Heakorra abc 2015 eng

11

THE ABC OFPUBLIC FACILITIES AND

MAINTENANCE

2

SiSukordEESSÕNA ............................................................. 3

LINNAKESKKOND ........................................... 4HALJASTUS .....................................................................4PUUDE HOOLDUS JA RAIE .......................................5AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD ...............................7KALMISTUD ...................................................................8LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE ......................11

LINNUD JA LOOMAD ................................... 12LEMMIKLOOMAD .....................................................13LINNUD JA METSLOOMAD ....................................20

KINNISTUOMANIKULE .............................. 23TALVISED HOOLDUSTÖÖD ....................................23PROJEKT „HOOVID KORDA” ..................................25PUUDE HOOLDUS JA RAIE .....................................25

JÄÄTMED .......................................................... 27PANDIPAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED ...............28PABER JA KARTONG .................................................30BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED ....................................30OHTLIKUD JÄÄTMED ...............................................32KASUTUSKÕLBMATUD KODUMASINAD...........33VANAD AUTOREHVID .............................................34EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED ......................35KASUTUSKÕLBLIKUD RIIDED, RAAMATUD, MÖÖBEL JA KODUTEHNIKA ..................................36JÄÄTMEJAAMAD ........................................................36

ÜLDTEAVE ....................................................... 38

3

EESSÕNATallinna keskkonnaamet on „Heakorra ABC” koostanud eesmärgiga koondada linna heakor-da puudutav teave ühte brošüüri. Sellest saab teavet linna mängu- ja koerteväljakute ning kal-mistute kasutamise reeglite kohta, mitmesu-gust kinnistuomanikule vajalikku infot, samu-ti ülevaate jäätmete sortimise, neist vabanemi-se ning linnas elavate ja linna sattuvate lindu-de-loomade kohta. Kõige olulisem on aga tea-ve, kuhu pöörduda linna heakorda puudutava-tes küsimustes.

FOREWORD.......................................................................... 3URBAN ENVIRONMENT .................................................. 4

LANDSCAPING ................................................................ 4TREE CARE AND CUTTING ........................................ 5PUBLIC PLAYGROUNDS ............................................... 7CEMETERIES .................................................................... 8MAKING FIRES AND GRILLING............................... 10

BIRDS AND ANIMALS ..................................................... 13PETS .................................................................................. 13

DOG-WALKING GROUNDS ................................... 14MICROCHIPPING AND REGISTRATION ........... 15SPAYING AND NEUTERING .................................. 17STRAY ANIMALS ....................................................... 18TALLINN PET CREMATORIUM ............................ 19

BIRDS AND WILD ANIMALS ..................................... 20FEEDING BIRDS ......................................................... 20WILD ANIMALS IN THE CITY .............................. 22

FOR PROPERTY OWNERS .............................................. 24MAINTENANCE WORKS IN WINTER .................... 24‘YARDS IN ORDER!’ PROJECT ................................... 25TREE CARE AND CUTTING ...................................... 25

WASTE .................................................................................. 26DEPOSIT-SUBJECTED PACKAGING ANDPACKAGING WASTE .................................................... 26PAPER AND CARDBOARD ......................................... 28BIODEGRADABLE WASTE.......................................... 28ORGANISED WASTE REMOVALAND ADDITIONAL SERVICES................................... 30TALLINN RECYCLING CENTRE ............................... 31HAZARDOUS WASTE .................................................. 31UNUSABLE HOME APPLIANCES ............................. 33USED TYRES ................................................................... 33CONSTRUCTION ANDDEMOLITION WASTE .................................................. 34USABLE CLOTHES, BOOKS, FURNITURE AND HOME APPLIANCES .......................................... 35WASTE STATIONS ......................................................... 35LOCATIONS AND OPENINGHOURS OF WASTE STATIONS .................................. 37GENERAL INFORMATION ......................................... 38

Contents

2

SiSukordEESSÕNA ............................................................. 3

LINNAKESKKOND ........................................... 4HALJASTUS .....................................................................4PUUDE HOOLDUS JA RAIE .......................................5AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD ...............................7KALMISTUD ...................................................................8LÕKKE TEGEMINE JA GRILLIMINE ......................11

LINNUD JA LOOMAD ................................... 12LEMMIKLOOMAD .....................................................13LINNUD JA METSLOOMAD ....................................20

KINNISTUOMANIKULE .............................. 23TALVISED HOOLDUSTÖÖD ....................................23PROJEKT „HOOVID KORDA” ..................................25PUUDE HOOLDUS JA RAIE .....................................25

JÄÄTMED .......................................................... 27PANDIPAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED ...............28PABER JA KARTONG .................................................30BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED ....................................30OHTLIKUD JÄÄTMED ...............................................32KASUTUSKÕLBMATUD KODUMASINAD...........33VANAD AUTOREHVID .............................................34EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED ......................35KASUTUSKÕLBLIKUD RIIDED, RAAMATUD, MÖÖBEL JA KODUTEHNIKA ..................................36JÄÄTMEJAAMAD ........................................................36

ÜLDTEAVE ....................................................... 38

3

EESSÕNATallinna keskkonnaamet on „Heakorra ABC” koostanud eesmärgiga koondada linna heakor-da puudutav teave ühte brošüüri. Sellest saab teavet linna mängu- ja koerteväljakute ning kal-mistute kasutamise reeglite kohta, mitmesu-gust kinnistuomanikule vajalikku infot, samu-ti ülevaate jäätmete sortimise, neist vabanemi-se ning linnas elavate ja linna sattuvate lindu-de-loomade kohta. Kõige olulisem on aga tea-ve, kuhu pöörduda linna heakorda puudutava-tes küsimustes.

PReFACeThe Tallinn Environment Department has prepared these Guidelines for Maintaining Order in the City in order to present all of the information pertaining to order in the city in one brochure. It provides informa-tion on the use of the city’s playgrounds, dog walking grounds and cemeteries, as well as the details needed by property owners and an overview of waste sorting and disposal, and the birds and animals who live in the city or end up here. Most importantly, it gives in-formation on who to contact in issues concerning the maintenance of order in the city.

4

LiNNAkESkkoNdHALJASTuSRohealade üks eesmärke on pakkuda linnaelanikele puhkevõimalusi, sealhulgas võimalust värskes õhus viibida. Linnahaljas-tust – parke ja puiesteid, lillepeenraid, -vaa-se ja torne – peetakse iseenesestmõistetavaks ning selle väärtusele, rajamisele ja hoidmisele ilmselt märkimisväärselt ei mõelda.

Rohealasid on võimalik hoida igaühel, näiteks vältida puu lähedale auto parkimist või ehitus-materjalide virnastamist. See tihendab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puul on raske vett ja õhku mullast kätte saada ning ta võib kuiva-da. Mädanenud või kuivanud puust teatage Tal-linna keskkonnaameti haljastusspetsialistile tel 640 4274. Puude seisukorra hindamise küsimu-si vt jaotisest „Puude hooldus ja raie”.

Avalikule alale puude ja põõsaste istutamine ja muu haljastuse rajamine tuleb kooskõlastada kinnistu omaniku, linnaosavalitsuse ja Tallin-na keskkonnaametiga. See tagab ühtsete kujun-duspõhimõtete järgimise ja istikule kasvuks so-biva koha. Avalike alade istutuse kavandamisel ja haljastusprojekti koostamisel tuleks lähtuda avalikule alale puude istutamise korrast, mil-les on kindlaks määratud istikute ja istutustöö-de kvaliteeditingimused ning esitatud istikute soovituslik nimekiri. Selles määruses on kasu-likku teavet puudele kasvutingimuste loomise ja linnatingimustesse sobilike liikide kohta.

5

Haljastusküsimustes helistage linnaosade hal-jastusspetsialistidele või Tallinna keskkonna-ameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid brošüüri lõpust). Ebaseaduslikust raiest ja vandaalitsemisest (lillede varastamine, puude-põõsaste okste murdmine jms) palume teata-da linna abitelefonil 1345 või Tallinna munitsi-paalpolitsei ameti korrapidaja numbril 14 410.

PuudE HooLduS JA rAiEPuude head seisundit saab hoida õigel ajal teh-tud korrektse hoolduslõikusega. Kui puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna kesk-konnaametist taotleda hoolduslõikusluba.

Parim puude hoolduslõikuse aeg on siis, kui puul ei ole veel lehti. Äärmisel juhul võib oksi lõigata kesksuvel. Puid ei või lõigata intensiivse mahlajooksu, pungade puhkemise ega lehtede moodustumise ajal. Samuti ei ole hea jätta lõi-kamist sügiseks, mil puu valmistub jääma talve-puhkusele. Puude hoolduslõikust teevad puu-hooldusspetsialistid ehk arboristid. Asjatund-

CItY enVIRonMent LAnDsCAPInGOne of the purposes of green areas is to offer citizens recreation opportunities, including the chance to spend time in the open air. Landscaping in the city – parks and boulevards and flower beds, pots and towers – is considered a self-evident part of the cityscape and people don’t think much about its value, establishment or maintenance.Everyone can help to keep green areas in order, e.g. by not parking their car or piling up construction mate-rials next to trees. Such activities compact the soil and burden the roots of trees, making it difficult for trees to get air and water from the soil, possibly causing them to dry out. See ‘Tree care and cutting’ about how to as-sess the condition of trees.Planting trees and shrubs in public areas and other landscaping activities must be approved by the owner of the property, the possessor of the land (the Munici-pal Engineering Services Department), the city district administration and the Tallinn Environment Depart-ment. This guarantees adherence to common design principles and the most suitable growing conditions for the plants. Planting in public areas must be planned and landscaping projects must be prepared according to the procedure for planting trees in public areas, which determine the quality conditions of plants and planting works and contain the list of recommended plants. This regulation contains useful information about creating good growing conditions for trees and species suitable for the city environment.

https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=121431&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp

4

LiNNAkESkkoNdHALJASTuSRohealade üks eesmärke on pakkuda linnaelanikele puhkevõimalusi, sealhulgas võimalust värskes õhus viibida. Linnahaljas-tust – parke ja puiesteid, lillepeenraid, -vaa-se ja torne – peetakse iseenesestmõistetavaks ning selle väärtusele, rajamisele ja hoidmisele ilmselt märkimisväärselt ei mõelda.

Rohealasid on võimalik hoida igaühel, näiteks vältida puu lähedale auto parkimist või ehitus-materjalide virnastamist. See tihendab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puul on raske vett ja õhku mullast kätte saada ning ta võib kuiva-da. Mädanenud või kuivanud puust teatage Tal-linna keskkonnaameti haljastusspetsialistile tel 640 4274. Puude seisukorra hindamise küsimu-si vt jaotisest „Puude hooldus ja raie”.

Avalikule alale puude ja põõsaste istutamine ja muu haljastuse rajamine tuleb kooskõlastada kinnistu omaniku, linnaosavalitsuse ja Tallin-na keskkonnaametiga. See tagab ühtsete kujun-duspõhimõtete järgimise ja istikule kasvuks so-biva koha. Avalike alade istutuse kavandamisel ja haljastusprojekti koostamisel tuleks lähtuda avalikule alale puude istutamise korrast, mil-les on kindlaks määratud istikute ja istutustöö-de kvaliteeditingimused ning esitatud istikute soovituslik nimekiri. Selles määruses on kasu-likku teavet puudele kasvutingimuste loomise ja linnatingimustesse sobilike liikide kohta.

5

Haljastusküsimustes helistage linnaosade hal-jastusspetsialistidele või Tallinna keskkonna-ameti haljastusosakonda (vt kontaktandmeid brošüüri lõpust). Ebaseaduslikust raiest ja vandaalitsemisest (lillede varastamine, puude-põõsaste okste murdmine jms) palume teata-da linna abitelefonil 1345 või Tallinna munitsi-paalpolitsei ameti korrapidaja numbril 14 410.

PuudE HooLduS JA rAiEPuude head seisundit saab hoida õigel ajal teh-tud korrektse hoolduslõikusega. Kui puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna kesk-konnaametist taotleda hoolduslõikusluba.


Please call the landscaping specialists of city districts or the Landscaping Department of the Tallinn Envi-ronment Department if you have any questions about landscaping (see the contact details at the end of the brochure). Please inform the landscaping specialist of the Tallinn Environment Department of any rotten or dead trees by calling them on 640 4274. Please call the city helpline on 1345 or the Tallinn Municipal Police Department on 14 410 to report unlawful cutting of trees or vandalism (stealing flowers, breaking the branches of trees and bushes etc.).

tRee CARe AnD CUttInGThe good condition of trees can be improved by prop-er pruning done at the right time. A pruning permit must be requested from the Tallinn Environment De-partment if a tree has been left without care for a long time and its branches have grown so long they reach the windows or walls of buildings.The best time to prune deciduous trees is when there are no leaves on them. The next recommended time for pruning is in the middle of summer. No pruning must be done when sap is actively running, buds are opening or leaves are being formed. It’s also best not to leave pruning until autumn, when the tree is preparing to rest in winter or when the temperature drops below


7

Ehitustöödel ette jäävate tervete ja heas seisun-dis puude raieks antakse luba vaid asendusis-tutuse kohustuse kõrvaltingimusega, millega kompenseeritakse elujõuliste puude väärtus. Raieloa taotleja tagab Tallinna keskkonnaame-tiga sõlmitud lepingu alusel uute puude istuta-mise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotle-mise kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raielu-ba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osa-konna telefonilt 640 4274.

AVALikud MÄNGuVÄLJAkudAjakohastatud mänguväljakute võrgustik on tä-napäevase elukeskkonna oluline osa, mis toe-tab nii linnaelanike tervist kui ka laste turvalist

arengut. Tallinnas on 342 avalikku mängu-väljakut, ülejäänud on kas eraomandis

või asuvad koolide või lasteaedade alal. Avalikke mänguväljakuid

arendatakse tegevuskava alu-sel, milles on loetletud män-guväljakute rajamise ja hool-damise põhimõtted. Lisatea-vet saate veebilehelt www.tallinn.ee/manguvaljakud.

Avalikest mänguväljaku-test leiate ülevaate veebile-

helt www.manguvaljakud.tallinn.ee, kus näeb nende

asukohta kaardil, pilte ja üldist teavet. Samuti saab selle veebile-

he kaudu saata keskkonnaametile mänguväljakuid puudutavaid ettepa-

6

matult või valel ajal tehtud lõikus tekitab puu-dele lisastressi, mille tagajärjel võib puu haiges-tuda või kuivada ning muutuda ohtlikuks.

Selliste puude ümberistutamine, mille rinnas-läbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad viljapuud), tuleb kooskõlastada Tal-linna keskkonnaametiga.

Ohtlikuks muutunud puu raiumiseks on vaja raieluba. Puu seisukorda võib esmalt hinnata järgmiste küsimuste põhjal.

z Kas puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi või on latv kuivanud?

z Kas puu tüvele või tüükaosa-le on kasvanud seente vil-jakehad?

z Kas puu kalle on kiires-ti suurenenud ja vas-tassuunast on mullapall maast üles kerkinud?

z Kas puu tüvele või harude vahele on tekkinud pragu või lõhed?

Kui puul on ilm-nenud üks või mitu nimetatud tunnust, siis tuleb eksper thinnan-gu saamiseks pöör-duda Tallinna kesk-konnaameti haljas-tusspetsialisti poole.

-10 degrees. Trees are pruned by tree care specialists, i.e. arborists. Pruning trees inexpertly or at the wrong time places additional stress on the trees, which may make them fall ill or die.A cutting permit must be obtained to cut down a tree that has become dangerous. First of all, the condition of a tree can be assessed by answering the following questions: • Have dry branches appeared in the crown of the tree or has its top died?• Have the fruiting bodies of fungi appeared on the trunk or protuberances of the tree?• Has the inclination of the tree increased quickly and has a mound of soil emerged from the ground in the opposite direction?• Have cracks appeared in the trunk or between the branches of the tree?If one or several of these fea-tures are present in the tree, you should contact the land-scaping specialist of the Tallinn Environment Department for an expert opinion.A permit for cutting trees that are healthy but in the way of construction works is granted only on condition that a re-placement tree is plant-ed to compensate for the value of living trees. The person who applies for the cutting permit guarantees the planting and care of new trees for two years on the basis of a contract entered into with the Tallinn Environment Department.

7

Ehitustöödel ette jäävate tervete ja heas seisun-dis puude raieks antakse luba vaid asendusis-tutuse kohustuse kõrvaltingimusega, millega kompenseeritakse elujõuliste puude väärtus. Raieloa taotleja tagab Tallinna keskkonnaame-tiga sõlmitud lepingu alusel uute puude istuta-mise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotle-mise kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raielu-ba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osa-konna telefonilt 640 4274.

AVALikud MÄNGuVÄLJAkudAjakohastatud mänguväljakute võrgustik on tä-napäevase elukeskkonna oluline osa, mis toe-tab nii linnaelanike tervist kui ka laste turvalist

arengut. Tallinnas on 342 avalikku mängu-väljakut, ülejäänud on kas eraomandis

või asuvad koolide või lasteaedade alal. Avalikke mänguväljakuid

arendatakse tegevuskava alu-sel, milles on loetletud män-guväljakute rajamise ja hool-damise põhimõtted. Lisatea-vet saate veebilehelt www.tallinn.ee/manguvaljakud.

Avalikest mänguväljaku-test leiate ülevaate veebile-

helt www.manguvaljakud.tallinn.ee, kus näeb nende

asukohta kaardil, pilte ja üldist teavet. Samuti saab selle veebile-

he kaudu saata keskkonnaametile mänguväljakuid puudutavaid ettepa-

6

matult või valel ajal tehtud lõikus tekitab puu-dele lisastressi, mille tagajärjel võib puu haiges-tuda või kuivada ning muutuda ohtlikuks.

Selliste puude ümberistutamine, mille rinnas-läbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad viljapuud), tuleb kooskõlastada Tal-linna keskkonnaametiga.

Ohtlikuks muutunud puu raiumiseks on vaja raieluba. Puu seisukorda võib esmalt hinnata järgmiste küsimuste põhjal.

z Kas puu võrasse on tekkinud palju kuivi oksi või on latv kuivanud?

z Kas puu tüvele või tüükaosa-le on kasvanud seente vil-jakehad?

z Kas puu kalle on kiires-ti suurenenud ja vas-tassuunast on mullapall maast üles kerkinud?


Kui puul on ilm-nenud üks või mitu nimetatud tunnust, siis tuleb eksper thinnan-gu saamiseks pöör-duda Tallinna kesk-konnaameti haljas-tusspetsialisti poole.

Replanting trees whose basal diameter exceeds 8 cm (except for fruit trees growing on private land) must be approved by the Tallinn Environment Department.

Additional information about cutting and pruning permits is available online at www.tallinn.ee/Raieluba or you can call the Landscaping Department of the Tallinn Environment Department on 640 4274.

PUBLIC PLAYGRoUnDsA modernised network of playgrounds forms an im-portant part of a contemporary living environment that supports the health of citizens and the safe devel-opment of children. There are 342 public playgrounds in Tallinn; the remainder are either in private owner-ship or located on the grounds of schools or nursery schools. Public playgrounds are developed on the basis of an actionwhich lists the principles of establishment

and maintenance of playgrounds. Additional infor-mation is available online at www.tallinn.ee/

manguvaljakud.An overview of public playgrounds can

be found online at www.manguval-jakud.tallinn.ee, where you will find

their locations on a map, photos and general information. You can also send proposals and notices about playgrounds to the Environment Department via this website. The equipment in playgrounds is

meant for children and young peo-ple of various ages, which is why it’s

necessary to make sure that it is suit-able for users in order to avoid causing

damage. Please call 5770 3000, send an e-mail to [email protected] or call the

http://www.tallinn.ee/Raieluba

http://www.tallinn.ee/manguvaljakud

http://www.tallinn.ee/manguvaljakud

http://www.manguvaljakud.tallinn.ee

http://www.manguvaljakud.tallinn.ee

mailto:tln.hooldus%40gmail.com?subject=

8

nekuid ja teateid.

Väljakute mänguvahendid on mõeldud eri vanuses kasutajatele, mistõttu tuleb veen-duda nende sobivuses kasutajale, et män-guvahendit mitte rikkuda. Katkisest män-guvahendist andke teada telefo-nil 5770 3000, e-posti aadressil [email protected] või linna abitelefonil 1345.

Avalike mänguväljakute män-guvahendite korrasoleku eest kannab hoolt Tallinna Kesk-konnaamet ja heakorra ta-gamise eest vastutavad lin-naosavalitsused. Vajali-kud linnaosavalitsuste ja keskkonnaameti telefoni-numbrid leiate voldiku vii-maselt lehelt. Kui märka-te mänguväljakul vandalis-mi, teavitage politseid või he-listage linna abitelefonil 1345. Üheskoos saame hoolitseda selle eest, et mänguväljakud püsiksid lastele turvalised.

kALMiSTudKalmistud on paljude väärtuste kandjad, millel põhiülesande kõrval on ka muinsuskaitseline, kul-tuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kal-mistukunsti peetakse omalaadseks maastikuar-hitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Neid miljöö- ja kultuuriväärtuslikke paiku külastavad

9

üksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt.

Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsa-kalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahu-mäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu. Kõik need on muinsuskaitsealused mälestised. Neile on kehtestatud kaitsevöönd ja muinsuskaitse eri-tingimused, millega kohaldatakse hauaplatsi-

de kujundamisele hulk kitsendusi ja mil-les tehtavad leevendused märgitakse

kaitsekohustuse teatisse. Kaitse-vööndiks on 50 m laiune maa-

ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Konser-veerimise, restaureerimise ja remondi ning mulla- ja ehitustööde projektid tu-leb kooskõlastada Tallin-na kultuuriväärtuste ame-

ti ja Tallinna keskkonna-ametiga. Kalmistuid haldab,

elanikkonnale osutab tasuli-si matuseteenuseid ja hauaplatse

hooldab linna asutus Tallinna Kal-mistud, mis asub aadressil Pärnamäe

tee 36, tel 651 0101.

Kalmistul tuleb hoida korda, puhtust ja hauara-hu. Kalmistul on keelatud:

z murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raieloata raiuda puid;

z istutada puid ja põõsaid, rajada hekke või paigaldada hauaplatsile hauatähiseid ja piir-deid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

z panna maha olmejäätmeid ja paigutada

city helpline on 1345 to report broken playground equipment.The Tallinn Environment Department is responsi-ble for the maintenance of equipment in public play-grounds and city district administrations are respon-sible for keeping playgrounds in order. You will find the necessary telephone numbers of city district ad-ministrations and the Environment Depart-ment on the last page of this brochure. If you notice vandalism in a playground, please call the police or the city helpline on 1345. Together we can make sure that our playgrounds remain safe for children.

CeMeteRIesCemeteries represent many val-ues, and in addition to their main function they are important in terms of heritage protection, cul-tural history and the environment. Cemetery art is considered a unique monument to landscape architecture and the art of construction. Cemeteries are also an important part of the city’s green network. These significant places are visited by individual and groups of tourists from Esto-nia and abroad.Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu and Liiva are the cemeteries owned by the City of Tallinn and they are all monuments under her-itage conservation. Special conditions of heritage con-servation and a protected zone have been established for cemeteries. The latter is a 50 m area of land that starts from the external contour or boundary of the monument. This is why various restrictions have been established on the design of burial plots.

8

nekuid ja teateid.

Väljakute mänguvahendid on mõeldud eri vanuses kasutajatele, mistõttu tuleb veen-duda nende sobivuses kasutajale, et män-guvahendit mitte rikkuda. Katkisest män-guvahendist andke teada telefo-nil 5770 3000, e-posti aadressil [email protected] või linna abitelefonil 1345.

Avalike mänguväljakute män-guvahendite korrasoleku eest kannab hoolt Tallinna Kesk-konnaamet ja heakorra ta-gamise eest vastutavad lin-naosavalitsused. Vajali-kud linnaosavalitsuste ja keskkonnaameti telefoni-numbrid leiate voldiku vii-maselt lehelt. Kui märka-te mänguväljakul vandalis-mi, teavitage politseid või he-listage linna abitelefonil 1345. Üheskoos saame hoolitseda selle eest, et mänguväljakud püsiksid lastele turvalised.

kALMiSTudKalmistud on paljude väärtuste kandjad, millel põhiülesande kõrval on ka muinsuskaitseline, kul-tuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kal-mistukunsti peetakse omalaadseks maastikuar-hitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku oluline osa. Neid miljöö- ja kultuuriväärtuslikke paiku külastavad

9

üksik- ja rühmaturistid nii meilt kui ka mujalt.

Tallinna linna omandisse kuuluvad Metsa-kalmistu, Pärnamäe, Pirita, Siselinna, Rahu-mäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu. Kõik need on muinsuskaitsealused mälestised. Neile on kehtestatud kaitsevöönd ja muinsuskaitse eri-tingimused, millega kohaldatakse hauaplatsi-

de kujundamisele hulk kitsendusi ja mil-les tehtavad leevendused märgitakse

kaitsekohustuse teatisse. Kaitse-vööndiks on 50 m laiune maa-

ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Konser-veerimise, restaureerimise ja remondi ning mulla- ja ehitustööde projektid tu-leb kooskõlastada Tallin-na kultuuriväärtuste ame-

ti ja Tallinna keskkonna-ametiga. Kalmistuid haldab,

elanikkonnale osutab tasuli-si matuseteenuseid ja hauaplatse

hooldab linna asutus Tallinna Kal-mistud, mis asub aadressil Pärnamäe

tee 36, tel 651 0101.

Kalmistul tuleb hoida korda, puhtust ja hauara-hu. Kalmistul on keelatud:

z murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raieloata raiuda puid;

z istutada puid ja põõsaid, rajada hekke või paigaldada hauaplatsile hauatähiseid ja piir-deid kalmistu haldaja kooskõlastuseta;

z panna maha olmejäätmeid ja paigutada

Cemeteries must be kept clean and in order, and the graves must not be disturbed. The following is prohib-ited in cemeteries:• breaking the stems of flowers or the branches of trees or bushes, and cutting trees without a cutting permit;• planting trees, bushes and hedges or placing grave markets and fences on burial plots without the approv-al of the cemetery administrator;

• depositing household waste or placing waste out-side bins or in places not designated for this

purpose;• damaging buildings, gates, fences,

water outlets, burial places, grave markets or fences;• driving or parking a car or riding a bike without the permission of the cemetery administrator;• making a fire;• walking a pet.A burial plot is designed by the

user of the plot. The user of a buri-al plot is the person who has entered

into a contract with the cemetery ad-ministrator. Entering into a contract is

mandatory according to the rules for using cemeteries in Tallinn. A burial plot must be

marked with a cross, a grave slab, stone, stele or oth-er marker, and grave markers, structures and greenery must remain within the borders of the plot.Any grave markers and structures (fence, concrete frame, cope etc.) placed on a burial plot belong to the user of the burial plot.The use and administration of cemeteries is regulat-ed with the Cemeteries Act and the Rules for using cemeteries in Tallinn. Compliance with the Act and the rules is supervised by the municipal agency Tallinn Cemeteries, the Tallinn Environment Department, the Tallinn Culture and Heritage Department and the Tal-linn Municipal Police Department.

https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011014



10

jäätmeid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud;

z kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, vee-võtukohti, matmiskohti, hauaplatsi tähiseid või piirdeid;

z sõita mootorsõiduki või jalgrattaga, parkida mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata;

z teha lõket; z jalutada lemmikloomaga.

Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja. Haua-plats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, kivi, samba või muu tähisega ning hauatähised, rajati-sed ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -raja-tised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) kuuluvad hauaplatsi kasutajale.

Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerivad kalmistuseadus ja Tallinna kalmistute kasuta-mise eeskiri. Järelevalvet seaduse ja eeskirja täit-mise üle teevad Tallin-na Kalmistud, Tallin-na keskkonnaamet, Tallinna kultuuri-väärtuste amet ning Tallinna munitsipaal-politsei amet.

Siselinna, Metsakal-mistu ja Hiiu-Rahu kal-mistute kontorid on ava-tud E−R 9−16.

11

Liiva, Pärnamäe ja Rahumäe kalmistute konto-rid on avatud E−R 9−16 ja L 9−14.

Pirita kalmistuga seotud küsimuste korral pöör-duge Metsakalmistu kontorisse.

Lisateavet saab Tallinna Kalmistute veebilehelt www.kalmistud.ee/Tallinn, mille kaudu on võimalik esitada hauaplatsi kasutuslepingu sõl-mimise taotlus.

LÕkkE TEGEMiNE JA GriLLiMiNEAvalikus kohas on lubatud lõket teha ainult

Tallinna keskkonnaameti loal. Selle saa-miseks tuleb Tallinna keskkonnaame-

tile esitada posti või e-posti teel vabas vormis avaldus ning plaan, millel on

märgitud lõkke asukoht. Üldjuhul väljastatakse luba paberil.

Luba ei pea taotlema, kui lõket tehakse selleks ette

nähtud ja asjakohaselt märgistatud avalikus ko-has või eramaal.

Põletada võib ainult oksi, mitte jäätmeid ega puulehti. Arvestada tu-leb tuule suunda, sest

lõkkesuits ei tohi häirida piirkonna elanikke.

Grillida võib hoonest, põ-levmaterjali lahtisest hoiu-

Any conservation, restoration and repair, earthwork and construction projects must be approved by the Tallinn Culture and Heritage Department and the Tal-linn Environment Department. The municipal agency Tallinn Cemeteries, which is located at Pärnamäe tee 36, telephone 651 0101, administers the city’s cemeter-ies and provides funeral, burial plot maintenance and other cemetery services to citizens.

The offices of Siselinna, Metsakalmistu and Hiiu-Rahu cemeteries are open Mon-Fri from 9-16.The offices of Liiva, Pärnamäe and Rahumäe cemeter-ies are open Mon-Fri from 9-16 and Sat from 9-14.Please contact the office of Metsakalmistu cemetery if you have any questions about Pirita cemetery.

Additional information is available online at www.kalmistud.ee/Tallinn. You can also submit re-quests to enter into a contract for the use of a burial plot via the website.

MAKInG FIRes AnD GRILLInGIn Tallinn, making fires and grilling food in pub-lic is only permitted on the bonfire sites estab-lished and marked by the city. These sites are located on Stroomi and Pirita beach-es, near the Narva road bridge on the banks of the Pirita river in Lasnamäe, in the Sütiste woods in Mustamäe and on Aegna island. You will

http://www.kalmistud.ee/Tallinn

10

jäätmeid väljapoole mahuteid või kohta, mis ei ole selleks ette nähtud;

z kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, vee-võtukohti, matmiskohti, hauaplatsi tähiseid või piirdeid;

z sõita mootorsõiduki või jalgrattaga, parkida mootorsõidukit ilma kalmistu haldaja loata;

z teha lõket; z jalutada lemmikloomaga.

Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja. Haua-plats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, kivi, samba või muu tähisega ning hauatähised, rajati-sed ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -raja-tised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) kuuluvad hauaplatsi kasutajale.

Kalmistute haldamist ja kasutamist reguleerivad kalmistuseadus ja Tallinna kalmistute kasuta-mise eeskiri. Järelevalvet seaduse ja eeskirja täit-mise üle teevad Tallin-na Kalmistud, Tallin-na keskkonnaamet, Tallinna kultuuri-väärtuste amet ning Tallinna munitsipaal-politsei amet.

Siselinna, Metsakal-mistu ja Hiiu-Rahu kal-mistute kontorid on ava-tud E−R 9−16.

11

Liiva, Pärnamäe ja Rahumäe kalmistute konto-rid on avatud E−R 9−16 ja L 9−14.

Pirita kalmistuga seotud küsimuste korral pöör-duge Metsakalmistu kontorisse.

Lisateavet saab Tallinna Kalmistute veebilehelt www.kalmistud.ee/Tallinn, mille kaudu on võimalik esitada hauaplatsi kasutuslepingu sõl-mimise taotlus.

LÕkkE TEGEMiNE JA GriLLiMiNEAvalikus kohas on lubatud lõket teha ainult

Tallinna keskkonnaameti loal. Selle saa-miseks tuleb Tallinna keskkonnaame-

tile esitada posti või e-posti teel vabas vormis avaldus ning plaan, millel on

märgitud lõkke asukoht. Üldjuhul väljastatakse luba paberil.

Luba ei pea taotlema, kui lõket tehakse selleks ette

nähtud ja asjakohaselt märgistatud avalikus ko-has või eramaal.

Põletada võib ainult oksi, mitte jäätmeid ega puulehti. Arvestada tu-leb tuule suunda, sest

lõkkesuits ei tohi häirida piirkonna elanikke.

Grillida võib hoonest, põ-levmaterjali lahtisest hoiu-

find the locations of bonfire sites under Leisure on the online map of Tallinn.

Making bonfires in other public places is only per-mitted with the permit of the Tallinn Environment Department. An application in free format must be posted or e-mailed to the Tallinn Environment Board in order to obtain this permit. The application must contain your contact details, the time period when the bonfire is to be made and a map indicating the location of the bonfire. The permit is usually issued in electron-ic format. You must keep in mind that processing the application may take up to 14 days from its submis-sion. We will issue the permit as soon as possible if the application is correctly prepared.

It’s not necessary to apply for a permit if the bonfire is made on private land or on the des-ignated and marked bonfire sites on Stroomi and Pikakari beaches, in Lasnamäe or Mus-

tamäe or on Aegna island.

Grilling is permitted at a safe dis-tance from buildings, open places

where combustible materials are held, forests, dry vegetation and other flammable materials. For example, a safe distance is at least 5 m when wood is burned in an open fire to make coal and at least 2 m if charcoal is

used. A coal or gas grill may only be used outdoors and must

be placed on an even surface. Grilling on balconies is prohib-ited. Grilling on beaches is per-mitted in designated and marked

places. Grilling is not permitted

http://kaart.tallinn.ee/Tallinn/Show?REQUEST=Main&BG=0&BBOX=519605.4,6576785.1,561145.0,6596232.0&LAYERS=1182&STYLES=&lang=est

12

kohast, metsast, kuivanud taimes-tikust ja muust süttivast materjalist ohutul kaugusel. Näiteks kui kütte-puid põletatakse söe valmistamiseks lahtise leegiga, on ohutu kaugus vähe-malt 5 m, aga kui kasutada grillsütt, on ohutu kaugus vähemalt 2 m. Söe- või gaasi-grilli võib kasutada välitingimustes ja see peab paiknema tasasel pinnal.

ÕiGuSAkTid

Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded

Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded

Tallinna linna heakorra eeskiri

Samuti peab arvestama Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehel tuleohu-kaardil esitatava teabega.

Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/Lokke- tegemise-luba või linna abitelefonilt 1345.

13

LiNNud JA LooMAdLEMMikLooMAdLemmikloomapidamisel tuleb pidada silmas kaaslinlaste huve ja turvalisust ning säästa elus-loodust – Tallinnas elab ja kasvab palju kaitse-aluseid liike, kelle ellujäämist ohustavad järele-valveta liikuvad lemmikloomad. Lemmikloo-mi tuleb linnaruumis kontrolli all hoida, mit-te lubada neid välja ilma saatjata ja koristada kõik loomade tegevuse jäljed (väljaheited, kar-vatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed). Koera väljaheited tuleb kilekotti pakitult visa-ta lähimasse tavaprügikasti. Kassil ei tohi lasta tualetina kasutada laste liivakasti ega naabri lil-lepeenart. Palume kodutuid loomi linnas mitte toita! Loomaomanikul tuleb hoolitseda ka selle eest, et lemmik ei saaks soovimatuid järglasi, et ta oleks vaktsineeritud, kiibistatud ja registrisse kantud. Samuti peab omanik hoolt kandma loo-ma ravimise eest.

in parks and other public places.

The direction of the wind must be taken into account when making bonfires and grilling, as the smoke must not disturb people nearby. It is only permitted to burn non-impregnated wood and the use of tree leaves or waste is prohibited.

The exact requirements for making bonfires and grill-ing are listed in the Minister of the Interior Regulation No. 47 Requirements for performance of work with open fire and on the website of Tallinn. The informa-tion presented in the fire safety card on the weather website of the Environment Agency must also be tak-en into account.

Useful information can also be found in the Require-ments for making fires outside of a fireplace and grilling and the Regulations for maintaining order in Tallinn.

Additional information is available online at www.tallinn.ee/Lokke-tegemise-luba or you can call the city helpline on 1345.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13357221?leiaKehtiv


http://www.tallinn.ee/est/lokke-tegemine

http://www.ilmateenistus.ee/

http://www.ilmateenistus.ee/





http://www.tallinn.ee/Lokke-tegemise-luba

12

kohast, metsast, kuivanud taimes-tikust ja muust süttivast materjalist ohutul kaugusel. Näiteks kui kütte-puid põletatakse söe valmistamiseks lahtise leegiga, on ohutu kaugus vähe-malt 5 m, aga kui kasutada grillsütt, on ohutu kaugus vähemalt 2 m. Söe- või gaasi-grilli võib kasutada välitingimustes ja see peab paiknema tasasel pinnal.

ÕiGuSAkTid

Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded

Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded


Samuti peab arvestama Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehel tuleohu-kaardil esitatava teabega.

Lisateave veebilehelt www.tallinn.ee/Lokke- tegemise-luba või linna abitelefonilt 1345.

13

LiNNud JA LooMAdLEMMikLooMAdLemmikloomapidamisel tuleb pidada silmas kaaslinlaste huve ja turvalisust ning säästa elus-loodust – Tallinnas elab ja kasvab palju kaitse-aluseid liike, kelle ellujäämist ohustavad järele-valveta liikuvad lemmikloomad. Lemmikloo-mi tuleb linnaruumis kontrolli all hoida, mit-te lubada neid välja ilma saatjata ja koristada kõik loomade tegevuse jäljed (väljaheited, kar-vatuustid pärast kammimist, kraapimisjäljed). Koera väljaheited tuleb kilekotti pakitult visa-ta lähimasse tavaprügikasti. Kassil ei tohi lasta tualetina kasutada laste liivakasti ega naabri lil-lepeenart. Palume kodutuid loomi linnas mitte toita! Loomaomanikul tuleb hoolitseda ka selle eest, et lemmik ei saaks soovimatuid järglasi, et ta oleks vaktsineeritud, kiibistatud ja registrisse kantud. Samuti peab omanik hoolt kandma loo-ma ravimise eest.

BIRDs AnD AnIMALs

PetsPet owners must consider the interests and safety of other citizens and spare wildlife – there are many protected species living and growing in Tallinn whose survival is put under threat by freely roam-ing pets. Pets must be kept under control: they must not be allowed outside on their own and all traces of the pet’s activities (excrement, hair balls generat-ed by brushing, traces of scratching et al.) must be removed. Dog excrement must be placed in a plastic bag and thrown in the nearest bin. Cats must not be allowed to go to the toilet in children’s sandboxes or the flowerbeds of neighbours. Pet owners must also make sure that their pet does not have unwanted off-spring and that the pet is vaccinated, microchipped and registered. Pet owners must also attend to the medical treatment of their pets.

We advise not feeding stray animals. Please report such animals as soon as possible to the Animal Shel-ter by calling their 24-hour helpline on 631 4747.

14

ÕiGuSAkTid

Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri


Lemmikloomade pidamise nõuded

Loomakaitseseadus

JALuTuSVÄLJAkud

Tallinn on raja-nud 14 aiaga piira-tud väljakut, mis on mõeldud koerte ja-lutamiseks ja treeni-miseks.

Need on linnas ainsad avalikud kohad, kus koer võib liikuda jalutusrihmata. Jalutusväljakul tu-leb pidada puhtust ning koeral ei tohi lasta häi-rida teisi inimesi või loomi.

Asukohad

z Kesklinnas Tiigiveski pargis, Toompargis ja Politseiaias

z Põhja-Tallinnas Ehte 14 ja Karjamaa 10 z Kristiines Tondimõisa pargis z Haaberstis Astangu tn ja Järveotsa tee rist-mikul, Õismäe tiigi pargis

z Nõmmel Pärnu mnt 327, Pihlaka 12 ja Viljandi mnt 24d (loomade hoiupaiga territooriumil)

z Lasnamäel Liikuri 56 z Mustamäel Sõpruse pst 263 ja Tildri 35

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine.

15

kiiBiSTAMiNE JA rEGiSTrEEriMiNE

Kohustus märgistada Tallinnas peetavad koerad mikrokiibiga ja registreerida Tallinna lemmik-loomaregistris kehtib juba 2006. aastast. 2015. aasta alguses laieneb see kohustus kassidele.

Kiip on lemmiklooma märgistamiseks parim, kuna seda ei ole võimalik kaotada ega eemaldada. Mikro-kiibi paigaldab veterinaararst. Kiibistatud loom tu-leb registreerida riigiportaalis www.eesti.ee (teenus „Lemmiklooma andmed ja registreerimine LLR”), kus saab ka kontrollida ja täpsustada kontaktand-meid ning teatada lemmiku surmast.

Lisaks riigiportaalile saab lemmiklooma regist-reerida järgmistes kohtades:

Mustamäe linnaosa OÜ Oknavet Kiili 11, tel 673 3101, 5629 8590,

[email protected] linnaosa Rocca al Mare loomakliinik

Paldiski mnt 102, tel 665 9029, [email protected]

Pirita linnaosa Pirita Loomaklii-nik

Regati pst 1, tel 639 8737, [email protected]

Kesklinn Tallinna keskkon-naamet

Harju 13, tuba 402, tel 616 4004, [email protected], www.tallinn.ee/lemmikloom

Tamara Kon Kentmanni 32a–12, tel 508 8039, [email protected]

Lasnamäe linnaosa OÜ Lasnamäe Loomakliinik

P.Pinna19, tel 6326070, [email protected], lasnamaeloomakliinik.mobisite.ee

LeGAL ACtsRegulations for keeping cats and dogs in TallinnRegulations for maintaining order in TallinnRequirements for keeping petsAnimal Protection Act

DoG WALKInG GRoUnDsTallinn has established 17 fenced grounds for walking and training dogs.They are the only public places in which a dog is allowed to be let off its leash. Walking grounds must be kept clean and dogs must not be allowed to disturb other people or animals.

Locations• City centre: Tiigiveski park, Toompark and Polit-seiaed park• Northern Tallinn: Ehte 14 and Karjamaa 10• Kristiine: Tondimõisa park• Haabersti: Intersection of Astangu and Järveotsa tee, Õismäe pond park• Nõmme: Pärnu mnt 237 and Pihlaka 12• Lasnamäe: Liikuri 56, Vormsi 5, Kivila 3h-19h and Pae park• Mustamäe: Sõpruse pst 263, Tildri 8 and Ehitajate tee 89

Additional information is available online at www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine.





http://www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine

14

ÕiGuSAkTid

Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskiri


Lemmikloomade pidamise nõuded

Loomakaitseseadus

JALuTuSVÄLJAkud

Tallinn on raja-nud 14 aiaga piira-tud väljakut, mis on mõeldud koerte ja-lutamiseks ja treeni-miseks.

Need on linnas ainsad avalikud kohad, kus koer võib liikuda jalutusrihmata. Jalutusväljakul tu-leb pidada puhtust ning koeral ei tohi lasta häi-rida teisi inimesi või loomi.

Asukohad

z Kesklinnas Tiigiveski pargis, Toompargis ja Politseiaias

z Põhja-Tallinnas Ehte 14 ja Karjamaa 10 z Kristiines Tondimõisa pargis z Haaberstis Astangu tn ja Järveotsa tee rist-mikul, Õismäe tiigi pargis

z Nõmmel Pärnu mnt 327, Pihlaka 12 ja Viljandi mnt 24d (loomade hoiupaiga territooriumil)

z Lasnamäel Liikuri 56 z Mustamäel Sõpruse pst 263 ja Tildri 35

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom/Koerte-jalutamine.

15

kiiBiSTAMiNE JA rEGiSTrEEriMiNE

Kohustus märgistada Tallinnas peetavad koerad mikrokiibiga ja registreerida Tallinna lemmik-loomaregistris kehtib juba 2006. aastast. 2015. aasta alguses laieneb see kohustus kassidele.

Kiip on lemmiklooma märgistamiseks parim, kuna seda ei ole võimalik kaotada ega eemaldada. Mikro-kiibi paigaldab veterinaararst. Kiibistatud loom tu-leb registreerida riigiportaalis www.eesti.ee (teenus „Lemmiklooma andmed ja registreerimine LLR”), kus saab ka kontrollida ja täpsustada kontaktand-meid ning teatada lemmiku surmast.

Lisaks riigiportaalile saab lemmiklooma regist-reerida järgmistes kohtades:

Mustamäe linnaosa OÜ Oknavet Kiili 11, tel 673 3101, 5629 8590,

[email protected] linnaosa Rocca al Mare loomakliinik

Paldiski mnt 102, tel 665 9029, [email protected]

Pirita linnaosa Pirita Loomaklii-nik

Regati pst 1, tel 639 8737, [email protected]

Kesklinn Tallinna keskkon-naamet

Harju 13, tuba 402, tel 616 4004, [email protected], www.tallinn.ee/lemmikloom

Tamara Kon Kentmanni 32a–12, tel 508 8039, [email protected]

Lasnamäe linnaosa OÜ Lasnamäe Loomakliinik

P.Pinna19, tel 6326070, [email protected], lasnamaeloomakliinik.mobisite.ee

MICRoCHIPPInG AnD ReGIstRAtIonMicrochipping is the best method of identifying your pet, as the chip cannot be lost or removed. The chip connects the pet to its owner and makes it easier to re-unite lost pets with their owners. Microchipping and registration are also useful in the case of cats who live indoors, as they may escape through an open door or window and be unable to find their way home. It’s also necessary to identify pets when taking them out of the country, participating in shows or resolving ownership disputes.

Microchipping dogs and registering them in the Tal-linn Pet Register has been mandatory since 2006. This obligation was extended to cats at the start of 2015.Microchips are implanted by vets. Microchipped dogs must be registered in the State Portal at www.eesti.ee (the service Date and Registration of Pets LLR), where it’s also possible to check and specify contact details and give notice of a pet’s death.

In addition to the State Portal, pets can also be regis-tered in the following places:

Mustamäe OÜ Oknavet Kiili 11, phone 673 3101, 5629 8590,

[email protected], www.vetdiagnostika.eu

HaaberstiRocca al Mare Veterinary Clinic

Paldiski mnt 102, telephone: 665 9029,[email protected], lv.petcenter.bart.sk/ee/home/veikaliEST/2/

PiritaPirita Veterinary Clinic

Regati pst 1, telephone: 639 8737, [email protected]

City centreTallinn Environment Department

Harju 13, Room 402, telephone: 616 4004, [email protected], www.tallinn.ee/lemmikloom

http://www.eesti.ee

mailto:[email protected]

www.vetdiagnostika.eu

mailto:olgakato%40gmail.com?subject=

http://lv.petcenter.bart.sk/ee/home/veikaliEST/2/

mailto:pirethints%40hot.ee?subject=

mailto:keskkonnaamet%40tallinnlv.ee?subject=

http://www.tallinn.ee/lemmikloom

16

Vetekspert Linnamäe tee 91, tel 6352455, 5044866, [email protected], www.vetekspert.ee

OÜ Nostrem Pet Kivila 5, tel 6340698, [email protected], www.hot.ee/nostrem

Best-Vet Eliit loo-makliinikOÜ

Sikupilli 3, tel 6000194, 509 6471, [email protected], www.eliitloomakliinik.ee

OÜ Dakmett Pikri 3, tel 55927539, 6552648, [email protected]

Abivet OÜ Virbi 4, tel 6882085, 5068530, [email protected], www.abivet.eu

Kristiine linnaosa Kristiine Linnaosa Valitsus

Tulika 33b, tuba202, tel 645 7128, [email protected], www.tallinn.ee/kristiine

Nõmme linnaosa Nõmme Linnaosa Valitsus

Vabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel 6457318, [email protected], www.tallinn.ee/nomme

Teenindusbüroo Jaama 1, tel 6770183, [email protected]

OÜ Kase & Mic-helsoni Looma-kliinik

Laulu 6, tel 6516407, [email protected], www.loomaarst.com

OÜ Maxi Lem-mikloomakliinik

Pärnu mnt 463a, tel 6709004, www.lemmikloomakliinik.ee

Põhja-Tallinn Andrei Rusmano-vi vet-abi

Telliskivi 39, tel 509 1254

Aleksei Usanovi loomakliinik OÜ

Lõime 19, tel 515 0602

Juri Karpenko Loomakliinik

Paldiski mnt 42d, tel 672 1260, 513 6722, [email protected], www.alton.fie.ee

Tamara Kon Kentmanni 32a-12, telephone: 50 88 039, [email protected]

Lasnamäe OÜ Lasnamäe Loomakliinik

P. Pinna 19, telephone: 632 6070,[email protected], www.lasnamaeloomakliinik.eu

Vetekspert Linnamäe tee 91, telephone: 635 2455, 50 44 866, [email protected], www.vetekspert.ee

OÜ Nostrem Pet Kivila 5, phone 634 0698, [email protected], www.hot.ee/nostrem

Best-Vet Eliit loomakliinik OÜ

Sikupilli 3, phone 600 0194, 509 6471 [email protected], www.eliitloomakliinik.ee

OÜ Dakmett Pikri 3, telephone: 5592 7539, 655 2648, [email protected]

Abivet OÜ Virbi 4, telephone: 688 2085, 50 68 530, [email protected], www.abivet.eu

Mustakivi Veterinary Clinic

Mahtra 1, telephone: 687 1131, 5551 0131, [email protected], www.mustakiviloomakliinik.eu/

Kristiine Kristiine District Administration

Tulika 33b, Room 202, telephone: 645 7128, [email protected], www.tallinn.ee/kristiineLOV

Nõmme Nõmme District Administration

Vabaduse pst 77, Rooms 2 & 3, telephone: 645 7318,[email protected], www.tallinn.ee/nomme

OÜ Kase & Michel-soni Loomakliinik

Laulu 6, phone 651 6407, [email protected], www.loomaarst.com

Northern Tallinn Andrei Rusmanov Telliskivi 39, telephone: 50 91 254,

[email protected], www.rusmanov.com Aleksei Usanovi loomakliinik OÜ

Lõime 19, telephone: 51 50 602

Juri Karpenko Veterinary Clinic

Paldiski mnt 42d, telephone: 672 1260, 51 36 722, [email protected], www.alton.fie.ee

17

Kiip aitab seostada looma tema omanikuga ning seega on hõlpsam kadunud looma koju ta-gasi toimetada. Kiibistada ja registreerida tu-leks ka tubased kassid, kes võivad soojal aas-taajal avatud ukse või akna kaudu õue sattuda ega pruugi enam koduteed leida. Loom on vaja identifitseerida ka näiteks piiriületusel, looma-näitustel ja omandivaidluste puhul.

Soovitame kiibistada kõik lemmikloomad. 2012. aastal Tallinnas püütud hulkuvatest kas-sidest oli kiibistatud vaid 0,6%. Kõik ülejää-nud pidid lootma, et omanik tai-pab neid hoiupaigast otsi-da. Koertest oli kiibista-tud viiendik. Paljud tallinlased lasevad endiselt kassidel vabalt ringi lii-kuda, samuti toidetakse pal-judes kohtades kodutuid kasse.

Tallinna kesk-konnaamet kor-raldab igas linna-osas Tallinna elani-ke kasside soodus-hinnaga kiibistamist ja registreerimist.

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom, Tal-linna keskkonnaameti vanemspetsialistilt tel 616 4004 või linna abitelefonilt 1345.

mailto:tamara.kon%40mail.ee?subject=

mailto:vetapteek%40antnet.ee?subject=

http://www.lasnamaeloomakliinik.eu

mailto:info%40vetekspert.ee?subject=

http://www.vetekspert.ee


www.hot.ee/nostrem

mailt:[email protected]

http://www.eliitloomakliinik.ee

mailto:dakmett%40hot.ee?subject=

mailto:info%40abivet.ee?subject=

http://www.abivet.eu

mailto:info%40mustakiviloomakliinik.eu?subject=

http://www.mustakiviloomakliinik.eu/

mailto:Kylliki.Valma%40tallinnlv.ee?subject=

http://www.tallinn.ee/kristiineLOV

mailto:Anne.Horrak%40tallinnlv.ee?subject=

http://www.tallinn.ee/nomme


http://www.loomaarst.com

mailto:andrei%40rusmanov.com?subject=

http://www.rusmanov.com

mailto:alton%40hot.ee?subject=

http://www.alton.fie.ee

16

Vetekspert Linnamäe tee 91, tel 6352455, 5044866, [email protected], www.vetekspert.ee

OÜ Nostrem Pet Kivila 5, tel 6340698, [email protected], www.hot.ee/nostrem

Best-Vet Eliit loo-makliinikOÜ

Sikupilli 3, tel 6000194, 509 6471, [email protected], www.eliitloomakliinik.ee

OÜ Dakmett Pikri 3, tel 55927539, 6552648, [email protected]

Abivet OÜ Virbi 4, tel 6882085, 5068530, [email protected], www.abivet.eu

Kristiine linnaosa Kristiine Linnaosa Valitsus

Tulika 33b, tuba202, tel 645 7128, [email protected], www.tallinn.ee/kristiine

Nõmme linnaosa Nõmme Linnaosa Valitsus

Vabaduse pst 77, tuba 2 ja 3, tel 6457318, [email protected], www.tallinn.ee/nomme

Teenindusbüroo Jaama 1, tel 6770183, [email protected]

OÜ Kase & Mic-helsoni Looma-kliinik

Laulu 6, tel 6516407, [email protected], www.loomaarst.com

OÜ Maxi Lem-mikloomakliinik

Pärnu mnt 463a, tel 6709004, www.lemmikloomakliinik.ee

Põhja-Tallinn Andrei Rusmano-vi vet-abi

Telliskivi 39, tel 509 1254

Aleksei Usanovi loomakliinik OÜ

Lõime 19, tel 515 0602

Juri Karpenko Loomakliinik

Paldiski mnt 42d, tel 672 1260, 513 6722, [email protected], www.alton.fie.ee

17

Kiip aitab seostada looma tema omanikuga ning seega on hõlpsam kadunud looma koju ta-gasi toimetada. Kiibistada ja registreerida tu-leks ka tubased kassid, kes võivad soojal aas-taajal avatud ukse või akna kaudu õue sattuda ega pruugi enam koduteed leida. Loom on vaja identifitseerida ka näiteks piiriületusel, looma-näitustel ja omandivaidluste puhul.

Soovitame kiibistada kõik lemmikloomad. 2012. aastal Tallinnas püütud hulkuvatest kas-sidest oli kiibistatud vaid 0,6%. Kõik ülejää-nud pidid lootma, et omanik tai-pab neid hoiupaigast otsi-da. Koertest oli kiibista-tud viiendik. Paljud tallinlased lasevad endiselt kassidel vabalt ringi lii-kuda, samuti toidetakse pal-judes kohtades kodutuid kasse.

Tallinna kesk-konnaamet kor-raldab igas linna-osas Tallinna elani-ke kasside soodus-hinnaga kiibistamist ja registreerimist.

Lisateave www.tallinn.ee/lemmikloom, Tal-linna keskkonnaameti vanemspetsialistilt tel 616 4004 või linna abitelefonilt 1345.

Additional information is available online at www.tallinn.ee/lemmikloom or you can call the Se-nior Specialist of the Tallinn Environment Depart-ment on 616 4004 or the city helpline on 1345.

sPAYInG AnD neUteRInGThe number of stray animals roaming the streets can be curbed by spaying and neutering cats and dogs. Very few pets are kept for breeding purposes – most of them are just companions. Therefore there is no need to let your cat or dog have offspring. Esto-nian animal shelters are already full of cats and dogs abandoned by negligent owners and kittens who were born on the streets.Neutered or spayed animals don’t usually mark their territory and attract other animals. They become attached to their homes and re-main within their territories. Neu-tered and spayed animals also get along better with one another, as they are less aggressive. We advise all pet owners to have their pets spayed or neutered. This improves the quality of life of your pets, yourself and your neighbours, helps keep your city looking good and helps preserve the natural diversity in the city.

http://www.tallinn.ee/lemmikloom

19

vad kassid tekitavad heakorraproblee-me, hävitavad linnaelustikku ja soe-tavad järglasi. Sageli kogunevad tä-navakassid kortermajade ümbruses-se, kuna elanikud toidavad neid. Ko-

dutute kasside toimetamiseks looma-de hoiupaika tuleks ühistul saata olu-

korda kirjeldav e-kiri aadressil [email protected]. Kassipüüdjale tuleb vaja-

duse korral tagada ligipääs keldrisse ja soojasõl-me, anda lukustatud ruumide võti (kassipüüd-ja teeb tööd just hilisõhtul või varahommikul, sest kassid on ööloomad). Nn kassitädidega tu-leks jõuda kokkuleppele, et nad päev-paar enne püüdmist kasse ei toidaks, kuna täissöödetud loomad lõkspuuri ei lähe.

LEMMikLooMAd

Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hoid-mist korraldab Tallinnas MTÜ Loomade Hoiu-paik (Viljandi mnt 24d). Leitud koerte ja kas-side kohta saab teavet hoiupaiga veebilehelt www.pets.ee, telefonilt 5349 4045 (kell 10–17) ning e-posti teel [email protected]. Hulkuvatest või surnud loomadest Tallinnas teatage ööpäev läbi töötaval telefonil 631 4747. Loomade hoiupaik on kü-lastajatele avatud T–R 14–17 ja L–P 12–16.

Kui hulkuva koera või kas-si omanik on teada, tu-leb sellest teatada Tallinna munitsipaalpolitsei ameti-le lühinumbril 14410.

18

STEriLiSEEriMiNE

Hulkuvate loomade arvu tänavatel aitab kõi-ge tõhusamalt vähenda-da koerte ja kasside ste-riliseerimine. Väga vähe-seid loomi peetakse tõua-retuse eesmärgil, enamik neist on lihtsalt inimeste seltsilised. Seega ei ole min-git vajadust lasta oma kassil või koeral järg-lasi saada. Eesti varjupaigad on niigi täis hoo-limatute omanike hüljatud koeri ja kasse ning juba tänaval sündinud kassipoegi.

Steriliseeritud loomad ei märgista üldjuhul kohti, kus nad liiguvad, ega meelita ligi liigi-kaaslasi, hoiavad kodu ning püsivad oma terri-tooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud loo-mad omavahel paremini läbi, sest nende agres-siivsus väheneb. Soovitame kõigil loomaomani-kel lasta lemmik steriliseerida. Sellega paranda-te nii looma, enda kui ka naabrite elukvaliteeti, aitate hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada linna looduslikku elurikkust.

koduTud LooMAd

Iga päev satub tänavale lemmikloomi, kes on pererahvale osutunud ülearuseks. Eriti terav on probleem kasside puhul. Leidub küll kassisõp-ru, kes on valmis tänavakassidele omaniku leid-miseni hoiukodu pakkuma, kuid see ei lahenda kõigi kodutute kasside probleeme.

Keldris, kõrvalhoones ja mujal metsikult ela-

19





LEMMikLooMAd



stRAY AnIMALsPets end up on the streets ev-ery day, either because they get lost or are abandoned by their owners. The prob-lem with stray cats is partic-ularly bad. Feral cats living in basements, outbuildings and elsewhere cause problems with cleanliness, disturb the city biota and have numerous offspring. They often gath-er around apartment buildings, as the residents feed them.In order to have stray cats taken to the animal shel-ter, the apartment association should e-mail a letter describing the situation to [email protected]. If necessary, cat trappers must be guaranteed access to the basement and boiler room and given keys to locked rooms. (Cat trappers work late at night or ear-ly in the morning, as cats are nocturnal.) People who feed the cats should be asked not to give them any food for a couple of days before the trapper’s arrival, as cats don’t walk into traps when their stomachs are full.

Trapping of stray cats and dogs in Tallinn is organised by the Animal Shelter Foundation (MTÜ Loomade

Varjupaik, Sinirebase 24). Please notify the Animal Shel-ter about stray or dead ani-mals in Tallinn by calling their 24-hour helpline on 631 4747. A call must be made to the Tal-linn Municipal Police Depart-ment on 14 410 if the owner of a stray dog or cat is known.Information about found an-imals is available on the shel-

mailto:info%40loomadehoiupaik.ee?subject=

19





LEMMikLooMAd



18

STEriLiSEEriMiNE

Hulkuvate loomade arvu tänavatel aitab kõi-ge tõhusamalt vähenda-da koerte ja kasside ste-riliseerimine. Väga vähe-seid loomi peetakse tõua-retuse eesmärgil, enamik neist on lihtsalt inimeste seltsilised. Seega ei ole min-git vajadust lasta oma kassil või koeral järg-lasi saada. Eesti varjupaigad on niigi täis hoo-limatute omanike hüljatud koeri ja kasse ning juba tänaval sündinud kassipoegi.

Steriliseeritud loomad ei märgista üldjuhul kohti, kus nad liiguvad, ega meelita ligi liigi-kaaslasi, hoiavad kodu ning püsivad oma terri-tooriumil. Tavaliselt saavad steriliseeritud loo-mad omavahel paremini läbi, sest nende agres-siivsus väheneb. Soovitame kõigil loomaomani-kel lasta lemmik steriliseerida. Sellega paranda-te nii looma, enda kui ka naabrite elukvaliteeti, aitate hoida kodulinna head väljanägemist ning säilitada linna looduslikku elurikkust.

koduTud LooMAd

Iga päev satub tänavale lemmikloomi, kes on pererahvale osutunud ülearuseks. Eriti terav on probleem kasside puhul. Leidub küll kassisõp-ru, kes on valmis tänavakassidele omaniku leid-miseni hoiukodu pakkuma, kuid see ei lahenda kõigi kodutute kasside probleeme.

Keldris, kõrvalhoones ja mujal metsikult ela-

ter’s website at www.pets.ee,telephone: 5349 4045 (from 10-17), e-mail: [email protected]. The Animal Shelter is open to visitors Tue to Fri from 14-17 and Sat & Sun from 12-16.

Cases of animal abuse and problems related to animal health must be reported to the Harju

County Veterinary Centre by calling them on 658 0420 or e-mailing [email protected].

tALLInn sMALL AnIMAL CReMAtoRIUMThe Tallinn Small Animal Crematorium began op-erating in May 2013 at Raba 40 in Pääsküla. All pet owners can use the cremation service. Animals are cremated in groups or individually. The latter guar-antees that the owner will get the ashes that belong to their pet. A larger selection of urns is also available. Pet owners must make appointments to have their pets cremated. Additional information is available online at www.loomakrematoorium.ee or by phoning 5551 7527.

http://www.pets.ee



mailto:info.harju%40vet.agri.ee?subject=

http://www.loomakrematoorium.ee

21

võrd sõltuvaks, et nad loobuvad neile loomu-pärasest rändest. Karmil talvel, kui kaob veelin-dudele toitumiseks hädavajalik avavesi, saavad nad loota ainult inimeste pakutavale toidule ja sõltuvad seega inimeste tujust, sest mitte iga il-maga, nt kõva pakasega ei olda valmis lindude-le appi minema.

Veel olulisem on see, et inimeste pakutav toit ei sobi veetaimedest ja -loomadest toituvatele lin-

dudele ning põhjustab alatoitumust, ainevahetushaigusi ja vääraren-

guid, mis võivad viia enne-aegse surmani. Kuigi lin-

dudel on kõht saia täis, ei saa nad sellest vaja-

likke toitaineid ja neil võib tekkida vedeli-kupuudus. Inimes-te pakutav teravi-li, kuivained ja saia-tooted ei sobi lin-nusöögiks. Teravil-

ja asemel on soovi-tatud linde toita salati

ja riivitud porgandiga, kuid ka need külmuvad

ja jäävad lindudele kätte-saamatuks.

Tihtipeale koguneb toitmiskohta-des väga väikesele alale sadu veelinde.

See põhjustab lindudes agressiivsust ja stressi, mis nõrgendab toidupuudusest kurnatud linde ja loob soodsa pinnase haiguste levikuks. Üsna kindel on, et inimese pakutava lisatoiduni jõua-

20

LiNNud JA METSLooMAdLiNdudE ToiTMiNE

Paljud linnuliigid on linnas leidnud endale so-biva elupaiga. Enamik linnarahvast tunneb sel-lest rõõmu ning kevadine linnulaul ja suvi-ne varahommikune kajakakisa on merelinnas loomulik. Seevastu rõdul või autokatusel is-tuv ja seda määriv hanemõõtu ka-jakas on juba ebameeldiv. Sellis-te kohtumiste vältimiseks on või-malik üht-teist ette võtta. Linnud tulevad inimeste juurde peami-selt söögi pärast, seega tuleb vaadata, et linnud hõlptoi-dule ligi ei pääseks, ning hoiduda neid toitmast. Jäätmed tuleb hoida lin-dudele kättesaamatud: prügikastid ja kompost-rid hoida suletud ning väljas peetavale lem-mikloomale anda toit ette ainult söögiajaks. Kogu linnas ei saa lindu-de toitmist keelata, kuid oma koduõuel küll.

Karmil talvel võib toita väikelinde, kellest tavali-selt tüli ei ole, kuid seejuures peab olema järjepidev ja pak-kuma mitmekesist toitu.

Veelindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Lisatoit muudab veelinnud inimestest seda-

BIRDs AnD WILD AnIMALsFeeDInG BIRDsMany species of birds have found suitable places for themselves in the city. Most citizens take pleasure from this and love hearing birdsong in spring as well as the screeching of seagulls, which is natural in a seaside city. However, finding a seagull the size of a goose sitting on your balcony or car and soiling them is rather unpleasant. There is something you can do to avoid such encounters. Birds mainly come to people when looking for food, which is why you have to make sure that they don’t have easy access to food and not feed them your-self. Waste must be kept out of reach of birds: bins and compost bins must be kept closed and pets who are kept outdoors should only be given food at meal times. It’s impossible to ban the feeding of birds through-out the city, but you can do so in your own yard.Small birds may be fed in win-ter, as they are usually no trou-ble, but the feeding must be consistent and the feed offered to the birds must be varied.Aquatic birds should not be fed during any season. The extra food makes the birds depend on people so much that they stop migrating. This means that they can only count on the food offered by people in severe winters when open water disappears and they cannot get any food themselves. It makes them dependent on the mood

21

võrd sõltuvaks, et nad loobuvad neile loomu-pärasest rändest. Karmil talvel, kui kaob veelin-dudele toitumiseks hädavajalik avavesi, saavad nad loota ainult inimeste pakutavale toidule ja sõltuvad seega inimeste tujust, sest mitte iga il-maga, nt kõva pakasega ei olda valmis lindude-le appi minema.

Veel olulisem on see, et inimeste pakutav toit ei sobi veetaimedest ja -loomadest toituvatele lin-

dudele ning põhjustab alatoitumust, ainevahetushaigusi ja vääraren-

guid, mis võivad viia enne-aegse surmani. Kuigi lin-

dudel on kõht saia täis, ei saa nad sellest vaja-

likke toitaineid ja neil võib tekkida vedeli-kupuudus. Inimes-te pakutav teravi-li, kuivained ja saia-tooted ei sobi lin-nusöögiks. Teravil-

ja asemel on soovi-tatud linde toita salati

ja riivitud porgandiga, kuid ka need külmuvad

ja jäävad lindudele kätte-saamatuks.

Tihtipeale koguneb toitmiskohta-des väga väikesele alale sadu veelinde.

See põhjustab lindudes agressiivsust ja stressi, mis nõrgendab toidupuudusest kurnatud linde ja loob soodsa pinnase haiguste levikuks. Üsna kindel on, et inimese pakutava lisatoiduni jõua-

20

LiNNud JA METSLooMAdLiNdudE ToiTMiNE

Paljud linnuliigid on linnas leidnud endale so-biva elupaiga. Enamik linnarahvast tunneb sel-lest rõõmu ning kevadine linnulaul ja suvi-ne varahommikune kajakakisa on merelinnas loomulik. Seevastu rõdul või autokatusel is-tuv ja seda määriv hanemõõtu ka-jakas on juba ebameeldiv. Sellis-te kohtumiste vältimiseks on või-malik üht-teist ette võtta. Linnud tulevad inimeste juurde peami-selt söögi pärast, seega tuleb vaadata, et linnud hõlptoi-dule ligi ei pääseks, ning hoiduda neid toitmast. Jäätmed tuleb hoida lin-dudele kättesaamatud: prügikastid ja kompost-rid hoida suletud ning väljas peetavale lem-mikloomale anda toit ette ainult söögiajaks. Kogu linnas ei saa lindu-de toitmist keelata, kuid oma koduõuel küll.

Karmil talvel võib toita väikelinde, kellest tavali-selt tüli ei ole, kuid seejuures peab olema järjepidev ja pak-kuma mitmekesist toitu.

Veelindude toitmisest tuleb hoiduda igal ajal. Lisatoit muudab veelinnud inimestest seda-

of people, as they’re not always ready to go and help the birds, e.g. when it’s very cold outside.It’s even more important that the food offered by people isn’t suitable for birds that eat aquatic plants and animals, causing malnutrition, metabolic disor-ders and deformities, which may lead to premature death. Although the birds have filled their stomachs with bread, it doesn’t give them the nutrients they need and they may suffer from dehydration. The

grains, solids and bread offered by people are not suitable for birds. It’s been recommended

to give salad and grated carrots to the birds instead of grains, but they

too can freeze and become in-accessible to the birds.

Hundreds of aquat-ic birds often gather in very small areas at feeding grounds. This causes aggression and stress, which weakens the birds who are al-ready exhausted due to a lack of food and

creates good conditions for diseases to spread. It’s

pretty certain that only the strongest birds will reach the

food offered by people – weak-er ones may be left without any

and starve to death.Feeding aquatic birds also causes problems

for fellow citizens. For example, swans are big and strong, so when more than a couple of them turn up on a path, this may scare any people walking there. Also, birds cover the feeding grounds with excre-ment, which causes parasites that can be carried any-where, including into our homes.

23

mesega. Et loomad linna ei tikuks, tuleb vaada-ta, et nad hõlptoidule ligi ei pääseks, ning hoi-duda neid toitmast: hoida prügikastid ja kom-postrid suletud ning anda väljas peetavale lem-mikloomale toit ette ainult söögiajaks.

Telefonil 112 tuleb helistada, kui:

z metsloom on haiglase välimu-se või kahtlase käitumisega, näiteks

püüab ise inimesele läheneda; z metsloom on sattunud abitusse olukorda või on

viga saanud; z suurem mets-

loom (nt metssiga, metskits, põder) on sat-tunud linna.

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda,

kas metslooma on või-malik ja vaja kinni püü-

da. Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist

või metskitse Nõmme-Mus-tamäe maastikukaitsealalt kin-

ni püüda ei ole võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust. Suuremast metsloo-

mast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnne-tuse põhjustada.

22

vad ainult tugevamad, nõrgemad võivad inime-se pakutavast päris ilma jääda ja nälga surra.

Veelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on suured ja tugevad linnud ning kui neid on jalutusrajale kogunenud rohkem kui paar, jätab nii mõnigi linnako-danik suurte lindude hirmus mere-äärse jalutuskäigu katki. Lindude väljaheidetega kaetud toitmis-platsidelt võime haigusteki-tajaid kanda kõikjale, ka oma koju.

Seega esmapilgul head tehes põhjustame te-gelikult veelindudele kannatusi ja tüli ini-mestele.

Hoidkem metsikut loodust ja lubagem vee-linnud talveks lõuna-maale!

METSLooMAd LiNNAS

Lihtsalt kättesaadav toit meelitab linna väiksemaid metsloomigi, lisaks satub väikse-maid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakka-vad iseseisvalt ringi liikuma.

Väiksed metsloomad ei kujuta endast linnaruu-mis üldjuhul ohtu. Terve loom on enamasti pii-savalt ettevaatlik, et vältida kokkupuudet ini-

So, we may be trying to be helpful and do something good, but actually end up hurting the birds and caus-ing people trouble.Let’s protect our wildlife and allow the birds to fly south for the winter!

WILD AnIMALs In tHe CItYEasy access to food lures smaller wild animals into the city, and both small-er and larger animals can be seen here at the end of the summer and in autumn, when young animals start roaming around on their own.Small animals in the city are generally no threat. A healthy animal is usually cautious enough to avoid contact with people. In or-der to keep animals away from the city, it’s important to make sure they have no easy access to food and not to feed them: bins and compost bins must be kept closed and pets who are kept outdoors should only be given food at meal times.

You should call 112 if: • a wild animal looks ill or is behaving oddly, e.g. approaching a human itself;• a wild animal is in a helpless situation or injured;• a larger wild animal (e.g. wild boar, deer or moose) has ended up in the city.

23

mesega. Et loomad linna ei tikuks, tuleb vaada-ta, et nad hõlptoidule ligi ei pääseks, ning hoi-duda neid toitmast: hoida prügikastid ja kom-postrid suletud ning anda väljas peetavale lem-mikloomale toit ette ainult söögiajaks.

Telefonil 112 tuleb helistada, kui:

z metsloom on haiglase välimu-se või kahtlase käitumisega, näiteks

püüab ise inimesele läheneda; z metsloom on sattunud abitusse olukorda või on

viga saanud; z suurem mets-

loom (nt metssiga, metskits, põder) on sat-tunud linna.

Abi kutsumisel on mõistlik hinnata seda,

kas metslooma on või-malik ja vaja kinni püü-

da. Võib üsna kindel olla, et jänest Kadrioru pargist

või metskitse Nõmme-Mus-tamäe maastikukaitsealalt kin-

ni püüda ei ole võimalik, ja selleks ei ole ka tarvidust. Suuremast metsloo-

mast tuleks igal juhul teatada, kui on vähegi kartust, et loom võib ise viga saada või õnne-tuse põhjustada.

22

vad ainult tugevamad, nõrgemad võivad inime-se pakutavast päris ilma jääda ja nälga surra.

Veelindude lisatoitmisega põhjustame muret ka kaaskodanikele. Näiteks kühmnokk-luiged on suured ja tugevad linnud ning kui neid on jalutusrajale kogunenud rohkem kui paar, jätab nii mõnigi linnako-danik suurte lindude hirmus mere-äärse jalutuskäigu katki. Lindude väljaheidetega kaetud toitmis-platsidelt võime haigusteki-tajaid kanda kõikjale, ka oma koju.

Seega esmapilgul head tehes põhjustame te-gelikult veelindudele kannatusi ja tüli ini-mestele.

Hoidkem metsikut loodust ja lubagem vee-linnud talveks lõuna-maale!

METSLooMAd LiNNAS

Lihtsalt kättesaadav toit meelitab linna väiksemaid metsloomigi, lisaks satub väikse-maid ja suuremaid metsloomi linna sagedamini suve lõpus ja sügisel, kui noored loomad hakka-vad iseseisvalt ringi liikuma.

Väiksed metsloomad ei kujuta endast linnaruu-mis üldjuhul ohtu. Terve loom on enamasti pii-savalt ettevaatlik, et vältida kokkupuudet ini-

You should assess whether trapping the animal is possible and necessary when you call for assis-tance. It’s pretty certain that it will be impossible to catch a hare in Kadriorg Park or a deer in the Nõmme-Mustamäe landscape conservation area, and it’s not necessary either. Larger animals should always be reported if there is even the smallest pos-sibility that they might get hurt or cause an acci-dent.

24

kiNNiSTuoMANikuLETallinna linna heakorra eeskirja järgi peab kin-nistu omanik hoidma korras oma kinnistu ja selle piirdeaia ning kinnistuga külgneva ala. Kinnistul kasvavate puude (v.a viljapuud) raiu-miseks tuleb taotleda luba.

TALViSEd HooLduSTÖÖdEhitise omanik peab hoolt kandma oma kin-nistuga piirnevate kõnniteede libedustõrje eest ning varuma selleks vajalikud töövahendid ja puistematerjali. Samuti tuleb regulaarselt kont-rollida katust ja fassaadi ning hoolitseda katu-sele kogunenud lume ja tekkinud purikate õi-geaegse eemaldamise eest. Purikate teket aitab vältida vihmaveerennidesse ja -torudesse pai-galdatud elektrisoojenduskaabel.

Katuselt jääpurikate ja lume eemaldamisel tuleb:

z teavitada avariitöö ajast aegsasti majaelanikke; z teavitada avariitööst Tallinna abitelefonil 1345;

z teavitada avariitöö ajast ja kohast Tallinna transpordiametit, kui sellega kaasneb liiklu-se ümberkorraldamine või tänava sulgemi-ne;

z korraldada läheduses parkivate sõidukite ümberpaigutamine;

z paigaldada nähtavale kohale infotahvel, mil-lele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimi-se eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö al-gus- ja lõpptähtaeg;

FoR PRoPeRtY oWneRsThe guidelines for maintaining order in the City of Tallinn require property owners to keep their proper-ties and fences and the areas adjacent to their proper-ties in order. A permit must be requested for cutting trees (except fruit trees) on properties.

MAIntenAnCe WoRKs In WInteRA property owner must make sure that the pave-ments bordering their properties are de-iced, and procure the necessary tools and materials. The roof and facade must also be regularly checked and the owner must make sure that any snow and icicles are removed from the roof as soon as possible. Inserting an electric heating cable in drainpipes and guttering can prevent the formation of icicles.

The following must be done when icicles and snow are removed from a roof:

the residents of the building must be notified of the time of the works well in advance;a call must be made to the Tallinn city helpline 1345 to notify of the works;the Tallinn Transport Department must be informed of the time and place of the works if the diverting of traffic or closing of the street is required;organise the relocation of any vehicles parked nearby;install an information board in a visible place and dis-play information about the type of danger, the name and telephone number of the person responsible for the elimination of the danger and the start and end of the works;safe passage must be guaranteed for pedestrians and vehicles or they must be diverted for the duration of

25

z tagada jalakäijatele ja sõidukitele ohutu lä-bipääs või korraldada avariitöö ajal nen-de ümbersuunamine, vajaduse korral pii-rata ohuala ajutise piirdeaiaga ja tagada ala tähistamine liikluskorraldusvahendite-ga majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskor-ralduse nõuded teetöödel” kohaselt;

z tagada vajaduse korral turvavarustuse ning muude tööohutuse tagamiseks vajalike va-hendite olemasolu;

z vältida lume ja purikate langemist madala-matele hoonetele;

z vedada ära kõnni- või sõiduteele kukkunud või lükatud purikad ja lumi.

ProJEkT „HooVid kordA”Aastal 2006 alustatud projekti „Hoovid korda” eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiiv-semaks ning parandada koduümbruse ilmet ko-halike elanike aktiivse tegevuse kaudu. Projek-tiga on toetatud näiteks puhkealade ja parklate rajamist. Toetust saab taotleda Tallinna korte-riühistu, kes on mittetulundusühingute ja siht-asutuste registris registreeritud vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist. Projek-ti kohta saab lisateavet veebilehelt hoovidkor-da.tallinn.ee, linnaosavalitsusest või Tallinna kommunaalametist.

PuudE HooLduS JA rAiEPuutüve lähedale ei ole soovitatav parkida autot ega virnastada ehitusmaterjale, sest see tihen-dab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puudel

24

kiNNiSTuoMANikuLETallinna linna heakorra eeskirja järgi peab kin-nistu omanik hoidma korras oma kinnistu ja selle piirdeaia ning kinnistuga külgneva ala. Kinnistul kasvavate puude (v.a viljapuud) raiu-miseks tuleb taotleda luba.

TALViSEd HooLduSTÖÖdEhitise omanik peab hoolt kandma oma kin-nistuga piirnevate kõnniteede libedustõrje eest ning varuma selleks vajalikud töövahendid ja puistematerjali. Samuti tuleb regulaarselt kont-rollida katust ja fassaadi ning hoolitseda katu-sele kogunenud lume ja tekkinud purikate õi-geaegse eemaldamise eest. Purikate teket aitab vältida vihmaveerennidesse ja -torudesse pai-galdatud elektrisoojenduskaabel.

Katuselt jääpurikate ja lume eemaldamisel tuleb:

z teavitada avariitöö ajast aegsasti majaelanikke; z teavitada avariitööst Tallinna abitelefonil 1345;

z teavitada avariitöö ajast ja kohast Tallinna transpordiametit, kui sellega kaasneb liiklu-se ümberkorraldamine või tänava sulgemi-ne;

z korraldada läheduses parkivate sõidukite ümberpaigutamine;

z paigaldada nähtavale kohale infotahvel, mil-lele on märgitud ohu liik, ohu likvideerimi-se eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö al-gus- ja lõpptähtaeg;

the works, the dangerous area must be surrounded with a temporary fence if necessary and marking the area with traffic management equipment must be guaranteed pursuant to the Minister of Economic Af-fairs and Communications Manager No. 69 ‘Traffic management requirements upon road works’ of 16 April 2003;the existence of safety equipment and other items re-quired for guaranteeing occupational safety must be guaranteed, where necessary;snow and icicles falling on lower buildings should be prevented;icicles and snow that have fallen or been pushed onto the pavement or road must be removed.

‘YARDs In oRDeR!’ PRoJeCtThe objective of the ‘Yards in Order!’ project that start-ed in 2006 is to make the living environment in the city more attractive and to make the surroundings of people’s homes look better with the active participation of locals. The establishment of recreation areas and cars parks has received support from the project. Applications for sup-port are accepted from apartment associations in Tal-linn that were registered in the Register of Non-profit Organisations and Foundations at least six months prior to the submission of the application.Additional information is available online at www.tallinn.ee/hoovidkorda/, from the City District Administration or the Tallinn Municipal Engineering Services Department.

tRee CARe AnD CUttInGIt’s not advisable to park vehicles or stack construction materials next to the trunks of trees, as this compacts the soil and burdens the roots of trees, making it difficult for them to get air and water from the soil.Rotten or dead trees may become dangerous. If this

25

z tagada jalakäijatele ja sõidukitele ohutu lä-bipääs või korraldada avariitöö ajal nen-de ümbersuunamine, vajaduse korral pii-rata ohuala ajutise piirdeaiaga ja tagada ala tähistamine liikluskorraldusvahendite-ga majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003 määruse nr 69 „Liikluskor-ralduse nõuded teetöödel” kohaselt;

z tagada vajaduse korral turvavarustuse ning muude tööohutuse tagamiseks vajalike va-hendite olemasolu;

z vältida lume ja purikate langemist madala-matele hoonetele;

z vedada ära kõnni- või sõiduteele kukkunud või lükatud purikad ja lumi.

ProJEkT „HooVid kordA”Aastal 2006 alustatud projekti „Hoovid korda” eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiiv-semaks ning parandada koduümbruse ilmet ko-halike elanike aktiivse tegevuse kaudu. Projek-tiga on toetatud näiteks puhkealade ja parklate rajamist. Toetust saab taotleda Tallinna korte-riühistu, kes on mittetulundusühingute ja siht-asutuste registris registreeritud vähemalt kuus kuud enne toetuse taotluse esitamist. Projek-ti kohta saab lisateavet veebilehelt hoovidkor-da.tallinn.ee, linnaosavalitsusest või Tallinna kommunaalametist.

PuudE HooLduS JA rAiEPuutüve lähedale ei ole soovitatav parkida autot ega virnastada ehitusmaterjale, sest see tihen-dab pinnast ja koormab puujuuri, nii et puudel

http://www.tallinn.ee/hoovidkorda/

26

on raske vett ja õhku mullast kätte saada.

Mädanenud või kuivanud puu võib muutuda ohtlikuks. Puu seisukorda võib hinnata järg-miste küsimuste põhjal.

z Kas puu võrasse on tekkinud pal-ju kuivi oksi või on latv kuiva-nud?

z Kas puu tüvele või tüükaosa-le on kasvanud seente vilja-kehad?

z Kas puu kalle on kiires-ti suurenenud ja vas-tassuunast on mulla-pall maast üles ker-kinud?


Kui puul on ilmnenud üks või mitu nimetatud tunnust, siis tuleb eks-perthinnangu saamiseks pöörduda Tallinna kesk-konnaameti haljastusspet-sialisti poole.

Puu seisundi halvenemist saab vältida õigel ajal tehtud korrektse hoolduslõikusega. Kui eespool loetletud probleeme ei ole, kuid puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna keskkon-naametist taotleda hoolduslõikusluba.

WAsteWaste must be sorted by type to spare the environ-ment and to reuse waste as material or as a source of energy. Packaging and packaging waste must be col-lected separately from other waste and taken to the designated collection points (containers) or a waste station. Any hazardous waste generated in house-holds, electrical and electronic waste, old tyres and bulky waste can be taken to waste stations or station-ary collection points. All waste left over after sorting is mixed household waste, which must be handed over to a licensed waste transport operator. Environ-mentally friendly waste handling helps to improve our living environment and to reduce the cost of waste handling.Additional information is available online at www.tallinn.ee, www.tallinn.ee/prygihunt, www.prugi.ee or you can call the city helpline on 1345.

DePosIt PACKAGInG AnD PACKAGInG WAsteDeposit packaging means metal, glass and plastic packaging for beverages that are marked for deposit. The beverage packaging that belongs to the Eesti Pan-dipakend system can be returned in any place that sell products in deposit packaging or in reception points located in the vicinity of the stores to which the own-er of the store must refer. In larger stores, deposit

27


matult või valel ajal tehtud lõikus teki-tab puudele lisastressi, mille tagajär-

jel võib puu haigestuda või kuiva-da ning muutuda ohtlikuks.

Selliste puude ümberistuta-mine, mille rinnasläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad vil-japuud), tuleb kooskõlas-tada Tallinna keskkonna-ametiga.

Ehitustöödel ette jäävate ter-vete ja heas seisundis puude

raieks antakse luba vaid asen-dusistutuse kohustuse kõrval-

tingimusega, millega kompenseeri-takse elujõuliste puude väärtus. Raieloa

taotleja tagab Tallinna keskkonnaametiga sõl-mitud lepingu alusel uute puude istutamise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotlemi-se kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raieluba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakonna telefonilt 640 4274.

happens, you should contact the landscaping specialist of the Tallinn Environment Department for an expert opinion.See ‘Tree care and cutting’ under ‘City environment’ about how to assess the condition of trees.

http://www.tallinn.ee

http://www.tallinn.ee/prygihunt

http://www.prugi.ee

26

on raske vett ja õhku mullast kätte saada.

Mädanenud või kuivanud puu võib muutuda ohtlikuks. Puu seisukorda võib hinnata järg-miste küsimuste põhjal.

z Kas puu võrasse on tekkinud pal-ju kuivi oksi või on latv kuiva-nud?

z Kas puu tüvele või tüükaosa-le on kasvanud seente vilja-kehad?

z Kas puu kalle on kiires-ti suurenenud ja vas-tassuunast on mulla-pall maast üles ker-kinud?


Kui puul on ilmnenud üks või mitu nimetatud tunnust, siis tuleb eks-perthinnangu saamiseks pöörduda Tallinna kesk-konnaameti haljastusspet-sialisti poole.

Puu seisundi halvenemist saab vältida õigel ajal tehtud korrektse hoolduslõikusega. Kui eespool loetletud probleeme ei ole, kuid puu on olnud kaua hooldamata ja oksad on kasvanud vastu aknaid või majaseina, tuleb Tallinna keskkon-naametist taotleda hoolduslõikusluba.

27


matult või valel ajal tehtud lõikus teki-tab puudele lisastressi, mille tagajär-

jel võib puu haigestuda või kuiva-da ning muutuda ohtlikuks.

Selliste puude ümberistuta-mine, mille rinnasläbimõõt on suurem kui 8 cm (v.a erakinnistul kasvavad vil-japuud), tuleb kooskõlas-tada Tallinna keskkonna-ametiga.

Ehitustöödel ette jäävate ter-vete ja heas seisundis puude

raieks antakse luba vaid asen-dusistutuse kohustuse kõrval-

tingimusega, millega kompenseeri-takse elujõuliste puude väärtus. Raieloa

taotleja tagab Tallinna keskkonnaametiga sõl-mitud lepingu alusel uute puude istutamise ja hooldamise kahe aasta jooksul.

Lisateave raie- ja hoolduslõikuslubade taotlemi-se kohta veebilehelt www.tallinn.ee/Raieluba ja Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakonna telefonilt 640 4274.

packaging can be returned using a reverse vending machine.

There are three ways to dispose of other packaging and packaging waste:• a mixed packaging container in the case of apart-ment buildings;• the packaging collection sack in the case of private houses; and• public packaging collection points or containers.

The collection of packaging waste is organised by the non-profit organisations Eesti Pakendiringlus and Eesti Taaskasutusorganisatsioon as well as OÜ Toot-javastutusorganisatsioon. The colour of public con-tainers marks the type of waste collected.The paper and cardboard packaging container (blue) is for cardboard boxes, craft paper, paper bags and other clean paper packaging.The glass packaging container (green) is for bottles made from clear and coloured glass, jars and other clean glass packaging.Glass packaging must be placed in the mixed pack-aging container if there is no separate container for glass packaging.The mixed packaging container (yellow) is for the fol-lowing waste:• plastic packaging, e.g. yoghurt pots and butter tubs; • oil, ketchup and mayonnaise bottles;• cosmetics packaging, clean plastic dishes and boxes and other plastic packaging:• metal packaging, e.g. metal lids and tops of food and beverage packaging and tin cans;• paper board and other cardboard packaging, e.g. milk, juice and yoghurt cartons, cardboard boxes of confectionery products and other clean cardboard packaging.

29

PANdiPAkENd JA PAkENdiJÄÄTMEdPandipakendid on metallist, klaa-sist ja plastist joogipakendid, mil-lel on tagatisraha märgistus. Joogi-pakendeid, mis kuuluvad Eesti Pan-

dipakendi süsteemi, saab tagastada igal pool, kus müüakse pandipakendi-

ga tooteid, või müügikoha vahetus lähe-duses olevas vastuvõtukohas, millele müügi-

koha omanik on kohustatud viitama. Suurema-tes kauplustes on võimalik pandipakendeid ta-gastada taaraautomaati.

Muudest pakenditest ja pakendijäätmetest saab vabaneda kolmel moel:

z kortermaja puhul segapakendimahuti; z eramaja puhul pakendikotiteenus; z pakendipunktid.

Pakendijäätmete kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutus-organisatsioon ja OÜ Tootjavastutusorganisat-sioon. Praegu on linnas u 450 avalikku paken-dimahutit kuhu pakendijäätmeid saab viia ta-suta. Avalike mahutite värv tähistab koguta-vat jäätmeliiki: paber- ja kartongpakendi kogu-miseks on sinised, segapakendi jaoks kollased ning klaaspakendi tarvis rohelised mahutid.

Paberpakendimahutisse tuleb panna pappkas-tid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid.

Klaaspakendimahutisse tuleb panna:

28

JÄÄTMEdJäätmeid tuleb liigiti ko-guda, et säästa loodust ning anda jäätmetele ma-terjali või energiaallikana uus otstarve. Taaskasu-tatavad sorteeritud jäät-med saab viia avalikes-se mahutitesse. Koduma-japidamises tekkinud ohtli-kud jäätmed, elektri- ja elektroonika-jäätmed, vanad rehvid ja suurjäätmed on võimalik viia jäätmejaama. Kõik sorteerimisest üle jäänud jäätmed on segaolmejäätmed. Keskkonnasäästlik jäätmekäitlus aitab parandada meie elukeskkonda ning vähendada jäätmekäitluskulusid.

Lisateave veebilehtedelt www.tallinn.ee ja www.tallinn.ee/prygihunt või linna abitelefo-nilt 1345.

Alates 1. märtsist 2013 alustab Tallinna linn kor-raldatud jäätmeveo teenuse pakkumist jäätme-valdajatele. Jäätmeveolepingu sõlmimiseks tu-leb pöörduda Tallinna keskkonnameti jäätme-hoolde osakonna korraldatud jäätmeveosektori poole. Jäätmeveolepingu saab sõlmida alates 1. veebruarist 2013. Jäätmeveolepingu saab sõlmi-da tähtajatult. Arve väljastaja on Tallinna kesk-konnaamet. Esimeses etapis liituvad korralda-tud jäätmeveoga Põhja-Tallinna kahes piirkon-nas asuvad kliendid, hiljem lisanduvad Kristii-ne, Kesklinn va vanalinn ja Haabersti.

Lisateave veebilehelt www.prugi.ee.

Additional information is available online at www.eestipandipakend.ee, www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee and www.tvo.ee or you can call the city helpline on 1345. You can find the location of the nearest packaging con-tainer on the Tallinn web map at kaart.tallinn.ee or on the web-site www.tallinn.ee/prygihunt.

PAPeR AnD CARDBoARD Paper and cardboard must be collected separately so they can be processed.A property with at least five apartments must have a paper and cardboard container for the following waste:• newspapers, magazines, catalogues and advertising materials;• exercise books, paper and cardboard notebooks, used and unused stationery and drawing paper;• envelopes and books without covers.Private persons can also take waste paper to a waste station.

BIoDeGRADABLe WAsteResidential buildings with ten or more apartments must have a container for biodegradable waste. This can be ordered from the waste transport operator who serves the region. Paper and cardboard and biodegradable waste must be collected separately on non-residential properties. Depending on the quanti-ties of waste generated, the following containers must be set up on properties:1) a paper and cardboard container if more than 20

http://www.eestipandipakend.ee

http://www.pakendiringlus.ee

http://www.eto.ee

http://kaart.tallinn.ee

http://www.tallinn.ee/prygihunt

29

PANdiPAkENd JA PAkENdiJÄÄTMEdPandipakendid on metallist, klaa-sist ja plastist joogipakendid, mil-lel on tagatisraha märgistus. Joogi-pakendeid, mis kuuluvad Eesti Pan-

dipakendi süsteemi, saab tagastada igal pool, kus müüakse pandipakendi-

ga tooteid, või müügikoha vahetus lähe-duses olevas vastuvõtukohas, millele müügi-

koha omanik on kohustatud viitama. Suurema-tes kauplustes on võimalik pandipakendeid ta-gastada taaraautomaati.

Muudest pakenditest ja pakendijäätmetest saab vabaneda kolmel moel:

z kortermaja puhul segapakendimahuti; z eramaja puhul pakendikotiteenus; z pakendipunktid.

Pakendijäätmete kogumist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Eesti Taaskasutus-organisatsioon ja OÜ Tootjavastutusorganisat-sioon. Praegu on linnas u 450 avalikku paken-dimahutit kuhu pakendijäätmeid saab viia ta-suta. Avalike mahutite värv tähistab koguta-vat jäätmeliiki: paber- ja kartongpakendi kogu-miseks on sinised, segapakendi jaoks kollased ning klaaspakendi tarvis rohelised mahutid.

Paberpakendimahutisse tuleb panna pappkas-tid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm puhtad paberpakendid.

Klaaspakendimahutisse tuleb panna:

28

JÄÄTMEdJäätmeid tuleb liigiti ko-guda, et säästa loodust ning anda jäätmetele ma-terjali või energiaallikana uus otstarve. Taaskasu-tatavad sorteeritud jäät-med saab viia avalikes-se mahutitesse. Koduma-japidamises tekkinud ohtli-kud jäätmed, elektri- ja elektroonika-jäätmed, vanad rehvid ja suurjäätmed on võimalik viia jäätmejaama. Kõik sorteerimisest üle jäänud jäätmed on segaolmejäätmed. Keskkonnasäästlik jäätmekäitlus aitab parandada meie elukeskkonda ning vähendada jäätmekäitluskulusid.

Lisateave veebilehtedelt www.tallinn.ee ja www.tallinn.ee/prygihunt või linna abitelefo-nilt 1345.

Alates 1. märtsist 2013 alustab Tallinna linn kor-raldatud jäätmeveo teenuse pakkumist jäätme-valdajatele. Jäätmeveolepingu sõlmimiseks tu-leb pöörduda Tallinna keskkonnameti jäätme-hoolde osakonna korraldatud jäätmeveosektori poole. Jäätmeveolepingu saab sõlmida alates 1. veebruarist 2013. Jäätmeveolepingu saab sõlmi-da tähtajatult. Arve väljastaja on Tallinna kesk-konnaamet. Esimeses etapis liituvad korralda-tud jäätmeveoga Põhja-Tallinna kahes piirkon-nas asuvad kliendid, hiljem lisanduvad Kristii-ne, Kesklinn va vanalinn ja Haabersti.

Lisateave veebilehelt www.prugi.ee.

kg of waste is generated per week;2) a container for biodegradable waste if

more than 20 kg of waste is generated per week or if there is a food service company (incl. a restaurant or other similar estab-lishment) with at least 25 seats or a nurs-ery school, school or hospital with at least

112 places operating on the property.The following must be placed in the con-

tainer for biodegradable waste:• meat and fish waste, fruit and vegetables,

fruit and vegetable peel, bread, precooked food, bak-ery and confectionery products, cheese, butter and margarine and other solid food waste;• household paper, paper tissues and filters, coffee grounds and teabags;• house plants and cut flowers.Biodegradable waste must be placed in a biodegrad-able plastic or paper bag before it’s taken to the con-tainer. Ordinary plastic bags must not be used for biodegradable waste.

There must be a sufficient quantity of containers of sufficient size at the disposal of the waste holder. The mixed household waste container must be emptied with a frequency that prevents overfilling and bad smells, but at least once a week or, in the case of prop-erties with up to 12 apartments and with the consent of the Tallinn Environment Department, once every two weeks. Deep biodegradable waste containers of mixed household waste and biodegradable waste must be emptied at least once every four weeks. In the case of detached houses, mixed household waste bags of 150 litres and up to 10 kg must be removed and mixed household waste containers of up to 370 litres must be emptied at least once every four weeks. The container may belong to the waste holder or the waste holder may use it on the basis of a contract.

30

värvitust ja värvilisest klaasist pudelid, pur-gid ja muud puhtad klaaspakendid. Kui eraldi klaaspakendimahutit pole, tuleb klaaspakend panna segapakendimahutisse.

Segapakendimahutisse tuleb panna:

z plastpakendid, näiteks jogurtitop-sid ja võikarbid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;

z kosmeetika- ja hooldus-toodete pakendid, puh-tad plastnõud ja -karbid ja muud

z plastpakendid; z metallpakendid, näiteks toi-du- ja joogipakendi metall-kaaned ja -korgid ning kon-servikarbid;

z joogikartongist või muust ki-hilisest papist pakendid, näiteks kar-tongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid, kondiitritoodete kartongkarbid ja muud puhtad kartongpakendid.

Lisateave veebilehtedelt www.eestipandipa-kend.ee, www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee ja www.tvo.ee või linna abitelefonilt 1345. Lä-hima pakendikonteineri asukoha leiate Tallin-na kaardilt veebilehel kaart.tallinn.ee või vee-bilehelt www.tallinn.ee/prygihunt.

PABEr JA kArToNG Paberit ja kartongi tuleb koguda eraldi, et oleks võimalik seda töödelda.

31

Vähemalt viie korteriga kinnistul peab olema paberi- ja kartongimahuti, kuhu tuleb panna:

z ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaam-materjalid;

z töövihikud, paber- ja pappkaustikud, kasu-tatud või puhas kirja- ja joonistuspaber;

z ümbrikud ja kaanteta raamatud.Eraisikud saavad vanapaberit viia ka

jäätmejaama.

BioLAGuNEVAd JÄÄTMEdKümne ja enama korteriga ela-

mu juures peab olema biolaguneva-te jäätmete mahuti, mille saab telli-

da piirkonda teenindavalt jäätmeveda-jalt. Mitteelamumaa sihtotstarbega kin-

nistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagu-nevaid jäätmeid koguda eraldi. Lähtuvalt tekki-vate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:

z paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid te-kib nädalas enam kui 20 kg;

z biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäät-meid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh res-toran ja muu samalaadne toiduteenust pak-kuv ettevõtja, milles on vähemalt 25 iste-kohta, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

z liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad ja

oRGAnIseD WAste ReMoVAL AnD ADDItIonAL seRVICesOrganised waste transport and related addition-al services are offered by the Tallinn Waste Centre. This centre provides organised waste trans-port with regard to ordinary containers and bulky waste in Northern Tallinn and with regard to deep collection containers and bulky waste in Kristiine, Haabersti and the city centre.Apartment associations and pri-vate individuals can order bulky waste removal – see www.prugi.ee/ portal/suurjaatmed.

The Tallinn Waste Centre also pro-vides the following services to clients in all parts of Tallinn:• container rental;• container cleaning;• removal of garden and park waste (leaves, apples, branches etc.);• fir tree removal.The Tallinn Waste Centre has placed approximate-ly 30 public clothing containers on shopping centre premises in Tallinn and nearby municipalities, where people can take their clothes, footwear, toys etc. free of charge to have them reused and recycled.You will find the locations of the containers on the website of the Tallinn Waste Centre at www.prugi.ee/portal/riidekonteinerid. You can read more about all of the services provided online at www.prugi.ee or call the customer service of Tallinn Waste Centre on 616 4000 if you have any questions.

http://www.prugi.ee/ portal/suurjaatmed

http://www.prugi.ee/ portal/suurjaatmed

http://www.prugi.ee/portal/riidekonteinerid



30

värvitust ja värvilisest klaasist pudelid, pur-gid ja muud puhtad klaaspakendid. Kui eraldi klaaspakendimahutit pole, tuleb klaaspakend panna segapakendimahutisse.

Segapakendimahutisse tuleb panna:

z plastpakendid, näiteks jogurtitop-sid ja võikarbid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid;

z kosmeetika- ja hooldus-toodete pakendid, puh-tad plastnõud ja -karbid ja muud

z plastpakendid; z metallpakendid, näiteks toi-du- ja joogipakendi metall-kaaned ja -korgid ning kon-servikarbid;

z joogikartongist või muust ki-hilisest papist pakendid, näiteks kar-tongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid, kondiitritoodete kartongkarbid ja muud puhtad kartongpakendid.

Lisateave veebilehtedelt www.eestipandipa-kend.ee, www.pakendiringlus.ee, www.eto.ee ja www.tvo.ee või linna abitelefonilt 1345. Lä-hima pakendikonteineri asukoha leiate Tallin-na kaardilt veebilehel kaart.tallinn.ee või vee-bilehelt www.tallinn.ee/prygihunt.

PABEr JA kArToNG Paberit ja kartongi tuleb koguda eraldi, et oleks võimalik seda töödelda.

31

Vähemalt viie korteriga kinnistul peab olema paberi- ja kartongimahuti, kuhu tuleb panna:

z ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaam-materjalid;

z töövihikud, paber- ja pappkaustikud, kasu-tatud või puhas kirja- ja joonistuspaber;

z ümbrikud ja kaanteta raamatud.Eraisikud saavad vanapaberit viia ka

jäätmejaama.

BioLAGuNEVAd JÄÄTMEdKümne ja enama korteriga ela-

mu juures peab olema biolaguneva-te jäätmete mahuti, mille saab telli-

da piirkonda teenindavalt jäätmeveda-jalt. Mitteelamumaa sihtotstarbega kin-

nistul tuleb paberit ja kartongi ning biolagu-nevaid jäätmeid koguda eraldi. Lähtuvalt tekki-vate jäätmete kogusest peavad kinnistul olema järgmised mahutid:

z paberi- ja kartongimahuti, kui jäätmeid te-kib nädalas enam kui 20 kg;

z biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäät-meid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh res-toran ja muu samalaadne toiduteenust pak-kuv ettevõtja, milles on vähemalt 25 iste-kohta, või lasteaed, kool või haigla, milles on vähemalt 112 kohta.

Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna:

z liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad ja

tALLInn ReCYCLInG CentReThe Tallinn Recycling Centre (former Tallinn Land-fill) is located in Jõelähtme municipality. The Tallinn Recycling Centre serves all companies and private clients on the basis of a price list. The centre treats non-hazardous waste. Payment for services can be made in cash or by card, and clients who have entered

into contracts can pay on the basis of invoices.

Waste is accepted Mon-Fri 6-22, Saturdays and public holidays 8-18. The Centre is closed on Sundays.

The office is open Mon-Fri 8-16.30.

You can read more about all of the services provided online at www.tjt.ee or call the Cen-

tre on 609 6018 if you have any questions.

HAZARDoUs WAsteEach resident of Tallinn generates an average of 1.6 kg of hazardous waste per year. More than 1 kg of this ends up in landfill or waste incineration plants with other household waste and from there in the environ-ment: soil, ground water and air. Via air and water, this waste ends up in our food. This is why collecting hazardous waste separately is extremely important. Each and every one of us has an important role in keeping our environment clean, as by doing this we also care for ourselves.

http://www.tjt.ee

32

nende koorimis-jäägid, leib, sai, pool-fabrikaadid, paga-ri- ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidu-jäätmed;

z majapidamispaber, pabersalvrätid ja -filtrid, kohvipaks ja teepakid;

z toataimed ja lõikelilled.

Biolagunevad jäätmed tuleb enne mahutisse viimist panna biolagunevast materjalist kotti. Kindlasti ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna kilekotti.

Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas ko-guses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väl-dib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete ja biolagu-nevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tüh-jendada vähemalt üks kord nelja nädala jook-sul. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrist segaolme-jäätmete mahutit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmeval-daja omandis või lepingu alusel kasutuses.

oHTLikud JÄÄTMEdTallinlane tekitab aastas keskmiselt 1,6 kg ohtlik-ke jäätmeid. Rohkem kui 1 kg neist satub muu olmeprügi hulgas prügilasse ja sealt edasi kesk-konda: nii pinnasesse, põhjavette kui ka õhku. Õhu ja vee kaudu satuvad need jäätmed meie toi-

33

dulauale. Sellepärast on ohtlike jäätme-te eraldi kogumine väga tähtis. Igaühel

meist on oluline roll keskkonna hoidmisel – nii hoiame ka iseend.

Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäät-med on:

z patareid ja akud; z päevavalguslambid (sh säästulambid); z vana õli, õlifiltrid, õlised kaltsud; z värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid; z kemikaalid ja puhastusvahendid; z kraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisalda-vad jäätmed;

z taimekaitsevahendid ja pestitsiidid; z fotograafiajäätmed; z meditsiinijäätmed (ravimid, süstlad); z ohtlike jäätmete pakendid.

Ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda jäätme-jaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), neljas statsionaarses vastuvõtupunktis ja kuues Lukoi-li tanklas.

Statsionaarsed vastuvõtupunktid on 1. maist kuni 30. septembrini avatud ka kolmapäevi-ti kella 14–19. Riigipühadel on statsionaarsed vastuvõtupunktid suletud.

Pirita Rummu tee 2 (Pirita Selveri parkla)

L, P 10–15

Haabersti Haabersti 1(Haaberti RIMI) L, P 10–15Kesklinn Lastekodu 11a kõrval parklas L, P 10–15Lasnamäe Pae 76 (Pae kaubanduskeskus) L, P 10–15

Lukoili tanklad on avatud kella 8–20. Ohtlike

The following hazard-ous waste is generated in households:• batteries;• fluorescent lights (incl. en-ergy-saving lamps);• old oil, oil filters and oily rags;• leftover paint, varnish, glue and solvent;• chemicals and cleaning agents;• thermometers and other waste that contains mer-cury;• plant production products and pesticides;• photographic waste;• medical waste (pharmaceuticals and syringes);• hazardous waste packaging.

Hazardous waste generated by households can be taken free of charge to waste stations (see ‘Waste sta-tions’), four stationary collection points and six Lu-koil petrol stations.Stationary collection points are open from 10-15 on Saturdays and Sundays from 1 October to 30 April and from 14-19 on Wednesdays from 1 May to 30 September. The collection points are closed on public holidays.

Pirita Rummu tee 2 (car park of Pirita Selver) Haabersti Haabersti 1 (car park of Haabersti Rimi)City centre Lastekodu 11a (adjacent car park)Lasnamäe Pae 76 (car park of Pae shopping centre)

32

nende koorimis-jäägid, leib, sai, pool-fabrikaadid, paga-ri- ja kondiitritooted, juust, või ja margariin ning muud tahked toidu-jäätmed;

z majapidamispaber, pabersalvrätid ja -filtrid, kohvipaks ja teepakid;

z toataimed ja lõikelilled.

Biolagunevad jäätmed tuleb enne mahutisse viimist panna biolagunevast materjalist kotti. Kindlasti ei tohi biolagunevaid jäätmeid panna kilekotti.

Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas ko-guses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väl-dib selle ületäitumist ja haisu teket, aga vähemalt üks kord nädalas. Segaolmejäätmete ja biolagu-nevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tüh-jendada vähemalt üks kord nelja nädala jook-sul. Üksikelamu puhul tuleb kuni 150-liitrine ja maksimaalselt 10 kg kaaluv segaolmejäätmete kott lasta ära viia ning kuni 370-liitrist segaolme-jäätmete mahutit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Mahuti võib olla jäätmeval-daja omandis või lepingu alusel kasutuses.

oHTLikud JÄÄTMEdTallinlane tekitab aastas keskmiselt 1,6 kg ohtlik-ke jäätmeid. Rohkem kui 1 kg neist satub muu olmeprügi hulgas prügilasse ja sealt edasi kesk-konda: nii pinnasesse, põhjavette kui ka õhku. Õhu ja vee kaudu satuvad need jäätmed meie toi-

33

dulauale. Sellepärast on ohtlike jäätme-te eraldi kogumine väga tähtis. Igaühel

meist on oluline roll keskkonna hoidmisel – nii hoiame ka iseend.

Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäät-med on:

z patareid ja akud; z päevavalguslambid (sh säästulambid); z vana õli, õlifiltrid, õlised kaltsud; z värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid; z kemikaalid ja puhastusvahendid; z kraadiklaasid ja muud elavhõbedat sisalda-vad jäätmed;

z taimekaitsevahendid ja pestitsiidid; z fotograafiajäätmed; z meditsiinijäätmed (ravimid, süstlad); z ohtlike jäätmete pakendid.

Ohtlikke jäätmeid saab tasuta ära anda jäätme-jaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), neljas statsionaarses vastuvõtupunktis ja kuues Lukoi-li tanklas.

Statsionaarsed vastuvõtupunktid on 1. maist kuni 30. septembrini avatud ka kolmapäevi-ti kella 14–19. Riigipühadel on statsionaarsed vastuvõtupunktid suletud.


L, P 10–15

Haabersti Haabersti 1(Haaberti RIMI) L, P 10–15Kesklinn Lastekodu 11a kõrval parklas L, P 10–15Lasnamäe Pae 76 (Pae kaubanduskeskus) L, P 10–15

Lukoili tanklad on avatud kella 8–20. Ohtlike

Lukoil petrol stations are open from 8-20. Please contact an employee of the station to dispose of hazardous waste. Locations of

petrol stations:Kivila 28Sõpruse pst 261Tammsaare tee 53Vabaduse pst 158Tondiraba 1Peterburi tee 38

UnUsABLe HoMe APPLIAnCesHousehold electronics and home appliances (e.g. electric cookers, fridges, TVs, radios, hairdryers, shavers, vacuum cleaners, blenders and irons) can be disposed of free of charge at waste stations (see ‘Waste stations’) and the collection point at Rummu tee 2 (the car park of Pirita Selver) from 15-18 on Wednesdays and 9-12 on Saturdays.

Pirita Rummu tee 2 (car park of Pirita Selver) Sat, Sun 10-15

Small electronics collection points are located on the premises of the Prisma supermarkets in Lasnamäe and Sikupilli. Only small electronic devices can be disposed of at these collection points.

When you buy a new appliance, you can leave an old one of the same type in the store.

oLD tYResPrivate persons can dispose of tyres free of charge at: waste stations (see ‘Waste stations’), which accept up to eight tyres at any one time; the collection point of the Estonia Tyre Associa-tion at Lõuna tee 49, Loo, Jõelähtme municipality, on

34

jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda tank-la töötaja poole: Kivila 28, Sõpruse pst 261, Tammsaare tee 53, Vabaduse pst 158, Tondira-ba 1, Peterburi tee 38.

kASuTuSkÕLBMATud koduMASiNAdOlmeelektroonikat ja kodutehnikat (nt elekt-ripliit, külmkapp, televiisor, raadio, föön, par-del, pesumasin, tolmuimeja, mikser, triikraud) saab tasuta ära anda jäätmejaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”) ja vastuvõtupunktides:


K 15–18, L 9–12

Lasnamäe Betooni 7 (Refonda territoorium)

E–R 9–17, L 8.30–15.00

Tasub ka teada, et uue seadme ostmisel saab vana sama liiki seadme jätta kauplusesse.

VANAd AuTorEHVidVanu rehve saab eraisik tasuta ära anda jäätme-jaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), kus võe-takse vastu kuni kaheksa vana rehvi korraga, ning MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus ko-gumispunktides.

Pakendihai OÜ Silikaltsiidi 7, Tallinn, E–R 9–17

tel 5553 0101

Kummimatid OÜ

Lõuna tee 49, Loo alev, Jõelähtme vald, E–R 9–17

tel 5623 6697

Kuusakoski AS Betooni 12, Tallinn, E–R 8.00–16.30; L 8–15

tel 625 86 66

35

Abeteks Baltic OÜ

Kangru 8, Tallinn, E–R 9–18

tel 653 04 34

Autorehvid OÜ Linnu tee 12, Tallinn, E–R 9–19

tel 655 70 98

ERAA Rehvid OÜ

Paneeli 2, Tallinn, E–R 9–17

tel 56 650 491

Oscarrehvid OÜ Peterburi tee 90f, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 621 56 27

Oscarrehvid OÜ Kadaka tee 1, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 659 31 00

Oscarrehvid OÜ Pärnu mnt 139e, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 654 51 11

Pranko OÜ Mustamäe tee 44a, Tallinn, E–R 9–18

tel 656 23 11

Pranko OÜ Punane 54, Tallinn, E–R 9–18

tel 632 75 22

Tireman OÜ Peterburi tee 58c, Tallinn, E–R 8.30–19.00; L 10–15

tel 605 60 90

Tireman OÜ Mustamäe tee 54, Tallinn, E–R 9–19

tel 654 76 50

Tireman OÜ Punane 6, Tallinn, E–R 9–18

tel 607 01 04

Tireman OÜ Tartu mnt 119, Tallinn, E-R 09:00 – 18:00

tel 605 10 66

Ettevõte peab rehvide utiliseerimise eest tasuma.

EHiTuS- JA LAMMuTuSJÄÄTMEd Ehitusjäätmete käitlusega tegelevad ettevõtted:

ATI Grupp OÜ, Peterburi tee 94, tel 622 4250

workdays from 9-17 (telephone 5623 6697);• the collection points of Rehviringlus – see rehviringlus.ee/kogumisvork.

Companies must pay for the treatment of tyres.

ConstRUCtIon AnD DeMoLItIon WAsteConstruction and demolition waste (concrete and brick pieces, timber, plasterboards etc.) can be tak-en to a waste station (see ’Waste stations’) or the col-lection points of a company that treats construction waste:

ATI Grupp OÜ Peterburi tee 94h 622 4250 Mon-Fri 8-19, Sat 8-16Slops OÜ Maleva 4 666 3060 Mon-Fri 8-18.30, Sat 8-16

Collection of construction and demolition waste in-curs a fee. Additional information: www.tallinn.ee/ehitusjaatmed.

http://rehviringlus.ee/kogumisvork

http://www.tallinn.ee/ehitusjaatmed

34

jäätmete äraandmiseks tuleb pöörduda tank-la töötaja poole: Kivila 28, Sõpruse pst 261, Tammsaare tee 53, Vabaduse pst 158, Tondira-ba 1, Peterburi tee 38.

kASuTuSkÕLBMATud koduMASiNAdOlmeelektroonikat ja kodutehnikat (nt elekt-ripliit, külmkapp, televiisor, raadio, föön, par-del, pesumasin, tolmuimeja, mikser, triikraud) saab tasuta ära anda jäätmejaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”) ja vastuvõtupunktides:


K 15–18, L 9–12

Lasnamäe Betooni 7 (Refonda territoorium)

E–R 9–17, L 8.30–15.00

Tasub ka teada, et uue seadme ostmisel saab vana sama liiki seadme jätta kauplusesse.

VANAd AuTorEHVidVanu rehve saab eraisik tasuta ära anda jäätme-jaamades (vt jaotist „Jäätmejaamad”), kus võe-takse vastu kuni kaheksa vana rehvi korraga, ning MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus ko-gumispunktides.

Pakendihai OÜ Silikaltsiidi 7, Tallinn, E–R 9–17

tel 5553 0101

Kummimatid OÜ

Lõuna tee 49, Loo alev, Jõelähtme vald, E–R 9–17

tel 5623 6697

Kuusakoski AS Betooni 12, Tallinn, E–R 8.00–16.30; L 8–15

tel 625 86 66

35

Abeteks Baltic OÜ

Kangru 8, Tallinn, E–R 9–18

tel 653 04 34

Autorehvid OÜ Linnu tee 12, Tallinn, E–R 9–19

tel 655 70 98

ERAA Rehvid OÜ

Paneeli 2, Tallinn, E–R 9–17

tel 56 650 491

Oscarrehvid OÜ Peterburi tee 90f, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 621 56 27

Oscarrehvid OÜ Kadaka tee 1, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 659 31 00

Oscarrehvid OÜ Pärnu mnt 139e, Tallinn, E–R 8.30–17.30; L 10–15

tel 654 51 11

Pranko OÜ Mustamäe tee 44a, Tallinn, E–R 9–18

tel 656 23 11

Pranko OÜ Punane 54, Tallinn, E–R 9–18

tel 632 75 22

Tireman OÜ Peterburi tee 58c, Tallinn, E–R 8.30–19.00; L 10–15

tel 605 60 90

Tireman OÜ Mustamäe tee 54, Tallinn, E–R 9–19

tel 654 76 50

Tireman OÜ Punane 6, Tallinn, E–R 9–18

tel 607 01 04

Tireman OÜ Tartu mnt 119, Tallinn, E-R 09:00 – 18:00

tel 605 10 66

Ettevõte peab rehvide utiliseerimise eest tasuma.

EHiTuS- JA LAMMuTuSJÄÄTMEd Ehitusjäätmete käitlusega tegelevad ettevõtted:

ATI Grupp OÜ, Peterburi tee 94, tel 622 4250

UsABLe CLotHes, BooKs, FURnItURe AnD HoMe APPLIAnCesThe Re-use Centre accepts, free of charge, furniture, home appliances, clothes, books, kitchenware and other household items, toys and anything else that is still in good order and usable.The charity organisation Emma (Mulla 8), the Salva-tion Army (Kopli 8) and Humana shops also accept usable and clean clothes.Additional information is available online at www.uus-kasutus.ee and www.tallinn.ee/est/kasutatud-riided-8.

WAste stAtIonsWaste stations accept the following from private per-sons free of charge:- unprocessed wood;- scrap metal;- plastics;- sorted construction and demolition waste (con-crete, bricks, tiles and ceramic products, plaster and insulation material);- paper and cardboard;- usable old furniture*;- biodegradable garden and landscaping waste (up to six 100-litre bags per day are accepted free of charge from the same person);- used clothes (up to six 100-litre bags per day are accepted free of charge from the same person);- motor car tyres (up to eight tyres are accepted free of charge at any one time);- electrical and electronics waste (fridges, TVs etc.)**;- packaging;- sheet glass;- hazardous household waste.




36

(E-R 08:00-19:00, L 08:00-16:00)

OÜ Slops, Maleva 4, tel 666 3060 (E-R 08:00-18:30, L 08:00-16:00)

kASuTuSkÕLBLikud riidEd, rAAMATud, MÖÖBEL JA koduTEHNikAMTÜ Uuskasutuskeskus võtab ta-suta vastu mööblit, kodutehni-kat, riideid, raamatuid, köögi- ja muid tarbeesemeid, mängu-asju ning muud, mis on veel korralik ja kasutuskõlblik.

Kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid võetakse vastu ka hea-tegevusühingus Emma (Mulla 8), Päästearmees (Kopli 8) ning Humana kauplustes.

Lisateave veebilehtedelt www.uus-kasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/kasu-tatud-riided-2.

Kolatakso viib tasu eest teie kodust või ettevõt-test ära üleliigsed asjad.

JÄÄTMEJAAMAdJäätmejaamades võetakse eraisikutelt tasuta vastu:

z töötlemata puitu; z vanametalli; z plaste; z sorditud kive, betooni ja telliseid;

37

z paberit ja kartongi; z kasutuskõlblikku vanamööblit*; z biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (ta-suta ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liit-

rist kotitäit); z kasutatud riideid (tasuta ühelt

toojalt päevas kuni neli 100-liitrist ko-titäit);

z sõiduautode rehve (tasuta kuni 8 rehvi korraga);

z elektri- ja elektroonika-jäätmeid (tasuta, sh külmi-kud ja telerid)**;

z pakendeid; z klaasi; z koduseid ohtlik-

ke jäätmeid.

* Kasutatud mööbli sei-sukorda hindab jäätmejaa-

ma klienditeenindaja. Ka-sutuskõlblikuks tunnistatakse

mööbel, mis on väga heas korras ja mida on võimalik suunata taaskasutus-

se koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus. ** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad

olema komplektsed. Mittekomplektseid külmi-kuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 €/tk).

Olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.

Jäätmejaama operaatori hinnakirja alusel võe-takse vastu eterniiti, sortimata ehitusjäätmeid ja kasutuskõlbmatut vana mööblit.

* The condition of used furniture is assessed by an employee of the waste station. Furniture that is in very good order and that can be put to reuse in co-operation with the Re-use Centre is declared usable.** Any returned electronic appliances must have all of their parts. Incomplete fridges are only accepted for a fee. Mixed household waste is not accepted at the waste stations.Unsorted construction waste, incl. as-bestos at the price of €30/m2, and unusable old furniture are accepted for a fee.

36

(E-R 08:00-19:00, L 08:00-16:00)

OÜ Slops, Maleva 4, tel 666 3060 (E-R 08:00-18:30, L 08:00-16:00)

kASuTuSkÕLBLikud riidEd, rAAMATud, MÖÖBEL JA koduTEHNikAMTÜ Uuskasutuskeskus võtab ta-suta vastu mööblit, kodutehni-kat, riideid, raamatuid, köögi- ja muid tarbeesemeid, mängu-asju ning muud, mis on veel korralik ja kasutuskõlblik.

Kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid võetakse vastu ka hea-tegevusühingus Emma (Mulla 8), Päästearmees (Kopli 8) ning Humana kauplustes.

Lisateave veebilehtedelt www.uus-kasutus.ee ja www.tallinn.ee/est/kasu-tatud-riided-2.

Kolatakso viib tasu eest teie kodust või ettevõt-test ära üleliigsed asjad.

JÄÄTMEJAAMAdJäätmejaamades võetakse eraisikutelt tasuta vastu:

z töötlemata puitu; z vanametalli; z plaste; z sorditud kive, betooni ja telliseid;

37

z paberit ja kartongi; z kasutuskõlblikku vanamööblit*; z biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid (ta-suta ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liit-

rist kotitäit); z kasutatud riideid (tasuta ühelt

toojalt päevas kuni neli 100-liitrist ko-titäit);

z sõiduautode rehve (tasuta kuni 8 rehvi korraga);

z elektri- ja elektroonika-jäätmeid (tasuta, sh külmi-kud ja telerid)**;

z pakendeid; z klaasi; z koduseid ohtlik-

ke jäätmeid.

* Kasutatud mööbli sei-sukorda hindab jäätmejaa-

ma klienditeenindaja. Ka-sutuskõlblikuks tunnistatakse

mööbel, mis on väga heas korras ja mida on võimalik suunata taaskasutus-

se koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus. ** Tagastatavad elektroonikaseadmed peavad

olema komplektsed. Mittekomplektseid külmi-kuid võetakse vastu ainult tasu eest (10 €/tk).

Olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta.

Jäätmejaama operaatori hinnakirja alusel võe-takse vastu eterniiti, sortimata ehitusjäätmeid ja kasutuskõlbmatut vana mööblit.

LoCAtIons AnD oPenInG HoURs oF WAste stAtIons

Suur-Sõjamäe 31aWed, Thu, Fri 14-19;

Sat, Sun 10-15

Raba 40 (territory of Pääsküla landfill)

Mon, Fri 14-19; Wed 8-13; Sat,

Sun 10-15

Paljassaare põik 9aWed, Thu, Fri 14-19;

Sat, Sun 10-15

Rahumäe tee 5aTue, Wed, Thu 14-19;

Mon, Sat, Sun 10-15

Pärnamäe tee 36Tue, Wed, Thu 14-19;

Mon, Sat, Sun 10-15

The waste stations are closed on public holidays.

The Aegna Island Waste Station operates on Sat and Sun from 11-14 from 1 June to 30 September, incl.

public holidays.

38

Jäätmejaamade asukohad ja vastuvõtuajad

Artelli 15 K, N, R 14−19; L, P 10−15Suur-Sõjamäe 31a K, N, R 14−19; L, P 10−15Raba 40 (Pääsküla prügi-la territoorium)

E, R 14−19; K, L, P 10−15

Paljassaare põik 9a K, N, R 14−19; L, P 10−15

Jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja püha-de-eelsetel tööpäevadel.

Aegna saare jäätmejaam töötab 1. juunist 30. septembrini L ja P 11–14, k.a riigipühadel.

Tasuta võetakse vastu:

z vanametalli; z plaste; z sõiduautorehve (kuni 4 rehvi korraga); z elektri- ja elektroonikajäätmeid; z pakendeid; z klaasi.

Tasu eest võetakse vastu suurjäätmeid ja sega-olmejäätmeid.

GeneRAL InFoRMAtIonFor information about public facilities and mainte-nance in Tallinn, please visit www.tallinn.ee/heakord.

Please report any problems or other violations of public maintenance that you notice immediately to the Tallinn Municipal Police Department’s duty offi-cer on the 24/7 hotline 14410; or send an email to [email protected].

If you have any questions or problems concerning public facilities and maintenance, please call the City helpline 1345 or contact your city district gov-ernment or the Tallinn City Environment Department.

Haabersti 640 4800, [email protected] 645 7200, [email protected] 645 7100, [email protected] Lasnamäe 645 7700, [email protected] Mustamäe 645 7500, [email protected] Nõmme 645 7305, [email protected] Pirita 645 7600, [email protected] Põhja-Tallinn 645 7040, [email protected] Tallinna 640 4572,keskkonnaamet [email protected]

39

ÜLdTEAVETallinna heakorra kohta leiate teavet veebilehelt www.tallinn.ee/heakord.

Kõigist silma riivavatest probleemidest või hea-korra rikkumistest teatage palun kohe Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidajale ööpäe-varingsel telefonil 14 410 või e-posti aadressil [email protected].

Linna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume helistada linna abitelefo-nil 1345 (tavakõne hinnaga) või pöörduda lin-naosavalitsuse või keskkonnaameti poole.

Haabersti 640 4800, [email protected] 645 7200, [email protected] 645 7100, [email protected] Lasnamäe 645 7700, [email protected] Mustamäe 645 7500, [email protected] Nõmme 645 7305, [email protected] Pirita 645 7600, [email protected] Põhja-Tallinn 645 7040, [email protected] Tallinna keskkonnaamet

640 4572, [email protected]

http://www.tallinn.ee/heakord











38

Jäätmejaamade asukohad ja vastuvõtuajad

Artelli 15 K, N, R 14−19; L, P 10−15Suur-Sõjamäe 31a K, N, R 14−19; L, P 10−15Raba 40 (Pääsküla prügi-la territoorium)

E, R 14−19; K, L, P 10−15

Paljassaare põik 9a K, N, R 14−19; L, P 10−15

Jäätmejaamad on suletud riigipühadel ja püha-de-eelsetel tööpäevadel.

Aegna saare jäätmejaam töötab 1. juunist 30. septembrini L ja P 11–14, k.a riigipühadel.

Tasuta võetakse vastu:

z vanametalli; z plaste; z sõiduautorehve (kuni 4 rehvi korraga); z elektri- ja elektroonikajäätmeid; z pakendeid; z klaasi.

Tasu eest võetakse vastu suurjäätmeid ja sega-olmejäätmeid.

39

ÜLdTEAVETallinna heakorra kohta leiate teavet veebilehelt www.tallinn.ee/heakord.

Kõigist silma riivavatest probleemidest või hea-korra rikkumistest teatage palun kohe Tallinna munitsipaalpolitsei ameti korrapidajale ööpäe-varingsel telefonil 14 410 või e-posti aadressil [email protected].

Linna heakorda puudutavate probleemide ja küsimustega palume helistada linna abitelefo-nil 1345 (tavakõne hinnaga) või pöörduda lin-naosavalitsuse või keskkonnaameti poole.

Haabersti 640 4800, [email protected] 645 7200, [email protected] 645 7100, [email protected] Lasnamäe 645 7700, [email protected] Mustamäe 645 7500, [email protected] Nõmme 645 7305, [email protected] Pirita 645 7600, [email protected] Põhja-Tallinn 645 7040, [email protected] Tallinna keskkonnaamet

640 4572, [email protected]

40Printed on 100% recycled paper

2015

Documents

Heakorra abc 2015 eng