Upload
hitsa
View
224
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Â
Citation preview
Hariduse infosüsteemi
koosvõime
Väljaandja: Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus www.hitsa.ee
Keeleline toimetus: Elen Luht
Kujundus: Maris Lindoja www.lindojadisain.ee
Käesolevale trükisele kohaldatakse järgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel
Koosvõime eesmärk
Hariduse infosüsteemi koosvõime eesmärgiks on haridusasutustes kasutatavate infosüsteemide omavaheline automatiseeritud andmevahetus ning automatiseeritud andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega.
4
Lähiaastatel seisab kõigi hariduse infosüsteemide omanike ja haldajate ees muutus. Selle muutuse tuum seisneb mõttes, et infosüsteemides olevad andmed on info küsijatele püsivalt avatud. See ei saa toimida ilma selgete põhimõtete, reeglite ja kokkulepeteta, sest andmete transport peab olema turvaline, õigusliku alusega, toimima püsivalt jne. Raamdokument, mis defineerib olulisemad põhimõtted ja mängureeglid, kuidas hariduse infosüsteemidest on võimalik andmeid pärida, on haridusvaldkonna ITkoosvõime raamistik.
Haridus- ja teadusministeerium peab hoidma haridus-valdkonna IT-koosvõime raamistiku ajakohasena ning kooskõlas riigi IT-koosvõime protsessiga.
Praegu toimib andmeedastus mudelil, kus andmeedastuseks kohustab haridusasutusi riik. See kohustus on aegade jooksul kasvanud ning infotehnoloogia võimalused on märgatavalt suurendanud andmete edastamise ulatust ja sagedust. Üha rohkem soovitakse andmeid kasutada infoteenustes, mis muudavad õpilaste, tudengite, õpetajate ja õppejõudude igapäevaelu lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Üha rohkem informatsiooni vajatakse juhtimisotsuste tegemiseks. Tagajärjeks on olukord, kus oma kohustuse täitmiseks on haridusasutused loonud andmete edastamiseks eraldi ITlahendused, mis saadavad andmeid kokkulepitud süsteemi. Mis juhtub aga siis, kui kokkulepitud süsteeme tuleb üha juurde? Mis juhtub siis, kui üha rohkem on neid, kes vajavad haridusasutuste infosüsteemides olevat informatsiooni?
Koosvõime suurendamine – andmete edastamiselt andmete pärimisele
5
Andmete edastamise paradigmast on vaja edasi liikuda andmete pärimise paradigmale. Edastatavad andmed peavad järkjärgult muutuma päringutele avatud andmeteks, mida teised isikud ja institutsioonid saavad vajadusel pärida. Päringu käivitab küsija siis, kui andmeid on vaja.
Haridus- ja teadusministeerium ning haridusasutused peaksid aktiivselt mõtlema, kuidas vähendada haridus-asutustes andmete edastamist ja rakendada andmete avamist info küsijatele.
Andmete pärimisele üleminekul on mitmeid takistusi:
• Tehnoloogilise koosvõime takistused – kas andmed eksisteerivad kujul, et neid oleks võimalik pärida algallikatest (haridusasutuste infosüsteemidest)?
• Semantilise koosvõime takistused – kas andmed on päringute tasandil kokku seostatavad?
• Organisatsioonilise koovõime takistused – kas andmeid saab pärida korduvalt ning tagatud on andmete kvaliteet?
• Õigusliku koosvõime takistused – kas andmete eesmärgipäraseks avamiseks ja pärimiseks on õiguslik alus?
Alles nende takistuste kõrvaldamisel on võimalik muuta andmed päritavaks. Koosvõime raamistiku mõistes on hariduse infosüsteemi kõik andmed, mis on avatud ja päritavad, avaliku teabe tähenduses põhiandmed. Andmeobjekte kirjeldatakse põhiandmetena, kui nad peavad olema päritavad, ehk eksisteerib reaalne vajadus kasutada andmeid infosüsteemide vaheliselt. Kui andmed muutuvad põhiandmeteks, peab olema koostatud ja avalikustatud nende semantiline kirjeldus enne riigi andmevahetuskihiga (Xtee) liidestamist.
Haridusasutused peaksid enne andmete avatuks muutmist analüüsima tehnoloogilisi, semantilisi ja organisatsioonilisi takistusi.
6
Mitte kõiki andmeid ei ole võimalik ega ka vajalik muuta kohe päritavateks. Kõigepealt peab olema selge, mis küsimusele vastamiseks andmeid vajatakse ja kes neid vajab. Seejärel on vaja teada võimalikke takistusi. Kui takistuste kõrvaldamine on võimalik ja majanduslikult mõistlik ilma suurte investeeringuteta, tekib võimalus koosvõimet suurendada. Selliseid võimalusi võib olla ühel ajahetkel palju, mis tähendab, et on kasulik asetada need kindlasse rakendamise järjekorda.
Haridusasutused peaksid pidevalt ja süstemaatiliselt laiendama põhiandmete hulka, mis on avatud ja päritavad.
Haridusasutuste peamine ülesanne koosvõime kasvatamises on Xtee teenuste loomine, mis võimaldab programmi kaudu andmete transporti üle turvalise andmevahetuskihi. Järkjärgult peaksid kõik olulisemad haridusasutuses kasutusel olevad infosüsteemid võimaldama andmete transporti üle Xtee.
Haridusasutused peaksid looma X-tee-põhise andme-transpordi funktsionaalsuse kõigis oma infosüsteemides ja -teenustes.
Joonis paremal Haridus ja teadusministeeriumi, haridusasutuste ja muude riigi infosüsteemi kuuluvate süsteemide andmevahetuse funktsionaalne skeem
INTERNETSSL KANALIS DIGITAALSELT
ALLKIRJASTATUD JA KRÜPTEERITUD SÕNUMID
AUTENTI-MIS-
TEENUS
ID KAART & MOBIIL ID
INFOSÜSTEEMIDE JA TEENUSTE REGISTER SH.
HARIDUSVALD-KONNA SÕNASTIK
TURVA-SERVER
X-TEE KESKUS
X-TEE KESK-
SERVER
X-TEE SERTIFITSEERI-MISE TEENUS
KESKNE X-TEE MONI-
TOORING
TURVA-SERVER
TEISED RIIGI INFOSÜSTEEMI
KUULUVAD SÜSTEEMID
RIIGI INFOSÜS-TEEMI KUULUV
ANDMEBAAS
ADAPTER-SERVER
HARIDUS-MINISTEERIUMI
HALDUSALAINFOSÜSTEEMID
TURVA-SERVER
ADAPTER-SERVER
HARIDUSMINISTEERIUMI HALDUSALAS OLEV
ANDMEBAAS
HARIDUSASUTUSTE JA / VÕI NEILE IKT TEENUSE PAKKUJA
INFOSÜSTEEMID
TURVA-SERVER
TURVA-SERVER
ADAPTER-SERVER
ADAPTER-SERVER
ÕPPEASUTUSE INFOSÜSTEEMI
ANDMEBAAS
TEENUSE PAKKUJA INFOSÜSTEEMI
ANDMEBAAS
PORTAALID
TURVA-SERVER
TURVA-SERVER
TURVA-SERVER
EESTI.EE
ÕPPEASUTUSE IS KASUTAJA-
LIIDESHARIDUS-PORTAALI
ANDMEBAASRIHA
8
Peale koosvõime kasvatamise on vajalik tagada koosvõime püsimine. Koosvõime funktsionaalsus saab alguse ühisest arusaamisest andmete tähendusest. Piisavalt palju on andmeid, kus ühe ja sama nimetusega tähistatakse infosüsteemides täiesti erinevaid andmeid või kasutatakse erinevaid mõisteid sama andmeobjekti kirjeldamiseks. Unifitseeritud andmepäringud vajavad ühesugust arusaamist andmetest ja nende tähendusest – ainult niiviisi saavad küsijad oma küsimustele adekvaatse vastuse. Selle nimel tehtav töö peab koonduma haridusvaldkonna andmesõnastikku. Tsentraalselt, Haridus ja teadusministeeriumi eestvedamisel, peab koordineerima ja avalikustama andmesõnastiku täiendamist ja ajakohastamist.
Haridusasutused peaksid aktiivselt osalema haridusega seotud andmete semantika standardiseerimises ja kasutama andmeid haridusvaldkonna andmesõnastikus defineeritud tähenduses.
Koosvõime kasvatamist ja hoidmist tuleb vaadelda ajas muutuvana. Haridusasutuste infosüsteemid arenevad, seal toimuvad muutused, osa infosüsteeme vahetatakse välja modernsemate vastu, minnakse üle infoteenuste kasutamisele, kus andmed ja kasulik funktsionaalsus on lahendatud pilvetehnoloogiaga. Vaatamata kõigile sellistele muutustele, eksisteerib selgelt nõue, et juba saavutatud koosvõime peab jääma püsima hoolimata muutustest haridusasutuse infosüsteemis. Kaugemas tulevikus hakkab see nõue mõjutama ka uute infosüsteemide kasutuselevõttu, sest osast infosüsteemidest on andmete väljatransportimine lihtsam kui teistest.
Koosvõime nõuded
9
Haridusasutused peavad tagama avaldatud päringute töötamise. Samuti peavad nad piisavalt vara informeerima teenuse kasutajaid, kui avaldatud päringut muudetakse.
Andmepäringute arvu suurenemisel muutub üha olulisemaks nende teostamise efektiivsus. Suure arvu andmepäringute tegemine ühte süsteemi, mis puudutab erinevaid andmeid, võib hakata tõsiselt mõjutama selle infosüsteemi jõudlust ja stabiilsust. Kuna paljusid andmeid päritakse kindla regulaarsusega, siis on vajalik vahepealsel ajaperioodil muutunud andmete pärimine, selle asemel, et pärida kõiki andmeid ja koormata infosüsteem üle. Selles peituvad peamised võimalused andmepäringute mudeli muutmisel efektiivsemaks pikas perspektiivis.
Haridusasutused peavad tagama oma infosüsteemides muutunud põhiandmete jälgitavuse, mis võimaldab kasutajatel pärida ainult muutunud andmeid.
Haridusasutused peaksid enne andmete avatuks muutmist analüüsima tehnoloogilisi, semantilisi ja organisatsioonilisi takistusi.
10
Koosvõime kasv loob uued võimalused. Ilma koosvõimeta eksisteerib alati tugev soov kõiki süsteeme tsentraliseerida ja koondada võimalikult palju andmeid kokku ühte kohta. Koosvõimeliste infosüsteemide puhul on ka väikesed modulaarsed infosüsteemid võimelised toimima ühtse tervikuna. See soodustab innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kiiremat kasutuselevõttu. Niikaua kui suudetakse täita koosvõimelisusel esitatavad nõuded, peaks haridusasutuse tööks vajaliku funktsionaalsuse valik olema võimalikult piirangutevaba.
Haridusasutused peaksid olema vabad valima endale sobivaid infosüsteeme ja -teenuseid.
Paljud infosüsteemid tulevad ajajärgust, kus neid vaadeldi kui lokaalseid ja kinniseid süsteeme, mille andmetranspordi võimalused olid Excel ja PDF. Täna tekib juurde üha rohkem infosüsteeme, kus andmete sisse ja välja transport on soodustatud ning infosüsteemi sisu loomine on piirangutevaba. Selliseid infosüsteeme võib lugeda avatud infosüsteemideks ja need ühtivad hästi koosvõimest tuleneva mõtteviisiga.
Haridusasutused peaksid eelistama avatud infosüsteeme, mis pakuvad andmeedastuse võimalust teistesse süsteemidesse standardlahendusena.
Koosvõime võimalused – infosüsteemide valik ja arendamine lähtuvalt koosvõimest
11
Kui ühelt poolt on vabadus valida endale sobivaid infosüsteeme, siis teiselt poolt tuleb selle vabaduse juures arvestada majandusliku tasuvuse ja efektiivsusega. Haridusasutuste koordineeritud tegevus peaks aitama kaasa infosüsteemide väiksematele arendus ja haldamis kuludele. Siin on mitu võimalust: ühised infosüsteemide majutuslahendused, kombineeritud hanked infosüsteemide toetuseks, arenduskavade omavaheline kooskõlastamine jne.
Haridusasutused peaksid mõtlema, kuidas vähendada kulusid infosüsteemide haldamiseks ja majutamiseks. Teenusena pakutavad infosüsteemid võiksid olla eelistatud.
Haridusasutuse üks peamisi ülesandeid on õppija/teadmiste omandaja ja õpetaja/õppejõu toetamine õppeprotsessis. Selles on oluline roll kasutusel olevatel infosüsteemidel. Sellest tulenevalt peaks nii infosüsteemide arenduste kui ka uute infosüsteemide kasutuselevõtu juures arvestama just nendest vaadetest tulenevaid vajadusi ja ülesandeid.
Haridusasutused peaksid eelistama infosüsteeme ja -teenuseid, mis lähtuvad õppuri ja õpetaja vaadetest.
12
Hariduse infosüsteemi koosvõime aluseks on Euroopa avalike teenuste koosvõime ja Eesti riigi infosüsteemi koosvõime aluseks olevad põhimõtted.
Subsidiaarsus ja proportsionaalsus
Haridusvaldkonna infopoliitilised otsused (näiteks: otsus, millise pakkuja rakendust kasutatakse, kas ostetakse teenust või luuakse oma infosüsteem) tehakse üldjuhul haridusasutuses või funktsiooni eest vastutavas asutuses. Infosüsteemid peavad toetama organisatsiooni olemasolevaid struktuure ja nende eesmärke, seetõttu tuleb võimalusel hoiduda organisatsioonide infosüsteemide mehhaanilisest liitmisest. Eelistada tuleb sõltumatute, teenuste kaudu seotud infosüsteemide loomist.
Kasutajakesksus
Valdkonna infosüsteemide ja teenuste arendamisel lähtutakse õppija haridustee vaatest, mitte haridusasutuste ülesehitusest või tasanditest (põhikool, gümnaasium, ülikool jne). Samuti kohandatakse süsteeme ja teenuseid õpetajate, õppejõudude ja teiste kasutajate vajadusele. Kasutajakesksed teenused on turvalised, isikustatavad ja austavad kasutajate privaatsust. Kasutajad eeldavad, et andmeid antakse haridusasutustele üks kord, et vältida andmete korduvat esitamist.
Koosvõime lähteprintsiibid
13
Turvalisus ja privaatsus
Õppijale, õpetajale, õppejõule ja teistele süsteemi kasutajatele tuleb valdkonna infosüsteemidega suheldes tagada suhtluskeskkonna (kasutajaliidese/rakenduse – app ’i tähenduses) usaldusväärsus ja vastavus privaatsuse ja andmekaitse eeskirjadele. Kasutajate isikuandmeid ja õiguslikku tagajärge omavad lahendused peavad olema turvalised ehk tagama andmete ja teenuste konfidentsiaalsuse, autentsuse, käideldavuse ning tõestatavuse.
Mitmekeelsus
Arendades haridusvaldkonna infosüsteemi teenuseid, tuleb kasutajaliidese loomisel arvestada mitmekeelsuse nõuetega. Infosüsteemide mitmekeelsus ei ole ainult kasutajaliidese küsimus, vaid puudutab ka teenuseid, teenuste metaandmeid, dokumentatsiooni, koodi kommentaare, andmestruktuure ja andmeesitust. Infosüsteemi korduvkasutamine teises keeleruumis peaks olema lihtne.
Teabe säilitamine
Haridusvaldkonna asutus peab tagama oma tegevuse käigus tekkinud digitaaldokumentide loetavuse, usaldusväärsuse ja tervikluse. Digitaaldokumentide arhiveerimisel tuleb asutustel lähtuda rahvusarhiivi juhistest ja nõuetest.
14
Taaskasutamine
Haridusvaldkonna asutused koguvad, väljastavad, paljundavad ja levitavad teavet oma ülesannete täitmiseks. Selle teabe kasutamine muuks otstarbeks on teabe taaskasutamine. Haridusvaldkonna teabe taaskasutamist ei tohiks piirata. Piirangud ei tohi kedagi diskrimineerida ega piirata konkurentsi. Peale teabe võib avalik sektor taaskasutada teiste asutuste infosüsteemide rajamise kogemusi, semantikavarasid ja tarkvara. Vaba tarkvara luues kasutavad avaliku sektori asutused Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi (European Union Public Licence, EUPL) ja arenduskeskkonnana Euroopa Liidu vaba tarkvara repositooriumi OSOR.eu (Open Source Observatory and Repository, OSOR)
Tehnoloogianeutraalsus
Infosüsteemide rajamisel pöörab haridusasutus põhitähelepanu loodava süsteemi funktsionaalsusele. Tehnoloogilised otsused tehakse viimases järjekorras ja need tekivad tavaliselt hangete tulemusena. Infosüsteemide liidesed tuleb luua tehnoloogianeutraalsel viisil, kasutades koosvõimeraamistikus ette nähtud avatud standardeid (XML, WSDL, SOAP jms.)
Tulemuslikkus ja tõhusus
Õppeasutus peaks infosüsteemide kasutuselevõtul tegema kõige tulemuslikuma ja tõhusama valiku, et saada parimad lahendused. Parima lahenduse valimisel arvestatakse investeeringute tasuvust, infrastruktuuri ja organisatsiooni muutmise ning ümberõppe kulusid, lahenduse elutsükli kogumaksumust, paindlikkuse suurenemist, haldustakistuste vähenemist, tõhususe kasvu, riskide vähenemist, läbipaistvust, lihtsustumist, töökeskkonna paranemist ja muid aspekte.
Hariduse infosüsteemi
koosvõime