela väliseesti kogukonnas. 51 Eksamite tegemise võimalused on reguleeritud haridus- ja teadusministri määrusega „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“.


Keeleoskuse tase: 1 – oskab rääkida ja kirjutada; 2 – oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida; 3 – saab igapäevase suhtlemise piires aru. Joonis 18. Mitte-eestlaste eesti keele kui mitte-kodukeele oskus. Allikas: Statistikaamet.

Kuigi mitte-eestlaste enesehinnanguline eesti keele oskuse tase on järjest paranenud, ei ole aktiivse keeleoskusega mitte-eestlaste hulk viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Paranenud on kuni 30-aastaste mitte-eestlaste eesti keele oskus. Eesti rahva- ja eluruumide 2011. aasta loenduse andmetel on eesti keelest erineva emakeelega inimeste osatähtsus suurim Ida-Viru ja Harju maakonnas. Samal ajal on eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskus seal madalaim. Vanusegruppidest on eesti keele oskus enesehinnangu järgi parim 15–30-aastaste noorte hulgas ning kõige kehvem vanemaealiste ja 10–14-aastaste vanusgrupis.

Põhikoolis eestikeelses õppes osalevate eesti keelest erineva emakeelega õpilaste osatähtsuse vähehaaval suurenemine (2005/06. õppeaastast alates on see kasvanud 7% võrra) võiks lisaks üldisele 15–30-aastaste keskmisest paremale eesti keele oskusele panustada ka 10–14-aastaste eesti keele oskuse paranemisse (vt joonis 19).

Joonis 19. Eesti keelest erineva emakeelega õppurid põhikooli eestikeelses õppes ja nende osatähtsus kõigist eesti keelest erineva õppekeelega põhikooliõppuritest Eesti üldhariduskoolides. Allikas: EHIS


2008. aastal valmisid Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetele vastavad eesti keele oskuse tasemekirjeldused ning 2008. aasta lõpust alates toimuvad eesti keele tasemeeksamid nende alusel. 2013. aastal käis eesti keele tasemeeksamit tegemas 6346 täiskasvanut, eksami sooritas edukalt 3418 e 53,9% kõigist eksamit teinud täiskasvanutest (joonis 20).

Joonis 20. Eesti keele tasemeeksami sooritanute osatähtsus eksamil käinutest. Allikas: HTM

Võõrkeeled (mitmekeelsus) Eestis

Euroopa mitmekeelsuspoliitikas väärtustatakse nii ühiskonna kui ka inimese mitmekeelsust ning erinevate võõrkeelte õpetamist ja õppimist: eeldatakse, et emakeele või esimese keele kõrval peab inimene oskama vähemalt kahte võõrkeelt. Tulemuslikkuse tõstmiseks on soovitatud alustada võõrkeeleõppega võimalikult varases eas. Kuigi esimese võõrkeele õppimine on Eesti üldhariduskoolides kohustuslik alles kolmandast klassist, suureneb aasta-aastalt nende õpilaste osatähtsus, kes alustavad esimese võõrkeele õppimist kas esimeses või teises klassis (vt joonis 21).

Joonis 21. Esimest võõrkeelt õppivate õpilaste osatähtsus kõigist sama klassi õpilastest. Allikas: EHIS.

Eesti haridussüsteem on õpitavate võõrkeelte arvu poolest ELis esimeste hulgas. Rohkem kui kahte kodukeelest erinevat keelt oskavate inimeste osakaal on Eestis stabiilselt kasvanud, samas kui ainult kodukeelt kõnelevate inimeste hulk on järjest vähenenud (vt joonis 22).


Joonis 22. Kodukeelest erinevate keelte oskamise osatähtsus. Allikas: Statistikaamet

Eesti koolides (nagu koolides mujalgi Euroopas) on populaarne inglise keele õppimine – seda õpib 2013/14. õa üle kahe korra enam õpilasi kui sellele järgnevat vene keelt. Lisaks inglise keelele ja vene keelele õpitakse A ja B võõrkeeltena saksa ja prantsuse keelt. Järjest enam õpitakse ka teisi võõrkeeli – hispaania, jaapani, kreeka, ladina, rootsi, soome, taani, heebrea, hiina, itaalia, norra keelt.

Eesti võõrkeelestrateegias (2009–2015) on arvestatud nii Euroopa oluliste institutsioonide seatud eesmärkidega ning tegevussuundadega kui ka Eesti õigusaktidega (seaduste, strateegiate jt dokumentidega). Strateegias on seatud eesmärgiks tõsta Eesti elanike motivatsiooni õppida erinevaid keeli, et valdav osa elanikkonnast oskaks vähemalt kahte võõrkeelt; mitmekesistada võõrkeelte õppimise võimalusi õpiviiside, õpikohtade ja keelte valiku osas; parandada keeleõppe kvaliteeti nii formaalses kui ka mitteformaalses hariduses; tagada eri sihtrühmadele sobiva õppematerjali kättesaadavus; kindlustada keeleõpetajate koolituse kvaliteet ja parandada ühiskonnas keeleõpetajate mainet ning luua nüüdisaegne ja tõhus keeleoskuse tunnustamise süsteem.

2013. a. tegevuskava täitmise kokkuvõte keele valdkonnas Eesmärk: Eesti keel on pidevalt arenev kultuurkeel ja Eestis väärtustatakse mitmekeelsust


Keskhariduse omandanud noorte eesti keele oskus (gümnaasiumi lõpueksami keskmine tulemus) oli 2013. a. 62,1 punkti 100st, ületades sellega sihttaset, milleks oli 58 punkti. Peamise põhjusena võib tuua 2012. a kasutusele võetud uut kaheosalist eksamivormi, mis koosneb funktsionaalse lugemisoskuse kontrollist ja etteantud probleemil põhineva kirjandi kirjutamisest.


Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal 53,9% (2013. a.) jäi küll alla sihttaseme, milleks oli 55%, kuid on viimasel paaril aastal tõusnud (võrreldes eelmise aastaga 0,6 protsendipunkti võtta). Tegemist ongi kõrge eesmärgiga, mille saavutamiseks on oluline tõsta täiskasvanutele mõeldud keeleõppe kvaliteeti.


2013. a. ilmus „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute“ programmi toel 11 eestikeelset kõrgkooliõpikut, terminoloogiaprogrammi toel ilmusid „Haridusleksikon“ ja „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat“, mis on kättesaadavad ka elektrooniliselt.


2013. a. välismaal uusi eesti keele õpetuskohti ei avatud, jätkati eesti keele ja kultuuri õpetamist 31 õpetuskohas kokku 1000-le üliõpilasele. Esimesse klassi läks välismaal 455 eesti õpilast, kokku toetatakse 3281 õpilase eesti keele õpet. Täiendkoolituses osales 46 välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavat õpetajat, toetati 67 haridusprojekti 80-st eesti keele ja kultuuri õppeks. Eesti keele päevad toimusid Moskvas, Berliinis, Helsingis, Londonis ja Budapestis.

Euroopa raamdokumendi põhimõtted on Eesti üldhariduskoolis rakendumas (2014. a. on võõrkeele riigieksam kõikidele kohustuslik). Võõrkeeleõpetajatele korraldati Eesti erinevais paigus 32 teabepäeva. Toetati saksa keele õpetamist Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, Loo lasteaias, Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis, Rocca al Mare Koolis, Tallinna 21. Koolis, Tallinna lasteaias „Mudila“, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Tartu Raatuse Koolis, Tartu Katoliku Hariduskeskuses, Valga Põhikoolis, Viljandi Paalalinna Koolis, Vääna Mõisakoolis, Ülenurme Gümnaasiumis. Toetati Eesti õpilaste ja neid saatvate õpetajate osalemist koolinoorte saksakeelsel rahvusvahelisel väitluskonkursil Budapestis 2013. aastal ja soome keele kui B-võõrkeele õpetamist Eesti koolides.


Tegevusvaldkond: arhiivindus

Rahvusarhiiv kogub ja säilitab avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute arhivaale, aga kokkuleppel omanikuga ja võimaluste olemasolul ka eraõiguslikke arhivaale. Rahvusarhiiv kogub ja säilitab ka omavalitsuste arhivaale, v.a Tallinnas, Narvas ja Maardus, kus tegutsevad kohaliku omavalitsuse arhiivide staatuses linnaarhiivid.

Rahvusarhiivi kasutuses on kokku kümme hoidlat Tallinnas, Tartus, Rakveres, Valgas, Kuressaares ja Haapsalus, kus 2013. aasta lõpu seisuga on hoiul kokku 8 888 534 säilikut, s.h 9,5 miljonit meetrit filmidokumente ja 8 235 nimetust helisalvestisi. Digidokumente (valdavalt digiteeritud tagatiskoopiad) säilitatakse 345 terabaidi ulatuses. Nõuetekohastes tingimustes asub 55% Rahvusarhiivi tervikkollektsioonist.

Arhiiviseaduse kohaselt valib Rahvusarhiiv hindamise teel välja need avalikke ülesandeid täitvad asutused ja isikud, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhiiviväärtusega dokumente. 2014. aasta alguse seisuga oli selliseid asutusi 756 (asutuste arv muutub reaalajas vastavalt sellele, kuidas avalikku sektorit ümber kujundatakse). Nimetatud asutuste loodud dokumentatsioonist on arhiiviväärtuslik osa välja selgitatud 78,2%-s asutustest.

Rahvusarhiivi tegevusprioriteediks perioodil 2015–2018 on uue peahoone (Noora) valmimine ja kasutuselevõtt. 3. mail 2013 kuulutati hoone arhitektuurikonkursi võitjaks võistlustöö „a4“, mille autor on AB Asum OÜ. Sellele järgnes projekteerimislepingu sõlmimine Riigi Kinnisvara AS-i ja võitnud arhitektuuribüroo vahel ning arhiivi ruumiprogrammi koostamine ja eskiisprojekti lihvimine. Käivitatud on töörühmad arhivaalide ümberpaigutamiseks vajalike eeltööde teostamiseks ning täpsustatakse 2016.–2017. aastal toimuva kolimise mahtu ja ajakava. Tallinna neljast arhiivihoidlast, Tartust, Rakverest, Haapsalust ja Kuressaarest tuleb kolida 3,5 miljonit arhivaali ehk 40% kogu Rahvusarhiivis säilitatavast ainesest.

Hetkeseisuga on Rahvusarhiiv valmis vastu võtma arhiiviväärtuslikke digidokumente asutustest ning tervitab iga üleandmisettepanekut , et testida digiarhiivi võimekust praktikas. See tähendab, et 2009. aastal alanud Rahvusarhiivi digiarhiivi tarkvara täisfunktsionaalsuses väljaarendamine (aastate 2009–2013 tegevusprioriteet) on jõudnud lõpule. Kogu ettevõtmist on rahastatud Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Liidu infoühiskonna arendamise meetme investeeringute kava alusel.

Rahvusarhiivi veebis on pärgamentürikute, maakaartide, filmide, videote, fotode ja muude arhivaalide kujutisi kokku ca 10,6 miljonit. Arhiivikasutuse üldine suundumus on veebikülastuste jätkuv kasv ja tavakülastuste kahanemine. 2013. aastal registreeriti Rahvusarhiivi veebis üle 1,4 miljoni külastuse keskmiselt 3 835 korda päevas. Kolmveerand kõigist külastajatest olid uued kasutajad. Külastajaid on olnud 102 erinevast riigist.


Rahvusarhiiv jätkab osalust mitmetes rahvusvahelistes arhiiviprojektides. Uusim neist, E-ARK (European Archival Records and Knowledge Preservation) on 16 partnerasutusega europrojekt, mille lõpptulemusena töötatakse välja üle-euroopaline digidokumentide ja andmebaaside arhiveerimise metodoloogia ja lahendus. Projekti tulemusena saab Eesti rakendada teiste riikide parimaid digitaalse arhiveerimise põhimõtteid ning laiendada Eestis väljatöötatud digitaalse arhiveerimise lahenduste kasutatavust teistes riikides. Jätkatakse osalemist projektis APEx (Archives Portal Europe network of eXcellence), mille eesmärk on Euroopa arhiiviportaali (archivesportaleurope.net) arendamine ja arhiivikirjelduste lisamine, ning Eesti-Rootsi-Islandi arhiivide ühisprojektis YEAH (You! Enhance Access to History), mis tegeleb avaandmete ja ühisloome põhimõtetega arhiivinduses ning valmistab ette vastavat tarkvararakendust.

Rahvusarhiivi 2015. aasta tegevusprioriteet on Rahvusarhiivi andmekogudes oleva info publitseerimine nelja tärni avaandmetena, mis tõenäoliselt lisab hoogu kasutusnumbrite kasvamisele ja arhiivi rolli avardumisele nii meie oma ühiskonnas kui ka globaalselt.

2013. a. tegevuskava täitmise kokkuvõte arhiivinduse valdkonnas

Eesmärk: Tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus praegustele ja tulevastele põlvkondadele ning kindlustada ühtlasi kodanike põhiõiguste ja kohustuste kaitse


Arhiivimoodustajate (kokku 793 asutust) arvuks, kelle põhitegevuse dokumendid on hinnatud, planeeriti 600 asutust. Tegelik saavutustase oli 626 asutust. Suurema taseme saavutamist võimaldas 2012. aastast jõustunud uus arhiiviseadus.

Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis planeeriti kasvama (varasemalt 54%). Tegelik saavutustase oli 55%. Minimaalne muutus oli tingitud väikese koguse arhivaalide ümberkolimisest nõuetekohasele arhiivipinnale.

Arhivaalide kättesaadavus veebis oli planeeritud kasvama (2012. a 9,5 milj kujutist). Tegelik saavutustase 10,6 milj kujutist, mille põhjustas plaaniline massdigiteerimine.

Virtuaalse uurimissaali külastuste arv planeeriti kasvama (2012. a 1,2 milj külastust). Tegelik saavutustase oli 1,4 milj. külastust. Tulemusele on kaasa aidanud Rahvusarhiivi digitaalse sisuteenuse hulga pidev suurenemine.

Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arvuks planeeriti 7 publikatsiooni. Tegelik saavutustase oli planeerituga samaväärne, kuna nende ilmumine toimus plaanipäraselt.


Arhiivimoodustajate (asutuste) arvuks, kes on Rahvusarhiivile 2013. a lõpuks üle andnud digitaalarhivaale, prognoositi 5. Tegelik saavutustase oli 4 asutust. Asutuste digitaalarhivaalide Rahvusarhiivi üleandmise võimekus pole veel täielik. Rahvusarhiiv on digitaalarhivaalide vastuvõtmiseks täielikult valmis.


Rahvusarhiivi uue peahoone arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati 3. mail 2013 võistlustöö „a4“, autoriks AB Asum OÜ. Sõlmitud on projekteerimisleping Riigi Kinnisvara AS-i ja võitnud arhitektuuribüroo vahel, koostatud on ruumiprogramm ja täpsustatud eskiisprojekti. Loodud on eeldused Tartu arhiivihoone valmimiseks, säilitustingimuste parandamiseks ning asutustes hoiul olevate arhivaalide vastuvõtuks Rahvusarhiivi.

Juurdepääsu infosüsteemi valmimisega Rahvusarhiivis on loodud täisfunktsionaalne digitaalarhiiv. Sellega on tagatud Rahvusarhiivi võimekus koguda ning säilitada digitaalarhivaale ning pakkuda nendele juurdepääsu. Hetkeseisuga on Rahvusarhiiv valmis vastu võtma asutustest arhiiviväärtuslikke digitaaldokumente.



Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tähtsamatest majandusnäitajatest

(tuhandetes eurodes)

2013 2012 2011 2010 2009

korrigee-rimine

2009

Bilanss

Varad majandusaasta lõpu seisuga 429 884 412 952 427 392 380 381 307 249 327 367

Käibevara 55 880 38 796 93 667 80 503 35 364 34 749

Põhivara 374 004 374 156 333 725 299 878 271 885 292 618

Kohustused majandusaasta lõpu seisuga 51 378 35 782 44 057 30 879 0 19 490

Lühiajalised kohustused 26 512 25 340 34 595 26 176 0 18 617

Pikaajalised kohustused 24 866 10 442 9 462 4 703 0 873

Riigieelarvesse kuuluv netovara majandusaasta lõpu seisuga

378 506 377 170 383 335 349 502 287 759 307 877

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 54 615 121 340 92 899 64 409 0 48 315

Tegevuskulud -380 954 -376 927 -374 357 -331 882 -364 254 385 730

Tegevustulem -326 339 -255 587 -281 458 -267 473 -315 939 -337 415

Finantstulud ja –kulud -421 3 231 3 113 3 669 0 2 274

Muud näitajad

Töötajate keskmine arv 5 237,9 5 399 5 425,36 5 455,86 0 5 530,98

Asutuste arv 77 79 76 76 0 77

Eelarve ja selle täitmise näitajad

Eelarve tulude maht 171 568 200 496 184 270 162 776 0 98 536

Tulude eelarve täitmine 171 744 200 894 184 545 163 622 0 99 767

Eelarve kulude maht 592 112 546 990 519 077 493 417 0 416 638

Kulude eelarve täitmine 528 424 477 045 496 868 472 764 0 398 193

Finantseerimistehingute maht 297 767 594 167 0 0

Finantseerimistehingute täitmine 915 1 277 617 7 0 86

Aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulised sündmused, mis ei kajastu aruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi

HTMi käesoleva ja järgnevate aastate eesmärkide saavutamist mõjutab oluliselt Euroopa majanduskasvu aeglustumine ning Eesti majanduskasvu prognooside madal tase.


Asutuse juhi hinnang sisekontrollisüsteemi kohta

Riigiraamatupidamiskohustuslase juhina on mul kohustus tagada sisekontrollisüsteemi loomine ja rakendamine ning selle tulemuslik toimimine ministeeriumis ja valitsemisala asutustes.

Sisekontrollisüsteemi eesmärk on toetada asutuse eesmärkide saavutamist ning tagada:

õigusaktidest kinnipidamine,

vara kaitstus raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest,

asutuse tegevuse otstarbekus asutuse ülesannete täitmisel ning

asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.

Hinnang sisekontrollisüsteemile põhineb siseauditi juhi arvamusel ja juhtkonna tööl, välisaudiitorite jt väliste hindajate (sh Riigikontrolli, Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja) arvamustel. Sisekontrollisüsteemile hinnangu andmisel tugineti COSO sisekontrolli raamistikule, mida täiendasid ministeeriumi siseauditiosakonna ja väliste kindlustandvate teenuste pakkujate auditid ja ekspertarvamused.

Ministrina hindan haridus- ja teadusministeeriumi ning tema valitsemis- ja haldusala sisekontrollisüsteemi:

tulemuslikuks (mõjusaks):

finantsraamatupidamise korralduse, finantsaruannete kaudu õige ja õiglase tulemuse saamise osas ministeeriumist ja tema valitsemisala tegevusest;

parandamist vajavaks:

organisatsiooni liikmete ja juhtkonna teostatava jooksva seire ja selle dokumenteerimise osas;

riigieelarveliste eraldiste andmise ja kasutamise osas;

riigihangete läbiviimise osas.

Oluliselt parandamist vajab:

sisekontrollisüsteemi kriteeriumite kehtestamine ja kontrollimeetmete kirjeldamine;

organisatsiooni põhiprotsesside teadvustamine ja kirjeldamine;

töökorraldust käsitlevate sisemiste juhendite ja kordade ajakohastamine, dokumentide dokumendihaldussüsteemist leitavuse tagamine;

osakondade põhimääruste ja töötajate ametijuhendite uuendamine;

riskide juhtimine.

Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditi korraldamisel

Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste sisekontrolli süsteemi toimimise, selle tõhususe ja õigusaktidele vastavuse hindamiseks ja analüüsimiseks, tõukefondidega seotud auditite läbiviimiseks ning siseauditi alase tegevuse koordineerimiseks ministeeriumi valitsemisalas on ministeeriumi struktuuriüksusena loodud siseauditiosakond.

Osakond tegutseb põhimääruse alusel, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri 18. jaanuari 2012. aasta käskkirjaga nr 30 ning HTM valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirja alusel, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri 13. veebruari 2013. aasta käskkirjaga nr 78. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult haridus- ja teadusministrile. Osakonnajuhataja on nimetatud ka HTMi siseauditi eest vastutavaks isikuks.

31. detsembri 2013. aasta seisuga oli osakonna koosseisus kolm auditijuhti, kuus siseaudiitorit ja osakonna asejuhataja, kelle tööülesanded on määratud ametijuhendites.


HTMi siseaudiitoritele on tagatud tööks vajalikud tingimused, ligipääs tööks vajalikule informatsioonile ja funktsionaalne sõltumatus asutuse ülejäänud tööst.

Ministeeriumi siseauditiosakond teostas aruandeaastal 11 auditit, millest 4 allkirjastati 2014. aastal.

Peale auditite tegemise täitsid ministeeriumi siseaudiitorid ka muid ülesandeid, mis olid vajalikud siseauditialase töö tõhustamiseks või uute audititeemade leidmiseks. Nii näiteks muu hulgas:

viidi läbi siseauditiosakonna sisemine hindamine;

osaleti Eesti Mereakadeemia teenistusliku järelevalve protsessis;

nõustati ministeeriumi juhtkonda erinevatel teemadel.

Siseauditiosakonna väline hindamine on kavas teostada 2014. aastal.


Ülevaade riigi raamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja muude isikute kohta

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud (AÕJI)

Tartu Ülikool,

Tallinna Ülikool,

Tallinna Tehnikaülikool,

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,

Eesti Kunstiakadeemia,

Eesti Maaülikool,

Eesti Teaduste Akadeemia,

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.

Kõik ülalnimetatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud on iseseisvad ja autonoomsed. HTM teostab nende üle riiklikku järelevalvet ja riik toetab nende tegevust „Riigieelarve seaduse” ja teiste õigusaktide alusel.

Sihtasutused

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA)- asutajad on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, AS Eesti Telekom ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, riigil on valitsev mõju. Seoses hariduse ja teaduse IKT valdkonna struktuuride ja juhtimise konsolideerimisega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas, ühinesid 2013. aastal Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega (EITSA) seni eraldi tegutsenud Tiigrihüppe Sihtasutus ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Alates 01.05.2013 kannab ühendasutus nime Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on EITSA õigusjärglane;

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju;

Sihtasutus Archimedes, asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju;

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, asutaja Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, riigil on valitsev mõju;

Sihtasutus Kutsekoda, asutajad Sotsiaalministeerium kui Eesti Vabariigi esindaja, Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon TALO, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Vastavalt „Kutseseaduse muutmise seadusele” teostab riigi poolt 2001. aastal asutatud Sihtasutuses Kutsekoda asutajaõigusi alates 1. jaanuarist 2004 Haridus- ja Teadusministeerium (varem Sotsiaalministeerium), riigil on valitsev mõju;

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, asutajad Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, Eesti Olümpiakomitee; riigipoolne asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju;

Sihtasutus Teaduskeskus Ahhaa, asutajad Haridus- ja Teadusministeerium kui Eesti Vabariigi volitatud esindaja, Tartu linn, Tartu Ülikool; riigipoolne asutajaõiguste teostaja on Haridus- ja Teadusministeerium, riigil on valitsev mõju.


Ülevaade avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja sihtasutuste tähtsamatest majandusnäitajatest (tuhandetes eurodes)

Tartu Ülikool

Tallinna

Ülikool

Tallinna

Tehnikaülikool

Eesti

Muusika- ja

Teatriakadee-

mia

Eesti

Kunstiaka-

deemia

Eesti

Maaülikool

Eesti

Teaduste

Akadee-

mia

Keemilise

ja

Bioloogilise

Füüsika

Instituut HITSA ETAG

SA

Archimedes SA Innov e

SA

Kutsekoda

Spordikooli-

tuse ja -

Teabe

Sihtasutus SA AHHAA

Finantsnäitajad 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013 2013

Tegev ustulud 173 865 36 920 91 367 6 003 7 997 34 115 1 953 4 226 11 587 20 389 122 075 46 922 890 638 3 230

Tegev uskulud -153 684 -39 967 -85 052 -5 980 -7 586 -30 083 -2 041 -4 484 -11 495 -20 356 -122 104 -46 917 -864 -621 -3 697

Finantstulud ja -

kulud -155 -126 -27 4 -383 -130 0 -3 1 0 1 0 0 0 1

Aasta tulem 20 026 -3 173 6 288 27 29 3 902 -88 -261 92 32 -29 6 27 17 -466

Bilansimaht 284 995 58 601 142 712 8 149 16 397 73 815 5 638 12 688 14 321 13 188 65 944 12 871 332 965 12 458

Käibev arad 46 226 6 057 33 678 974 846 7 428 556 648 6 976 13 157 64 670 12 595 332 178 2 845

Põhiv arad 238 769 52 545 109 034 7 176 15 551 66 387 5 082 12 040 7 345 32 1 274 277 0 787 9 613

Lühiajalised

kohustused 28 507 16 775 20 779 1 235 2 445 7 267 152 1 055 5 208 12 689 64 239 12 525 50 115 326

Pikaajalised

kohustused 13 192 1 527 24 830 0 5 323 7 143 0 39 0 0 1 269 0 0 27 0

Netov ara 243 296 40 300 97 103 6 914 8 630 59 374 5 486 11 594 9 112 499 436 346 283 823 12 132

Laenud

pankadelt 16 171 11 282 26 186 383 4 934 8 664 0 300 0 0 0 0 0 0 0


HTMi osalusega rahvusvahelised organisatsioonid ja nende programmid

Organisatsioon Ühinemise aeg

2013. aasta liikmemaks

(tuh eurodes)

Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (European Centre for Modern Languages, ECML)

1995 13

Euroopa Noortefond (European Youth Foundation, EYF) 1993 4

Läänemeremaade Nõukogu noorsooküsimuste ekspertgrupp (Baltic Sea Expert Group on Youth Affairs, CBSS-EGYA)

2002 4

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni hariduskomitee (OECD Educational Committee) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm (Programme for International Student Assessment, PISA)

2005 53

OECD rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring (Teaching and Learning International Survey, TALIS)

2006 23

OECD rahvusvaheline täiskasvanute uuring „TEAN ja OSKAN” (Programme for the International Assessment of Adult Competencies, PIAAC)

2008 72

OECD ülikoolide haldamise programm (Programme on Institutional Management in Higher Education, IMHE)

2009 4

OECD rahvusvaheliste haridusnäitajate projekt (International Indicators of Education Systems, project, INES)

2009 24

OECD haridusuuringute ja innovatsiooni keskus (Centre for Educational Research and Innovation, CERI)

2012 3

Aasia-Euroopa Fond (Asia-Europe Foundation, ASEF) 2006 5

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (European Agency for Development in Special Needs Education)

2003 15

Hospital Organisation of Pedagogues in Europe (EU-HOPE) 2003 0,03

Rahvusvahelised teadusorganisatsioonid ESFiga

ühinemise aasta 1999

51

Euroopa uue põlvkonna teadusvõrk (Next Generation of European Research Networking, GÉANT)

2000 372

Fusion for Energy (ITER) 2007 4

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni säästvat arengut toetava hariduse strateegia (United Nations Economic Commission for Europe (UNECE) Strategy for Education for Sustainable Development)

1991 1

Põhjamaade Ministrite Nõukogu programm Nordplus

Eesti Vabariik on PMN

Nordplusi täieõiguslik

liige. NB! EV ei ole PMNi liikmesriik

147

Üleeuroopaline teaduse ja hariduse andmesidevõrkude assotsiatsioon (Trans-European Research and Education Networking Association, TERENA, liikmemaksu tasutakse HITSA kaudu)

1996 5

Euroopa Nõukogu haridustöötajate koolitusprogramm Pestalozzi 1993 5

Euroopa Rahvuskeelte Assotsiatsioonide Ühendus (European Federation of National Institutions for Language, EFNIL, liikmemaksu tasutakse EKI kaudu)

2012 18

Rahvusvaheline arhiivinduse ja dokumendihalduse organisatsioon (ICA) 1992 2

EL liikmesriikide elektroonilise dokumendihalduse alane ühendus (DLM Forum)

2004 0,8

Rahvusvaheline TV Arhiivide Föderatsioon (FIAT-IFTA) 2001 2

Rahvusvaheline Heliarhiivide Assotsiatsioon (IASA) 1998 0,1

Köite ja paberkonservaatorite Ühendus (IADA) 2011 0,09

Euroopa haridusasutuste inspektorite koostööorganisatsioon (The Standing International Conference of Inspectorates, SICI)

2008 3


Olulisemad aruandeaasta investeeringud

Objekti nimetus ja/või sellel tehtav töö Projekti

kogusumma tuh eurodes

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ühiselamu õppetegevuseks vajaliku pinna renoveerimine 93

Eesti Lennuakadeemia materiaalsete põhivarade soetus 34

Eesti Mereakadeemia õppekompleksi renoveerimine 50

Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeinfrastruktuuri arendamise II etapp 19

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala infotehnoloogia projektid ja programmid 728

Narva Kutseõppekeskuse puhastuslabori ja klassiruumi ümberehitustööd 60

Narva Kutseõppekeskuse õppeotstarbeline inventar 32

Narva Kutseõppekeskuse tarkvara ja infosüsteemid 12

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppehoone infograafika 3

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli meierei hoone ehitusprojekt 8

Põltsamaa Ametikooli autoerialade tester 4

Põltsamaa Ametikooli müüja erialade kassaaparaadid 5

Räpina Aianduskooli Sireli tn õpilaskodu renoveerimine ja sisustus 3

Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaselamu renoveerimine ja õppeseadmed 680

Riigi üldhariduskoolide õppevahendite soetused 100

Jõgevamaa Gümnaasiumi koopiamasina soetamine 5

Jõgevamaa Gümnaasiumi serveri soetamine 12

Tallinna Tööstushariduskeskuse auto- ja metallivaldkonna õppevahendite soetused 152

Tallinna Polütehnikumi densitomeeter 5

Kiigemetsa Kooli kombiahju soetamine 5

Päinurme Internaatkooli õpilaskodu köögi renoveerimine 19

Lahmuse Kooli koolihoone restaureerimine 15

Räpina Aianduskooli õppeotstarbelised masinad ja seadmed 20

Luua Metsanduskooli võimla siseviimistlustööd 30

Kuressaare Ametikooli post-õmblusmasina soetus 4

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õppeotstarbelised masinad 96

Põltsamaa Ametikooli inventari soetus 3

Tallinna Tööstushariduskeskuse õppetöökoda 100

Tallinna Teeninduskooli õppemasinad ja -seadmed 8

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse metsatehnika soetamine 20

Kiigemetsa Kooli server 4

H. Elleri nim Tartu Muusikakooli muusikainstrumendi soetus 4

Lahmuse Kooli pargi põhiprojekti koostamine 1

Tartu Emajõe Kooli koolihoone tuleohutusnõuetega vastavusse viimine 2

Raikküla Kooli klassiruumide renoveerimine 9

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppeklasside remont 50

Hiiumaa Ametikooli peahoone restaureerimine 1 655

Olulisemad teadus- ja arendusprojektid aruandeaastal

2013. a. lõpus avaldati PISA 2012 uuringu tulemused. Uuring mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Sellega hinnatakse, kuidas põhikooli lõpusirgele jõudnud õpilased on võimelised õpitut üldistama ja oskusi igapäevaelus rakendama. PISA 2012 probleemilahendamise oskuste testis uuriti õpilaste üldist arutlemiseoskust, võimet ja motivatsiooni lahendada uudseid probleeme, kui võimalikult vähe pidi kasutama ainepõhiseid faktiteadmisi. Eestis osales uuringus 5867 õpilast, ehk pea pooled 15-aastastest õpilastest.

2013. a. valmis OECD programmi „TEAN ja OSKAN” (PIAAC) lõpparuanne. PIAACi uuringus hinnatakse täiskasvanud elanike pädevusi, mis on aluseks isiklikule, tööalasele ja ühiskondlikule edukusele: arvutamisoskust, lugemisoskust ja probleemide lahendamise oskust tehnoloogilises keskkonnas. Tegemist on baasoskustega, millel põhineb teiste oskuste areng. Elanike pädevuse mõõtmine aitab kaasa mitme poliitikavaldkonna kujundamisele.


Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut viis läbi uuringu Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis. Uuringu lõpparuande autoriteks olid Helena Metslang, Triin Kibar, Mare Kitsnik, Jevgenia Koržel, Ingrid Krall ja Anastassia Zabrodskaja. Uuring keskendus nii eestikeelsetele ainetundidele (ajalugu ja muusikaõpetus jt) kui ka eesti keele kui teise keele tundidele. Eestikeelse õppetöö olukorda ja koolide vajadusi vaadeldi nii õpilaste, eesti keele kui teise keele õpetajate, eesti keeles eri aineid õpetavate õpetajate kui ka direktorite ja õppealajuhatajate vaatenurgast. Aruande koostamisel peeti silmas, et see võiks olla abiks otsustajatele edasiste sammude planeerimiseks õppematerjalide ja õpetajakoolituse kavandamisel ning eestikeelse õppe programmi juhtimisel. Samuti oli aruandes peatükke, mis võiksid huvi pakkuda praktiseerivatele õpetajatele, metoodikutele ja õpetajakoolitajatele.

MindPark viis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel läbi uusimmigrantõpilaste õpiedukuse ja haridusvõimaluste uuringu Uusimmigrantõpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek Eesti üldhariduskoolis. Uuringu autorid olid Liis Kasemets, Hiie Asser, Triin Hannust ja Leen Rahnu. Uuringu laiemaks eesmärgiks oli kaardistada Eesti üldhariduskoolides õppivate uusimmigrant-õpilaste akadeemiline ja sotsiaalne toimetulek, selleks loodud ja vajalikud tingimused. Uuringu otseseks eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid koolikorralduslikke meetmeid rakendatakse uusimmigrant-õpilaste toetamisel üldhariduskoolides, kas uusimmigrant-õpilaste edasijõudmine on eakohane. Uuringus analüüsiti uusimmigrantõpilaste õppekorraldust, õpitulemusi, sotsiaalset toimetulekut, samuti õpilaste vanemate ning õpetajate hoiakuid ja hinnanguid õpilaste edasijõudmise, edukuse ja nende põhjuste osas.

Poliitikauuringute Keskus Praxis viis läbi Üldhariduse ja noorte valdkonna struktuurifondide meetmete vahehindamise. 2013. a. lõpparuande autorid olid Hanna-Stella Haaristo, Laura Kirss, Eve Mägi ja Mihkel Nestor. Vahehindamine keskendus inimressursi arendamise rakenduskava elukestva õppe prioriteetse suuna meetmete 1.1.2 „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, 1.1.3 „Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine“ ning 1.1.7 „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ erinevate programmide ning projektide raames algatatud ja läbi viidud tegevustele. Vahehindamise eesmärk oli anda sõltumatu eksperthinnang sellele, kas elluviidavad ja -viidud tegevused aitasid inimressursi arendamise rakenduskavas, programmides ja avatud taotlusvoorudes seatud eesmärke parimal viisil saavutada. Lisaks asjakohasuse ja kooskõla hindamisele käsitleti hindamise raames veel tõhususe, tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse küsimusi.

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2013. aasta sügisel MISA tellimusel läbi uuringu eestikeelse õppe rakendamisest kutsekeskharidustaseme vene õppekeelega rühmades. Uuringu eesmärgiks oli uurida eestikeelse õppe rakendamist neis rühmades ning selgitada välja, millistes õppekavarühmades ja millistel eeldustel on eestikeelse õppe rakendamine lähiajal reaalne ning millised on erinevate sihtrühmade valmisolek ja hoiakud.

OÜ Faktum & Ariko viis läbi maineuuringu Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine aastal 2013. Uuringus küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkonda vanuses 15 – 50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilasi ja abituriente. Uurigu eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuivõrd on kutsehariduse maine võrreldes 2008. aasta uuringu andmetega muutunud ning milliseid sisulisi või maine probleeme nähakse kutsehariduse suhtes nüüd, viis aastat hiljem.

SA Innove tellimusel viis Advisio OÜ läbi Kutsehariduse tööandjate rahuolu uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada kutseõppeasutustega koostööd tegevad ettevõtted ja uurida nende ootusi, hoiakuid ning panuseid praktikakorraldusse. Samuti keskenduti küsimustele, kuidas koostöös kutseõppeasutustega praktikakorraldust paremaks muuta ning millised on parimad kogemused ja probleemkohad praktika läbiviimisel.

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS viis läbi uuringu Kutseharidus ja muutuv tööturg. Tööandjate uuringu lõpparuande autoriteks olid Mihkel Nestor ja Kristi Nurmela. Uuringu tellis Riigikantselei koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas hindavad Eesti erasektori tööandjad nüüdisaegse kutseharidusliku väljaõppe


saanud töötajate kompetentside vastavust töökohtadel nõutavale, ning millised on nende tööandjate ootused Eesti kutseharidussüsteemi suhtes.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja CPD OÜ viisid läbi uuringu Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes. Aruande koostasid Kerly Espenberg, Mai Beilmann, Maris Rahnu, Eve Reincke ja Elvo Themas. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada peamised kutseõppe katkestamise põhjused, kaardistada katkestamiseni viivad riskifaktorid ja kutseõppeasutustes rakendatavad sekkumismeetmed ning hinnata nende meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja mõjusust. Uuring on sisendiks kutseharidussüsteemis vajalikke meetmete välja töötamiseks, mis toetaksid õpingute lõpetamiseni jõudmist. Uuringu tulemustele toetudes töötati välja soovitused nii kutseõppeasutustele kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumile. Ühe uuringu väljundina valmis näidisankeet kutseõppe katkestanule, mida koolid saavad edaspidi kasutada.

Tallinna Ülikool viis SA Archimedese tellimusel läbi uuringu Eesti keel kõrghariduse ja teaduskeelena. Uuringu eesmärgiks oli kindlaks teha, millisel tasemel on kõrgkoolides kasutatav eesti keel ning kuidas seda arendada nii, et ei kannataks emakeelne kõrgharidus ega võõrkeelne rahvusvaheline teadussuhtlus. Eesmärgid on tulenenud olukorrast, kus rahvuskeelte taandumine teaduses ja kõrghariduses teeb muret paljudele eurooplastele, kelle inglise keel pole emakeel. Kui Eesti kõrgharidusstrateegia ja Eesti keele arengukava järgi tuleks Eestis edendada igas teadusvaldkonnas ja kõigil õppeastmeil eestikeelset teadust ja kõrgharidust, siis Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia kohaselt peaks eriti doktoriõpe olema ingliskeelne.

Tallinna Ülikool viis Primus programmi raames läbi uuringu Epoabi – e-Portfoolioga õpiväljundite saavutamise ja hindamise tugisüsteem e-õppes. Autoriteks olid Kai Pata ja Kairit Tammmets. Uuringu eesmärgiks oli arendusuuringu strateegiale tuginedes välja selgitada hetkeolukord Eestis eportfooliote kasutamisel õpiväljundite saavutamisel ja hindamisel, saadud tulemuste põhjal välja töötada kõrghariduse konteksti sobiv eportfoolioga erinevat tüüpi õpiväljundite saavutamise dokumenteerimise ja hindamise mudel ning luua vastav elektroonne e-kursuste tugisüsteemi ePoAbi prototüüp. Viimane sisaldab empiiriliselt valideeritud eportfoolio-põhiste õpitegevuste ja hindamismeetodite soovituslikke tüüplahendusi erinevat tüüpi õpiväljundite jaoks ning toetab õppejõude õpitegevuste planeerimisel.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE viis läbi uuringu Õppejõudude ja teadustöötajate töölepingute sõlmimise ja töö kvaliteedi hindamise praktika, mille autoriteks olid Kerly Espenberg, Tarmo Puolokainen ja Kadri Lees. Uuringu eesmärgiks oli selgitada Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandlust ja praktikat õppejõudude ja teadustöötajate töölepingute sõlmimisel ja töö kvaliteedi hindamisel. Tähelepanu pöörati sellele, milliste meetmetega tagatakse objektiivsete töölepingute sõlmimine, et töölepingud oleksid sõlmitud vastavalt töö iseloomule ja mitte sobivalt isikule, kes ametikohta täidab.

Centar viis läbi uuringu Elukestva õppe rahastamise praktikate ülevaade, mille autoriteks olid Mari Liis Räis ja Janno Järve. Elukestva õppe edendamise võtmeks on erinevate õppimist takistavate probleemide, nagu näiteks vähene teadlikkus ja piiratud majanduslikud võimalused, ületamine. Uuring keskendus majanduslike takistuste ületamisele suunatud meetmetele, mis üldjuhul kaasavad õpingute finantseerimisse lisaks riigi vahenditele ka eraraha, olgu siis ettevõtja või õppija enda rahakotist. Uuringus anti lühiülevaade erinevatest elukestva õppe rahastamise meetmetüüpidest ning toodi näiteid meetmete tegelikust rakendamisest erinevates riikides.

Teadus- ja Innovatsioonipoliitika Seire Programmi (TIPS), mida viib ellu Tartu Ülikool koos Tallinna Tehnikaülikooliga, raames valmisid järgnevad uuringud:

Eesti teaduse rahastamise rahvusvaheline võrdlevanalüüs (autorid Kadri Ukrainski, Hanna Kanep ja Jaan Masso). Raporti eesmärk on anda rahvusvahelise võrdlevanalüüsi kaudu poliitikasoovitusi Eesti teaduse finantseerimise kohta. Raportis vastatakse küsimustele, kuidas tagada, et uued ja arenevad, samuti ka riigile strateegiliselt olulised teadusvaldkonnad saaksid riigipoolse rahastuse, sealjuures jälgides, et konkurentsipõhiste meetmete pakett süsteemis ei muutuks riigi seisukohast võttes liiga


kalliks administreerida. Kuidas kujundada tasakaalu oluliste teadussuundade sihipärase arendamise ja lühiajaliste projektipõhiste finantseerimisvõimaluste vahel, et viimased ei hakkaks domineerima pikaajaliste eesmärkide üle.

Strateegiline juhtimine ülikoolides (autor Kaisa Kase). Raporti eesmärk on esitada soovitused ülikooli strateegilise juhtimise protsessi kujundamiseks, põhinedes teaduskirjandusel ja ülikoolide strateegiate analüüsil.

Ettevõtete ja teadusasutuste koostöö eripärad (autor Sigrid Rajalo). Uuringu eesmärk on analüüsida koostöö toimimist kolmikheeliksis kirjeldatud kolmepoolse suhte kahe peamise partneri - ettevõtete ja ülikoolide vahel ning uuringutulemuste põhjal sõnastada kolmandale osapoolele - riigile soovitusi.

Praktikavaldkonna uuring “Ülikoolide ja ettevõtete koostöö organisatsiooniline baas ja barjäärid” (autorid Merike Kaseorg ja Lee Pukkonen). Uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja hinnata senist praktikasüsteemi ning välja töötada ettepanekud, kuidas saaks kaasa aidata praktika tõhustamisele Eestis.

Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud (autorid Veiko Lember, Aleksandrs Cepilovs ja Rainer Kattel). Analüüsi eesmärgiks on anda laiem ülevaade olemasolevatest nõudluspoolsetest poliitikavahenditest ja selgitada välja, miks ja mis tingimustel on mõttekas nõudluspoolset innovatsioonipoliitikat Eestis rakendada.

Teaduse-arendustegevuse ja innovatsiooni indikaatorid Eesti innovatsiooni- ja teaduspoliitikas: senine praktika ja poliitikasoovitused. Autorid Jaan Masso, Margo Liik, Kadri Ukrainski. Raporti eesmärgiks on anda panus Eesti poliitikakujundajatele innovatsiooni indikaatorite kasutamiseks nii uue programmiperioodi (2014-2020) teadus- ja arendustegevuse strateegias kui ka erinevate innovatsiooni ning teadus-arendustegevuse meetmete juures. Seda eesmärki on raportis üritatud saavutada läbi kolme tegevuse. Raporti teises peatükis tutvustatakse üldiseid indikaatorite koostamise metoodika põhimõtteid ja analüüsitakse Eesti senise teadus- ja arendustegevuse strateegia (perioodi 2007-2013) täitmist indikaatorite kaupa. Raporti kolmandas peatüki analüüsitakse teadus- ja arendustegevuse panust erinevate tehnoloogilise tasemega majandusharude tegevusedukusse OECD riikides (sealhulgas ka Eestis), leidmaks millised võiksid olla teadus-arendustegevuse ja innovatsioonipoliitika rõhuasetused erinevates majandusharudes. Raporti neljanda osa eesmärk on pakkuda välja üks võimalik eeskiri (algoritm) indikaatorite valikuks teadus-arendustegevuse poliitikasse, mis arvestaks indikaatoritele esitatavaid erinevaid nõudeid, vähendaks vastava protsessi subjektiivsust ja oleks põhimõtteliselt rakendatav erinevatel tasanditel (indikaatorite valikuks nii strateegiatesse kui ka konkreetsetesse poliitikameetmetesse).

Suurema osaga nimetatud uuringutest on võimalik tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel http://www.hm.ee.

http://www.hm.ee/


56

Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus

Seoses hariduse ja teaduse IKT valdkonna struktuuride ja juhtimise konsolideerimisega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas, ühinesid 2013. aastal Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega seni eraldi tegutsenud Tiigrihüppe Sihtasutus ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet).

Alates 01.05.2013 kannab ühendasutus nime Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on EITSA õigusjärglane.

1. augustil 2012 moodustas haridus- ja teadusminister Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi, mis alustasid õppetegevusega 1. septembril 2013. a.

1. septembrist 2013 liideti Vidruka Kool Haapsalu Sanatoorse Internaatkooliga, mille tulemusena Vidruka Kool lõpetas tegevuse iseseisva asutusena. Ühendkooli nimeks sai Haapsalu Viigi Kool.


57

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BILANSS

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2013 31.12.2012 Varad

429 884 412 952

Käibevara 54 047 38 796

Raha ja pangakontod 3 15 144 11 956

Maksu-, lõivu-ja trahvinõuded

5A 347 300

Muud nõuded ja ettemaksed 6 37 195 25 101

Bioloogilised varad 12 851 851

Varud 7 510 588

Põhivara 375 837 374 156

Osalused sihtasutustes 8 23 631 21 164

Muud nõuded ja ettemaksed 6 1 828 2 263

Kinnisvarainvesteeringud 9 1 419 1 524

Materiaalne põhivara 10 337 738 338 484

Immateriaalne põhivara 11 3 397 2 903

Bioloogilised varad 12 7 824 7 818

Kohustused ja netovara 429 884 412 952

Lühiajalised kohustused 26 512 25 340

Saadud lõivude ettemaksed 2 3

Võlad tarnijatele 4 178 5 308

Võlad töövõtjatele 4 040 3 881

Muud kohustused ja saadud ettemaksed

6 16 648 15 235

Eraldised 1 17

Laenukohustused 13 1 643 896

Pikaajalised kohustused 24 866 10 442

Muud kohustused ja saadud ettemaksed

6 12 12

Eraldised 23 2 486 2 314 Laenukohustused 13 22 368 8 116

Netovara 378 506 377 170


58

TULEMIARUANNE

tuhandetes eurodes

Lisa 2013 2012

Tegevustulud 54 615 121 340

Saadud toetused 14.A 39 320 106 680

Kaupade ja teenuste müük 15 12 618 14 570

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

5.B 2 597 0

Muud tegevustulud 16 80 90

Tegevuskulud –380 954 –376 927

Antud toetused 14.B –217 673 –202 148

Tööjõukulud 17 –84 236 –81 946

Majandamiskulud 18 –38 078 -41 861

Muud tegevuskulud 19 –10 244 -20 660

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

20 –30 723 –30 312

Aruandeperioodi tegevustulem –326 339 –255 587

Finantstulud ja -kulud –421 3 231

Tulem osalustelt 8 –257 3 349

Muud finantstulud ja -kulud 205 258

Intressikulu 13, 23 –369 -376

Aruandeperioodi tulem –326 760 -252 356

Siirded 21 326 760 252 356


59

RAHAVOOGUDE ARUANNE

tuhandetes eurodes Lisa 2013 2012

Rahavood põhitegevusest Tegevustulem –326 338 –255 587 Korrigeerimised: põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 20 30 723 30 312 käibemaksukulu põhivara soetuselt 4 613 13 249 kasum põhivara müügist 10, 12, 16 –9 –7 saadud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 14 –23 622 –81 305

antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 2 550 6 394 üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine 14 0 0 ebatõenäoliselt laekuvate laenude muutus 19 –232 295 Korrigeeritud tegevustulem –312 315 –286 649 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus –13 442 50 447 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 4 089 –2 537 Nõuete ja kohustuste netomuutuse korrigeerimine –232 0 Kokku rahavood põhitegevusest –321 900 –238 739 Rahavood investeerimisest

Tasutud põhivara soetamisel 10, 11, 12 –24 984 –46 638 Laekunud põhivara müügist 10, 12 24 31 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 18 375 37 449 Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks –1 718 –2 443 Bioloogiliste varade soetus 12 0 –1 Antud laenud 6 –537 –1 023 Antud laenude tagasimaksed 6 1 325 1 277 Laekunud finantstulud 225 294 Kokku rahavood investeerimisest –7 290 –11 054 Rahavood finantseerimisest

Saadud laenud 13 0 0 Laenude tagasimaksed 13 0 –24 Arvelduskrediidi muutus 13 369 573 Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid 13 –390 –187 Makstud intressid ja muud finantskulud 13 –229 –254 Siirded 21 332 628 244 956 Kokku rahavood finantseerimisest 332 378 245 064 Puhas rahavoog 3 188 –4 729

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 3 11 956 16 685

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 3 15 144 11 956

Raha ja selle ekvivalentide muutus 3 188 –4 729

Real „Nõuete ja kohustuste netomuutuse korrigeerimine“ kajastub EENetilt HITSAle üleantud nõuded summas 301 000 eurot ja kohustusi summas 69 000 eurot. EENeti liitmisel HITSAga on omanikuvahelised tehingud loetud mitterahaliseks sissemakseks ning kajastatatud omakapitali kaudu.


60

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

tuhandetes eurodes

Lisa Kokku

Korrigeeritud saldo 31.12.2011 383 335

Rahvusarhiivi eelarvesse kuuluv netovara seisuga 1.01.2012.a

5 949

Põhivara ümberhindlus 10 312

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 9 90

Pensionieraldised 23 –54

Siire tulemi elimineerimisest (vt lisa 21) 21 –12 462

Kokku muutused 2012.aastal –6 164

Saldo 31.12.2012 377 170

Põhivara ümberhindlus 10 121

Kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus 9 2

Pensionieraldised 23 –54

Siire tulemi elimineerimisest (vt lisa 21) 21 1 267

Kokku muutused 2013.aastal 1 336

Saldo 31.12.2013 378 506


61

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE

tuhandetes eurodes

Grupp Liik Konto Objekt Tegevus-

ala Sisu selgitus

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Täitmine miinus eelarve

Kantud üle 2014. a

eelarvesse

TULUD KOKKU 172 346 171 568 171 744 175

3 Tegevustulud 169 683 168 917 168 870 -47

32 Kaupade ja teenuste müük 12 639 15 341 15 341 1

320 Riigilõivud 35 35 25 -10

322 Tulu majandustegevusest 12 559 15 261 15 261 0

323 Muu kaupade ja teenuste müük 45 45 55 10

35 Saadud toetused 156 882 153 413 153 413 0

35 Saadud (vahendatud) välistoetused

155 162 108 624 108 624 0

358 Saadud kodumaised toetused 273 10 118 10 118 0

359 Saadud välistoetused 1 446 34 670 34 670 0

38 Muud tulud 163 163 116 -48

381 Tulu varade müügist 0 0 12 12

383 Trahvid ja muud varalised karistused

5 5 24 19

388 Muud eespool nimetamata tulud 158 158 79 -79

655 Finantstulud 0 0 222 222

70 Saadud siirded riigiasutustelt 2 663 2 652 2 652 0

Konsolideerimisgrupi tulud 157 825 111 276 111 276 0

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU

-523 391

-592 112

-528 424

63 688 -63 389

01 Üldised valitsussektori teenused

-4 023 -4 484 -4 188 296 -296

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon -13 238 -11 626 -8 736 2 890 -2 882

09 Haridus -506 131

-576 003

-515 500

60 502 -60 211

KULUD KOKKU -520 568

-568 599

-506 134

62 465 -62 180

Tegevuskulud -520 025

-568 339

-505 877

62 462 -62 177

4 Antud toetused ja muud ülekanded

-270 171

-283 160

-239 524

43 636 -43 636

5 Tööjõu- ja majandamiskulud -56 204 -89 748 -74 588 15 160 -15 151

Määratlemata majandusliku sisuga tegevuskulud

-193 650

-195 431

-191 764

3 666 -3 389

650 Finantskulud -544 -260 -257 3 -3

INVESTEERINGUD KOKKU -2 822 -23 513 -22 290 1 223 -1 209

FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU

297 297 915 618

Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering

-18 182 -67 849 -27 937 39 912 -39 904

Piir

mää

rad

TULUD 349 345 521 175

3 Tegevustulud 243 243 196 -47

32 Kaupade ja teenuste müük 80 80 81 1

10 320 Riigilõivud 35 35 25 -10

10 323 Muu kaupade ja teenuste müük 45 45 55 10

38 Muud tulud 163 163 116 -48

10 381 Tulu varade müügist 0 0 12 12

10 383 Trahvid ja muud varalised karistused

5 5 24 19

10 388 Muud eespool nimetamata tulud 158 158 79 -79

655 Finantstulud 0 0 222 222


62

10 655 Finantstulud 0 0 222 222

70 Saadud siirded riigiasutustelt 106 102 102 0

20 70 TP009001 Saadud siire - Kaitseministeeriumilt

106 102 102 0


-351 394 -407 297 -358 870 48 428 -48 129

KULUD -350 209 -404 002 -356 767 47 235 -46 950

Tegevuskulud -349 666 -403 741 -356 509 47 232 -46 947

20 TK020001 09 Kõrghariduse õppetoetused -12 423 -12 160 -11 599 561 -364

20 TK020002 09 Kutseõppe õpilaste õppetoetused, sõidusoodustused ja koolitoidu toetus

-8 353 -8 598 -8 268 331 -251

20 TK020003 09 Kõrgkoolide tegevustoetus -118 437

-119 576

-117 523

2 053 -2 053

20 TK020004 09 Kutseõppe riiklik koolitustellimus -54 420 -55 097 -54 375 722 -722


-114 478

-164 443

-121 817

42 626 -42 626

20 41 09 Sotsiaaltoetused -442 -472 -459 13 -13

20 41 SE020001 09 Riiklikud preemiad -409 -409 -409 0 0

20 45 09 Antud sihtotstarbelised toetused -976 -976 -976 0 0

20 450 SE020002 08 Noorsootöö struktuuride toetused -890 -890 -864 25 -25

10 450 SE000001 09 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud

-447 -439 -439 0 0

20 450 09 Antud sihtotstarbelised toetused -86 379 -89 176 -88 199 977 -977

20 450 08 Antud sihtotstarbelised toetused -1 394 -1 436 -1 436 0 0

20 450 01 Antud sihtotstarbelised toetused -3 -3 -3 0 0

30 450 IN020001 09 Üldhariduse koolivõrgu ümberkorraldamise ettevalmistuskulud

-4 142 -1 942 0 1 942 -1 942

31 450 09 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering

-17 050 -66 434 -27 143 39 291 -39 291


-797 -800 -424 376 -376

20 452 SE000003 09 Liikmemaksud (rahvusvahelised organisatsioonid)

-731 -427 -427 0 0


-11 -11 -11 0 0


-4 -4 -4 0 0

20 452 01 Muud ülekanded 0 0 0 0 0

20 452 09 Muud ülekanded 0 -79 -76 2 -2

10 452 SE020003 09 Õpetaja lähtetoetus -802 -946 -946 0 0

5 Tööjõu- ja majandamiskulud -41 555 -43 867 -42 928 940 -932

20 5 09 70000740. Haridus- ja Teadusministeerium

-8 568 -10 245 -9 964 281 -281

20 5 09 70003690. Keeleinspektsioon -296 -300 -300 0 0

20 5 09 70005654. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

-467 -243 -243 0 0

20 5 08 70005312. Eesti Noorsootöö Keskus

-372 -357 -346 10 -10

20 5 01 70001946. Rahvusarhiiv -3 645 -3 713 -3 605 109 -109

20 5 09 Kutseõppeasutused -1 598 -1 641 -1 603 37 -37

20 5 09 Rakenduskõrgkoolid -314 -303 -302 1 -1

20 5 09 Riigi üldhariduskoolid -24 985 -25 516 -25 142 374 -374

20 5 09 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala riigi teadus- ja arendusasutused

-909 -825 -807 18 -19


-10 -11 -11 0 0


-3 -2 -2 0 0


63


-237 -210 -210 0 0

30 5 VR020292 09 Euroopa Kooli käivitamine 0 -60 -60 0 0

30 5 VR020440 09 Asutuste reorganiseerimine 0 -173 -173 0 0


-40 -41 -41 0 0


0 -58 -32 26 -17


-111 -169 -85 84 -84

650 Finantskulud -544 -260 -257 3 -3

20 650 09 Finantskulud -544 -260 -257 3 -3

INVESTEERINGUD -1 184 -3 296 -2 103 1 193 -1 179

30 IN020000 09 Investeeringud -1 001 -2 949 -1 892 1 057 -1 043

31 IN020000 09 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering

-183 -347 -211 136 -136

Tu

lud

ja t

ulu

des

t sõ

ltu

vad

ku

lud

TULUD 169 440 168 674 168 674 0

3 Tegevustulud 169 440 168 674 168 674 0

32 Kaupade ja teenuste müük 12 559 15 261 15 261 0

40 322 Tulu majandustegevusest 12 559 15 261 15 261 0

35 Saadud toetused 156 882 153 413 153 413 0

40 35 TP014001 Saadud (vahendatud) välistoetused (2007 - 2013 struktuuritoetused)

149 570 105 143 105 143 0

40 35 TP014001 Saadud (vahendatud) välistoetused (Norra ja EMP finantsinstrument)

5 593 3 482 3 482 0

40 359 VT000099 Saadud muud välistoetused 1 446 34 670 34 670 0

40 358 Saadud kodumaised toetused 273 10 118 10 118 0


-169 440

-181 223

-166 972

14 250 -14 250

KULUD -167 802

-161 006

-146 785

14 220 -14 220

Tegevuskulud -167 802

-161 006

-146 785

14 220 -14 220

40 TK020001 09 Kõrghariduse õppetoetused -11 0 0 0 0

40 TK020002 09 Kutseõppe õpilaste õppetoetused, sõidusoodustused ja koolitoidu toetus

-6 0 0 0 0


-153 136

-115 125

-115 125

0 0

40 41 09 Sotsiaaltoetused -80 -708 -708 0 0

40 450 01 Antud sihtotstarbelised toetused 0 -145 -145 0 0



40 450 09 80011561. Sihtasutus Archimedes (välistoetuste vahendamine)

-96 273 -83 412 -83 412 0 0

40 450 09 90000759. Sihtasutus Teadusagentuur (välistoetuste vahendamine)

0 -406 -406 0 0

40 450 09 90008287. Sihtasutus Innove (välistoetuste vahendamine)

-47 942 -24 962 -24 962 0 0

40 450 08 90008287. Sihtasutus Innove (välistoetuste vahendamine)

-4 735 -684 -684 0 0

40 452 01 Muud ülekanded 0 0 0 0 0

5 Tööjõu- ja majandamiskulud -14 649 -45 881 -31 660 14 220 -14 220

40 5 09 70000740. Haridus- ja Teadusministeerium

-608 -1 579 -747 832 -832

40 5 09 70005654. Eesti Hariduse ja -100 -289 -289 0 0


64

2014.aasta eelarvesse kanti üle 63 389 000 eurot. Rahandusministri 31. jaanuari 2014. aasta käskkirja nr 18 kohaselt kanti HTMi valitsemisalas 2013. aastast 2014. aastasse üle eelarvevahendeid summas 9 349 000 eurot, seal hulgas riigilt ja riigiasutustelt saadud toetusi 166 000 eurot. 2014.aastal võivad asutused ja koolid kasutada riigikassas avatud majandustegevusest laekuva tulu ja toetuste konto jääke kogusummas 15 094 000 eurot ning Sihtasutuse Archimedes, Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur ja Sihtasutuse Innove välistoetuste riikliku kaas- ja omafinantseeringu vahendeid 38 946 000 eurot. Vt lisa 22 „Selgitused eelarve täitmise aruande kohta”.

Teaduse Andmesidevõrk

40 5 08 70005312. Eesti Noorsootöö Keskus

-212 -2 589 -1 147 1 442 -1 442

40 5 01 70001946. Rahvusarhiiv -319 -565 -378 187 -187

40 5 09 Kutseõppeasutused -8 478 -24 720 -16 560 8 159 -8 159

40 5 09 Rakenduskõrgkoolid -3 457 -6 508 -4 798 1 709 -1 709

40 5 09 Riigi üldhariduskoolid -454 -1 244 -829 415 -415

40 5 09 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala riigi teadus- ja arendusasutused

-1 020 -8 387 -6 912 1 475 -1 475

INVESTEERINGUD -1 638 -20 217 -20 187 30 -30

40 IN020000 09 Investeeringud -1 638 -20 217 -20 187 30 -30

Ed

asia

nta

vad

mak

sud

TULUD 2 557 2 549 2 549 0

70 Saadud siirded riigiasutustelt 2 557 2 549 2 549 0

56 70 TP014003 Hasartmängumaks - Maksu- ja Tolliametilt

2 557 2 549 2 549 0

KULUD -2 557 -3 592 -2 582 1 010 -1 010

Tegevuskulud -2 557 -3 592 -2 582 1 010 -1 010


-2 557 -3 592 -2 582 1 010 -1 010

56 450 SE000021 08 Hasartmängumaks - Teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektid

-2 557 -3 592 -2 582 1 010 -1 010

Fin

ant-

seer

imis

-

teh

ing

ud

FINANTSEERIMISTEHINGUD 297 297 915 618 0

10 102 Finantsvarade vähenemine 767 767 1 325 558

10 205 Kohustuste suurenemine 0 0 216 216

10 206 Kohustuste vähenemine 0 0 -197 -197

20 206 Kohustuste vähenemine -470 -470 -429 41

Võ

rdlu

s ra

ha

jääg

i

mu

utu

seg

a

Sh mitterahalised tulud 109 464

Sh mitterahalised kulud ja investeeringud

-134 915

Netosiirded riigikassaga 333 135

Raha jääk aasta algul 11 295

Raha jääk aasta lõpul 14 114


65

LISAD

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga ja „Riigieelarve seadusega”. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ja selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi „Raamatupidamise seaduses”, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna välja antud juhendid ning „Riigi raamatupidamise üldeeskirjas” ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutuste raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist. Aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes ja summasid on ümardatud tagantpoolt kolm kohta.

Raamatupidamise aastaaruandesse on konsolideeritud järgmised Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad asutused: 1. Haridus- ja Teadusministeerium

Valitsusasutused ja hallatavad asutused 2. Keeleinspektsioon 3. Rahvusarhiiv 4. Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (kuni 30.04.2013.a) 5. Eesti Noorsootöö Keskus

Kutseõppeasutused 7. G. Otsa nim Tallinna Muusikakool 8. Haapsalu Kutsehariduskeskus 9. H. Elleri nim Tartu Muusikakool 10. Hiiumaa Ametikool 11. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 12. Järvamaa Kutsehariduskeskus 13. Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 14. Kuressaare Ametikool 15. Luua Metsanduskool 16. Narva Kutseõppekeskus 17. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 18. Põltsamaa Ametikool 19. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 20. Rakvere Ametikool 21. Räpina Aianduskool 22. Sillamäe Kutsekool 23. Tallinna Balletikool 24. Tallinna Ehituskool 25. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 26. Tallinna Majanduskool 27. Tallinna Polütehnikum 28. Tallinna Teeninduskool 29. Tallinna Transpordikool 30. Tallinna Tööstushariduskeskus 31. Tartu Kunstikool 32. Valgamaa Kutseõppekeskus 33. Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 34. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool 35. Võrumaa Kutsehariduskeskus


66

Rakenduskõrgkoolid 36. Eesti Lennuakadeemia 37. Eesti Mereakadeemia 38. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 39. Tallinna Tehnikakõrgkool 40. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 41. Tartu Kõrgem Kunstikool 42. Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Üldhariduskoolid 43. Ahtme Kool 44. Haapsalu Viigi Kool 45. Jõgevamaa Gümnaasium (alates 1.09.2012.a) 46. Kaagvere Erikool 47. Kaelase Kool 48. Kallemäe Kool 49. Kammeri Kool 50. Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool 51. Kiigemetsa Kool 52. Kosejõe Kool 53. Kõpu Internaatkool 54. Lahmuse Kool 55. Läänemaa Gümnaasium (alates1.09.2012.a) 56. Narva Vanalinna Riigikool 57. Noarootsi Gümnaasium 58. Nurme Kool 59. Nõo Reaalgümnaasium 60. Porkuni Kool 61. Raikküla Kool 62. Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool 63. Tallinna Muusikakeskkool 64. Tapa Erikool 65. Tartu Emajõe Kool 66. Tartu Hiie Kool 67. Urvaste Eriinternaatkool 68. Vaeküla Kool 69. Valga Jaanikese Kool 70. Vastseliina Internaatkool 71. Vidruka Kool (kuni 31.08.2013.a) 72. Viljandi Gümnaasium 73. Ämmuste Kool

Teadus- ja arendusasutused 74. Eesti Biokeskus 75. Eesti Keele Instituut 76. Eesti Kirjandusmuuseum 77. Tartu Observatoorium

Aastaaruandesse hõlmatud asutuste tähtsamad finantsnäitajad on esitatud lisas 2. Aastaaruandes olevate asutuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud on konsolideerimisel elimineeritud, v.a eelarve täitmise aruandes.


67

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, krediidiasutuste arvelduskontode jääke ning alates 2011. aastast riigikassa toetuste, majandustegevusest laekuvate tulude ning tagatiste kontode jääke.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem, arvestatuna bilansikuupäevast.

Muud nõuded

Muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõudeid on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused selle sissenõudmiseks. Lootusetuid nõudeid bilansis ei kajastata.

Riiklikke õppelaene, mille puhul on riigitagatis rakendunud, kajastatakse „Riigi raamatupidamise üldeeskirja” § 13 lg 3 alusel HTMi raamatupidamises. Õppelaenunõuded hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks ligikaudsel meetodil:

90–180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses;

üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse alla 100% ulatuses.

Varud

Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas. Muud varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

Osalused sihtasutustes

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes, mille üle Haridus- ja Teadusministeeriumil on valitsev või oluline mõju.

Alljärgnevate sihtasutuste osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil:

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

Sihtasutus Archimedes

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur

Sihtasutus Innove

Sihtasutus Kutsekoda

Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

Tiigrihüppe Sihtasutus (kuni 30.04.2013.a)

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte, mida hoitakse väljarentimise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Hoonest ebaolulise osa väljarentimisel on vara kajastatud materiaalse põhivara grupis. Õpilaskodud ja ühiselamud on materiaalne põhivara.


68

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost). Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kantakse kasutuselevõtmise hetkel kuluks ja nende arvestus toimub bilansiväliselt.

Maa võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata hinnast.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajaduse korral kohandatakse põhivara kulumi normi.

Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse vähenemisest tulenevad allahindlused. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mida kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna.

Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Ostetava uue vara amortisatsiooninormid aastas on järgmised: hooned 2,5%, rajatised 2,5%, masinad ja seadmed 25%, transpordivahendid 20%, inventar 20%, elektriautod 33,3%, arvutustehnika 33,3%. Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010.a soetatud varade korral alates 1917 eurost). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja selle amortisatsiooninorm on 25%.

Bioloogilised varad

Bioloogilised varad võetakse bilanssi kontorühma 157 arvele, kui nende soetusmaksumus on RRÜ § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta) suurem.

Bioloogilisi varasid, mida kasvatatakse müügi eesmärgil, kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata, kajastatakse bioloogilisi varasid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused. Kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse bioloogilisi varasid bilansiväliselt. Bioloogilisi varasid, mida ei kasutata müügi eesmärgil, kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Alates 2010. aastast lähtutakse riigimetsa õiglase väärtuse hindamisel riigimetsa tulevasest raiemahust, mis arvestab ühtlase ja igavikulise metsakasutuse mahuga, diskonteerides metsamajandamisest tulevikus tekkivad keskmistena prognoositud rahavood tänasesse päeva. Arvestuspõhimõtete muutust rakendati tagasiulatuvalt alates 2010. aastast, korrigeerides 2008. ja 2009. aasta raamatupidamise aruandeid. Riigimetsa bilansilisest väärtusest 1/10 loetakse tarbitavaks varaks, mida kajastatakse käibevarana. Mittemajandatavaid kaitsemetsi kajastatakse bilansiväliselt.


69

Riigimetsa väärtus arvutatakse iga aasta lõpu seisuga ümber juhul, kui puidu keskmine müügihind (KMH) on eelmise aasta lõpu seisuga metsa väärtuse hindamisel kasutatud müügihinnaga võrreldes muutunud rohkem kui 10%. Vastasel juhul jäetakse riigimetsa väärtus bilansis muutmata.

Ümberhindlused

2005. aastal tehti ühekordne põhivarade (sh kinnisvarainvesteeringute, materiaalse põhivara ja bioloogiliste varade) ümberhindamine, mis tulenes vajadusest korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises ja võtta arvesse enne 1996. aastat toimunud hüperinflatsiooni. Alates 2006. aastast tehakse täiendavaid ümberhindlusi aruandeperioodil maakatastrisse kantud maade ja muude varade puhul, mis on jäänud varem arvele võtmata või ümber hindamata. Ümberhindluseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, mille turuväärtus puudub, kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit. Lihtsustatult on maa hindamisel lubatud kasutada maa maksustamishinda.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei ole piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ja intressikuluks.

Kasutusrendi makseid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Pensionieraldistena kajastatakse töötajatele seaduse alusel tagatud hüvitisi pensionisuurenduse maksmiseks. Pensionieraldiste suurus bilansipäeva seisuga arvestatakse välja praegustele töötajatele. Pensionisuurendust kajastatakse kuluna proportsionaalse osa krediteerimise meetodil, mille kohaselt tekitab iga tööalase teenistuse periood lisaühiku pensioni saamiseks vastavalt pensioni saamiseks nõutavale staažile. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse Statistikaameti andmeid keskmise järelejäänud eluea kohta ning Rahandusministeeriumi hinnanguid keskmise pensioni muutumise kohta tulevastel perioodidel. Töötajate puhul hinnatakse lisaks, kui suur osa töötajatest lahkub töölt enne pensionisuurenduse väljateenimist. Pikaajaliste eraldiste diskonteerimisel lähtutakse RRÜs kehtestatud 6%lisest diskontomäärast.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis võivad teatud tingimustel tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui on piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral näidatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna sellel perioodil, mil sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse


70

meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumit ja kahjumit on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Tulude arvestus

Kogutud trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevaid mittetagastatavaid makse ja lõive kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Siirded ja netovara

Kulude ja põhivara soetus kaetakse riigieelarvest ja seda kajastatakse saadud siiretena. Arvestatud tulude üleandmist riigieelarvesse kajastatakse antud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised).

Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse mitterahalist lisasiiret riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nulli. Seda kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Tulusid ja kulusid, mida tulemiaruandes ei ole (näiteks põhivarade ümberhindlused), kajastatakse otse netovarade muutusena. Riigieelarve täitmise aruanne

Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised:

a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta; b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduvat käibemaksu kajastatakse koos kaupade ja teenuste

maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena; c) materiaalset ja immateriaalset põhivara ning bioloogiliste varade soetust kajastatakse kuluna ja

nimetatud varade müügist saadavat tulu kajastatakse tuluna; põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata;

d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu tõukefondidest saadavaid toetusi, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata;

e) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena (tekkepõhises aruandluses siiretena);

f) eelarves ja eelarve täitmisel kajastatakse kasutatud sildfinantseerimist (tekkepõhises arvestuses kajastatakse aasta lõpu seisuga riigikassa toetuste kontode negatiivset jääki).


71

Lisa 2. Konsolideeritud asutused

tuhandetes eurodes

Tulemiaruande näitajad aasta kohta Bilansi näitajad aasta lõpu seisuga

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Finants-tulud ja -kulud

Varad Kohus-tused

Netovara (varade ja kohustuste vahe)

2012

HTM 7 905 –198 833 3 560 48 636 3 645 44 991

Rahvusarhiiv 890 –5 153 –76 7 164 1 867 5 297

EENet 3 105 –2 015 0 2 966 80 2 886

ENTK 1 335 –2 875 0 1 962 346 1 616

REKK 21 –1 588 0 0 0 0

Kutseõppeasutused 64 440 –94 859 0 226 728 11 342 215 386

Rakenduskõrgkoolid 21 688 –35 130 0 59 700 5 398 54 302

Üldhariduskoolid 7 899 –26 645 –253 42 864 10 172 32 692

Teadus- ja arendusasutused

15 631 –11 403 0 23 085 3 085 20 000

Elimineerimised –1 574 1 574 0 –153 –153 0

Kokku 121 340 –376 927 3 231 412 952 35 782 377 170

2013

HTM 7 038 -215 779 –105 63 932 5 174 58 758

Rahvusarhiiv 850 –4 903 –86 6 967 2 011 4 956

EENet 77 –566 0 0 0 0

ENTK 1 198 –3 061 0 3 210 1 175 2 035

Kutseõppeasutused 31 821 –85 691 0 221 907 11 874 210 033

Rakenduskõrgkoolid 7 986 –33 293 0 52 730 3 664 49 066

Üldhariduskoolid 1 126 –29 463 –230 58 153 25 186 32 967

Teadus- ja arendusasutused

5 791 –9 470 0 23 092 2 401 20 691

Elimineerimised –1 272 1 272 0 –107 –107 0

Kokku 54 615 –380 954 –421 429 884 51 378 378 506


72

Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid

tuhandetes eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Sularaha 1 1

Raha teel 0 6

Arvelduskontod riigikassas 15 143 11 826

sealhulgas toetuste kontod 10 024 7 114

sealhulgas majandustegevusest laekuva tulu kontod

4 934 4 548

sealhulgas tagatiste kontod 185 164

Välisabi kontod krediidiasutuses 0 118

Arvelduskontod krediidiasutuses 0 5

Raha ja pangakontod kokku 15 144 11 956

Sealhulgas arvelduskrediit 1 029 661

2013 2012

Intressitulu rahalt ja selle ekvivalentidelt 0 0


73

Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksusega

tuhandetes eurodes

4.A. Nõuded ja kohustused

Lühi-ajalised nõuded

Pika-ajalised nõuded

Lühi-ajalised

kohustused

Pikaajalised kohustused

Seisuga 31.12.2012

Riigiraamatupidamiskohustuslased 1 328 0 4 335 0

Kohalikud omavalitsused 1 731 2 30 0

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 1 728 0 1 399 0

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

13 955 0 9 791 8 128

Avaliku sektori üksused kokku 18 742 2 15 555 8 128

Sidusüksused 15 2 16 0

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused (vt lisa 6)

18 758 4 15 571 8 128

Seisuga 31.12.2013

Riigiraamatupidamiskohustuslased 769 0 5 802 0

Kohalikud omavalitsused 2 596 0 7 0

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 4 724 0 1 460 0


24 501 0 10 010 22 380

Avaliku sektori üksused kokku 32 590 0 17 279 22 380

Sidusüksused 14 0 29 0

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused (vt lisa 6)

32 604 0 17 308 22 380

4.B. Tulud ja kulud 2013 2012

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Fi-nants-tulud ja -kulud

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Fi-nants-tulud ja -kulud

Riigiraamatupidamis-kohustuslased

7 587 –10 743 0 38 465 –20 648 0

Kohalikud omavalitsused 482 –11 144 0 659 –10 727 1

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

3 099 –148 735 0 3 881 –142 137 0


32 913 –36 532 –487 65 693 –34 777 3 095

Avaliku sektori üksused kokku

44 081 –207 154 –487 108 698 –208 289 3 096

Sidusüksused 3 –368 0 7 –211 0

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused

44 084 –207 522 –487 108 705 –208 500 3 096


74

Lisa 5. Maksud, lõivud, trahvid tuhandetes eurodes

5.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja -kohustused 31.12.2013 31.12.2012

Lühiajalised nõuded ja makstud ettemaksed

Maksud

maksude ettemaksed 239 370

käibemaksunõue 16 31

Maksud kokku (vt lisa 6) 255 401

Muud maksunõuded 347 299

Trahvid

„Väärteomenetluse seadustiku” alusel määratud trahvid 0 2

Trahvid kokku 0 2

sh brutosummas 1 3

Maksu- ja trahvinõuded kokku 347 301

Lühiajalised nõuded ja makstud ettemaksed kokku (vt lisa 6) 602 702

Lühiajalised kohustused ja saadud ettemaksed

Maksud

sotsiaalmaks 2 182 2 087

üksikisiku tulumaks 1 138 1 079

töötuskindlustusmaks 172 233

käibemaks 68 77

kogumispensioni maksed 89 84

erisoodustuse tulumaks 35 31

Maksud kokku 3 684 3 591

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 10 6

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku (vt lisa 6) 3 694 3 597

5.B. Maksu-, lõivu-, trahvitulud 2013 2012

Tulud Kulud eba-tõenäoliselt laekuvaks

hindamisest

Tulud Kulud eba-tõenäoliselt laekuvaks

hindamisest

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed

Hasartmängumaks 2 597 0 0 0

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed kokku 2 597 0 0 0

Lõivud

Muud riigilõivud 17 0 18 0

Arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv

9 0 10 0

Sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimise riigilõiv

0 0 6 0

Lõivud kokku (vt lisa 15) 26 0 34 0

Trahvid

Muud trahvid ja varalised karistused 9 0 23 0

Keeleinspektsiooni määratud trahvid, „Väärteomenetluse seadustiku” alusel määratud trahvid

11 0 10 1

Trahvid kokku (vt lisa 16) 20 0 33 1

Maksud, lõivud, trahvid kokku 2 643 0 67 1


75

Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused

tuhandetes eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Lühi-

ajaline osa

Pika-ajaline

osa

Lühi-ajaline

osa

Pika-ajaline

osa

Nõuded ja makstud ettemaksed

Laenunõuded

Õppelaenud, millele on rakendunud riigi tagatis 1 170 1 812 1 307 2 231

Laenunõuded kokku 1 170 1 812 1 307 2 231

sh brutosummas 3 086 2 314 3 222 2 997

sh ebatõenäoliselt laekuvad –1 916 –502 -1 915 –766

Nõuded ostjate vastu 784 0 1 025 0

sh brutosummas 953 0 1 310 0

sh ebatõenäoliselt laekuvad –169 0 –285 0

Viitlaekumised 12 0 31 0

sh brutosummas 195 0 272 0

sh ebatõenäoliselt laekuvad –183 0 -241 0

Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa 14.A) 4 295 0 4 828 3

Muud nõuded 45 16 149 25

sh brutosummas 59 17 164 31

sh ebatõenäoliselt laekuvad –14 –1 –15 –6

Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed (vt lisa 5.A) 255 0 401 0

Ettemakstud toetused (vt lisa 14.B) 29 972 0 16 750 0

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 662 0 609 4

Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 37 195 1 828 25 100 2 263

sh avalik sektor ja sidusüksused (vt lisa 4.A) 32 604 18 758 4

Kohustused ja saadud ettemaksed

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 5.A) 3 694 0 3 597 0

Viitvõlad 2 0 1 0

Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 14.B) 2 403 0 1 779 0

Muud kohustused 573 0 240 0

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 14.A) 9 918 0 9 544 0

Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 58 12 74 12

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 16 648 12 15 235 12

Laenunõuetena 5 400 000 eurot kajastatakse õppelaene, millele on rakendunud riigi tagatis; viitlaekumisena kajastatakse õppelaenunõuete intresse. 2012. aastal hinnati kaudsel meetodil ebatõenäoliselt laekuvateks õppelaenunõueteks kogusummast 43%, 2013. aastal 45%.

2013. aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks intressituluks õppelaenudelt 58 000 eurot ja seisuga 31. detsember 2013 on ebatõenäoliselt laekuv intressinõue 183 000 eurot (intressimäär 5%).

Aruandeperioodil rakendus riigitagatis 229 õppelaenulepingule summas 537 000 eurot. Nõuete katteks laekus 1 325 000 eurot, sellest kohtutäiturite kaudu 312 000 eurot (2012.aastal 202 000 eurot).

2013. aastal alustati kohtumenetlust 472 õppelaenunõude sissenõudmiseks summas 1 149 000 eurot, sellest maksekäsu kiirmenetlusse saadeti 362 lepingut summas 805 000 eurot ja hagimenetlus algatati 110 lepingu kohta summas 344 000 eurot. Täitemenetlusse saadeti 2013. aastal 246 laenulepingu nõuded 459 000 euro eest.


76

2013 2012

Nende lepingute arv, millele riigitagatis on rakendunud

229 392

Riigile üle tulnud nõuete summa 537 000 eurot 1 023 000 eurot

Laekunud nõuete katteks (vt lisa 22) 1 325 000 eurot 1 277 000 eurot

Laekunud lisaintress (vt lisa 22) 222 000 eurot 288 000 eurot

Kohtumenetlusse edastatud lepingute arv 472 417

Täitemenetlusse edastatud lepingute arv 246 334

Riigile üle tulnud nõuete osakaal pankades olevas õppelaenujäägis

0,3% 0,5%

Aruande aasta jooksul on õppelaenunõuete koguarv, millele on rakendunud riigi tagatis, võrreldes eelmise aastaga langenud ca 160 nõude võrra. Sisenõutav keskmine õppelaenunõude summa on viimastel aastatel olnud järgmine: 2009.aastal 2 022 eurot; 2010.aastal 2 319 eurot; 2011.aastal 2 744 eurot; 2012.aastal 2 610 eurot; 2013.aastal 2 345 eurot.

HTMle sissenõudmiseks tulnud õppelaenunõuete võrdlus nõuete katteks laekunud summadega:

Aruande perioodi lõpu seisuga on erinevates sissenõudmisetappides olevate nõuete osakaal võrreldes nõuete koguarvuga alljärgnev:

2013 2012

Kohtueelses menetluses 36% 44%

Kohtumenetluses 6% 6%

Kohtumenetlus lõppenud 36% 33%

Täitemenetluses 21% 16%

Nõuete kohta on rakendatud maksepuhkuse õigust 1% 1%

Muud nõuded sisaldavad riigiressursi jäägi nõuet Hansapangale (praegune AS Swedbank) laenude kohta, mis on antud enne 1997. aastat.

Riigiressursi jääk oli 31. detsembri 2013. aasta seisuga 26 000 eurot, sellest: lühiajaline osa 11 000 eurot; pikaajaline osa 18 000 eurot; diskonteerimise tõttu vähendatud pikaajaline osa 3 000 eurot.

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

1 600 000

1 800 000

2009 2010 2011 2012 2013

sissenõudmiseks tulnud nõuetesumma

laekunud nõuete katteks


77

Riigiressursi jääk oli 31. detsembri 2012. aasta seisuga 42 000 eurot, sellest: lühiajaline osa 18 000 eurot; pikaajaline osa 29 000 eurot; diskonteerimise tõttu vähendatud pikaajaline osa 5 000 eurot.

Tingimuslike kohustustena kajastatakse pankades olevaid õppelaenude jääke, mis võivad nende tasumata jäämisel pöörduda nõudeks riigi vastu.

31.12.2013 31.12.2012

AS Swedbank 111 431 000 125 503 000

AS SEB Pank 57 634 000 64 496 000

Danske Pank 1 490 000 1 670 000

Nordea Eesti Pank 1 579 000 1 613 000

Krediidipank 505 000 566 000

Kokku 172 639 000 193 848 000

Info pooleliolevate tsiviilasjade kohta (v.a. õppelaenunõuded) on alljärgnev:

Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppehoone renoveerimise lepingu ülesütlemise võlanõue 890 000 eurot ja nõue heinaküüni põlenguga tekitatud kahju hüvitamiseks 355 000 eurot.

Info pooleliolevate haldusasjade kohta on alljärgnev:

Tallinna linna kaebused HTMi vastu erakooliseaduse § 222 rakendamisega kaasnenud ning tulevikus kantavate kulutuste tasumiseks – nõude suurus 1 383 000 eurot.


78

Lisa 7. Varud

tuhandetes eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Valmistoodang 361 402

Tooraine ja materjal 116 129

Lõpetamata toodang 31 55

Ostetud kaubad müügiks 2 2

Varud kokku 510 588

Valmistoodanguna kajastatakse 206 000 euro väärtuses kutseõppeasutuste taimekasvatustoodangut (näiteks seemned, sööt, vili), 116 000 euro väärtuses töödeldud metsamaterjali ja 39 000 euro väärtuses Rahvusarhiivi publitseeritavaid ajaloo-ja arhiiviainelisi raamatuid.

Tooraine ja materjali varudena kajastatakse 116 000 euro väärtuses õppepraktika tarbeks soetatud varu (näiteks puit, metall, toiduained), laos olevat kütust ning toiduainelao jääki, kui see ületab „Riigi raamatupidamise üldeeskirjas” sätestatud põhivara kapitaliseerimise piirmäära.

Lõpetamata toodanguna kajastatakse 22 000 euro väärtuses Rahvusarhiivi trükiseid ning 9 000 euro väärtuses Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse praktikabaaside sigade-ja veiste lihakarja õiglases väärtuses.


79

Lisa 8. Osalused sihtasutustes

tuhandetes eurodes

osaluse protsent

Osalus netovaras perioodi alguses

Soetused ja likvideerimised

Tulem kapitaliosalus

e meetodil

Osalus netovaras perioodi

lõpus

Sihtasutused

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus

100 6 227 2793 92 9112

Sihtasutus Innove 100 340 0 6 346

Sihtasutus Kutsekoda 100 256 0 27 283

Sihtasutus Archimedes 100 465 0 –29 436

Sihtasutus Eesti Teadusagnetuur

100 467 0 32 499

Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA

100 12 534 0 –402 12 132

Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

100 806 0 17 823

Tiigrihüppe Sihtasutus 100 69 -69 0 0

KOKKU 21 164 2 724 –257 23 631

Vt tegevusaruanne „Majandusaastal toimunud ja eeldatavad muudatused valitsemisala koosseisus“.


80

Lisa 9. Kinnisvarainvesteeringud

tuhandetes eurodes

2013 2012

Bilansiline väärtus perioodi alguses

Soetusmaksumus 1 919 2 993

Akumuleeritud kulum –395 –592

Jääkväärtus 1 524 2 401

Perioodi liikumised

Soetus 0 0

Ümberhindlus 2 90

Üle antud mitterahalised sissemaksed (vt lisa 21) –10 –447

Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse (vt lisa 10) –6 0

Amortisatsioon ja allahindlused (vt lisa 20) –91 –520

Perioodi liikumised kokku –105 –877

Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 1 840 1 919

Akumuleeritud kulum –421 –395

Jääkväärtus 1 419 1 524

sh kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud:

soetusmaksumus 845 899

jääkväärtus 680 814

Üle antud mitterahalised sissemaksed:

10 000 eurot RKASile üle antud varad (vt lisa 21). Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse: 6 000 eurot Võrumaa Kutsehariduskeskus võttis kooli kasutusse jääkmaksumuses

õppetöökoja ja puidutöökoja. Ümberhindlus: 2 000 eurot Järvamaa Kutsehariduskeskuses arvele võetud korteritealune maa.

2013 2012

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 17 20

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 6 15

Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel

31.12.2013 31.12.2012

järgmisel majandusaastal 16 24

2. kuni 5. aastal 16 22

pärast 5. aastat 0 0


81

Lisa 10. Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Maa Hooned ja

rajatised

Masinad ja sead-

med

Muu põhivara

Lõpeta-mata

tööd ja ette-

maksed

Kokku


Soetusmaksumus 5 697 361 410 48 712 8 907 12 203 436 929

Akumuleeritud kulum 0 –65 061 –28 689 –4 695 0 –98 445

Jääkväärtus 5 697 296 349 20 023 4 212 12 203 338 484

Aruandeperioodi liikumised

Soetused ja parendused 0 16 832 4 466 929 14 538 36 765

Saadud ja antud siirded (vt lisa 21) 2 0 0 0 0 2

Üle toodus kinnisvarainvesteeringutest (vt lisa 9)

0 6 0 0 0 6

Üle antud mitterahalised sissemaksed (vt lisa 21)

–179 –6 212 –762 –31 –52 –7 236

Müüdud varad müügihinnas 0 0 -3 0 0 -3

Kasum varade müügist (vt lisa 16) 0 0 3 0 0 3

Mitterahalise sihtfinantseerimisena üle antud

–177 –437 0 0 0 –614

Amortisatsioon ja allahindlused (vt lisa 20)

0 –20 518 –7 026 –999 0 –28 543

Ümberhindlus 44 77 0 0 0 121

Ümberklassifitseerimine põhivara klasside vahel

0 13 861 1 473 363 –15 697 0

Mahakandmine jääkväärtuses (vt lisa 20)

0 –1 235 –12 0 0 –1 247

Liikumised kokku –310 2 374 –1 861 262 –1 211 –746


Soetusmaksumus 5 387 371 515 52 335 9 772 10 992 449 001

Akumuleeritud kulum 0 –71 792 –34 173 –5 298 0 –111 263

Jääkväärtus 5 387 298 723 18 162 4 474 10 992 337 738

sh kapitalirendi tingimustel:

soetusmaksumus 0 23 521 3 0 0 23 524

jääkväärtus 0 22 749 3 0 0 22 752

sh kasutusrendile antud varad:

soetusmaksumus 0 3 094 0 0 0 3 094

jääkväärtus 0 2 500 0 0 0 2 500

Rahavoogude aruandes kajastub real „tasutud põhivara soetused“ –24 984 000 eurot, mis tuleneb järgmistest summadest: 1. materiaalse, immateriaalse ja bioloogilise vara soetused ja parendused –38 121 000 eurot; 2. põhivara soetuste käibemaks –4 613 000 eurot; 3. korrigeeritud põhivara soetuse sihtfinantseerimisega 3 422 000 eurot; 4. korrigeeritud kaptalirendikohustustega 15 021 000 eurot; 5. korrigeeritud ostetud põhivaraga seotud kohustuste muutusega –693 000 eurot.


82

Hoonete, rajatiste, masinate ja seadmete ja muu põhivara soetus ning lõpetamata tööde ümberklassifitseerimine põhivaraks 37 924 000 euro ulatuses; neist olulisemad on: 5 706 000 eurot Viljandi Gümnaasimi koolihoone RKASlt; 4 704 000 eurot Läänemaa Ühisgümnaasiumi õppehoone renoveerimine; (sh 3 273 000 RKASlt) 4 579 000 eurot Nõo Reaalgümnaasiumi õppehoone RKASlt 3 162 000 eurot Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine; 2 903 000 eurot Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppehoone, jääkeldri ja

maaparandussüsteemi renoveerimine ning põllumajandustehnika soetus; 2 983 000 eurot Jõgevamaa Gümnasiumi õppehoone renoveerimine; (sh 1 412 000 RKASlt); 1 090 000 eurot Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õppetöökodade seadmete ja

transpordivahendite soetus; 1 073 000 eurot Eesti Mereakadeemia õppehoonete renoveerimineja sillasimulaatori soetus; 1 018 000 eurot Tallinna Tehnikakõrgkooli peahoone ventilatsioonisüsteemi ja katuse

renoveerimine ning ühiselamu C-korpuse õpperuumide ehitus; 1 011 000 eurot Tallinna Transpordikooli õppehoonete renoveerimine; 802 000 eurot Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone renoveerimine, õppeseadmete ja inventari

soetus 874 000 eurot Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu ja invallifti ehitus ning õppesimulaatori

soetus; 649 000 eurot Eesti Biokeskuse geeniproovide andmepank; 527 000 eurot Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli garaaži ventilatsioonitööd, seadmete ja

inventari soetus; 454 000 eurot Lääne-Viru Rakenduskõrgooli õppehoonetesse maakütte paigaldustööd. 404 000 eurot Luua Metsanduskooli õppehoone renoveerimine ja seadmete soetus; 400 000 eurot Eesti Lennuakadeemia õppebaasi arendamiseks laboriseadmete ja

reaktiivlennuki soetus; 373 000 eurot Tallinna Tööstushariduskeskuse autotöökoja renoveerimine, seadmete ja

inventari soetus; 302 000 eurot G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli muusikainstrumentide soetus; 281 000 eurot Kuressaare Ametikool väikelaevaehituse kompetentsikeskuse tehnoloogialabori

ja õppebaasi seadmete soetus; 113 000 eurot Järvamaa Kutsehariduskeskuse pumbajaama ja lüpsifarmi kanalisatsiooni

renoveerimine; 74 000 eurot Hiiumaa Ametikooli õpilaskodu renoveerimine. Lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused seisuga 31.12.2013. aastal 10 992 000 euro ulatuses; neist olulisemad on: 2 556 000 eurot Põltsamaa Ametikooli praktikakorpuse ehitus; 1 833 000 eurot koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud tööde ettemaksed RKASile; 955 000 eurot H. Elleri nim Tartu Muusikakooli uue õppehoone ehitus; 934 000 eurot Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õppetöökoda-katlamaja renoveerimine; 885 000 eurot Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli õppehoone ja söökla renoveerimine; 843 000 eurot HTM- gümnaasiumihoonete projekteerimistööd; 406 000 eurot Tartu Kõrgema Kunstikooli õppehoone renoveerimine; 155 000 eurot Järvamaa Kutsehariduskeskuse tehnika- ja põllumajandusõppe praktikabaasi

renoveerimine; 137 000 eurot Urvaste Kooli õppehoone renoveerimine; 125 000 eurot G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli kontsertklaveri ja klavessiini soetus; 113 000 eurot Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli meierei, jääkeldri ja pargitede

renoveerimine; 97 000 eurot Urvaste Kooli õppehoone renoveerimine; 92 000 eurot Tartu Tervishoiu Kõrgkooli parkla rajamine;


83

69 000 eurot Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli õppehoone projekteerimistööd ja renoveerimine; 58 000 eurot Rahvusarhiivi lindiroboti laiendus ja Supermicro serveri soetus; 51 000 eurot Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmiee

kompetentsikeskuse ning ühiselamu prjekterimistööd; 46 000 eurot Hiiumaa Ametikooli koolihoone restaureerimise projekteerimistööd. 1 247 000 euro jääkväärtuses mahakandmine, millest olulisemad on: 675 000 eurot Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu ja katlamaja vana

maksumuse osaline mahakandmine; 317 000 eurot Tallinna Ehituskooli renoveeritud õppehoonete ja õppepolügoni vana

maksumuse mahakandmine; 173 000 eurot Põltsamaa Ametikooli õppelaboratooriumi vana maksumuse mahakandmine; 35 000 eurot Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hoone vana maksumuse osaline mahakandmine; 17 000 eurot Järvamaa Kutsehariduskeskuse keskküttetorustiku ja pumbajaama vana

maksumuse mahakandmine. Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine 614 000 eurot, millest olulisemad on: 440 000 eurot Rakvere Ametikooli kolme õppehoonete üleandmine Tallinna Ülikoolile; 145 000 eurot Korteriomandite tasuta võõrandamine Tallinna Ülikoolile , Lühike jalg 7/Rüütli tn. 4-2;

Lühike jalg 7/Rüütli tn. 4-M2; Rüütli tn. 6; Rüütli tn. 10/Rüütli tn. 8 Tallinn; 29 000 eurot Maa tasuta võõrandamine Tallinna Ülikoolile, Teatri väljak 7 Tallinn. Ümberhindlused: 99 000 eurot RKASile üle antud varade hindamine õiglasesse väärtusesse; 15 000 eurot Maa ümberhindlus enne Tallinna Ülikoolile üle andmist (Teatri väljak 7, Tallinn); 7 000 eurot Tallinna Ehituskooli maaüksuse (Pärnu mnt 164a, Tallinn) arvelevõtmine. Üle antud mitterahalised sissemaksed:

4 744 000 eurot RKASile üle antud varad (vt lisa 21); 2 492 000 eurot EENeti varade üleandmine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusele.

Saadud siiretena (vt lisa 21): 2 000 eurot Luua Metsanduskool sai Jõgeva Maavalitsuselt maaüksuse (Lille kinnistu).


84

Lisa 11. Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Tarkvara ning õiguste ja litsentside soetus ja lõpetamata tööde ümberklassifitseerimine immateriaalseks põhivaraks 1 622 000 euro väärtuses, neist olulisemad: 649 000 eurot Eesti Biokeskuse geeniproovide andmepank; 550 000 eurot EHIS maksumuses 210 000 eurot, Eesti Teaduse Infosüsteem (ETIS)

maksumuses 184 000 eurot, elektrooniline dokumendihaldussüsteem (EDHS) 72 000 eurot, Koolide Haldamise Infosüsteemi (KIS) järkjärguline soetus 19 000 eurot ning tarkvara QlikView kasutajalitsentsid 65 000 eurot;

332 000 eurot Rahvusarhiivi digitaalarhiivi juurdepääsu infosüsteemi soetus; 44 000 eurot Eesti Kirjandusmuuseumi Euroopa loitsude andmebaasi programmeerimine,

failirepositooriumi tarkvara arendus, tarkvara litsentside soetus. Ettemaksed seisuga 31.12.2013. aastal 195 000 euro ulatuses, neist olulisemad: 109 000 eurot Eesti Biokeskuse geeniproovide andmepank; 71 000 eurot Rahvusarhiivi digitaalarhiivi infosüsteemi soetus;

15 000 eurot Eesti Kirjandusmuuseumi failirepositooriumi tarkvara arendus.

Immateriaalne põhivara Tarkvara Muu immateriaalne põhivara

Ette-maksed

Kokku


Soetusmaksumus 5 871 0 485 6 356

Akumuleeritud kulum –3 453 0 0 –3 453

Jääkväärtus 2 418 0 485 2 903

Aruandeperioodi liikumised

Soetatud 948 0 384 1 332

Amortisatsioon ja allahindlus (vt lisa 20) –806 –14 0 –820

Ümberklassifitseerimine põhivara klasside vahel

25 649 –674 0

Mahakandmine jääkväärtuses (vt lisa 20) –18 0 0 –18

Liikumised kokku 149 635 –290 494


Soetusmaksumus 6 744 649 195 7 588

Akumuleeritud kulum –4 177 –14 0 –4 191

Jääkväärtus 2 567 635 195 3 397


85

Lisa 12. Bioloogilised varad

tuhandetes eurodes

Perioodi alguses

Soe-tatud

Õiglase väärtuse muutus (vt lisa 20)

Müüdud müügi-hinnas

Kasum varade müügist (vt lisa 16)

Perioodi lõpul

Mets 7 659 0 0 0 0 7 659

Loomad 113 25 3 –21 6 126

Taimed ja istandused 46 0 –7 0 0 39

Kokku bioloogilised varad 7 818 25 –4 –21 6 7 824

Käibevaras kajastatud mets 851 0 0 0 0 851

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Luua Metsanduskooli metsa väärtust on alates 2010. aastast kajastatud realiseeritava riigimetsa müügist saadava netotulu prognoosimise kaudu. Riigimetsa õiglase väärtuse arvestamisel lähtuti rahandusministri 28. detsembri 2010. aasta määrusega nr 81 („Riigi raamatupidamise üldeeskirja” lisa 8) kehtestatud metoodikast ning arvestuspõhimõtete muutust rakendati tagasiulatuvalt, korrigeerides 2008. ja 2009. aasta raamatupidamise aruandeid. Käibevarana kajastatakse hinnanguliselt aruandeaastale järgneval aastal realiseeritavat metsa (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse mets väärtuses 487 000 eurot ja Luua Metsanduskooli mets väärtuses 364 000 eurot).

Võrreldes 2012. aastaga vähenes 2013. aastal metsade alune pindala 24,6 ha võrra – Vana-Antsla kinnistu anti üle RKASle. Mittemajandatavate metsade aluse pindala jaotus ei muutnud.

Metsamaa pindala on 7812,3 ha (Pärnumaa Kutsehariduskeskusel 4718 ha ja Luua Metsanduskoolil 3094,3 ha). Mittemajandatavate metsade alune pindala on 439,3 ha, sellest püsielupaikade sihtkaitsevööndeid 156 ha, kaitsealade sihtkaitsevööndeid 184 ha ja vääriselupaiku 99,3 ha ulatuses.

Pärnu Kutsehariduskeskuse metsa tagavara on 972 850 tm, sellest mittemajandatava metsa tagavara 86 461 tm; Luua Metsanduskooli metsa tagavara on 622 961 tm, sellest mittemajandatava metsa tagavara 25 152 tm.

Alljärgnevate koolide hallatavat metsa kajastatakse bilansiväliselt:

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli mets pindalaga 68,6 ha (tagavara 12 099 tm);

Võrumaa Kutsehariduskeskuse mets pindalaga 24,2 ha (tagavara 6 103 tm);

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli mets pindalaga 41,5 ha (tagavara 6 733 tm).

Metsamaterjali müük:

2013 2012

tm keskmine müügihind

tm keskmine müügihind

Luua Metsanduskool 12 070 47,38 eurot 11 567 40,3 eurot

Pärnumaa Kutsehariduskeskus 19 361 37,98 eurot 17 410 36,0 eurot


86

Lisa 13. Laenukohustused

tuhandetes eurodes Järelejäänud tähtaja järgi

Tähtajaga kuni 1 aasta

Tähtajaga 1−5 aastat

Tähtajaga üle 5 aasta

Kokku

31.12.2012

Laenud 661 0 0 661

sealhulgas arvelduskrediit 661 0 0 661

Kapitalirent 235 1 027 7 089 8 351

Kokku 896 1 027 7 089 9 012

31.12.2013

Laenud 1 029 0 0 1 029

sealhulgas arvelduskrediit 1 029 0 0 1 029

Kapitalirent 614 2 535 19 833 22 982

Kokku 1 643 2 535 19 833 24 011

Intressikulu 2013 2012

Intressikulu kapitalirendilt -230 –254

Kokku –230 –254

2013. aastal andis Riigi Kinnisvara AS üle järgmised investeeringud: 5 644 000 eurot Viljandi Riigigümnaasiumi koolihoone (2014. aasta intressimäär 1,235%); 4 526 000 eurot Nõo Reaalgümnaasiumi koolihoone (2014. aasta intressimäär 1,235%); 3 481 000 eurot Porkuni Kooli renoveeritud koolihoone (2014. aasta intressimäär 1,203%); 2 100 000 eurot Kallemäe Kooli täiendav juurdeehitus ja staadion (2014. aasta intressimäär

1,274%); 2 389 000 eurot Kammeri Kooli koolihoone ja staadion (2014. aasta intressimäär 1,274%). 3 444 000 eurot Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolihoone (2014. aasta intressimäär 1,235%); 1 396 000 eurot Jõgevamaa Gümnaasiumi koolihoone (2014. aasta intressimäär 1,235%); 2012. aastal andis Riigi Kinnisvara AS üle järgmised investeeringud: 3 587 000 eurot Porkuni Kooli renoveeritud koolihoone (2013. aasta intressimäär 1,274%); 2 157 000 eurot Kallemäe Kooli täiendav juurdeehitus (2013. aasta intressimäär 1,274%); 2 460 000 eurot Kallemäe Kooli staadion (2013. aasta intressimäär 1,274%). Arvelduskrediit HTM kajastab aasta lõpu seisuga järgmiste asutuste riigikassa toetuste kontode negatiivset jääki, mis väljendab tegelikult aasta kasutatud sildfinantseerimist: 432 000 eurot Tartu Observatoorium; 271 000 eurot HTM; 199 000 eurot Tartu Tervishoiu Kõrgkool; 79 000 eurot Eesti Mereakadeemia; 38 000 eurot Eesti Keele Instituut; 10 000 eurot Rahvusarhiiv. Raha kasutamine saadud limiidi ulatuses kajastatakse riigieelarve täitmise aruandes.


87

Lisa 14. Saadud ja antud toetused

tuhandetes eurodes

14.A Saadud toetused Jääk perioodi alguses Arves-

tatud tulu Jääk perioodi lõpus

Nõuded Saadud ette-

maksed


maksed

2012

Saadud toetused

Sotsiaalkindlustushüvitised 1 0 0 2 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2 621 7 394 25 340 3 084 4 271 sh välisabi 1 451 5 973 18 891 2 177 3 343

Euroopa Liidu fondidest 849 3 832 13 996 1 515 1 893 ISPA 0 0 2 0 0 ESF 600 879 6 432 619 443 ERDF 249 2 953 7 329 888 1 450 EAGGF 0 0 127 3 0

EAFRD 0 0 106 3 0 saastekvootide müügi tulust 275 0 834 2 0

muu välisabi 327 2 141 4 061 660 1 450 sh välisabi kaasfinantseerimine 57 335 3 608 688 486 sh tagasi nõutud välisabi 0 0 –132 0 0 sh kodumaine toetus 1 113 1 086 2 974 219 442 sh tagasi nõutud kodumaine toetus 0 0 –1 0 0 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 1 471 10 584 81 305 1 742 5 273 sh välisabi 1 366 10 038 74 879 1 545 4 669

Euroopa Liidu fondidest 67 10 038 39 155 767 4 669 ESF 0 0 0 0 0

ERDF 67 10 038 39 155 767 4 669 saastekvootide müügi tulust 1 299 0 35 724 778 0 sh välisabi kaasfinantseerimine 6 523 6 210 170 604

sh tagasi nõutud välisabi 0 0 –68 0 0 sh kodumaine toetus 99 23 284 27 0 Mittesihtotstarbeline finantseerimine 0 0 35 0 0 Saadud toetused kokku (vt lisa 6) 4 093 17 978 106 680 4 828 9 544

2013

Saadud toetused

Sotsiaalkindlustushüvitised 2 0 0 5 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 3 084 4 271 15 622 3 567 7 491 sh välisabi 2 177 3 343 12 589 2 627 5 013

Euroopa Liidu fondidest 1 515 1 893 9 397 2 162 2 037 FIFG ja EFF 0 0 39 0 0 ESF 619 443 3 950 510 321 ERDF 888 1 450 5 175 1 652 1 716 EAFG 0 0 148 0 0 EAGGF 3 0 0 0 0 EAFRD 3 0 85 0 0

saastekvootide müügi tulust 2 0 42 0 0 muu välisabi 660 1 450 3 150 465 2 976


88

Jääk perioodi alguses Arves-tatud tulu

Jääk perioodi lõpus


maksed


maksed sh välisabi kaasfinantseerimine 688 486 1 994 714 398 sh tagasi nõutud välisabi 0 0 -247 0 0 sh kodumaine toetus 219 442 1 330 226 2 080 sh tagasi nõutud kodumaine toetus 0 0 -44 0 0

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine

1 742 5 273 23 622 723 2 427

sh välisabi 1 545 4 669 19 925 581 2 094 Euroopa Liidu fondidest 767 4 669 17 142 581 2 088

ERDF 767 4 669 17 142 581 2 088 saastekvootide müügi tulust 778 0 2 783 0 0

muu välisabi 0 0 0 0 6 sh välisabi kaasfinantseerimine 170 604 3 480 106 333 sh tagasi nõutud välisabi 0 0 –128 0 0 sh kodumaine toetus 27 0 345 36 0

Mittesihtotstarbeline finantseerimine 0 0 76 0 0

Saadud toetused kokku (vt lisa 6) 4 828 9 544 39 320 4 295 9 918

2013. aastal saadi sihtfinantseerimise tulu 39 320 000 eurot, sellest: 22 288 000 eurot kutseõppevaldkonna arendamiseks; 6 455 000 eurot kõrgharidusvaldkonna arendamiseks; 6 237 000 eurot teadus- ja arendustegevuse valdkonna arendamiseks;

1 665 000 eurot haridusvaldkonna arendamiseks; 973 000 eurot noorsoovaldkonna arendamiseks; 682 000 eurot arhiivivaldkonna arendamiseks; 581 000 eurot üldharidusvaldkonna arendamiseks; 439 000 eurot hariduse abiteenused.

31. detsembri 2013. aasta seisuga oli nõudeid 4 295 000 eurot, sellest: 3 385 000 eurot valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele; 511 000 eurot muudele avalikku sektorisse kuuluvatele asutustele;

399 000 eurot muudele organisatsioonidele. 31. detsembri 2013. aasta seisuga saadi toetuste ettemakseid 9 918 000 eurot, sellest: 8 251 000 eurot valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt; 1 045 000 eurot muudelt avalikku sektorisse kuuluvatelt asutustelt;

622 000 eurot muudelt organisatsioonidelt.


89

14.B Antud toetused Jääk perioodi alguses Arvestatud

kulu Jääk perioodi lõpus

Tasutud ettemaksed

Kohus-tused

Tasutud ette-

maksed

Kohus-tused

2012

Sotsiaaltoetused 0 49 –11 352 0 74

Sihtfinantseerimine 65 957 1 183 –93 179 16 709 1 699 sh välisabi 812 592 –3 163 315 1 382

Euroopa Liidu fondidest 86 553 –2 269 215 1 233 ESF 84 421 –1 476 40 502 ERDF 2 132 –793 175 731

muu välisabi 726 39 –894 100 149 sh välisabi kaasfinantseerimine 15 039 31 –1 312 246 138 sh kodumaine 50 106 560 –88 706 16 148 179 sh tagasi nõutud toetus 0 0 2 0 0

Mittesihtotstarbeline finantseerimine

73 3 –97 617 41 6

Antud toetused kokku (vt lisa 6)

66 030 1 235 –202 148 16 750 1 779

2013

Sotsiaaltoetused 0 74 –12 184 14 58

Sihtfinantseerimine 16 709 1 699 –97 701 29 958 2 345 sh välisabi 315 1 382 –2 573 805 1 142

Euroopa Liidu fondidest 215 1 233 –2 396 250 1 092 ESF 40 502 –927 1 102 ERDF 175 731 –1 469 249 990

muu välisabi 100 149 –177 555 50 sh välisabi kaasfinantseerimine 246 138 –767 2 311 227 sh kodumaine 16 148 179 –94 431 26 842 976 sh tagasi nõutud toetus 0 0 70 0 0

Mittesihtotstarbeline finantseerimine

41 6 –107 788 0 0

Antud toetused kokku (vt lisa 6)

16 750 1 779 –217 673 29 972 2 403

2013. aastal arvestati sotsiaaltoetuste kulu 12 184 000 eurot, sellest:

6 600 000 eurot põhi- ja täiendavad õppetoetused, sellest vajaduspõhine õppetoetus üliõpilastele 1 113 000 eurot; 1 805 000 eurot toitlustustoetused; 1 396 000 eurot stipendiumid jm toetused; 1 284 000 eurot sõidusoodustused;

754 000 eurot õpetajate lähtetoetus; 345 000 eurot riiklikud preemiad ja autasud (302 000 eurot riigi teaduspreemiatele, 11 000 eurot

riiklike konkursside preemiatele ja 32 000 eurot riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinnale).

2013. aastal arvestati sihtfinantseerimise kulu 97 701 000 eurot, sellest: 52 239 000 eurot teadus- ja arendustegevuse valdkonnas; 9 948 000 eurot kõrgharidusvaldkonnas;

6 589 000 eurot keele- ja noortevaldkonnas; 18 722 000 eurot alus-ja üldharidusvaldkonnas;


90

8 246 000 eurot kutseõppevaldkonnas; 1 857 000 eurot hariduse abiteenuste ja muu haridusalase tegevuse toetamiseks; 100 000 eurot arhiivinduse valdkonnas. 2013. aastal arvestatud kodumaisest sihtfinantseerimisest (94 431 000 eurot) kasutati tegevuskulude tarbeks 92 124 000 eurot ja põhivarade tarbeks 2 307 000 eurot. Tegevuskulude kodumaisest sihtfinantseerimisest olulisemad olid: 27 643 000 eurot teaduse sihtfinantseerimine, infrastruktuurikulud, uurimistoetused; 10 541 000 eurot Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur ülalpidamiskulud;

7 782 000 eurot munitsipaalkoolide kutseõppekulud; 6 751 000 eurot haridustoetused erakoolidele;

6 486 000 eurot teaduse baasfinantseerimine; 6 371 000 eurot Sihtasutuse Innove tegevuskulude rahastamine; 4 648 000 eurot Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse tegevuse rahastamine;

3 498 000 eurot Sihtasutuse Archimedes tegevuse rahastamine; 2 284 000 eurot keelevaldkonna toetused; 2 165 000 eurot noortevaldkonna toetused; 1 913 000 eurot ülikoolide raamatukogude tegevuskulud; 1 886 000 eurot toetus vene õppekeelega koolide ja lasteaedade ettevalmistamiseks eesti keelele

üleminekuks; 1 579 000 eurot Teaduste Akadeemia tegevuskulud.

2013. aastal arvestati mittesihtotstarbelise finantseerimise kulu 107 788 000 eurot, sellest olulisemad: 100 654 000 eurot riiklik koolitustellimus;

6 129 000 eurot muud toetused kõrgkoolidele ja teadusasutustele; 470 000 eurot muu mittesihtotstarbeline finantseerimine;

535 000 eurot erinevate organisatsioonide liikmemaksud. 31. detsembri 2013. aasta seisuga tasutud ettemaksete jääk oli 29 972 000 eurot, sellest 18 810 000 eurot on ette makstud valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele: 6 570 000 eurot Sihtasutus Innove; 5 036 000 eurot Sihtasutus Archimedes;

3 199 000 eurot Eesti Teadusagentuur; 3 126 000 eurot Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus; 852 000 eurot Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed; 27 000 eurot muud valitsussektorisse kuuluvad sihtasutused.

Toetuste kohustused olid 31. detsembri 2013. aasta seisuga 2 403 000 eurot. Kajastab Haridus- ja Teadusministeeriumi, ENTK ja teadusasutuste kohustusi partneritele summas 1 806 000 eurot, doktoriõppe tulemustasude maksmise kohustusi summas 413 000 eurot, muid sihtfinantseerimise kohustusi summas 126 000 eurot ning õpilastele õppetoetuste maksmise kohustust summas 58 000 eurot.


91

Täiendav bilansiväline informatsioon tulevikus saadava ja antava sihtfinantseerimise kohta

Saadaolev sihtfinantseerimine 2013 2012

SA Innove ERDF 36 779 38 840

SA Archimedes ERDF 14 599 20 317

Rahandusministeerium muu välisabi 5 480 0

SA Innove ESF 3 306 5 123

Ettevõtluse Arendamise SA ERDF 2 929 3 059

Kultuuriministeerium muu välisabi 993 0

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet FIFG ja EFF 787 0

SA Archimedes ESF 439 2 214

SA Archimedes muu välisabi 360 129

MTÜ Võrumaa Omavalitsuste Liit ERDF 356 413

SA Innove kodumaine toetus 346 0

Tartu Ülikool ERDF 6 162

Rahandusministeerium tulu saastekvootide müügist

0 1 657

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ERDF 0 839

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ERDF 0 128

Eesti Infotehnoloogia SA ESF 0 109

Tartu Ülikool muu välisabi 0 38

Muu saadaolev sihtfinantseerimine 308 46

Saadaolev sihtfinantseerimine kokku 66 688 73 074

Antav sihtfinantseerimine

HTM toetused programmide partneritele ESF 18 522

ENTK ESF 0 432

Eesti Lennuakadeemia ERDF 13 170

Valgamaa Kutseõppekeskus muu välisabi 194 0

Antav sihtfinantseerimine kokku 225 1 124


92

Lisa 15. Kaupade ja teenuste müük

tuhandetes eurodes

2013 2012

Tulu haridusalasest majandustegevusest 11 936 13 117

Tulu elamu- ja kommunaaltegevusest 377 1 001

Tulud üldvalitsemisest 156 256

Tulu sidealasest tegevusest 67 101

Üür ja rent 56 61

Lõivutulu (vt lisa 5.B) 26 34

Kokku 12 618 14 570

Tulu haridusalasest majandustegevusest oli 11 936 000 eurot, sellest: 6 838 000 eurot koolide praktikabaasides, õppetöökodades ja -metskondades praktika käigus

valminud toodangu ja osutatud teenuste müügist saadud tulu; 2 734 000 eurot tulu taseme-, täiendus- ja ümberõppe teenuse osutamisest; 1 663 000 eurot noortelaagrite, konverentside ja muude ürituste korraldamisest saadud tulu

ning tasu toitlustamiskuludeks ja õppematerjalide katteks; 701 000 eurot tulu teadus- ja arendustegevusest.

Elamu- ja kommunaalteenusetuluna 377 000 eurot kajastatakse ühiselamute ja õpilaskodude kütte-, elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ja muude kommunaalkulude edasimüüki õpilastele. Üldvalitsemise tuludena 156 000 eurot kajastatakse Rahvusarhiivi arhiivimaterjalide koopiate tegemisest ja publikatsioonide müügist saadavat tulu. Sidealase tegevuse tuluna kajastatakse EENeti andmeside- ja sisuteenuste osutamisest saadavat tulu 67 000 eurot. Üüri- ja renditulud olid 56 000 eurot, sellest 32 000 eurot moodustas mitteeluruumide, 17 000 eurot kinnisvarainvesteeringute, 5 000 eurot muu vara ja 1 000 eurot eluruumide üüri ja renditulu.

Lisa 16. Muud tulud

tuhandetes eurodes

2013 2012

Trahvid (vt lisa 5.B) 20 33

Kasum varude müügist 13 32

Kasum bioloogiliste varade müügist (vt lisa 12) 6 6

Kasum materiaalse põhivara müügist (vt lisa 10) 3 1

Muud tulud 38 18

Kokku 80 90


93

Lisa 17. Tööjõukulud

tuhandetes eurodes 2013 2012

Avaliku teenistuse ametnike töötasud –3 859 –5 506

Töötajate töötasud –54 268 –50 088

sealhulgas õpetajate töötasud –19 766 –18 258

Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud –44 –45

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud –4 108 –4 881

Koosseisuvälised töötasud 0 –14

Muude isikute töötasud -14 0

Eripensionid ja pensionisuurendused (vt lisa 23) –112 134

Töötasukulud kokku –62 405 –60 400

Erisoodustused –419 -432

Sotsiaalkindlustusmaks –20 711 –20 171

Töötuskindlustusmaks –612 –836

Tulumaks erisoodustustelt –126 –133

Kapitaliseeritud oma valmistatud põhivara maksumusse 37 26

Tööjõukulud kokku –84 236 –81 946

Keskmine töötajate arv 2013 2012

Avaliku teenistuse ametnikud 238,06 432,22

Töötajad 4 998,84 4 949,95

sealhulgas õpetajad 1 769,51 1 767,4

Valitavad ja ametisse nimetatud isikud 1 1

Koosseisuvälised töötajad 0 15,83

Kokku 5 237,9 5 399

Alates 01.04.2013.aastal muutus avaliku teenistuse seadus ning osa teenistujad viidi üle töölepinguga töötajateks.

Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud

Asutus/asutuste grupp Ametikohad 2013 2012

Töötasud Muud tasud

Töötasud Muud tasud

Haridus- ja Teadusministeerium

minister

–44,0 0 –45,0 0

Haridus- ja Teadusministeerium

kantsler ja asekantslerid

–171,0 –1,0 –183 –3,0

Kokku –215,0 –1,0 –228 –3,0

Ülaltoodud töötasu on arvestatud ilma sotsiaalmaksuta ja töötuskindlustusmaksuta, kuid selle hulka on arvatud hüvitised. Bilansi lühiajaliste kohustuste real „võlad töövõtjatele” kajastub 4 040 000 eurot, sellest:

2 077 000 eurot töötajate aruandeaasta lõpuks välja teenitud, kuid välja maksmata puhkusekohustus; 1 165 000 eurot aruandeaasta lõpuks välja maksmata töötasu;

773 000 eurot töötasudelt arvestatud ja kinni peetud, kuid deklareerimata maksukohustus; 25 000 eurot muud kohustused (näiteks majandus- või lähetuskulude kompenseerimine).


94

Lisa 18. Majandamiskulud

tuhandetes eurodes

Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel

2013 2012

järgmisel majandusaastal 2 448 539

2. kuni 5. aastal 6 160 2 197

pärast 5. aastat 12 970 4 061

2013 2012

Kinnistute ja hoonete, ruumide majandamiskulud –11 392 –12 528

sh üür ja rent –1 631 –1 720

Õppevahendite ja koolituskulud –5 539 –6 102

Inventar ja majandamiskulud –4 566 –5 423

IKT kulud –3 209 –3 819

Toiduained ja toitlustusteenused –2 708 –2 668

Administreerimiskulud –2 644 –3 253

Sõidukite majandamiskulud –1 831 –1 891

Lähetuskulud –1 521 –1 602

Koolituskulud –978 –1085

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud –754 –515

Uurimus- ja arendustööd –615 –662

Tootmiskulud –610 –573

Mitmesugused majandamiskulud –542 –491

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud –445 –466

Muu erivarustus ja -materjalid –394 –478

Meditsiini- ja hügieenikulud –119 –107

Rajatiste majandamiskulud –101 –60

Eri- ja vormiriietus –77 –77

Teavikute ja kunstiesemete kulud –33 –58

Sotsiaalteenused 0 –3

Kokku –38 078 –41 861


95

Lisa 19. Muud tegevuskulud

tuhandetes eurodes

2013 2012

Käibemaksukulu –10 406 –20 024

Ebatõenäoliselt laekuvad õppelaenunõuded (vt lisa 6) 232 –295

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded müüdud toodete ja teenuste eest (vt lisa 6)

68 –106

Maamaksukulu –63 –136

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud –27 –25

Riigilõivukulu –23 -23

Muud tegevuskulud –18 –49

Ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded (vt lisa 6) –4 3

Maksuvõlalt arvestatud intressid –1 –2

Muud maksud –1 –2

Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded –1 –1

Kokku muud tegevuskulud –10 244 –20 660

Lisa 20. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

tuhandetes eurodes

2013 2012

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa 9) –91 –520

Materiaalse põhivara amortisatsioon ja allahindlus (vt lisa 10) –29 790 –28 994

Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 11) –838 –819

Kasum bioloogiliste varade ümberhindlusest (vt lisa 12) –4 21

Kokku –30 723 –30 312


96

Lisa 21. Siirded

tuhandetes eurodes

2013 2012

Rahalised siirded

Saadud riigieelarvest ülekannete tegemiseks 345 569 306 121

Riigieelarvesse üle antud laekumised -12 434 –12 758

Rahalised siirded kokku (vt riigieelarve täitmise aruanne) 333 135 293 363

Mitterahalised siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega

Saadud teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt 1 105 1 929

Üle antud teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele –6 213 –55 397

Mitterahalised siirded kokku –5 108 –53 469

Siirded tulemi elimineerimiseks –1 267 12 462

Siirded kokku 326 760 252 356

E-riigikassa kaudu tehti riigieelarvest väljamakseid 345 569 000 euro ulatuses ning HTMi haldusala asutustele laekunud summadest kanti riigituludesse 12 434 000 eurot. Teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt saadi 1 105 000 eurot, sellest: 537 000 eurot Rahandusministeeriumilt üle tulnud õppelaenulepingud, mille osas on rakendunud riigitagatis (vt lisa 6);

416 000 eurot mitmesugused riigiasutustelt saadud toetused (näiteks ürituste läbiviimiseks, rahvusliku kultuuripärandi kogumiseks ja säilitamiseks), sh toetuste tagastamine;

2 000 eurot saadud põhivara (vt lisa 10); 72 000 eurot HTMist pensionile siirdunud ametnike pensionieraldise siire

Sotsiaalkindlustusametile (vt lisa 23); 78 000 eurot HTMist lahkunud töötajate pensionieraldiste siire Rahandusministeeriumile (vt lisa

23). Teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele anti üle 6 213 000 eurot, sellest: 4 744 000 eurot osaluse üleandmine Rahandusministeeriumile (vt lisa 10 RKASile osaluse

soetamiseks üle antud põhivara); 689 000 eurot maakondlike alaealiste nõustamiskomisjonide, noortekogude ja ANKde tegevuse

toetamiseks; 558 000 eurot teadusteemade siht- ja baasfinantseerimiseks Tervise Arengu Instituudi strateegiliste

arengueesmärkide täitmise toetamiseks; 202 000 eurot hasartmängumaksu nõukogu toetuste vahendamiseks ja mitmesuguste toetuste

andmine haridusvaldkonna programmide rahastamiseks. Rahavoogude aruandes kajastub siiretena 332 628 000 eurot, mis tuleneb järgmistest summadest:

1. riigieelarvest saadud ja riigieelarvesse üle antud vahendid 333 135 000 eurot; 2. lahutatud mitterahalised siirded 5 108 000 eurot; 4. liidetud RKASle antud põhivara jääkväärtus 4 744 000 eurot (vt lisa 10) ja 10 000 eurot (vt lisa 9); 5. lahutatud teistelt riigiasutustelt saadud põhivara jääkväärtus 2 000 eurot (vt lisa 10); 6. lahutatud Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile üle antud pensionieraldis töölt lahkunud töötajate jaoks summas 150 000 eurot (vt lisa 23).


97

Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

tuhandetes eurodes

Lõpliku eelarve kujunemine Haridus- ja Teadusministeerium (konsolideerimisgrupp) Tulud Kulud Finantseerimis-

tehingud Esialgne eelarve 172 346 –523 391 297 Üle toodud eelmisest aastast 0 –68 788 0

„Riigieelarve seaduse” muutmine 0 –200 0

Eelarves kavandatud saadud siirde –2 663 2 663 0 Tegelikult laekunud siirded 2 652 –2 652 0 Arvelduskrediidi limiit (kasutatud) 0 –409 0 Eelarves kavandatud toetused –156 882 156 882 0 Tegelikult laekunud toetused 153 413 –153 413 0 Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu –12 559 12 559 0 Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 15 261 –15 261 0 Eelarves kavandatud muud arvestuslikud kulud 0 1 506 0 Tegelikud muud arvestuslikud kulud 0 –1 608 0 Saadud Vabariigi Valitsuse reservist 0 –747 0 Antud Vabariigi Valitsuse reservi 0 747 0 Kokku lõplik eelarve 171 568 –592 112 297

HTMi valitsemisala 2013. aasta tulude eelarve oli 172 346 000 eurot ja kulude esialgne eelarve oli 523 391 000 eurot.

Rahandusministri 29. jaanuari 2013. aasta käskkirja nr 16 kohaselt kanti HTMi valitsemisalas 2012. aastast 2013. aastasse üle eelarvevahendeid summas 6 875 000 eurot, seal hulgas riigilt ja riigiasutustelt saadud toetusi 153 000 eurot. 2013. aastal lubati koolidel ja asutustel kasutada riigikassas avatud toetuste ja majandustegevusest laekuva tulu konto jääke kogusummas 11 885 000 eurot. Sihtasutuse Archimedes, Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur ja Sihtasutuse Innove välistoetuste riikliku kaas- ja omafinantseeringu vahendeid kanti 2013. aastasse üle 50 028 000 eurot. Need vahendid olid mõeldud ERFi ja ESFi programmide kaasfinantseerimiseks, teaduse baasfinantseerimiseks, kõrg- ja kutsehariduse õppetoetusteks, kõrghariduse ja kutsehariduse RKT rahastamiseks, kutseõppeasutuste koolitoiduks, hallatavate asutuste tegevuskuludeks ning tehnilise abi kaasfinantseerimiseks.

2013.aastal vähendati HTMi valitsemisala eelarvet Riigieelarve Seaduse muudatusega summas 200 000 eurot. Vabariigi Valitsuse 16.mai 2013. aasta korraldusega nr 235 toimus riigieelarve vahendite ümberjaotamine 747 000 euro võrra.

Eelarves kavandatud siirete (hasartmängumaksu laekumisest tulnud vahendid teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektideks) esialgset eelarvet korrigeeriti tegeliku laekumisega ning lõplikuks eelarveks kujunes 2 652 eurot.

Kasutatud arvelduskrediidina kajastatakse 2013.aasta tegelikult kasutatud arvelduskrediidi (1 164 000 eurot) muutu võrreldes 2012.aastaga (755 000 eurot).

Toetuste ja majandustegevusest laekuva tulu eelarveid korrigeeriti tegeliku laekumisega. Toetuste lõplikuks eelarveks kujunes 153 413 000 eurot, majandustegevusest laekuva tulu eelarveks kujunes 15 261 000 eurot.

Arvestuslike kulude (õpetaja lähtetoetus ja õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud) esialgset eelarvet korrigeeriti ning lõplikuks eelarveks kujunes 1 608 000 eurot.

Lõplik eelarve kajastab HTMi valitsemisalale tegelikult riigikassas avatud ülekannete limiiti (vt riigieelarve täitmise aruanne).


98

Finantseerimistehingutena kavandati 2013. aasta eelarves finantsvarade vähenemisena õppelaenunõuete tagasilaekuv põhiosa summas 767 000 eurot ning kohustuste vähenemisena 470 000 eurot kapitaliisingu makseteks RKASle.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu laekus riigile õppelaenunõudeid tagasi 1 325 000 eurot (vt lisa 6).

Jõgevamaa Gümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Läänemaa Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasiumi, Kallemäe Kooli, Kammeri Kooli ja Porkuni Kooli kapitaliliisingu makseid Riigi Kinnisvara ASile tasuti 429 000 euro ulatuses.

Lisa 23. Eraldised ja tingimuslikud kohustused

tuhandetes eurodes

Eraldised Perioodi

algul Liikumised

perioodi jooksul

Arvestatud intressikulu

Perioodi lõpul

Avaliku teenistuse pensionisuurenduse eraldised 2 331 17 139 2 487

sh lühiajalised eraldised 17 -16 0 1

sh pikaajalised eraldised 2 314 33 139 2 486

2013.aasta lõpu seisuga kajastatakse Rahvusarhiivi 137 ametniku pensionieraldist summas 1 483 000 eurot, HTMi 158 ametniku eraldist summas 940 000 eurot ja Keeleinspektsiooni 7 ametniku eraldist summas 64 000 eurot. Pikaajaliste pensionieraldiste tõenäoline realiseerimise aeg on arvestatud kuni 2067.aastani. Pensionieraldiste summa suurenes 2013. aastal 156 000 eurot muu hulgas alljärgneva arvestuse kaudu:

173 000 eurot liidetakse jooksva perioodi teenistuse kulu (vt lisa 17); 55 000 eurot liidetakse 2013. aastal tööle asunud ametnike pensionieraldis, mille puhul on

tõenäoline, et seda pole seni ükski riigiasutus arvele võtnud; 139 000 eurot liidetakse pensionieraldiste pikaajaliselt jäägilt arvestatud intress (intressimäär 6%); 78 000 eurot lahutatakse Rahandusministeeriumile üle antud pensionieraldis nende töötajate eest,

kes lahkusid teenistusest (vt lisa 21); 72 000 eurot lahutatakse Sotsiaalkindlustusametile üle antud pensionieraldis nende töötajate eest,

kes jäid pensionile (vt lisa 21); 61 000 eurot lahutatakse kindlustusmatemaatiline kasum (vt lisa 17).


99

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevjuhtkond on koostanud 31. detsembril 2013. aastal lõppenud majandusaasta kohta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Aruande on auditeerinud Riigikontroll.

Minister on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud.

Minister Jevgeni Ossinovski (digitaalselt allkirjastatud) Kantsler Janar Holm (digitaalselt allkirjastatud)

Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand (digitaalselt allkirjastatud) Üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets (digitaalselt allkirjastatud) Noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe (digitaalselt allkirjastatud) Planeerimise asekantsler Kadri Maasik (digitaalselt allkirjastatud)

Documents

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2013. aasta …...aasta lõpu seisuga kokku 17 osakonda. 31. detsembril 2013. aastal oli organisatsioonis 263 töötajat, neist ametis 241, lapsehoolduspuhkusel