Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Hea eesti keele ja kirjanduse õpetaja!
Vene kirjandusklassik Lev Tolstoi on öelnud: „Keel on rahvuse hing.” Tõepoolest, eestlase identiteedi üks tähiseid on kahtlemata eesti keel: eestikeelne kirjasõna ja kultuur. Seetõttu on eesti keel ja kirjandus õppeainena olnud alati tavalisest suurema tähelepanu all. Riigieksamite esimene eksam on just eesti keele ja kirjanduse eksam. Meeles on veel aastatetagune pidulikkus, kui riigiraadios loeti ette lõpukirjandi teemasid.
Loomulikult on eesti keele ja kirjanduse õpetamine alati olnud ka vastutus ning tänapäevases ühiskonnas, kus raamatut asendab üha enam nutiseade, on see vastutus järjest suurem. Vastutus selle ees, et õpilased oskaksid arvutimaailmas hakkama saada, aga tunneksid ka rõõmu lihtsalt lugemisest, raamatute lugemisest. See pole sugugi lihtne ülesanne.
Uus aeg nõuab aga uusi meetodeid, uusi lähenemisviise, ka uusi õppematerjale. Kirjastus Maurus loodab sel teel õpetajale sammu vastu astuda. Sinu eest on Mauruse eesti keele ja kirjanduse valdkonnaraamat – loe ja tutvu meie põnevate õppematerjalidega.
Eesti keel ja kirjandus käivitus kirjastuses Maurus uue valdkonnana mõned aastad tagasi. Selle aja jooksul on koolidesse jõudnud peaaegu kõik gümnaasiumi kirjandusõpikud ja stilistikat käsitlev keeleõpik „Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum”. Kui algklassides on õpilaste lugemislauale jõudnud Lotte komplekt ja Jutulinn, siis tasapisi on eesti keele ja kirjanduse valdkonnas tulemas ka järgnevate põhikooli klasside õpikud. Neist esimene, neljanda klassi eesti keele õpik, jõuab koolidesse juba sel aastal.
Kuigi nutiseade või arvuti ei peaks asendama raamatut, on ikkagi tähtis näha digimaailmas võimalust. Nii on koostöös Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooniinstituudiga ilmunud eesti keele ja kirjanduse valdkonnas eõpik „Kirjandus ja film” ning mahuka ekeskkonna „Praktiline eesti keel” I kursuse osa.
Soovin kõigile toredat lugemist, avastamist, õpetamist ja ehk ka õppimist. Teie mõtted ja tagasiside on alati teretulnud – kas mõnel Mauruse koolitusel või lihtsalt meile kirjutades ja oma mõtteid jagades.
Kirjastuse Mauruseesti keele ja kirjanduse toimetaja Maarja Valk
EESTI AJALUGU GÜMNAASIUMILE
Eesti ajaloo eõppematerjal koondab endas kahte gümnaasiumi ainekursust, mis käsitlevad Eesti ajalugu kuni 19. sajandi lõpuni. Eõpikus on rohkem kaarte – nii ajaloolisi kui ka tänapäevasemaid – ning ohtralt huvitavaid lisamaterjale. Ülevaatliku ajajoone abil on võimalik valmistuda kontrolltöödeks või teha kokkuvõtteid. Kahe viimase õppeaasta jooksul on Eesti ajaloo eõpikut kasutanud põhimaterjalina üle 1000 gümnasisti.
ÜHISKONNAÕPETUS GÜMNAASIUMILE
Ühiskonnaõpetuse eõpik koondab endas mõlemad gümnaasiumi kohustuslikud ühiskonnaõpetuse kursused. Eõpik põhineb samade kursuste paberõpikutel, kuid on viimastest tunduvalt rikkalikum. Õppetekstile on lisatud hulgaliselt erinevaid teemakohaseid videoid ja muud põnevat materjali. Õpilastel on võimalik vastata küsimustele, lahendada ülesandeid ja need vastused samas õppekeskkonnas kohe ka õpetajale edastada. Ühiskonnaõpetuse eõpikust leiab ka mõistesõnastiku ning mitmed teemad on lõimitud linkidega ka meie Eesti ajaloo eõpikuga.
KIRJANDUS JA FILM
Gümnaasiumi kirjanduse valikkursuse „Kirjandus ja film” eõppematerjal valmis koostöös Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga. See annab põhiteadmised filmi olemusest ja selle väljendusvahendite eripärast, ühtlasi räägitakse filmist laiemalt, käsitledes nii filmitegijate kui ka vaatajate rolli. Keskse liinina kõrvutab õppematerjal aga filmi ja kirjandust kui kahte omavahel suhtlevat meediumit (ekraniseeringute põhimõtted, filmikeele ja kirjandusliku keele erinevused jm).
PRAKTILINE EESTI KEEL
Eesti keele eõppematerjal koondab kolme gümnaasiumi praktilise eesti keele kursust. Siit leiab iga teema kohta teoreetilise osa ning küsimused ja testid, mis eeldavad arutlemist või iseseisvat tööd. Lisamaterjalide hulgas on ortograafia kordamisteemad ja rollimängud, mis käsitlevad erinevaid teemasid, näiteks, kuidas läbi viia koosolekut, kuidas suhelda ametiasutustega jne. Ekeskkonnas on olemas ka töölehed.
Mauruse e-õppematerjalid asuvad aadressil www.eõpik.ee ning on kätte-saadavad üle interneti igal pool ja kõigis seadmetes. Kõigi õppekeskkon-dadega saab pärast registreerumist seitsme päeva jooksul tasuta tutvuda.
Kirjastus Maurus korraldab erinevaid õppematerjale tutvustavaid kooli-tusi kogu õppeaasta vältel. Värske teave asub kirjastuse kodulehel.
I KOOLIASTME ÕPPEKOMPLEKTE TOETAVAD KESKKONNAD
Esimese klassi Lotte õppekomplekti kasutamist toetava keskkonna selgroo moodustab kõiki õppeaineid koondav lõimitud töökava. Lisaks leidub seal palju toredaid lisamaterjale ja töövõtteid õpetajatele.
MAURUSE E-ÕPPEMATERJALID
Teise klassi Jutulinna õppekomplekti toetav veebi keskkond on õpetajatele abiks alates 2016/17. õppeaasta algusest.
2 3
KÄSIRAAMATUST
Noored Kooli on Eesti haridusmaastiku üks tunnustatuimatest initsiatiividest, mille intensiivse ja mitmekülgse programmi on nüüdseks läbinud juba kaheksa lendu noori õpetajaid.
Selle aja jooksul on kokku kogunenud palju väärt materjale ja kogemusi, mis suureks abiks igale alustavale õpetajatajale. Nüüd panevad Maurus ja Noored Kooli selle kõik ühiste kaante vahele, et materjal laiemalt kättesaadavaks teha.
Loomulikult peaks alustava õpetaja aabits kuuluma iga värske õpetaja töölauale, aga sellest leiab kindlasti nii mõndagi põnevat ja kasulikku ka kogenud õpetaja.
KÄSIRAAMATU ÜLESEHITUS
Raamat jaguneb seitsmeks suureks peatükiks, mis katavad kõik olulisemad praktilised teemad, millega õpetaja koolitööd tehes kokku puutub: 21. sajandi õpetaja, planeerimine, tulemuste jälgimine, õpikeskkonna loomine, tagasisidestamine, käitumise juhtimine ja isiklik areng.
Lisaks on raamatusse koondatud hulgaliselt näpunäiteid ja lisasid – näiteks nõuandeid töö ja tunnikava, kontrolltööde ning töölehtede koostamise kohta, ja palju muud.
Lisaks sellele saab õpikust lugeda ja õppida teiste õpetajate esimeste aastate kogemustest ning leiab palju viiteid materjalidele edasiseks tutvumiseks.
Käsiraamat valmib koostöös programmiga Noored Kooli.
EESTI KEEL
2014 2015 2016 2017
AUTORISTLaura Komp on Noored Kooli programmi seitsmenda lennu vilistlane ja töötanud õpetajana Pirita majandusgümnaasiumis ning Püha Johannese koolis.
ALUSTAVA ÕPETAJA AABITSKoostanud Laura Komp
Pehme köide, kahevärviline, ilmub 2017
4
LUGEMIK. ÕPIK 1. KLASSILEJanno Põldma, Heiki Ernits, Loone Ots, Heli Prii
Pehme köide, värviline, A4-formaat, 144 lk, 2015
LOTTE AABITSJanno Põldma, Heiki Ernits, Heli Prii
Pehme köide, värviline, A4-formaat, 184 lk, 2015
Aabits pakub algusest peale lugemisrõõmu ja põnevust ning eduelamuse võimalust nii neile, kel lugemine kooli minnes juba selge, kui ka neile, kes esimesse klassi astudes veel kõiki tähti ei tunnegi. Paralleelselt on nii lihtsamaid kui ka keerukamaid tekste; kasutatud on nii suur kui ka väiketähti. Pea iga lehekülg pakub veel erivõimalusi nutikateleloovatele lastele.
AABITSA TÖÖVIHIKJanno Põldma, Heiki Ernits, Heli Prii
Klamberköide, kahevärviline, A4-formaat, 104 lk, 2015
TÖÖVIHIK 1. KLASSILEHeli Prii, Heiki Ernits, Janno Põldma, Eve Krais, Loone Ots
Pehme köide, kahevärviline, A4-formaat, 120 lk, 2015
Lugemikus on kasutatud erisuguseid tekste erinevatest aegadest – rahvaluulest ja ennemuistsetest juttudest naljakate Leiutajateküla lugude ja tänapäeva lastekirjanduse nüüdisklassikuteni (Andrus Kivirähk, Leelo Tungal, Ilmar Tomusk, Piret Raud jt). Ilukirjanduse kõrval leidub ka tarbetekste. Lisaks lühinäidendeile arendavad ilmekust ja rollimängu ka dialoogil põhinevad lugemispalad. Väga suures osas on lugemispalad seotud loodusega. Ja oluline teema on eesti kultuurilugu, rõhutatud on rahvaluulet – nii rahvalaule ja jutte kui ka lühivorme.
Töövihiku harjutused lähtuvad esimese klassi lapse eakohasest loomulikust huvist mängu ja õppimise vastu. Tuttavad tegelased tekitavad soovi samastuda, mis omakorda innustab last õppima. Näiteks on töövihiku tegelastel erinev lugemisoskus ja see võimaldab lastel mõista, et kõik variandid on aktsepteeritavad. Lapsed saavad end oskuste põhjal samastada kas ühe või teise tegelasega või määratleda end kuskil vahepeal olevana.
Töövihik toetab kõigi keeleliste osaoskuste arengut. Lugemispaladega rööpselt arendatakse lapse sõnavara, sõnade tähenduste ja omaduste tundmist, sarnas ja vastandsõnade omandamist ning asjade ja nähtuste seoseid. Muu hulgas omandatakse lühikese ja pika hääliku, mitmuse tunnuse, ainsuse ning mitmuse pöördetunnuste, koha ja isikunimede esisuurtähtede õigekirja jm. Laps õpib täitma tabeleid ja koostama mõistekaarte, kirjutama kirja ja kutset.
ÕPIK 2. KLASSILE. I ja II osaKätlin Vainola, Elina Sildre
Pehme köide, värviline, A4-formaat, 2016
TÖÖVIHIK 2. KLASSILE. I ja II osa Kaja Kivisikk, Kätlin Vainola, Elina Sildre
Klamberköide, kahevärviline, A4-formaat, 2016
Lugemiku keskkonnaks on Jutulinn, mis on justkui pärismaailma mudel. Jutulinn ja tema tegelased seovad lugemiku tervikuks ja pakuvad lapsele lugemisrõõmu ning maailma avastamise lusti. Lugemikku on valitud mitmekesised lugemispalad nii eesti kui ka välismaa autoritelt. Toredad pildid, muinasjutud ja mängud muudavad õppimise lõbusaks. Suurt rõhku on pandud eneseväljenduse ja loovuse arendamisele.
ÕPIK 3. KLASSILE. I ja II osaKätlin Vainola, Heli Prii, Kaja Kivisikk, Elina Sildre
Pehme köide, värviline, A4-formaat, ilmuvad 2017
TÖÖVIHIK 3. KLASSILE. I ja II osaKaja Kivisikk, Kätlin Vainola, Heli Prii , Elina Sildre
Klamberköide, kahevärviline, A4-formaat, ilmuvad 2017
Mauruse kolmanda klassi õppematerjalides seiklevad juba tuttavad Jutulinna tegelased. Aga juurde tuleb ka uusi tegelasi, kes kõik koos muudavad õppimise oodatud tegevuseks. Toredad pildid teevad õppematerjali lõbusaks, aitavad lastel mõista teksti ja arendavad visuaalse keele oskusi. Paberkandjal õppematerjalidega koos valmib ka kolmanda klassi materjale toetav ekeskkond koos näidistöökavade ja lisamaterjalidega. Nii eesti keele õpik kui ka töövihik on kaheosalised. Materjalid on omavahel tihedalt seotud, kõigi õpikus leiduvate lugemis palade kohta on harjutused töövihikutes.
Eesti keele töövihikutes seiklevad lugemikust tuttavad Kaisa ja Madis ning teised Jutulinna elanikud. Teises klassis käsitletavate keelereeglite õppimine on tehtud lastele mänguliseks ning huvitavaks. Järge aitavad hoida lugemikuga ühtsed pealkirjad. Planeeritud on täita igas tunnis üks töövihiku lehekülg, kuid loomulikult võib iga õpetaja seda oma soovi kohaselt muuta.
EESTI KEEL
KIRJATEHNIKA VIHIKHeli Prii, Mare Kabel, Loone Ots
Klamberköide, kahevärviline, 170 x 240 mm, 88 lk, 2015
Kirjatehnika vihikus on üksiku tähe või sõna kopeerimine asendatud erinevate sõnade kirjutamisega. Eesmärk on, et laps õpiks juba varakult kirjutama terviksõnu ja siduma üksikuid kirjatähti käsikirjas kirjutatud sõnade lünkadesse.
Pikemad esimese kooliastme õPPematerjalide tutvustused oN i kooliastme katalooGiviHikus
6 7
TÖÖVIHIK 4. KLASSILE. I ja II osaEne Riis, Raina Tiidovee, Raina Rääp
Klamberköide, kahevärviline, A4-formaat
I osa ilmub 2016. aasta detsembris, II osa 2017. aasta kevadel
ÕPIK 4. KLASSILE. I ja II osaAnti Saar, Ene Riis, Raina Rääp, Raina Tiidovee, Ulla Saar, Jaan Rõõmus, Maarja Valk
Pehme köide, värviline, 210 x 250 mm
I osa ilmub 2016. aasta novembris, II osa 2017. aasta kevadel
AUTORITEST
ÕPIKUST
Õpiku idee on sündinud mõttest heita pilk koolilaste elule ja sellele, kuidas nemad koolis toimuvat näevad või selgitavad. Nii seiklevad õpikus ühe kooli neljanda klassi õpilased, kes jagavad teistega seda, mida nad maailma kohta teada saavad.
Koolis uuritakse tähti ja kosmost, õpitakse eesti keelt, loetakse põnevaid lugusid ja luuletusi, tehakse näidendit ja loovtöid, õpitakse kirjutama kirja ja tegema lühikokkuvõtet. Ühtlasi on ka selliseid ülesandeid, mis suunavad õpilast arvutist vajalikku infot otsima ja sõnaraamatuid kasutama.
Lugemispalade valikul on arvestatud, et õpik sisaldaks võimalikult palju eri tüüpi tekste (nii ilu kui ka aimekirjandust, luulet, proosat, näidendeid ja rahvaluulet).
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Õppeaasta iga kuu on üles ehitatud järgmiselt:
• kokkuvõte, mida selles kuus õpitakse, ja loovtöö või rühmatöö kirjeldus;
• sissejuhatus kuu teemasse;•eesti keele lugemispalad;• lugemistekstid.
Lisaks on õpikus keele ja kirjanduse mõistete selgitusi ja tekstiõpetuse teemasid.
TÖÖVIHIKUST
Eesti keele töövihikud järgivad eesti keele õpiku lugemistekste ja keeleteemasid. Nii on töövihiku ülesanded koostatud õpiku teemadest lähtuvalt ning arvestavad kõigiti õpiku sisuga. Ühtlasi on ülesannete koostamisel lähtutud sellest, et klassis on erinevaid õpilasi. Seega on iga teema kohta erineva raskusastmega ülesandeid, mille seast saab õpetaja juba ise valida selle põhjal, milleks õpilane valmis on. Töövihiku ülesanded on mitmekesised, leidub ristsõnu, reebuseid, mõistatusi ja vanasõnu, salakirja lahendamist, mitmeid luuletusi ja proosapalu tuntud eesti kirjanikelt ning palju muud.
Siin on salakirjas peidus ühe riigi nimi. See on üks põnev riik, kust oli pärit mees, kes oma seikluste käigus avastas kogemata terve uue mandri – Ameerika. Salakirja aitab lahendada juhend. Värvi tähed ning ühenda need joonega.
„Töövihikut koostades oleme silmas pidanud, et keeleõpe oleks õpilase jaoks huvitav ning pakuks just parajat väljakutset.”
Ene Riis, Raina Tiidovee, Raina Rääp
Anti Saar on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema lasteraamat „Kuidas meil asjad käivad” on pälvinud Aasta Rosina tiitli ja saanud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Anti aitab Maurusel kirjutada neljanda klassi eesti keele õpikut.
Raina Tiidovee, Ene Riis ja Raina Rääp on Kuressaare ühisgümnaasiumi klassiõpetajad ning Raina Tiidovee osales oma klassiga ka Lotte aabitsa ja lugemiku katse-aastal. Nad on koos algklasside õppematerjali „Loe ja mõista” autorid ning on nüüd üheskoos Mauruse neljanda klassi eesti keele õpikute ja töövihikute autorid.
Maarja Valk on Mauruse eesti keele ja kirjanduse toime-taja. Ta on varem töötanud eesti keele ja kirjanduse õpeta-jana ja keeletoimetajana. Maarja on Eesti Keeletoimetaja-te Liidu ja Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige.
Ulla Saar on kunstnik ja disainer, alates 2013. aastast on ta illustreerinud lasteraamatuid. Ulla on joonistanud kel-mikaid pilte neljanda klassi õpikusse.
Jaan Rõõmus on õppinud Tallinna kunstiakadeemias graafilist disaini. Tema käe all valmivad detailitäpsed tin-di- ja tušijoonistused. Jaan on neljanda klassi õpikusse joonistanud avarad maailmad kosmosest kodutänavani.
Esimeses klassis arvasin ma, et langevad tähed on hoopis mu aabitsas. Vaatasin alati, et aabits õiget pidi kotti saaks, sest kartsin, et muidu võivad tähed selle vahelt välja pudeneda. Aja neid siis kotipõhjast taga!
Kertu hakkas Annabeli kaitsma: „Kui sa ikka teistest palju kõrgemale hüppad, võib sind vabalt tõusvaks täheks kutsuda.” „Alguses tõusvaks, aga siis ikkagi langevaks,” ei jätnud Madis. „Lati kohale hõljuma ei jää ju keegi!”
Anti Saar, „Tähed ja tähendused”
EESTI KEEL
Vastuse esimene täht on esimese rea kõige vasak-poolsem täht. Järgmine täht asub eelmisest pare-mal. Liigu otse alla viimasesse ritta ja värvi kõige vasakpoolsem täht. Järgmine täht asub täpselt eelmise kohal. Nüüd värvi kolmanda rea eelviimane täht. Järgmine täht asub eelmisest vasakul. Vastuse viimane täht on viimase rea kõige parempoolsem.
Vastus: on Christopher Kolumbuse sünniriik.
Uuri välja, mis on selle riigi pealinn.
I T P S EK K R H ME O I L VA R S J TA K P I A
8 9
E-ÕPIK PRAKTILINE EESTI KEEL Põhiautor: Karin Kaljumägi
Autorid: Tiina Alekõrs, Auli Auväärt, Liina Lepsalu, Maria Murumaa-Mengel, Külli Park, Maike-Liis Piirits, Inger Pürjema, Andra Siibak, Lauri Tankler, Eve Tisler, Maarja Valk
I kursus valmis augustis 2016 II ja III kursus valmivad 2016–2017
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Ekeskkonnas liigendub materjal nii osaoskuste kui ka kursuste põhjal. Osaoskused on kõnelemine, kuulamine, kirjutamine ja funktsionaalne lugemine. Iga oskus sisaldab laiemaid teemasid (nt kõne, ekiri, eesti keele abi internetis jne), mis omakorda liigenduvad alateemadeks.
Ekeskkond sisaldab
•nii ühiseks aruteluks mõeldud kui ka iseseisvalt tehtavaid ülesandeid;
• töölehti, mida on võimalik ekeskkonnast välja printida;
• linke keeleteemalistele veebilehtedele;• interaktiivseid teste ja harjutusi;• tarbekirjade näidiseid;•ortograafia peatükke;• rollimänge.
ÕPPEMATERJALIST
ja kasutatud kirjanduse nimekirja koostamisega. Seega saab õpetaja kasutada materjali paindlikult: on palju teemasid, mida ühiselt tunnis läbi teha ja arutada; ühtlasi leidub ka materjali, mida õpilane saab soovi korral iseseisvalt omandada.
Kuivõrd paljud teemad läbivad kõiki kolme praktilise eesti keele kursust, on ekeskkonnas materjal struktureeritud nii kursuste kui ka osaoskustepõhiselt (suuline esinemine ja kuulamine, tekstiloome, lugemine). Suur osa materjalist on mõeldud kasutamiseks kõigi kolme aasta jooksul. See tähendab, et näiteks teema „Murdesõnavara” või „Eesti keele abi internetis” on kõigi kolme aasta jooksul sama, kuid eri kursuste tarbeks on eri raskusastmega ülesanded.
Lisamaterjalide alla kuuluvad ortograafia kordamisteemad ja rollimängud, mille abil saab harjutada seda, kuidas korraldada koosolekut, suhelda ametiasutusega jm. Ühtlasi sisaldab ekeskkond õpetajajuhendit.
Praktiline eesti keel on Mauruse mahukaim eõppe keskkond, mis koondab kõiki kolme gümnaasiumi praktilise eesti keele kursust.
Oleme ekeskkonna loomisel arvestanud sellega, et praktilises töös on nii õpetajal kui ka õpilasel vaja tööd toetavat teoreetilist tuge, praktilisi ülesandeid, aga ka head ülevaadet vajalikest ja kasulikest keeleteemalistest veebilehtedest. Seetõttu leiab keskkonnast iga teemat avava teoreetilise teksti, viiteid kasulikele veebilehtedele, peatüki lõpus on arutlemist või iseseisvat tööd eeldavad kordamisküsimused ja interaktiivsed testid.
Kuna tegemist on ekeskkonnaga, ei ole võetud eesmärgiks, et õpetaja jõuab klassiga kõik ülesanded läbi teha, vaid koondada ekeskkonda igasugune materjal, mida gümnaasiumiõpilasel võib vaja minna. See on eesti keel, mida kasutada igapäevases suhtluses: kuidas esineda, kuidas ametiasutustes suhelda, kuidas kirjutada tarbekirju jpm. Nii annab näiteks referaadi peatükk üksikasjalikku nõu mis tahes esile kerkivas vormistuslikus küsimuses alates pealkirjastamisest, lõpetades resümee
„Selle õpiku loomisel pidasin eelkõige silmas aine nimetust „Praktiline eesti keel”. Püüdsin teha nii, et kõik olekski võimalikult praktiline: teooria selgelt ja lihtsalt sõnastatud, ülesanded elulised, üldse kogu materjal selline, mida saaks igapäevases, praktilises elus ja koolitöös kohe rakendada.”
Karin Kaljumägi
AUTORIST
Karin Kaljumägi on Tartu ülikooli eesti keele assistent ja lektor ning õpetab lisaks eesti keelele ka akadeemilist väljendusoskust.
EESTI KEEL
E-õpik asub siin:
www.eõpik.ee
10 11
KORRAS KEEL, SOBIV STIIL, SELGE SÕNUMKatrin Kern, Ilona Võik
Pehme köide, värviline, 170 x 240 mm, 132 lk, 2014
KEEL JA ÜHISKONDAnna Verschik, Anastassia Zabrodskaja, Reet Igav, Helin Kask, Andra Kütt
Poolkõva köide, värviline, 170 x 240 mm, ilmub 2017. aasta alguses
ÕPIKUST
Sõna emakeel kasutame igapäevaelus pikalt mõtlemata, sest vaikimisi oletame, et igaühel on alati üks emakeel, mis elu jooksul ei muutu. Emakeele määratlemine on lihtne, kui tegemist on ükskeelse keelekasutajaga, kes pole kunagi sattunud teise keele keskkonda (kolinud teise riiki, abiellunud teise keele kõnelejaga jms). Kuid niipea, kui räägime kaks ja mitmekeelsusest, ei pruugi emakeele määratlemine olla enam nii iseenesestmõistetav.
Õpik selgitab lähemalt, miks ei saa alati keelenähtu si üheselt defineerida: milline on keele olemus ja kuidas mõjutavad keele muutumist teised keeled, aga ka infotehnoloogia areng. Ühtlasi on antud ülevaade eesti keele struktuurist, eesti keele kujunemisloost ja keelekasutusest tänapäeva maailmas, kus seda on peale keelekontaktide hakanud mõjutama ka tehnoloogiline areng.
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Õpikus on neli peateemat:• keele olemus; •eesti keele kujunemine ja struktuur;• keele varieerumine;• keel ja identiteet laias maailmas.
Teemad jagunevad omakorda alateemadeks; ühtekokku on õpikus 17 peatükki. Iga peatüki lõpus on eritüübilisi küsimusi ja ülesandeid ning viiteid lisamaterjalidele.
AUTORITEST
„Kaua aega on arvatud, et inimesel saab olla ainult üks emakeel, ülejäänud keeled on võõrkeeled. Selline aru-saam keeleteaduses ja laiemalt ühiskonnas püsis niikaua, kuni algasid põhjalikumad mitmekeelsuse uuringud. Toimub kiire üleilmastumine ja arenevad kultuuridevahelised kontaktid.Tänapäeva arusaamade järgi on võimalik ka mitmikidentiteet ja selles ei pea nägema konfliktide allikat. Prob-leemid tekivad siis, kui ühiskond alavääristab teatud keelt või rahvusrühma või ei lase eri rühmadel endil ennast määratleda ning välistab dialoogi.”
Anna Verschik ja Anastassia Zabrodskaja
AUTORITEST
Katrin Kern on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse ins-tituudi õppejõud, keeletoimetaja ning koolitaja. Tema põ-hiuurimisteemad on tänapäeva eesti keel ja stilistika. Ka-trin on õpetanud eesti keelt mitmes välisülikoolis, kuulub emakeele seltsi keeletoimkonda ning on keeletoimetajate liidu juhatuse liige.
Ilona Võik on Lähte ühisgümnaasiumi eesti keele ja kir-janduse õpetaja ning Tartumaa aasta ema 2009. Ilona on olnud maakonna emakeeleõpetajate ainesektsiooni juha-taja.
ÕPIKUST
Tegemist on õppematerjaliga gümnaasiumi eesti keele kohustuslikule kursusele „Teksti keel ja stiil”.
Õpik annab teadmisi selle kohta, kuidas sünnib keeleliste valikute abil teksti stiil ja kuidas saab oma sõnumit vormida nii sisukaks kui ka olukorrale sobivaks. Raamat on koostatud gümnaasiumi riikliku õppekava alusel ja mõeldud eeskätt gümnaasiumile, kuid peaks huvitama kõiki, kes soovivad uurida elegantse ja arusaadava kirjutamise põhitõdesid ja nende rakendamist.
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Õpiku materjal on jagatud 33 ainetunniks, teoreetilist osa toetab rikkalik valik harjutusi ning loovülesandeid. Ühtlasi on õpikus viited videoloengutele, keeleallikatele ja nende kasutusvõimalustele ning lisatud on lugemissoovitused ja arutlusteemad keelega seonduvate valikute või probleemide üle.
„Suhtlemisel on alati eesmärk. Me kas soovime infot saada või seda jagada, suhteid luua või hoida või kutsuda esile mõnd suuremat muutust (panna kedagi teist midagi tegema), igal juhul olla osa suuremast protsessist, inimeseks olemisest. Keele abil näitame, kes me oleme.”
Katrin Kern
EESTI KEEL
Andra Kütt on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Tema teadustöö valdkond on esimese keele omandamine ja ta uurib erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelelisele arengule. Andra on Keeleilu erahuvikooli asutaja ja direktor.
Helin Kask on Tallinna ülikooli lingvistika doktorant. Tema põhilised uurimisteemad on sotsiolingvistika ning eesti-inglise keelekontaktid. Ta töötab ka keeletoimetaja-na, toimetades peamiselt õigustekste.
Anna Verschik on keeleteadlane, Tallinna ülikooli üldkee-leteaduse professor. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ja Ox-fordi heebrea ja juudi uuringute keskuses. Tema põhilised uurimisteemad on sotsiolingvistika, eesti-vene keelekon-taktid, jidiši keel Balti riikides ja etnolektid.
Anastassia Zabrodskaja on Tallinna ülikooli eesti kee-le kui teise keele professor, Tartu ülikooli sotsiolingvistika vanemteadur, Eesti terminoloogiaühingu, Eesti rakendus-lingvistika ühingu, Emakeele seltsi ja Eesti lugemis ühingu tegevliige.
Reet Igav on eesti keele ja kirjanduse õpetaja, emakeele seltsi liige. Ta on töötanud Saaremaa ühisgümnaasiumis, Kadrioru saksa gümnaasiumis ja TTÜ Kuressaare kolledžis. Reet on juhendanud hulgaliselt õpilasi uurimistööde tege-misel ning on ise uurinud neologisme ja keelekontakte.
12 13
E-ÕPIK KIRJANDUS JA FILMGümnaasiumi valikkursusGreta Varts
2016
ÕPPEMATERJALIST
Eõppematerjal „Kirjandus ja film” täidab kahte ülesannet. Esiteks annab see gümnaasiumiõpilastele põhi teadmised filmi olemusest, filmi väljendusvahendite eripärast (kaader, montaaž, kompositsioon, helikujundus jms) ning filmist tegijate ja vaatajate laiemas kontekstis.
Teisalt kõrvutab õppematerjal filmi ja kirjandust kui kahte omavahel suhtlevat meediumit (ekraniseeringute põhimõtted, filmikeele ja kirjandusliku keele erinevused jm).
Eformaadi abil on filmikunsti õppimine väga mitmekesine, lisaks teoreetilistele loengumaterjalidele sisaldab eõpik ka hulganisti praktilisi ülesandeid ning audiovisuaalset originaal ja lisamaterjali.
Õppematerjal jaguneb 25 peatükiks, mis koosneb teoreetilisest lugemismaterjalist, näitlikustamiseks mõeldud audiovisuaalsest originaalmaterjalist (sageli koos interaktiivsete ülesannetega), teemadest, mida tunnis arutada või kirjalikult lahendada, ning kõikvõimalikest lisamaterjalidest ja viidetest, mis teemaga haakuvad.
Kursust läbib suurem ülesanne: koostada algusest lõpuni lühifilmi projekt, et see lõpuks ka ellu viia.
AUTORIST
Greta Varts on stsenarist, filmikriitik ja režissööri assistent. Ta on töötanud ajaloo, inglise keele ning filmikunsti õpetajana Rocca al Mare koolis. Greta on lõpetanud Londoni ülikooli kultuuriajaloo ning Balti filmi- ja meediakooli stsenaristika ning filmi-teooria alal.
E-ÕPIK
Valminud koostöös Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikat siooni instituudiga.
E-õpik asub siin:
www.eõpik.ee
reGistreerudes saaB õPPematerjalile
seitsmeks PÄevaks PiiraNGuteta liGiPÄÄsu
KIRJANDUS
2014 2015 2016 2017
14
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Õpik on kirjutatud lähtuvalt riiklikust õppekavast ja see arvestab 35 ainetunni mahuga. Riiklikule õppekavale toetub ka lugemismaterjali valik, kus leidub lisaks riiklikus õppekavas soovitatutele teistegi tuntud klassikute tekste. Õpik sisaldab veel
• lugemissoovitusi ja viiteid kirjandusteoreetilisele kirjandusele;
• ruutkoodi abil viiteid teemakohastele lisamaterjalidele;
• kirjandusterminite mõistesõnastikku.
MAAILM VEETILGASEva Lepik, Edward Kess
Pehme köide, värviline, 170 x 240 mm, 152 lk, 2014, täiendatud kordustrükk 2015
KIRJANDUS JA SELLE LIIGIDMärt Väljataga
Poolkõva köide, värviline, 170 x 240 mm, 164 lk, 2014
ÕPIKUST
„Maailm veetilgas” on kohustusliku gümnaasiumikursuse „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine” õpik, mille koostamisel on arvestatud, et põhikoolist tulnud õpilased peavad siirduma jõudumööda aina nõudlikumate tekstide mõtestamiseni. Lugemine ja loetu analüüsimine on arendatav oskus ja elukestva õppimise alus.
Autorite eesmärk on, et õpilased tajuksid lugemist loomingulise tegevusena, väärtustaksid seda, õpiksid teadvustama oma rolli loetava teksti kaasloojana ning hakkaksid kokkuvõttes kirjandust hindama.
„Maailm veetilgas” kordustrükk arvestab 2014/2015. õppeaasta alguses kehtima hakanud ainekava muudatustega ning õpikut on sellest lähtuvalt täiendatud.
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Õpik on jaotatud kolmeks osaks:
• kirjanduse olemus ja roll;•proosateksti analüüs ja tõlgendamine;• luuleteksti analüüs ja tõlgendamine.
Õpikus käsitletakse kirjanduse kui sõnakunsti olemust ja väärtusi ning proosa ja luuleteksti lugemis ja analüüsivõimalusi autori, lugeja ja tekstikeskselt.
Igas peatükis on arvukalt analüüsiks ja tõlgendamiseks mõeldud lugemistekste. Valikus on nii tuntud klassikuid kui ka uusi autoreid Eestist ja maailmakirjandusest. Analüüsi ja tõlgendust võimaldab ka õpiku teksti toetav pildivalik. Õpiku lõppu on lisatud nimede hääldusjuhend.
„Ilukirjandus pakub midagi enamat kui paljas teave. Kunst vahendab maailma läbi autori isiksuse filtri, koos tema armastuse ja kaastunde, viha ja meeleheite, ängi ja üksildusega. Lugejal on võimalus näha maailma läbi teise inimese silmade, koos teose kangelasega naerda ja nutta, näha tema tegevuse varjatuid tagamaid, aga ka elada läbi enneolematuid seiklusi, mida päris elu harva pakub.”
Eva Lepik
AUTORIST
Märt Väljataga on tuntud kirjanduskriitik, esseist ja tõlkija. Ta on ajakirja Vikerkaar peatoi-metaja, Tallinna ülikooli doktorant ja Eesti humanitaarinstituudi lektor.
ÕPIKUST
Kirjandus koosneb teostest. Neid on mitut liiki: romaanid, jutustused, luuletused, näidendid, väljamõeldised ja tõestisündinud lood, esseed ja kõned. Seda, millistesse žanridesse kirjandus liigitub, uurib poeetikaharu žanriteooria. Tänapäeva kirjanduse puhul räägitakse sageli žanride segunemisest või žanripiiride ületamisest. Kuid isegi siis on eelduseks, et on olemas žanrid, mida segada või mille piire rikkuda. Klassikalises kirjanduses on aga žanrireegleid peetud äärmiselt tähtsaks ja nende järgimist kirjanikule kohustuslikuks.
Õpiku eesmärk on tutvustada erinevaid kirjandusžanre ja muid kirjanduse liigitusi, näidata, kuidas žanr mõjutab nii autori loometegevust, kuid sedagi, milliste ootustega lugeja teosele läheneb. Juttu tehakse vormi ja teema rollist žanri olemuse määrajana, žanride ajaloost ning kirjandusvooludest.
„Öeldakse, et lugeja ei leia head raamatut, vaid hea raamat lugeja. Aga et raamat endale lugeja leiaks, peaks lu-geja olema uudishimulik ja avatud vaimuga. Tasub lasta end juhtida ühe raamatu juurest teise juurde, et tulek-sid ilmsiks teostevahelised varjatud seosed. See muudab pildi kultuurist ja ajaloost sügavamaks ja tihedamaks.”
Märt Väljataga
KIRJANDUS
AUTORITEST
Eva Lepik on semiootik ja kirjandusteadlane. Tema põhi huvi on Karl Ristikivi teoste inter-tekstuaalne ja muusikalooline analüüs, lisaks on ta avaldanud käsitlusi ka eesti kirjandu-sest, teatrist, ajakirjandusest, keeleuuendusest ja poliitikast. Eva on keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli nõukogu ning Tartu ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi nõukogu liige.
Edward Kess on Brüsseli Euroopa koolis õpetaja, kes edendab huvi keele ja kirjanduse vas-tu aktiivselt ka väljaspool ainetunde. Ta on mitmete õppematerjalide ja eesti keele õpeta-mist käsitlevate artiklite autor ning emakeeleõpetajate seltsi liige.
16 17
20. SAJANDI KIRJANDUSJan Kaus
Pehme köide, värviline, 170 x 240 mm, 176 lk, 2015
ÕPIKUTE ÜLESEHITUS
Õpikud on koostatud eesmärgiga, et õpetajad saaksid käsitleda riiklikus õppekavas sätestatud teemasid ja materjal jaguneks 33 ainetunnile, kuid pakub võimalust teha teemakäsitluses valikuid. Seega võib õpik huvitada ka neid lugejaid, kes soovivad saada ülevaadet viimaste sajandite klassikute loomingust või kirjanduselu tähtsamatest sündmustest.
Õpikute ülesanded on koostanud Elva gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Lea Tooming. Õpiku iga peatüki lõpus on viited lisamaterjalidele. Mõned neist saab avada õpikus oleva ruutkoodi abil, kuid kõik veebilingid on koondatud ka eraldi Mauruse veebilehele õpikututvustuste juurde.
MAAILMAKIRJANDUSRein Raud
Poolkõva köide, värviline, 170 x 240 mm, ilmub 2016. aasta novembris
„Paljudes maailma kirjanduskultuurides on millalgi väideldud kirjanduse olemuse üle: kas tegemist on kergeusk-likke lugejaid hullutavate valedega või on neil lugudel siiski ka mingi väärtus iseeneses. Üksteisest sõltumatult on arutlejad maailma eri otstes jõudnud üsna sarnastele järeldustele: ka need lood, mis räägivad väljamõeldud sündmustest ja kirjeldavad tegelaste läbielamisi, mida pole kunagi aset leidnud, ütlevad meile sageli inimese kohta midagi enamat kui võimalikult täpsed kirjeldused tegelikest sündmustest.”
Rein Raud
AUTORIST
Rein Raud on Tallinna ülikooli kultuuriteooria professor ja Aasia kultuuriloo professor, Hel-singi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor. Ta on olnud Tallinna ülikooli ja Eesti huma-nitaarinstituudi rektor. Rein Raud on kirjutanud romaane ja esseistikat ning nüüd ilmub Mauruse kirjastuses tema esimene gümnaasiumiõpik „Maailmakirjandus”.
ÕPIKUST
„Maailmakirjanduse” õpik sisaldab kogu ülevaate, mis on vajalik gümnaasiumi kohustusliku kursuse „Kirjandus antiigist 19. sajandini” läbimiseks, kuid annab lisaks Euroopa kirjandusele ka süvendatud sissevaate idamaade kultuurilukku.
Õpikus tutvustatakse kirjandusvoolude ajastuomaseid eripärasid ja kirjanduslooliselt tähtsaid ühiskondlikke muutusi. Eesmärk on selgitada õpilasele kirjandusliku mõtte kujunemise seaduspärasusi ning panna mõtlema, kuidas 21. sajandil hinnata kirjanduslikku pärandit.
Õpik toetub riiklikule õppekavale, kuid selles leidub ka õppekavaväliseid teemasid, et õpetajal oleks kirjanduse tutvustamisel suurem valikuvabadus, kirjandushuviline õpilane leiaks aga endale põnevat lisalugemist.
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Lisaks sissejuhatavale peatükile on õpikus 39 peatükki, mis käsitlevad Euroopa kirjandusloo kõrval ka Aasia kirjandust: luubi all on näiteks veel Hiina, Jaapani, India ja Türgi kirjandus. Õpikus on viiteid nii kohustuslikule kui ka soovituslikule ilukirjandusele ja lisamaterjalidele. Õpiku lõpus on mõistesõnastik. Ülesanded on koostanud Märjamaa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre.
AUTORIST
Jan Kaus on kirjanik, õppinud pedagoogikat ja filosoofiat. Ta on Eesti kirjanike liidu juhatuse liige, Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali HeadRead üks eestvedajaid ning töötanud muu hulgas kultuurilehe Sirp toimetajana. Jan Kaus on kirju-tanud kirjandusajalugu käsitlevad gümnaasiumiõpikud „20. sajandi kirjandus” ja „Uuem kirjandus”.
UUEM KIRJANDUSJan Kaus
Pehme köide, värviline, 170 x 240 mm, 192 lk, 2015
ÕPIKUTEST
Jan Kausi õpikud, kohustuslikke gümnaasiumikursusi katvad „20. sajandi kirjandus” ja „Uuem kirjandus”, pakuvad avarat ja põhjalikku ülevaadet kirjanduslikest suundumustest 20. ja 21. sajandil.
Autor on avanud kirjandusloo ladusas jutustamisstiilis: iga autor jutustab oma teosega mingisugust lugu – õpik kirjeldab, mis lugusid on autorid alates 20. sajandist kuni tänapäevani jutustanud ja kuidas neid lugusid on mõjutanud ühiskondlik taust. Seda ei ole aga esitatud kronoloogilises järjestuses, vaid klassikute loomingu kaudu erinevaid arutlusteemasid ja vaatenurki tõstatades. Põhiteksti ilmestab graafiline ülevaade olulisematest kirjandusloolistest sündmustest, mis aitab õpiku lugejal kirjanikke paigutada ajaloolisesse konteksti.
„Minu õpikud räägivad mitte ainult kirjandusest, vaid ka elust, mida hea kirjandus alati peegeldab. Kuidas võtta elu mitte liiga tõsiselt, aga ka mitte liiga kergelt?”
Jan Kaus
KIRJANDUS
Õpik ei sisalda tekstikatkeid, kuid tulevikus kuulub selle juurde eraldi teosena „Maailmakirjanduse lugemik”. Sealt leiab iga õpiku peatüki kohta ühe lugemispala ja seda kommenteeriva saatesõna. Lugemik ilmub 2017. aastal.
18 19
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Õpik käsitleb üheksat müüdiga seotud teemat alates Sumerist ja Gilgamešist kuni tänapäevani.
Õpiku ülesanded pakuvad mitmeid võimalusi aktiivõppeks ning loovtööde tegemiseks. Enamiku tekstinäiteid on Peeter Espak ise tõlkinud, paljud avaldatakse eesti keeles esimest korda.
KIRJANDUS JA ÜHISKONDGümnaasiumi valikkursus
Jan Kaus
Poolkõva köide, värviline, 170 x 240, ilmub 2017. aasta augustis
MÜÜT JA KIRJANDUSGümnaasiumi valikkursus
Peeter Espak, Loone Ots
Poolkõva köide, värviline, 170 x 240 mm, 182 lk, 2015
ÕPIKUST
Kui väita, et „kirjandus on osa ühiskonnast”, siis ühelt poolt peab selline lause igati paika, aga teisalt ei ütle suurt midagi, sest igasugune inimlik tegevus on osa ühiskonnast. Samas on enesestmõistetav, et kirjandus on üks sotsiaalse suhtluse huvitavamaid vorme. Huvitavaks muudab asja see, et kirjandus lihtsalt ei lase sotsiaalsetel suhetel sõnades ilmneda, vaid võimaldab ühiskonna toimimist jälgida, analüüsida, aga ka luua üldistusi või nägemusi, sõnastada teist laadi perspektiive, kirjeldada võimalusi ja ohte.
Kirjandus on selline ühiskondliku suhtlemise vorm, kus üksikisikul – raamatu autoril – on võimalus astuda ühiskonna piirialadele, et näha paremini sotsiaalset tervikut ning kirjeldada tavapärasest suurema täpsusega kogukonna ja sellesse kuuluva indiviidi vahelisi pingeid, millest algavadki kõikvõimalikud ühiskondlikud liikumised.
Õpiku „Kirjandus ja ühiskond” eesmärk on mõtestada kirjanduse rolli ühiskonnas ning ühiskonna rolli kirjanduses; vaadelda erinevate ühiskonnavormide seoseid kirjasõnaga. Iga peatükk avab ühe arutlusteema, kutsudes lugejat kaasa mõtlema ja nägema kirjandust kogu tema mitmekesisuses.
ÕPIKU ÜLESEHITUS
„Kirjandus ja ühiskond” on koostatud sarnaselt Jan Kausi ja Rein Raua kirjandusajalugu käsitlevate õpikutega: iga teema lõpus on viited lisamaterjalidele, küsimused ja ülesanded, õpiku lõpust leiab mõiste sõnastiku.
AUTORITEST
Peeter Espak on teoloogiadoktor ja Tartu ülikooli orientalistikakeskuse vanemteadur. Ta on Akadeemia artikliauhinna laureaat, mitme eesti ja rahvusvahelise erialaühin-gu liige. Ta on avaldanud mainekates rahvusvahelistes ajakirjades ning kogumikes teadusartikleid müüditekstidest, nende ideoloogiatest ja kasutamisest ühiskonna või-mustruktuurides.
Loone Ots on kirjandusteadlane, kultuuriloolane ja dramaturg. Doktoriväitekirja on ta kaitsnud eesti kirjanduse õpetamise didaktikast mitmekultuurilises õpikeskkonnas. Loone on õpetanud Tartu ja Tallinna ülikoolides eesti kirjandust, rahvaluulet ja kultuu-rilugu ning avaldanud hulgaliselt teadusartikleid ja populaarteaduslikke käsitlusi kul-tuuriloost. Ta on mitmete Mauruse gümnaasiumiõpikute toimetaja ning õpiku „Müüt ja kirjandus” kaasautor.
ÕPIKUST
Enamasti kasutatakse sõna müüt väljamõeldud ajalookäsitluste või vananenud loodusteooriate kohta. Vahel nimetame müütideks poliitikute katteta lubadusi või ebareaalseid valimisprogramme. Tegelikult on müüt kordades keerukam ja sisukam.
Õpik „Müüt ja kirjandus” on mõeldud gümnaasiumi valik kursusele ja lähtub riiklikust õppekavast. Eesmärk on esitada lihtne müüdikäsitlus, toetada õpetajat müüdi köitva, sageli hoomamatult rikka ajaloo õpetamisel, pakkuda juhiseid, kuidas müüti tänapäeva noorele arusaadavaks ning omaseks teha, ning õpetada lugejat suhtuma kriitiliselt meid ümbritseva elu mütologiseerimisse. Raamat selgitab, kuidas müüdid ja mütoloogia on ajaloo jooksul tekkinud ja arenenud ning mil moel need mõjutavad meie igapäevaelu.
Raamat on mõeldud gümnaasiumiõpilasele, kuid seda sobib kasutada ka ülikoolis, see on köitev materjal kirjandus, aga ka poliitikahuvilisele ning võib rõõmustada ka lihtsalt müütidest huvitatud lugejat.
„Väites, et mingi müüt on hea, halb, ilus, õige või vale, peab analüüsima, milleks ja milliste vahendite abil see müüt on loodud. Nii suudame vältida valede uskumist ja meiega on märksa raskem manipuleerida.”
Peeter Espak
KIRJANDUS
20 21
„Õpiku „Draama ja teater” eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele teatrikunsti olemust, teatrimaailma erinevaid tahke ning õpetada märkama erinevate kunstiliikide koostööd lavastuse sünni juures, hea dramatur-gia mitmekihilisust ning draamateksti erinevaid tõlgendusvõimalusi. Samuti peaksid selgeks saama valdkonna põhimõisted ning Eesti teatri ajaloo tähtsamad faktid ning nimed.”
Anu Tonts
DRAAMA JA TEATERGümnaasiumi valikkursus
Anu Tonts
Poolkõva köide, värviline, 170 x 240 mm, 192 lk, 2016
AUTORIST
Anu Tonts on lõpetanud Tartu ülikooli teatriteaduse eriala ning töötab teatri Vanemuine kirjandusala juhatajana.
ÕPIKUST
Õpiku eesmärk on tutvustada noortele teatrimaailma erinevaid tahke ning õpetada neid märkama erinevate kunstiliikide koostööd lavastuse sünni juures, hea dramaturgia mitmekihilisust ning näidendi erinevaid tõlgendusvõimalusi. Samuti saavad selgeks valdkonna põhimõisted ning Eesti teatri ajaloo tähtsamad faktid ja nimed.
Teatris oleme kõik käinud, aga lavastusest rääkima hakates või nähtut analüüsida proovides selgub vahel, et teadmistest jääb vajaka. Teatrikunst on oma otsingutes muutunud üha mitmekesisemaks ning nähtu kirjeldamine nõuab ka vaatajalt aina uusi teadmisi ja oskusi. Valdkonnas orienteerumine nõuab head vundamenti. Kui see olemas, on seoste leidmine erinevate žanride, ajastute ja stiilide vahel põnev, mänguline ning pakub suurt avastamisrõõmu.
ÕPIKU ÜLESEHITUS
Õpik järgib riikliku õppekava teemasid ja on jaotatud neljaks suuremaks osaks:
• teoreetilises osas tutvutakse valdkonna põhimõistetega;
• teises osas vaadeldakse teatri kui insti tutsiooni toimimist ning lavastuse valmimise protsessi;
• kolmandas osas on ülevaateartiklid Eesti teatri ajaloost ja nimekatest lavastajates;
•neljandas osas analüüsitakse lähemalt kuut erinevat näidendit.
Ainetunni rikastamiseks leiate Mauruse veebi lehelt õpikututvustuse juurest ühtlasi palju teatriga seotud internetiviiteid.
DRAAMARAAMATLisamaterjal põhikoolile ja gümnaasiumile
Ivika Hein
Pehme köide, mustvalge, 170 x 240 mm, 168 lk, 2014
AUTORIST
Ivika Hein on Miina Härma gümnaasiumi eesti keele õpetaja ning juba pikka aega üks Eesti kooliteatri eestvedajaid. „Draamaraamatut” kirjutama inspireeris Ivikat soov jagada oma rik-kalikke kogemusi ning pakkuda teoreetilisi nõuandeid kooliteatrit juhendavatele õpetajatele.
ÕPIKUST
KIRJANDUSE MÕISTEVARAMULisamaterjal gümnaasiumile
Piret Järvela, Edward Kess
Pehme köide, kahevärviline, A5-formaat, 56 lk, 2012
„Kirjanduse mõistevaramu” on lisamaterjal gümnaasiumi kursuste õppimiseks ja õpetamiseks. Raamatus lahti seletatud kirjandusterminite valik lähtub riikliku ainekava kirjanduskursuste mõisteloendist.
Mõistevaramu on eelkõige mõeldud koolide eesti keele ja kirjanduse kabinettidesse ja klassidesse ning raamatukogudesse teatmekirjanduseks, kuid kogumik sobib igale kirjandushuvilisele tundmatu või ununenud termini seletamiseks.
KIRJANDUS
„Draamaraamat” on esimene koolidele ja harrastajatele suunatud eestikeelne draamaõpetuse käsiraamat. Selle sihtrühmaks on kooliteatrite ja näiteringide juhendajad, draama ja teatriõpetuse õpetajad ning kirjanduseõpetajad, kes peavad vajalikuks kirjanduse ja teatri suhet kirjandustunnis elavdada. Teos sobib ka huvijuhtidele, kultuuri maja töötajatele, harrastusteatri tegijaile ja üldse kõigile, kes tahaksid draamast rohkem teada saada.
Käsiraamat sisaldab praktilisi nõuandeid alustavate draamagruppide töö kavandamiseks ja korraldamiseks ning rikkalikult abimaterjali, sh draamaharjutusi ning mänge.
Autor selgitab vajalikku terminoloogiat, annab ülevaate põhilistest draamatehnikatest ja ideid nende eesmärgistatud rakendamiseks. Käsiraamatus on olemas ka dramatiseerimise põhitõed ja olemas on ka draamaõpetuse üks võimalik näidistöökava, milles analüüsitakse lähemalt kuut erinevat näidendit.
22 23
Soodushinnad
kehtivad kuni
13. jaanuarini
2017
•Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu.
•Soodushinnad kehtivad haridusasutustele, kes esitavad tellimuse hiljemalt 13. jaanuaril 2017.
•Tellimislehe leiate kirjastuse Maurus koduleheküljelt: www.kirjastusmaurus.ee
•Kirjastus jätab endale õiguse teha õppeaasta jooksul hinnakirjas muudatusi.
•Eõppematerjalide puhul rakendub lisasoodustus:
•30 ja enama komplekti tellijatele –10% kasutuslitsentside summast.
•90 ja enama komplekti tellijatele –15% kasutuslitsentside summast.
Soodushind TavahindAlustava õpetaja aabits 12,90 € 14,90 €
EESTI KEELEesti keele õpik 4. klassile. I osa 9,50 € 10,90 €Eesti keele õpik 4. klassile. II osa (ilmub 2017) 9,50 € 10,90 €Eesti keele töövihik 4. klassile. I osa 3,50 € 3,90 €Eesti keele töövihik 4. klassile. II osa (ilmub 2017) 3,50 € 3,90 €Praktiline eesti keel (eõpiku 3aastane kasutuslitsents) 9,90 € 11,50 €Keel ja ühiskond (ilmub 2017) 12,90 € 14,90 €Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum 14,50 € 16,50 €
KIRJANDUSMaailm veetilgas 12,90 € 14,90 €Kirjandus ja selle liigid 12,90 € 14,50 €Maailmakirjandus 14,50 € 16,50 €Maailmakirjanduse lugemik (ilmub 2017) 12,90 € 14,50 €20. sajandi kirjandus 14,50 € 16,50 €Uuem kirjandus 14,50 € 16,50 €Kirjandus ja ühiskond (ilmub 2017) 14,50 € 16,50 €Müüt ja kirjandus 12,90 € 14,90 €Draama ja teater 12,90 € 14,90 €Kirjandus ja film (eõpiku aastane kasutusõigus) 3,90 € 4,90 €Draamaraamat 9,90 € 12,90 €Kirjanduse mõistevaramu 1,90 € 2,90 €
LISAINFO
Elo Kuks, müügijuht
+372 5919 6117
www.kirjastusmaurus.ee
www.facebook.com/kirjastusmaurus
Maurus Tallinnas:
Tartu mnt 74, Tallinn 10144
Maurus Tartus:
Kalevi 15, Tartu 50103
Mauruse e-õpikud: www.eõpik.ee
24