HEI 2011 04

Nr 30 (39) • Aprill 2011

m-panganduskeenia fenome-naalne finants-innovatsioon

mit technology reviewtelevisiooni tule-viku otsinguil

ühisrahaeuroala eelistab endiselt improvisatsiooni

E E s t i i N N o v A t s i o o N i A j A k i r i

HEI internetis » hei.eas.ee

Lk 16 » mit sloan management review

Avatud innovatsiooni viimine teenustesektorisseLk 32 » intervjuu

IT-alal tasub eelistada rakendusharidust ülikoolileLk 36 » eesti firma

Legendi taaselustamine

Arengumaad jõuavad meist ette

Erik Aru, Hei peatoimetaja

Sellekuise HEI peateema on teenusemajandus. Nagu järgmisel leheküljel olevast sisukorrastki näha, on teema äärmiselt lai. Ulatub avalikest tee-nustest, nagu haridus ja tervishoid, mobiilside ja televisioonini. Tegelikult

on selles ajakirjanumbris üpris napilt neid artikleid, mis ei käsitleks otseselt teenustesektorit. Ja samal ajal jääb suur osa selle haru valdkondi ikkagi käsit-lemata.

Minu jaoks vast kõige huvitavam artikkel puudutab aga näiliselt hoopis kauget teemat – nimelt mobiilpangandust teenuseid Kenyas. Kauge on see teema lisaks geograafilisele aspektile veel teisestki küljest. Mobiilpangandus ei ole ju ei Eestis ega mujalgi läänemaailmas mainimisväärselt tuult tiibadesse saanud. See-eest on mobiilpangandus saanud tõsise hoo sisse Kenyas.

Kenya on väga hõreda asustusega riik. Pangakontoreid on seal vaid üks rohkem kui 680 ruutkilomeetri kohta. Taskutelefonivõrkude jõudes ka kaugematesse kol-gastesse on mobiilpanganduse kundedeks toonud tervelt 60% üle 14-aastastest keenialastest. Ilmselgelt mõjub see äärmiselt ergutavalt ka kogu riigi majanduse arengule, kui ääremaadel äritegemine oluliselt vähem kulukaks ja aeganõudvaks muutub. Selliseid protsesse näeb kõikjal arenevas maailmas.

Seos Eestiga seisneb eeskätt selles, et omal ajal, 1990-ndatel, toimus meil mi-dagi sellist. Kuna Eesti panganduses varem tegelikult puudusid arvutisüsteemid, rajati tühjale kohale äärmiselt uuenduslikud internetipanganduse lahendused. Sedavõrd uuenduslikke, et n-ö arenenud Euroopa riikide – mille pankadel oli tollal lastina kaelas hulgaliselt vana tehnoloogiat, mida raamatupidamislikel põhjus-tel välja vahetada ei saanud – elanikes tekitavad selle võimalused veel praegugi suurt hämmingut. See on sedavõrd mugav, et mobiilpanganduse selgeksõppimi-sega ei viitsi enamik eestlasi end ilmselt praegu vaevata. Nii ongi kauge Aafrika elanikud meist selles kaugele ette jõudnud.

Teisalt annab see aga märku sellestki, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia hakkab saama tõeliselt küpseks tehnoloogiaks. Enam ei toimu sedavõrd funda-mentaalselt uuenduslikke arenguid, vaid pigem leiavad olemasolevad tehnilised lahendused endale aina uusi ja uusi rakendusi, ka kõige tehnoloogiakaugemates rahvakihtides. Maailma majandusele üldiselt on see loomulikult ainult positiivne.

3Juhtkiri

Peatoimetaja: Erik Aru, [email protected]

Projektijuht: Raivo Murde, [email protected]

Kujundus: Timo Viksi, [email protected]

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS,

Narva mnt 13, Tallinn 10151

Trükk: Printall

Ajakirja tasuta tellimine: [email protected]

Hea Eesti Idee Nr 4 (13) • oktoober 2008

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel

innovatsiooniteadlikkuse programmi raames

Reklaam: Reemet Kaldoja, [email protected], tel 680 4628

lK 6 » uudisedTTÜ ProfESSor MArT MiN ESiTATi EurooPA lEiuTAjA AuHiNNA KANdidAAdiKS

lK 7 » uudisedSwEdbANK ooTAb orgANiSATSiooNE ANNETuSKESKKoNdA

lK 10 » teenusedSuurEMA oSA MAAilMA MAjANduSEST MooduSTAb TEENuSTESEKTor

lK 13 » teenusedAVAliKu SEKTori KooSTöö diSAiNEriTEgA

lK 16 » mit sloan management reviewAVATud iNNoVATSiooNi ViiMiNE TEENuSTESEKToriSSE

lK 22 » teenusedE-Kooli uuENduS Toob VidEoloENgud jA E-õPPEVAHENdid

lK 24 » m-pangandusKEENiA fENoMENAAlNE fiNANTSiNNoVATSiooN

lK 26 » mit technology reviewTElEViSiooNi TulEViKu oTSiNguil

lK 32 » intervjuuiT-AlAl TASub EEliSTAdA rAKENduSHAriduST ÜliKoolilE

lK 36 » eesti firmalEgENdi TAASEluSTAMiNE

lK 37 » eesti firmaVorMEliTEHNoloogiA SEEriAAuTodElE

lK 38 » transportAlgAb EESTiMAA ElEKTriAuTofiTSEEriMiNE

lK 44 » ühisrahaEuroAlA EEliSTAb ENdiSElT iMProViSATSiooNi

lK 46 » juhtimineSEiTSE EdufAKToriT MAjANduSTArKVArA juuruTAMiSEKS

lK 48 » algatusEurooPA iNNoVAATiliSEd NAiSEd

4 SiSukord

Üleilmne nõustamisfirma A.T. Kearney avaldas veebruaris ülevaate „Global Ser-vices Location Index” maailma poolesa-jast kõige atraktiivsemast asukohast äriteenuste valdkonnas. Eesti platseerus 11. kohale, samal ajal kui viimases, kaks aastat tagasi tehtud uuringus oli Eesti 18.

Uuring hindab riikide atraktiivsust kol-me põhivaldkonna lõikes: kuluefektiivsus, tööjõu olemasolu ja oskused ning ärikliima. 2011. aasta indeksis tuuakse kõiki Balti riike positiivsena esile suuresti majandus-languse tulemusel konkurentsivõimelise-maks muutunud kulubaasi ning hea oskus-tasemega tööjõu tõttu. Läti on tõusnud 22. kohalt 13.-ndale ja Leedu 21. positsioonilt

Eesti muutus äriteenuste pakkujatele atraktiivsemaks asukohaks

14. kohale. Järsu tõusu on teinud ka Su-urbritannia, mis on kerkinud 31. kohalt 16.-ndale.

„Vaadeldes Eesti asetust võrdluses Läti ja Leeduga on heameel märkida, et oleme hinnatud oluliselt tugevamaks ja atraktiiv-semaks ärikliima osas: siin oleme 50 vaa-deldud riigi seas lausa neljandal kohal Sin-gapuri, Saksamaa ja Kanada järel. Samuti on meil kõrgem skoor tööjõu olemasolu ja oskuste kategoorias,” tõi EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe esile.

Alamkategooriates on Eestil kõige kõr-gem punktisumma hariduse (kõikide riikide lõikes viies tulemus) ja keeleoskuse osas

(7.–9. koht). Läti-Leedu on mõlema para-meetri poolest sisuliselt võrdsed ja jäävad 50 riigi edetabelis keskele.

Eesti jääb Lätile ja Leedule veidi alla ku-luefektiivsuse osas peamiselt kõrgemate tööjõukulude tõttu. Samal ajal maksude ja regulatsioonidega seonduvate kulude osas on Eesti oma naabritest veidi konkurentsi-võimelisem.

Jätkuvalt domineerivad selles valdkon-nas sihtkohtadena madala tööjõukuluga ja pea piiramatu tööjõuressurssiga riikide-na India, Hiina ja Malaisia, kuid muutunud majandusolud on oluliselt tõstnud ka Balti riikide atraktiivsust.

Alakategooriatest oli Eesti kõrgeim punktisumma hariduse vallas. pildil Tallinna 21. Keskkool

Foto: Heiko Kruusi / Linnaleht

5

aprill 2011 EEsti innovatsiooniajakiri HEI

uudiSed

HEI iganädalase innovatsiooniteemalise uudiskirja tellimiseks

saatke palun kiri aadressil [email protected]

Ajakirja tasuta tellimine: [email protected] tellimine: [email protected], tel 680 4628Kirjastaja Eesti Päevalehe AS

Innovatsiooniajakiri HEI ilmub nüüd 10 korda aastas!

Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikapro-fessor Mart Min esitati Euroopa leiutaja auhinna kandidaadiks teadusliku uurimis-töö valdkonnas elektrilise bioimpedantsi mõõtmise uudsete meetodite loomise ning rakendamisega meditsiinis ja tehnikas.

Mart Mini kandidatuuri pani (ühena kol-

mest kandidaadist) ette Euroopa leiutaja auhinna žürii, kuhu kuuluvad omanimelise kuubiku leiutaja Ernö Rubik, Euroopa Parla-mendi president Jerzy Buzek, Euroopa Ko-misjoni siseturu ja -teenuste volinik Michel Bernier ning teised valdkonna tunnustatud eksperdid.

Professor Mart Min ja tema kolleegid –

TTÜ teadlased-elektroonikud Toomas Parve, Raul Land, Olev Märtens ja Paul Annus ning arstidiplomiga doktorant Andres Kink – lõid leiutised, mille peale on välja antud neli Eu-roopa patenti.

TTÜ professor Mart Min esitati Euroopa leiutaja auhinna kandidaadiks

Leiutised on kasutusele võetud südames-timulaatoreid tootvas meditsiinitehnoloogia korporatsioonis St. Jude Medical (USA/Root-si), TTÜ-s ja selle teadusmahukas ettevõttes Smartimplant ning tehnoloogia arenduskes-kuses ELIKO. Leiutiste baasil on välja tööta-misel aparatuur euromüntide ning nende val-mistamiseks kasutatavate metallide ehtsuse kiireks tuvastamiseks lihtsal viisil. Lisaks metallisulamite vastavuse kiirele tuvasta-misele sobib see meetod suurepäraselt ka elektripatareide vastupidavuse diagnoosimi-seks, samuti ka mobiilsete tervisediagnosti-ka vahendite ja inimkehasse siiratavate tillu-keste meditsiiniseadmete välja töötamiseks bio-MEMS (bio-mikro-elektro-mehaanilised süsteemid) tehnoloogia baasil. Peale süda-merütmurite võiks siin näiteks tuua monito-rid südamelihase isheemia varajaseks avas-tamiseks ja selle raskusastme hindamiseks ning infarkti ennetamiseks, samuti seadmed siirdamisele kuuluvate või juba siirdatud ku-

dede ja organite kohanemis- ja eluvõime jäl-gimiseks.

Teised kandidaadid on Christine van Bro-eckhoven, Vlaams Interuniversitair Instituut voor Biotechnologie (Belgia) ja Joshua Silver Oxfordi Ülikoolist (Suurbritannia). Bioloog Christine van Broeckhoven määras kindlaks Alzheimeri haiguse geenid, sillutades selle-ga teed moodsate ravimite ja raviskeemide väljatöötamisele. Füüsik Joshua Silver leiu-tas ise-kohandatavad klaasid uut tüüpi pril-lide jaoks.

Euroopa leiutaja auhinnaga tunnustatak-se leiutajaid, kes on andnud märkimisväärse panuse innovatsiooni, majanduse ning ühis-konna arengule Euroopas. Esimest korda anti Euroopa leiutaja auhind välja 2006. aastal, auhinna asutasid Euroopa Patendiamet, Eu-roopa Komisjon ja Euroopa Nõukogu. Selle aasta auhinna saajad kuulutatakse välja 19. mail Budapestis. Auhind on väga prestiižne nii Euroopas kui ka mujal maailmas.

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

6

EEsti innovatsiooniajakiri HEI aprill 2011

uudiSed

Swedbank ootab 15. aprillini uusi organi-satsioone kandideerima Swedbanki an-netuskeskkonda. Selle vahendusel saa-vad mittetulundusorganisatsioonid ja sihtasutused oma projekte avalikkusele tutvustada ja eraisikud neile heategevu-seks annetusi teha.

Välja valitud organisatsioonid saavad võimaluse esitleda end ühe aasta jooksul Swedbanki annetuskeskkonna lehel, kus inimesed saavad teha neile nii ühekord-seid kui ka regulaarseid annetusi. Kandi-deerimisel on oluline, et projekt tegeleks ühiskondlikult olulise teemaga ja omaks selget visiooni selle lahendamiseks. Orga-nisatsioonil peab olema kindel tegevus-

Swedbank ootab organisatsioone annetuskeskkonda

plaan, läbipaistvad ja korras rahaasjad.Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn:

„SA Eesti–Hollandi Heategevusfond on olnud annetuskeskkonna liige eelmisest aastast saadik ning selle aja jooksul on Toidupangale laekunud annetusi ligi 4300 euro eest. Nende 188 inimese annetuste toel oleme saanud rahastada oma tege-vust ning teha head enim puudust kanna-tavatele inimestele.”

Annetuskeskkonna vahendusel on nüüdseks tehtud annetusi juba 136 000 euro ulatuses, Swedbank aga lisas 236 473 eurot. Swedbank on kõiki organisat-sioone toetanud ka vabatahtliku tegevu-se projektidega – näiteks toidukogumise

aktsioonide, heategevuslike meeskonna-koolituste ja muu sellisega.

Kogu kandideerimiseks vajalik infor-matsioon on üleval annetuskeskkonna lehel. Sealt leiab huviline ka testi, mis an-nab esmase tagasiside organisatsiooni sobivuse kohta annetuskeskkonna tin-gimustele. Väljavalitud organisatsioonid saavad õiguse esitleda oma organisat-siooni ja projekti keskkonnas ühe aasta jooksul.

Annetuskeskkond on Swedbanki inter-netipangas aadressil www.swedbank.ee/tuletoeta. Keskkonda pääseb läbi alajao-tuste Swedbankist -> Swedbank ühiskon-nas -> Annetuskeskkond.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn

Foto: Kristo Nurmis


7


uudiSed

Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Elion kor-raldasid ideekonkursi, et leida mikroette-võtetele sobilikke pilveteenuseid, mis koos teiste Elioni teenustega toetaks olulisel määral ettevõtete äritegevust. Konkursi võitis Eesti Raamatupidamiskeskus OÜ, kelle teenus lisatakse Elioni pilveteenuste platvormile.

Võitnud idee pakkus välja interaktiivse veebipõhise raamatupidamiskeskkonna, mis suurendab raamatupidamistegevuste automatiseeritust ja efektiivsust ning toetab raamatupidamisotsuste vastuvõtmist ja ter-vikliku raamatupidamise korraldamist. Toode on suunatud eelkõige mikroettevõtetele ja raamatupidamisbüroodele, kelle kliendibaasi kuulub üle 25 ettevõtte.

Algas Euroopa asukohapõhiste teenuste võistlus

Möödunud nädalal sai alguse Euroopa sa-teliitnavigatsiooni arendusideede võist-lus.

Võistlusel otsitakse satelliitnavigat-sioonil põhinevaid rakendusi, mis kasu-taks tehnoloogiat uuel ja huvitaval moel. Osaleda võivad kõik, olgu tegu üksikisiku või meeskonnaga mõnest suurfirmast, uu-rimisinstituudist, ülikoolist või idufirmast. Ideede esitamise tähtaeg on 30. juuni.

Võistluse Eesti-poolne partnerorga-nisatsioon on EAS. Eestist esitatud asu-kohapõhiste teenuste ideede hulgast valitakse välja parim, kes esindab Eestit üleeuroopalisel võistlusel. Selle auhinda-de hulka kuuluvad kuni miljoni euro eest alustava ettevõtte toetust, 130 000 euro eest auhinna raha, lisaks väljavalitute hul-ka kuulumisele kaasnev turunduslik kasu. Lisainfot saab veebilehelt www.galileo-masters.eu/

Võistlus sai alguse 2004. aastal, kui osales kolm partnerregiooni. Mullu lõi kaa-sa juba 23 partnerregiooni, registreerus 548 osalist ja ekspertide žüriile esitati 357 ideed.

Tehnopoli ja Elioni pilveteenuste konkursi võitis raamatupidamisrakendus

Loodav rakendus lubab veebi kaudu pi-devat ligipääsu raamatupidamistegevustele ja dokumendiregistrile oluliselt madalama hinnaga võrreldes tavapärase raamatupida-misbüroost ostetava teenusega. Keeruka-mate toimingute tegemiseks on rakenduses olemas otseside võimalus raamatupidamis-bürooga.

Idee autorite sõnul on paljud mikroette-võtted sunnitud alustama koostööd raama-tupidamisbüroodega, kuigi tegelikult saab paljud toimingud ise ära teha.

„Kui raamatupidamistarkvara eeldab üsna põhjalikke teadmisi, siis lihtne raken-dus lubab toiminguid teha ka võhikutel. Meie rakendus aitab väikeettevõtjal kokku hoida kulusid, saades samas kvaliteetset ja võime-

tele vastavat teenust,” ütles idee autor Raivo Tammiksaar.

Elioni ärikliendi segmendijuht Martin Rand ütles, et pakutud idee sobib täpselt sihtgru-pile. „Tean oma kogemusest, kui keeruline on väikeettevõtet hästi ära majandada ning kui oluline on iga kokkuhoid. Oma keerukuse tõt-tu on paraku just raamatupidamine see tee-nus, mida ka väikeettevõtted on hoolimata väikesest töömahust sunnitud sisse ostma. Ma usun, et koostöös meie teiste teenustega muudab raamatupidamisrakendus paljude Eesti väikeettevõtete äri oluliselt lihtsamaks ja ka tulusamaks,” rääkis Rand.

Parim meeskond sai auhinnaks 1000 eurot ja partnerluslepingu Elion Ettevõtted AS-iga.

Foto: Reuters

Euroopa satelliitnavigatsiooni programm on nime saanud Itaalia astronoomi Galileo Galilei järgi, kelle

teleskoope paistavad taustal

8


uudiSed


Viimasel paarisajal aastal on majanduskasv ja majanduslik võimsus seostunud eeskätt ikkagi tööstuse kasvamisega. Nüüd liigub aga teatepulk aina enam teenustesektorisse.

Suurema osa maailma majandusest moodustab teenustesektor

Laialt levinud mõiste „arenenud töös-tusriik” on praeguseks täiesti ae-gunud. Riikides, mida Maailmapank

liigitab kõrge sissetulekuga maade hulka, annab teenustesektor koguni 73 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Isegi madala sissetulekuga riikides moodustavad teenused ligi poole, 46 protsenti SKP-st. Li-saks sõltub nii tööstuse kui ka teenusepak-kujate areng aina enam erinevatest teenus-test, nagu telekommunikatsioon, transport ja finantseerimine. Rääkimata sellest, et tervishoiu- ja haridusteenused määravad suuresti ettevõtete kasutada oleva tööjõu kvaliteedi.

Olukord, kus majandusest suurema osa moodustab teenustesektor, on arenenud maailmas suhteliselt uudne. Samamoodi on suur osa Teise maailmasõja järgsest ajast arenguriikide majanduspoliitikas valitsenud eeskätt kallutatus tööstussektori eelisaren-damise suunas. Ühest küljest on tegu mine-vikust pärineva eelarvamusega – tööstus-revolutsioonist saadik on ju majandusareng seostunud eeskätt tossavate korstnatega. Kuna nende kaudu on saabunud rikaste maade jõukus, siis mõni ime, et vaesemadki neid jäljendada püüdsid. Mõnevõrra teisejär-guline oli põhjus, et teenused reeglina kuu-luvad (õigemini, on kuni viimase ajani kuu-lunud) nii-öelda mittekaubeldavate hüviste (ehk selliste, mida ei saa eksportida) hulka.

Autor: Erik Aru • Fotod: Reuters

See põhjus oli vähemoluline sellepärast, et enamik arengumaid ei püüdnudki tükk aega midagi eksportida – lihtsalt keegi ei usku-nud, et jõukas maailm vaesemate riikide pakutava vastu huvi tunneks.

Rikkas maailmas toimunud protsesse iseloomustab hästi Apple’i endise tegev-juhi John Sculley kommentaar intervjuus veebilehele CultofMac.com. „Kui mina seal olin (aastail 1983–94 – toim), kutsusid inimesed Apple’it verikaalselt integreeritud reklaamiagentuuriks, mis ei olnud kompli-ment,” meenutab Sculley. „Tegelikult täna on kõik sellised. Selline on HP; selline on Apple; ja sellised on enamik ettevõtteid, sest nad ostavad sisse EMS-i – elektroonika tootmis-teenused.” Loomulikult ei kehti see tähele-panek ainult elektroonikaettevõtete puhul. Samamoodi on tööjõumahukas tootmine rikastest riikidest madalamapalgalistesse tööjõuküllastesse maadesse kolinud muu-deski sektorites, rõivatööstusest laevaehi-tuseni. Jõukatesse riikidesse on aga ena-masti jäänud ettevõtete peakorterid, nende tootearendus ja logistiline juhtimine. Kuna tehnoloogia areng on aina kasvava osa tee-nustest muutnud ka rahvusvaheliselt kau-beldavaks, toimuvad sarnased protsessid ka teenuste alal. Nii on näiteks Indiasse ko-linud hulgaliselt tööjõumahukaid teenuseid, kõnekeskustest tarkvaraarenduseni.

Teenuste rahvusvahelise liikumise sta-

10


teenuSed

Kui kaupade liikumist takistavad eeskätt tollid ja muud kaubandus-tõkked, siis teenuste puhul on seisavad teel ees pigem siseriiklikud regulatsioonid.

tistikat kokku arvutata on suhteliselt keeru-line. Kaupade liikumisest annab aimu välis-kaubandusbilanss, mis aga sugugi ei kajasta kõiki piiriüleseid teenuseid. Kaubandusbi-lansside järgi moodustasid teenused 2006. aastal umbes viiendiku rahvusvahelisest kaubandusest. Selles on aga arvesse võetud teenustekaubanduse leppe GATS (General Agreement on Trade in Services) neljast tee-nuste rahvusvahelise liikumise liigist vaid kaht – ühe riigi territooriumilt teise tarnitud teenuseid ja ühe riigi territooriumilt teise tarbijatele pakutud teenuseid. Neile lisan-duvad veel kaks liiki – mingi ühe riigi ärilise või professionaalse asutuse (ehk peamiselt tütarfirmade) kaudu teise riigi territooriumil pakutud teenused ja füüsiliste isikute poolt teise riigi territooriumil pakutavad teenused (näiteks nõustamine). Kui needki kaks kau-bandusbilansside andmeile liita, moodusta-sid Maailmapanga analüütiku Bernard Hoek-mani ja Neuchâteli Ülikooli professori Michel Kostecki arvutuste järgi teenustega soori-tatud tehingud 2006. aastal hinnanguliselt 29 protsenti maailmakaubandusest – mida võrreldes teenuste osakaaluga kogu ma-jandusest on suhteliselt vähe. Näiteks EL-i sees pakutavatest teenustest omab Milaa-no Bocconi Ülikooli presidendi (ja Euroopa Komisjoni endise voliniku) Mario Monti and-meil piiriülest komponenti vaid viiendik. Siis-ki peavad majandusteadlased EL-i saavutusi teenuste liikumisvabaduse suurendamisel pigem edukateks.

Kui kaupade liikumist takistavad eeskätt tollid ja muud kaubandustõkked, siis teenus-te puhul on seisavad teel ees pigem siseriik-likud regulatsioonid. Maailma kaubandusor-ganisatsiooni WTO kümme aastat väldanud Doha läbirääkimisvooru üks põhiteemasid on ka teenusekaubanduse piirangute vähen-damine. Samal ajal on uuringud näidanud, et praegu kõne all olevad miinimumnõuded pii-raks teenustekaubandust 1,9 korda rohkem kui parajasti reaalselt kehtivad reeglid. Es-majoones seisavad täiendavale liberalisee-rimisele vastu arenevad riigid, kes pelgavad, et selle tulemusena pääsevad küll nende

Eurooplased armastavad sageli sisseoste teha supermarketite asemel turult, see aga vähendab Euroopa jaekaubanduse tootlikkust võrreldes USA-ga


11


teenuSed

turgudele ligi teenuseid pakkuvad läänerii-kide ettevõtted, kuid vastupidist liikumist ei toimu. Siiski on rikaste riikide vahel suur osa tõkkeid teenuste liikumisele piiratud (kui välja arvata transpordisektor ja tööjõu liikumine), paljud tärkavad majandused aga kõrvaldavad piiranguid ühepoolselt.

Prantsuse keskpanga ja OECD uuring 15 riigi kogemustest aastail 1984–2007 leidis, et regulatsioonide vähendamine eri teenusevaldkondades kasvatas mitte ainult nende sektorite endi, vaid ka teiste majan-dusharude tootlikkust. Mis on ka arusaadav – tõhusamad juristid või pankurid aitavad ka ülejäänud ettevõtetel konkurentsivõimelise-maks muutuda. Mõju on isegi üllatavalt suur. Keskmises riigis olnuks kõigi hinna-, turule sisenemise ja teiste konkurentsi piiravate regulatsioonide kaotamine suurendanud aastast tööjõu tootlikkuse kasvu ühe prot-sendipunkti võrra – teisisõnu, selle rohkem kui kahekordistanud.

Möödunud aasta sügisel avaldatud nõus-tamisfirma McKinsey uuring viitas, et suur

osa USA ja Euroopa paljuräägitud erinevu-sest tootlikkuses tuleneb just teenustest. Täpsemalt viitas uuring, et kaks kolmandik-ku tootlikkuse kasvukiiruse vahest aastail 1995–2005 tekkis „kohalikes teenustes”, nagu jae- ja hulgimüük. Ühest küljest viita-vad tulemused sedagi, et suur osa sellest tootlikkuse vahest on ebaoluline (seda uu-ringu autorid muidugi ei maini) – mis siis sellest, kui inimesed eelistavad tõhusa su-permarketi asemel osta oma kaupu hoopis ebaefektiivsest nurgapoest või kohalikult turult? Eri riikide ettevõtete konkurentsivõi-mega ei ole säärasel tootlikkusel vähimatki seost.

Teisalt annab uuring ka kasulikke viiteid,

kuidas Euroopa teenustesektorit konkurent-sitihedamaks ja selle tulemusena ilmselt ka tootlikumaks muuta. Näiteks Itaalias ja Saksamaal on arhitektide ning advokaatide tasudele kehtestatud ülem- ja alampiirid. Prantsuse, Saksa ja Kreeka notarid ning Kreeka apteegid ei tohi end reklaamida – see aga piirab soodsamat teenust pakku-vate uustulnukate võimalusi end turule sis-se süüa. Nii ei ole ka ime, et OECD andmeil kehtib Euroopa teenustesektoris kaks korda rohkem piiranguid kui USA omas.

Hoolimata kõigest sellest on endiselt maailmas väga levinud suhtumine, mis tööstust teistest majandussektoritest kõr-gemaks peab. Viimase paari aastakümne arengu jätkudes jääb see veendumus – „tootmisfetiš”, nagu seda nimetab Columbia Ülikooli professor Jagdish Bhagwati – ajale paratamatult jalgu. See viitab aga sellelegi, et ka riigid peaks muutma oma arusaamu sellest, kuidas majanduses tootlikkust ja innovatsiooni soodustada. Harvardi Ülikooli majandusprofessor Dale Jorgenson soovi-tas intervjuus nädalalehele The Economist: „Mõelge Google’ile, mitte laborikitlitele.“

Aina rohkem tööstust on kolinud madalapalgalistesse riikidesse

Regulatsioonide vä-hendamine eri tee-nusevaldkondades kasvatab ka teiste majandusharude tootlikkust.

12


teenuSed

Autor: Geroli Peedu, Eesti Disainikeskuse disaininõudluse arendusjuht • Foto: internet

Eluea pikenemine ja sündimuse vä-henemine põhjustavad sarnaselt teiste arenenud maailma riikidega

ka Eestis rahvastiku järjest kiiremat va-nanemist. Samal ajal on elukvaliteedi ja heaolu tõus tekitanud elanikkonnas väga kõrged ootused erinevate teenuste kätte-saadavusele ja toimimisele. Nii seisavad riiklikud organisatsioonid kasvavate väl-jakutsete ees: ülalpeetavate ehk sotsiaa-lset tuge vajavate inimeste hulga suure-nemise ning sellest tulenevas maksutulu vähenemise olukorras oodatakse järjest paremaid ja mugavamaid teenuseid. Kui-das seda saavutada?

DisAin kui innovAtsioon

Selliste väljakutsetega toimetulekuks tuleb tegeleda teenuste pideva arenda-mise ehk innovatsiooniga. Sealjuures on

Avaliku sektori koostöö disaineriga

oluline lisaks teenuste majanduslikule efektiivsusele ka kasutajamugavus (seda nii teenuse osutaja kui ka teenuse tarbija seisukohalt) ja jätkusuutlikkus nii sot-siaalses kui ka keskkondlikus mõõtmes. Nende viimaste kriteeriumite saavutami-seks kasutavad edukad organisatsioonid disainimeetodeid.

Disain on tegevus, mille käigus luuak-se ja arendatakse välja plaan uue oluliselt

täiustatud toote, teenuse või süsteemi teostamiseks, mis tagab parima ühildu-vuse kasutaja vajaduste, püüdluste ja võimetega ning võimaldab arvesse võtta majandusliku, sotsiaalse ja keskkondliku jätkusuutlikkuse aspekte. Hea disain on süsteemne lähenemine probleemide de-fineerimiseks, lahenduste leidmiseks ja nende elluviimiseks, sest see ühendab os-kuslikult nii loovuse kui ka innovatsiooni.

Maailmapraktika varal saame kinnita-da, et disaini abiga on võimalik ka avalikus sektoris väga edukalt luua innovaatilisi ning jätkusuutlikke lahendusi kasutaja-sõbralikemate teenuste pakkumiseks. EL-i loovuse ja innovatsiooni saadiku Damini Kumari sõnul kujutab disainmõtlemine en-dast „lähenemist avaliku teenistuse üm-berkujundamisele viisil, mis loob inimesi

EL-i loovuse ja innovatsiooni saadiku Damini Kumari sõnul kujutab disainmõtlemine endast „lähenemist avaliku teenistuse ümberkujundamiseleviisil, mis loob inimesi esiplaanile seades lahendusi, mis pole üksnes uuenduslikud, vaid ka elujõulised, otstarbekohased ja kasutamakutsuvad”.

Hea disain ühendab oskuslikult nii loovuse kui ka innovatsiooni.


13


teenuSed

esiplaanile seades lahendusi, mis pole üksnes uuenduslikud, vaid ka elujõulised, otstarbekohased ja kasutamakutsuvad”.

Taani Disainikeskuse 2003. aastal väljatöötatud disainiredel aitab mõõta ettevõtete ja ka avaliku sektori disainika-sutuse määra, selle abiga saab organisat-sioon seada enda tegevusele uusi sihte ja suundi.

Joonis. DisainireDel

Ilma disainita. Mittekasutajad.

Disain moodustab väikese mitte-

teadliku osa arendustegevusest ja

luuakse teiste eriala inimeste poolt.

Disain kui kujundus. Stilistid.

Disaini kasutatakse vaid toote/tee-

nuse lõpliku välimuse kujundamiseks.

Selleks võidakse kasutada disainerit

või ka muud vastava kompetentsiga

personali.

Disain kui protsess. Strateegilised

kasutajad.

Disain ei ole töö tulemus, vaid töö-

vorm, mida kasutatakse arendus-

protsessis algusest peale koostöös

teiste osapooltega.

Disain kui innovatsioon.Disainer on kaasatud visioonide ja

strateegiate väljatöötamisse. Disain

on kõigi organisatsiooni toimingute

lahutamatu osa.

Eestis 2007. aastal tehtud uuringu ko-haselt asuvad nii siinsed ettevõtted kui ka avaliku sektori organisatsioonid kesk-miselt tasemel 1.6–1.7, mis tähendab, et enamik organisatsioone ei pööranud sel ajal disainile mingit teadlikku tähelepanu. Ühe põhjusena võib välja tuua, et avalike teenuste osutajatel jääb puudu teadmisi ja oskusi, kuidas kasutada disaini inno-vatsiooni tööriistana. Valdav on arusaam, et disaineri abiga saab loodut kaunistada, näiteks töötades disaineriga koos välja trükiste ja visiitkaartide väljanägemist, ent teadmine, kuidas disainer oma profes-sionaalsete oskustega uudsel ja looval vii-sil probleemidele lahendusi loob (näiteks kuritegevuse leevendamiseks pimedas pargis saab valgusinstallatsioonidega luua sõbralikuma koha), ei ole meie prak-tikasse veel jõudnud.

DisAini RAkEnDAminE

Suurbritannia disainiorganisatsiooni De-

sign Council hinnangul võib disaini metoo-dikate rakendamine parandada avaliku teenuse osutamist viies võtmevaldkon-nas:

Personaliseeritud teenuste arendami-ne. Disaini meetoditel on oluline roll ka-sutaja vajaduste määratlemisel ning vaja-dustest lähtuvate teenuste arendamisel. Näiteks disaini meetodeid kasutades kaardistatakse nii patsiendi kui ka toht-ri teekond ning kogemused raviteenuse kasutamisel ja osutamisel ning tuuakse välja kitsaskohad, mis tekitavad segadust või ebamugavust. Kaardistuse tulemusel saab alustada uue, mõlemaid osapooli ra-huldavama süsteemi väljatöötamiseks.

Klienditeenindaja teadmiste rakenda-

mine. Rakendades klienditeenindaja tead-misse ka disaini meetodid, saab muuta teenust paremaks. Näiteks Suurbritan-nias läbiviidud töötoas aitasid disainerid teenindajatel aru saada, kuidas nende teenuseparenduse ideed võiksid töötada teenusedisaini kontekstis.

Riskide maandamine prototüüpimise abiga. Prototüüpimise tehnikad lubavad loodava teenuse ideed varakult testides riske maandada, et tuvastada võimalikud probleemid. Näiteks Eestis läbiviidud va-baühenduste liidu EMSL projektis „Seitse ühe hoobiga” töötati iga loodava teenuse puhul välja esialgne teenuse prototüüp, mida testiti koos sihtrühmade esindaja-tega. Testimisel selgusid kasutajaliidese osad, mis olid kasutajatele arusaamatud

14


teenuSed

või kus nad ootasid süsteemilt tagasisidet ja lähtuvalt sellest tagasisidest viidi sisse muudatused.

Efektiivsuse suurendamine. Disainist juhitud lähenemine teenuse innovatsioo-nile aitab tuvastada ebaefektiivseid la-hendusi ja seeläbi raha kokku hoida.

Kasutajatele suurema kontrolli and-mine. Boltonis läbi viidud Open Healthi projekti raames julgustati diabeetikuid ise oma olukorra üle kontrolli võtma. De-sign Councili juhitud disaineritest, poliiti-kutest ja sotsiaalteadlastest koosnenud meeskond suunas sihtgruppi kuulunuid disainimeetodeid rakendama ning kasuta-jatele suuremat tähelepanu pöörama. Töö tulemusena saavutati märkimisväärselt

parema efektiivsusega kommunikatsioo-nikanalid patsientide ja tervishoiutööta-jate vahel.

DisAiniPRotsEssi juhtiminE

Eduka disainiprojekti läbiviimiseks on oluline nii hea disainimeeskond kui ka as-jatundliku tellija olemasolu. Tellija jaoks algab disainiprotsess enda vajaduste ja olukorra kaardistamisest, mis on aluseks lähteülesandele. Kuigi disainiprotsessi juhtimisel on palju sarnasusi üldise pro-jektijuhtimisega, peab tellija hea tulemuse saamiseks siiski tundma disainiprotses-sist tulenevaid eripärasid. Hea lähteüles-ande korral on disainiprojekti läbiviimine ladusam ning määratud hindamiskritee-riumite alusel on võimalik hinnata teosta-tud tööde kvaliteeti. Erinevalt tavalisest

projektist ei ole disaini lõpptulemus nii üheselt ette defineeritav ning lahenduste soovitud suunas arendamine vajab pide-vat koostööd tellijaga.

Eestikeelset teavet ja kirjandust disain-juhtimise kohta jagab Eesti Disainikeskus, kes viib läbi ka disainialaseid nõustami-si, infopäevi ja täiendusõpet. Järgmine avalikule sektorile suunatud täiendusõpe toimub 6. ja 25. aprillil. Lisainfot koolitus-te kohta leiab Disainikeskuse kodulehelt www.disainikeskus.ee

Hea disain on süsteemne lähe-

nemine probleemide defineeri-

miseks, lahenduste leidmiseks

ja nende elluviimiseks.

Disainiga luuakse süsteemide-le, keskkondadele, toodetele ja teenustele:* majanduslikku efektiivsust

* kõrgemat lisandväärtust

* suuremat konkurentsieelist

* kasutajamugavust

atraktiivsust

Disaini liigid:•• Tööstus- ja tootedisain

•• Informatsiooni- ja graafiline

disain

•• Keskkonnadisain

•• Teenuse- ja elamusedisain

•• Rõiva- või tekstiilidisain

•• Disaini- ja tootearenduseala-

ne nõustamine

•• 1 Määratlus, mis pakuti välja ELi

arutelu “Disain kasutajakeskse inno-

vatsiooni käivitajana” raames, ette-

võtluse ja tööstuse peadirektoraat,

aprill 2009. Seda määratlust toetas

78% avalikule arutelule vastanutest.

•• 2 Kumar, D. ja McNulty, S. (2009)

Design Thinking Underpinning our

Future Competitiveness and Ca-

pacity to Innovate, lk.16

•• 3 www.ddk.dk

•• 4 Melioranski, Ruth-Helene, (2007)

Loov Eesti 2 Eesti Kunstiakadeemia

•• 5 www.designcouncil.org.uk/

VIITED


15


teenuSed

Viimastel aastatel on avatud innovatsioon muutnud seda, kuidas paljud ettevõtted mõtlevad tootearendusele. Kuid avatud innovatsioon võib – ja peaks – kehtida ka teenuste puhul. Tõlge ajakirjast MIT Sloan Management Review.

Avatud innovatsiooni viimine teenustesse

Henry Chesbrough on California Üli-kooli Berkeley linnaku Haasi-nimeli-se Ärikõrgkooli Avatud Innovatsioo-

ni Keskuse tegevdirektor. Ta on kirjutanud avatud innovatsioonist mitu raamatut, seal-hulgas „Open Services Innovation: Rethin-king Your Business to Grow and Compete in a New Era” (Jossey-Bass, San Francisco, 2011). Ta on ka veebisaidi www.openinnova-tion.net kaasjuht.

Aastal 2004 istusin Paul Horni kabinetis IBM-is. Horn oli tollal IBM-i vanemasepresi-dent teadusuuringute alal, juhtis IBM-i 3000 teadustöötajat. Meil oli imetore vestlus in-novatsioonist ja edust, mida IBM oli saavuta-nud tänu oma teadustegevusele. Meie kok-kusaamise lõpul esitasin Hornile viimase küsimuse: milline on teie suurim probleem praegu?

Horn ütles mulle, et tema suurim prob-leem oli asjaolu, et tema teadustegevus oli suunatud toetama ettevõtet, mis valmistas tooteid: arvutisüsteeme, servereid, suur-servereid ja tarkvara. Aga suurem osa IBM-i käibest tuli teenustest, mitte toodetest. „Ma ei suuda säilitada IBM-i juures mainimis-väärset teadustegevust, kui meie uuringud ei mõjuta enamat kui poolt ettevõtte tuleva-sest käibest,” nentis Horn.

Väljakutse, mille Horn selles vestluses sõnastas, ei olnud IBM-ile ainuomane. Te-gelikult ei vaata väljakutse, kuidas teenuste vallas innovatsiooni teha, vastu ainult ette-võtetele, vaid ka tervetele riikidele. Maailma arenenud majandused on kasvavalt muu-tunud teenustekeskseks: teenused anna-vad enam kui 70% rikaste riikide klubi OECD maade agregeeritud sisemajanduse kogu-toodangust ja tööhõivest.1 Sellistes riikides nagu USA esindavad tooted aina väiksemat ja väiksemat osa majanduspirukast – ise-äranis tänu Hiina ja teiste madalamapalga-liste maade esiletõusule tootmise vallas. Arenenud riikide oluline probleem on see, et me teame palju vähem sellest, kuidas inno-veerida teenuste vallas, kui sellest, kuidas arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid.

EttEvõttE ümbERmõtlEminE – tEEnusE vAAtEnuRGAst

Kaalugem ettevõtte klassikalist sõnastust kui majandustegevuste väärtusahelat, mis annavad tootele lisandväärtust. Michael Porteri hästituntud raamat „Competitive Ad-vantage” sisaldab seda tüüpi väärtusahela illustratsiooni.2 Porteri kirjelduses väärtu-sahelast tulevad sisendid ettevõttesse ja muundatakse läbi rea protsesside väljundi-teks. Mõni protsess kuulub põhitootmiste-gevuste hulka (sisendlogistika, tootmine ja

müük, väljundlogistika), samal ajal teised on tootmist toetavad tegevused (inimres-sursid, tehnoloogiaarendus, ostud). Kuid Porteri kirjelduses väärtusahelast on toode ilmselge kese. „Teenus” tuleb alles päris sel-le diagrammi lõpus, just enne seda, kui too-de jõuab kliendini. Teenuse roll näib olevat piiratud toote müügi võimaldamisega või toote töökorras hoidmisega, kui see on juba müüdud.

Porteri väärtusahel on olnud võimas vahend ettevõtete ja selle, kuidas neis in-noveerida, kontseptsionaliseerimisel. Seda õpetatakse laialdaselt ärikõrgkoolides üle maailma. See on ka sisse kirjutatud terve müriaadi ettevõtete tegevusprotseduuri-desse. Ja see peegeldab ka paljude tippjuhti-

Autor: henry Chesbrough • Fotod: Reuters16


Mit SLoAn MAnAGeMent reVieW

samine ei pea tähendama kliendile võtke-või-jätke-stiilis ettepaneku esitamist; selle asemel on kutsutakse klienti sageli teenust ühiselt looma.4 Kaasamise ja ühise loomise protsessis saadakse kliendilt sõnastamatut infot, (ja klient saab ka sageli sõnastamatut teavet teenusepakkujalt). Teenusepakkuja võib kasutada seda lisateavet kogemus-punktide, kus klient puutub otseselt kokku teenuse väljunditega, disainimiseks või rafineerimiseks. Need kogemuspunktid tu-vastatud, tehakse kliendi jaoks teenusepa-kett (või arendatakse olemasolevat teenust edasi). Kliendikogemus tekitatakse sellest tegevusvõrgustikust. Ümbritsev keskkond meenutab meile, et pakkuja ei pea tarnima kogu teenust ise; selle asemel võib pakkuja koordineerida nii siseste kui ka väliste tee-nuste toimetamist kliendile.

See tsükkel võiks praktikas toimida järg-nevalt. Võimalik klient võtab ühendust tee-nusepakkujaga seoses probleemiga, mida ta tahaks lahendada. Pakkujal on olemas vajalikku oskusteavet. Nad hakkavad arutle-ma, kas lahendataval probleemil ja pakkuja oskusteabel on olemas ühisosa. Pakkuja esitab hoolikalt küsimusi, et probleemi õi-gesti diagnoosida, samal ajal kui klient an-nab lisainfot oma spetsiifilise situatsiooni ja konteksti kohta (see on punkt, kus hakatak-se jagama sõnastamatut teavet). Võidakse välja arendada mõni puutepunkt, nagu et-tepanek, mis töö on vaja ära teha. Sellised punktid selgitavad probleemi ja pakkuja võimet seda lahendada; need loovad ka uusi jagatud kogemusi kliendi ja pakkuja vahel. Pakkuja teeb pakkumise ja klient kiidab selle heaks või annab lisainfot, millised on tema täiendavad vajadused, mida pakkuja ei ole veel arvestanud. Ja nii võib tsükkel jätkuda, kuni saavutatakse kliendi heakskiit või äraütlemine.

Oma varasemas töös väitsin, et ettevõt-ted peaksid korraldama oma innovatsioo-niprotsessi nii, et nad muutuksid avatumaks välisele teabele ja ideedele. Ma soovitasin ka,

de suhtumist oma ettevõttesse: oluline töö käib toote ümber.

Siiski pakuvad mõned olulised vastu-hääled teistsugust vaatenurka. Harvardi Ärikõrgkooli kunagine professor, kadunud Theodore Levitt olevat märkinud oma tuden-gitele, et kliendid sageli ei taha toodet en-nast, vaid pigem mõju, mida toode tekitab. Tema kuulsas näites ei taha kliendid puuri; nad tahavad auke, mida puur suudab teha. Peter Drucker tegi suuresti sama tähelepa-neku: „See, mida kliendid ostavad ja väärtu-seks peavad, ei ole kunagi toode. See on alati kasulikkus – see tähendab see, mida toode tema heaks teeb.”3

Oma ettevõttele kui teenusepakkujale

mõtlemine nõuab eemaldumist Porteri too-tele suunatud väärtusahelast ning Levitti ja Druckeri teistsuguse kliendile lähenemise omaks võtmist. Teenuste jaoks peab väär-tusahela asendama teistmoodi graafikuga – sellisega, mille keskmes on kliendikoge-muse loomine.

Teenuste väärtusvõrgustikus, nagu jooni-sel näidatu, ei ole lihtsat lineaarset protses-si, kus materiaalsed sisendid muundataks väljunditeks ja transporditaks kliendile. Selle asemel on iteratiivne protsess, mis hõlmab klienti, ja mille tulemuseks on kliendikoge-mus. Protsess algab kliendi kaasamisega, kas siis jah-ei-vastust mittevõimaldavate küsimustega tema vajaduste kohta või siis mingi teenusepaketi laiendamisega. Kaa-

LEGO Mindstorms robotite seeriast arenes välja teenusteäri, mis keskendus teaduse ja tehnoloogiaharidusele põhikoolis.

Kliendid sageli ei taha toodet ennast, vaid pigem mõju, mida toode tekitab.


17



et ettevõtted laseksid oma sisemistel idee-del ja teabel rohkem väljapoole voolata, kui neid firma sees ära ei kasutata.5 Kuid minu algne arutelu avatud innovatsiooni teemal vastandas seda tavapärasele sisemisele T&A-le ning tehnoloogia- ja tootearendusele; selle mõjul asetus fookus rohkem toote- ja tehnoloogiainnovatsioonile kui teenusein-novatsioonile.

Avatud innovatsioon toimib teenuste vallas veidi teistmoodi, osaliselt seetõttu, et sellises äris on kliendi roll erinev. Teenu-sed on loomult mittemateriaalsed, nii ei saa klient sageli täpsustada, mida ta tahab. Tar-nitud teenuseid on sageli palju raskem mõõ-ta. Ja erinevad kliendid võivad sama teenust erinevalt kogeda.

Lisaks toimivad innovatsiooniprotses-sid teenustes erinevalt. Vähestel firmadel on enda pakutavate teenuste tarbeks T&A. Formaalset etappide-väravate protsessi, mida paljudes suurfirmades kasutatakse uue toote arendamise projektide edendami-seks, tõenäoliselt ei rakendata. Võib olla, et klient peab osalema kogu innovatsiooniprot-sessis. Sõnastamatu teave võib välja tulla ainult innovatsiooniprotsessi käigus, seega ei saa seda varem koguda. Isegi protsessis osalevad inimesed võivad erineda: IBM-i ja Xeroxi uurimiskeskus Palo Altos näiteks pal-kab oma teenuste uurimise personali hulka doktorikraadiga sotsiolooge, antropolooge ja majandusteadlasi.

Siiski peab iga teenuseid müüv ettevõ-te tegelema innovatsiooniga, et eristuda ja kasvada. Nende kasvuradade leidmine nõuab uusi algatusi, mis mitte ainult ei täiusta parajasti pakutavaid teenuseid, vaid kaaluvad selle teenuse laiendusi või isegi täiesti uusi teenusepakette. Nende kasvu-

ja eristumisalgatuste kokkurühmitamisel saab luua projektiportfelle, mis on samavõrd innovaatilised kui toote- ja tehnoloogiafirma-de omad. Avatud innovatsiooni kasutamine võib aidata ettevõtetel saavutada teenuste-käibe kasvu.

kuiDAs AvAtuD innovAtsioon kohAnDub tEEnustElE

Mõni avatud innovatsiooni kontseptsioon sobib hästi teenuseinnovatsiooni. Avatus üldiselt viitab teistega jagamise mooduste-le ja nende koostööle kutsumisele. Avatud innovatsiooni mudelis on kaht liiki üksteist täiendavat avatust. Üks on „väljast sisse”, mille puhul ettevõte kasutab oma äris roh-kem ära väliseid ideid ja tehnoloogiaid. Sel-les kontekstis tähendab avatus ülesaamist „see ei ole meil leiutatud” sündroomist, mille puhul ettevõte monopoliseerib oma inno-vatsioonide allika, ja uute väliste kaastööde teretulnuks kuulutamist.

Teist liiki avatus on „seest välja”, mille pu-hul ettevõte lubab mõnd oma ideed, tehno-loogiat või protsessi kasutada teistel firma-del. Siin tähendab avatus ülesaamist „seda ei meil müüda” sündroomist, mille puhul et-tevõte monopoliseerib oma innovatsioonide rakendamise, keelates kasutuse väljaspool oma äri. Sisemuse avamine tähendab, et teretulnuks kuulutatakse ettevõtte ideede

välisest kasutamisest saadavad tulud. Vaat-leme kumbagi avatust eraldi, kuidas need kohanduvad teenuseinnovatsiooni.

Välise sisse toomine: LEGO. Ettevõtted võivad teha enamat klientide kaasamiseks oma innovatsiooniprotsessidesse, kui vaid nende jälgimine. Mõni ettevõtte, nagu LEGO, on saavutanud suurt edu, lastes klientidel luua tootedisaine.6 LEGO puhul oli selle näh-tuse varaseks näiteks LEGO Mindstorms, kuhu kuulusid plastosadega programmeeri-tavad mootorid. See lubas klientidel ehitada LEGO konstruktsioone, mis suutsid ise liiku-da. Hea küll, keegi häkkis nende mootoritega kaasas olnud tarkvara, et teha omapoolseid muudatusi, mis paneks konstruktsioonid rohkem asju tegema. Esialgu mõtlesid LEGO inimesed, et see on ebaseaduslik ja tuleks ära lõpetada.

Pärast edasist kaalumist muutis ette-võte suunda. See avas oma tarkvara, nii et igaüks sai seda muuta, ja jälgis, mida kliendid otsustasid luua. Üks selle radikaa-lselt avatud lähenemise tulemusi oli see, et USA-s töötati välja terve põhikoolikursus lastele LEGO abiga robootika õpetamiseks. Õpilased õppisid nüüd programmeerimist ja disaini, ehitades LEGO sõidukeid, mis järgik-sid põrandale märgitud rada või viskaksid palli korvi. Toimus isegi võistlusi, millest osavõtjatele anti komplekt ülesandeid. Sel moel tekitasid LEGO tooted teenusteäri, mis keskendus teaduse ja tehnoloogiahariduse-le põhikoolis.

Sisemise välja viimine: Amazon.com. Amazon ei ole loonud ainuüksi avatud tee-nuse innovatsiooni välise sissetoomisega – meenutame klientide arvustusi Amazonis ja kolmandaid osapooli, kes Amazoni saidi kaudu tooteid müüvad – vaid ka viies oma

Teenuse roll Tavapärases väärTusahelas

Michael Porteri klassikaline raamat „Competitive Advantage” sisaldab ettevõtte kui väärtusahela kirjeldust – jada majanduslikke tegevusi, mis lisavad väärtust. Kuid Porteri tegevustejadas tuleb teenus protsessi lõpus, just enne seda, kui toode jõuab kliendini.

Sisend-logistika

Muud funktsioonid, nagu ost ja inimressursid

Tootmine Väljund-logistika

Turundus ja müük

Teenindus

Innovatsioon toimib teenuste vallas teistmoodi osaliselt seetõttu, et sellises äris on kliendi roll erinev.

18



sisemisi ideid välja. Amazoni muutudes aina edukamaks asus ettevõte partnerlusse suurte jaemüüjatega, kes tahtsid omaenda veebisaite, millel kaupu pakkuda. Jaemüü-jad mõistsid, et Amazon teadis väga palju jaemüügi veebisaidi juhtimisest ning nad tahtsid seda kogemust rentida ja enda heaks tööle panna.

Amazon oleks võinud suhtuda oma os-kusteabesse selles valdkonnas kui ärisala-dusse ja keelduda selle jagamisest teistega. Selle asemel nägi Amazon uut ärivõimalust tekitada täiendavat väärtust oma teadmis-test internetijaemüügi ja veebisaidi taristu kohta. Amazon aitas teistel jaemüüjatel arendada oma veebisaite. Seejärel läks et-tevõte veelgi kaugemale, pakkudes end neid kolmandate osapoolte veebisaitide hostiks oma serveritel, muutudes seega nende jae-müüjate taristupakkujaks. Mõnel juhul soo-ritas Amazon isegi jaemüüja jaoks tehingu kauba ja täideviimise osa. See oli Amazoni jaoks jõuline moodus oma teadmiste eest tasu saamiseks – viies enda jaoks rajatud taristu välja turule, et teised ettevõtted saaks seda kasutada.

Hiljem on Amazon loonud veel ühe äri, mis tema teavet ära kasutab. Amazon pakub võimalikele klientidele pilveraalinduse tee-nuseid. Paljudel ettevõtetel, mis on Amazo-nist palju väiksemad, puudub äri maht ja os-

kusteave, et arendada ning hallata omaenda infotehnoloogiavarustust ja -personali. Sel-liste klientide jaoks hostib Amazon ettevõtte IT-funktsioone ja võtab tasu vaid tegelikult kasutatud teenuste eest. Kliendid saavad muuta millegi, mis oli suur püsiinvesteering valdkonda, milles neil puudus suur osa va-jalikust oskusteabest, muutuvkuluks, mida haldab keegi palju kogenum ja teadlikum. Tänu mõistmisele, et osa tema teabest ja taristust saab võimendada avatud teenuste rajamiseks, on Amazon loonud endale tuge-vama, väärtuslikuma äri.

kuiDAs AvAtuD innovAtsiooni sooDustADA

Tunnistagem, ei ole lihtne suunata oma et-tevõtet avatud teenusteinnovatsiooni poole – iseäranis, kui tegu on toodetele suunatud firmaga. Keskendumine selle, mis on väär-tus kliendi jaoks, on õige rada, millelt alus-tada teekonda rohkem teenustele suunatud lähenemiseni ärile.

Tehke klientidega tihedat koostööd uute lahenduste arendamisel. Üks moodus sel-leks on pilootprojektid, mis panevad teid kokku konkreetse kliendiga kindla problee-mi lahendamiseks. IBM-il on säärane projekt nimega First-of-a-Kind (ingl – esimene oma-laadne). Klient ja IBM mõlemad nõustuvad projekti alustamisega, jagades mõlemad teavet, mis sellest sünnib. Klient saab hea

lahenduse oma probleemidele enne konku-rente, IBM saab õiguse lahendust taaskasu-tada seda teistele klientidele müües.

Keskenduge toote asemel kasulikkusele. Xeroxil on teenusteprogramm nimega prin-timisteenused, milles ettevõte pakub end haldama kõiki kliendi paljundusmasinaid ja printereid. Klient maksab vaid kindla hinna väljundpaberilehe eest, samal ajal kui kõi-ki hanke-, installatsiooni-, töö-, hooldus- ja asendustegevusi haldab Xerox. Levitt oleks selle kahtlemata heaks kiitnud: inimesed ei taha tegelikult paljundusmasinaid, nad tahavad koopiaid. Xeroxi pakkumine samuti muudab varasema püsikulu kliendi jaoks muutuvkuluks. Kliendile on see kapitaliefek-tiivsem ning annab paremaid karjäärivõima-lusi töötajatele, kes varem kliendi organi-satsioonis paljundusmasinate ja printerite haldamisega tegelesid. Procter & Gamble sõlmis Xeroxiga sellise kokkuleppe ja hin-dab, et säästab sellega üle veerandi oma printimis- ja paljundamiskuludest.

Muutke oma ettevõte osaks kliendi or-ganisatsioonist. Kolmas, eelmistega seotud võimalus enda tõhusamaks teenuseäriks tegemiseks on enda muutmine osaks klien-di organisatsioonist ja selle protsessidest. United Parcel Service pakub, et võtab üle klientide terve saadetistefunktsiooni, nii et UPS haldab kõiki oma klientide saadetisi, liikugu need siis UPS-i, USA postiteenistuse või isegi konkureeriva FedExi kaudu. Selle käigus näeb UPS suure hulgal rohkem klien-tide protsesse, kus läheb vaja saadetisi. See annab UPS-ile uusi ideid uuteks teenusteks. Näiteks pakub ettevõte nüüd oma klientide-le logistilist abi sissepoole suunatud tarnetel ettevõtte tarneahelast. Varem ei olnud klien-di tarneahel UPS-i jaoks nähtav. Uue teenu-sepaketiga saab ettevõte nüüd pakkuda uusi teenuseid, suurendada oma osa kliendi rahakotist ja leida endale uusi tuluallikaid.

Naastest Paul Horni ja IBM-i juurde, on IBM käivitanud hulga initsiatiive, et aren-dada oma teenusepakette klientidele. Üks siseinitsiatiiv uute äriideede leidmiseks, innovatsioonijämm, oli piisavalt edukas, et IBM lõi selle ümber uue teenusepaketi oma klientidele. IBM-i arusaamine oma klientide ärimudelitest ja tema uuringud oma müügi-poole pakkumisprotsessi täiustamiseks on toonud ettevõttele kümneid miljoneid dol-lareid.7 IBM-i initsiatiiv Smarter Planet (ingl – targem planeet) paneb ettevõtte tehno-loogia kokku tema teenustega, et anda uusi

KliendiKogemuse loomine: TeenusTe väärTusvõrgusTiK

Kliendi kaasamine

Teenuse koos

loomine

Sõnastamatu info saamine

Kogemus-punktide

disain

Teenuse-pakett

Ettevõtte piir

Ümbritsev keskkondSisaldab kliente;

võib sisaldada

ka partnereid,

konkurente või

muid kolmandaid

osapooli.

Teenuste väärtusvõrgustikus, nagu siin näidatu, puudub lihtne lineaarne protsess, millega materiaalsed sisendid muundatakse väljunditeks ja viiakse kliendile. Selle asemel on iteratiivne protsess, mis hõlmab kliendi osalemist. Oranžid nooled esitavad võimalikke klientidega suhtlemise punkte.


19



ärivõimalusi valdkondades, nagu taastuv-energia, linnaplaneerimine, veepuhastus ja -haldus ning ravimiarendus. Praegu on IBM Researchil sadu töötajaid, kes tegelevad et-tevõtte suure ja pidevalt kasvava teenuste-äri uurimisega. Kuigi nad endiselt arendavad riist- ja tarkvara, uurivad need teadlased ka, kuidas kliendid kasutavad tehnoloogiat ja kuidas kõige paremini disainida protsesse, et kliendid saaks tehnoloogiast võimalikult palju kasu.

Nagu ettevõtted, nagu IBM, Xerox ja UPS, avastavad, aitavad teenused valla päästa kasulikkuse, mida kliendid tootelt tahavad. Kui pakkuda oma klientidele reaalset väär-tust, lähevad nad väiksema tõenäosusega konkurentide juurde, kes pakuvad toote eest veidi madalamat hinda. Teenused ka eristavad teid konkurentidest. Kui te õpite paremini tundma oma klientide probleeme ja protsesse, saate uut teavet uutest täius-tustest ja teenustest, millest teie rivaalid midagi isegi teada ei saa. Innovatsioon tee-nustes on oluline rada uute tulude, kõrge-mate marginaalide ja õnnelikumate klientide juurde teenusepõhises majanduses. Ja sel-le käigus tuleb meie majandusse uus kasv ja rohkem töökohti.

Autoriõigused © Massachusetts Institute of Technology, 2010. Kõik õigused reservee-ritud.

TEEnusEInnoVaTsIoonI TakIsTusED TooTEpõhIsEs ETTEVõTTEs

Tavapärases tootekeskses ette-

võttes satub teenustepõhisele

lähenemisele ümberminemine

kindlasti reale takistustele. Sisemi-

sed rühmad, kellele kuulus reaalne

võim tootepõhises äris, hakkavad

tõenäoliselt teenustele siirdumise-

le vastu. Sisemised sooritusmõõ-

dikud tõenäoliselt tugevdavad

organisatsioonis tootekeskse lä-

henemise loogikat – ja pidurdavad

või isegi karistavad teenustele

suundumist. Tüüpiliste näidete

hulka kuuluvad:

Teenuse hinna muutmine. Toote-

organisatsioonides on teenused

sageli komplektis tootega, et pa-

remini müüa. Nii näib teenus klien-

dile „tasuta”, ja organisatsioonis

kuulub võim tooteinimestele, kes

loovad ettevõtte äris raamatupida-

misliku kasumi. See ignoreerib väga-

gi reaalset väärtust, mida teenused

loovad. Nii on üks muudatus, mis

tuleb läbi viia, on müümisel teenuste

korralik hinnastamine ja nende väär-

tuse üle arve pidamine.

Müügiinimeste tasustiimulite muut-

mine. Müügitöötajate tasustamis-

skeemi tuleb samuti muuta, et ergu-

tada neid müüma ka teenuseid lisaks

toodetele. Üks hea moodus selle te-

gemiseks on pakkuda uusi teenuseid

oma olemasolevate tooteklientide

baasile. Nad ei ole veel valmis roh-

kem tooteid soetama, kuid neid võib

ahvatleda täiendavate teenuste ost-

misele, mis muudaks nende olemas-

oleva toote neile väärtuslikumaks.

See on müügiinimestele suhteliselt

lihtne müügitöö – ja tekitab neis pü-

hendumuse ideele müüa ka teenu-

seid lisaks toodetele.

Sobilike sisemiste mõõdikute aren-

damine. Paljud ettevõtted mõõda-

vad oma äri müügi, toodete bru-

tomarginaali, ärimarginaali ning

intressi, maksude ja amortisatsiooni

eelse kasumi (EBITDA) järgi. Need

mõõdikud sageli alahindavad tee-

nuste väärtust äris, kui teenustel ei

ole eraldi hinda. Kasutusele tuleks

võtta uued mõõdikud, mis tunnista-

vad ja tunnustavad teenuste väär-

tust, nagu kliendi hankimise kulu,

kliendirahulolu, klientide säilitamise

määr ja kliendi eluea väärtus. Neid

mõõdikuid saab samuti jälgida, kuid

nende kätte saamiseks tuleb muuta

oma süsteeme.

Logistikafirma UPS pakub teenust, et haldab kõiki oma klientide saadetisi, isegi siis, kui need liiguvad konkureeriva FedExi kaudu.

20



VIITED

•• 1. OECD, „Productivity Growth

in Services” raamatus „OECD

Factbook 2008: Economic, Envi-

ronmental and Social Statistics”

(Paris: OECD Publishing, 2008).

Vt ka A. Walfl, „The Service Eco-

nomy in OECD Countries: OECD

/Centre d’Etudes Prospectives et

d’Informations Internationals (CE-

PII ),” OECD Science Technology

and Industry Working Papers,

working paper 2005/3, OECD

Publishing, Paris, February 11,

2005.

•• 2. M.E. Porter. „Competitive

Advantage: Creating and Sustai-

ning Superior Performance” (Free

Press, New York 1985), 37.

•• 3. Levitti kuulsat märkust mai-

nitakse C.M. Christenseni, S. Coo-

ki ja T. Halli artiklis „Marketing

Malpractice: The Cause and the

Cure,” Harvard Business Review

83, no. 12 (December 2005):74–

83. Druckeri tsitaadi leiab raama-

tust P.F. Drucker, „Management:

Tasks, Responsibilities, Practices”

(Butterworth-Heinemann, Oxford

1999), 57.

•• 4. Sissejuhatuse koosloomes-

se leiate C.K. Prahaladi ja V. Ra-

maswamy raamatust „The Futu-

re of Competition: Co-Creating

Unique Value with Customers”

(Harvard Business School Press,

Boston 2004).

•• 5. H.W. Chesbrough, „The Era

of Open Innovation” MIT Sloan

Management Review 44, no. 3

(spring 2003): 35–41 ja H.W. Ches-

brough, „Why Companies Should

Have Open Business Models” MIT

Sloan Management Review 48, no.

2 (winter 2007): 22–28. Vt ka H.W.

Chesbrough, „Open Innovation:

The New Imperative for Creating

and Profiting from Technology”

(Harvard Business School Press,

Boston 2003).

•• 6. MIT teadlane Eric von Hippel

on teinud põnevat tööd „kasutaja

tööriistakomplektidega”. Siintoo-

dud LEGO näide sobib selle töö

tulemustega hästi kokku. Põhi-

kontseptsioon on võimas ja lihtne.

Kasutajad ise on loovad ja inno-

vaatilised. Organisatsioonid pea-

vad lihtsalt andma neile vahendid

põnevate võimaluste loomiseks

ning päästma kasutajad valla neid

modifitseerima ja kombineeri-

ma, nagu nad ise tahavad. See

on võimas moodus leida innovat-

sioonivõimalusi, mida tavapärane

turu-uuring ei pruugiks kunagi

avastada. Hetkeline järelemõtle-

mine siiski aitab meil aru saada, et

kliente ei saa lihtsalt valla päästa;

selle asemel peab neid suunama

keskenduma teatud aladele kind-

lates piirides. Siin tulevad mängu

tööriistakomplektid. Komplektid

pakendavad teie võimalikke tee-

nusepakette erinevateks objek-

tideks, mida kasutajad saavad

soovikohaselt „segada ja kokku

panna”. Kuid piirates kasutajaid

olemasolevate objektidega, saa-

te asetada teatavad piirid sellele,

mida kasutajad nende võimalus-

tega teevad. Tööriistakomplektid

panevad sellega teatud piirtingi-

mused nendele variatsioonidele,

et neid oleks tulus toota ja tur-

valine tarbida. Vt E. von Hippel,

„Perspective: User Toolkits for

Innovation,” Journal of Product

Innovation Management 18, no. 4

(2001): 247–257.

•• 7. Rohkem infot IBM-i teenu-

seuuringutest saadud kokkuhoiu

kohta vt H. Chesbrough, „Open

Services Innovation: Rethinking

Your Business to Grow and Com-

pete in a New Era” (Jossey-Bass,

San Francisco, trükis).

i. Porteri väärtusahela diagramm

erineb veidi sellest tollel põhine-

vast lihtsustatud tabelist. Siiski

sisaldab see sama protsessijada

– vasakult paremale – sisendlo-

gistika; tootmine; väljundlogisti-

ka; turundus ja müük; teenindus.

Porteri tegeliku väärtusahela dia-

grammi leiate eelviidatud raama-

tust Porter, „Competitive Advan-

tage” lk 37.

Teenuse väärtusest teavitamine.

Võimalik, et ka kliente tuleb harida

selles, kui palju teenused neile väärt

on. Palju kliente mõtlevad oma too-

detele kui kulule. Teie peate pane-

ma nad mõtlema väärtusele, mida

toode annab. Teenused rajanevad

sellel väärtusel, kasvatades toote

eluiga, andes tootele kõrgema töö-

korrasolekuaja, hoides ära toote

rikkimineku või aidates koolitada

kliente toodet oma äris suuremal

määral ära kasutama. Alati peate

alustama väärtusest, mille klient

saab, ja mitte kulust. Ning oma

teenuste hinnakirja koostamisel

peate alati kujundama hinnad hoo-

likalt nii, et olulise osa loodavast

väärtusest – enamikel juhtudel on

rusikareegel 50% ja enam – jääks

kliendile.


21



eKooli uuendus toob videoloengud ja e-õppevahendideKool muutub päeviku, õppekavade ja tunniplaani kesk-konnast igakülgseid koolivajadusi ühendavaks platvormiks. Märtsi lõpus avati eKoolis videoloenguid, e-raamatuid ja e-õppevahendeid pakkuv raamatukogukeskkond eKogu.

Koostöös kirjastustega on uuene-nud eKoolis vaatamiseks ja luge-miseks abistavad videoloengud ja

e-raamatud õpilastele ning interaktiivsed õppevahendid koolidele ja õpetajatele. eKogu nime kandev rakendus on ühtvii-si nii raamatukogu kui ka raamatupood, milles pakutavaid tooteid saab koolitööde keskkonnas osta ja otse online’is piirama-tult vaadata.

eKooli haldava ettevõtte Koolitööde AS-i juhi Üllar Jaaksoo sõnul on koolidel võetud selge suund kasutada õppetegevuses üha rohkem elektroonseid lahendusi ning in-tegreerida omavahel erinevaid tegevusi. Seetõttu areneb ka eKool koos koolide ja nende vajadustega, olles igapäevane töö-keskkond pea kõikidele õpetajatele, õpi-lastele, lapsevanematele ning ka koolielu korraldajatele ja koolijuhtidele.

„Eestis on väga palju häid algatusi, mis koolide vajadusi lahendada püüavad ning eKool pakub selleks tehnilist platvormi mugava ja turvalise keskkonnana,” räägib Jaaksoo. Lisades, et kontseptsioon „inno-vation outsourcing” (ingl – innovatsiooni allhange) on ennast internetilahenduste turul igati õigustanud, nagu näiteks Apple’i ja Androidi mobiilirakenduste turg või siis liidestamine ja „single login” (ingl – ühe-kordse sisselogimise) pakkumine sotsiaal-võrgustike poolt.

viDEoloEnGuD EksAmitEks

vAlmistumisEks

Näiteks kirjastus Sidrunid ja Siilid pakub eKooli keskkonnas õpilastele videoloen-

guid ja -kursusi kontrolltööde ning eksa-mite paremaks sooritamiseks. Oma vald-konnas tunnustatud ja hinnatud õpetajad jagavad videoloengute vahendusel nõuan-deid ja soovitusi, kuidas kirjutada edukalt lõpukirjandit ning selgitavad tavatunnist põhjalikumalt 9. klassi matemaatika la-henduskäike ja näidisülesandeid. Kirjas-tuse Sidrunid ja Siilid juhi Raivo Murde sõ-nul ei jõua õpetajad iga päev iga õpilasega individuaalselt tegeleda ning õpilased ei omanda tundides räägitut ühtmoodi. „Ees-ti tippõpetajate poolt tavatunnist põhjali-kumalt teemat lahtiseletavad videoloen-gud on nii heaks alternatiiviks kallitele eratundidele ning kursustele kui ka abima-terjaliks õpetajatele ja koolidele ainetundi-de andmisel,” soovitab Murde. Sidrunite ja Siilide kirjastuselt on lähiajal oodata uusi videoloenguid eelkõige matemaatika, füü-sika ja keemia aines põhikooli ja gümnaa-siumi õppeprogrammi ning kontrolltööde ja riigieksamite kava kohaselt ning ka teisi õppetööga seotud materjale.

TEA Kirjastuse tegevus eKoolis on suu-natud rohkem e-õppematerjalide pakkumi-sele koolidele ning õpetajatele. Nende too-detust leiab eKogust näiteks põhikoolidele suunatud TEA laste ja noorte veebientsük-lopeedia ja gümnasistidele e-Entsüklopee-dia ning mitmeid e-raamatuid kooli soovi-tuslikust lugemisvarast. TEA pakub läbi eKooli oma uut veebisõnastikkeskkonda www.keelenet.ee, kus nii õpilane, õpetaja kui ka lapsevanem saab kasutada kirjas-tuse erinevaid sõnaraamatuid.

TEA Kirjastuse e-Väljaannete osakonna projektijuhi Kaido Katalseppa sõnul tehak-se õpetajate jaoks eKooli kaudu kättesaa-davaks kontrolltööde lehed ja töövihikud, samuti õpetajaraamatud ning keeleõppe audiomaterjalid. Lähiajal on neil plaanis pakkuda eKooli kaudu ka veebipõhiseid teste ja kontrolltöid.

„Oleme veendunud, et e-õppemater-jalide osakaal õppeprotsessis suureneb lähiajal oluliselt. E-formaat võimaldab kir-jastustel toota õppematerjale odavamalt, mis omakorda teeb selle kättesaadavaks oluliselt suuremale kasutajaskonnale,” nägi Katalsepp eKooli sellises arenduste-gevuses suuri perspektiive.

Autor: Allan miti • Foto: internet22


teenuSed

intERAktiivnE EõPE

Üllar Jaaksoo sõnul näeb eKooli plaan ette arendada välja ka eÕppe keskkond. „See ei ole üksnes videoloengute vahendamine, vaid õppeprotsessi tervikuna teenindav interaktiivne keskkond,” selgitas ta. Tema sõnul on Eestis selles suunas mitmeid katsetusi tehtud ning palju kogemusi saab üle tuua teistest riikidest. „Loodame selles vallas teha koostööd paljude uuendajatega ja ka avaliku sektoriga.”

Plaan on moodustada haridusspetsia-listidest, koolijuhtidest, lapsevanematest ja teistest valdkonna inimestest koosnev nõukoda, et tagada eKooli areng huvirüh-made vajaduste kohaselt.

eKooli keskkonnas tehtavad arendused ja seal tegutsevate kirjastajate püüdlused haakuvad moodustatava valitsuse koalit-sioonilepingu eesmärkidega laiendada e-õppe võimalusi, et kergendada koolikotti ja hõlbustada vanemate osalust õpiprotses-sis. Samuti plaaniga luua e-gümnaasium, kuhu on koondatud akadeemiline õppeva-ra ja kust nii koolid kui ka õpilased saavad kursusi alla laadida.

„Usun, et koolimaterjalide kirjastajad panustavad arendusse ideid ja innovat-siooni, et digitaalsed õppematerjalid muu-tuksid interaktiivsemaks, põnevamaks ja individuaalsemaks. Kergem ja parem koo-likott on õige eesmärk,” ütles Jaaksoo.

ekool

eKooli lõi 2002. aastal Vaata

Maailma Sihtasutus eesmärgi-

ga muuta kooli ja kodu vaheline

suhtlemine efektiivsemaks. 2005.

aastast on arendanud eKooli

keskkonda Koolitööde AS. Aas-

ta alguses omandas elektroonse

õppeinfosüsteemi mitut investo-

rit koondav ettevõte Kriit OÜ.

Nüüdseks on eKooliga ühinenud

440 kooli ja umbes 350 000 ka-

sutajat, mis tähendab 75 prot-

senti koolidest ja 95 protsenti

õpilastest.


23


teenuSed

Samamoodi nagu meie hüppasime 1990. aastatel üle mitmetest rikas-tes lääneriikides laialt kasutusel ol-

nud, aga tehnoloogia võimalustega võrreldes juba aegunud lahendustest, on tehtud ka Kenyas (ja paljudes teisteski vaestes riiki-des) – toetudes mobiilsidele. Viimasel tosi-nal aastal on mobiilside olnud kõige kiiremini leviv tehnoloogia, mida maailma ajaloos seni nähtud. Mobiilside – leviala ja telefonid – on jõudnud ka väga kõrvalistesse ja vaestesse piirkondadesse.

Maa suurust arvestades (580 000 ruut-kilomeetrit ja 40 miljonit elanikku) on Kenya väga hõreda traditsioonilise pangandusega riik – vaid 850 pangakontoriga. Enne M-PESA tulekut oli sularahata arveldamine enamiku-le elanikkonnast kättesaamatu. Kõigest nel-ja aastaga muutus see väga kättesaadavaks – teeninduspunktide arv, kus sularaha saab laadida mobiilkontole ja vastupidi, on kas-vanud 25 000-ni. Mobiilpangandust pakub praeguseks neli Kenya mobiilsideoperaatorit, M-PESA on neist suurima, Safaricomi toode ja omab rohkem kui 80-protsendist turuosa.

Mobiilpangakonto käib kaasas SIM-kaa-rdiga, raha saab liigutada telefonilt M-PESA serverisse saadetava SMS-sõnumi abiga. SMS-i kaudu saab teavet kontojäägi kohta, saab kanda raha ühelt mobiilpangakontolt teisele. Raha saab nüüd isegi Kenya süga-vate kolgaste vahel liigutada kõigest mõne silmapilguga. Mobiilpanganduse klintide arv on kasvanud 14 miljonini, mis tähendab 60 protsenti üle 14-aastastest keenialastest.

Aastail 2008–2010 tegid majandustead-lased William Jack ja Tavneet Suri uuringu, saamaks teada, kes mobiilpangandust kasu-tavad ja kuidas see on nende elu muutnud. Selgus, et esimesed M-PESA kasutajad olid jõukamad ja haritumad keenialased, kellele see oli täienduseks tavapärasele pangakon-tole, mitte esimeseks sammuks sularahata

Kenya fenomenaalne finantsinnovatsioonKui Eestis on mobiiltelefon seni jäänud kõrvaliseks panganduskanaliks, siis Kenyas on tänu 2007. aasta märtsis tööle pandud mobiilpangandusplatvormile M-PESA nüüdseks aset leidnud vaata et revolutsioon – mitte kitsalt panganduses, vaid ka ühiskondlikes suhetes laiemalt.

arvelduste maailma. Kuid mobiilpangandus levis kiiresti ka tavapangandusest puutuma-ta olnud rahvastiku sekka – maaelanikeni, naisteni, väikese sissetulekuga linnaelani-keni. Viimasel ajal on kasutajate arvu kasv kiirem olnud just majanduslikult kehvemas seisus olevates kihtides.

Uuring näitas, et seni on M-PESA kasu-tatud ennekõike eraisikute vahelisteks üle-kanneteks, kõneaja ostmiseks ja säästude hoidmiseks, kuid viimasel ajal on laiemalt levima hakanud M-PESA kasutamine ka ano-nüümsema iseloomuga tehinguteks – arvete maksmine, kaupade ja teenuste ostmine.

Kõige huvitavam, mis Jacki ja Suri uurin-gust selgus, on aga see, et M-PESA toimib muu hulgas ka kui omamoodi sotsiaalkind-lustusmehhanism. „Me leidsime, et kasuta-jad suudavad paremini kui mittekasutajad kaitsta ennast ootamatute negatiivsete sis-setulekušokkide eest,” kirjutavad nad. Tei-siti öeldes teeb mobiilpangandus rahahätta sattunud inimese võimaliku abistajate ringi

suuremaks ja mitmekesisemaks ning abi saamise kiiremaks ja tehingukulud väikse-maks. Samuti viitavad andmed, et mobiilpan-gandus on suurendanud hädaolukordadeks raha kõrvale panijate hulka.

Sedamööda, kuidas M-PESA kaal võrrel-des traditsioonilise pangandusega kasvab (tavaliste pankade kaudu tehtavate maksete koguväärtus on Kenyas mobiilpanganduse omast esialgu veel suurem, kuid vahe vähe-neb), tõusevad päevakorda ka mobiilpangan-dussektori riikliku reguleerimise küsimused. Aga siiamaani on igatahes tegemist puhtaku-julise edulooga, mida äpardused varjutanud ei ole.

M-PESA näol on tegemist tõestusega, et majandusprofessor C. K. Prahaladi popula-riseeritud kontseptsioon varandusest pü-ramiidi põhjas (st kasumlikke ärivõimalusi pakkuv ostujõuline nõudlus on olemas ka maakera rahvastiku vaesemate miljardite seas), pole udujutt ja uute turgude otsimisel tasub kaaluda ka arengumaade võimalusi.

Autor: villu Zirnask • Foto: Reuters24


M-pAnGAnduS

Eesti Päevalehe topeltkülg. On, millest rääkida.

Kas lehte müüb hirmus pealkiri, suur skandaal või eluline lugu?

Inimene tänavalt, kell 17.48


Peaaegu igal nädalal mullu veeb-ruarist ja mai keskpaigani vedas Google päranisilmseid külalisi väi-

kesesse ruumi ettevõtte värviküllases peakorteris California osariigi väikelinnas Mountain View’s. Ruumis olid mugav soh-va ja tugitoolid, nurgas kõrge tehistaim ja kummutil suur peeneraldusteler. Teisel pool peegelklaasiga akent olevate inse-neride ja tootejuhtide valvsate pilkude all sättisid külalised end sisse, süles traadi-ta klaviatuur. Nad otsisid ja vaatasid ABC kanali saadet „All My Children”, jälgisid veebis seriaali „Glee”, vaatasid digitaal-salvestilt „The Daily Show” lindistust või surfasid YouTube’is mööda vaimukaid Old Spice’i reklaame – kõike seda tollel tore-dal suurel teleriekraanil.

Ettevõte testis oma 12-aastase ajaloo üht julgemat panust: Google TV-d. Tegu on tarkvaraga, mille sihiks on anda inimes-tele lihtne moodus juurdepääsemiseks kõigele, mida pakuvad tavatelekanalid, ja tohutule sisumerele internetis, seda mõlemat kodu suurimal ekraanil – katse kujundada televisioon internetiajastuks ümber. Initsiatiivi esimene avalik esit-lus toimus 20. mail ja Google’i nohikud pidid selleks ajaks kindlad olema, et toode meeldib tavakasutajale, kes vaatab päevas umbes viis tundi te-lerit. Nii testis Google TV meeskond nädalast nädalasse lugematuid va-riatsioone kõigest alates otsingutu-

Televisiooni tuleviku otsinguilGoogle ja Ränioru nohikud kavatsevad korraldada 70-aastases televisioonisektoris revolutsiooni. Interneti vallutamine oli selle kõrval lihtne ülesanne. Tõlge ajakirjast MIT Technology Review.

lemuste välimusest kuni ekraani tausta-värvideni, lootes teada saada, mis toimib kõige paremini.

Google’il on detailide üle higistamiseks hea põhjus. 1990-ndate keskpaigast saa-dik on nurjunud mitu kulukat katset veebi telerisse viimiseks. Hübriidid, nagu WebTV Networks, mis kadus 1990-ndate lõpul Microsofti sügavustesse, kannatasid ter-ve müriaadi probleemide all, mille hulka kuulusid nigelad võrguühendused, nõrk riistvara ja kohmakad kasutajaliidesed. Aga isegi kui nad oleks paremini töötanud, kannatasid need varasemad ettevõtmi-sed siiski suurema häda käes: arendajad näisid olevat unustanud, et inimesed ei olnud ostnud oma telereid veebi sirvimi-seks. Inimesed lihtsalt tahtsid televisiooni vaadata.

Seda tahavad nad endiselt. Kuid uued tehnoloogiad ja telerisõbraliku veebisisu hulga kasv paisutavad nüüd program-mivaliku mitmekesisuse palju laiemaks sellest, mida on võimalik saada koaksiaal-kaabli, satelliiditaldriku või DVD-mängija teel. Interneti tungides viimasesse suurde massimeediumi hakkavad inimesed prog-rammeerima nende enda nišitelevisioo-nikogemusi. Isegi ainult 60 dollari eest on teleritootjate, Roku- ja Boxee-taoliste idufirmade ning Apple’i-suguste hiiglaste uued seadmed ja tarkvara muutnud liht-saks veebisisu edastamise suvalisse tele-

Autor: Robert D. hof, nädalakirja businessWeek Ränioru büroo juht • Foto: internet26


Mit teChnoLoGY reVieW

risse. Lisaks veebis tasuta kättesaadava-le võib telerist vaadata Netflixi programme kaheksa dollari eest kuus või Amazon Vi-deo on Demandi alates ühest dollarist epi-soodi kohta.

Google TV tarkvara, mille saab kätte Sony paketis Internet TV, neljasajadollari-lisel Blu-ray-mängijal ning välisseadmete valmistaja Logitech toodetaval kolmesa-jadollarilisel boksi ja juhtklaviatuuri komp-lektil, on kaugelearenenum kui enamik muid turul olevaid tehnoloogiaid. Praegu on Google TV oma olemuselt moodus, kui-das otsida ja vaadata videot olukorras, mis on mugavam kui arvuti ees istudes. Kuid see pakub ka täiemahulist veebisirvijat, nii et kasutajad saavad kätte iga veebisaidi. „Äkitselt on kogu see veebisisu, kõik need miljonid kanalid, teie teleris,” ütleb Google TV vanemtootejuht Rishi Chandra.

Isegi ilma Google’i panuseta on tarbe-elektroonikatööstus juba muutnud teleri arvutiks, mida saab ühendada internetiga. See tähendab, et televisiooni tulevik on nüüd paljude ettevõtjate haardeulatuses: ekraan, sektor, isegi selle sõna tähendus. Internet pressis end läbi ajalehtede, aja-kirjade ja muusika, nüüd kavatseb see muuta televisiooni tuleva aastakümne meedialahinguväljaks. Sellepärast Google teab, et peab asja sekkuma. Kui firma ta-hab kaitsta oma juhtivat rolli ilmavõrgus, säilitada oma esikohta veebireklaamindu-ses ja kasvada tärkavatele turgudele, siis ei saa ta riskida sellega, et laseb teistel ettevõtetel kontrollida internetikogemust elutoa teleris. Aga tehnoloogiaga täkkes-se rihtimine on vaid üks asi, mida Google peab suutma.

Firma esilekerkimine veebis oli mõ-nel moel lihtsam, sest internet on täiesti avatud platvorm. Televisioon ei ole. Peale selle, televisiooni juhivad inimesed, kes tõrguvad muutmast aastakümnete vältel rajatud tulusaid ärimudeleid. USA kaabli- ja ringhäälingujaamad, ringhäälingu kohali-kud partnerkanalid ning kaabli- ja satellii-divõrgu operaatorid koguvad aastas üle 60 miljardi dollari reklaamiraha. Lisaks annavad miljonid igakuised kaabel- ja sa-telliit-TV arved USA-s aastas 80 miljardit

dollarit tulu sellistele operaatoritele, nagu Comcast ja DirecTV, kinnitavad turu-uu-ringufirma Diffusion Group analüütikud. Need ettevõtted pööravad ümber ja mak-savad igal aastal tasudena umbes 23 mil-jardit dollarit kaabel-TV-jaamadele, nagu ESPN ja HBO, mistõttu tasuline TV on suu-rim kasumimootor omakorda säärastele meediakontsernidele nagu Walt Disney, Time Warner, Viacom ja News Corp. Neli suurt ringhäälingukanalit ABC, NBC, CBS ja Fox aina enam nõuavad ja ka saavad sa-muti selliseid tasusid.

Mõlemad tuluvood – nii reklaamijatelt kui ka vaatajatelt – võivad ohtu sattuda, kui meedium täielikult internetile ava-takse. Võimalus kammida läbi veebi igale huvile vastava teleprogrammi jahil võib vaatajaskonda veelgi tükeldada ja see ka-handaks peamist veetlust, mis televisioo-nil reklaamijate jaoks on – tema tohutut ulatust. Ja mida enam sisu on tasuta kät-tesaadav, seda väiksem stiimul on vaata-jatel maksta kaabli eest.

Teoreetiliselt võiks Google pakkuda televisioonisektorile paremat ärimudelit, kuid ettevõte on andnud vähe aimu, mil-lised on tema plaanid reklaamiga Google TV-s. Kindlate plaanide puudumisel on telekanalid kippunud kujutlema kõige hul-lemat: nad kardavad, et firma püüab va-rastada nende reklaami või lõhkuda nen-de lepingud kaabelvõrguoperaatoritega. Kumbki ei tundu lähitulevikus tõenäoline ja miljonid inimesed juba vaatavad tele-saateid oma arvutist. Aga kuigi sektori hirmud näivad liialdatud, on need ka mõis-tetavad, arvestades kirjastuste vaevasid Google’i ajastul. Samal ajal, kui interneti-firma püüab olla meele järele tarbijatele ja navigeerida telesektoris, võiks Google TV anda aimu, milliseks kujuneb lahing televisiooni hinge pärast tänavu ja tu-levikus.

wGoogle TV sai alguse visioonina, mis oli Vincent Dureau’l, kui ta liitus augustis 2006 Google’iga teleriboksi-de tarkvara firmast OpenTV, kus ta oli olnud tehnoloogiajuht. Tema uus töö oli aidata juhtida allüksust Google TV Ads.


27



Tegu on praegugi tegutseva ettevõt-misega, mille eesmärk on viia televisioo-ni iseteeninduslik oksjonistiilis süsteem, mida kasutatakse Google’i programmis AdSense, mis paigutab reklaame peami-selt väiksematele veebisaitidele. Praegu-seni ei too TV Ads Google’ile erilist tulu ega muuda kuigivõrd peavoolutelevisiooni; põ-hiliselt lubab see väikestel reklaamijatel paigutada klippe väljamüümata kohtade-le, nagu hilisõhtul või vähem populaarse-tes kanalites. Kuid Dureau tahtis ka täide viia pikaajalise unistuse luua televisiooni-platvorm, mida saaks kiiremini täiustada, nagu arvuti või mobiiltelefon. See nõuaks veebirakenduste ja -teenuste toomist te-lerisse. Probleemiks oli, et veeb ja teler ei olnud endiselt üksteise jaoks valmis. Isegi kui näiteks esimene Apple’i teler märtsis 2007 välja tuli, oli see eeskätt mõeldud vi-deo ja muusika mängimiseks iTunesist või võrku ühendatud arvutist: see oli Apple’i „hobi”, nagu ütles firma tegevjuht Steve Jobs.

2007. aasta keskpaigas nägi Dureau, et see olukord oli peagi muutumas. Koduse lairibaühenduse kiirus oli tõusnud piisa-valt, et tulla toime videopildiga ja traadita koduühendused levisid laiemalt, tagades internetiühenduse terves majas. Veebis oli ka rohkem, mida vaadata. ABC oli just pannud veebi üles sarjade, nagu „Lost” ja „Grey anatoomia” peeneraldusega see-riaid. Ja YouTube, mille Google hiljem ära ostis, oli fenomen, mille külastajad vaata-sid iga kuu umbes 2,5 miljardit amatöörvi-deot ja telesarjalõiku, millest osa oli ebale-gaalselt üles laetud.

Nii otsustas Dureau, vaikne, kuid inten-siivne prantslane, kelle peopesades on oma ratastooli väntamisest mustad mõh-nad, tegutsema hakata. Oktoobris 2007 esines ta Google TV ideega ettevõtte äriko-miteele. Sellesse kuulub umbes tosin tipp-juhti, sealhulgas tegevjuht Eric Schmidt ning kaasasutajad Larry Page ja Sergey Brin, kes otsustavad, milliseid suuremaid projekte Google ette võtab. Dureau viitas, et üle maailma on neli miljardit televaa-tajat – miljardi võrra rohkem kui veebi ja mobiiltelefoni kasutajaid kokku. Nendeni jõudmine lisaks ilmselgelt Google’i otsin-gureklaamide või YouTube’i videoreklaa-mide potentsiaali. Ärikomitee kiitis idee heaks. Dureau hakkas viivitamatult inse-nere värbama ja projekt sai tõsisemalt hoo sisse 2008. aasta algul.

Kuna enamik tavapäraseid veebikülgi näevad kolme meetri kauguselt telerist vaadatuna kohutavad välja, arvas Dureau ja tema meeskond algul, et nad peavad looma „müüriga piiratud aia”: telerid näi-taks veebi alamvormi, mida on muudetud spetsiaalse liidese või juhitud rakenduste abiga, nagu varasemadki veebitelevisioo-ni hübriidid. 2008. aasta lõpus, kui pro-jekti algusest oli möödunud umbes aasta, muutis Dureau meelt. Ta laskis enne üht koosolekut ühendada oma Apple Mac-Booki nõupidamisteruumi projektoriga ja rühm hakkas vaatama YouTube’i videoid. Pildikvaliteet oli nii korralik, meenutab ta, et „me hakkasime mõtlema – miks see siis televisioon ei ole?” See veenis teda: suur jupp veebi oli valmis. Nii muutis ta kurssi ja otsustas pakkuda lisavõimalust kasutada täiemahulist veebisirvijat.

Nende õnneks töötas ettevõte parasja-gu üht välja, mis tuli turule nime Chrome all septembris 2008. See andis Google TV-le juurdepääsutee veebi. See ei sobinud küll täiuslikult paljudele veebilehtedele, mida on endiselt raske lugeda ja navigeerida kaugelt sohvalt – kuid samamoodi ei olnud ka iPhone’i versioon Safari veebisirvijast. Samal ajal oli võimalus kasutada kõikjal veebis liiklemiseks mobiili nii veetlev, et iPhone’i kasutajaid piirangud ei häirinud ja Apple’i seade osutus tohutult menukaks. Google loodab sedasama saavutada teleril – tüüpiliselt guugellik lootusrikkus.

Samal ajal teadis Dureau, et Google TV vajaks palju rakendusi, et pakkuda sohva-sõbralikku, üht klahvivajutust nõudvat ko-gemust. Veel üks vedamine: vaid kuu pä-rast Google TV heakskiitmist tõi ettevõtte välja oma operatsioonisüsteemi Android, mis lubab kõigil pakkuda rakendusi mo-biiltelefonidele ja teistele tarbeelektrooni-kaseadmetele. Tänu võimalusele toetuda Androidile muutub Google TV mitmest tei-sest veebiteleri lahendusest paljulubava-maks televisiooni lahtimurdmisel, et seda ümber miksida, ümber programmeerida ja ümber teha.

Google tegi veel ühe võtmetähtsusega otsuse, mis eristas tema toote teistest ja püüdis televisioonijuhtide tähelepa-nu. Roku, Boxee, Apple’i ja teiste pakutud tooted pakuvad täiendavat sisu lisaks sellele, mida inimesed saavad tasulisest televisioonist. Need seadmed tuleb HDMI-kaabli toel teleriga ühendada ja lisasisu

28



saamiseks peavad kasutajad ümber lülima telekaablilt teisele sisendile. Google TV vas-tupidi jookseb otse teleril, kui teil on Sony mudel; teisel juhul jookseb see seadmetel, mis ühendatakse nii kaabel- või satelliittoite kui ka teleriga. See lubab kasutajatel pääse-da ligi korraga televisioonile ja veebisisule. „Me ei tahtnud, et kasutajad peaks valima veebi- ja telesisu vahel,” ütleb Dureau. Goog-le reklaamib seda lahendust kui näidet oma püüdest paigutada veeb telerikogemusse. Aga see võib ka väänata kaablioperaatorite käest kontrolli peamise teleekraani üle.

2009. aasta alguses hakkas Google ge-neerilisi Inteli lauaarvuteid ja täiemõõdulisi Best Buyst ostetud klaviatuure kasutades valmistama võimalikele elektroonikatar-nijatele näitamiseks prototüüpe. Ettevõte töötas ka välja partnerluse Dish Networkiga – esimese ja seni ainukese lepingu satel-liidi- või kaablilevitajaga. See oli läbimurre, kuna lubab Google’il pakkuda laiemat ja isik-likumat televisioonikogemust. Dishi kliendid saavad kasutada Google’i toodet, et sujuvalt otsida sisu telerist, netist ja omaenda digi-taalvideosalvestitest.

Teised partnerlused sündisid Inteli abiga, kellest sai Google TV seadmete mikroprot-sessorite tarnija; ettevõte oli aastaid reklaa-minud „nutitelevisiooni” lootuses saada oma kiipe uut tüüpi elektroonilistesse seadme-tesse. Logitech, mis oli suundumas univer-saalsete teleripultide valdkonda, pidas juba Inteliga läbirääkimisi telerile mõeldud video-kõnede süsteemi asjus. Inteli juhid, mõis-tes et võiks koordineerida oma ettevõtmisi Google TV-ga, korraldasid 2009. aasta kes-kel kahe firma esindajate kokkusaamised ja Logitech nõustus peagi Google TV boksi toot-ma. Intel viis Google’i kokku ka Sonyga, kel-lest sai Google TV teine tehnoloogiapartner. Septembris, kui Sony ja Logitech hakkasid palkama oma toodete peale rohkem insene-re, liitus Google TV meeskonnaga Chandra, et kiirendada pingutust üle finišijoone.

Andke inimestele, mida nad tahavadNüüd oli aeg muuta Google TV millekski

käega katsutavaks. See tähendas, et Google ja tema partnerid pidid disainima kasutaja-liidese, mis töötaks teleril ilma igasuguste tõrgete ja arusaamatute veateadeteta – mil-legi, mis on Ränioru inseneridele pidevalt kättesaamatuks jäänud.

Nad pidid ka välja mõtlema, kuidas enne-tada tavapärase videovaataja ootusi. Osa Google TV ja temasarnaste teenuste unis-

tusest on see, et internetiga ühendatud arvutid võiks muuta teleri taas sotsiaa-lseks kogemuseks, nagu siis, kui terved perekonnad kogunesid teleri ette koos saateid vaatama. Järgmise põlvkonna TV võiks lõpuks kujuneda kodu suure ekraa-niga sõlmpunktiks; diivanil lõõgastudes võite reklaami ajal pidada videokõnet oma emaga või näidata peeneraldusega vi-deoid oma lastest oma sõpradele, istuvad nad siis teie kõrval või omaenda sohval kusagil teises riigis. Üks varajane testija kasutas Google TV-d uue auto otsimiseks koos kogu perega – midagi, mis väikese sülearvutiga hästi ei õnnestuks.

Juba on turu-uuringufirma Nielsen avastanud, et palju inimesi – 60 prot-senti! – kasutab teleri vaatamise ajal internetti. Tegelikult kasutavad nad neid ühel ajal keskmiselt kolm ja pool tundi kuus, mis on 35-protsendine juurdekasv aasta varasemaga võrreldes. Sageli ini-mesed saadavad sõpradele sõnumeid või postitavad Twitteris saadete kohta, mida nad vaatavad; septembrikuise MTV Video Music Awards ajal auhinnatud ar-tistid olid 2,3 miljoni säutsu teemaks. Praegu võtab mõni seiklushimuline si-sulooja selle trendi omaks: oktoobris tõi näitleja Seth Green tõsieluveebiseriaali nimega „Control TV”, milles vaatajad hää-letasid reaalajas selliste küsimuste üle, nagu mida peategelane peaks hommiku-söögiks sööma ja kellega kohtingule mi-nema. Aja kuludes võiks tehnoloogia ise-gi ära õppida, mida tahaksite tema abiga näha. Miks mitte näiteks teler, mis võib ära tunda teie hääle, kui jalutate ruumi ning pakkuda videopilti ja muid teenu-seid, mis on täiesti erinevad nendest, mida teie abikaasa näeks? Või rakendus, mis tooks mängu ajal esile teie fantaa-siajalgpalli statistika?

Google TV selliseid trikke veel ei suuda. Kuid maiks 2010 tundis ettevõte, et oli aeg kontseptsioon, kuigi mitte veel lõpptoode, avalikuks teha. Kui Chandra astus lavale seda tuhandete inimeste ees Google’i iga-aastasel tarkvara-arendajatele suunatud I/O konverentsil esitlema, näitas ettevõ-te, kui oluliseks televisiooniprojekti pidas. Koos firma enda ülemuse Eric Schmidtiga kogunes lavale staaride meeskond part-nertegevjuhtidest, sealhulgas Howard Stringer Sonyst, Paul Otellini Intelist, Charles Ergen Dishist ja Brian Dunn Best Buyst.


29



Läbi suve istus Logitechi 40-liikmeline Google TV meeskonda California osariigis Fremontis paiknevas kuubikumeres nime-ga Pit, et täiustada oma Google TV toote disaini, mille nimeks on Revue. Ühel seinal olid väljaprindid kõikidest Google TV sea-deekraanidest, millele insenerid kleepisid sildikesi ettepanekutega parandusteks või täiendusteks. Samal ajal pakkis Chandra Google TV prototüüpseadmeid rätikutesse ja toppis neid kohvrisse potentsiaalsetele partneritele üle Aasia, Euroopa ja USA näi-tamiseks.

Lõpuks, 6. oktoobril San Francisco ho-tellis Clift – mis juhuslikult asub vaid pool-teist miili lõunapool laborist, milles Philo T. Farnsworth edastas 1927. aastal esimese elektroonilise telepildi – näitasid Logitech ja Google esimest Google TV toodet pres-sile ja maailmale. Peagi järgnes Sony teler. Kuid saavutuse sära ei kestnud kauaks.

vERsion 2.0

Vajudes tooli kuubikus, milles ta sageli näi-tab potentsiaalsetele partneritele Google TV-d, Rishi Chandra ohkas. „Iga päev on uus vahva päev,” ütles ta väsinud sarkasmiga. Eelmisel päeval, 21. oktoobril – vaid mõ-ned päevad pärast seda, kui Logitechi ja Sony tooted poodi jõudsid – hakkasid ABC, NBC ja CBS blokeerima oma veebisaitidel saadete vaatamist Google TV kasutajate poolt. See paljastas televisiooni ärimudeli karmi reaalsuse: kui inimesed vaatavad saateid uhke telekaga, tahavad telekana-lid, et nad teeksid seda läbi satelliidi või kaabli, sest seal voolab tõeline raha. Loo-mulikult, kanalid näitavad reklaame, kui nende programme veebisaidilt vaadata, kuid veebireklaamid ei ole nii tulusad kui telereklaamid, sest neil ei ole lubada tele-visiooni tohutut auditooriumi. Mis veelgi olulisem, kaablioperaatorid võiks hakata teisiti suhtuma neisse mahlastesse ta-sudesse, mida nad maksavad kanalitele programmide edastamise eest, kui viima-sed on Google TV-l tasuta kättesaadavad. „Puudub põhiseaduslik õigus saada „NCIS: LA” oma koju läbi Google TV boksi,” ütles CBS-i strateegilise arengu vanemasepre-sident Zander Lurie mullu sügisel ühel te-levisioonikonverentsil.

See oli suur löök. Ilma juurdepääsuta kõige värskematele saadetele – mis sageli ilmuvad ainuõigusega kanalite veebisaiti-dele juba päev pärast ekraanilejõudmist – võib Google TV näida potentsiaalsetele

klientidele puudulik. Ja ettevõttel oli vähe või-malusi olukorda omal jõul paremaks muuta. Fir-ma võiks minna sama teed kui Netflix ja hakata telekanalitele nende veebisisu eest maksma, kuid siis oleks Google saadete pakkuja, mitte iseseisev kanal. Chandra pidi tagajärgesid klaa-rima. Google TV austab televisiooni sissetööta-tud äridünaamikat, kinnitas ta. See oli avaldus, mida ta ilmselgelt oli korduvalt harjutanud – ja mis võiks tunduda tuttav kirjastajatele, kellel on raskusi toimetulemisel Google’i mõjuga trü-kimeediale. „Meie toode on loodud eeldades, et teil on kaabel,” ütles ta. „Parim sisu on kaa-beltelevisioonis. Inimesed on suhteliselt rahul. Mida meie püüame, on võtta täna see kogemus ja täiustada seda suure hulga muu sisuga, mida ei saa pakkuda läbi telekaablitehnoloogia.”

Mõni kaabelvõrk – nagu Time Warneri tall, kuhu kuuluvad TBS, TNT ja HBO – võtavad Goog-le TV vähemalt esialgu omaks. „Me ei taha tege-leda seadmete blokeerimisega,” ütles Jeremy Legg, TBS-i vanemasepresident äriarenduse ja mitmeplatvormilise levi alal. „Meie meelest ei ole see, millega interneti näol tegemist on.” Siiski, HBO on teatud määral kaitstud: veebis HBO saadeteni jõudmiseks peavad Google TV kasutajad sisse logima ja tõendama, et nad on kaabeltelevisiooni kliendid. Teisisõnu, Google palub oma kasutajatel tõendada, et nad endi-selt panustavad ühte televisiooni peamisesse rahaallikasse, mitte ei saa enamikku oma vi-deopildist veebist ega lõika kaablit pooleks.

Tasulisest TV-st mööda hiilimine on täpselt see, mida aina rohkem inimesi teeb. USA kaa-bel- ja satelliittelefirmad kokku kaotasid 2010 kolmandas kvartalis 119 000 tellijat, ütleb tu-ru-uuringuettevõte SNL Kagan. See on tibatillu-ke langus võrreldes enam kui saja miljoni kogu-kasutajaga ja kahtlemata oli selle peamiseks põhjuseks majanduse kehv seis. Aga see oli teine järjestikune langus, pärast kõigi aegade esimest alanemist teises kvartalis. Samal ajal suurenes Netflixi klientide arv 2010. aasta esi-mese üheksa kuuga 4,7 miljoni võrra.

Need kliendikaotused ei pruugi kaabli- ja satelliidifirmade jaoks veel sellega ka piirduda. Septembrikuine turu-uuringufirma Strategy Analytics läbi viidud 2000 ameeriklase küsit-lus leidis, et neist 13 protsenti kavatses järg-mise 12 kuu jooksul oma telekaablist loobuda. „Mu lapsed peavad mind hulluks, sest olen ta-sulise televisiooni äris, kuna nemad ei maksa televisiooni eest ja vaatavad palju telesaateid ja filme [veebis],” kurtis Dish Networki juht Er-gen konverentskõnes finantsanalüütikutele novembris.

30



Isegi kliendid, kelle veel on kaabel, muuda-vad oma käitumist kiiresti moel, mis kujutab ennast fundamentaalset väljakutset televi-siooniärile. Juba praegu on palju kasutajaid DVD-de ja digitaalsalvestite abiga otsustanud, et nad eelistavad tõmmata sisu siis, kui nad seda tahavad, kus nad seda tahavad, mitte ei liimi end teleriga kohtumiseks sohvale. Kuna internetitelevisiooni tehnoloogiad annavad vaatajatele aina enam valikuid, räägib Michi-gani Ülikooli meediatehnoloogia professor W. Russell Neuman, „on lükkav tehnoloogia muu-tumas täielikult tõmbavaks”. Aga televisiooni reklaamimudel eeldab endiselt, et inimesed vaatavad otse sisu ja neile lükatud reklaame.

Google’i ja teiste asjaosaliste toel võiks interaktiivne televisioon, nagu ka internet, pakkuda reklaamidele parema sihtimise või-malust. Inimestele võiks näidata reklaami, mis nende vaatamistavade järgi on tõenäoliselt nende jaoks oluline – ja kanalid võiks sellega saada kõrgemaid reklaamihindu väiksemate auditooriumide eest. (Reklaamiäris hüütakse seda „efektiivsuseks”.) NBC, Foxi ja ABC ühiset-tevõte Hulu, mis näitab veebis tasuta paljusid teleseriaale, uhkustab, et Nielseni uuringute järgi mäletavad inimesed palju tõenäolisemalt sõnumeid, mida nad on näinud läbi firma näida-tavate sihitud reklaamide kui siis, kui näidata samu reklaame televisiooni parimal vaatamis-ajal. „Me võtame rohkem tasu rohkem sihitud reklaamide eest,” ütles Hulu tegevjuht Jason Kilar hiljuti.

Kuid Google ei ole veel teinud oma kindlaid pakkumisi ning reklaamiostjatel ja -müüjatel on oma põhjused suhtuda sihitud reklaami-desse kahtlustavalt. Brändid, mis reklaamivad teles kõige rohkem, kahtlevad, kas sihitud rek-laamid jõuavad piisavalt laia vaatajaskonnani, et avaldada mõju – peamine põhjus, miks nad seni jätkavad televisiooni peale kulutamist. Te-lekanalid muretsevad, et internetis esilekerkiv meetod inimeste sihtimiseks vastavalt nende huvidele või tegevusele veebis – kasvav alter-natiiv tavameedia mudelile osta ruumi saitidel või saadetes, mis lubavad anda kindla vaata-jaskonda – võib muuta nende reklaamiaja ma-dalama hinnaga kaubaks.

Olles jälginud tõhusama reklaami mõju sellisele meediale, nagu ajakirjad ja ajalehed, katsetavad telekanalid ja tasulise televisiooni ettevõtted uute ärimudelitega, mis valdavalt põhinevad tellimusmaksul. Hulu on tõkestanud juurdepääsu endale Boxee – ja nüüd ka Google TV – kaudu. Ettevõte toob välja kaheksa dol-larit kuus maksva teenuse lootuses luua uus

tuluallikas lisaks reklaamidele. Kaabelte-levisioonivõrgud uurivad samuti versioo-ne autentimismudelist, mida HBO nõuab Google TV puhul. Kaabeltelefirmad kutsu-vad oma versiooni TV Everywhere’iks, kuid põhimõte on sama: see lubab vaatajatel näha saateid veebis, kui nad on juba kaabli tellinud.

Sellised püüdlused võivad hoida ena-mikku inimesi veel mõnd aega tavapärast kaabel- ja ringhäälingutelevisiooni vaata-mas – iseäranis siis, kui sellised seadmed nagu Google TV ei suuda massipublikule meele järele olla. Ja esialgsed arvamused on lahku läinud: hoolimata kõigist Google’i uuringutest ja kasutajate testimisest, üt-levad kriitikud, et see on liialt arvuti moodi. Peale selle on Google TV-l ja selle rivaalidel pakkuda vähe teleri jaoks tehtud rakendu-si ning interaktiivse televisiooni jaoks on praeguseni vaid üks surmkindel rakendus: Netflix. 2011. aasta esimesel poolel võib neid tulla veel, kui Google kutsub välised arendajad looma Google TV rakendusi ja pakkuma neid Androidi rakendusteturul. Praeguseni, ütleb Dishi asepresident tar-betehnoloogia alal Vivek Khemka, „ei ole see kindlasti toode, mida ma saaks tu-rundada hüüdlausega”. Google’i Chandra tunnistab: „See on väga selgelt toote ver-sioon 1.0.” Google ja Logitech töötavad 2.0 kallal, mis tõenäoliselt tuleb välja tänavu, kuigi kumbki firma ei paljasta oma plaane.

Kuid vahepeal võib televisiooni pii-ramisrõngas liidritel avaram panoraam kergesti silme eest kaduda. Lammutavad tehnoloogiad annavad peaaegu alati uusi mooduseid kasu lõigata, vahel isegi ole-masolevatele tegijatele, kelle ärimudelit lagundatakse. Mõni neist tunnistab seda võimalust. „See on elutoas suurepärane aeg,” ütleb CBS-i Lurie. „Inimesed tarbivad rohkem videot. Seega on sisupakkujatel rohkem võimalusi tasu saada.”

Lõpptulemus, ütleb Chandra, on järg-mine: „Teie teler läheb iga päevaga pare-maks.” Google TV ja temasugused võivad praegu televisiooniärile ohtlikud tunduda, kuid tõenäoline on, et lõpuks – ühel või tei-sel moel – aitavad nad muuta televisiooni meie elude isegi veel olulisemaks osaks.

Autoriõigused 2011 Technology Review, Inc. Levitaja Tribune Media Services


31



•• Kui hakata hindama Eesti IT-haridu-se kvaliteeti, siis kust kohast peaks üldse alustama?

Ma tean ühte viieaastast, kes esimese arvuti sai kolmeaastaselt. Ja ta toimetab IT-maastikul oma pädevuse piires täitsa vabalt. Need noored, kes täna peale kasvavad, neil pole probleeme tehniliste vidinate kasutami-sega.

•• Aga kui rääkida konkreetselt ikkagi IT-kooliharidusest?

Kui rääkida kooliharidusest, siis olen väga kriitiline.

•• Kust kohast IT-kooliharidus praegu hakkab?

Tänapäeva arvutiõpetuse algharidus al-gab kusagil algkoolis ja pahatihti tähendab arvutiõpe ikkagi kontoripaketi õppimist.

•• Ehk siis Word ja Excel...Just. Kohati mulle tundub, et sellesamast

mudelist, mille ma ise kunagi ammu läbisin, pole midagi muutunud.

•• Aga kas selliste asjade nagu Word või Excel õpetamist on üldse vaja? Äkki piisab ühepäevasest kursusest. Mina pole Wordi ega Excelit õppinud, aga kasutan mõlemat intensiivselt iga päev ja saan hakkama...

Nojah, siin võib vastata lühidalt ja pikalt. Lühidalt. Sellisel tasemel Wordi ja Exceli õp-pimist, nagu praegu tehakse, ei pea mina ka vajalikuks. Tollel hetkel, kui sul on vaja kasu-tamisoskust, oled niikuinii kõik ära unusta-nud. Kui me aga räägime, kas algõpet on üld-se vaja, siis on vastus – on küll. Keegi peab

Autor: mikk salu, [email protected] • Foto: erakogu, Rene suurkaev

ära rääkima selle, et kirjavahemärgi ette tühikut ei panda, aga järele küll. Seda tüüpi kirjaoskust on vaja.

Hullem lugu on aga see, et kui räägime tänapäevasest kirjaoskusest, siis peaks noortel olema ülevaade, mida nad täna üld-se teha saavad. Mis on blogimise sotsiaalne vastutus? Mis saab siis, kui panen Rate’i või Facebooki oma eelmise läbu pildid ja need jäävadki sinna. Sellist internetis käitumise oskust me noortele ei räägi. See on kooli ar-vutihariduse ilmselge puudus.

•• Teie kriitika on praegu suunatud põhi-kooli ja gümnaasiumi tasemele, mitte arvu-tialase erialahariduse tasemele?

Just, sellest etapist praegu räägin. Selle etapi probleem on selles, et selle asemel, et õpetada mõtlemist ja käitumist, õpetame hoopiski tehnilisi oskusi.

•• Milline on järgmine IT-hariduse etapp?Tuleks tulla arvutialase kutsehariduse

juurde. Kui praegu kutsekooli uksest sisse astume ja vaatame neid võimalusi, siis on kokku aetud päris hämmastavad ressursid. Tänapäeval on üks keskmine kutsekool väga valge värskelt värskendust saanud maja, kus on väga moodsad laborid või arvutiklassid.

Heiki Tähis: IT-alal tasub eelistada rakendusharidust ülikoolileIT Kolledži õppejõud Heiki Tähis ütleb, et kõige nõrgemas seisu on Eesti IT-hariduse püramiidis just kõrgkoolide osa. Kui gümnaasiumilõpetaja peaks valima IT-alal kutsehariduse või akadeemilise hariduse vahel, soovitab Tähis kutseharidust, sest seal saab rohkem ja paremat IT-d.

•• Kes on need inimesed, kes IT alal kut-sekoolidest tulevad. Mis on nende tulevik, mis on nende järgmised töökohad? Nad ei lähe ju Skype’i arhitektiks?

Skype’i arhitektiks päris ehk ei lähe. Aga neli aastat tagasi, võin oma kogemusest rääkida, et kui klassis ringi vaatasin, võisin küsida: miks on nii, et kes poole pealt välja kukuvad, lähevad Skype’i tööle…

•• Kas see on metafoor või juhtuski nii?Tollel hetkel juhtus tõesti nii. Mõned ini-

mesed, kes kutsekoolist, täpsemalt Tallin-na Polütehnikumist välja kukkusid, läksid Skype’i tööle. Nad ei läinud küll arhitektiks, aga läksid tehnilise toe poolele näiteks.

•• Aga miks siis oli nii?Tõde oli selles, et nad kukkusid välja, kuna

neil oli õppimise asemel muud asjalikumat teha, eelkõige tööl käia. See, mis haridus täna inimesel on, ei ütle tegelikult, kes ta võiks olla. Ideeliselt aga võiks olla nii, et kutsekoo-list tuleksid head tehnikud ja head praktilise poole spetsialistid. Mitte suured mõtlejad, aga need, kes suudavad ajusid liigutada ja kui tulevad sulle koju või tööle, suudavad näha su probleeme ja parandada.

•• Ma toon näite ajalehtedest. Igas aja-lehes on palgal mitu IT-inimest, kes peavad hankima tehnikat, pakkuma IT-tuge alates programmide installimisest, võrkude hal-damisest jne...

Selline tehniline tugi võiks vabalt olla kut-sehariduse teema. Ma ei näe põhjust, miks peaks sellist tööd tegema kõrgharidusega inimene.

Kui klassis ringi vaatasin, võisin küsida: miks on nii, et kes poole pealt välja kukuvad, lähevad Skype’i tööle…

32


interVJuu

•• Milline on IT-kutsehariduse ja IT aka-deemilise kõrghariduse erinevus?

Kui vaatame akadeemiliste kõrgkoolide IT-erialasid ja võrdleme neid kutsekoolide IT-ala-dega, siis kutsekoolides räägitakse IT-st palju rohkem kui ülikoolides. Sisuliselt samas aja-raamis tuleb ülikoolis ühele inimesele anda nii kõrgharidus kui ka erialane haridus. Teine inimene (kutsekoolis) saab aga samal ajal ainult oma erialast haridust. Akadeemiline kõrgharidus on selles mõttes tööandja jaoks vähem väärtuslik. See inimene on tegelnud oma taseme tõstmisega, aga tema erialane haridus ei pruugi olla nii suurtesse kõrgus-tesse jõudnud.

•• Aga milline on siis akadeemilise IT-hariduse koht selles püramiidis? Kuhu need inimesed võiksid minna? Ma saan teie jutust aru, et valitseb paras segadus, inimene võib tulla kõrgharidusest või kut-seharidusest ja siis nad konkureerivad omavahel ühele ja samale töökohale. Pole selget vahet, kes mida teeb?

Üks hea tuttav on öelnud, et kõrgharidus näitab tööandja jaoks seda, et inimesel on järjekindlust tegelda millegagi kolm aastat. Väga sügava erialase teadmisega inimest me sealt ei saa, küll võiksime saada natuke laie-ma maailmapildiga inimese, kui see, kes tu-leb kutseharidusest. Ma loodan, et selleks ei ole vaja kolm aastat kõrgharidust õppida, et mulle koju internetti tuua. Isegi kaks või kolm aastat kutseharidust on selleks liiga palju.

Ma loodan, et kõrgharidusega inimesed suudavad teha midagi muud. Näiteks võib-olla nad suudavad tegeleda IT-lahenduste müügiga, mis iseenesest ei nõua suuremaid tehnilisi teadmisi kui koju interneti vedami-ne, küll aga nõuaks natuke laiemat maailma-pilti. Kõige enam aga võikski äkki loota sellele laiemale maailmapildile, et ta oskab tänaste lahenduste seas ringi vaadata ja märgata tü-himikke või küsida küsimusi, kas seda asja saaks teha ka kuidagi teistmoodi? Ehk siis võiks sealt tulla ettevõtjad.

•• Kui vaadata praegu ringi IT-valdkon-nas toimetajaid, siis mis seltskond see on? Kes on need inimesed, kus ja mida õppi-nud?

Esiteks toimetavad meil IT-valdkonnas põhiharidusega inimesed, need on kas ise-õppijad või rumala juhuse läbi IT-valdkonna jõudnud inimesed.

Siis on olemas üldkeskharidusega ini-mesed, kes ühel hetkel on ise õppinud ja pole ülikooli lõpuni jõudnud. Tuleb öelda, et võtmerollides ja sisuliste alade spetsialistid


33


interVJuu

ongi üldkeskharidusega või lõpetamata kõrg-haridusega inimesed.

Siis on kutsekooli omad, kellest püüame kasvatada valdkonda tundvaid inimesi, kes tööle aga võetakse pahatihti käsitöölistena, midagi konkreetselt parandama või lihtsat töölõiku tegema. Võimaluse avanedes aga need inimesed arenevad hästi kiiresti.

Siis on meil rakenduskõrgharidus, kust võiks saada juba kõrgharitud inimesi, kes peaksid olema valmis kohe kätega mingit tööd tegema.

Kõige kurjem olen ma akadeemilise kõrg-hariduse peale.

•• Akadeemiline kõrgharidus võiks toota ju arvutiteadlasi?

Kaudselt kindlasti ja kaudselt nad tulevad sellega ka toime. Kui sadakond inimest astub sisse, siis kaks-kolm saab neist täitsa korra-likuks teadlaseks. Aga neid on marginaalne osa. Ülejäänud inimestele anname üsna pin-napealse ülevaate, mis asi on IT, ja räägime talle siis juurde muud ilusat. Ma ei ütle, et see haridus kehva on, ma ütlen, et eriala seisuko-hast ei anna see inimesele suurt midagi.

•• Teie jutust saan ma aru, et ratsionaa-lselt kaaludes pole akadeemilisse IT-hari-dust mõtet omandama minna. Sama asja, ehk isegi paremini, saab ka kõrgkoolist või kutseharidusest?

Kui mina oleks tänane gümnaasiumilõpe-taja ja mul oleks valida rakenduskõrgharidus või akadeemiline kõrgharidus, siis juhul, kui ma ei taha saada teadlaseks, siis ma valiks raudselt rakenduskõrghariduse. Märksa roh-kem räägitakse asjast ja märksa rohkem lastakse asja näppida. Suure tõenäosusega on rakenduskõrgharidusega inimene juba õppimise ajal kokku puutunud praktilise poolega ja suurema tõenäosusega juba os-kab konkreetset tööd – tööandja peab tema lihvimiseks ja edasiarendamiseks vähem investeerima.

•• Te enne ütlesite, et just keskharidu-sega iseõppijad on praegu võtmespetsia-listide kohtadel. Kuidas see tekkinud on? On see ajalooline pärand?

Vast küll jah, ajalooline pärand. Mõni aeg tagasi ja võib-olla isegi täna, kui vaatame IT-tippjuhte, vanemaid IT-spetsialiste, siis paha-tihti neil pole IT-haridust. Neil võib olla IT-le lä-hedane haridus. Nad on kunagi elektroonika lõpetanud või elektriinsenerid või jumal teab, mis.

Ilmselt ka 90-ndatel, nendel noortel, kes olid asjas sees, oli suhteliselt suur tõenäo-

sus, et ta jättis oma koolitee pooleli ja läks tööle. Mu oma tutvusringkonnas, kui kutsun inimesi kooli õpetama, siis öeldakse, et tu-leks küll, aga kas sa, Heiki, tead, et mul on keskharidus.

On hinnatud mehed, kes pole kõrgharitud, ma ei ütle, et see on hea, aga selline see seis on.

•• Mida tuleks IT õpetamises muuta?Üks väga konkreetne asi ja see kehtib nii

IT-kutsehariduse, rakenduskõrghariduse kui ka akadeemilise kõrghariduse kohta – õp-pija peab rääkida saama ja teha saama. Kui ma täna vaatan, kuidas õpetatakse baka-laureuseõppes, siis on mul hirm. Inimesed

Kui ma täna vaatan, kuidas õpetatakse bakalaureuseõppes, siis on mul hirm. Inimesed endiselt kuulavad, aga ei räägi kaasa.

IT-kolledži maja Mustamäel

34


interVJuu

endiselt kuulavad, aga ei räägi kaasa. See on jube vale.

Probleem on seda suurem, et me eelda-me, et kui ta läheb tööle, siis ta arutleb, rää-gib kaasa, võtab initsiatiivi. Aga kus ta oleks pidanud seda õppima? Kui vaatan praegu keskkoolist tulijaid, siis on neid isegi raske rääkima panna.

Teiseks peaks kõikides astmetes rakenda-ma aktiivõppeid, projektiõppeid, challenge’i- (väljakutse) põhiseid õppeid. Puusalt tulis-tades näiteid – kutsekooli õpilasele: sul on nädal aega, sul on hunnik riistavara ja nädala lõpuks peab sellest hunnikust olema kokku pandud kaks serverit ja väikefirma infrast-ruktuur. Selle asemel, et õpetada talle loen-

gu vormis kaks nädalat arvuti riistavara. Või selle asemel, et õpetada talle kaks nädalat Microsofti operatsioonisüsteeme, panna üks nädal konkreetse stsenaariumi kohaselt ma-sinaid ette valmistama.

Loenguvorm on tore vorm, aga ta ei tohi olla valdav. Täna on ta valdav.

•• Oleme praegu rääkinud probleemi-dest, aga mis on Eesti IT alal head ja õiget?

Ma olen ise käinud kutsekoolis ja pärast kutsekooli lõpetamist sain tööd. See on märk, et kutsekooli lõpetaja saab tööd. Ma olen käinud akadeemilise kõrghariduse poo-lelt Tallinna Ülikoolis, mis pole klassikaline IT-hariduse saamise koht, aga pean ütlema, et

seal olid fantastilised isikud. Kokkuvõttes. Eurooplased on laisad ja

eestlane on sebija. Meil on energiat panusta-da ja me teeme. Me toimetame ja see on jube lahe.

•• Mängime sellist mõttemängu, et teie olete Eesti IT-minister, kes korraldab siinset IT-haridust. Millised on teie sammud, missu-gune peaks IT-haridus siin välja nägema?

Esimese asjana, mida püüan niikuinii teha, et meie IT-hariduse õppes oleks rohkem prob-leemi- või väljakutsetüüpi õppemeetodeid. See tõstaks kvaliteeti valdkonnas.

Teine asi, mis täna on kutsehariduses konkreetselt valesti. Pearaha kordaja IT-kut-sehariduses on 1,0, samal ajal kui kõrghari-duses on see 2,1. Kutsehariduse pearaha pole valdkonna jaoks piisav.

•• On teil veel ettepanekuid?Tegelikult on veel üks mantra, mida kogu

aeg räägin. Täna õpetame inimesi kutsekoo-lides 2,5 aastat ja kõrghariduses kolm aastat ja lõppkokkuvõttes anname neile ühe paberi, et neil on selline haridus. Samal ajal aga on ka Eestis näiteid, et on võimalik IT-haridusse integreerida kolmanda osapoole sertifikaati. Minu enda suurim kogemus on Microsoftiga, IT Kolledži suurim kogemus on Ciscoga. Ja see on küll see, mida mina õppijana raudselt nõuaks. Miks mul peab olema mingi õppejõu enda välja töötatud-kohendatud õppemater-jal, kui mul oleks võimalik kasutada maailma suure hulga akadeemiliste ja mitteakadee-miliste inimeste koostatud programmi, mis võiksid lõppeda sertifikaadi saamisega, mis omakorda annab mulle tööjõuturul eelise. Kui maailmas on hea tava millegi õpetamiseks, siis võtame selle üle.

•• Miks aga seda ei tehta?Esiteks võib asi olla kinni õpikute hinnas.

Tavaõppe õpikud võivad maksta 10–20 eurot, sertifikaadi saamiseks aga 40 eurot. Teiseks, akadeemiline maailm ikka püüab ennast dis-tantseerida ärimaailmast – et mis mõttes me nüüd hakkame soosima seda, et meie tudengid teeksid Microsofti sertifikaati. Aga mina ütlen, et mis siis. Teeme siis ka Cisco sertifikaadid, Red Hati sertifikaadid, mis iga-nes – miks aga me ei võiks anda pabereid, mida tööjõuturg tunnustab. Ja kolmandaks põhjuseks võib olla, et sertifikaadi tegemine on päris karm peeglisse vaatamine. Õpetame ühe semestri tudengeid sertifikaadi tasemel, aga siis selgub, et 60% tudengitest kukub läbi. Mis siis saab? Tunnistame, et me ei suudagi õpetada või et tudengid pole piisavalt head.


35


interVJuu

Legendi taaselustamineTallinnas käivitatakse ülikallite käsitöönduslike mootorrataste väiketootmist

„Kui me suudame viie aasta pärast müüa 50 mootorratast aastas, siis selles hinna-klassis ja selles nišis oleks meie eesmär-gid juba täidetud,” ütleb osaühingu Renard Motorcycles asutaja ja juhataja Andres Uibomäe.

Uus tulemine Renard Motorcycles lugu ulatub te-

gelikult juba Teise maailmasõja taha, kui 1938. aastal hakati Tallinnas selle nime all mootorrattaid tootma. 1944. aasta märt-sipommitamise ajal sai Renardi tehas aga otsetabamuse ja hävis täielikult. Nüüd-seks pole säilinud ainsatki Renardi ratast, ainuke käegakatsutav meenutus on üks mootorratta raam. Kolm aastat tagasi ot-sustasid kolm Tallinna disainerit ja mootor-rattaentusiasti aga legendi taaselustada. Andres Uibomäe tunnistab, et tegelikult pole neil kunagise mootorrattatehasega otsest järglust, küll aga on see lugu Eesti mootorratastest ise piisavalt ilus, et jätka-ta juba uues kuues.

Eelmise aasta Hannoveri tehnoloogi-

messil esitletigi juba uut Renardi proto-tüüpi ja see põhjustas, võib öelda, mini-sensatsiooni. Kuigi muud boksid olid täis peamiselt mitmesuguseid elektrimootori-ga sõidukeid ja Renard tuli välja klassika-lise sisepõlemismootoriga, siis tähelepanu puudust ei olnud. Võib-olla oli asi hinnas. Renard hakkab maksma umbes 75 000 eurot, mis mootorrataste seas kuulub väga kallisse segmenti. Võib-olla oli asi vä-limuses – Renard oleks pärit nagu mõnest Batmani filmist. Võib-olla oli asi mõlema kombinatsioonis.

Renardi unikaalne ja innovaatiline osa

on süsinikkiust kevlariga tugevdatud kere. See annab palju võimalusi disainiks ja väli-musega mängimiseks ning selle kergus li-sab rattale kiirust ja juhitavusse äkilisust. EAS-i poolt Renardile antud 4000 euro suurune innovatsiooniosaku toetus läheb-ki Renard GT mootorratta tööstusdisainila-henduse kaitsmiseks.

Renardi juht Uibomäe räägib, et nen-

de ettevõtte panus mootorrattasse ongi eelkõige disain, seadistus ja kokkupa-nek. Selge, et nemad ei hakka ise tootma mootorrattaosasid. Näiteks mootorina tuleb kasutusele Moto Guzzi V2, sama-moodi ostetakse sisse muud „jupid”. Sü-sinikkiust keredetailid tehakse allhanke korras Renardi ettevalmistatud jooniste järgi. Ka kere lõplik kokkupanemine (pol-timine) ja mootorratta seadistamine jääb Renardi teha. Tegemist on seega mitte masstootmisega, vaid pooleldi käsitöölise väikeseeriavalmistamisega. Sealt tuleb ka mootorratta kõrge hind. „Oleme vaadanud sarnaseid ettevõtteid mujal maailmas ja kas või nende müüginumbrite põhjal saa-me oma sihiks sättida mõnikümmend ra-tast aastas,” selgitab Uibomäe.

Autor: mikk salu, [email protected] • Fotod: Renard motorcycles36


eeSti firMA

„Sellist tehnoloogiat kasutatakse vormel 1-s või näiteks sellises superautos nagu Pagani Zonda, meie eesmärk on teha see tehnoloogia kättesaadavamaks ja tuua see seeriatootmises sportautode maail-ma,” räägib osaühingu Adlerflow asutaja Jaak Ennuste. Tehnoloogia, millest jutt käib, on auto väljalaskesüsteemi katmine keraamikaga.

Sportauto, nii salongi kui ka mootori,

kõige suurem vaenlane on kuumus. See halvendab sõiduomadusi ja kabiini jõudes teeb ka juhi elu ebamugavaks. Kuumuse oluliseks allikaks on väljalaskesüsteem, mis ei suuda sportauto võimsast mooto-rist kuumust ära viia. Üks võimalusi selle probleemiga võitlemisel ongi väljalas-kesüsteemi katmine keraamikaga. „Me oleme selliseid keraamikaga kaetud välja-laskesüsteeme juba teinud ning isegi ilma turundust tegemata on meil juba mõned tellimused tehtud,” ütleb Ennuste.

Märtsi lõpus eraldas EAS firmale 3960-

eurose innovatsiooniosaku, see raha läheb Tallinna Tehnikakõrgkoolile. Keraamika töötab, see on juba selge. Adlerflow on juba teinud keraamilisi väljalaskesüsteeme, mis vähendavad kuumust, parandavad mootori võimsust ja teevad autosalongis olemise mugavamaks. „Tekitab omamoodi ekraani, mis ei lase kuumust mootorisse ja salongi, vaid juhib autost välja,” kirjeldab Ennuste. Tehnikakõrgkooli poole pöördu-takse aga selleks, et seda tehnoloogiat veelgi paremaks teha. Nemad katsetavad erinevaid keraamikasegusid, seda, mitu kihti keraamikat peale panna, kui paksud need kihid peaksid olema ja millise teh-noloogiaga seda pealekandmist teha. „Kui need erinevad võimalused ära mõõdetud, siis saame valida kõige optimaalsema va-riandi,” lisab Ennuste.

Vormelitehnoloogia seeriaautodelePorsche-fänn Jaak Ennuste on hakanud Tallinnas valmistama sportautodele mõeldud keraamikaga kaetud väljalaskesüsteeme.

Tootmisprotsess ise näeb välja selli-ne. Kõigepealt lõigatakse ja keevitatakse roostevabast terasest väljalaskesüsteem. Siiamaani on Adlerflow’ jaoks seda teinud allhankijad Eestist, kuid Ennuste ei välista, et kunagi tulevikus võivad nad seda tööd sisse osta ka välismaalt. „Näiteks Valgeve-nest. Lõikamine ja keevitamine ei ole meie jaoks kriitilise tähtsusega tegevus,” rää-gib Ennuste „Oluline on ikka keraamiline katmine, see on oskusteave, mida tahame omas ettevõttes hoida.”

Siiani on Adlerflow’sse investeeritud

umbes 50 000 eurot. Suurema tootmise käivitamine (keraamilise katmise sead-med, kambrid, tootmisruumid, jooksvad kulud) võtab veel kuni 200 000 eurot. En-nuste aga ütleb, et seda teist ja suuremat

investeeringut ei tehta kohe. Kõigepealt on ta arvestanud umbes kuue- kuni ühek-sakuise testperioodiga: toodetakse üks partii valmis, hakatakse seda müüma ja turustama ning alles siis, kui turunõudlus selge, otsustatakse toomise püstipane-mise osas. Esimeses järgus sihib Ennuste Porsche omanikke. Esiteks sellepärast, et ta on ise vana Porsche entusiast, aktiivne tegelane Porsche kogukonnas nii Eestis kui ka Euroopas. Ja teiseks sellepärast, et Porsche omanikud on hea koht alustami-seks. „Kui Ferrari omanik hoiab autot ga-raažis ja käib seda vahel lapiga nühkimas, siis Porsche inimesed on aktiivsed sõitjad, kes parandavad ja täiustavad omad autot,” selgitab Ennuste. Üks keraamiliselt kaetud väljalaskesüsteemide täiskomplekt hak-kab maksma üle 3000 euro.

Autor: mikk salu, [email protected] • Fotod: Adlerflow


37


eeSti firMA

Tehing, millega Eesti riik vahetab kümme miljonit saastekvoodi ühikut 507 Mitsubishi i-MiEV elektriauto,

250 autode laadimisjaama ja raha vastu, kiideti valitsuses heaks 3. märtsil. Valit-suse hinnangul saab „elektriautode prog-rammi täiemahulisel elluviimisel Eestist tõenäoliselt maailma üks eesrindlikumaid riike, kus on kõige tihedam ja uuendusli-kum kiirlaadijate taristu ning elaniku kohta enim elektriautosid”. Majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi teatel on etteval-

Algab Eestimaa elektriautofitseerimineMärtsikuu alguspäevil teatavaks saanud Eesti riigi saastekvoodi vahetustehing Jaapani suurettevõttega Mitsubishi võib Eesti tänavatele tuua kahe aastaga kuni tuhat elektriautot. Seni on Eestis arvel viis ainult elektri jõul liikuvat sõidukit.

Autor: karol kallas • Fotod: Reuters, urmas luik / Pärnu Postimees, liis treimann / Postimees

mistused elektriautode kasutamist soo-dustava poliitika väljatöötamiseks käinud juba 2009. aasta teisest poolest. Uuritud on, milline näeb välja teiste riikide vastav poliitika, millised autod on turul, ja jälgitud tehnoloogia arengut.

Vahetustehingu juures on oluline nüanss seegi, et kuna saastekvoodikaubandus seni-sel kujul lõpeb 2012. aastal seoses Kyoto pe-rioodi lõpuga 2012. aastal ära, siis on Eestil kvootide müügiga suhteliselt kiire. Kvoodid

xxxxxx

peavad olema müüdud ja müügist saadud raha kulutatud järgmise aasta lõpuks ning paraku valitseb heitekvootide turul ligi 30-kordne ülepakkumine. Kuna Mitsubishi pak-kus suhteliselt operatiivset tehingut, siis Eesti valitsus sellest ka kinni haaras.

Saastekvoodi vahetustehingu arhitek-tist peaministri nõuniku Anne Sullingu sõ-nul oli valikuks kas Mitsubishi elektriautod või mitte midagi ja nii langes valik elektri-autode kasuks. Sulling viitab intervjuus

38


trAnSport

Autor: karol kallas • Fotod: Reuters, urmas luik / Pärnu Postimees, liis treimann / Postimees

Eesti Televisiooni saatele Osoon, et autod vahetati sisuliselt kuuma õhu vastu, mak-sumaksja raha ei ole tehingule kulunud sentigi.

Peale Mitsubishi i-MiEV elektriautode ja laadimistaristu saab Eesti riik Mitsubishi korporatsioonilt lisaks raha, tänu millele saavad viissada kiiremat eraisikut soetada elektriauto kuni poole soodsamalt. Interv-juus portaalile Bioneer rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehno-loogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Jarmo Tuisk, et toetus ühe auto kohta jääb 10 000 ja 18 000 euro vahele. Sealhulgas toetatakse ka koduste laadimisjaamade soetamist kuni tuhande euroga.

Kuna ostetav elektriauto peab vastama Euroopa standarditele, siis selliste autode valik pole kuigi suur. Nimetada võib peale i-MiEV veel superautot Tesla Roadster, Nis-san Leafi, ja norralaste Think Cityt ja veel mõningad.. Lisaks turustatakse Euroopas veel Mitsubishi iMiEV põhjale ehitatud Citroën C-Zerot ja Peugeot iOni, millest esimene on esimese elektriautona alates märtsi keskpaigast müügil ka Eestis. Au-tode valik on lähiaastatel aga paranemas, kuna elektriauto toovad turule pea kõik suuremad autotootjad.

Mitsubishi i-MiEV autost kaudsemaltElektriautode suurimaks pudelikaelaks

on akutehnoloogia, millest sõltuvalt jääb ühe laadimisega läbitav vahemaa 150 kilomeetri piirimaile. Viimastel aastatel on hulk ettevõtteid-teadusasutusi andud teada küll uutest ja senisest parematest akutehnoloogiatest, kuid turule jõuavad vastupidavamad ja senisest odavamad akud suhteliselt optimistlikel hinnangutel alles 2013. aastal.

Mitsubishi i-MiEV kasutab 88-rakulist liitium-ioonakut, mille võimsuseks on 16 kilovatt-tundi. 220-voldise vahelduvvoolu pealt laeb aku täis seitsme tunniga, kiirlaa-dijaga on võimalik poole tunniga täita aku 80% ulatuses ja kolme- kuni viieminutisest sortsust peaks piisama kojusõiduks. Lii-tium-ioonakude energiatihedus küündib Wikipedia andmetel 200 vatt-tunnini ki-logrammi kohta ja laadimise-tühjakslaa-

dimise efektiivsus on nimetatud tüüpi akudel 80–90 protsenti. Liitium-ioonaku puudusteks on eluiga, mis paremal juhul küündib mõne tuhande laadimistsüklini ja ajaga aku degradeerub. Lisaks on akud suhteliselt rasked ja külmaga väheneb aku mahutavus märgatavalt. Kuna nimetatud akutehnoloogial on veel arenemisruumi, siis mitmed ettevõtted lubavad juba lä-hitulevikus liitium-ioonakude võimsuse ja kestvuse märgatavat paranemist ning soodsamat hinda. Mitsubishi ehitab näi-teks Jaapanisse uut akutehast, mis hak-kab toodangut andma 2013. aastal ja tänu millele peaks i-MiEV-de hind viiendiku võr-ra alanema.

Kuna elektriautodel on võrreldes tava-autodega vähe liikuvaid osi, vajavad need ka vähem hooldust ja kestavad keskmiselt kauem. Mitsubishi annab Euroopas i-MiEV autode kõikidele osadele kas viieaastase või 100 000 kilomeetri garantii. Eesti valit-susele kinnitasid Mitsubishi esindajad, et auto kõik komponendid, sealhulgas akud, peavad vastu vähemalt kaheksa aastat.

Elektriauto oma praeguste omaduste juures ei ole kindlasti pere esimene auto-valik, vaid pigem sõiduk, mis soetatakse li-saks lühemateks igapäeva-linnasõitudeks.

Vancouveri linnapea Gregor Robertson (paremal) surub kätt Mitsubishi esindaja Tomoki Yanagawaga pärast i-MiEVi testimist 2009. aasta novembris.

Autod vahetati sisuliselt kuuma õhu vastu, maksumaksja raha ei ole tehingule kulunud sentigi.


39


trAnSport

Esmalt võib elektriautode 150 kilomeetrini küündiv sõiduulatus suhtelise lühidusega ära ehmatada, kuid statistika näitab, et enamik sõite jääb päevas keskmiselt mõ-nekümne kilomeetri piiridesse. Kui sellele lisada veel fakt, et saja kilomeetri läbimi-seks kulub elektrit vähem kui kahe euro eest, siis võib elektriauto olla suhteliselt asjalikuks väljavaateks. Suurimaks bar-jääriks on ilmselt üle 30 000 euro küündiv hind, mida eelnimetatud toetus peaks kol-mandiku võrra leevendama.

Tähtis taristuAutotüüpidest vast olulisemgi on au-

tode laadimiskohtade infrastruktuur, ilma milleta pole elektriautodel kui sellistel suurt mõtet. Ühtekokku rajatakse kuni 280 kiirlaadimisjaama, millele lisanduvad ligi 600 tavalaadimispunkti. Jarmo Tuisk rää-kis intervjuus HEI-le, et laadimiskohtade asukohad valitakse vastavalt analüüsile, milles arvestatakse transpordivoogude, ülekandevõimsuste, laadimiskoha seotu-sega muude teenustega (kauplus, parkla jne) ja muidugi kinnistuomanike nõusole-kuga. Lõplikult selgub laadimiskohtade va-lik siiski riigihankest, mis jõuab lõpule eel-datavalt juba 2011. aastal. Teadaolevalt jõuavad laadimisjaamad vähemalt 5000 elanikuga asulatesse ja peamaanteedele, kuhu need paigutatakse üksteisest mitte kaugemale kui viiskümmend kilomeetrit.

Kredexi kaudu riigi omandis olevate laadimispunktide infrastruktuuri loomisel arvestatakse Tuisu kinnitusel standar-ditega, mis tagab toe võimalikult suurele hulgale automudelitele. Praegu kavanda-takse laadimisinfrastruktuuri vastavalt alalisvoolu kiirlaadimisstandardile CHA-deMO, millele teatud laadimiskohtades lisanduvad elektriautode aeglase vahel-duvvoolu laadimisstandardile AC Mode 3 vastavad moodulid. Viimase standardi ka-sutamist kavandatakse eelkõige seetõttu, et mõni autotootja oma elektriautodele kiirlaadimisvõimalust ei paku. 2010. aas-tal Jaapanis asutatud CHAdeMO standardil on tublisti lootust saada rahvusvaheliseks autotootjate poolt üldtunnustatud stan-dardiks. Laadimisest veel niipalju, et pea kõigil elektriautodel on sisseehitatud aku-laadija, mis võimaldab autot laadida otse kodusest vahelduvvoolu elektrivõrgust.

Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi professor Dago Antonov rääkis 4. märtsil intervjuus Vikerraadiole, et loodav taristu

annab meie transpordisektorit reaalselt muutva impulsi. Ehk inimestel on tänu laa-dimisjaamadele kergem otsustada elektri-auto soetamise kasuks. Lisaks leiab pro-fessor Antonov sarnaselt peaministriga, et nimetatud projekti võiks esiti käsitleda kui suurt katsepolügooni, mille pealt saab koguda ohtralt teaduslikke andmeid nii va-jamineva elektrisõidukite infrastruktuuri kui ka autode endi kohta. Lisaks võivad kütusehinnad lähematel aastakümnetel hüpata seninägematutesse kõrgustesse ja inimestel tuleb paratamatult hakata au-

totransporti pragmaatilisemalt suhtuma. Kõnealune elektriautoprojekt olulist muu-datust Eesti autoturule lähema viie aasta jooksul veel ei too, kuid kindlasti harjutab see Eesti inimesi elektriautodesse pare-mini suhtuma. „Peaasi on, et see ei jääks ühekordseks projektiks ja sellest tehtaks vastavad järeldused, kuivõrd edukas või ebaedukas see oli,” loodab Antonov.

Jarmo Tuisu kinnitusel on vajadus e-au-tode infrastruktuuri järele kindel ja võima-lusi nähakse nii senisest parema taristu arendamises kui ka selle baasil innovaa-tiliste lahenduste loomises. Eestil on pii-sav kogemustepagas informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia unikaal-sete lahenduste loomises ja kõnealune programm avaldab juba täna selget mõju Eestisse tulevatele välisinvesteeringute-le. Lisaks aitab elektriautode programm Eestit välismaal turundada, kindlasti avaldab see mõju Euroopa Liidu poliitikale laadimistaristu standardiseerimise ning innovatsiooni-, transpordi- ja energeetika-poliitikate valdkonnas.

Ühe tulevase kasutaja Pärnu Lastekodu direktori Priit Sutti meelest oleks veel positiivsem oleks see, kui autodega hakkaksid sõitma tippametnikud, kelle eeskuju oleks ilmselt palju nakkavam.

Laadimispunktide loomisel arvestatakse standarditega, mis tagab toe võimalikult suurele hulgale automudelitele.

40


trAnSport

MITsubIshI I-MIEV sõIDukogEMus

TEhnIlIsED anDMEDToodetakse alates 2009. aastast

Keretüüp: viieukseline luukpära

Mootor: 47 kW (63hj) püsimagnet mootor

Käigud: ühekiiruseline jõuülekanne

Rattavahe: 2550 mm

Pikkus: 3395 mm

Laius: 1475 mm

Kõrgus: 1600 mm

Tühimass: 1080 kg

Tippkiirus: 130 km/h

Sõiduulatus: 150 km

Laadimisaeg: tavalaadijaga 7 tundi

Delfi testis leiab autoajakirjanik Urmas Oja, et Mitsubishi i-MiEV sõsara Citroen C-Zero autoks pidamine nõuab kõvasti enese veenmist. Kuna sõidukil on pikk teljevahe ja hea manööverdamisvõime, sobib see hästi linnas ringi-sõitmiseks. Auto salong on Oja hinnangul piisavalt ruumikas ja suhteliselt suure kehakasvuga ajakirjanik mahtus kenasti istuma tagaistmelegi.

Portaali www.turbocharger-turbochargers.com ajakirjanikku häiris vast kõige enam i-MiEV vaiksus: linnakiirusel ei ole automootori müra peaaegu kuulda, mis võib saada probleemiks, kuna jalakäijad sõiduvahendit lihtsalt ei kuule. Sõiduki ehitusega on üritatud jäljendada päris autot, nii on sel käigukangi moodi lüliti, mis annab jõuvank-rile märku, kas seista või millises suunas liikuda. Kuigi autol on suhteliselt nõrk mootor (47kW/63hj), on selle kiirendus üpris hea ja ilma käiguvahetusele omaste jõnksudeta sujuv. Kuna mootor asub auto keskel ja suhteliselt raske aku on paigutatud piki põrandat, püsib sõiduk hästi teel. Pärast 20,6-kilomeetrist linnasõitu kaotas auto kuueteistkümnest akuindikaatori pügalast neli, mis näitab, et linnas jõnksutades on reaalne sõiduulatus pigem 80 kilomeetri kandis.


41


trAnSport

kÜsIMusTElE VasTab MITsubIshI TEhIngu arhITEkT, pEaMInIsTrI nõunIk annE sullIng.

•• Kas Mitsubishi ja Eesti tehing sellisel kujul „saastekvoodid autode, laadimista-ristu ja raha vastu” oli nende poolt ainsa-na pakutud võimalus või oli laual teisigi pakkumisi? Kõikidel meie ostjatel on ülevaade kõiki-dest meie pakutavatest programmidest. Kuid seekord tõesti soovis Mitsubishi just elektriautode tehingut teha. Muidu on konkreetne tehing meil Mitsubishiga järjekorras juba neljas tehing. Seni on Mit-subishiga sõlmitud saastekvoodi müügi-tehingute tulud suunatud riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete renoveerimiseks energiasäästu eesmärgil.

Oluline on märkida, et AAU-de (saas-tekvootide – toim) pakkumine on turul ligi 30 korda suurem kui nõudlus. Seega on AAU-de ostjad jõupositsioonil, mis puudu-tab valikut, millisesse programmi AAU-de müügitulud suunata. •• Kes määras ostetavate autode hulga (507)? Sotsiaaltöötajatele vaja minevate elekt-riautode hulga esitas sotsiaalministee-rium. •• Kas Mitsubishi tehinguga kaasnes kokkuleppeid või garantiisid näiteks uute akude soetamise ja muu hoolduse tar-vis? Autode hooldust ja garantiiteenindust hakkab pakkuma Mitsubishi esindaja Ees-tis – Silberauto. Silberautol on üle Eesti seitse esindust ning need katavad suu-remad Eesti linnad. Seega ei pea ühestki Eestimaa nurgast väga kaugele sõitma, et teenindusse jõuda.

Akude täisväärtuslik eluiga on Mitsu-bishi andmetel kaheksa aastat. Seejärel hakkab aku mahutavus tasapisi vähene-ma ehk näiteks üheksandal-kümnendal aastal ei sõida auto ühe laadimisega mit-te 160 kilomeetrit, vaid võibolla 150 ja nii edasi. Ehk pigem väsib enne auto aku üm-bert ära kui vastupidi.

Aku eluiga mõjutab palju ka see, kuidas akut kasutatakse. Näiteks mõjub akule negatiivselt see, kui autot laetakse üle – näiteks jäetakse pistikupesasse mitmeks

InTErVjuu

päevaks. Samuti ei ole hea, kui aku täiesti tühjaks saab, seega tuleb seda taaslaadi-da enne päris tühjaks saamist. Samuti ei soovitata aku seisukohalt autot ainult kiir-laadida. Vähemalt kord nädalas tuleks ka aeglaselt ehk kodus pistikust laadida. •• Mis ajaks peaks olema valmis laadijate võrgustik ja kohal kõik autod?Laadijate hange on plaanis välja kuuluta-da sel suvel. Laadijate tarnimine ning pai-galdus jääks seega 2012. aasta esimesse poolde. Esialgse kava järgi peaksid sot-siaaltöötajate autod Eestisse saabuma detsembrist 2011 märtsini 2012.

Elektriautode toetusskeem eraisikute-le on plaanis avada tänavu suvel. Selleks peab majandus- ja kommunikatsioonimi-nisteerium jõustama toetuse andmise põ-himõtteid sätestava määruse. Väga olu-line on siinkohal rõhutada, et eraisikud võivad valida ükskõik millise elektriauto, millel on Euroopa Liidu tüübikinnitus. See ei pea olema tingimata Mitsubishi i-Miev. 2011.–2012. aastal peaks maailmas tu-rule tulema kümmekond erinevat elektri-autot.

kokkuvõtE

Pretensioonikalt on kõnealust Mitsubis-hi konglomeraadi ja Eesti riigi vahelist tehingut nimetatud mitmel pool ajakir-janduses seni maailma suurimaks ühe-kordseks elektriautotehinguks, tänu millele saab Eestist elaniku kohta kõige elektriautostunum riik. Esmapilgul võib 507 autot tunduda üldiste autohulkade juures pisikese kogusena, kuid võrdlu-seks võib välja tuua, et maailmas seni ühe müüduma elektriauto Think City 2500. Sõiduk veeres Uusikaupunki Val-met Automotive’i tehase liinilt maha alles möödunud aasta 11. oktoobril. Hul-gakaupa on elektriautosid ostetud en-negi, aga müügiarvud on maksimaalselt sadakonna auto ümber.

Pärnu Lastekodu direktori Priit Sutti, kes ilmselt on üks tulevasi Mitsubishi i-MiEV elektriautode kasutajaid, sõnul hindab ta autode sotsiaaltöötajate-le hankimise ideed positiivselt. Veelgi positiivsem oleks tema arust see, kui nimetatud autodega hakkaksid sõitma tippametnikud, kelle eeskuju oleks ilm-selt palju nakkavam.

Elektri- ja muude keskkonnasõbra-like autode kasuks räägib nii Eesti võe-tud kohustus viia aastaks 2020. kümme protsenti transpordist taastuvenergiale kui ka 28. märtsil Euroopa Komisjoni tutvustatud ambitsioonikas transpor-disektori arengukava Transport 2050. Arengukava sätestab, et tavakütustega (st nafta baasil) sõitvate autode hulk lin-nades peaks 2030. aastaks vähenema poole võrra ja 2050. aastal sellised sõi-dukid linnadesse enam ei pääse. Ühtlasi nähakse ette hulgaliselt meetmeid (loe: poliitilist toetust ja raha) transpordiala-seks teadus- ja arendustegevuseks, mis loodetavasti tähendab ka tõhusamat Eu-roopa akutööstust. Praegu on Euroopa oma kuueprotsendilise osakaaluga aku-turul Jaapani, Hiina, USA ja Korea järel ilmselgelt mahajääja rollis nii tootmise kui ka innovatsiooni seisukohast.

Loomulikult pole veel selge, millises sõiduvahendite ajamite ja tehnoloogia-te valdkonnas oodatud naftat asendav läbimurre tuleb, kuid oluliseks tuleviku liiklusvahendiks on elektriautod kind-lasti.

42


trAnSport

Maailmas on viimasel ajal elektri-autode koha pealt kõige rohkem kõneainet pakkunud ilmselt

BMW-le kuuluv luksusautomark Rolls-Royce, mis esitles oma tippmudeli Phan-tom elektrimootoriga prototüüpi EX102. Ei ole küll teada, kas sõiduk ka tootmises-se läheb, sest ettevõttel ei ole aimdustki, kas selle järele ka piisavalt nõudlust lei-dub. Ettevõte korraldab selle välja selgi-tamiseks uuringu, kus autot testivad 500 praegust Rolls-Royce’i omanikku.

Mitmesuguseid elektriautodega seon-duvaid projekte on käimas kõikjal üle maailma. Enamasti on tegemist riiklike või kohalike omavalitsuste toel ja algatusel sündinud ettevõtmistega. Riik ja kohali-kud omavalitsused ostavad endale elekt-risõidukeid, loovad projekte laadimisjaa-made ehitamiseks, jagavad elektriautode ostjaile soodustusi ja subsiidiume. Näi-teks Londonisse on kavas aastaks 2015 luua 25 000 laadimisjaama, eesmärgiga saada pealinna tänavaile 100 000 elekt-riautot. Suurbritannia valitsus aga lubab hakata elektriautode massturu tekkimi-sel iga elektriauto ostjat 5000 naelaga toetama. Lisaks on täiendav toetus 2000 naela ette nähtud inimestele, kes üle kümne aasta vanuse auto elektrisõiduki vastu välja vahetab. Üks väheseid riike, kus elektriauto on ka erakasutajate hul-gas üsnagi populaarne, on Norra.

Soome aga on selline riik, kus akude laadimiseks vajalik tehnoloogia juba üle riigi laialt levinud – nimelt rakendatakse seda külmadel talvedel mootorite soojen-damiseks enne käivitamist.

Iisraelis ajab USA-st pärit tehnoloo-giaärimees Shai Agassi projekti nimega Better Place. Lisaks poolele miljonile au-tode laadimisjaamale kavatseb ta rajada ka peaaegu 200 akuvahetuspunkti. Auto sõidab sisse, aku vahetatakse välja ja sõit läheb edasi – nagu vanasti postitõl-lad vahepeatustes hobuseid vahetasid.

Elektriautoprojektid sünnivad maailmas valdavalt riigi toel

Säärase lähenemise häda seisneb muidu-gi asjaolus, et vastupidi hobustele on eri automarkide akud ka äärmiselt erinevad. Küll kasutati sellist lahendust 2008. aas-ta Pekingi suveolümpiamängude bussi-del.

Suurlinnades kohati hirmuäratavalt saastunud õhuga Hiina kavatseb saada üheks turuliidriks hübriid- ja elektriauto-de vallas. Kui aastal 2008 oli riigis 2100 säärast sõidukit, siis tänavuse aasta lõ-puks peab neid plaanide järgi olema juba

pool miljonit. Keskvalitsus toetab hübriid- või elektriautode soetamist taksodeks või omavalitsuste tarbeks kuni 8800 dol-lariga.

Tegelikult aga ei olegi elektriautode pu-hul sedavõrd küsimus akude laadimises. Algne idee seisneb ju selles, et inimesed laevad oma auto aku kodus täis, sõidavad tööle ja ühendavad seal sõiduki taas pisti-kupesaga. Laadimisjaamasid igapäevas-te sõitude puhul vaja ei lähekski, küll aga näiteks nädalalõpul välja sõites.

Autor: Erik Aru • Foto: Reuters


43


trAnSport

Ühest küljest võib Euroopa liidritest arugi saada. Prantsusmaa presiden-ti Nicolas Sarkozyd ootavad järgmi-

sel aastal ees valimised. Merkeli juhitavad kristlikud demokraadid kaotasid just vali-mised Baden-Württembergi liidumaal, kus partei oli võimul olnud alates aastast 1953. Soomes on just valimised tulemas. Belgiat juhib juba üle aasta sisuliselt ajutine valit-sus, kuna flaamide ja valloonide parteid ei saa omavahel kokkuleppele. Sellises olukor-ras ei taha keegi julgeid samme astuda. Kuid ESM-iga on teisigi probleeme.

Reitinguagentuurid S&P ja Fitch suhtusid ESM-i üsna kriitiliselt. Esimene langetas kohe Kreeka riigireitingut ja hoiatas, et sama juh-tub tõenäoliselt Iirimaaga. Teine teatas: „Aga kuigi ESM, sealhulgas erasektori kaasamine ja võlakirjaomanike vähemuse kohustus leppida enamuse otsusega võlgade ümberst-ruktureerimise osas, annab pikaajaliselt baasi tulevaste riigivõlakriiside tõhusaks lahendamiseks, lühiajaliselt see potentsiaa-lselt suurendab riikide maksejõuetuse riski seoses käsiloleva kriisiga, muutes praegu raskustes olevate riikide jaoks keerulise-maks, mitte lihtsamaks, turult taskukohase hinnaga keskmise ja pikaajalise rahastamise saamise.” Kes selles kahelda sooviks, tollel

piisab vaid pilgust euroala piiririikide võla-kirjade intressimääradele, mis kohe pärast ESM-i väljakuulutamist tegid järsu jõnksu ülespoole – kui võlakiri muutub turul eba-populaarsemaks, siis tõuseb automaatselt intressimäär, mida selle väljaandja peab in-vestorile maksma, et too talle raha laenaks.

Nimelt eeldab 2013. aastast praeguse ajutise Euroopa abifondi EFSF-i välja vahe-tav ESM, et sellest laenu saavate riikide võ-lad restruktureeritakse. See tähendab liht-salt seda, et osa võlgadest jääb tasumata. Ka oleks ESM vastupidi EFSF-ile eelisseisun-dis võlausaldaja, kes saaks oma raha kätte enne teisi kreeditore. See kõik tekitab erain-vestoreis hirmu, et nemad saavad pügada.

Kogu sellel jutul riigivõlakirjade intressi-määradest ei tohiks lasta tekitada muljet, nagu oleks kriisi puhkemises süüdi eeskätt riikide vastutustundetud valitsused. Sellest, et valitsused oleks headel aegadel vastu-tustundetult laenu võtnud, saame rääkida vaid Kreeka puhul. Iirimaa ja Hispaania riigi-võlakoorem oli enne kriisi puhkemist pigem tagasihoidlik ning Portugali omagi jäi Euroo-pa keskmise kanti, olles 63% SKP-st. Häda tuleneb hoopis erasektori laenukoormast – majanduse jahtudes sattusid laenuvõtjad

raskustesse, nüüd aga on riigid raskustes oma panganduse vee peal hoidmisega. Kar-detakse seda, et mõne panga uppiminek paiskaks doominoefektina ümber ka teisi ja mitte ainult oma kodumaal – on ju Euroopa pangandus omavahel äärmiselt seotud. Por-tugal raiub endiselt kui rauda, et saab oma asjadega ise hakkama. Hispaaniasse näivad võlakirjaturud vähemalt praegu veel rahuli-kult suhtuvat.

Suuresti sõltubki kriisi sügavus sellest, mis saab Hispaaniast – selle riigi väljaaitami-seks vajalike summade suurus (ega avalikus arutelu ju peaaegu kunagi mainita, et tege-mist on laenuga) paneks mõne rikkama riigi valijaskonna kannatuse juba tõsiselt proovi-le. Rahaturu praegusest lootusrikkusest His-

Euroala eelistab endiselt improvisatsiooniBriti nädalaleht The Economist ironiseeris oma juhtkirjas, kui-das EL-i juhtide poolt märtsi viimasel täispikal nädalal kokku lepitud Euroopa stabiliseerimismehhanismi ESM reklaamiti kui suurt läbimurret, kuigi tegelikult ei suudetud lõpuks selle ra-hastamiseski ühele meelele jõuda. Saksamaa kantsler Angela Merkel nimelt nõudis, et raha sissemakse tähtaega – Saksa-maa peaks panustama veerandi fondi 80 miljardi euro suuru-sest kapitalist – pikendataks viiele aastale.

Autor: Erik Aru • Foto: Reuters44


ÜhiSrAhA

paania suunal ei maksa end petta lasta – sel-le seltskonna meel on äärmiselt muutlik. Ja siis oleks Itaalia vaid sammu kaugusel.

Tulevaste kriiside ärahoidmiseks räägi-takse vajadusest struktuursete reformide järele, mis tõstaks riikide konkurentsivõi-met, ja vajadusest piirata eelarvepuudujää-ke. Mõlemad on kahtlemata kenad ideed. Samas on aga ka selge, et praegust kriisi ei oleks need kuidagi ära hoidnud. Pigem seis-nes probleem selles, et osa euroala liikmes-riike eksportis tublisti rohkem, kui importis, sellest teenitud raha liikus aga pankade kau-du laenudena neisse riikidesse, kes importi-sid rohkem, kui eksportisid. Järelikult, kui üritada piirangute abil kriise vältida, peaks ülemmäära seadma ka jooksevkonto ülejää-

kidele. Saksamaa kui suurima jooksevkonto ülejäägiga euroala riik ei taha sellest loomu-likult midagi kuulda.

Euroopa Keskpank peab paika sättima intressipoliitika, mis sobiks nii raskustes äärealadele kui ka jõudsalt arenevale Saksa-maale – sisuliselt võimatu ülesanne. Samal ajal, lihtsam ei ole elu ka USA Föderaalreservil, sest erinevate osariikide majandusstruktuur ja -olukord on peaaegu sama varieeruv kui euroala liikmesriikidel. Kuid USA-s on olemas üks täiendav jõud, föderaalvalitsus, mis va-jaduse korral paremal järjel osariikidest vae-sematesse raha toimetab. Euroopas sarnane struktuur puudub ja liikmesriikide juhid kinni-tavad üksteise võidu, et seda ei saagi olema. Mõningatel hinnangutel ei peakski ümberja-

gava asutuse eelarve olema kuigi suur – Fi-nancial Timesi kolumnisti Wolfgang Münchau arvutuste järgi piisaks umbes ühest prot-sendist euroala SKP-st. Selge on, et säärase ametkonna puudumisel jääbki euroala ühest kriisist järgmisesse komistama.

Kuid samal ajal, kui sakslased muretse-vad paarikümne miljardi eurose sissemakse pärast ESM-i, toimub avalikkuse pilkude eest varjatuna üks hoopis teine päästeoperat-sioon, mille käigus Saksamaa on Lancasteri Ülikooli majandusprofessori John Whittakeri arvutuste järgi juba laenanud ainuüksi Iiri-maale 146 miljardit eurot. Selline nimelt on Saksa Bundesbanki osalus Euroopa Kesk-panga kaudu raskustes Iiri finantsasutuste-le voolanud laenurahast.

See, millised mõõtmed euroala kriis veel võtab, sõltub suuresti His-paania panganduse tervisest. Iseäranis kahtlases seisukorras on riigi kohalikud hoiu- ja laenuühistud, mille üldnimetuseks caja.


45


ÜhiSrAhA

Seitse edufaktorit majandus-tarkvara juurutamiseksMajandustarkvara võib olla oluline tegur ettevõttes tootlikkuse tõstmisel. Majandustarkvara õigel juurutamismetoodikal on omakorda oluline roll selles, et mahukas investeering end ettevõttele kiirelt tagasi teenima hakkaks. Epicori aastatepikkuse kogemuse põhjal võime väita, et oluline on kõigi töötajate aktiivne osalemine – tegu ei ole pelgalt IT- või raamatupi-damisosakonna projektiga. Alljärgnevalt seitse nõuannet, mis võiksid olla ettevõtetele abiks tagamaks kiire ja sujuv üleminek uuele süsteemile.

Autor: toomas teder, Epicor Software Estonia • Foto: erakogu

juhtkonnA toEtus on EDu fAktoR

Juhtkonna kui arvamusliidri osalemine on majandustarkvara edukas juurutamises kriitilise tähtsusega.

On oluline, et valdkonna juhid usuvad muudatuste vajalikkusesse, selgitavad neid teistele töötajatele ja on ise muuda-tuste elluviimisel eeskujuks. Nii aitavad juhid sisendada tarkvara tulevastesse ka-sutajatesse kindlust ja usaldust.

EnnEtAGE töötAjAtE vAstusEisu PiisAvA info lEvikuGA

Uue tarkvara kasutuselevõtt võib töötaja-tes algul vastuseisu tekitada – kolme, viie või isegi 15 aasta jooksul väljakujunenud tööharjumusi tuleb ju muuta! Töötajate hirmude leevendamiseks ja uue lahendu-se eeliste selgitamiseks tuleb nii uue tark-varalahenduse olemuse kui ka protsessi kohta anda töötajatele võimalikult palju teavet. Teavet on mõistlik jagada nii regu-laarselt infokoosolekute ja ettevõtte info-lehtede kaudu kui ka spetsiaalsetel süvitsi minevatel koolitustel.

hinnAkE kRiitilisElt REssuRssiDE olEmAsolu

Enne ERP-lahenduse (ERP, enterprise re-source planning – ingl ettevõtte ressurs-side planeerimine – toim) juurutamist on oluline kriitilise pilguga hinnata kogu protsessiks vajalikke rahalisi ja tööjõu-ressursse.

juuRutusPRotsEssi EEst vAstutAb PRojEktimEEskonD

Ettevõttesisese juurutusprotsessi süda

on projektimeeskond, mis seab projekti eesmärgid ja jälgib nende täitmist projekti algusest kuni lõpuni. Kuna projekti edu võt-meks on ettevõtte juhtkonna kaasatus, on väga oluline, et tiimi töösse oleksid kaasa-tud kõigi valdkondade juhid. Kõik protses-sis osalejad peavad täpselt teadma oma ülesandeid ja nende täitmise tähtaegu. Selgus ja tõhus teabevahetus aitab juuru-tusprojekti viia lõpule õigel ajal ja olemas-olevate ressursside kaasabiga.

PRojEktimEEskonnA liikmED iGAst vAlDkonnAst

Projektimeeskonna liikmete valimine peab olema hoolikalt läbi mõeldud. Tiimi peavad kuuluma asjatundjad, kes esindavad kõiki ettevõtte äriprotsesse. Eri valdkondade asjatundjad aitavad tagada, et ERP-lahen-duse kasutuselevõtmisega kaasnevad muudatused toetavad ja hõlbustavad et-tevõtte igapäevast tööd.

vAhE-EEsmäRGiD AitAvAD PAREmini finišissE jõuDA

Projekti tegevuste edenemise jälgimiseks on soovitatav seada eesmärgid nädala kaupa ja korraldada regulaarseid (iganä-dalasi) tagasiside koosolekuid, milles osa-levad kõik projektimeeskonna liikmed.

PõhjAlik tEstiminE tAGAb töökinDlusE

Enne uue tarkvara rakendamist on soovi-tatav selle kõiki mooduleid ja protsesse põhjalikult testida. Lisaks vigade tuvasta-misele aitab see vähendada ebakindlust töötajates ning tarkvara kasutuselevõtu-ga kaasneda võivaid riske.

Toomas Teder

46


JuhtiMine

Autor: toomas teder, Epicor Software Estonia • Foto: erakogu

kõva köide, 472 lk17.95 €

jaPõletavtempokas menuromaan otse Rio de Janeiro tänavatelt!

Jumala linn - Cidade de Deus - on riik riigis, Rio de Janeiro kurikuulsaim slumm, mille tänavad on üle ujutatud nii narkooti-kumidest kui sambarütmidest. Siin võib vägivald plahvatada suvalisel hetkel - narkootikumide, raha või armastuse pärast.

Paulo Linsi romaani fi lmilikult tempokas jutulõng hõlmab kolme aastakümmet ja selle lehekülgedel fi gureerib üle saja erineva tegelase. Läbi kolme noore mehe – Põrgulise, Pääsu ja Väikese Zé – elukäigu kirjeldab teos seda, kuidas pisikurja-tegijate pärusmaaks olnud Rio de Janeiro äärelinnast sai õige pea troopilise kividžungli kõige ohtlikum kant, kus narkosõjas lendu lastud juhusliku kuuli eest ei ole kaitstud mitte keegi.

See on tõestisündinud lugu noortest, kelle jaoks relvad on vaid mänguasjad ja inimelu ei oma erilist väärtust.

Reaalselt aset leidnud sündmustel põhinev „Jumala linn” sai maailmakuulsaks, kui 2002. aastal valmis režissöör Fernando Meirellese samanimeline paljukiidetud fi lm.


Euroopa innovaatilised naisedEuroopa Liidu riikide innovatsioonipoliitikad sageli ei jõuagi naisteni, kuigi naisleiutajate ja -innovaatorite tegevuse paran-damise vajalikkuse kohta leiab argumente hulgi.

EL-i naisleiutajate ja -innovaatorite võrgustik EUWIIN (European Union Women Inventors&Innovators Ne-

twork) ühendab maailmajao innovaatilisi naisi. See kuulutati pidulikult välja Euroo-pa Parlamendis 7. veebruaril 2007. Kulus peaaegu kaks aastat ettevalmistus- ja lobitööd, mida tegid Suurbritannia, Soome ja Eesti innovatsioonialal tegutsenud va-batahtlikud naised, nende hulgas ka artikli autor.

Esimene EUWIIN-i konverents koos leiu-

tiste näituse ja autasustamise tseremoo-niaga organiseeriti Berliinis juba samal aastal 15.–16. juunil. Samal ajal oli Berliinis ka üleilmne ärinaiste kogunemine, mida naiste Davosiks nimetatakse. Kaks sünd-must toimusid koos, sulasid ühte ja moo-dustasid muljetavaldava sünergia.

Paljud asjad räägivad naisleiutajate ja -innovaatorite tegevuse parandamise vajalikkuse kasuks Euroopas. Euroopa statistikanumbrid näitavad, et naiste võe-tud patente on ainult 8,3%. On teada ka, et teaduse- ja tehnikavallas ettevõtlusega tegelevate naiste hulk sõltuvalt maast on 5–15 protsenti. Naiste osakaal, kes oma äri loomiseks pääsevad ligi riskikapitalile, on Euroopas ainult 20,3% võrreldes mees-te 79,9 protsendiga.

EUWIIN-i eesmärk on anda oma panus Euroopa majandusele naisleiutajate ja -innovaatorite koostöö arendamise ning leiutamis- ja innovatsioonikultuuri paran-damise kaudu.

See aitaks EL-is saavutada parema töö-hõive, innovaatilisuse ja konkurentsivõi-

me taseme tõusu ning aitaks sellega täita eesmärgid, mis on määratud Lissaboni strateegiaga. Mõneski EL-i riigis on olemas ametlikud rahvuslikud innovatsioonistra-teegiad, kehtib üldine Euroopa sellealane poliitika. On tehtud üksikuid rahvuslikke ja EL-i projekte naiste ettevõtluse parenda-miseks. Kuid need strateegiad ja poliitikad ei arvesta veel piisavalt majanduslikku po-tentsiaali, mis peitub naiste innovaatilises loovuses. Eesti inimestele tüüpiline intel-lektuaalomandi teadmiste puudulikkus ta-kistab neil kasutada oma loovust kui vara.

Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on käimas projekte, millega püütakse edendada soolist võrdõiguslikkust. Tüü-pilised teemad nendes projektides on in-novatsiooni arendamine, ettevõtluse ja võrdsete võimaluste loomine, mis kõik kät-kevad endas veel erinevaid teemanüans-se.

Nendel nüanssidel on erinevad tähen-dused ja neid käsitletakse erinevalt. Inno-vatsioonistrateegiate ja -poliitikate teos-tajad tunduvad olevat ajast mahajäänud oma suhtumisviisiga naiste tehtud panu-sesse innovatsiooni, naistekesksetesse leiutistesse ja seega mõistetakse erine-valt ka seda teekonda, mille naisleiutajad peavad läbima, et jõuda ideest tooteni ja sellega turule.

Õppida oskusi, kuidas oma ideed aren-dada uueks tooteks/teenuseks ja kuidas neid kaubastada, kuidas saada oma uudse toote omanikuks, kasutades selleks intel-lektuaalomandi õigusi, on eriti tähtis prae-gu, mil käib globaliseerumine ja majanduse pidurdumine.

Anne-mari Rannamäe, MTÜ QUIN-Estonia juht • Foto: Aldo luud

Naiste osakaal, kes oma äri loomiseks pääsevad ligi riskikapitalile, on Euroopas ainult 20,3% võrreldes meeste 79,9 protsendiga.

48


ALGAtuS

Veel üks omapära on see, et „naiste tee-nitud tulu pöördub tagasi ühiskonda ja pe-rede poolt kasutatavaks 90% ulatuses, kui see meeste puhul on ainult 30–40%”, on öelnud Oxfordi Ülikooli professor Jo Boy-den. Need osakaalud iseloomustavad küll arengumaid. Kuigi Euroopas ei ole need ar-vud nii drastilised, näitavad need siiski, et naiste potentsiaal pole küllaldaselt ühis-konna arenguks kasutusele võetud.

Praegune seis on selline, et EL-i riikide innovatsioonipoliitikad ei jõuagi naisteni. Valitsused pole loonud tõhusaid rahvus-likke innovatsiooniteadlikkuse tõstmise projekte, rääkimata siis projektidest, mis oleksid spetsiaalselt suunatud naistele. Õnneks on EL-is olemas innovaatilisi naisi, kes on selle rolli endale vabatahtlikult võt-nud.

Innovaatiliste naiste organisatsioonid on loonud võrgustikke, kes teevad oma

Konverentsil EUWIIN 2007 pälvis eripreemia Tartu Ülikooli teadlaste Marika Mikelsaare (pildil), Epp Songisepa ja Tiiu Kullisaare piimhappebakter Lactobacillus fermentum ME-3

tööd vabatahtlike abil ja projektipõhiselt. Nende eesmärk on tuua esile ja toetada innovaatilisi naisi ja nende saavutusi, et rikastada naiskultuuri ja pakkuda uusi rol-limudeleid innustama teisi naisi järgnema.

Leiutise või innovatsiooni kaubasta-mine ettevõtluse kaudu tähendab suuri riske. Riskide hajutamiseks on vaja oman-dada heal tasemel ettevõtlusteadmisi ja -oskusi, leida uusi kontakte väljaspool Eestit, neid pidevalt arendada ettevõtluse laiendamise või intensiivistamise jaoks. Naistest on saanud riskivõtjad ja suurte muudatuste tegijad.

25.–27. mail toimub Islandil Reykjavíkis avatavas Harpa konverentsi- ja kontser-

dimajas järjekordne konverents EUWIIN 2011 koos leiutiste/innovatsioonide näitu-sega „Jätkusuutlikud ideed ja loovus sot-siaalse ning majandusliku tõusu heaks”. Kusjuures EUWIIN 2011 on Harpa konve-rentsi- ja kontserdimaja esimene konve-rents. Reykjavíkki kogunevad innovaati-lised ja ettevõtlikud naised EL-i riikidest, et käsitleda koos teemasid: uute toodete arendamine ja ettevõtlus; rahvusvaheline kaubandus- ja ekspordistrateegia; inves-teerimine, kommertsialiseerimine ja akt-siakapital; intellektuaalomandi õigused; teadmiste siire ja IT jne.

Investoritele, ettevõtjatele, innovaato-ritele ja leiutajatele – tere tulemast!


49


ALGAtuS

EuWIIn

EUWIIN loodi GWIIN-i (Global

Women Inventors & Innovators

Network) algatusel 2006. aas-

tal, kui London Metropoli Ülikool

(LMet) oli tulemuslikus partner-

lussuhtes GWIIN-iga. LMet, in-

nustununa naiste nii ulatuslikust

koostööst, toetas Euroopa Liidu

võrgustiku loomise mõtet, andis

kontori ja maksis kinni ka osaajaga

töötava direktori palga.

Konverentsil EUWIIN 2007 oli

osalejaid 131 ja näitusele oli välja

pandud 35 leiutist/innovatsiooni

16 riigist. Nende hulgas esitlesid

piimhappebakterit Lactobacillus

fermentum ME-3 Tartu Ülikooli

teadlased Marika Mikelsaar, Epp

Songisepp ja Tiiu Kullisaar ning

uudset metallehete valmistamise

tehnoloogiat tollal Eesti Kunsti-

akadeemias professorina tööta-

nud Kärt Summatavet. Mõlemad

Eestit esindanud väljapanekud

pälvisid EUWIIN 2007 eriauhin-

nad.

Euroopa Liidu naisleiutaja 2007

tiitel omistati Soome ehitusinse-

nerist ettevõtjale Aino Heikkine-

nile, kes nanotehnoloogiat kasu-

tades lõi uudsete omadustega

peenestruktuurilise betooni. Aino

Heikkinen on teinud oma pika eri-

alakarjääri jooksul palju uuendusi

betooni kvaliteedi parandamiseks

ja vastupidavuse pikendamiseks.

Parimaks preemiaks pidas Aino

Heikkinen aga EUWIIN-i tulemuste

avalikustamise tõttu tema betoo-

nitehasele esitatud kaht suurtel-

limust Saksamaalt. Õnnestunud

Berliini EUWIIN 2007 konverentsi

järelmõju kasvas elumuutvaks ko-

gemuseks paljudele loovatele, leid-

likele ja innovaatilistele naistele.

Ka EUWIIN 2009 Helsingis oli juba

traditsiooniliselt dünaamiline ko-

gunemine, kuhu naised tõid kokku

innovaatilisi ideid ja tohutu hulga

energiat üle Euroopa. See ühendas

ja inspireeris naisi tegelema oma

elu loovamaks muutmisega ja elu-

kvaliteedi parandamisega paljude

teiste jaoks. Parimaks naisleiuta-

jaks valiti taas soomlanna, ämma-

emand-ettevõtja Eija Pessinen,

kelle leiutatud sünnitusabi seade

ja kontseptsioon on tõeline revo-

lutsioon ema ning sündiva lapse

traumade vältimise ja sünnitamise

kergendamise vallas. Eestit esinda-

nud leiutised, TÜ Marika Mikelsaa-

re teadlaste rühma Lactobacillus

plantarum Tensia ja tekstiilidisai-

ner Kadi Pajupuu reguleeritav kan-

gasuga, said mõlemad eripreemia.

EUWIIN-konverentsid on pakku-

nud võimalusi jagada oma rikas-

tavaid lugusid muutumistest, edu

saavutamistest ja takistuste ületa-

mise õppetundidest.

Loe lähemalt www.euwiin.com

Autor: urmas uska, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus • Foto: EAs

Sõulis maailmapilti avardamas

esitlemise võistlus ehk Elevator Pitch Contest, kus oma idee või ettevõtte tut-vustamiseks oli aega 60 sekundit. Eestit esindas võistlusel viis tänavust ja mul-lust Ajujahi konkursil osalenud noort. Kokku umbes 45 võistlejast jõudis finaa-li ehk kümne parima sekka koguni kolm eestlast, mis on kahtlemata väga hea tulemus. See tekitas konverentsil ka tea-tavat elevust ning kindlasti tärkas nii mõ-nelgi publiku hulgas olnud riskikapitalistil ja teistel start-up-maastikul tegutsejal suurem huvi Eesti ja siinsete noorte ette-võtjate vastu. Samuti oli see kinnituseks, et Ajujahi konkursi parimad osalejad on vägagi konkurentsivõimelised ka rahvus-vahelises kontekstis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et MIT GSW

külastus oli Eesti delegatsiooni jaoks üsna valgustav. Leidsime palju huvitavaid ja ka kasulikke kontakte ning saime uusi ideid. Võib väita, et konverents aitas taas selgitada, kui väike on Eesti (ja tegelikult kogu Euroopa) ning kui oluline on oma töös silmas pidada laiemat perspektiivi. Järg-misel aastal toimub konverents kas Ko-penhaagenis või Istanbulis ning ka seal on Ajujahi parimatel võimalik osaleda.

Millised on start-up-ettevõtted ja nende taga seisvad inimesed USA-s, Koreas, Jaapanis, teistes

Aasia ning Euroopa riikides? Millised on nende väljakutsed ja kuidas nendega te-geldakse? Millised on start-up-maastiku trendid laiemalt ja kas ka Eesti noortel et-tevõtjatel oleks neist midagi õppida?

Neile küsimustele käisid EAS-i toel Lõu-na-Koreas Sõulis rahvusvahelisel start-up-konverentsil MIT Global Startup Works-hop (MIT GSW) vastuseid otsimas 2010. ja 2011. aasta Ajujahi finalistid.

Tänavune MIT GSW oli järjekorras juba

14. Tegemist on Massachusettsi Tehno-loogiainstituudist välja kasvanud kon-verentsiga, mis toimub igal aastal uues kohas ning on nüüdseks külastanud kõiki kontinente. Konverents toob kokku väga erineva taustaga inimesi. Kuulajate seas on üliõpilasi ja ettevõtjaid, akadeemikuid ja riskikapitaliste, valitsusasutuste ja suurkorporatsioonide esindajaid. Just au-ditooriumi haare spekter ja rahvusvaheli-ne koosseis ongi MIT GSW üks suurimaid võlusid, konverentsi programmile lisaks. Ka tänavu Eestist konverentsi külastanud rõhutasid just mitteametlike vestluste ja sõlmitud kontaktide olulisust.

AAsiA REAAlsus

Kuna tänavu toimus konverents Sõulis, oli auditooriumis väga palju kohalikke üliõpi-lasi ja ka teiste valdkondade tegijaid. Ka ettekannetes oli palju juttu Lõuna-Korea kogemustest eri valdkondades. Kuna Ees-til ei ole ülearu palju kontakte selle kauge, kuid kõrgelt arenenud riigiga, oli üsnagi ha-riv kuulata sealseid eri valdkondade tippe. Esinejate seas olid muu hulgas Samsung Semiconductori endine tegevjuht ja Lõu-na-Korea praegune riiklik tehnoloogiajuht doktor Chang-Gyu Hwang, Lõuna-Korea suurima plaadifirma omanik ja meelela-hutusärimees Lee Soo Man, Sõuli Riikliku Ülikooli rektor Oh Yeon-Cheon ja teised. Nende ettekanded avasid Aasia turu või-malusi ja eripärasid eri perspektiividest.

Korea ambitsioonid on aukartustäratavad ja kogu Aasia turu suurus kaugelt Eestist vaadates üsnagi hoomamatu. Selgeks sai ka see, et korealased teavad oma tugevusi ega tunne neid rahvusvahelise auditooriu-mi ees tutvustades mingit tagasihoidlik-kust.

Huvitavamate ettekannete hulgast

saab veel välja tuua Singapuri kogemused investeeringute ja teadusmahuka ettevõt-luse riiki meelitamisel. Singapur on jõudnud oma praeguse arengutasemeni vaid tänu aastaid kestnud avaliku sektori järjepide-vatele investeeringutele teadus- ja aren-dustegevusse ning innovatsiooni. Räägiti ka ülikoolide ja ettevõtete koostööst ning selgus, et ka näiteks USA-s muretsetakse pidevalt selle pärast, kuidas akadeemilist teadustööd ettevõtluses rakendada. Palju arutleti ka ettevõtlikkuse üle laiemalt ja vaagiti sellega seotud hirme alustavate et-tevõtete seas. Paistab, et see küsimus ei ole murelapseks mitte ainult Eestis, vaid ka USA-s ja Soomes, Lõuna-Koreas ja Ing-lismaal ning mujalgi.

EEstlAsED võistlustulEs

Konverentsi raames toimus ka äriidee

50


koLuMn


11. mail toimuval loosimisel osalemiseks:

• telli Eesti Päevaleht vähemalt 3 kuuks ja anna teada loosimisel osalemise soovist

• kui sul on juba vastav tellimus, siis teata loosimisel osalemise soovist

Tellimine, teatamine ja reeglid: www.epl.ee/jamaica, 680 4444või [email protected]

Eesti Päevaleht loosib välja unistuste puhkuse kahele Kariibi mere saarel Jamaical! Võitja viib kohale lennufi rma Condor ja esmaklassilist majutust pakub Sandalsi kuurort.

Aastase tellimuse ja otsekorraldusega tellijad osalevad loosimisel topelthäältega!

Mõnusa puhkuse korraldavad:

www.sandals.com

Documents

HEI 2011 04