Upload
others
View
2
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
3/2012 43
HEINO ELLER 125
HĂ€ndeli âJulius Caesariâ esietendusest Rahvusooper Estonias
Lauri VĂ€inmaa
Lembit Orgse
HEINO ELLER 125
HĂ€ndeli âJulius Caesariâ esmalavastusest
Rahvusooper Estonias
Muusika
10
Ăllatused!
Kingitused!
No 3 MĂ€RTS 2012 hind 2.20 âŹ
3/2012 1
Intro 12/2011KĂ€es on taas jĂ”ulukuu rohkete jĂ”ulukontsertide ja jĂ”uluÂaskeldustega. Detsember oleks justkui rÔÔmuaeg, kingituste, kĂŒĂŒnlasĂ€ra ja ehitud jĂ”ulukuuskedega, samas on see aasta pimedaim kuu, kus valgus kaob juba kell neli pĂ€rast lĂ”unat.
Novembris olin ĂŒhel jumalateenistusel Tallinna Jaani kirikus. Sinna oli toodud klaver Georg Otsa nimelisest TalÂlinna Muusikakoolist ning teenistuse lĂ”pul andsid kooli klaveriĂ”pilased vĂ€ikese kontserdi. Kontserdi jĂ€rel tĂ€nas Ă”petaja Jaan Tammsalu ilusate sĂ”nadega ja kinkis kĂ”igile asjaosalistele raamatuid. Mina, kes ka seal pisut tegev olin, sain endale tema jutluste kogu. Loen seda ikka aegÂajalt linna ja linnast tagasi sĂ”ites. JĂ”uluajast ĂŒtleb ta aga jĂ€rgmist: âNeed, kes on targad, kes leiavad aega, et selles lĂŒhikeses pĂ€evade ja pikkade Ă”htute ajas sĂŒĂŒdata kĂŒĂŒnal ja rĂ€nnata mĂ€lestuste radadel, mĂ”istavad mĂ”eldes ehk seda, et me kĂ”ik oleme saanud palju enam, kui oleme andnud. Kui mĂ”istame, siis saame olla tĂ€nulikud teekĂ€ijad, kes muudavad maailma elamisvÀÀrsemaks paigaks, kinkides seda, mis meile on kingitud.â
Ia Remmel
Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] Kristina KÔrver [email protected] Joosep Sang [email protected] Herje Tamm [email protected] Ande Kaalep [email protected] Kulla Sisask
Rahastaja EV KultuuriministeeriumAjakirja ilmumist toetab Eesti KultuurkapitalVĂ€ljaandja SA KultuurilehtVoorimehe 9, 10146 Tallinn
Toimetuse kolleegium: Eesti MuusikanĂ”ukogu juhatusToimetus: Roosikrantsi 11, II korrus, tuba 256, Tallinn 10119Toimetuse telefon 6 416 016KodulehekĂŒlg: www.ajakirimuusika.eeTrĂŒkitud Pajo trĂŒkikojasPĂ€rnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 PĂ€rnumaaISSN 1406-9466© Eesti MuusikanĂ”ukogu
Tellimine: AS Express PostMaakri 23A, 10145 TallinnTel 617 7717, www.tellimine.eeTellimisindeks 00679Otsekorraldus 1,47 eurot numberAastatellimus 20,50 eurotMuusikaÔpetajatele ja -Ôpilastele aastatellimuse soodushind 16 eurot. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaÔpetajatele.Tellimine: [email protected], [email protected], 6 416 016, 55 56 18 94 m
uu
sik
a
K A V AK E S ?2 Martti Raide. Kogutud ja kogetud vÀÀrtusi jagamas. Intervjuu Lauri VĂ€inmaaga8 Ia Remmel. PĂŒsivast ja muutuvast. Intervjuu Lembit Orgsega
U U D I S E I D M A A I L M A S T14 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Muusika-uudiseid maailmast
T Ă H T18 Tiina Vahtras. Angola vanameister Bonga
P I L K21 Risto Lehiste. Elleri loomingulisest pÀrandist Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Heino Eller 125
A R V A M U S25 Kahrut Vilbaste. Sooja muusikasse pĂ”imitud kĂŒlm sahin. Eesti Filharmoonia Kammerkoori esseekonkursi vĂ”idutöö
M U L J E26 Maarja Kindel. âJulius Caesarâ Estonias â mee-lelahutust oli, aga kuhu jĂ€i armastus? 28 Kristel Pappel. DionĂŒĂŒsoslik barokk Mustoneni pidustustel. Festivalist âMustonenFest â Barokk!?ââ
U U D I S E I D E E S T I S T31 Muusikauudiseid Eestist
P L A A T37 Heliplaatide tutvustus
P I L L39 Leanne Barbo, Kati Soon. VĂ€ikekannel
Lauri VĂ€inmaa jaLembit OrgseFOTO ANDE KAALEP
Aasta algul mainisin tulemas olevaid ĂŒllatusi ja kingitusi ajakirja 10. juubeli puhul. Ăks neist asub nĂŒĂŒd Muusika mĂ€rtsinumbris. Uurige lĂ€hemalt ERSO reklaami ajakirja 13. lehekĂŒljel. Seal oleva vĂ”lusĂ”na abil saab suurepĂ€raseid kontserte kĂŒlastada palju odavamalt. VĂ”lusĂ”na kehtib nii internetis Piletilevist piletit ostes kui ka kassast pÀÀset lunastades.
Ia Remmel
3/2012
Muusika
10
Ăllatused!
Kingitused!
3/2012 3
Lauri VĂ€inmaa on ĂŒle kolme aastaÂkĂŒmne olnud Eesti muusikaelu piaÂnistliku tiiva ĂŒks juhtfiguure. Bruno
Luki Ă”pilasena tĂ”usis ta avalikkuse teadÂvusse vĂ”itudega vabariiklikul ja vabariiÂkidevahelisel pianistide konkursil 1980. aastal. Hiljem lĂ”petas ta Moskva Riikliku Konservatooriumi ja tĂ€iendas ennast Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. 1980ndate aastate keskpaigast alates on ta pĂ€lvinud tĂ€helepanu pianistina, ka suurte kontserdisarjadega, nagu kĂ”igi Beethoveni sonaatide ettekanne ĂŒhel hooajal (pĂ€rast sellist ettevĂ”tmist pole inimene enam endiÂne). Ta on 1998. aastal alguse saanud rahÂvusvahelise festivali âKlaverâ kunstiline juht ja rajaja, tegeleb aktiivselt Eesti muusikaÂhariduses, olles EMTA Ă”ppejĂ”ud ning Eesti KlaveriĂ”petajate Ăhingu juhatuse liige. Lauri VĂ€inmaa mĂ”ttehaare on sĂŒgavuti minev, nii eelkĂ€ijate kogemusest otsiv ja ammutav kui maailma pianistlikust kirevusest vÀÀrtuslikÂke teri sĂ”eluv. Tema tegevust iseloomustab pĂ”hjalik lĂ€bimĂ”eldus; see on kulgenud ilma vĂ€lise kĂ€rata, kuid seda veenvama sisemise iseenesestmĂ”istetavusega.
Kuidas iseloomustada klaverikunsti rolli tĂ€napĂ€eval, millis-te vÀÀrtuste kandja ta on? Mis suunas on klaverikunstnik ajateljel liikudes muutunud?Klaverikunst on alati olnud kĂ”rgemate vaimsete vÀÀrtuste kandja, aga see on omane kogu sĂŒvakultuurile. TĂ”si, sĂŒvamuu-sika roll on praegu mingil mÀÀral muutunud. Esiteks laieneb jĂ€rjest see valdkond, mida muusika alla paigutatakse ja mida selle all mĂ”istetakse. Teiseks mĂ”jutab olukorda levimuusika ĂŒleilmne kĂ”laruumi monopoliseerimine â eks see pisenda ka klaverikunsti positsiooni. Samas kui rÀÀkida kitsamalt pianist-likest ideaalidest, millele panid aluse suured romantikud Liszt ja Chopin ja mis jĂ€tkusid ja arenesid pianismi kuldajastul 19. sajandi lĂ”pus ja 20. sajandi alguses, siis on suur hulk neist tol-mukorra alla vajunud ja unustatud. Kui kuulame vanadelt sal-vestustelt tolle aja pianiste, siis kostab sealt vÀÀrtusi, mida tĂ€na-pĂ€eval vĂ€hesed suudavad ja soovivad kultiveerida. Kahjuks. See hea tuleb ĂŒles Ă€ratada, tagasi tuua ja tĂ€nases pĂ€evas mĂ”tes-tada.
Kogutud ja kogetud vÀÀrtusi jagamas
Intervjuu Lauri VĂ€inmaaga
M A R T T I R A I D Epianist
4 3/2012
Kas tĂ€napĂ€eval on sĂŒvamuusika (vĂ”i vĂ€hemalt selle ĂŒks suund) lĂ€inud vĂ€ga elitaarseks ja muutunud kitsa ringkonna tsunftisi-seseks asjaks? Side laiema publikuga on muutunud hapraks ja sellega koos tema kandepind kahanenud?Tippkunst on ka varasematel aegadel olnud elitaarne. Kui mĂ”tleme nĂ€iteks barokile, siis tegeles sellise muusikaga vĂ€ga kitsas ringkond Ă”ukonna ja kiriku juures ning see kunst ei jĂ”udnud sugugi massi-deni. Piltlikult öeldes lĂ€heb teravik vĂ”i tipp kogu aeg ees ja see on pigem suurepĂ€rane. Kui rÀÀkida sĂŒvamuusika ja laia publiku suhe-test ĂŒldisemalt, siis mina ei ole ĂŒldse nii hirmus pessimistlik, nagu praegu on tihtipeale kombeks olla. KĂŒll ta kĂ”ik sĂ€ilub.
Oled siis pigem optimist ja usud, et pianismi kĂ”rgajal saavuta-tud vÀÀrtused on igavikulise mÔÔtmega ning mingi kriitiline hulk nende vÀÀrtuste hoidjaid ja kandjaid eksisteerib ka tule-vikus?TĂ€pselt nii. Olen optimist, kuigi on olnud ka aegu, kui mulle tun-dus, et see ala lĂ€heb kuidagi kitsaks ja Ă”hukeseks. Sellisel optimis-mil on ka ĂŒks teine tahk ja selleks on teadmine, et asja tuleb aktiiv-selt edasi viia. Mitte ainult ĂŒleval hoida, vaid just nimelt missiooni-tundega edasi viia ja arendada, sest klaverimĂ€ng on arenev ja muu-tuv kunst. Ega see hĂ€daldamine ja enesehaletsus ka kuhugi vĂ€lja vii.
Torkab silma, et Eestis toimub vĂ€ga palju klaveriga seotud kĂ”r-getasemelisi muusikasĂŒndmusi, rohkem kui ĂŒhelgi teisel pillil. 2011. aasta sĂŒgisest siiamaani meenuvad II Tallinna rahvusva-
heline pianistide konkurss, festival âEesti klaver ja Euroopaâ, noorte Liszti konkurss, Narva Chopini-konkurss, kevadel tu-leb Tartus Eesti noorte pianistide konkurss, sĂŒgisel festival âKlaver â12â, lisaks mitmed suvekoolid, meistriklassid jne. Samas oleme tunnistajaks klaveriĂ”pilaste arvu jĂ€tkuvale vĂ€-henemisele meie muusikakoolides, ka noori klaveriĂ”petajaid on vĂ€he â seis jĂ€relkasvu osas pole just roosiline. Kuidas seda olukorda seletada? Kas oleme tunnistajateks ĂŒhe vÀÀrika, kuid hÀÀbumisele pöördunud valdkonna jĂ”upingutustele, kus segu-nevad missioon ja meeleheide?Kas see asi ikka on nii hull? Need sĂŒndmused on ju lĂ€inud suure publikumenu ja osavĂ”tjate arvuga. Ka Muusikaakadeemia lĂ”pe-tab igal aastal ĂŒle kĂŒmne pianisti-klaveriĂ”petaja. Mulle tundub, et meie pĂ”lvkond on liiga pessimistlik ja kardab. Tihtipeale hoia-tatakse noori, et Ă€rge te seda klaveriĂ”petaja elukutset kĂŒll valige: palk on vĂ€ike ja tööd pole. Sellega kĂŒlvatakse liigset paanikat. Tulevikku tuleks vaadata ikka positiivsema lootusega. Ăpetaja roll on siin oma Ă”pilasi julgustada ja suunata, sest vĂ”imekas ini-mene saavutab alal, mida ta armastab ja millega intensiivselt te-geleb, hea taseme ja edu ning varem vĂ”i hiljem ka sobiva tööko-ha. Tuleb ju ometi loota riigi majandusliku olukorra kosumisele ja palgaolude paranemisele.
Mis puutub klaveriĂ”pilaste osakaalu vĂ€henemisse muusikat Ă”p-pivate noorte seas, siis muutunud situatsiooni taga vĂ”ib nĂ€ha uute erialade tĂ”usu (kitarr, rĂŒtmimuusika, pĂ€rimusmuusika) ja nende valdkondade Ă”petajate vĂ€ga head ning organiseeritud tegevust. Nad on saanud sisse koolide Ă”ppeprogrammidesse, ilmunud on palju hĂ€id Ă”pikuid. Nii et laste valikuvĂ”imalused on suuremad, maailm on muutunud lahtisemaks ja avatumaks. Tuleb kohaneda uute oludega ja oma asja edasi ajada. See ei tĂ€henda vÀÀrtustest ta-ganemist, aga lihtsalt ja ainult samamoodi Ă”petada nagu nĂ€iteks kolmkĂŒmmend aastat tagasi, ka ei saa: peab lisaks leidma uusi vor-me. VahemĂ€rkusena: huvitav on olukord Hiinas, kus on lausa ĂŒhis-kondlikuks normiks, et linnades peaaegu iga laps Ă”pib viiulit, kla-verit vĂ”i kĂ€ib tantsukoolis. See mĂ”jutab perekonna positsiooni ja prestiiĆŸi ĂŒhiskonnas.
Millal sina langetasid otsuse tĂ”sise klaverimĂ€ngu kasuks?Seda mĂ€letan ma vĂ€ga selgelt. MĂ€letan isegi hetke millal ja kus see oli. Olin VII klassis Tallinna 7. keskkoolis (praeguses Inglise KolledĆŸis) ja NĂ”mme Muusikakoolis Ă”petaja Ruuta Tarase juures ning seitsmenda Ă”ppeaasta talvel hakati seda kĂŒsimust mulle ĂŒha rohkem esitama: kas ma tahan minna edasi VIII klassi Tallinna Muusikakeskkooli vĂ”i jĂ€tkata 7. keskkoolis? MĂ€letan, kuidas ĂŒks-kord tulin Hariduse tĂ€navalt koolist ja lĂ€ksin kino Kosmose vas-tas asuvasse peatusse, kust buss nr 36 NĂ”mme Muusikakooli viis. Seisatasin seal tĂ€naval ja otsustasin: jah, ma tahan minna Muu-sika keskkooli.
Kas mingil ajal oli raske harjutada, tekkis n-ö motivatsiooni-kriis?Kogu lastekooli aja mind harjutamine kui selline eriti ei huvita-nud, aga tegin kohusetundlikult ikka Àra, niipalju kui vaja oli. Muusikakeskkoolis asjad muutusid. Minu klassis oli ees hiilgav seltskond pianiste ning ma tundsin, et mul on suured puudujÀÀ-gid. X klassis hakkasin kÀima Bruno Luki juures ja siis sai vai-mustus klaverimÀngust kindla suuna. Nii ma kaks viimast aastat Muusikakeskkoolis selle vaimustuse mÔju all elasin ning klaveri-ga töötasin. Tollal oli vÔimalik vÔtta suuremahulisi eriprogram-
Noor interpreet 1981. aastal.FOTO KALJU SUUR
3/2012 5
me, mille jĂ€rgi ma lĂ”puklassis praktiliselt terve aasta Ă”ppisin. Mul olid Ă”petajatega allkirjastatud kokkulepped, mis tĂ€hendasid roh-ket iseseisvat tööd ja jĂ€tsid rohkem aega klaveri harjutamiseks. Eriprogramm ei olnud seotud konkreetse ettevalmistusega kon-kursiks vĂ”i kontserdiks, vaid lihtsalt sooviga teha sĂŒvendatud eri-alalist tööd. Reaalainete poolne ĂŒldharidus jĂ€i seetĂ”ttu mĂ”nevĂ”r-ra nĂ”rgemaks, aga kuna suund muusikat edasi Ă”ppida oli niivĂ”rd selge ja toonane matemaatikaĂ”petaja Kalju Kallaste koostas meile vĂ€ga head programmid (viskas vĂ€lja kĂ”ik, mis oli vĂ”imalik visa-ta), siis suuremat kahju sellest ei sĂŒndinud. Töömahud olid vĂ€ga suured, harjutatud sai pĂ€evad lĂ€bi. Paljuski tĂ€nu sellele vĂ”tsin lĂ”-puklassis lĂ€bi vĂ€ga suure programmi ja andsin kevadel elu esime-se kahe poolega soolokontserdi NĂ”mme Muusikakooli saalis.
Motivatsioonikriisist rÀÀkides â tudengitel esineb sageli enese-otsingute periood, mida vĂ”iks nimetada I semestri kriisiks. See tu-leb asjaolust, et keskkoolis on kogu elukorraldus vĂ€ga reglementee-ritud, aeg viimse hetkeni Ă€ra organiseeritud, ja ĂŒhtĂ€kki on nĂ€iliselt vĂ€ga palju aega. Tegelikult on elu sama pingeline, aga seda tuleb ise organiseerida. Siin on Ă”petaja roll oluline. Esimesel koolipĂ€eval tu-leb uudne olukord Ă€ra selgitada.
Kuidas noorel inimesel selliste kriisiolukordadega toime tulla?See on vĂ€ga keeruline kĂŒsimus. KĂ”ik olukorrad on erinevad, ini-mesed on erinevad, inimeste anded on erinevad. Sellise hetke vĂ”ib esile kutsuda olukord, kus repertuaar muutub jĂ€rsku ĂŒliras-keks. Ăpetajatel vĂ”ib tekkida kiusatus anda nĂ”udlikke teoseid, kuid selles puudub jĂ€rjepidevus ja aste-astmeline liikumine kee-rukamate ĂŒlesannete poole. Nii ĂŒletatakse piir, kus jĂ”ud enam ĂŒle ei kĂ€i. Tekivad suured tehnilised probleemid, sest mingi hulk va-heastmeid jÀÀb lĂ€bimata. Ăleminek âpĂ€risâ repertuaarile (VIIIâX klass) nĂ”uab pedagoogilt suurt tarkust, tĂ€pset kalkuleerimist â iga laps on ju omaette mikromaailm oma vajadustega. Aga kui algĂ”petus on tugevatel alustel, saab sellest punktist kergemalt ĂŒle. Kahjuks tuuakse algĂ”ppes lahendamata probleemid sageli kaasa Muusikakeskkooli VIIâVIII klassi vĂ”i ka lausa Muusikaakadee-miasse ja siis tuleb nende muredega siin tegeleda. Paranemine on vĂ”imalik (mingil mÀÀral), kuid see sĂ”ltub palju inimese tahtest, enesesunnist, sest ĂŒmber on vaja kujundada klaverimĂ€ngu alu-seid kĂ”igepealt ajus ja siis fĂŒĂŒsises.
Kui jĂ€tta kĂ”rvale otseselt pedagoogikasse puutuv valdkond, siis mis on sinu arvates muusikuks kasvamisel kĂ”ige olulisem?KĂ”ige olulisem on muusika ise, et see helide maailm sulle tohu-tult meeldib. Hiljem, nĂ€iteks gĂŒmnaasiumis, vĂ”ivad tekkida ka muud motiivid, nagu konkurents ja enesekehtestamise soov. Aga ilma sĂŒgava huvita muusika vastu ei vii see kuhugi. Ma mĂ€letan, et kui kuulsin mingit klaveriteost, mis tundus ĂŒlimalt fantastiline, siis hiljem, kui sain selle noodi kĂ€tte ja hakkasin lugu aeglaselt mĂ€ngima, kuulsin neid noote oma sĂ”rmede all ning tajusin, et see mind sĂŒgavalt rabanud teos on kirja pandud just nende hari-like nootidega kahel noodireal ja ta hakkab minu kĂ€es kĂ”lama. MĂ€letan suurt Ă”nnetunnet, mis sellistes olukordades tekkis. Nii et pĂ”hiline on armastus muusika vastu.
Mis on pedagoogiline tarkus?TĂ”epoolest, mis teeb ĂŒhest Ă”petajast hea Ă”petaja? KĂ”igepealt see, et oskad nĂ€ha ja suudad maksimaalselt avada Ă”pilase potentsiaa-li. See on asi, mida jÀÀme terve elu Ă”ppima. Paljud suured peda-googid on alles pĂ€rast 60. eluaastat teatanud: nĂŒĂŒd ma alles saan
aru, kuidas Ă”petada! Teiseks on tĂ€htis oskus nĂ€ha olukordi rea-listlikult. MĂ”nikord soovivad Ă”petajad, et Ă”pilased areneksid to-hutu kiirusega ja ehitavad Ă”hulosse. Ăpetaja vĂ”ib ju soovida, et Ă”pilane mĂ€ngiks mĂ”nd rasket teost, aga Ă”pilane pole selleks veel lihtsalt valmis. Oluline on Ă”pilase arengut nĂ€ha pikas perspektii-vis. Teadvustada, millises etapis ta parasjagu on, kuidas ja kuhu vĂ”iks edasi minna ja millised on need tipud, kuhu vĂ”ib vĂ€lja jĂ”u-da.
Kuidas suhtud ĂŒle jĂ”u kĂ€ivate teoste mĂ€ngimisse Ă”igustusega, et see âviib edasiâ?See on minu meelest pĂ”hjani vale arusaam. Pooleldi valmis teo-sega esinemine teeb Ă”pilasele suurt vaimset ja tehnoloogilist kah-ju. Minu kindel veendumus on, et lavale peab minema viimistle-tud teosega. Lavalise vastutustunde ja iseseisvuse kasvatamine on vĂ€ga oluline. Raskeid teoseid, uusi ĂŒlesandeid ja vĂ”tteid tu-leb klassis harjutada, samuti pooldan samaaegset tööd suurema hulga teostega pikema aja vĂ€ltel. Meie Ă”ppetöö on korraldatud pooleaastaste tsĂŒklite kaupa â kaks eksamit aastas, nii et teosed tuleb ruttu âĂ€ra kĂŒpsetadaâ. Ăhtpidi on see hea, kui sind miski ta-gant torgib, kuid vahel on vaja teostega pikemalt tööd teha. Selles mĂ”ttes on vĂ€iksema eksamite hulgaga sĂŒsteemides (nagu Saksamaal ja Soomes) palju head, aga ka mĂ”ned miinuskĂŒljed: oskus esinemise stressiolukorraga toime tulla areneb vĂ€hem.
Mis suunas liigub klaveripedagoogika?Ta liigub vĂ€ga paljudes suundades. See on tajutav nii eri maade lĂ”ikes kui ka ĂŒhe maa piires. Samas eksisteerivad vÀÀrtused, mis kehtivad lĂ€bi aegade ja ĂŒle riigipiiride. Kuigi ka suurte pianistide-pedagoogide klaverimĂ€ngust kirjutatud raamatute tĂ€htsus ei ole minu arvates nii suur, kui arvatakse(sinna saab kirja panna vaid killukese selle töö sisust ja pĂ”himĂ”tetest), on ka vĂ€ga hinnalisi mĂ€rkmeid, kasvĂ”i nĂ€iteks Josef LhĂ©vinneâi raamat âBasic Principles in Pianoforte Playingâ. Sinna vĂ€ikesesse broĆĄĂŒĂŒri koondas see hiil-gav pianist ja tark Ă”petaja oma pĂ”hitĂ”ed. Need pĂ”himĂ”tted â kĂ”la tekitamine, tĂ€htsamad mĂ€nguvĂ”tted, fraasi kujundamine jne on vÀÀrtused, mis ka minu jaoks jÀÀvad alati Ă”igeks.
Kui rÀÀkida Ôpilase ja Ôpetaja suhtest, siis vaatan Ôpilasi kui
1989. aastal koos Alfred Schnittkega pÀrast helilooja klaverikontserdi esitust Estonia kontserdisaalis.FOTO ARNO SAAR
6 3/2012
nooremaid kolleege. Vastastikune austus on siin vĂ€ga oluline, just Ă”petaja austus Ă”pilase vastu. Arusaam, et me oleme samal teel ja mina Ă”petajana olen eespool, kuna olen sellega kauem tegelnud, kuid olen samuti liikumises, loob terve Ă”hkkonna. Ăpilase psĂŒĂŒhi-ka kaitsmine on meie töös vĂ€ga tĂ€htis. Mitte enda pealesurumine, vaid aitamine. Ăpilase loominguline potentsiaal saab avaneda ai-nult siis, kui ta tunneb ennast vabana, tiivustatuna.
Samal ajal on siin ka teine aspekt. Olen viimasel ajal tĂ€hele pannud, et kiputakse rÀÀkima inspiratsioonist ja loovusest, vastan-dades seda teadlikule professionaalsusele. KlaveriĂ”petus algab ik-kagi pĂ”hiprintsiipidest â nimetagem seda kooliks. Aluseks on va-hendite omandamine, mille abil ennast vĂ€ljendada. Inspiratsioon on jÀÀmĂ€e tipp, kroon, mis tuleb kĂ”igele lisaks, aga sellest ei saa alustada. Selleks, et tekiks loova hetke vabadus, on vaja vĂ€ga sĂŒga-vat vundamenti, tohutut teadmiste ja oskuste hulka. Ja seda saab ja peab Ă”petaja Ă”petama. Inspiratsioon tekib paljudest asjadest: elus kogetust, teistest kunstivaldkondadest, inimestest, kellega sa koh-tud, kogu muusikast, mida sa kuuled, aga kooli, oma oskused, saad sa 90 protsendi ulatuses Ă”petajalt.
Ma pean lugu ĂŒhe Ă”petaja juures kaua Ă”ppimisest ja ei usu, et pidev pedagoogide vahetamine kaugele viib. Arvan, et vahel tehakse endale illusioone ja loodetakse, et niiviisi saadakse mitmekĂŒlgsem haridus. Pigem Ă€hvardab pealiskaudsuse oht. Ăpetus on isiklikul ko-gemusel pĂ”hinev, suusĂ”nal ja pikkade aastate jooksul edasi antav.
SeetĂ”ttu tuleb ka teise kĂ”rgkooli vahetusĂ”pilaseks minemist alati hĂ€sti kaaluda. Kui tulla akadeemiasse pedagoogi juurde, kelle-ga ei ole varem koostööd tehtud, siis paratamatult kulub mingi aeg kohanemiseks, teineteisega harjumiseks, et ĂŒldse hakkaks tekkima mingi tulemuslik protsess. Kui see nĂŒĂŒd aasta pĂ€rast katkestada ja minna aastaks vĂ€lismaale Ă”ppima, jÀÀb pĂ€rast tagasitulekut veel ĂŒks aasta ja ongi bakalaureuseĂ”pe lĂ”ppenud. Sellest ei pruugi sĂŒn-dida mingisugust kasu.
Teisest kĂŒljest olen veendunud, et iga Ă”ppija peaks mingi pe-rioodi veetma vĂ€ljaspool oma koduakadeemiat. See on juba silma-ringi jaoks vajalik. KĂŒsimus on selles, millal ja millisel mÀÀral seda teha. Samas tuleb tĂ€napĂ€eval suur osa maailmast ka ise koju kĂ€tte. MĂ”tlen siinkohal kĂŒlalisprofessoreid ja meistriklasse. See on vĂ€ga vÀÀrtuslik kogemus.
RÀÀgi palun konkursside rollist tĂ€napĂ€eval.Konkursside roll on aja jooksul muutunud. Pool sajandit tagasi oli konkursse vĂ€ga vĂ€he ja rahvusvahelise konkursi vĂ”it andis vĂ”imaluse asuda kontsertpianisti eluteele. TĂ€napĂ€eval, kui vĂ”ist-lusi on suurusjĂ€rgu vĂ”rra rohkem, see enam nii ei ole. Tekib kĂŒ-simus, kas inimeste anne on niivĂ”rd kahanenud? Tegelikult on
andekaid pianiste sama palju, aga neid lihtsalt ei jĂ€tku kĂ”ikidele konkurssidele. Kui vanasti oli kĂŒmmekond suurt rahvusvahelist konkurssi ja sealt tuli nĂ€iteks viis maailmatasemel pianisti, siis praegu, kui on sada konkurssi, ei tule sealt mitte viiskĂŒmmend suurepĂ€rast klaverimĂ€ngijat. VĂ€ga silmapaistvatel pianistidel on raskem konkursivĂ”itjate suure hulga seest vĂ€lja paista ja nende tĂ”eliselt vaimustavate mĂ€ngijate leidmine on kontserdikorraldaja-tele tegelikult suureks pĂ€hkliks. Samas on konkursside otseĂŒle-kanded internetis vĂ€ga tervitatav ja Ă”hkkonda tervendav nĂ€htus. VĂ”imalus kuulda ja nĂ€ha kĂ”iki esinejaid ei jĂ€ta kohta spekulat-sioonidele konkursi tulemuste kohta.
Kui rÀÀkida lastekonkurssidest, siis neid tuleb hinnata teist-moodi, ei saa lĂ€htuda absoluutsetest standarditest. Tuleb arvestada vanust, vaadata potentsiaali. Ja kui lastekonkursil laps eksib mĂ”ne pĂ”himĂ”tte vastu â alustab kaunistust valest noodist, mĂ€ngib eel-löögi vales kohas jne, siis see on Ă”petuse probleem ja sel ei pruugi olla suurt pistmist lapse ĂŒldise arenguga. Kui ta lĂ€heb tulevikus tei-se Ă”petaja juurde, kes talle need pĂ”himĂ”tted Ă€ra seletab, saab selli-seid asju kerge vaevaga muuta. Kui aga tĂ€iskasvanute konkursil teeb keegi asju ilmselgelt stiilile mittevastavalt, on see tugev mii-nus.
Kui aga esitada kĂŒsimus: kas konkurss, millega kaasneb pinge ja stress vĂ”i hoopis festival? Kas peab tingimata vĂ”istlema?Ma arvan, et ikka peab. Lapsed ja noored tahavad tegelikult en-nast teistega vĂ”rrelda. Nad tahavad saada kohti ja laureaaditiit-leid, see on innustav. Kui on lihtsalt festivalid, kus kĂ”ik Ă€ra mĂ€r-gitakse, siis on see midagi muud. Lastele on vaja ka vĂ€ikeseid vĂ€-liseid stiimuleid, see paneb tööle.
Pedagoogiliselt raske ĂŒlesanne on aga seletada lapsele ebaĂ”nne ja preemiast ilmajÀÀmist. Siin tuleks kasuks psĂŒhholoogia-alane koolitus, mis vĂ”iks meie pedagoogilise hariduse juures olla sĂŒven-datum. Ka tuleks hoolikalt jĂ€lgida, et Ă”petaja ei ajaks segi enda am-bitsiooni lapse omaga.
Konkursid on toonud kaasa tehnilise perfektsuse nĂ”ude. Kas koos nn turvalise mĂ€ngustiiliga kaasneb aga tihtipeale ka sisu-line konventsionaalsus, orienteerumine keskmisele maitsele, soov meeldida ja hirm kedagi Ă€rritada?Tehnilist perfektsust on alati vaja olnud ja kĂ”rgelt hinnatud, pole siin ajaga midagi muutunud. See ongi ĂŒks osa esituskunstist. Ja eks kĂ”rge taseme poole tulebki pĂŒĂŒelda. Mis puudutab nn kesk-mist maitset, siis ĆŸĂŒriid koosnevad enamasti kĂ”rgetasemelistest ning kultiveeritud maitsega muusikutest, kes hindavad vĂ€ga laia esituse komponentide spektrit. Ei saa oletada, et needsamad muusikud ĆŸĂŒriisse sattudes Ă€kki oma taseme minetavad ja hakka-vad mingite keskmiste standardite jĂ€rgi esitusi hindama. Selge on see, et hindamise aluseks peavad olema professionaalsed kate-gooriad. ĆœĂŒrii ei saa âmeeldibâ vĂ”i âei meeldiâ tasandil mĂ€ngu hinnata. KĂŒll aga vĂ”ib ĆŸĂŒrii liiget Ă€rritada, kui tema arvates min-nakse autori ideest vĂ€ga kaugele. Interpreedi soov meeldida pub-likule on loomulik osa esituskunstist. Kui selleks aga kasutatakse âvĂ€lispidiseidâ vĂ”tteid, mis on nĂ€iliselt sĂŒgavmĂ”ttelised, tegelikult aga muusikale kĂŒlge poogitud, on asjatundliku ĆŸĂŒrii osa see vĂ€lja kuulda.
Viimasel ajal on meil hakanud kĂ”lama seisukoht, et konkurssi-de ĆŸĂŒriid on lĂ€binisti korrumpeerunud ja otsuseid langetatakse mittemuusikalistest pĂ”hjustest johtuvalt. Mina arvan, et lĂ”viosa rahvusvaheliste konkursside ĆŸĂŒriide liikmetest on ausad ja profes-
Ăpilase psĂŒĂŒhika kaitsmine on meie töös vĂ€ga tĂ€htis. Mit-te enda pealesurumine, vaid aitamine. Ăpilase loomingu-line potentsiaal saab avaneda ainult siis, kui ta tunneb en-nast vabana, tiivustatuna.
3/2012 7
sionaalsed muusikud, kes ka seda tööd teevad puhta sĂŒdametun-nistusega. Aga eks tilk tĂ”rva meepotis vĂ”ib rikkuda maitse...
Kas vĂ”ib nĂ€ha konkursi tĂŒĂŒpi mĂ€ngu ĂŒlekandumist kontserdila-vadele vĂ”i elame pigem CDde ja Youtubeâi pĂ”lvkonna maailmas?CD-plaatide ja Youtubeâi pĂ”lvkonnad on tegelikult eri pĂ”lvkon-nad. CD-ajastu saabumine 1990ndatel tĂ”i kaasa ka negatiivset, sest CDd on vĂ”imalik monteerida perfektseks ja tavaliselt seda ka tehakse. Tulemusena hĂ€irib ĂŒht keskmist professionaali n-ö vale-de nootide kuulmine rohkem kui varem. Aga kui palju valesid noote mĂ€ngivad möödunud sajandi suured pianistid Alfred Cortot, Vladimir Horowitz, Edwin Fischer! Youtubeâi mĂ”juga on teine lugu, sest seal on hea kĂ”rval vĂ€ga palju halba. Noored kuu-lavad seda tihti valimatult ja ei oska n-ö terasid sĂ”kaldest eralda-da.
Milliseks vĂ”iks kujuneda kontsert kui institutsioon ja kuidas muutuvad publiku ootused?Ma arvan, et traditsiooniline suund ei kao mitte kuhugi. Sellele ei viita kĂŒll palju mĂ€rke. Klaverimuusika varamu on nii rikas, ka noorte entusiasm nende vÀÀrtuste edasiandmiseks pole kuhugi kadunud. Tuleb kĂ€ia sellega kaasas, mitte kapselduda, mitte ki-bestuda, mitte olla enesega rahul.
Kontserdivormid vĂ”ivad vĂ”rreldes tĂ€nasega kĂŒll muutuda. Ma kujutlen pilti, kus me istume kĂŒmne vĂ”i kahekĂŒmne aasta pĂ€rast oma kodus ja meil on seinasuurune ekraan, mis vĂ”imaldab nĂ€ha ruumilist kujutist. Kui mĂ”elda juba praegu toimuvatele online-ĂŒle-kannetele konkurssidest, siis siit on ainult ĂŒks samm sellise kont-serdielu tekkeni. Aga ega elus kontsert kuhugi ei kao. Kunagi en-nustati ka kinole seoses televisiooni arenguga hÀÀbumist, aga mi-dagi sellist pole juhtunud. Elavas ettekandes on aspekt, mida ei korva mis tahes kvaliteediga reproduktsioon.
Traditsioonilise kontserdi mĂ”iste vĂ”ib avarduda. Ka praegu on verbaalne publikuga suhtlemine jĂ€rjest rohkem levimas. Selles ei ole ju pĂ”himĂ”tteliselt midagi uut. See vorm pĂ€rineb klaveriĂ”htu alg aegadest Lisztilt. KlaveriĂ”htu ingliskeelne nimetus recital (recite â ingl. k. esitama, deklameerima), mida kasutati esmakordselt Liszti 1840. aasta kontsertidel Londonis, tĂ€hendas just seda, et in-terpreet esitas teoseid, vahepeal aga laskus lavalt saali, rÀÀkis ini-mestega, juhtis vestlust ning seejĂ€rel jĂ€tkas mĂ€ngu.
Kutsusid aastate eest ellu klaverifestivali. Mis sind selleks ajen-das?See tuli soovist tuua maailma pianism ja selle erinevad tahud Eestisse. Mul oli kogunenud pĂ€ris suur hulk informatsiooni maa-ilmas toimuvast. Ăppisin 1990ndate aastate algul Londonis, kĂ€i-sin palju kontsertidel ja olin asjadega kursis. Sealt kasvas vĂ€lja ja-gamise soov, mis lĂŒkkas selle festivali kĂ€ima. Eesti Kontsert vĂ”ttis idee vastu, meil tekkis tolleaegse produtsendi Madis Kolgiga tore koostöö ja festival sai 1998. aastal teoks.
Kuidas koostad festivali kava? Kuidas leiad esinejad?Need on esinejad, keda ma soovin tutvustada. Mul on tohutu rÔÔm, et olen saanud siia pianiste, kes loovad maailmas midagi uut, nagu Angela Hewitt, Piotr Anderszewski, Marc-AndrĂ© Hamelin, Kevin Kenner, samuti muusikuid, kes oma tegevusega on aastakĂŒmnete vĂ€ltel mĂ”jutanud maailma muusikaelu â Step-hen Kovacevich, Charles Rosen, Leslie Howard. Info tuleb vĂ€ga erinevatest kanalitest, paljud pianistid ja agentuurid saadavad ka ise pakkumisi. Ka enamikult konkurssidelt on tĂ€napĂ€eval online-ĂŒlekanded. Aga visioon, keda kutsuda, on ka praegu vĂ€ga selge. Maailmatasemel esinejatel on tihedad esinemisgraafikud ja nen-de Tallinna saamine pole kerge. Kuid nĂŒĂŒdseks on festivalile tek-kinud nimi ja hea maine ning siia ei tulda enam nagu tundma-tusse kohta proovima, vaid teatakse, et meil on toimiv festival ja vĂ€ga hea publik. Ka suured pianistid on rĂ”hutanud, et neil on hea mĂ€ngida publikule, kes âvaikib asjatundlikultâ. Nad tajuvad meie inimeste oskust kuulata.
Kui suur osa on pianistide leidmisel isiklikel kontaktidel, milli-ne agentuuridel?Alguses oli rohkem isiklikke kontakte. Praegu on nii, et kÔik ni-mekad pianistid on mingite agentuuridega seotud. Neist on saa-nud ka koostööpartnerid, kes ka ise esinejaid vÀlja pakuvad. Festivali puhul on vÀga oluline tasakaalu leidmine, et oleks erine-vaid interpreedinatuure, erinevatelt maadelt, erineva lÀhenemise-ga, erineva repertuaariga muusikuid, kes mÀngivad erinevatel instrumentidel (ka haamerklaver, klavikord, prepareeritud kla-ver). Huvitavat ja pÔnevat peab olema erinevate soovidega kuula-jale.
Milline on kĂ”ige meeldejÀÀvam hetk festivalide ajaloos?VĂ€ga erilisena on meeles esimese festivali algus. Alguses on ju alati nĂ€rv sees, et kuidas ikka hakkab minema ja kas ĂŒldse mida-gi Ă”nnestub. Festival algas klaverite nĂ€itusega fuajees. Ma mĂ€le-tan, et tulin umbes pool tundi enne algust lava tagant. Olin ĂŒleni muremĂ”tetes ja Ă€kki lahvatas mulle vastu melu: ringi jooksvad klaveriĂ”pilased, kes proovisid Ă”hinal instrumente. See hetk oli vĂ€ga eriline â Ă€kki teadsin, et asi lĂ€ks kĂ€ima. Alatiseks jÀÀvad meelde Mihhail Pletnjovi, Angela Hewitti, Arcadi Volodosi, Paul Lewise kontserdid, aga ka vĂ€ga-vĂ€ga paljud teised...
Angela Hewittiga 2002. aasta festivalil âKlaverâ.FOTO ERAKOgUST
3/2012 9
PĂŒsivast ja
muutuvastIntervjuu
Lembit Orgsega
I A R E M M E L
Tunnen Lembit Orgset juba mitu aastakĂŒmÂmet, oleme kolleegidena aja jooksul kujuÂnenud mĂ”ttekaaslasteks. Imetlen tema
rahulikku meelt, lĂ€binĂ€gelikkust ja tarkust eri olukordades; temaga peetud vestlused on minu maailmanĂ€gemist ja mĂ”tlemist vĂ€ga avardanud. Lembit on pianist, aga meie kontserdielus juba mitu aastakĂŒmmet tuntud ka klavessinisti ja basso continuo mĂ€ngijana. Ta on hinnatud pedaÂgoog, Ă”petab keskastme Ă”ppureid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, kus ta oli pikka aega osakonna juhataja ning tudengeid Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. Suurt ja olulist tööd on ta teinud Eesti KlaveriĂ”petajate Ăhingu aseesimehena Ă”petajate tĂ€iendkoolitusĂŒritusi korraldades, ĂŒle Eesti ise Ă”petades ja loenguid pidades. Ta on Eesti ĂŒks erudeeritumaid baroki ja klassitsismi tundjaid ja on tugevalt kujundaÂnud Eesti klaveriĂ”petajate sellealast mĂ”istmist ja maitset. Loenguid pidanud ja tutvustusi teinud on ta ka vĂ€ljaspool Eestit rahvusvahelistel konveÂrentsidel.
Meie tegevusvaldkonnaks on klassikaline muusika. Milline on sinu arvates klassikalise muusika tĂ€hendus praeguses maailmas, mis on ju kĂŒllaltki lĂ”hestunud, eklektiline, vĂ€he sĂŒvenemisele suunatud?Ătleksin ehk nii, et klassikaline muusika on kvintessents kĂ”ige vÀÀr-tuslikumast, mis ajaproovile vastu on pidanud. Ta on sillaks aegade ja inimeste vahel. On hulgaliselt neid, kes otsivad oma sisemist pĂ€-ritolu ja liginevad sellele just klassikalise muusika kaudu. Paljudel tekib sellise kogemuse tarve ka alles aja jooksul. Vaatan klassikalise muusika olukorrale lootusrikkalt ja usun, et see on ĂŒks ĂŒldinimlik tunnetuspĂŒĂŒdluse vahend.
Kas leidmisele aitab kaasa pĂŒĂŒdlus klassikat kaasajastada?Kaasajastamine toimub igapĂ€evases elavas esituspraktikas iseene-sest. Usun, et me ei taju Bachi vĂ”i HĂ€ndeli muusikat tĂ€napĂ€eval nii, nagu nĂ€iteks 18. sajandi inimene. Maailm muutub kogu aeg, inime-ne muutub. Ja kas ajaloolisel informeeritusel pĂ”hinev esitustradit-sioon on autentne? Tegelikult me ju ei tea, kuidas tĂ€pselt tol ajal musitseeriti. Praegune nn HIP on sĂ€ilinud infokildudest kokkupan-dud pilt, uus traditsioon, mis tekkis alles 20. sajandil. Kahtlemata on see aidanud kaasa tollases muusikas peituvate uute ja vÀÀrtuslike kĂŒlgede vĂ€ljatoomisele. Aga klassika nn kaasajastumine kĂ”neleb sel-lest, et temas sisalduvad pĂŒsivÀÀrtused on pidevas uuenemises ja kĂ”netavad meid ajast sĂ”ltumata.
10 3/2012
Kuidas pianism on ajas muutunud? Vanasti piisas sellest, et pia-nist tuli lavale ja andis kontserdi, nĂŒĂŒd peab ta mĂ”tlema oma imagole ja reklaamile ja vestlema publikuga.Nagu kĂ”ik muu, on kindlasti ka pianism ja pianistid muutunud. Aga samas â kui meenutada, kuidas esinesid Liszt ja teised 19. sajandi virtuoosid? Nende kuvand sisaldas ju neidsamu omadusi, mida sa Ă€sja loetlesid. âPĂŒhalikâ, ĂŒksnes âpuhta muusikaâ vahen-damist ja esineja oma isiku taandamist vÀÀrtustav esitustava juur-dus tugevamalt alles Artur Schnabeli eeskujul. Arvan, et nii ĂŒhel kui teisel esinemislaadil on oma Ă”igustus. Esineja peab mĂ”juma terviklikult. PĂ”hirĂ”hk on mĂ”istagi mĂ€ngu kvaliteedil, aga see ei tĂ€henda, et muid vahendeid, mis publikule mĂ”juvad, peaks eira-ma. Kui mĂ”elda ĂŒlikĂ”rge kullaprooviga muusikutele, siis nende puhul muidugi ei teki kĂŒsimust, et laval toimuvale oleks veel mi-dagi vaja lisada. Aga loomulikult on sellise lihtsuseni pikk tee.
Olid professor Bruno Luki Ôpilane. Mida tema sulle Ôpetas ja ellu kaasa andis?Olen aru saanud, et elus on ÀÀrmiselt oluline leida endale sobi-vaid suurepÀraseid Ôpetajaid ja eeskujusid. Luki kÔrval olen tÀ-
nulik ka oma varasematele Ă”petajatele, eriti Muusikakeskkoolis Reet Vanaseljale. Aga mida Lukk Ă”petas... Mulle tundub, et olen temalt kaasa saanud ĂŒhe maitsesuuna. Saksa klassikalise muusika ja saksa kultuuri austus on kuidagi sisse kasvanud, mis muidugi ei vĂ€lista imetlust prantsuse ja teiste koolkondade vastu. Ja teine vĂ€ga oluline asi, mida Lukk vĂ€simatult rĂ”hutas, oli seoste tĂ€htsus ja seoste otsimise vajadus kĂ”ige vahel, mis puudutab muusika mĂ”istmist, pillimĂ€ngu vĂ”i Ă”petamist â tuleb pĂŒĂŒda nĂ€ha tihedalt lĂ€bi pĂ”imunud osadest koosnevat tervikut.
Aga tema Ă”petusmeetodid? Praegu tundub tagantjĂ€rele mĂ”eldes, et Bruno Lukk mĂ”jus eel-kĂ”ige oma isiksusega. Sellist Ă”petust vĂ”iks kutsuda ka âmeeto-diĂŒleseksâ pedagoogikaks, mida on punktikaupa ammendavalt vĂ€ga keeruline kirja panna. Ăppisin sellest, kuidas ta mĂ€ngis, mida ĂŒtles ja eelkĂ”ige, milliseid hoiakuid ja vÀÀrtusi ta endas kandis.
Teed, kuidas muusika juurde tullakse, on ĂŒhest kĂŒljest sarna-sed, teisalt alati tĂ€iesti erinevad. Milline oli sinu tulek muusika juurde?Muusikaga viisid mind kokku vanemad: ema on pianist ja klave-riĂ”petaja, ka Bruno Luki Ă”pilane, isa viiuldaja ja viiulipedagoog. Aga hilisem tee klaveri juurde kulges lĂ€bi NĂ”mme Muusikakooli Tallinna Muusikakeskkooli. Sihiteadlikuks muutus mĂ€ng alles 15-aastaselt, kui valmistusin rahvusvaheliseks konkursiks ĂstĂ nad Labemis. Seda vaimustust, mis mind seejĂ€rel haaras, vĂ”iks nimetada elukutse Ă€ratundmiseks. Algas fanaatiline harjutamine, neid tunde ei julge kohe nimetadagi, kui palju siis sai pĂ€evas kla-veri taga istutud.
Sa mainisid konkurssi kui ĂŒhte tĂ”uget. Mis sind sel teekonnal veel mĂ”jutas?Muusikakeskkooli ĂŒleĂŒldine klaverimĂ€nguĂ”hustik, kaasĂ”pilaste töökus ja pĂŒhendumus. Murdeeas tundub sageli, et teised on ik-ka paremad. See tunne aga ka innustab, kui on vĂ”imalus Ă”ppida koos suurepĂ€rastest pianistidest klassikaaslastega nagu Lauri VĂ€inmaa, Signe Hiis, Riina Pikani, Pille Saar, Annika TĂ”nuri, Iive Joamets, Tiiu Treufeldt, Katrin LuhaÀÀr. Ja loomulikult olid suur-teks eeskujudeks vanemate klasside tipp-pianistid: Ivo Sillamaa, Kalle Randalu, Ivari Ilja, Rein Mets ja Rein Rannap, kes kĂ”ik koos kujundasid ĂŒhe erilise âklaveriĂ”hkkonnaâ.
Ăks suurimaid mĂ”jusid oli mĂ”istagi kokkupuude Bruno Lukiga, kelle juures sain Ă”ppida ĂŒheksandast klassist alates. Oluline hetk oli ka Paul MĂ€gi kutse 1978. aastal Eesti Raadio kammeror-kestrisse klavessiini mĂ€ngima, mis pakkus haruldase vĂ”imaluse sĂŒ-veneda barokkmuusikasse. Ăppisin kiiresti Hugo Lepnurme kĂ€e all generaalbassi mĂ€ngima, otsisin ja kuulasin heliĂŒlesvĂ”tteid.
Kust sa neid leidsid tol sĂŒgaval nĂ”ukogude ajal?Kui huvi on suur, siis avanevad ka vĂ”imalused. Mul kujunes kon-takt Aago RÀÀtsaga, kellelt sain Gustav Leonhardti plaate ja lin-distusi, palju huvitavat kuulsin ka Hortus Musicuse liikmetelt, kelle seas selline info kĂ”ige enam liikus. Leonhardti esitused muidugi vapustasid. See oli midagi absoluut-selt teistsugust, kui siiamaani NĂ”ukogude Liidus tiraĆŸeeritud plaatidelt kuuldu. Eesti Raadio kammerorkestril olid kontaktid ka Aleksei Ljubimoviga, kellega sai ĂŒhel perioodil aktiivsemalt suhelda.
Ettekannet pidamas rahvusvahelisel konverentsil Madeiral 2010. aastal.
3/2012 11
Hiljem jĂ€tkasid kammermuusikuna ja oled mĂ€nginud vist pea-aegu kĂ”igis Eestis tegutsenud barokkorkestrites. Nimeta en-dale olulisemaid teoseid, mida oled nende kollektiividega ette kandnud?Bachi passioonid, kantaadid, Brandenburgi kontserdid, HĂ€ndeli concerto grossoâd ja âMessiasâ, Monteverdi vesprid, Vivaldi kont-serdid ja veel muidugi rohkelt muid teoseid.
RÀÀgime pisut ka sinu aspirantuuriĂ”pingutest Peterburis. Mida sa seal kogesid?Puutusin kokku vĂ€ga huvitavate inimestega, eelkĂ”ige oma profes-sori Valdimir Nilseniga, kes oli omakorda NadeĆŸda Golubovskaja Ă”pilane. Golubovskaja mĂ”jutas 1950ndatel aastatel vĂ€ga tugevalt Eesti klaveripedagoogikat, ka Bruno Lukk hindas teda vĂ€ga. Ta esindas Venemaal mĂ”neti Moskvale oponeerivat klaverikoolkon-da. Nilsen oli vĂ€ga erudeeritud muusik, kes aitas mind palju ka klaverimĂ€ngu tehnilistes kĂŒsimustes. Sain temalt Luki maitse-ee-listustele lisaks rohkem arusaamist Chopinist ja huvi ka vene muusika vastu. See oli suurepĂ€rane enesetĂ€iendamise vĂ”imalus.
Said sa sealt toetust ka oma vanamuusikahuvile?Seda sain viljelda rohkem teoreetilistes ainetes. Peterburi SaltĂ”kov-Ć tĆĄedrini-nimeline raamatukogu pakkus tolle aja kohta vĂ€ga paljut. Sinna oli muretsetud ingliskeelset ajalooliselt infor-
meeritud esitust kÀsitlevat kirjandust, aga ka Carl Philipp Emanuel Bachi, Johann Joachim Quantzi, Leopold Mozarti jt traktaate. Tegin varasemast pianismi ajaloost pÔhjalikke töid ja ettekandeid.
Keda suurtest muusikutest imetled? Kuidas nemad on sinu maailmanĂ€gemist mĂ”jutanud?Nagu juba öeldud, mĂ€rkan endas palju Lukilt pĂ€rit saksa maitse-suunda. Suurkujudest austan vĂ€ga Brendeli ja Arrau kunsti. JĂ”udsin veel Ă€ra kuulata ĂŒhe Brendeli viimastest kontsertidest 2009. aastal Leipzigi Gewandhausis. VĂ€ga mĂ”juv on Murray Perahia ja muidugi AndrĂĄs Schiff, kelle Bachi interpretatsioon klaveril on hetkel minu arvates ehk kĂ”ige tĂ€iuslikum. Kuulen te-ma mĂ€ngus just neid tahke, mille kokkuviimist olen vĂ€ga oluli-seks pidanud. Lisaks fenomenaalsele pillivaldamisele ja mĂ€lule tunneb Schiff vĂ€ga hĂ€sti ajalooliselt informeeritud esituslaadi. Tema mĂ€ngus on imetlusvÀÀrses tasakaalus loomingulis-improvi-satsiooniline ja konstruktiivne-vormihaarav alge. Naudin tema tantsulisuse tunnetust, mis paneb voolama barokkmuusikas pei-tuva jĂ”ulise rĂŒtmienergia, samuti imetlen tema detailikuulamise tihedust. Schiff toob kĂ”igist hÀÀltest vĂ€lja olulise ja erilise, mida pole ei raske ega koormav kuulata. Pill kĂ”lab heledalt, lĂ€bipaist-valt ja detailselt vĂ€lja joonistatud liinidega. Ja muidugi tema or-namenteerimisoskus, mis on barokis ĂŒlioluline! Ta lisab orna-
2005. aastal Tartu ĂŒlikooli aulas.FOTO D ERAKOgUST
12 3/2012
mente vĂ€ga maitsekalt, aga imekspandava fantaasiarikkusega ja tĂ€iesti ĂŒllatavates kohtades, hoides kuulaja meeli pidevalt elevil. Schiff mĂ€ngib erilise meisterlikkusega vĂ€lja Bachi harmoonia kummalisuse ja kohati erakordse teravuse, mis tĂ€napĂ€eva ĂŒhtla-selt tempereeritud hÀÀlestuses ja ĂŒhtlase tooniga klaveril enam iseenesest vĂ€lja ei tule. TĂ€nu erilisele âgeneraalbassi kuulmiseleâ kĂ”neleb Bachi muusikaline kangas Schiffi esituses harukordselt rikkalikult ja kaasahaaravalt.
Oleme sinuga vestelnud ka maalikunstist. RÀÀgi pisut ka oma selle valdkonna huvidest.Eriline huvi tekkis ja kasvas vajadusest leida pĂ”hjendusi baroki tĂ”lgendusele pillimĂ€ngus ja Ă”petamisel. Kujutav kunst ja arhitek-tuur on ju kivistunud vĂ”i vĂ€rvides nĂ€htav muusika, mis vĂ€liselt sĂ€ilinud just sellisena, nagu ta omal ajal loodi. Esimene suurem sĂŒvenemine toimus prantsuse 17. ja 18. sajandi maalikunsti. Eriti Lorrain on jÀÀnud lemmikuks siiani. Suurt naudingut tunnen hollandi 17. sajandi kunstist: vaikeludest, loodus- ja meremaali-dest, hollandi italianistide loomingust. Viimastel reisidel olen ĂŒha enam vaimustunud saksa ja inglise romantilisest maalikuns-tist ja ka saksa ekspressionistidest. Huvivaldkonnad on pidevas liikumises ja Ă€ratundmisrÔÔm seostest muusikaga ei kustu.
Oled klaveriĂ”petusega kokku puutunud kĂ”iges kolmes jĂ€rgus: keskastmes, kĂ”rgastmes ja ka algastmes, kuna oled pikka ae-ga teinud kursusi ja suvekoole muusikakoolide Ă”pilastele ja Ă”petajatele. Olen siit-sealt kuulnud arvamusi, just inimestelt vĂ€ljastpoolt Eestit, et Eesti muusikaharidus on kĂ”rge taseme-ga ning muusikaharidussĂŒsteem vĂ€ga hĂ€sti toimiv.Ei saa salata, et meie muusikakoolide sĂŒsteem on ĂŒks neist vĂ€hes-test headest asjadest, mis pĂ€rit nĂ”ukogude ajast. Aga selle sĂŒsteemi kvaliteet pĂŒsib vĂ”itluse ja pingutusega, mille taga on meie pĂŒhen-dunud Ă”petajad, kes palgast hoolimata teevad suurepĂ€raselt oma tööd. Tulemusi on mul olnud korduvalt vĂ”imalus kogeda nii ĆŸĂŒrii-des kui kursustel ja suvekoolides. Sellel sĂŒsteemil on aga ka omad ohud ja puudused, nĂ€iteks kui vĂ€hendatakse tundide arvu ja lange-tatakse nĂ”udeid siirast soovist teha pilliĂ”pingud kĂ€ttesaadavaks vĂ”imalikult paljudele lastele. Kui pĂ”himĂ”tteid pĂ”hjalikult lĂ€bi ei kaaluta, vĂ”ime saada tulemuse, millega lĂ”puks mitte keegi enam rahul pole. Keegi ei saa rahuldust halvast mĂ€ngust. PillimĂ€ng sisal-dab alati teatud annuse pingutust ja sedavĂ”rd suurem on pĂ€rastine innustav edukogemus. See nĂ”uab aga aega ja vahendeid. Me ei soeta ju endale odavat autot, mis hiljem enam ei sĂ”ida. Muusikalist algharidust peaks kompleksselt kĂ€sitlema. Olen veendunud, et muusikakoolid, mis tĂ€idavad osaliselt ka professionaalse alushari-duse andjate rolli, ei peaks olema majanduslikult ainult omavalit-suste kanda. See on riiklik probleem ja riik peab siin vĂ”tma selgelt piiritletud osa rahalisest vastutusest enda kanda.
Ăpetad praegu ise nii keskastme koolis kui ka kĂ”rgkoo-
lis. Kui vaatad neid noori, kes Ă”pivad pilli sooviga saada professionaal seks muusikuks: millised tulevikuvĂ€ljavaated, perspektiivid neil avanevad?Olen nĂ€inud erinevaid aegu ja ka perioode, kus virisemine ja lootusetus on tahtnud vĂ”imust vĂ”tta. Aga elu ju nĂ€itab, et kellel on Ă”petaja vĂ”i mĂ€ngija kutsumus, leiab ikka tööd; ta toob rÔÔmu oma ĂŒmbruskonnale ja on eluga rahul. Noored, kes Ă”ppima tule-vad, on endas seda kutsumust tundnud ja jÀÀvad enamikus usta-vaks oma alale. RÔÔmustav on vaadata peale kasvanud uut klave-ripedagoogide pĂ”lvkonda. Loodan vĂ€ga, et suurepĂ€raseid noori pedagooge jĂ€tkub rohkem ka kaugemal asuvatesse koolidesse! Kui nĂ€en sĂ€rasilmseid lapsi, keda noored Ă”petajad on hulganisti kursustele vĂ”i konkurssidele ette valmistanud, ei saa ma kĂŒll kui-dagi olla pessimistlik. KlaverimĂ€nguga tegelevad toredad ja huvi-tavad inimesed!
Millised on olnud viimase aja inspireerivamad esinemised ja ettevĂ”tmised?Mainiksin eelkĂ”ige sĂŒgisel lĂ”petatud Bachi Prantsuse sĂŒitide, ka-hehÀÀlsete inventsioonide ja kolmehÀÀlsete sinfoniaâde salvestusi Eesti RahvusringhÀÀlingule, millise vĂ”imaluse eest soovin eriti tĂ€nada Klassikaraadiot. See oli ÀÀrmiselt pĂ”nev protsess, mille juures puutusin aga kokku ka probleemiga, et vĂ€ga heade klaveri-te valik peaks meil oluliselt suurem olema. Bach nĂ”uab palju nii mĂ€ngijalt kui pillilt. VĂ€ga pĂ”nev oli eeltöö EMTAs toimunud Liszti pĂ€eva klaverikonverentsi ettekandele Bachi ja Liszti oma-vahelistest seostest. Oli pĂ”hjust imestada, kui palju olulisi muusi-ka elemente (harmoonia, vorm, temaatiline materjal jm) on ro-mantikud (Liszt sealhulgas) suures Bachi vaimustuses oma heli-keelde ammutanud. RÔÔmustasin vĂ€ga Andres Uibo ellu kutsu-tud Uusaasta Bachi festivali sĂŒnni ĂŒle, kus oli ka vĂ”imalus esine-da. See on suurepĂ€rane algatus meie kontserdielus, mis leiab kindlasti jĂ€tku. Palju on pakkunud erinevad koostööprojektid Corelli Consordiga, kasvĂ”i nĂ€iteks viimane kontserdisari âEesti mĂ”isadâ, kus oli vĂ”imalik klaveril ja tema mitmetel eelkĂ€ijatel mĂ€ngides toetada Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi rajamist Helme mĂ”isa. Ăsja naasin Soome klaveriĂ”petajate aastakogune-miselt, kus tutvustasin Eesti uuemat klaverimuusikat lastele ja noortele. Tuli tĂ”deda, et me siiski sageli ei teadvusta, millist va-randust kujutab endast eesti tippheliloojate klaverilooming laste-le. Selleks tuli kĂ€ia naabermaa kolleegide juures, kogeda vaimus-tust ning tĂ”demust, et neil olevat selles vallas palju vĂ€hem kĂ”rva-le panna.
MARKO MARTINLembit Orgse klaveriĂ”pilaseks saamine NĂ”mme laste-muusikakooli esimeses klassis on minu jaoks olnud Ă”nn. Mul on praegu tagantjĂ€rele raske ette kujutada paremat algĂ”petust. Sageli mĂ”tlen tĂ€nagi alati toetavale, innus-tavale, rahulikule, muheda humoorika olemisega inime-sele, kellega avastasin klaverimuusika maailma tervelt kĂŒmne aasta vĂ€ltel, mis lapse ja noore inimese muusika-lises arengus on mÀÀrava tĂ€htsusega aeg. Ta suutis mi-nus Ă€ratada armastuse muusika vastu, varjamata ka se-da, et see eeldab rasket tööd. Minu muusikuks ja inime-seks kujunemisel on tal olnud vĂ€ga tĂ€htis roll.
LEELO KĂLARLembit on minu meeles sooja sĂŒdamega hea mĂ”ttekaasla-ne, muusik ja kolleeg, kellel tahe, enesekindlus ja intellekt on baasiks sisemise vÀÀrtusmaailma loomisel. Tema pĂ”hja-likkus ja jĂ€rjekindlus oma valitud ja armastatud tegevusalal Ă€ratab usaldust. Temaga vĂ”ib koos âluurele minnaâ kĂŒll!
3/2012 13
13. aprillil kell 18 A kategooria konkurss kell 20 kooride kontsert TĂŒri kirikus
14. aprillil kell 11 B kategooria konkurss kell 15 Grand Prix kell 17 lÔpetamine
XII EESTI KAMMERKOORIDE
FESTIVAL13.â14. aprillil TĂŒri kultuurimajas
KOORIDE KOOREKIHT ON KOHAL!
Eesti KultuurkapitaliJĂ€rvamaa Ekspertgrupp
TĂRI VALD
KEVADPĂHITSUS R, 9.03.2012 kell 19, Estonia kontserdisaalDebussy. âKevadised ringmĂ€ngudâBernstein. Serenaad viiulile ja orkestrileStravinski. Ballett âKevadpĂŒhitsusâSandis Ć teinbergs (viiul), ERSO, dirigent OLARI ELTS
TULILIND R, 16.03.2012 kell 19, Estonia kontserdisaalPacius. AvamĂ€ng ooperile âKuningas Karli jahiretkâĆ ostakovitĆĄ. Viiulikontsert nr 1Stravinski. Ballett âTulilindâAnna-Liisa Bezrodny (viiul), ERSO, dirigent MIKK MURDVEE
EESTI MUUSIKA PĂEVAD R, 23.03.2012 kell 19, Estonia kontserdisaalEesti heliloojate uudisloomingIris Vesik (vokaal), Ansambel U:, Rein Rannap, ERSO, dirigent RISTO JOOST
PASSACAGLIA R, 13.04.2012 kell 19, Estonia kontserdisaalVasks. âViatoreâ (Hommage Ă Arvo PĂ€rt)PĂ€rt. âConcerto Piccolo teemale B-A-C-Hâ ja âKui Bach oleks mesilasi pidanudâBach/Stokowski. âPassakalja ja fuugaâ Sibelius. SĂŒmfoonia nr 1Indrek Vau (trompet), ERSO, dirigent DANIEL RAISKIN
LAUL METSADEST R, 20.04.2012 kell 19, Estonia kontserdisaalĆ ostakovitĆĄ. Kantaat âMeie kodu-maa kohal sĂ€rab pĂ€ikeâOratoorium âLaul metsadestâPoeem âStepan Razini hukkamineâ Konstantin Andrejev (tenor),Aleksei Tanovitski (bass), Eesti Kontsertkoor, ERSO, dirigent PAAVO JĂRVI
PIANISSIMO N, 26.04.2012 kell 19, Estonia kontserdisaalScharwenka. Klaverikontsert nr 4Brahms. SĂŒmfoonia nr 3 Aleksandr MarkovitĆĄ (klaver), ERSO, dirigent NEEME JĂRVI
HOOAJA LĂPPKONTSERT. IMPERAATOR R, 4.05.2012 kell 19, Estonia kontserdisaalBeethoven. Klaverikontsert nr 5 âImperaatorâBrahms. SĂŒmfoonia nr 4Kalle Randalu (klaver), ERSO, dirigent NEEME JĂRVI
SUUR SUVINE KOHTUMINE SĂBRAD N, 05.07.2012 kell 20,Estonia kontserdisaalERSO, dirigent NEEME JĂRVIKontserdi patroon: Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves
JUBILATE - ERSO 85. juubelile pĂŒhendatud sari
MEISTRIKLASS - meistriteosed parimas esituses
SAAGA - pĂ”neva tausta ja sĂŒĆŸeega teosed
CONCERTO - suurepÀrased solistid, atraktiivsed instumentaal-
kontserdid
ĂLLATUS- KONTSERT!
Ajakirja Muusika lugejatele on kÔik ERSO korraldatud kontserdid 15% soodsamad.
Pakkumine kehtib kuni 05.07.2012.
Soodustus kehtib Piletilevist ostes, sisestades sooduskoodi: muusika
ERSO korraldatud kontserdidmÀrts-juuli 2012.
Hooajapeasponsor
85. juubelihooaeg
Piletid on mĂŒĂŒgil Estonia kontserdisaali kassas, Piletimaailma ja Piletilevi mĂŒĂŒgikohtades ĂŒle Eesti ning Internetis www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. TĂ€psem info: www.erso.ee ja telefonil 614 7788
AAVO OTSA MUUSIKASTUUDIO 10
14. mÀrts kell 19.00 Tallinna raekodaEsinevad solistid ja ansamblid, klaveril Meeli OtsKaastegev vaskpilliansambel Brass Academy
8. aprill kell 10.00 EMTA kammersaalRahvusvaheline noorte trompetisolistide konkurss âTROMPETITALENDID TALLINN 2012â
Toetajad: Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital, Tallinna KultuurivÀÀrtuste Amet
14 3/2012 14 2/2012
Grammy 201212. veebruaril jagati Los Angeleses taas kuld-seid grammofone, tegemist oli 54. Grammy auhinnagalaga. Parima orkestrisalvestuse ka-tegoorias tulid vĂ”itjaks Venezue la dirigent Gustavo Dudamel ja Los Angelese Filhar-moonikud Brahmsi Neljanda sĂŒmfooniaga Deutsche Grammophonile. Parima ooperi-salvestuse kategoorias vĂ”itis John Adamsi ooper âDoctor Atomicâ, esitajaks Metro-politan Opera koor ja orkester ning erine-vad solistid, ettekande juhatajaks Alan Gilbert. Plaadi on salvestanud firma Sony Classical. Parima koorisalvestuse kategoo-ria vĂ”itis Decca poolt vĂ€lja antud plaat âLight & Goldâ, millel musitseerivad Eric Whitacre juhatusel erinevad muusikakol-lektiivid, nende seas The Eric Whitacre Singers ja samuti The Kingâs Singers. Parima vokaalsolisti kategoorias tuli vĂ”itjaks Ameerika metsosopran Joyce DiDonato plaadiga âDiva, Divoâ firmale Virgin Classics. Parima nĂŒĂŒdismuusikateo-se kategooria vĂ”itis Robert Aldridgeâi plaat teosega âElmer Gantryâ, salvestatud firmale Naxos.
Thomas Quasthoff loobub lavakarjÀÀristSaksa bariton Thomas Quasthoff kavatseb avalikest esinemistest kĂ”rvale astuda, pĂ”h-juseks nĂ”rgenenud tervis. PĂ€rast ligemale neljakĂŒmne aasta pikkust lavateed soovib 52-aastane laulja keskenduda noorte Ă”pe-tamisele, loengute pidamisele ja konkurs-side ĆŸĂŒriides osalemisele. Eelmisel aastal oli Thomas Quasthoff sunnitud tervise tĂ”ttu tĂŒhistama mitu kontserti. Oma ko-dulehel kirjutab ta, et tema fĂŒĂŒsis ei luba tal enam vokaalkunsti tĂ€iuslikul tasemel teha ja ta ei suuda vastata omaenda nĂ”ud-mistele. Quasthoff on viimased kĂŒmme aastat salvestanud Deutsche Grammo -p honil e ja sellest koostööst on sĂŒndinud mitmed fantastiliselt kĂ”rgetasemelised plaadid, nagu nĂ€iteks Schuberti âWinter-reiseâ jt. Quasthoff jĂ€tkab meistriklasside andmisega ja Ă”petamisega Berliini Hanns Eisleri nimelises muusikakĂ”rgkoolis. Ta on ka kogenud raadio- ja teleajakirjanik ning Berliini kontserdimajas hakkab ta juhtima regulaarset telesaadet, kus kĂŒlalis-teks on avaliku elu tegelased.
Uus heliteos Johannes BrahmsiltHiljuti avastas muusikateadlane Christop her Hogwood ĂŒhest Ameerika arhiivist seni-tundmatu Brahmsile kuuluva klaveripala âAlbumblattâ. Pala on kirjutanud 1853. aastal 20-aastane Brahms. Teose esiette-kanne toimus 21. jaanuaril BBC raadio 3 vahendusel saates âMusic Mattersâ, esita-jaks AndrĂĄs Schiff. Klaveripalal on seos Brahmsi Metsasarvetrioga, kuna nad pĂ”-hinevad sarnasel muusikalisel materjalil.
Suri Paavo BerglundMaailmakuulus soome dirigent Paavo Berglund suri 25. jaanuaril 82-aastaselt. Paavo Berglund sĂŒndis 1929. aastal. Hari-duse sai ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias ja Viini MuusikakĂ”rgkoolis. Tema dirigen-dikarjÀÀr sai alguse 1949. aastal, mil ta ra-jas endale kammerorkestri ja neli aastat hiljem asutas ta Helsingi Kammerorkestri. Aastatel 1955â1962 oli Berglund Soome
YLE raadio sĂŒmfooniaorkestri dirigent ja aastatel 1962â1971 peadirigent. Kaks-kĂŒmmend aastat enne dirigendiametit oli ta selles orkestris ka viiuldaja ja kontsert-meister. Aastatel 1965â1979 tegutses Berglund Bournemouthi sĂŒmfooniaor-kestri peadirigendina, 1987â1990 Stock-holmi Kuningliku Filharmooniaorkestri peadirigendina ja 1993â1998 Taani Kuning-liku orkestri peadirigendina. Paavo Berg-lundi tuntakse eriti Sibeliuse loomingu tĂ”lgendajana. Ta on Sibeliuse sĂŒmfooniad salvestanud kolmel korral: Bournemouthi sĂŒmfooniaorkestriga, Helsingi Linna-orkestriga ja Euroopa Kammerorkestriga. Sibelius ise kuulis 1950. aastatel Berglundi esitusi oma sĂŒmfooniatest ja hindas neid kĂ”rgelt. Paavo Berglund on salvestanud veel Brahmsi, Mozarti, Griegi, Nielseni ja Ć ostakovitĆĄi teoseid. KĂŒlalisdirigendina te-gutses Berglund erinevate maailmakuulsa-te orkestrite juures (New Yorgi Filhar-moo nikud, Berliini Filharmoonikud ja Londoni sĂŒmfooniaorkester). KĂŒlalis-dirigendina on Berglund juhatanud ka Eesti Riiklikku SĂŒmfooniaorkestrit ja Eesti Rahvusmeeskoori.
Suri pianist Alexis Weissenberg8. jaanuaril suri 82-aastaselt pianist Alexis Weissenberg. Tegu on Bulgaarias juudi peres sĂŒndinud muusikuga, kes veetis suure osa elust Pariisis. Weissenbergi tuntuimad helikandjad pĂ€-rinevad koostööst Herbert von Karajaniga, eriti silmapaistvaks peetakse plaate Rahmaninovi ja TĆĄaikovski klave-rikontsertidega. Tema karjÀÀris sisaldub pikk vaikuseperiood, mil pianist oli hei-dutatud kriitikutest ja muusika kom-mertsialiseerumisest. Ta veetis pikki aas-taid kontserdielust eemal, luges palju, te-geles Ă”petamise ja oma kunstiliste vÀÀr-tuste ĂŒmberhindamisega. Lavale naasis ta 1966. aastal, tehes koostööd Herbert von Karajaniga, kes on nimetanud Weissen-bergi oma ajastu parimaks pianistiks.
Paavo JĂ€rvi on Jaapanis parim muusikPaavo JĂ€rvile kuuluvad esimene ja viies
N E L E - E V A S T E I N F E L Dmuusikaajakirjanik
Ooperisalvestuse Grammy vÔitja John Adams.FOTO INTERNETIST
3/2012 15
koht eelmise aasta Jaapani kontserdielu eredamate sĂŒndmuste seas. JĂ€rvi kont-serdid Orchestre de Parisâga Suntory Hallis ja Yokohama Minato Mirai Hallis pĂ€lvisid Jaapanis tiitli âParim kontsert 2011â. Jaapani tunnustatud muusikaajakirjas avaldatud edetabel toob esile Jaapanis toimunud kaks-kĂŒmmend parimat kontserti eelmisel aastal, mille valisid vĂ€lja kolmkĂŒm-mend viis jaapani muusikakriitikut. Paavo JĂ€rvi kontserdid Bremeni Deutsche Kammerphilharmonieâga, kus kavas olid Schumanni sĂŒmfoo-niad, olid tabelis viiendal kohal. Samas tabelis oli neljandal kohal pia-nist Murray Perahia sooloĂ”htu ja kuuendal kohal PlĂĄcido Domingo sooloĂ”htu. Alles ĂŒheksandal kohal olid Berliini Filharmoonikud sir Simon Rattleâiga ja ĂŒheteistkĂŒmnendal kohal Viini Filhar moonikud Chri-stoph Eschenbachiga. Edetabelis oli samuti mitu Metro politan Opera eten-dust.
Probleemid Taani Kuninglikus OoperisTaani Kuninglikust Ooperist lahkusid hiljuti ooperimaja direktor Keith Warner ja peadirigent Jakub HrĆŻĆĄa, kes asus sellesse ametisse alles eelmise aas-ta oktoobris. Lahkumise taga on Taani valitsuse suured eelarvekĂ€rped ooperi-le, mis tehti teatavaks alanud aastal. NĂŒĂŒdseks juba endine direktor Warner sĂ”nas, et sellises rahanappuses ei suu-da ta ooperimaja oma pĂ”himĂ”tetest lĂ€htudes juhtida. Taani valitsus vĂ€hen-das balleti- ja ooperimaja eelarvet 100 miljoni Taani krooni vĂ”rra. See aga tĂ€hendab ainult kaheksa-ĂŒheksa lavas-tuse kavas hoidmist hooaja jooksul, samuti saja töökoha kaotust ning oo-perikoori kahandamist 56-lt liikmelt 40-le. Orkestril on kahju sellest, et ametist lahkub noor tĆĄehhi dirigent Jakub HrĆŻĆĄa, kelle ajakiri Gramo-phone arvas möödunud aastal kĂŒmne maailma parima noore dirigendi hul-ka..
PlĂĄcido PlĂĄcido
Plåcido Domingo ja sir Simon Rattle vÔit-sid hiljuti maineka Israeli Wolfi nimelise kunstide preemia panuse eest muusikaellu. Preemia suurus on 100 000 USA dollarit.
Austria helilooja, 85-aastane Friedrich Cerha pĂ€lvis hiljuti Ernst von Siemensi preemia 200 000 eurot. Cerha on tuntud veel ka selle poolest, et andis vĂ€lja lĂ”peta-tud versiooni Bergi ooperist âLuluâ.
Hollandi muusik Jaap van Zweden, kes on praegu Dallase sĂŒmfooniaorkestri muusi-kaline juht, mÀÀrati alates hooajast 2012/13 Hongkongi Filharmooniaorkestri peadi-rigendiks. Ta alustas oma karjÀÀri 19-aasta-selt Amsterdami Concertgebouwâ orkestris viiuldajana ja tegi dirigeerimisega algust 1995. aastal.
Londoni Barbicani keskus kutsus enda juurde resideerima kaks uut muusikakol-lektiivi: ajastu instrumentidel mĂ€ngiva The Academy of Ancient Music ja Britten Sinfonia. MĂ”lemal orkestril on Barbicani kontserdikavas tulevikus oluline roll, nii nagu ka senistel residentidel Londoni ja BBC sĂŒmfooniaorkestril.
Kuulus Salzburgi festival on tembeldatud finantsilises mĂ”ttes vastutustundetuks â nii ĂŒtleb Austria riigi audiitor Joseph Moser, kelle hinnangul makstakse festivali artisti-dele liiga palju sularahas nn ĂŒmbrikupalka. Festivali presidendi Helga Rabl-Stadleri sĂ”-nul on tegemist aga laimujutuga.
Tunnustatud ooperilaulja Camilla WilÂliams, kes oli ĂŒks esimesi afroameerika oo-perilauljaid USA suurimates ooperiteatri-tes, suri 92-aastaselt. Williamsi debĂŒĂŒt New Yorgi Linnaooperis toimus ĂŒheksa aastat enne seda, kui New Yorgi Metro politan Opera laval astus ĂŒles esimene afroamee-riklasest lauljanna Marian Anderson.
Bayreuthi SĂ”prade Ăhing avastas, et kuu-lus Bayreuthi ooperimaja on ohtlikult la-
gunemas. Wolfgang Wagneri sÔnul on ma-ja renoveerimiseks vaja 25 miljonit eurot.
Helilooja Steve Reich plaanib kahe RadioÂheadi loo pĂ”hjal teha klassikalised teosed. Nendeks lugudeks on âEverything in Its Right Placeâ ja âJigsaw Falling into Placeâ. Teos peaks hakkama kandma nime âRadio Rewriteâ ja selle esitavad London Sin-fonietta kolmteist liiget jĂ€rgmise aasta 5. mĂ€rtsil Londonis Southbanki festivalil.
Avastati Arthur Rubinsteini kadunuks peetud video aastast 1966, kus maestro musitseerib Hamburgi Steinway vabrikus ja esitab Chopini, Raveli ja Schuberti teoseid.
TĂ”nu Kaljuste debĂŒteeris 26. jaanuaril New Yorgis Carnegie Hallis Rootsi Rahvusliku Noorteorkestriga, kellele see oli esimene Ameerika turnee. Peale Carnegie Halli toi-musid kontserdid veel Chicago Symphony Hallis ja Strathmoreâi keskuses. Kavas olid August Södermani, Arvo PĂ€rdi, Tobias Broströmi ja Rahmaninovi teosed.
26. jaanuaril kĂ”las Uppsala kontserdi- ja kongressihallis Uppsala Kammerorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel Helena Tulve uus teos âAnastaticaâ. Kontserdi korralda-jad nimetasid Tulvet heliloojaks, kes on saavutanud oma ekspressiivse ja emotsio-naalselt laetud muusikaga arvestatava rah-vusvahelise tĂ€helepanu.
Olari Elts debĂŒteeris 11. jaanuaril Walesi BBC sĂŒmfooniaorkestri ees Cardiff Bays, kus ta asendas Kristjan JĂ€rvit. Kavas olid John Adamsi, Aaron Coplandi ja Stravinski teosed ning Erkki-Sven TĂŒĂŒri âExodusâ. Sama orkestriga astus Elts ĂŒles ka Swanseas 15. jaanuaril, kus tulid ettekandele Stra-vinski, Lalo ja Rahmaninovi teosed.
13. jaanuaril tegi Pariisis debĂŒĂŒdi Anu Tali, kes juhatas ThĂ©Ăątre du ChĂąteletâs Orchestre National de Franceâi. Tegemist oli festivali âPrĂ©sencesâ avakontserdiga ja esiettekandele tuli festivali resideeriva helilooja Oscar Stras noy teos âLe balâ; kavas olid veel Brit-teni âNeli mereinterluudiumiâ ja Passacaglia âPeter Grimesistâ.
VARIA
16 3/2012
Taas jagati Grammysid12. veebruaril Los Angeleses toimunud auhinnatseremooniat varjutas vaevalt öö-pĂ€ev varem teatavaks saanud uudis maail-ma ĂŒhe kĂ”igi aegade edukaima poplaulja Whitney Houstoni ootamatust surmast.
Ăhtu suurim vĂ”itja oli Briti lauljatar Adele, kes kandideeris kuuele Grammyle ning vĂ”itiski kĂ”ik kuus auhinda. Parimaks albumiks valiti tema â21â, aasta lauluks sa-malt plaadilt pĂ€rit hitt âRolling in the Deepâ. KĂ”ige suurema arvu nominatsiooni-dega hiphop-artist Kanye West sai aga kĂ”i-gest kolm auhinda, muuhulgas ka parima rĂ€pialbumi kategoorias plaadi âMy Beauti-ful Dark Twisted Fantasyâ eest.
Jazzmuusikute vahel jaotati Ă€ra neli au-hinda. Chick Corea sai Grammy nii parima jazzisoolo kui ka parima instrumentaalal-bumi eest (âForeverâ, kus Corea musitsee-rib koos bassist Stanley Clarkeâi ja trummar Lenny Whiteâiga, vanade kolleegidega kul-tusbĂ€ndi Return to Forever aegadest). Coreal on nĂŒĂŒd juba kaheksateist Gram-myt, nominatsioone aga koguni viiskĂŒm-mend ĂŒks. TĂ€navu festivalile âJazzkaarâ saabuva Christian McBrideâi âThe Good Feelingâ vĂ”itis parima bigbĂ€ndialbumi tiitli, tallegi pole see esimene kord muusikamaa-ilma suurima au osaliseks saada. Parimaks jazzi vokaalalbumiks nimetati Terri Lyne Carringtoni âThe Mosaic Projectâ.
Jazziauhindadele kandideerisid veel sel-lised suurkujud nagu viiekordne Grammy vĂ”itja Randy Brecker, saksofonilegend Sonny Rollins ning kontrabassist Ron Carter, samuti varem mitmeid nominat-sioone pĂ€lvinud lootustandev, vaid kahe-kĂŒmne seitsme aastane USA pianist Gerald Clayton. PĂ€ris uusi nimesid nomineeritute nimekirjas esile ei kerkinud, kui ehk vaid lauljanna Roseanna Vitro. Temalgi on selja taga pikk, kaheksakĂŒmnendatel alanud karjÀÀr, kuid sellele auhinnagalale oli tal as-ja esmakordselt.
Maailmamuusika kategoorias tunnusta-ti Sahara kĂ”rbest pĂ€rit tuareegi muusikute ansamblit Tinariwen. R&b kategoorias vĂ”i-tis parima albumi tiitli Chris Brown. Pos-tuumselt sai parima popduoesituse eest au-hinna Amy Winehouseâi koostöö Tony Bennettiga. Parima uue artisti kategoorias vĂ”idutses indie-folki viljelev Bon Iver.
Rocki kategoorias tegi viie vÔiduga puhta töö legendaarne Foo Fighters, kel polnud varem kordagi Ônnestunud Grammyt vÔi-ta.
Traditsiooniliselt jagati ka elutöö au-hindu. TÀnavused laureaadid olid Allman Brothers Band, Glen Campbell, Antonio Carlos Jobim, George Jones, The Memphis Horns, Diana Ross ja Gil Scott-Heron.
Lahkus Whitney Houston11. veebruaril jahmatas maailma muusika-avalikkust uudis poplauljanna Whitney Houstoni surmast. Houston suri nelja-kĂŒmne kaheksa aasta vanuselt Los Ange-leses, kuhu ta oli saabunud Grammy tse-remooniale. Houston on mĂŒĂŒnud sada seitsekĂŒmmend miljonit albumit ning on olnud oma ainulaadsete vokaalsete vĂ”ime-tega paljudele eeskujuks. Houstoni elu varjupoolele jÀÀb uimasti- ja alkoholisĂ”l-tuvus.
Houston on vĂ”itnud kuus Grammyt, kaks Emmyt ning veel kĂŒmneid auhindu, olles sellega ĂŒks kĂ”ikide aegade pĂ€rjatu-maid naislauljaid. Aastatel 1985â2009 val-mis Houstonil seitse albumit. 1992. aastal tegi ta oma nĂ€itlejadebĂŒĂŒdi, mĂ€ngides koos Kevin Costneriga filmis âIhukaitsjaâ, millest paremini teatakse selles kĂ”lanud hitti â Will Always Love Youâ, Houstoni karjÀÀri tun-tuimat laulu. 1980. aastate lĂ”pu ja 1990. aastate popmuusika tunnusmeloodiate hul-ka kuuluvad tema lood âIâm Your Baby Tonightâ, âSaving All My Love for Youâ, âMy Love Is Your Loveâ jt. Uuel aastatu-handel kadus Houston avalikkuse eest, kui-gi jĂ€tkas plaatide vĂ€ljaandmist. 2009. aasta lĂ”pul alustas ta oma ĂŒheksandat ning vii-maseks jÀÀnud kontserdituuri âNothing But Love World Tourâ.
Whitney Houstoni tĂ€htsust popmuusi-ka ajaloos on nĂ€htud ka selles, et kaheksa-kĂŒmnendatel oli ta ĂŒks esimesi naissoost afroameeriklasi, kes tollal alles lapsekinga-des MTVs videotega ĂŒles astus, olles selle panuse poolest vĂ”rreldav Michael Jack so-niga. Tema repertuaar oli stiilikirev, seal leidus nii souli, jazzi ja gospelmuusika mĂ”-jutusi kui ka diskot, aga ka kauneid popbal-laade.
Suri Etta James20. jaanuaril suri seitsmekĂŒmne kolme aastaselt ĂŒks USA kuulsamaid souli- ja bluusilauljaid Etta James. Legendaarne lauljatar oli viimase poole sajandi muusi-katööstuse ĂŒks mitmekesisemaid ja mĂ”ju-kamaid figuure. James alustas karjÀÀri teismeeas Johnny Otise kokku kutsutud tĂŒdrukutebĂ€ndis, tema debĂŒĂŒtalbum âAt Last!â ilmus 1960. aastal (selle nimilugu on ka ĂŒks Jamesi tuntumaid laule lĂ€bi ae-gade). James vĂ”itis oma esimese Grammy alles 1994. aastal; hiljem lisandus veel viis vÀÀrikat auhinda. 2003. aastal pĂ€rjas National Academy of Recording Arts & Sciences teda ka elutööauhinnaga.
Jamesi karjÀÀri varjutas kuuekĂŒmnen-datel ja seitsmekĂŒmnendatel heroiinisĂ”ltu-vus, mis tingis ka ajutise taandumise ram-bivalgusest ja edetabelite tipust. Seitsme-kĂŒmnendate lĂ”pul tegi ta comebackâi ja esi-nes nĂ€iteks ka 1984. aasta Los Angelese olĂŒmpia avatseremoonial. 1993. aastal vĂ”eti James muusika suurkujude galeriisse Rock & Roll Hall of Fame.
2008. aastal valmis Etta Jamesi elust mĂ€ngufilm âCadillac Recordsâ, kus Jamesi kehastas megastaar BeyoncĂ© Knowles. Jamesi tĂ€htsust tĂ€napĂ€eva popkultuuris il-lustreerib ka fakt, et rootsi tantsumuusika-produtsent Avicii kasutas Jamesi laulu âSomethingâs Got a Hold on Meâ sĂ€mpleid eelmise aasta ĂŒhes suurimas klubihitis âLevelsâ.
Esperanza Spalding jĂ€tkab tĂ€helendu20. mĂ€rtsil annab bassist, laulja ja heliloo-ja Esperanza Spalding vĂ€lja uue albumi âRadio Music Societyâ, mis on jĂ€rg tema 2010. aastal Grammy vĂ”itnud plaadile âChamber Music Societyâ. VĂ€rske album antakse vĂ€lja ka DVDna, kus sisalduvad spetsiaalselt iga loo tarvis loodud muusi-kavideod. Album kutsub noori afroamee-riklasi tagasi pöörduma Aafrika esivane-mate ning juurte juurde. Plaadil teeb kaa-sa hulk jazzikuulsusi, teiste seas Jack de-Johnette, Billy Hart ja Gretchen Parlato, aga ka hiphop-artist Q-Tip.
2011 oli Spaldingile tĂ”eline lĂ€bimur-deaasta. Ta vĂ”itis ĂŒllatuslikult Grammy pa-
I V O H E I N L O O jazzikriitik
3/2012 17
rima uue artisti kategoorias, kus jazzmuu-sikud tavaliselt valituks ei osutu. 2012 tĂ”o-tab tulla vĂ€hemasti sama edukas â aprilli keskpaigas alustab Spalding maailmatuuri, mis viib ta PĂ”hja-Ameerika suurtele kont-serdilavadele ning toob mai lĂ”pul ka Euroopasse.
Album Esbjörn Svenssoni mĂ€lestuseksJaanuari lĂ”pul andis plaadifirma ACT tea-da, et maailmakuulsa Esbjörn Svensson Trio liikmed Dan Berglund ja Magnus Ăstrom panevad seni vĂ€lja andmata ma-terjali pĂ”hjal kokku uue albumi â301â, mis peaks mĂŒĂŒgile ilmuma mĂ€rtsi lĂ”pul. 2008. aastal sukeldumisĂ”nnetuse tagajĂ€rjel traa-giliselt hukkunud rootsi pianisti Esbjörn Svenssoni bĂ€ndikaaslased on viimasel ajal tegelnud sooloprojektidega, kuid otsusta-sid eelmise aasta lĂ”pul, et avaldavad EST viimase plaadi âLeucocyteâ lindistamisel kasutamata jÀÀnud muusikat. Esbjörn Svenssoni soov oligi anda âLeucocyteâ vĂ€l-ja duubelalbumina, kuid tema ootamatu ja jazzimaailma ĆĄokeerinud surm tĂ”mbas neile plaanidele tollal kriipsu peale. Albu-mi nimi on vĂ”etud Sydneys asuva stuudio jĂ€rgi, kus âLeucocyteâ 2008. aastal valmis. EST mĂ€nedĆŸeri Burkhard Hopperi sĂ”nul ei ole uue albumi materjal nii eksperimen-taalne kui âLeucocyteâ, meenutades pigem trio hiilgeaegade soundâi.
Esbjörn Svensson Trio andis viieteist-
kĂŒmne tegutsemisaasta jooksul vĂ€lja kuus-teist helikandjat. PĂ€rast Esbjörn Svenssoni lahkumist ilmus ka kogumikalbum âRetro-spective â The Very Best of e.s.tâ.
Esbjörn Svensson oli kĂ”rgelt hinnatud muusik, kelle kontserdid tĂ”id jazzmuusika juurde noort publikut. EST, mille muusikas segunevad jazz, klassika ja rockmuusika, pidi 2008. aasta detsembris esinema ka Tallinnas âJĂ”ulujazzilâ.
Madonna maailmatuur hĂ”l-mab nelja kontinentiPopmuusika maailma hoiab viimasel ajal elevil uudis, et ĂŒks maailma kĂ”igi aegade edukamaid popartiste Madonna vĂ”tab ke-vadel ette jĂ€rjekordse maailmatuuri, mis al-gab 29. mail Tel Avivist ning kestab jĂ€rgmi-se aasta alguseni, jĂ”udes muu hulgas ka LĂ”una-Ameerikasse ja Austraaliasse, kus Madonna esines viimati kakskĂŒmmend aastat tagasi. Popikoon jĂ”udis oma eelmise turneega âSticky & Sweetâteatavasti esma-kordselt ka Eesti publiku ette ning siinne piletimĂŒĂŒk oli ĂŒks kogu tuuri edukamaid â seitsekĂŒmmend kaks tuhat piletit mĂŒĂŒdi lĂ€-bi ĂŒhe pĂ€evaga. 2012. aasta turnee Eestile kĂ”ige lĂ€hemal asuvad peatuskohad on Peterburi ja Helsingi, kus toimuvad kont-serdid vastavalt 8. ja 12. augustil.
Madonna albumeid on mĂŒĂŒdud ĂŒle kolmesaja miljoni, seda saavutust ei ole ĂŒkski teine artist seni ĂŒle trumbanud. TĂ€navune tuur toetab tema mĂ€rtsis ilmuvat stuudioalbumit âMDNAâ, mille esimene singel âGive Me All Your Luvinâ on juba ka avalikkuse ette jĂ”udnud. Arvestades asja-olu, et albumi tegemisel on Madonna peale vana kolleegi William Orbiti (âRay of Lightâ) kampa vĂ”tnud ka tantsumuusika maailma tippnimed Martin Solveigi ja Benny Benassi, vĂ”ib ennustada, et Madon-na jĂ€tkab klubimuusika soundâiga, mis ise-loomustas ka tema eelmist plaati âHard Candyâ.
Noor, nÀgus ja andekas Esperanza Spalding.
Kadunud Esbjörn Svensson koos oma ustavate triokaaslastega.FOTOD INTERNETIST
18 3/2012
Portugalikeelsete maade muusika on ĂŒsnagi tuntud ka Eesti maailma-muusika huvilistele. Kes ei teaks
mĂ”nda bossanoovat vĂ”i sambat Brasiiliast vĂ”i poleks kuulnud Portugali fadoât, samu-ti on Roheneemesaared maailma lavadele paisanud kĂŒlluses staare eesotsas hiljuti meie seast lahkunud CesĂĄria Ăvoraga. VĂ”ib-olla veidi vĂ€-hem tuntakse meil Angola muusikat, kuid just sealt on pĂ€rit mitme kuulsa brasiilia rĂŒtmi juured ning ka tĂ€napĂ€e-val viljeldakse seal vĂ€ga popu-laarseid stiile, millest on tun-tumad semba ja kizomba. Tasapisi on need rĂŒtmid ja nende saatel tantsitavad tant-sud kogumas populaarsust ka Euroopas. TĂ€navu seitsme-kĂŒmnendat sĂŒnnipĂ€eva tĂ€his-tav Bonga on ĂŒks tuntumaid angola muusika esindajaid, keda armastatakse nii oma kodumaal kui ka vĂ€ljaspool ja kellel on oluline roll selle LĂ”una-Aafrikas paikneva riigi muusika maailmale tutvusta-mises.
PĂ”imides oskuslikult erine-vaid rĂŒtme mitmelt kontinen-tilt (traditsioonilistest angola kizombaâst ja sembaâst kuni la-dinaameerika rĂŒtmide ja Portugali fadoâni), on Bonga saavutanud tĂ€naseks ĂŒlemaailm-se tuntuse ning kuulub ka minu vaieldama-tute lemmikute hulka. Erinevate muusika-traditsioonide koosmĂ”ju annab tulemuseks vĂ€rvika ja mitmekĂŒlgse muusika, mis saab oma jĂ”u poliitilisest ja sotsiaalsest sĂ”nu-mist. Varasemal loomeperioodil, mil
Angola oli veel Portugali koloonia, oli Bonga sĂŒdikas ja kartamatu vabadusvĂ”itlu-se eestkĂ”neleja. PĂ€rast Angola iseseisvust valutas ta oma muusikas sĂŒdant Angolat rĂ€sinud kodusĂ”ja pĂ€rast. Kaasajal on tema laulud sageli ĂŒhiskonnakriitilised, kuid tei-salt ka Angola rahva vaprust ĂŒlistavad.
Ăheks Bonga teeneks on ka see, et ta Ă€ratas uuele elule mitu koloniaalvĂ”imude poolt alla surutud traditsioonilist stiili. Nende seas on kĂ”ige tuntum semba, mida ta ka peamiselt viljeleb.
Muusika, mis puudutabElulised, sÀrtsakad ja tantsulised Aafrika
rĂŒtmid pole mind kunagi ĂŒkskĂ”ikseks jĂ€tnud, nad an-navad alati vĂ”imsa positiivse laengu. Nagu paljudes teistes-ki eluvaldkondades, on ka muusikas enamiku lĂ”una-poolkeral elavate rahvaste vĂ€ljenduslaad ehedam, otse-kohesem ja vahetum. Nad justkui jĂ€tavad Ă€ra rohked kultuurilised vahe- ja pealis-kihid, mis teevad asjade vĂ€l-jendamise ja mĂ”istmise sageli keeruliseks, ning asuvad kohe asja tuuma kallale. Aafrika muusika kĂ”netab minu sees olevat, jĂ€rjekindlalt maailma avastavat last ning seetĂ”ttu leiavadki lĂ”unamaised rĂŒtmid ja meloodiad otsetee minu sĂŒdamesse. Lisaks ehedatele rĂŒtmidele ja meloodiatele on Bongal ka vĂ€ga emotsionaal-ne ja vahel kaebliku kĂ”laga hÀÀletoon, mis muudab tema
muusika veelgi sĂŒgavamaks ning ilmestab selles peituvat sĂ”numit.
Laulja elustBonga Kwendal (sĂŒnninimega JosĂ© Ade-lino BarcelĂł de Carvalho) on selja taga pikk muusikukarjÀÀr, millest suurema osa ajast on ta elanud eksiilis, unustamata see-
Angola vanameister T I I N A V A H T R A SmuusikasÔber
Bonga on ĂŒks tuntumaid angola muusika esindajaid, keda armastatakse nii oma kodumaal kui ka vĂ€ljaspool
FOTO INTERNETIST
3/2012 19
juures oma juuri ja jÀÀdes alati truuks Angolale ja laiemalt kogu Aafrikale. Huvitava faktina vĂ”ib vĂ€lja tuua ka selle, et nooruses tegi ta emamaal Portugalis edukat karjÀÀri nii jooksja kui ka jalgpal-lurina. Aastal 1972 pĂŒhendus ta ainult muusikale. MuusikaĂ”pinguid alustas ta nooruses oma isa kĂ€e all, kes mĂ€ngis akordionil traditsioonilist angola muusi-kat. Eduka sportlaskarjÀÀri kĂ”rval toetas Bonga salaja Angola vabadusvĂ”itlejaid, mille tagajĂ€rjel ta oli sunnitud minema eksiili. Tuttavate soovitusel otsustas ta 1972. aastal Hollandis pagenduses elades paar lugu linti laulda. Suure ĂŒllatusena saatis tema esimest plaati âAngola 72â suur menu, mille tulemusel toimus Bonga elus kardinaalne pööre ning te-mast sai professionaalne muusik. Pika karjÀÀri jooksul on ta vĂ€lja andnud ligi nelikĂŒmmend plaati, teda on pĂ€rjatud rohkete auhindade ja tiitlitega. Laulja on auga vĂ€lja teeninud talle omistatud Aafrika muusika suursaadiku tiitli.
Kui paljud Aafrika riigid iseseisvusid juba 1960. aastatel, siis Portugal hoidis oma kolooniatest kĂŒmne kĂŒĂŒnega kinni seitsmekĂŒmnendate keskpaigani. Et Bongast sai hÀÀlekas vabaduse eest kostja, oli ta sunnitud seitsmekĂŒmnendate aasta-te algul Portugalist pĂ”genema. Tema vara-sem looming keskendubki peamiselt Angola vabadusvĂ”itlusele, mille tĂ”ttu on teda kĂ”rvutatud LĂ”una-Aafrika laulja ja aktivisti Miriam Makebaga. Ka pĂ€rast ise-seisvust 1975. aastal ei söandanud ta Angolasse naasta, sest vabadusvĂ”itlus asendus peagi kodusĂ”jaga. Sellel perioodil rÀÀkisid tema laulud sageli rahust, leppi-misest ja andestusest. Angola saatus tegi temast mitmekĂŒlgse muusiku, kes muret-seb oma riigi ja inimeste elujĂ€rje pĂ€rast ning on teinud sellest murest ĂŒhe lĂ€biva-ma teema oma muusikas. Tema muusika populaarsus on aidanud teadvustada Angola ja laiemalt Aafrika kĂ€ekĂ€iku vĂ€l-jaspool oma kodumaad.
LÔpetuseks vÔib öelda, et Bongal on vÀga oluline roll Angola traditsioonilise muusika taaselustamisel ja tutvustamisel ning vaatamata sellele, et ta on suurema osa oma muusikukarjÀÀrist veetnud vÀl-jaspool Angolat, on ta oma muusika kau-du kodumaaga alati olnud tihedalt seotud.
Parim viis kĂŒlma ilma soojemaks muuta vĂ”i meeleolu parandada on elu-rÔÔmsa ja pĂ€ikesest pakatava muusika kuulamine. Bonga on ĂŒks neid, kes mind selles aitab!
MINU LEMMIKLOOdâMona Ki Ngi Xicaâ (âLaps, kes jÀÀb minust mahaâ) pĂ€rineb Bonga esimeselt albumilt âAngola 72â ja on kohalikus kimbundu keeles. See on ka Bonga emakeel, milles ta ennast li-saks portugali keelele vĂ€ga sageli vĂ€ljendab. See lugu on vĂ€rvikas nĂ€ide lusofoonse (ehk portugalikeelse) Aafrika bluusist ning sellest, kuidas Bonga oskuslikult erinevaid muusika-traditsioone ĂŒhendab.
âSodadeâ (âIgatsusâ) Bonga teiselt albumilt âAngola 74â. Tegemist on sama loo esmaesitu-sega, millega CesĂĄria Ăvora palju aastaid hil-jem kuulsaks sai. Laul jutustab nĂ€lja all kanna-tavate caboverdelaste deporteerimisest Angola istandustesse. Hiljuti Prantsuse ajalehele Le Monde antud intervjuus meenutab Bonga, et lugu oli vĂ€ga hinnatud Cabo Verde muusikute seas, kellega ta Rotterdamis lindistas. Laul puudutab kĂ”iki emigrante ja vÀÀrkoheldud naisi.
âMariquinhaâ (1996. aastal ilmunud kontsert-plaadi âSwinga Swingaâ nimilugu) jutustab igatsusest rahu ja vaba Angola jĂ€rele. Tegemist on ilmeka nĂ€itega traditsioonilisest sembaâst. Siin tulevad suurepĂ€raselt esile Bonga muusi-kale iseloomulikud löökpillid, sealhulgas di-kaza (bambusevars, mida hÔÔrutakse puuke-pikesega; pill on Bonga lemmik, mida ta alati oma kontsertidel mĂ€ngib), conga, maraca, tamburiin, triangel, gĂŒiro ja trummid.
Bonga kĂ€he ja sĂŒgav hÀÀl ei vĂ”lu ĂŒksnes kuu-lajaid, vaid ka teisi staare. âMulemba XangoÂlaâ on 1998. aastal koos brasiilia tĂ€htede Marisa Monte ja Carlinhos Browniga linti lauldud menulugu. Selles loos uurivad erine-vatelt kontinentidelt pĂ€rit staarid oma rahva ĂŒhiseid juuri. Sama nimega plaat ilmus 2001. aastal.
âMau Pagadorâ (âKitsi ĂŒlemusâ) on lugu Bonga viimaselt, 2011. aasta plaadilt âHora Kotaâ, mis on Bonga neljakĂŒmnes album. Laulu vĂ”ib interpreteerida kui ĂŒhiskonnakrii-tilist pala â kitsid ĂŒlemused ei soovi töötajatele maksta korralikku palka, mille tĂ”ttu töötajad on sunnitud laenama. Albumil âHora Kotaâ (âTarkade tundâ) vĂ”tab Bonga kokku Angolas valitseva olukorra: âEldorado, kus on suured nafta, gaasi ja teemantite varud, kalarikkad veed⊠Kuid pikale veninud kodusĂ”da on riigi Ă€ra kurnanud ning maad on vĂ”tnud kĂ”ikehĂ”l-mav korruptsioon.â
20 3/2012
2. â 3. mĂ€rts EMTA kammersaal4. mĂ€rts Ungern-Sternbergide paleeRahvusvaheline kammermuusika konkurss-festival âIn corporeâ
10. mÀrts kell 12.00Eesti Teatri- ja MuusikamuuseumEsinevad Niina Murdvee viiuliÔpilased
11. mĂ€rts kell 17.00EMTA kammersaalEMTA ja TMKK klaveriosakondade ĂŒhiskontsert âTĂ”rudest tammedeniâ
17. mÀrts kell 12.00 EMTA orelisaalEsinevad Aino-Marika RiikjÀrve viiuliÔpilased
17. mÀrts kell 15.00 Keskraamatukogu suur saalEsinevad Jekaterina Rostovtseva klaveriÔpilased
18. mÀrts kell 18.00Kadrioru lossEsinevad Anu-Mari UuspÔld (sopran), Tuuri Viik (metsosopran) ja Piret Habak (klaver)
31. mĂ€rts kell 19.00Estonia kontserdisaalTMKK sĂŒmfooniaorkester, dirigent Mikk Murdvee Sibelius-lukio sĂŒmfooniaorkester, dirigent Juhani LamminmĂ€ki Solistid Marcel Johannes Kits (tĆĄello) ja Senja Rummukainen (tĆĄello)Kavas Beethoven, DvoĆĂĄk, TĆĄaikovski, Mahler
Tallinna Muusikakeskkooli kontserdid
MĂ€RTSIS
3/2012 21
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on ĂŒks vĂ€hestest Ă”nnelikest kultuuri-asutustest, kelle hoida on antud he-
lilooja loominguline pĂ€rand. Meile kuulu-vad kahe helilooja, Heino Elleri ja Artur Lemba autoriĂ”igused. Kui Lemba pĂ€rand tuli muuseumi seetĂ”ttu, et puudusid pĂ€ri-jad, siis Elleri puhul soovisid helilooja ja tema abikaasa Ellu Eller ise kogu oma va-ra, sealhulgas autoriĂ”igused testamendiga muuseumile pĂ€randada. Nii lisandus 1997. aastal, pĂ€rast Ellu Elleri surma muu-seumi kogusse suure vÀÀrtusega Elleri kĂ€-sikirjade kogu (453 teost!), hulgaliselt isik-likke arhiividokumente, fotosid ning ese-meid. Sellest hetkest alates tĂ€idab muu-seum muude ĂŒlesannete seas ka âerimis-siooniâ, milleks on Heino Elleri loo ja loo-mingu sĂ€ilitamine, taaselustamine ning tutvustamine. See muusika on vÀÀrtuslik ja oma. See on eesti algupĂ€rand, nii nagu norralastel Grieg ning soomlastel Sibelius.
Elleriga seotud tegevus on ĂŒks muuseu-mi aastaplaani kindlaid traditsioone. MĂ€rt-sikuu seitsmendal pĂ€eval tĂ€histab muu-seum Elleri sĂŒnniaastat. Aasta tagasi kuulu-
tati sel pĂ€eval neljateistkĂŒmnendat korda vĂ€lja Elleri-nimelise muusikapreemia lau-reaat, seekord Sten Lassmann. Muu seum on leidnud igal aastal vĂ”imalusi Elleri muusika esitamiseks oma sinise laega saa-lis. Eelmiseks, 120. sĂŒnniaastapĂ€evaks koostas muuseum koos Reet Remmeli, Mart Humala ning kujundaja Rein Sep-piusega albumi âHeino Eller in modo mixolydioâ, samuti ilmusid sarjas âElavikâ Ellu Elleri mĂ€lestused pealkirjaga âĂhe su-ve kroonikaâ. 2011. aastal Alatskivil avatud Eduard Tubina muuseumis kĂ€sitletakse Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koosta-tud ekspositsioonis Tubina kĂ”rval eraldi nĂ€ituseruumis ka Ellerit ja Tartu koolkon-da. TĂ€navu 24. mĂ€rtsil esitleb Sten Lass-mann muuseumi ekspositsioonisaalis teist plaati Elleri klaveriteostega, sĂŒgisel on tule-mas ka kolmas CD. Mainitule lisanduvad koostööprojektid teiste asutustega (filmid, kontserdid, trĂŒkised jne).
KÔik on justkui korras... VÀhesed heli-loojad pÀlvivad sellist pidevat tÀhelepanu, enamasti jÔutakse nende juurde suuremate juubelite puhul. Elleriga tegeleb muuseum
aga pidevalt ja sĂŒvendatult. Samas on osu-tatud sellele, et muuseumi tegevus selles valdkonnas vajab analĂŒĂŒsi ja vĂ”ib-olla ka muutusi. Aasta-aastalt on vĂ€henenud auto-ritasud, jĂ€relikult mĂ€ngitakse Ellerit vĂ€hem. Elleri autoritasudest tulev raha on aga pa-raku ainuke allikas tĂ€nu millele on muu-seumil vĂ”imalik sĂŒvendatult Elleriga tegel-da. Pilk kontserdiasutuste kavadele nĂ€itab, et alanud juubeliaastal mĂ€ngitakse Ellerit vĂ€ga vĂ€he, meie esisĂŒmfooniaorkestri kavas ei ole teda sel kontserdihooajal ĂŒldse. Selts-kondlikus vestluses vaadatakse imestunud ilmel, kui mainime, et muuseum on Elleri autoriĂ”iguste omanik ja juriidiline esindaja. Tundub, et nii Elleri positsioon Eesti muu-sikamaastikul kui ka seos Elleri ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi vahel ei ole nii tugev ja hĂ€sti teada, kui vĂ”iks.
Elleri-nimeline muusikapreemia?Aeg on seisatada ja enne juubeliaasta toi-metustesse sukeldumist jĂ€rele mĂ”telda. NĂ€iteks Elleri-nimelise muusikapreemia kontseptsiooni ja eesmĂ€rkide ĂŒle. Kas selle preemia edasine mÀÀramine samadel pĂ”-
Elleri loomingulisest pÀrandist Eesti Teatri ja MuusikamuuseumisR I S T O L E H I S T EEesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja
HeinoEller125
22 3/2012
himÔtetel Ôigustab ennast? Kas see teenib Ôiget eesmÀrki? Kas noore ja andeka heli-looja saavutusi peaks pÀrgama just Elleri
preemiaga? Idee poolest vĂ”ib preemia olla mitme erineva kontseptsiooniga â lihtsalt toetusstipendium heliloojale, muusika-maastiku suurte tegijate Ă€ramĂ€rkimine, muuseumipoolne lugupidamisavaldus tee-nete eest vĂ”i midagi muud vÀÀrtuslikku. Tuleb aru saada, et viimase neljateistkĂŒm-ne aasta jooksul on eesti kultuurimaasti-kul palju muutunud, protsessid ja seosed pole enam samad, nagu ka kultuuri tege-mise ja rahastamise ĂŒldisemad pĂ”himĂ”t-ted. Kindlasti ei tasu anda preemiat inert-sist vĂ”i seetĂ”ttu, et keegi noortest heliloo-jatest ei ole veel preemiat pĂ€lvinud. Ăhe laureaadi tunnistus ja graveeringuga Elleri jalutuskepp ootab juba aastaid muuseu-mis... Sarnaselt teiste suurkujude nimeliste preemiatega, peaks ka selle preemiaga kaasnema teatud vaimne ja materiaalne âinvesteeringâ Elleri loomingulise pĂ€randi edasikestmiseks, vĂ€hemasti peab sel ole-ma otsene seos Elleri ja tema muusikaga.
Selliste mĂ”tete valguses on kogu Elleri preemiaga seonduv hetkel muuseumis ĂŒmber korraldamisel.
Muuseum vaatab Elleriga seonduvat kindlasti oma mĂ€tta otsast, ka lĂ€bi mu-seaalse prisma, aga ĂŒldistades maadleme sama probleemiga, millega kogu Eesti muusikamaastik â kuidas meile olulist pĂ€-randit ja muusikat elus hoida? Muusikas kĂ”neldakse tihti ekspordist ja tarbimisest, sellest, et muusikat (ja heliloojat) hoiab elus loomingu esitamine kontserdilavadel. Muuseum kui mĂ€luasutus ei peaks endale vĂ”tma kontserdiasutuse rolli, aga nagu en-ne sedastasin, on Eller muuseumis erilisel kohal ja me soovime kanda hoolt kogu te-ma pĂ€randi eest. Selles valguses peaks vĂ€-ga hoolikalt jĂ€lgima, et Elleri preemiate andmine vĂ”i ka ĂŒldisemalt Elleri autorita-sud oleksid suunatud ĂŒhele eesmĂ€rgile â et Elleri muusikat rohkem mĂ€ngitaks, et teda rohkem uurimustes ja trĂŒkistes kĂ€sitle-
Aasta-aastalt on vĂ€henenud autoritasud, jĂ€relikult mĂ€n-gitakse Ellerit vĂ€hem. Elleri autoritasudest tulev raha on aga paraku ainuke allikas tĂ€nu millele on muuseumil vĂ”imalik sĂŒvendatult Elleriga tegelda. Pilk kontserdiasu-tuste kavadele nĂ€itab, et alanud juubeliaastal mĂ€ngi-takse Ellerit vĂ€ga vĂ€he, meie esisĂŒmfooniaorkestri kavas ei ole teda sel kontserdihoo-ajal ĂŒldse.
3/2012 23
Richard
Ritsing
Heino Eller
Alo PÔldmÀe
Anatoli GarĆĄnekLepo Sumera
Heino JĂŒrisalu
Jaan RÀÀts
Villem KappSiim
Liik
Liis
JĂŒrgen
s
Aare KruusimĂ€eMari VihmandĂlo Krigul
TÔnu KÔrvits
Rauno Remme
Helena Tulve
Kristjan KÔrverEvelin K
Ôrvits
Anti
Margus
teRaimond LĂ€tte
Hans Hindpere
Toomas Siitan
René Eespere
Mati K
uulberg
Uno Naissoo
Boris KÔrver
Gennadi Podelski
Kaljo RaidViktor IgnatjevLeo NormetEls Aarne
Helen Tobias-DuesbergAado Velmet
Valter OjakÀÀrUdo Kasemets
Edmund Uus
Boris Parsadanjan
Aleksei Stepanov
Heimar IlvesJaan Koha
Arne Oit
Olev Sau
Ants SÔber
Arvo
PĂ€r
t
Ilmar S
epp
Ivalo Randalu
Heljo Sepp
Roman Toi
MĂ€r
t-Mat
is Li
llTĂ”
nu R
aadi
k Ra
uno
Rem
me
Tim
o St
eine
r
Katrin Aller
TÔnis KaumannToomas TrassAvi Benjamin
Raimo Kangro
Ker
ri K
otta
Erkki-Sven TĂŒĂŒr
Tatjana KozlovaVeljo Tor
mis
Ălo Vinter
Helmut RosenvaldHarri Otsa
Lembit Veevo
Erkki-Sven
TĂŒĂŒr
JĂŒri Reinvere
Galina GrigorjevaMirjam TallyVille Kell
Lepo
Sum
era
Kaupo Uibo
Alfred Karindi
Eduard Oja
Eduard Tubin
Olav Root
s
Karl Leic
hter
Johannes
Bleive
Tartu koolkond
Tallinn
a koo
lkond
Joonistus: Kadi Pajupuu
Heino Elleri Ôpilaste puu
HEINO ELLERI 125. aasta juubeli sĂŒndmused7. mĂ€rts â Elleri sĂŒnniaastapĂ€evale pĂŒhen-datud postmargi esitlus ning Elleri pĂ€ran-di teemaline avalik arutelu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.24. mĂ€rts â Sarja âHeino Eller. Complete Piano Musicâ teise plaadi esitlus.1. september â Heino Elleri kolme sĂŒm-foonia ettekanne Nargen-festivali raames (Noblessneri valukojas vĂ”i Lennusadamas).1. oktoober â Sarja âHeino Eller. Complete Piano Musicâ kolmanda plaadi esitlus.SĂŒgis 2012 â Stuudio F-Seitse toodetud filmi âHeino Eller â kodumaine viisâ ning Heino Elleri kolme sĂŒmfoonia partituuride juubeli-vĂ€ljaande esitlus.
TĂ€psem info muuseumi kodulehel www.tmm.ee
taks, et muuseumi tegevus moodsas keeles öeldes taastoodaks Ellerit.
Mida teha Elleriga?Paljud head ideed on saanud teoks koostööprojektidena. Ka Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on alati avatud perspektiivseteks koostööettepanekuteks. KĂ€esolevale artiklile on lisatud loetelu esi-algsetest juubeliaasta sĂŒndmustest. Suurem osa neist saab teoks kahe vĂ”i enama asutuse koostöös (Elleri sĂŒmfooniate ettekanded, plaadiesitlused, film Ellerist jne). Nii on ka Elleri pĂ€randi ja pree-mia puhul plaanis enne edasiste otsuste langetamist kuulata nen-de nĂ”u, kes Ellerist hoolivad. Selleks korraldab muuseum Elleri sĂŒnnipĂ€eval, 7. mĂ€rt sil pĂ€rast postmargi tutvustust avaliku arute-lu. Mis seisus on Elleri pĂ€randiga seonduv praegusel hetkel? Mida edasi teha, millele panustada? Kuidas kĂ€ia ringi Ellu Elleri poolt Saksa maa kirjastusele mĂŒĂŒdud Ă”igustega? Kui das jÀÀb preemiaga? Mis rolli peaks muuseum ĂŒldse tulevikus mĂ€ngima â olema mĂ€-nedĆŸer, dirigent, metseen?
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kĂ”ige ĂŒldisem ja suurem eesmĂ€rk on saavutada, et Elleri vÀÀrtus(tamine) tĂ€nases ja tuleva-ses ĂŒhiskonnas oleks vĂ”rdne tema enda panusega eesti muusikas-se. Samuti tahame oma valikuid teha selles vaimus, et kui maestro veel elaks, tunneks ta oma viimase otsuse ĂŒle rahulolu.
Selle vĂ€ikese kirjatĂŒki lĂ”pul vĂ”ib tekkida kĂŒsimus, miks ma juubeli puhul Ellerist endast ei kirjutanud. Pikema ja pĂ”hjalikuma jutu tarvis on muusikateadlased, muuseumil on aga pakkuda ĂŒks joonistus, mis ĂŒtleb Elleri vÀÀrtuse kohta rohkem kui tuhat sĂ”na. See on Kadi Pajupuu kujundatud âHeino Elleri puuâ. Me ei rÀÀgi Ellerist ainult kui heliloojast, vaid vaatame temale laiemalt.
3/2012 25
Eesti Filharmoonia Kammerkoor 18. no-vembril 2011 Tartu Ălikooli aulas. Dirigent: Daniel Reuss, orelil: Ene SalumĂ€e. Kavas Thomas Tallise, Orlando di Lasso ja TomĂĄs Luis de Victoria âJeremia nutulau-ludâ.
Kui silmad sulgeda, kÔrvad avada ja mÔttesse vajuda, tungib meeltesse pilt merest, mis kord tÔuseb, kord
langeb. See on inimhÀÀlte kooskĂ”la, kus keegi pole peamine, nii erinev tĂ€napĂ€eva muusikast, mis sunnib kuulama pĂ”hihÀÀlt, pĂ”himeloodiat. VokaalpolĂŒfoonia lubab jĂ€lgida hÀÀli oma soovi jĂ€rgi vĂ”i alaliselt muutuvat ĂŒldmuljet kĂ”igi detailide ja var-junditega. Mesist harmooniat tĂ€iendas pelgalt publiku kahin. Selline oli kogemus âJeremia nutulauludeâ kontserdilt Tartu Ălikooli aulas.
Selle kontserdi tunnetuse sĂ”nastasin enda jaoks Orlando di Lasso teoses. VÔÔrkeelse ja vÔÔra ajastu muusika juures on mulle tunnetus kĂ”ige tĂ€htsam. Tuli mĂ”t-tesse: âSooja muusikasse pĂ”imitud kĂŒlm sahin.â Koori kurba, kuid kaunisse hÀÀlde, mis manas silme ette suure jaheda sam-mastega ruumi, lisandus kĂŒlm sahin just-kui udu. Kuigi esitatud muusika on mĂ”el-dud kĂ”lama vaikuses, polnud see lisaheli halb ega rikkunud kontserdielamust. See tundus olevat isegi loomulik â polĂŒfoonias-se lisandus veel ĂŒks hÀÀl. Ometi tahaksin sama muusikat kuulata ka tĂ€ielikus vaiku-ses, et saavutada sama tunnetust, mis oli Orlando di Lasso kaasaegsetel.
Kontserdipaik, Tartu Ălikooli aula, an-dis oma valge klassitsistliku puhtuse ja he-ledusega elamusele lisavÀÀrtuse. Klassitsism on ju olemuselt uuendatud renessanss. MĂ”lemas stiilis hinnatakse kunstis samu vÀÀrtusi: selgust, tĂ€psust ja puhtust. Eesti Filharmoonia Kammerkoori lauljatel neist
omadustest puudu ei jÀÀnud. Koht liitis muusikale pildi ja aitas kujutleda sajandite-tagust elu.
Vokaalteoste tooniandjaks on tekst. Kontserdil esitati kolme renessansiajastu helilooja teoseid, mille aluseks on piiblist pĂ€rinevad Jeremia nutulaulud. Prohvet Jeremia elas Egiptuses ajal, mil juutide riik oli hĂ€vitatud ja rahvas vangi viidud. Nutulaulud lĂ”pevad kahtleva pöördumise-ga Jehoova poole â âVĂ”i oled sa meid tĂ”u-ganud hoopis Ă€ra?â Komponeerimine sellel teemal rÀÀgib kahtlemata paralleelidest teksti ja inimese hingeelu vahel. Selle kont-serdi kolme autorit ĂŒhendas edust hooli-mata teatav kurbus ja kahtlus. Orlando di Lassot nimetati kaasaegsete poolt âmuusi-kute vĂŒrstiksâ, siiski muutus ta elu lĂ”pul ai-na raskemeelsemaks. Tallisel oli protestant-likul Inglismaal probleeme tagakiusamise-ga, kuna ta oli veendunud katoliiklane. Victoria oli sunnitud pikka aega elama maal, mida ta ei armastanud. Nende âJeremia nutulauludâ on tĂ€is kurbust, kuid see ei mĂ”junud mulle masendavalt, pigem innustavalt.
Kooriosad vaheldusid oreliteostega. TÔenÀoliselt pidid instrumentaalpalad tÀiendama elamust ajastust ja olema kont-rastiks koorile, et hoida inimesi kontser-dist huvitatuna. Minu meelest oli see halb valik, sest nad tundusid kohatud ja niigi pikal kontserdil kippus tÀhelepanu haju-ma.
Lahkusin kontserdilt natuke rikkama, natuke parema inimesena. Ei saanud mitte ainult teadmisi teisest ajast ja teistest ini-mestest, vaid ka vĂ”imaluse vaadata endasse ja vĂ€rskendada oma mĂ”ttemaailma. NĂ€ha ĂŒmbrust renessansiaegsel viisil ning liikuda tagasi argielu hÀÀltesse mĂ€lestusega sooja muusikasse pĂ”imitud kĂŒlmast sahinast.
Sooja muusikasse pĂ”imitud kĂŒlm sahinK A H R U T V I L B A S T ETartu Karlova GĂŒmnaasiumi Ă”pilane
Eesti Filharmoonia KamÂmerkoor on ĂŒheks oma misÂsiooniks vĂ”tnud ka noorte harimise klassikalise muusiÂka valdkonnas. 2008. aastast alates on koor korraldanud tasuta koolikontserte ĂŒle Eesti, et viia kĂ”rgtasemel klassika Ă”pilasteni. Kokku on siiani antud kakskĂŒmÂmend viis kontserti Tallinna, Tartu, Kuusalu ja Rakvere koolides, sealhulgas ka vene koolides. Ăpilaste kĂŒsitlusÂtes on need saanud vĂ€ga positiivset vastukaja. Lisaks tasuta kontsertidele korÂraldab Eesti Filharmoonia Kammerkoor Ă”pilastele ka esseekonkursse, et motiÂveerida noori muusikaga seotud teemadel mĂ”tlema ja kirjutama. Viimane vĂ”istÂlus toimus Tartu Karlova GĂŒmnaasiumi Ă”pilastele, kuhu laekus kakskĂŒmmend ĂŒks kirjutist. JĂ€rgnevalt vĂ”ib lugeda Kahrut Vilbaste vĂ”iÂdutööd.
26 3/2012
âJulius Caesarâ Estonias â meelelahutust oli, aga kuhu jĂ€i armastus? M A A R J A K I N D E L muusikateadlane
Georg Friedrich HĂ€ndeli ooper âJulius Caesarâ Rahvusooper Estonias. Esietendus 27. ja 28. jaanuaril festivali âMustonenFest â Barokk!?â raames. Esmalavastus Eestis.
Vaadates Rahvusooperi viimaste hooaegade uuslavastusi, tuleb tÔ-deda, et vÀlislavastajate osa on
hirmutavalt suur. Neeme Kuninga lavas-tuste arv Estonia repertuaaris on tagasi-hoidlik. RÀÀkimata siis teistest tegijatest. JÀÀb mulje, nagu puuduks meil usk ja usaldus oma lavastajate ning teatriinimes-te vastu. Kas tĂ”esti pole meil enam vĂ”ime-kaid inimesi, kes oskaksid ooperit lavasta-da? Ma keeldun seda uskumast. Andekad ja asjast huvitatud isikud on vaja lihtsalt ĂŒles leida ning anda neile vĂ”imalus. Loomu likult on teatril lihtsam vĂ€ljast ke-dagi enam-vĂ€hem âturvalistâ sisse tuua ja iseenesest pole selles midagi halba, et meie ooperitrupiga töötavad rahvusvahe-lise taustaga lavastajad, aga on see mĂ”ist-lik ja jĂ€tkusuutlik? Kardan, et mitte â oma lavastajaid on vaja, et saaksime rÀÀkida
tÀisverelisest eesti ooperitraditsioonist. Niisiis, seekord siiski Georg Rootering
Saksamaalt, kes lubas âJulius Caesariâ nĂ€ol pakkuda head meelelahutust ning jutustada kuulsa armastusloo huumori vĂ”tmes. Kahjuks vĂ”i Ă”nneks pole Rootering sellise lĂ€henemise poolest esimene. Kindlasti mĂ€rkas nii mĂ”nigi teadlikum vaataja, et Estonia âJulius Caesarilâ oli mitmeid sarna-susi David McVicari 2007. aastal Glynde-bourneâi festivalil loodud suurepĂ€rase la-vastusega. McVicar tĂ”estas, et barokkooper vĂ”ib olla vĂ€gagi meelelahutuslik ning tĂ€na-pĂ€eva publikut kĂ”netav. Ei tahaks hakata siin arutama, kui paljus kaks lavastust oma-vahel sarnanesid, kuid McVicari vaimukas lĂ€henemine oli ilmselgelt eeskujuks vĂ”etud.
Huumoril oli Rooteringi tĂ”lgenduses oluline osa. Ajuti tundus, et HĂ€ndeli opera seriaâst on saanud opera buffa, ja seda kah-juks mitte alati parimas mĂ”ttes. Palju oli kulunud vĂ”tteid ja ettearvatavust, mis kin-nitas taas kord tĂ”siasja â nalja tegemine on tĂ”eline kunst ning kramplik pĂŒĂŒd publikut naerma ajada vĂ”ib lavastuse kunstilist vÀÀr-
tust ÔÔnestada. Oli ka vĂ€rskeid ideid, nagu nĂ€iteks kolmandas vaatuses sĂ”dalaste asen-damine mÔÔku tĂ€ristavate nukkudega, ning situatsioonikoomikat. Nii liikumises (Kati Kivitar) kui ka lavakujunduses ja kostĂŒĂŒ-mides (Lukas Noll) jĂ€i silma paar absurdi-huumori piirimail sĂŒndinud lahendust: tei-ses vaatuses lesis Kleopatra suurel pehmel vĂ€hikujulisel asemel, Ptolemaiose naissĂ”da-laste rĂ”ivastus oli sulam Tomb Rideri agen-di Lara Crofti ja idamaistest riietest, Kleo-patra oli vangistatud Tallinna vanalinna mĂŒĂŒride vahele, tema kentsakas tants gloo-bust meenutava suure rannapalliga jne. KostĂŒĂŒmid olid ĂŒldiselt vĂ€ga kirjud nii vĂ€r-videlt kui ka ajastustiilidelt, ent kuna see haakus lavastuse tervikkontseptsiooniga, siis see materjalide, toonide ning stiilide paljusus ei hĂ€irinud. Lavakujundus oli hu-vitav, kuigi laadi poolest ĂŒsna vaoshoitud. KĂ”rged kaarjad liivaluited olid efektsed ning erinevate tasapindade ja poodiumide kasutamine vĂ”imaldas vaheldusrikast liiku-misreĆŸiid. Arvatavasti oli lauljatel takistus-rajaga sarnaneval laval ĂŒsna keeruline lii-
Monika-Evelin Liiv (Caesar) ja Helen Lokuta (Kleopatra).
3/2012 27
kuda, aga visuaalselt oli selline âakrobaati-kaâ köitev.
Enne mainisin, et tĂ”sisest ooperist kip-pus saama lĂ”bus vaatemĂ€ng, kus trikitami-ne varjutas tegelaste sĂŒgavamat kĂ€sitlust. Koomilise lĂ€henemise puhul peaks siiski pĂ”hitĂ€helepanu koonduma tugeva karakte-riga tegelaste siseheitlusele. Just muutumi-sed ning murrangupunktid tegelaste sise-maailmas ning nende vĂ”imalikult usutav esiletoomine on âJulius Caesariâ peamine vĂ€gi ja vĂ”lu. KĂ”ige enam tundsin Roote-ringi interpretatsiooni juures puudust ar-mastuse kohalolekust â minu arvates on âJulius Caesarâ eelkĂ”ige armastuse lugu. Siin pole oluline ĂŒksnes Kleopatra ja Caesari armastus ning selle mĂ”ju mĂ”lema elutunnetusele, vaid ka Cornelia kustuma-tu, sĂŒgav armastus ja austus mĂ”rvatud abi-kaasa vastu, Achillase hÔÔguvad tunded Cornelia vastu, mis juhivad ta lĂ”puks ĂŒsna-gi ootamatu kĂ€itumiseni jm. Seda kĂ”ike justkui oli, aga looritatud kujul, mistĂ”ttu jĂ€i lavastuse lummus ĂŒĂŒrikeseks.
Olgu lavastaja tööga nagu on, ahela kĂ”ige olulisem lĂŒli on ikkagi laulja, tema on energiavoogude juht ja katalĂŒsaator, kanal lavastaja abstraktsete ideede ning tegelik-kuse (publiku) vahel. MĂ”eldes âJulius Caesariâ muusikalisele nĂ”udlikkusele, pani mind hĂ€mmastama Estonia vĂ”imekus pan-na vĂ€lja kaks koosseisu, kusjuures mĂ”nda rolli on valmis esitama isegi kolm erinevat inimest. Milline kĂŒllus! Paraku tuleb tun-nistada, et tasemelt on tegemist kahe ĂŒsna-gi erineva koosseisuga â esietenduse ehk esimese koosseisu vokaalne tase on mĂ€rksa ĂŒhtlasem ning kĂ”rgem. Selle koosseisu sĂ€-rav tĂ€ht oli Helen Lokuta, kes kĂŒtkestas publikut eheduse ja mitmekĂŒlgsusega. VĂ”rratult kaunilt kĂ”lasid Lokuta esituses Kleopatra aariad âPiangerĂČ la sorte miaâ ning âVâadoro, pupilleâ. Omaette nauding on Lokutat laval vaadata, olgu see siis teise vaatuse lillades toonides Ă”htukleidis vĂ”i elades kaasa tema esimese ja kolmanda vaatuse mĂ”nusalt koketeerivale nĂ€itlemise-le. Kleopatra rollis vĂ”ib Estonias laulmas kuulda ka Katrin Targot, kel on vĂ€hem la-
vakogemust. Lavalise aktiivsuse ning ka-rakteri ereduse poolest ei jÀÀnud ta kuidagi Lokutale alla, kohati oli temperamentsem-gi. Vokaalselt oli aga pilt teine. Mitte igas registris ei hela Targo hÀÀl kaunilt, kĂ”rgetel nootidel muutus soprani sĂ€rav hÀÀl kriipi-vaks, mistĂ”ttu polnud Kleopatra aariaid alati meeldiv kuulata. Julius Caesarit kehas-tanud MonikaÂEvelin Liiv on lopsaka tĂ€mbri ja tugeva hÀÀlega laulja, kes nĂ€itas oma tegelaskuju kehastamisel ĂŒles ÀÀrmist tĂ”sidust. Muusikaliselt kĂ”rgetasemelise esi-tuse juures jĂ€i ehk puudu vabadusest olla mĂ€nguline ja oskusest nĂ€idata Caesari isik-suse arengut. Selles vallas sai paremini hak-kama jĂ€rgmisel Ă”htul nimiosa laulnud
Teele JĂ”ks, kes oli nii lavaliikumises, mii-mikas kui ka psĂŒhholoogiliselt dĂŒnaamili-sem. Samas on JĂ”ksil kĂ”lavĂ”imsuselt ja kandvuselt tagasihoidlikum hÀÀl, ehkki muusikaliselt oli kĂ”ik kaunis ja mĂ”testatud (aaria âSe in fiorito ameno pratoâ oli hun-nitu!). Tundub, et ideaalne nais-Caesar oleks sĂŒmbioos Liivist ja JĂ”ksist. Lisaks Kleopatra ja Caesari loole on ooperis kaalu Cornelia ja tema poja Sextuse liinil. Juuli Lill ja Oliver Kuusik mĂ”jusid neis rollides tĂ”epĂ€raselt ning siiralt, palju aitas kaasa lauljatevaheline hea side. Ăsna levinud tĂ”l-gendusena esitas Kuusik Sextust kui poisi-kest, kes erinevate Ă€parduste ja sĂŒndmuste kĂ€igus lĂ”puks tĂ€ismeheks kasvab. Kuusikul on meeldivalt velvetine hÀÀl ja kuigi mĂ”nes aarias kaotas see veidi oma ilust, saavutas ta ooperi lĂ”puks tĂ€mbriliselt hea kontrolli. Sarmi ja nĂ€itlemisande poolest on Kuusik
lavale sĂŒndinud. Teisel Ă”htul laulnud Andres Köstri Sextus oli tĂ”sisem, tundli-kum ja hapram. Iseenesest meeldis mulle selline lĂ€henemine vĂ€ga, kui ometi oleks kĂ”ik vokaalselt Ă”nnestunud. Siin-seal tun-dus, et Köstri lĂŒĂŒrilise ja kammerliku hÀÀle jaoks oli HĂ€ndeli aariate esitamine suur eneseĂŒletus, mis vĂ€ljendus eelkĂ”ige ebaĂŒht-lases kvaliteedis. Ooperi kaabakat Ptole-maiost mĂ€ngis Mart Laur, kellele kohe so-bivad sellised karakterrollid (mĂ”eldes hu-moorikale Kokatari rollile Prokofjevi oope-ris âArmastus kolme apelsini vastuâ). Ka seekord kutsus tema mĂ€ng esile naerupah-vakuid. SĂŒmpaatsed olid ka mitmed kĂ”rval-osad: Olari Viikholm Curiona, RenĂ© Soom Achillasena, Triin Ella ja Maire Haava Nirenusena.
Rahvusooperi sĂŒmfooniaorkestrit juha-tas seekord Andres Mustonen, kelle ener-giale tugines suuresti etenduse muusikaline kĂŒlg. Mulle tundus, et sĂ€rinat ja sĂ€demeid oleks vĂ”inud orkestri esituses rohkemgi ol-la â ikkagi barokkooper â, ja ma pole nĂ”us Alvar Loogi seisukohaga (Postimees 1. 02. 2012), nagu oleks Mustonen olnud orkestri ees tormakas. Mustonen oli tĂ€helepanelik ja arvestas lauljaga. PillimĂ€ngijate pĂ”hjalik töö kandis vilja ning orkestri musitseeri-mist oli nauding kuulata. Eriti hingestatult ning Ă”rnatundeliselt kĂ”las orkestrisaade aa-rias âPiangerĂČ la sorte miaâ teisel Ă”htul â sellised muusikalised hetked jÀÀvad meel-de.
Estonia âJulius Caesariâ lavastuse mĂ”ju ning hinnang sellele sĂ”ltub ilmselt vĂ€gagi palju vaataja varasemast kogemusest, eelar-vamustest, maitsest, tujust, elufilosoofiast: ĂŒhele suurepĂ€rane meelelahutus, teisele lĂ€-bikukkunud eklektika, kolmandale ergutav muusikaelamus. Mina olen tĂ€nulik, et sain HĂ€ndeli tĂ€htteost Estonias kuulda ja nĂ€ha.
Teele JÔks (Caesar) ja Katrin Targo (Kleo-patra). FOTOD HARRI ROSPU
Oma lavastajaid on vaja, et saaksime rÀÀkida tÀisvereli-sest eesti ooperi-traditsioonist.
KÔige enam tund-sin Rooteringi
interpretatsiooni juures puudust
armastuse kohal-olekust â minu
arvates on âJulius Caesarâ eelkĂ”ige armastuse lugu.
28 3/2012
Mustoneni pidustuste vĂŒrst, tseremooniameister, kapell-
meister ja viiulisolist. FOTO MATI HIIS / ĂHTULEHT
DionĂŒĂŒsoslik barokk Mustoneni pidustustel K R I S T E L P A P P E Lmuusikateadlane
Festival âMustonenFest â Barokk!?â 27. jaanuar â 4. veebruar.
Georg Friedrich HĂ€ndeli âJulius Caesarâ RO Estonias, âCrazy Operaâ Estonia talveaias, kammerorkester Moskva Virtuoosid, Rustavi koor, segakoor Latvija, Gemma Bertagnolli, â21. sajandi Bachâ (Jazz Trio Iisraelist ja Art Jazz kvartett Eestist ning festivali ansambel) ja galakontsert.
Kunstiline juht Andres Mustonen, kes ĂŒht-lasi dirigeeris ja mĂ€ngis paljudes koosseisudes viiulit.
28 3/2012
3/2012 29
Vivaldi ja HĂ€ndeli soolokantaatides uhke-te koloratuuridega ja afektirohke, âkĂ”nele-vaâ musitseerimisviisiga. Sellise baroki-tunnetuse tulevĂ€rgi taustal jĂ€i kammeror-kestri Moskva Virtuoosid esinemine ĂŒheplaaniliseks. Kahtlemata mĂ”jutas sel-list muljet ka orkestri juhi Juri BaĆĄmeti ootamatu haigestumine. MĂ”tlema pani aga see, et ilma BaĆĄ meti juhendamiseta ei olnud orkestril harjumust ĂŒksteist kuula-ta, Bachi Bran den burgi kontsertide esita-misel ei tajutud muusika struktuuri an-sambliliselt. See-eest solistide mĂ€nguteh-
nilisi oskusi tuleb muidugi imetleda.Pöörane barokk, pöörane ooper â
âCrazy Operaâ oli âMustonenFestiâ ĂŒks ĂŒri-tusi Estonia talveaias: kaks interpreeti (pia-nist ja laulja) lahkasid vaimukalt ja skalpelli teravusega ooperiĆŸanrit ja selle kliĆĄeesid, olles nagu samal ajal teatrisaalis kulgenud âJulius Caesariâ sĂ”bralik paroodia. Baroki-ga kaasnev teaterlikkus on Mustonenile ja Hortuse esinemistele olnud ikka lĂ€hedane ning millalgi pidi Mustonen ju pĂ€ris teatri-ni jĂ”udma â nĂŒĂŒd siis Rahvusooperis HĂ€ndeli âJulius Caesaritâ dirigeerides. Estonia lavastusest kirjutab kĂ€esolevas aja-kirjas lĂ€hemalt Maarja Kindel, mina ĂŒtlek-sin veel vaid paar sĂ”na orkestri kohta. Orkester esitas HĂ€ndeli muusikat karak-teerselt, selge fraseerimise ja terava rĂŒtmi-tajuga. See oli jĂ”uline ja ergas HĂ€ndel, nii et Estonia orkestriga vĂ”ib igati rahule jÀÀda. Esietendusel nĂ€is kĂŒll, et I vaatuses orkester justkui otsis sobivat kĂ”la, mis ei mĂ”juks kuivalt ega agressiivselt ning ei mataks laul-jaid, aga II vaatuses see leitigi. Ja loomuli-kult ei saa siin mööda efektsest stseenist, kus Caesar laulab saalis orkestribarjÀÀri juures vallatut âlinnulaulu-aariatâ (âSe in fioritoâ), partneriks Mustonen viiulisolisti-na.
Ălevoolavalt dionĂŒĂŒsoslik âMustonen-Festâ!
NĂŒĂŒdsed Mustoneni pidustused vÀÀrisid oma nime nii vormilt kui ka sisult. Mustonen oli ĂŒhtae-
gu nagu oma muusikutest kĂŒlalisi vÔÔrus-tav vĂŒrst, tseremooniameister, kapellmeis-ter ja viiulisolist. Ta naudib muusikatege-mist ise ja jagab oma vaimustust publiku-ga. Nii nagu on laienenud Mustoneni re-pertuaar, on laienenud ka ta kuulajaskond. Publik on kaasa haaratud helikunstniku ehedast, peaaegu et kehaliselt tajutavast energiavoost, laseb end mĂ”jutada baroki ekstaatilistest rĂŒtmikordustest ja retoori-listest liialdustest, avastab koos Mustoneni ja ta sĂ”pradega ĂŒhisosi baroki ja dĆŸĂ€ssi ning 20. sajandi klassika (Henze, Ligeti jt) vahel vĂ”i kĂ”rvutab Bachi teoseid ja nende tĂ€napĂ€evaseid töötlusi. Mustonen liigub vabalt ĂŒhest stiiliruumist teise (lisaksin siia festivalivĂ€liselt nĂ€iteks ka tema ja Ivo Sillamaa detailselt lĂ€bi töötatud tĂ”lgendu-sed Beethoveni viiulisonaatidest), selle va-baduse alus on aga vĂ€ga selge: aastakĂŒm-netepikkune tegelemine varase muusika-ga, nii et see on lahustunud interpreedi muusikalises arusaamas ja tĂ”lgendusviisis. Vanemal pĂ”lvkonnal on kindlasti meeles ĂŒks 1970. aastate keskel ilmunud topelt-plaat keskaja muusikast (gregooriuse laul, varane polĂŒfoonia, âTaanieli mĂ€ngâ), Hortus Musicuse esimene. Selline muusi-ka pani aluse Mustoneni ja Hortuse jĂ€rg-mistele âkeeleĂ”pinguteleâ. SeetĂ”ttu on Mustoneni baroklikes variatsioonides sĂ€i-linud ajastuteadlik lĂ€henemine, nĂ€iteks fraseerimises, artikulatsioonis.
VĂ€ga hea nĂ€ide niisuguse vabaduse ja teadlikkuse ĂŒhendamisest olid 2. veebruari Mustpeade maja kontserdil mĂ€ngitud inst-rumentaalteosed, eriti Vivaldi triosonaat d-moll âLa Folliaâ. Kahe viiuldaja (Elar Kuiv ja Andres Mustonen) virtuoossus, kuulsa teema maagilised kordusringid lĂ”id kaasakiskuva terviku. Kontserdi peakĂŒlali-ne Gemma Bertagnolli Itaaliast köitis
Mustonen liigub vabalt ĂŒhest stiiliruu-mist teise, selle vabaduse aluseks on aga aastakĂŒmnetepikkune tegelemine vara-
se muusikaga, nii et see on lahustunud interpreedi muusikalises arusaamas ja
tÔlgendusviisis.
Pöörane barokk, pöörane ooper. david Sebba ja Irit Rub âCrazy Operaâ reklaamfotol. FOTO EESTI KONTSERT
30 3/2012
1st Xinghai Prize International Choir Championships
Guangzhou (Canton), ChinaNovember 8 â 14, 2012
Guangzhou is different!âą Join choirs from all over the world
in Chinaâs capital of choral music!
âą Be part of the big international Festival Choir
⹠Compete in one of 11 categories in the Open Competition! Or go for the Xinghai Prize and win ⏠5,000 in one of 7 categories!
âą High class accommodation at low prices
âą Best time to visit Southern China: sunny weather and pleasant temperature
âą Combine your journey with additional concerts in Hong Kong and Macao
in cooperation with the City of Guangzhou
http://xinghai.interkultur.com0 250 km
0 250 mls
Guangzhou (Canton)
Hong Kong
Beijing
Shanghai
CHINA
Macao
3/2012 31
Helilooja Jaan RÀÀts sai kÔrvu-ti literaat Hellar grabbi ja teat-rilavastaja Jaan Toomingaga 64 000 euro suuruse kultuuri elutööpree-mia.
Riigi kultuuripreemiate saa-jate seas olid ka helilooja TÔnu KÔrvits, kes pÀlvis
9600 euro suuruse autasu loomingulise tegevuse eest 2011. aastal, ning dirigent Arvo Volmer, keda premee-riti Wagneri ooperi âParsifalâ muusikalise teostuse eest. Kultuuri preemiad anti laureaatidele kĂ€tte vabarii-gi aastapĂ€eval Tartu Ălikooli aulas.
(Kultuuriministeerium)
28. jaanuaril anti Endla teatris toimunud pidu-likul tseremoonial ĂŒle Kultuurkapitali 2011. aas-ta auhinnad.
Erinevates valdkondades aasta-preemia pÀlvinute seas oli ka mul-
lu 80. sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histanud helilooja Anti Marguste, keda tunnustati eesti rahva-muusika traditsioone ja rahvuskultuurilisi vÀÀrtusi kandva ning arendava loomingu-pĂ€randi eest.
Muusikaga seotud aastapreemiaid andis vÀlja ka rah-vakultuuri sihtkapital, premeerides mulluse noorte laulu- ja tantsupeo juhtfiguure, dirigente Veronika Portsmuthi ja Raul Talmarit ning Kihnu saarel pÀrimusmuusika Ôpetust korraldavat Mare MÀtast.
Kultuurkapital andis vÀlja aastapreemiad
Elutööpreemia Jaan RÀÀtsale
Anti Marguste.
28. jaanuaril jagati aastapree-miaid 2011. aastal koorimuusikas silma paistnud muusikutele ja kollektiividele.
Aasta koori tiitli pÀlvis mullu mitmel rahvusvahelisel konkursil edukalt esi-
nenud Collegium Vocale, mille dirigent Endrik ĂksvĂ€rav sai ĂŒhtlasi aasta noore dirigendi tiitli. Samuti pĂ€lvis aasta koori ni-metuse Miina HĂ€rma GĂŒmnaasiumi segaÂkoor (dirigent Kadri Leppoja), mis kuulub oma kaheksakĂŒmne lauljaga Eesti suurima-te segakooride hulka.
Aasta dirigendiks nimetati Andrus Siimon, kes töötab Eesti Rahvusmeeskoori koormeistrina ning juhatab peale selle Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoori, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori, Eesti Koorijuhtide Naiskoori ja Virumaa Noorte Meeskoori. Aasta koorijuhi-muusikaÔpeta-
ja tiitli sai dirigent ja pedagoog Lydia Rahula, kes juhatab nelja koori, juhendab ansambleid ja Ôpetab muusikat Tallinna 21. koolis.
VEEL AUHINDU:âą Aasta puhkpilliorkester â Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Valdo RĂŒĂŒtelmaa, ĂŒhtlasi aasta orkestridi-rigent).âą Aasta kooriplaat â â12 laulu pĂŒha neitsi Maria auks. Te Deumâ (esitajad PĂ€rnu Kammerkoor, PĂ€rnu Linnaorkester, flöö-disolist Leonora Palu ja dirigent Ave Sopp).âą Aasta puhkpilliplaat â noorteorkestrite CD âAavo Ots 60â. âą Aasta toetajad â Tallinna linn ja Harju-maa omavalitsuste liit.âą Aasta korraldajad â Aet Maatee (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja, laulupi-dude korraldaja) ja Heli Sepp (Harjumaa
lastekoori RÔÔm Laulust projektijuht, koo-rireiside korraldaja).âą Aasta tegu â kontserdisari âAnts Ăleoja 75 ja Alo Ritsing 75â. âą Aasta koostööpreemia â Klassikaraadio. âą Aasta ĂŒksmeelepreemia â Leelo Talvik. âą Gustav Ernesaksa Fondi koorimuusika peastipendiumi pĂ€lvis dirigent Hirvo Surva, koorimuusika edendamise stipen-diumi Merike Toro ning Ă”ppestipendiu-mi noor dirigent Kaspar MĂ€nd.
(KooriĂŒhing)
Aastapreemiad KooriĂŒhingult
Aasta dirigent Andrus Siimon.FOTOD INTERNETIST
Jaan RÀÀts.
32 3/2012
8. veebruaril valis Eesti Muusika- ja Teatri akadeemia valimisko-gu uueks ametiajaks tagasi praeguse EMTA rektori Peep Lassmanni. Rektori jÀrgmine ametiaeg kestab viis aastat, kuni aastani 2017.
Valimiskogusse kuulusid EMTA nÔu-kogu ja kuratooriumi liikmed, profes-
sorid ja ĂŒliĂ”pilaste esindajad, kokku kuus-kĂŒmmend neli inimest. Valimiskomisjoni esimees oli kompositsiooniosakonna pro-fessor RenĂ© Eespere. Osales viiskĂŒmmend ĂŒks valimiskogu liiget, Peep Lassmanni poolt andis hÀÀle nelikĂŒmmend viis liiget.
Rektoriameti kÔrval kontsertpianistina tegutsev Peep Lassmann on alates 1973.
aastast töötanud klaveriÔppejÔuna Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning jÀtkab pedagoogitööd EMTAs, kus ta on alates 1992. aastast klaveriosakonna professor. Lassmann on oma kunstilise tegevuse eest pÀlvinud 1999. ja 2009. aastal Eesti Kul-tuur kapitali helikunsti sihtkapitali aasta-preemia ning 2001. aastal ValgetÀhe IV klassi teenetemÀrgi.
Peep Lassmann on Eesti Muusika-nĂ”ukogu president, Eesti KlaveriĂ”petajate Ăhingu juhatuse liige, Rahvusooper Esto-nia nĂ”ukogu liige ning Eesti Inter preetide Liidu juhatuse liige ja ĂŒks asutajaliikmeid.
Peep Lassmann valiti esmakordselt Eesti Muusikaakadeemia rektoriks 1992. aastal.
(EMTA)
Viimasel ajal nii kuulajatelt kui ka krii-tikutelt ohtralt tunnustust teeninud
ansambel Ewert and the Two Dragons oli peategelane ka 2. veebruaril Nokia kontser-dimajas toimunud Eesti Muusikaauhindade tseremoonial, vĂ”ites aasta ansambli tiitli, plaadiga âGood Man Downâ nii aasta albu-mi kui ka aasta rockialbumi auhinna ning sama plaadi nimilooga aasta laulu ja aasta muusikavideo auhinna. Varem on ĂŒhel ja samal aastal viis auhinda vĂ”itnud vaid laul-ja Tanel Padar.
Edukas oli ka ansambel Outloudz, kel-le âWide Awakeâ pĂ€lvis aasta popalbumi ja aasta debĂŒĂŒtalbumi tiitli. Aasta meesartis-tiks krooniti Ott Lepland ja naisartistiks Liis Lemsalu. Vaiko Epliku ja Kristjan Randalu âKooskĂ”laâ tunnistati aasta jazzi-plaadiks, duo Tehnoloogiline PĂ€ike âKĂ”ige pikem pĂ€evâ aasta elektroonikaalbumiks, ansambli Laika Virgin endanimeline CD aasta alternatiivalbumiks ning Metsatöllu âUlgâ aasta metal-albumiks. Mari PokiÂ
neni, Hendrik SalÂSalleri ja Kukerpillide ĂŒhisplaat âMeie kĂŒla lauludâ vĂ”itis aasta et-no/folkalbumi auhinna, juba neli kĂŒmnen-dit tegutsenud Kukerpillid said ka auhinna panuse eest eesti muusikasse.
Auhinnad selgusid saja kuuekĂŒmne viie muusikaprofessionaali seas lĂ€bi viidud hÀÀ-letuse tulemusena.
Ewert and the Two Dragons triumfeeris Eesti Muusika-auhindade galal
Peep Lassmann valiti tagasi EMTA rektoriks
Ewerti ja draakonite jÀrjekordne edu.FOTO INTERNETIST
EMTAs tĂ€hisÂtati pianist Anna Klasi 100. sĂŒnni-aastapĂ€eva 23. jaanuaril möödus sada aastat maestra Anna Klasi (1912â1999) sĂŒnnist. Sel puhul toimus EMTA kammersaalis pianisti ja pedagoogi austami-seks muusikaĂ”htu ning DVD ja mĂ€lestusteraamatu esitlus.
Kontsert âAnna Klas 100â toimus EMTA kontserdisarja âJubilateâ
raames. Esinesid Anna Klasi Ă”pilased Ada Kuuseoks, Diana Liiv, Marina Kostik, Svetlana Kostik, Vladima Jeremjan ja Toivo PeĂ€ske, viimane duos NataÂLy Sak kosega, meenutades Anna Klasi silmapaistvat klaveriduot koos Bruno Lukiga.
Eesti- ja ingliskeelse DVD ning mĂ€-lestusteraamatu âMaestra Anna Klas 100â on koostanud pianist ja pedagoog, EMTA klaveriosakonna emeriitdotsent Ada Kuuseoks, kes Ă”ppis Anna Klasi juures Tallinna Muusikakoolis aastatel 1955â1959 ning lĂ”petas tema kĂ€e all ka 1964. aastal Tallinna Riikliku Konserva-tooriumi. Raamatusse on kogutud Anna Klasi Ă”pilaste, kolleegide ja ansambli-partnerite ning poja, dirigent Eri Klasi mĂ€lestused.
(EMTA kontserdibĂŒroo)
3/2012 33
TĂ€navu neljandat aastat toimuv festival on kogunud oluliselt rahvusvahelist
tuntust ning sooviavaldusi on laekunud li-saks Eestile Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, LĂ€tist, Leedust, Vene-maalt, Valgevenest, Ukrainast, Poolast, TĆĄehhist, Itaaliast, Austriast, Saksamaalt, Hollandist, Inglismaalt, Ć otimaalt, USAst, Kanadast, Austraaliast ning Jaapanist. Erakordselt suurt huvi osalemise vastu tunnevad meie naaberriikide artistid. AinuĂŒksi Soomest laekus sel aastal viis-
kĂŒmmend neli taotlust.Festivali programmijuht Kristo
Rajasaare: âMitmed kontserdikohad ja programmi korraldajad on saanud juba TMW klassikaks: âJazzkaareâ ja âViljandi folgiâ kava teatris NO99, âHard rock laa-gerâ Tapperis, âHea uus heliâ ja âRabarockâ Von Krahli Teatris, ja baaris. Kahes saalis pakub programmi ka Rock CafĂ©. Teist aas-tat koostab oma showcaseâi klubi Korter. âOdessa Popâ esitleb koos Briti plaadifir-maga Brainlove artiste SĂ”pruse kinos; tege-mist on talendivahetusprogrammiga âProjek taâ, mille raames esinevad Eesti ar-tistid mais Londonis toimuval festivalil. Uutest kontserdikohtadest on TMW kavva lisandunud Katel ning klubi Studio Sauna tĂ€naval.
Eesti Muusika Arenduskeskus koos Interpreetide Liidu ja Pille Lille Muusikute Toetusfondiga esitleb klassikalise muusika interpreete Estonia kontserdisaalis ja Eesti Muusika PĂ€evad tutvustavad nĂŒĂŒdisloo-mingut Mustpeade Majas.â
âTallinn Music Weekâ toimub 29.â31. mĂ€rtsini. Festivali ning selle raames aset leidva muusikatööstuse konverentsi ees-mĂ€rgiks on esitleda kodupublikule pĂ”ne-vaimat ja aktuaalseimat Eesti muusikat, tut-vustada meie artiste rahvusvahelisele muu-sikatööstusele ja muusikapressile ning olla Eesti muusikaettevĂ”tjatele abiks tegevuse laiendamisel vĂ€listurgudele.
(âTallinn Music Weekâ)
Festivalil âTallinn Music Weekâ osalemiseks avaldasid soovi neli-sada kaheksateist artisti kahekĂŒmne kolmest riigist
Laiemale publikule eesti heliloojate koo-rekihi loomingut tutvustav festival
âEesti muusika pĂ€evadâ (EMP) tĂ”stab tĂ€-navu 19.â24. mĂ€rtsini esile uue muusika ansambleid â keskendutakse bĂ€nditegemise vaimule ja vaimustusele. Kuigi bĂ€ndid seos-tuvad rohkem pop- ja rockmuusikaga, on neil tĂ€napĂ€eva heliloojate loomingus oluli-ne osa.
âAnsamblite ja orkestriteta oleks heliloo-jatel vĂ”rdlemisi niru elu. Teoseid tuleks kir-jutada pĂ”himĂ”tteliselt sahtlisse, sest keegi ei vajaks neid. Kui aga teose on tellinud pĂŒsi-valt koos mĂ€ngiv ansambel, orkester vĂ”i koor, on lootust, et esiettekanne ei jÀÀ heli-töö viimaseks esituseks,â mĂ”tiskleb EMP ĂŒks kunstilistest juhtidest Ălo Krigul.
âSiit hakkasime edasi mĂ”tteid veereta-ma, et eesti uue muusika ansamblitele on pööratud vĂ€hem tĂ€helepanu kui nad vÀÀ-riks. NYYD Ensemble oli Eestis kaua ainu-ke omataoline, hiljem tulid Uus Tallinna Trio, ansambel U:, PaukenfEst, Resonabilis jne,â meenutab teine kunstiline juht Timo Steiner. âTĂ€navu oleme ĂŒhe festivali kavva koondanud vĂ€ga palju eesti uue muusika ansambleid. Huvi pĂ€rast lugesime kokku ja saime uskumatu arvu âbĂ€ndeâ â seitse Eestis tegutsevat ja ĂŒks Taanist tulnud kĂŒ-lalisansambel Esbjerg Ensemble, keda diri-geerib eestlanna Kaisa Roose,â sĂ”nas Steiner.
VĂ”rdluseks kohtab EMPl ka âpĂ€ris bĂ€n-deâ, sest kavas on tagasi âEesti muusika ĂĂâ, mis toimub koostöös festivaliga âHea Uus Heliâ. Audiovisuaalne muusika ja vi-deomuusika ĂŒhendavad eri moel helid lii-kuvate piltidega. Ja isegi sĂŒmfooniaorkestri kontsert on seotud bĂ€ndiideega â ĂŒsna eri-palgelises kavas peegeldavad kĂ”ik uued teo-sed ĂŒhel vĂ”i teisel viisil bĂ€ndimaailma mĂ”-jusid.
Eesti muusika pĂ€evad toimusid esimest korda 1979. aastal ja on juba ĂŒle 30 aasta
olnud ĂŒks olulisemaid siinsete heliloojate loomingule keskenduvaid festivale, korral-dajaks Eesti Heliloojate Liit. Juba kĂŒmme-kond aastat on festivali uuenduslikud kuns-tilised juhid olnud heliloojad Timo Steiner ja Ălo Krigul. Festivali kava on alati koos-tatud eesti heliloojate vĂ€rskeimast loomin-gust ja muusika esitajad on olnud peami-selt heliloojatega tihedat koostööd tegevad muusikud ja ansamblid.
Rohkem infot: www.helilooja.ee
(EHL)
Eesti muusika pÀevad pÔikavad bÀndiruumi
Timo Steiner ja Ălo Krigul 2009. aasta festivalil.
FOTO MAIT JĂRIADO
âTallinn Music Weekâ
34 3/2012
KahekĂŒmne kolmandat kor-da toimuv âJazzkaarâ leiab aset 20.â29. aprillini, pakku-des kuulamiseks esinejaid Prantsusmaalt, Inglismaalt, Indiast, USAst, Saksamaalt, Sloveeniast, Taanist, Soomest, Norrast, Rootsist ja Austriast.
âJazzkaareâ kodu on sel korral mere ÀÀres â Tallinna Vanasadamasse pĂŒs-
titatud erilises merepaviljonis, millist pole Eestis varem nĂ€htud. Paviljon mahutab li-gi tuhat kuulajat, selle ĂŒmber on vĂ€liala ja sealt avaneb kaunis vaade Tallinna vana-linnale ja jahisadamale. Nagu alati, toi-muvad ka sel kevadel kontserdid mitmel pool Eestis.
Festivali avakontserdil esineb maail-mamuusika supergrupp Amadou & Mariam, Malist pĂ€rit pimedad muusikud. Et âJazzkaareâ fookuses on seekord noor publik ja noored esinejad, toob festivalile kĂŒlakosti Euroopa noorte professionaali-de festival â12 Points Plusâ, mille mullu-sed kolm parimat kollektiivi Kaja DraksÂler Acropolis Quintet (Sloveenia), EliÂfantree (Soome-Rootsi) ja MetallÂOÂPhone (Prantsusmaa) esinevad neljas lin-nas. PĂŒhapĂ€eval, 22. aprillil kutsub âJazzkaarâ avastama Kalamaja paiku (kontserdikohtadeks Kalamaja park, Kultuurikilomeeter, Kalju kirik, F-hoone, Boheem, Klaverivabrik, Disaini muu-seum jpt).
Eesti muusikud esinevad kontserdil âEstonian Vocal Galaâ, kus astub ĂŒles kĂŒmme jazzilauljat. TĂ”nis MĂ€gi suur bluusiansambel esitab kavas âMuus-Bluusâ oma bluusilikke lugusid, meie bas-siĂ€ssad eesotsas Raul Vaiglaga on laval koosseisus Aces of Basses.
Veel esinevad festivalil mullu noore muusiku preemia pÀlvinud Joel Rasmus Remmel oma trioga, Oleg Pissarenko, Jaak SooÀÀr, Raivo Tafenau, Meelis Vind, Villu Veski ja paljud teised.
Euroopa jazzi suundumusi ja tippta-set esindavad ansamblid Das Kapital (Saksamaa-Eesti-Prantsusmaa-Taani), Tingvall Trio (Saksamaa), The Flow
(Austria), Jo Stance (Soome) ja Vigleik Storaas Trio (Norra).
Loomulikult vÀÀrivad erilist tÀhelepa-nu festivali peaesinejad: Jan Garbarek Quartet (Norra), kus teeb kaasa maail-makuulus india löökpilliguru Trilok Gurtu, ja inglise klubimuusika legend The Brand New Heavies.
Jazzi kodumaa staaridest on kohal maailma altsaksofonistide esinumber Rudresh Mahanthappa, kes esitab india muusikast inspireeritud kava âSamdiâ. USAst tulevad ka maailma ĂŒks hinnatu-maid ja hĂ”ivatumaid bassiste Christian McBride ning noor sametise hÀÀlega vo-kaaljazzi tĂ€ht Lizz Wright.
Sel aastal saab esmakordselt teoks ka jazziturismi projekt, millega seoses oo-tab Tallinn rohkearvuliselt kĂŒlalisi PĂ”hja-Euroopast, aga ka Saksamaalt ja Vene-maalt. LĂ€hemalt annab infot kĂ”ige toimu-va kohta veebileht www.jazzkaar.ee.
(âJazzkaarâ)
âJazzkaarâ avaldas kevadise suurfestivali programmi
Lauljatar Lizz Wright, ĂŒks âJazzkaareâ pea-esinejaid.FOTO INTERNETIST
Narvas kÔlas taas ChopinNarvas toimus taas suurejooneline
Chopini loomingule pĂŒhendatud rahvusvaheline noorte pianistide konÂkurss. VĂ”isteldi kolmes vanuserĂŒhmas: kuni 12-aastased, 13â15-aastased ja 16â18-aastased. Noori pianiste hindas ĆŸĂŒrii koosseisus Lauri VĂ€inmaa (esimees), Bro-nis Ćawa Kawalla (Poola), Teppo Koivisto (Soome), Julia TiĆĄkina (Venemaa) ja Julijus Andrejevas (Leedu). Noorimas vanuserĂŒh-mas asus vĂ”istlema 28 last, keskmises ja va-nemas rĂŒhmas 16. Maadest olid esindatud Venemaa, LĂ€ti, Leedu, AserbaidĆŸaan, Ukraina, Poola, Valgevene ja Usbekistan. Konkursil kuulis rohkelt noori andeid, vĂ€ga hĂ€id mĂ€ngijaid oli tulnud Venemaalt ning eriti hĂ€sti olid valmistunud AsebaidĆŸaani osalejad, kus keskmise vanuserĂŒhma vĂ”it-jaks tuli Narmin Najafli ning konkursi ain-sa grand prixâ pĂ€lvis vanima vanuserĂŒhma vĂ”istleja Rustam Zeynalov. Eestist osales Ă”pilasi Narva, SillamĂ€e, Tallinna ja Tartu muusikakoolidest. VĂ€ikestest koolidest oli silmapaistev Kehtna Kunstide Kooli kahe Ă”pilase, HannaÂLiisa Kuusingu ja Evita Lohu osavĂ”tt (Ă”petaja Hele Saarse). Eesti esindajatest pĂ€lvis noorimas vanuserĂŒhmas diplomi Darja Jasnjuk (Narva MK, Ă”p Lina Jarovaja) ja eripreemia Arko Narits (Tartu 1. Muusikakool, Ă”p Tiiu Noor). Eestile tulnud ainsa laureaaditiitli, II koha-ga naasis Leo Dubovski Tallinna Muu-sikakeskkoolist (Ă”p Ada Kuuseoks); Veronika Issajeva Georg Otsa nimelisest Tallinna Muusikakoolist (Ă”p Ada Kuuse-oks, Jelena Elkind) pĂ€lvis IV koha ning au-kirja ja Chopini Instituudi diplomi Chopini âBarkarooliâ parima esituse eest.
Eesti ainus laureaat Leo dubovski (vasakul) ja tema Ôpetaja Ada Kuuseoks (keskel) vastu vÔtmas Ônnitlusi.FOTO IRINA KIVIMÀE
3/2012 35
Tallinnast pĂ€rit Jonas Tarmi kammerteos âLas ruinas circu-laresâ vĂ”itis esimese koha USA suurimal noorte sĂŒvamuu-sikakonkursil. Konkursi kor-raldaja on ĂŒle kahekĂŒmne nelja tuhande liikmega USA MuusikaĂ”petajate Ăleriigiline Assotsiatsioon (MTNA).
MÀrtsis sÔidab Tarm New Yorki, kus vÔitnud helitöö esitatakse assot-
siatsiooni aastakongressil. Vanema astme konkursivÔiduga kaasneb ka 2000-dolla-rine auhind.
Kaheksateistaastane Tarm on esimene Eestis sĂŒndinud helilooja, kes on selle prestiiĆŸse auhinna vĂ”itnud. Ta konkuree-ris sadade noorte heliloojatega kĂ”igist USA viiekĂŒmnest osariigist.
(Delfi)
Netiraadio avardunud vÔimalusedMullu avatud Netiraadio, mis pakub
internetis kuulamiseks erinevas stiilis eesti muusikat, avas koostöös Eesti Muu-sika Infokeskusega ka oma kĂŒmnenda ka-nali âKlassika avarusedâ, mis edastab, na-gu nimigi ĂŒtleb, kodumaiste heliloojate klassikalist muusikat.
Teise uuendusena töötab Netiraadio nĂŒĂŒd kĂ”igis arvutites, tahvelarvutites ja mobiiltelefonides, mis toetavad HTML5 vĂ”i Flashâi. See teeb suurima kodumaise muusikavalikuga raadio veelgi kĂ€ttesaada-vamaks, pakkudes pidevalt uuenevat muu-sikavalikut ja head ĂŒlevaadet Eesti autorite, artistide ja interpreetide loomingust.
(MTĂ Eesti Muusika Eksport)
Keskastme muusikakoolide klaveriÔpilaste konkurss
Konkursandid. Vasakult Lea Valiulina, Kersti Leppik ja Karl Peterson.FOTO ERAKOgUST
Laureaadid: Hindrek PĂ€rg (Ă”p Ălle Sisa) ja Lea Valiulina (Ă”p Ralf Taal), Otsa kool; Dmitri Kurs (Ă”p Ălle Sisa, Otsa kool), Rasmus Andreas Raide (Ă”p Ell Saviauk, Martti Raide) ja Mariin gill (Ă”p Marju Roots), TMKK; Auli Lonks (Ă”p Martti Raide), TMKK ja Madli Marje Sink (Ă”p Lembit Orgse), Otsa kool; Karl Peterson (Ă”p Eike Sild-Neeme, Ivari Ilja), georg-Mirek King (Ă”p Marju Roots), Priidik Purga (Ă”p Kersti Sumera), Sten Heinoja (Ă”p Marju Roots, Ivari Ilja) TMKK.
TĂ€ielikku tulemuste nime-kirja vaata ajakirja Muusika ko-dulehel
Georg Otsa nimelises Tallinna Muu-sikakoolis toimus 27.â28. jaanuarini
jĂ€rjekordne keskastme muusikakoolide (Tallinna Muusikakeskkool, Georg Otsa ni-meline Tallinna Muusikakool, Tartu Heino Elleri nimeline Muusikakool) klaveriĂ”pilas-te konkurss. See on ĂŒks pikema traditsioo-niga klaverikonkurss Eestis, pĂ€rit juba 1960ndatest aastatest. VĂ”istlus peetakse neljas vanuserĂŒhmas ja kokku osales kon-kursil 46 Ă”pilast, seekord vĂ”ttis konkursist osa ka VHK Muusikakool. ĆœĂŒriis hindasid Ă”pilasi Jussi Siirala Helsingi Sibeliuse Akadeemiast, Ira Floss, Kadri-Ann Sumera ja Piret VĂ€inmaa. Professor Jussi Siirala tĂ”s-tis esile Eesti Ă”pilaste head tehnikat ning rĂ”hutas isikupĂ€ra ja vĂ€ljenduslikkuse oluli-sust ettekandes. Seekordsel konkursil kasu-tati uudset hindamissĂŒsteemi, kus eristati eriti hĂ€sti esinenute laureaatide rĂŒhma ja samuti hea esituse teinud diplomandide rĂŒhma. Lisaks anti vĂ€lja ka kiituskirju.
Noor helilooja Jonas Tarm.FOTO INTERNETIST
Tunnustus noorele eesti heliloojale
36 3/2012
Klaveriansamblite ĂŒleriigiline muusikapidu
Noorte muusikateadlaste ja heliloojate pÀev
4. veebruaril, kui vĂ€ljas paukus pakane, oli kuueteistkĂŒmne kooli muusikaesindus nii suurte kui pĂ€ris pisikeste Ă”pilastega XIV klaveriansamblite festivalil Lasna-mĂ€e Muusikakoolis. KakskĂŒmmend seit-se Ă”petajat oli ette valmistanud kaheksa-kĂŒmmend seitse noort pianisti esinema suure saalitĂ€ie rahva ees. Palade valik ja esituste nooruslik artistlikkus pakkus pal-ju meeldivaid elamusi ja rÔÔmsaid ĂŒllatu-sigi. PĂ€eva mahtus ka kohtumine an-samblipalade tsĂŒkli loonud helilooja Heli Kendraga; oli vĂ€ga pĂ”nev neid palu ja autori kommentaare kuulata.
Klaveriansambliseltsi Allegro ja LasnamĂ€e Muusikakooli ĂŒhine festivali korraldus oli igati eeskujulik, mille eest
suur tÀnu eriti kooli direktorile Maile Harikule ja Ôpetajatele Anu PÀrnale, Tiina Muddile ja Veera Nöpsile. Ja mui-dugi Tallinna Haridusametile toetuse eest.
Selle festivali traditsioon on tÔesta-nud oma eluÔigust, eriti tÀnavu, mil Valga analoogiline festival meie suureks kurvastuseks Àra jÀi. AnsamblimÀng on vÀga innustav, inspireeriv ja arendav musitseerimise vorm, mille osa ametli-kes Ôppekavades on kahjuks miinimu-mini kÀrbitud.
Maie Koldits, klaveriansambliseltsi Allegro ja festivali asutajaliige, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Ôpetaja
Veebruari teisel reedel toimus Tal-linnas IX noorte muusikateadlaste
konverents ning V noorte heliloojate kontsertkohtumine. Ăritus on mĂ”eldud keskastme muusikakoolide Ă”pilastele ning sedakorda koguneti Tallinna Muu sika-keskkoolis.
PĂ€eva esimene pool oli konverentsi pĂ€ralt. Kuulda sai mitmeidki vĂ€ga hĂ€sti ette valmistatud ja pĂ”neva probleemiase-tusega ettekandeid. Huvi konverentsi vas-tu oli suur, rÔÔmustavalt palju oli kuula-jaid just esinejate kaasĂ”pilaste nĂ€ol. Esindatud olid nii traditsioonilisemad teemad (muusikaajalugu, muusikateater, repertuaari analĂŒĂŒs) kui ka uuemad po-pulaarsed muusikateaduse suunad nagu filmimuusika ja interpretatsiooni analĂŒĂŒs. Johannes Voltri kĂ€sitles Veljo Tormise muusika rolli Arvo Kruusemendi filmis âKevadeâ; LauraÂMarie Ojalo vaatles muusikali tulekut Eestisse, keskendudes âMinu veetleva leediâ lavastusele 1963. aastal Estonias; Merit Tuulingu uurimus kĂ€sitles Beethoveni esituspraktikat 19. sa-jandil Eestis, eriti Tallinnas ning Henri Christofer Aavik vĂ”rdles Beethoveni 5. sĂŒmfoonia interpretatsiooni Richard Straussi, Arturo Toscanini ja Paavo JĂ€rvi
tĂ”lgenduses. KĂ”ik nad on Tallinna Muusikakeskkooli Ă”pilased, juhendajaks Kristel Pappel. Interpretatsiooni analĂŒĂŒ-siga tegeles ka PĂ€rtel Toompere Otsa koolist, vĂ”rreldes Cyrillus Kreegi teose âĂnnis on inimeneâ kuut salvestust kuuelt maalt, juhendajaks Maia Lilje. Elisabeth Kremenetski samuti Otsa koo-list vaatles mitmekĂŒlgse kultuuritegelase Johann August Hageni rolli sillaehitajana LÀÀne-Euroopa ja eesti kultuuri vahel, ju-hendajaks Raili Sule.
Noorte loominguÔpilaste kontsert lÀks tÀismajale, ettekannete kvaliteet oli heal ta-semel ning tundus, et noored interpreedid esitasid uut muusikat innustunult. Heas ta-sakaalus oli erinevate instrumentide kasu-tamine, peale klaveri sai kuulda ka teoseid puhk-, löök- ja keelpillidele. Mitmed heli-loojad olid ise ka interpreedi rollis.
Oma uudisloomingu tĂ”id publiku ette Alo PĂ”ldmĂ€e Ă”pilased Kaisa Kuslapuu, Anni Avi ja Marili Tomingas Elleri koo-list; Dmitri Kurs, Maria Rostovtseva, Piret Pajusaar, Ilja Massalov ja KrÔÔtÂKĂ€rt Kaev Otsa koolist (juhendajad Tatjana Kozlova ja Kristo Matson) ning Taniel Kuntu ja Tanel Praakli TMKKst (juhendajaks Kristo Matson).
âKevad-etnoâ 201221.â24. mĂ€rtsini toimub Viljandi PĂ€rimus-muusika Aidas teine âKevadÂetnoâ, mit-mepĂ€evane laager 14- kui 35-aastastele pillimĂ€nguhuvilistele, kes soovivad Ă”ppida eesti ja ĆĄoti pĂ€rimusmuusikat ning sĂŒve-neda erinevatesse pĂ€rimusmuusika stiili-desse.
PĂ”hijuhendajateks on tĂ€navu Kate Young Ć otimaalt ning Merike Paberits ja Jaan Jaago Eestist.
Kursuse vormiks on Ă”pitoad, kus toi-mub repertuaarile omaste lugude ja stiili-nippide Ă”ppimine kuulmise jĂ€rgi. Pilli-tubades jagunevad laagrilised kahte rĂŒhma ning Ă”htuti toimuvad ĂŒhised töötoad. Kuna ĂŒks Ă”petaja tutvustab ĆĄoti pĂ€rimusmuusi-kat, on osalejatel hea vĂ”imalus vĂ”rrelda kaht muusikakultuuri ja vaadata eesti pĂ€ri-musmuusikale vĂ€rske pilguga. Laager lĂ”peb kontserdiga PĂ€rimusmuusika Aida sĂŒnni-pĂ€evapidustustel.
Laagrisse on oodatud noored, kes mĂ€n-givad ĂŒkskĂ”ik millist meloodiapilli.
(folk.ee)
Ultima Thule tĂ€histab 25. tegevusaastatPaar aastakĂŒmmet kodumaise rocki eliiti kuulunud ansambel Ultima Thule saab tĂ€navu vee-randsaja aasta vanuseks, tĂ€hista-des seda tĂ€htpĂ€eva 3. mĂ€rtsil toi-muva juubelikontserdiga.
Ultima Thule alustas tegevust 1987. aas-tal koosseisus Riho Sibul (laul ja ki-
tarr), TĂ”nis MĂ€gi (laul), VjatĆĄeslav Kobrin (kitarr), Aare PĂ”der (klahvpillid), Raul Vaigla (bass) ja Jaak Ahelik (trummid). TĂ€naseks on MĂ€gi, Kobrin ja Ahelik bĂ€n-dist lahkunud, asemele on tulnud kitarrist Kalle Vilpuu ja trummar Toomas Rull. Tallinnas Rock CafĂ©s toimuval sĂŒnnipĂ€eva-kontserdil astub ansambliga taas lavale ka TĂ”nis MĂ€gi.
3/2012 37
Una Corda. Una Corda.Una Corda
Esmapilgul vĂ”ib harfi, kandle ja kla-vessiini kooslus viidata turvaliselt âilusateleâ meloodiatele populaar-sest klassikast. Liis JĂŒrgens, Kristi MĂŒhling ja Ene Nael ehk ansambel Una Corda seda aga ei paku. Eesti muusikamaastiku ĂŒhe omanĂ€olisi-ma koosseisuga trio on vaatamata suhteliselt lĂŒhikesele tegutsemisaja-le (esimene kontsert anti 2009. aas-tal) sulandunud orgaaniliselt koha-likku muusikaellu ning jĂ”udnud esik-plaadini. Albumil kĂ”lava muusika ning ansambli ebatavalisusele viitab ka plaadiĂŒmbris (kujundus Valter Jakovski). Plaadil kĂ”lavad lĂ€bisegi Una Cordale kirjutatud uudisteo-sed, seaded eesti muusika klassi-kast ja ansamblistide sooloreper-tuaar, mis annab kompaktse lĂ€bilĂ”i-ke trio repertuaarist, kĂ”lavĂ”imalus-test ning tĂ”lgendusviisidest.
Suure osa materjalist moodus-tavad Una Corda seaded eesti heli-loojate loomingust. VĂ€ga tuntud teoste puhul on oht ebaĂ”nnestuda, just sellesama tuntuse tĂ”ttu. Neljast seatud teosest on lati alt mindud vaid Cyrillus Kreegi âĂnnis on ini-meneâ arranĆŸeeringuga, mis jĂ€rgib ehk liiga palju kooripartituuri, teki-tades paratamatult vĂ”rdlusmomen-di originaaliga. Ootamatult uudsete kĂ”lakombinatsioonidega tĂ”usevad aga esile seaded Heino Elleri teo-sest âKelladâ ja Ester MĂ€gi teosest âA treâ. Una Corda tĂ”lgendused toovad oma lĂ€bitöötatusega esile detaile, mis on seni mĂ€rkamatuks jÀÀnud ning panevad uue kĂ”rvaga kuulama ka teoste originaalvarian-te. Mainitutest erinevalt on arran-ĆŸeeritud Peeter SĂŒda âGigue (Ă la Bach)â, kus polĂŒfoonialiinid on sel-
gelt vĂ€lja toodud erinevate pilli-tĂ€mbritega. Minu meelest nĂ€htub SĂŒda teosest ehk kĂ”ige paremini trio tugevus â ajaloolise pĂ€ritolu ja tĂ€mbri poolest on kandle, klavessii-ni ja harfi puhul tegu tĂ€iesti erineva-te pillidega, ent ometi sobivad nad suurepĂ€raselt kokku, tĂ€iendades ĂŒksteist tĂ€mbrilt.
Una Cordale kirjutatust on plaa-dile valitud Helena Tulve âSilmajadâ ja Mirjam Tally âJoonâ. Kuigi olemu-selt isesugused, on mĂ”lemad auto-rid mĂ€nginud pillide kĂ”lavĂ€rvidega. Tulve teoses on tĂ€mbrid niivĂ”rd se-gunenud, et kohati pole aru saada, mis pillid tĂ€pselt koos kĂ”lavad. Tally on seevastu eksperimenteerinud kontrastidega.
Ansambliteoste vahele on piki-tud soololood (Mirjam Tally âStrukÂtuuridâ kandlele, Rein Rannapi âVariatsioonidâ klavessiinile ja Liis Viira âPendelâ harfile). KĂ”laliselt ning kompositsiooniliselt on plaadi-materjal vĂ€ga hĂ€sti kokku sobita-tud, pakkudes mĂ”nusalt vĂ€rskenda-vat ning parimas mĂ”ttes lahedat kuulamiselamust.
LIISI LAANEMETSmuusikateadlane
Clarinette omnito-nique. Toomas Vavilov, Arvo Leibur, Toomas Nestor, Aare Tamme-salu.ERR
KĂ€esolevale helikandjale on salves-tatud kolm klarnetikvartetti: Eestis sĂŒndinud klarnetivirtuoosi, Âmeistri ja pilliuuendaja Iwan MĂŒlleri (1786â1854), soomerootsi helilooja BernÂ
hard Henrik Cruselli (1775â1838) ning Wolfgang Amadeus Mozarti (1756â1791) omad, viimane on kĂŒll Ă”igupoolest klaveriÂviiulisonaadi seade. Leitud repertuaar on huvitav ja vĂ€hetuntud, nĂ€iteks MĂŒlleri teos kannab mĂ€rget esmasalvestuse kohta. Siinsest kultuuriruumist pĂ€r-lite otsimine on kahtlemata vÀÀrtus omaette. TĂ”esti, milleks plaadistada tuhandendat varianti lÀÀne suur-meistri tuntud teosest, kui saab vĂ€l-ja tulla millegi erilisemaga. Baltisaksa muusikaloo lĂ€bikirjutami-ne ning ÂmĂ€ngimine on alles pooleli olev töö. Ka salvestuskoht Pidula mĂ”isa nĂ€ol on hea leid; kammerlik muusika sobib mĂ”isa tubase akusti-kaga kuidagi vĂ€ga loomulikult.
Arvan, et ei eksi, pakkudes, et kogu selle saavutuse taga on klar-netimĂ€ngija Toomas Vavilovi initsia-tiiv. Tema esitusest hoomab armas-tust iga fraasi vastu ja hoolt iga kĂ€i-gu vormimisel. Iga nĂŒanss, vĂ€rv ja intonatsioon on kannatlikult lĂ€bi mĂ”eldud ja tunnetatud. On tunda, et ta on neid teoseid juba kaua ene-ses kandnud (ja ehk ka plaadile vor-mimist oodanud), sest tulemus on maksimalistlikult kĂŒllastunud. KaasÂlasteks eesmĂ€rgile liikumisel on keelpillimĂ€ngijad Arvo Leibur, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu, ĂŒhtlane ja peategelasega head koostööd tegev grupp.
VIRGE JOAMETSmuusikateadlane
Ăle mĂŒĂŒri. Noorteorkester ReaalmaĆŸoor.Noorteorkester ReaalmaĆŸoor
MuusikasÔprade hulgas on neid, kellele meeldib puhas klassika, jazz, pÀrimus vÔi popmuusika. Aga on ka neid, kes on huvitatud stiilidega
katsetamisest ja muusikaliste piiride avardamisest. Just neile, keda vai-mustab filmimuusika, muusikalid ja popmuusika ĂŒhendamine sĂŒmfoo-niaorkestri vĂ”imalustega, on see detsembris ilmunud plaat mĂ”eldud.
ReaalmaĆŸoor loodi neli ja pool aastat tagasi selleks, et eesti muusi-kamaastikul oleks orkester, mis mĂ€ngib âmitteklassikalistâ, kerge-mat muusikat ning kus mĂ€ngijateks oleksid noored inimesed. (Kunagi oli ju olemas estraadiorkester, aga sĂ”na âestraadâ ei taha tĂ€napĂ€eval paljud kasutadaâŠ) Pealkiri âĂle mĂŒĂŒriâ sĂŒmboliseerib vĂ”itude ja katsumuste rada, mis kaasneb iga uue ja ebahariliku mĂ”ttega. EbaÂharilik on ju seegi, et orkester loo-di Tallinna Reaalkoolis, kust oota-me eelkĂ”ige vĂ€ljapaistvaid tule-musi reaalainetes. Nime ReaalÂmaĆŸoor esimene pool sĂŒmbolisee-rib Reaalkoolis Ă”ppinud poiste hullumeelset ideed teha kooliĂ”pi-lastest ja nende sĂ”pradest koos-nev orkester. MaĆŸoor aga tĂ€his-tab rÔÔmsat muusikat, mida or-kester mĂ€ngib.
ReaalmaĆŸoori esitatavas muusi-kas pole soomeugrilikku pimedust ja masendust ega tĂ€napĂ€eva muusi-ka dissonantse ja pingeid. Seda plaati on hea kuulata pĂ€rast stressi-rohket pĂ€eva ning mĂ”elda heldi-nult, et noored tegelevad ilusa ja vajaliku alaga ning leiavad sellel alal ka tĂŒhja niĆĄi. Ălesanne, mis mĂ€ngija-te ja dirigentide ees seisab, pole lihtne â klassikalist muusikat mĂ€ngi-nud interpreet peab harima end kergema muusika vallas ja avasta-ma oma pillil need vĂ”imalused ja vĂ”tted, mis on omased filmimuusi-kale ja popile. Dirigendid Rasmus Puur ja Edmar Tuul on suutnud koondada orkestri juurde Eesti kul-tuurielus tuntud dirigente, heliloo-jaid ja soliste; koostööd on tehtud TĂ”nu KĂ”rvitsa, Liisi Koiksoni, TĂ”nis MĂ€e ja Timo Steineriga. Solistidena esinevad Priit VĂ”igemast, HannaÂLiina VĂ”sa, Rolf Roosalu, Jarek Kasar, Ele Millistfer, Hannaliisa Uusma ja NeleÂLiis Vaiksoo. Mida on orkester solistidele pakkunud? Erakordset vĂ”imalust laulda koos suure orkestriga hĂ€sti arranĆŸeeritud repertuaari ning valmisolekut teha koostööd, kus loomingulisi inimesi ei suruta kindlasse stiiliraami.
38 3/2012
Plaadil on midagi igaĂŒhele: laule muusikalidest ja filmidest, minima-listlikku kunstmuusikat ja eesti popi klassikat. KĂ”igest Ă”hkub energiat, mis on ainuomane noortele ning stampmĂ”tetest vabadele dirigenti-dele ja interpreetidele. Ootan, et jĂ€rgmine plaat oleks juba mingis kindlas stiilis. Sel plaadil ei sulandu-nud vĂ€lismaised muusikalilood minu meelest plaadi tervikpilti. Aga kuna oli tegemist ReaalmaĆŸoori esimese plaadiga, siis on arusaadav soov nĂ€idata parimat, millega orkester alates 2007. aastast on tegelnud.
PIRET RIPS-LAULhelilooja
Armada. Raun Juurikas, Peedu Kass, Andre Maaker.Paw Marks Music
NelikĂŒmmend kolm minutit kestev continuum toob kokku kolm sĂ”pra, kes on plaadile ĂŒhe ĂŒlesvĂ”ttega sal-
vestanud ĂŒhisimprovisatsiooni. Olgu kohe öeldud, et tulemuseks on heakĂ”laline, selge tonaalse kesk-mega helitöö, mitte pillipiinamine stiilis âpiiks, prÀÀks ja plĂ€rtsâ, mida kuulaja vabaimprovisatsioonilise muusika puhul vĂ”iks esmalt karta ja kahtlustada. Kohati kĂ”lab Steve Reichi laadis minimalism (bassi ast-meliselt liikuvad pedaalnoodid, ki-tarri kordusmustrid Ă la âElectric Counterpointâ ja sĂŒntesaatori foo-nihelid), teisal taas fusionÂjazzi moo-di aktiivsem saatefaktuur ja lennu-kas klahvpillisoolo selle kohal. Katkematult kulgev kompositsioon on jaotatud kuueks osaks koos (kĂŒl-lap hiljem antud) tinglike pealkirja-dega; tervik on meeldivalt sidus, siinÂseal tĂ”usevad pinnale ka teatud juhtmotiivid.
Trio on heas kĂ”lalises tasakaa-lus â ĂŒhel pool Peedu Kassi reso-nantne kontrabass ja Andre MaaÂkeri kirka kĂ”laga kitarr, teisel pool Raun Juurika manipuleeritud tehis-helide vaheldusrikas palett. LĂ€heÂnemisel, mida inglise keeles kutsu-takse instant composing, on kahtle-mata omad voorused (eriline ava-tus, kaaslaste âantennid pĂŒstiâÂkuu-lamine), aga ka puudused, kuna nĂ”nda sĂŒndivate teoste vorm allub halvasti kontrollile, harmoonia ja meloodiate kujundamisest rÀÀkima-ta. Sellegipoolest on kolme noore jazzmuusiku inspiratsioonirohke ĂŒhisjĂ€mm meeldiv kuulamine, isegi kui see laiema publiku poolehoidu ei peaks vĂ”itma. Kuid âkikkis kĂ”rva-
degaâ kuulajale pakub plaat kahtle-mata ĂŒksjagu elamusi.
JOOSEP SANG
Less For More. Margot Kiis, Mart Soo, Taivo Sillar, Aivar Vassiljev.AVRecords
Ăks mĂ”nus Eesti esitajate tehtud jazziplaat on taas valmis saanud. VĂ€hema eest saab rohkem, tĂ”otab pealkiri, ja pettuda pole tĂ”esti pĂ”h-just. Margot Kiis laulab vaatamata tuulisel ja kĂŒlmal Islandil veedetud aastatele endise hÀÀlega, Mart Soo kitarr kĂ”lab tuntud headuses ja al-bumi oma plaadifirmas vĂ€lja and-nud Aivar Vassiljev on löökpillidel omal kohal. Ăsna harva plaadile sat-tuv bassist Taivo Sillar mĂ€ngib mĂ”-negi meeldiva soolo ja kĂ”ik on pai-gas, nagu peab. Rohkem pole Ă”ieti tarvidust midagi lisadagi, sest muu-sika kĂ”neleb omasoodu ja ĂŒtleb kĂ”ik, mis vaja.
Kuulasin vĂ”rdluseks 1996. aas-tal salvestatud Helmut Aniko Trio CDd âIn a Sentimental Moodâ, mille kaks kolmandikku moodustasid sa-muti Margot Kiis ja Mart Soo. PĂŒĂŒdsin jĂ€lgida, mis on uuel albumil Ă”igupoolest teisiti. Margot Kiisi ing-lise keele hÀÀldus on tublisti para-nenud, aga ka âLess for Moreâ kui tervik mĂ”jub mĂ”nusamalt â ta on paraja pikkusega ega muutu vĂ€sita-vaks nagu toonane trioplaat. Toreda terviku moodustavad killu-kesed nii eesti kui ka vĂ€lismaisest jazzmuusikast, sealjuures mitmeke-sistavad sisu valss, kalĂŒpso, ööbiku-laul, serenaad, romanss ja kapriis. KĂ”ik need nimetused leiduvad pala-de pealkirjades, kaks viimast vasta-valt Uno Naissoo ja Lembit Veevo kaunites eestikeelsetes lauludes, mida lauljatar esitab ilusas aktsendi-vabas emakeeles (Ă”nneks ei ole vÔÔrsil veedetud ajaga keeleoskus kannatada saanud). PĂ”hjamaises saareriigis lauluĂ”petajana leiba tee-niv Kiis on ka ise heas vokaalses vormis, kuid kahjuks ei nĂ€ita ta plaa-dil oma oskusi kuigi ulatuslikult. KĂŒllap on Eestit kĂŒlastades salves-tusaega nappinud (napp on ka plaa-diga kaasnev info, esitajate kohta pole vĂ€himatki teavet). Aga looda-me, et asi edaspidi paraneb ja me kuuleme lauljatarilt peagi lisa, miks mitte siis juba mĂ”ne teise koossei-suga.
MARJE INGELkuulamishuviline
K U U L A K A N E I D
Hypnobooster. Hypnobooster.Hypnobooster
Tegemist on Andre Picheni sooloprojekti-ga, mis hĂ”lmab nii ku-jutavat kunsti kui ka muusikat, kus leiab seoseid trip-hopâi, jazzi, ambientâi ja filmi-muusikale omase âhelide visualiseerimise-gaâ. Plaadil teevad kaasa mitmed kĂŒlalised, teiste seas Ardo Ran Varres bassklarnetil ning lauljatar Marta Laan.
Viktor Siilatsi muusikal âValge laevâ.Viktor Siilats
Muusikali keskmes on valge laeva kujund kui parema tuleviku ja lootuste sĂŒmbol. Nukuteatri saalis tehtud live-salvestuses osalevad solistid Rosanna Lints, Kaire Vilgats, Sepo Seeman, Maria Soomets, Tarvo Krall, Mait Trink ja Mari Ann Valkna ning ansamblid Kala ja Blinking Lights. LaulusĂ”nadena on kasutatud asja-osaliste ning Juhan Liivi, Debora Vaarandi ja Villu Kanguri tekste.
CORELLI MUSICKIRIKUPĂHAD MAARJAMAAL â PalmipuudepĂŒha1.aprill kell 19.00 Tallinna Jaani kirikCorelli Barokkorkester, kammerkoor Collegium Musicale, solistid ja dirigent Endrik ĂksvĂ€ravKavas J.S. Bachi kantaatide Eesti esiettekanded!
NAISTEPĂEVAKONTSERDID8. ja 11. mĂ€rts kell 19.00HĂMN ARMASTUSELE Silvi Vrait ja Raivo Tafenau â prantsuse ĆĄansoonid ja imeline akordion hubases Toompea muusikasalongiswww.corelli.ee
3/2012 39
PĂ€rast ĂŒldhariduskooliÂde muusikaĂ”petuse uue ainekava vastuvĂ”tmist on vĂ€ikekannel saanud seniÂsest suurema tĂ€helepanu osaliseks. Kuigi ajalooliselt ei kuulunud kandlemĂ€ng ĂŒldsegi laste maailma, kĂ”lab see vahepeal pikka aega muuseumiriiulil tolmu kogunud pill nĂŒĂŒd peale lasteaedade, muusiÂkakoolide, huviringide ja pĂ€rimusmuusika laagrite ka tavakoolide muusikaÂtundides. Kindel on see, et ĂŒle Eesti on palju erinevas vanuses kandlesĂ”pru.
Vanasti öeldi vÀikekandle kohta ikka lihtsalt kannel ja polegi ta ju nÀi-teks flöödi vÔi parmupilliga vÔrrel-
des teab mis tilluke. TĂ€iend âvĂ€ikeâ (vĂ”eti kasutusele 2001. aastal Igor TĂ”nuristi ette-panekul) aitab selget vahet teha â on ju kandleid vĂ€ga mitmesuguseid. Ehituslikult ja ajalooliselt kĂ€ivad arhailised 5â12-keel-sed pillid ja uuemad-suuremad lÀÀnemĂ”ju-lised tsitri tĂŒĂŒpi kandled omaette lahtrites-se. Kromaatiline kannel on vĂ€ikekandle uu-
sim, juba kunstmuusika valdkonda kuuluv sugulane.
LÀÀnemere idakallastel elavad rahvad on kannelt mÀnginud juba ammu. Arva-takse, et enam-vÀhem sellisel kujul nagu praegu on ta siinmail helisenud vÀhemalt paar tuhat aastat. Aja jooksul on suurene-nud keelte arv ning jÔhvide ja loomasoolte asemel on kasutusele vÔetud vask- ja hil-jem teraskeeled.
Kandle hÀÀlestus vĂ”ib varieeruda, kuid ĂŒldiselt on tegu diatoonilise helirea jĂ€rjesti-kuste astmetega. Mujal on vĂ€ikseimad kandled viiekeelsed, kuid kahel ainsal Eesti alalt teada oleval hÀÀlestusel on viiele dia-toonilisele astmele lisatud veel ĂŒks kvardi vĂ”rra madalam keel, milles vĂ”ib nĂ€ha kesk-aegse burdoonmuusika mĂ”ju.
Vaatamata oma rahvusvahelisele levi-kule on kannel nii eestlaste, soomlaste, lĂ€t-laste kui ka leedulaste jaoks sĂŒgava tĂ€hen-dusega rahvussĂŒmbol. Ărkamisajal sai kannel kĂ”ige kaunimate rahvusli-ke vÀÀrtuste tĂ€histajaks. 1886. aastal hakkas Jakob Hurda eestvĂ”tmisel ilmu-ma siiani jĂ€tkuv eesti rah-valaulude kihelkondlik monumentaalsari, mille nimeks iseloomulikult âVana Kannelâ.
Labata ja labaga Pilliajaloo uurijad on jaganud vĂ€ikekandle kaheks pĂ”hitĂŒĂŒbiks â lÀÀne- ja idapool-seks.
LÀÀnepoolne vĂ€ikekannel on ĂŒhest ot-sast teravnurkse trapetsi kujuga. Keeled paiknevad lehvikukujuliselt, pilli kitsamas otsas kinnituvad need kolju sisse torgatud pĂ”ikpulga ja pilli laiemas otsas keerupulka-
de ehk virblite kĂŒlge. Selliseid kandleid on mĂ€nginud leedulased (kanklÄs), lĂ€tlased (kokles), liivlased (kÄndla), eestlased ja isu-rid (kannel), vadjalased (kannĂ”l), karjala-sed ja soomlased (kantele).
Idapoolne kandletĂŒĂŒp erineb kujult lÀÀ-nepoolsest. KĂ”laomaduste parandamiseks ja kĂ€etoeks on kandle virblite taga veel pi-kendatud laba, mida setud nimetavad sa-baks (helĂŒhand) ja lĂ€tlased tiivaks (spÄrns). Sellist tĂŒĂŒpi kandleid esineb peale Setumaa (kannĂ”l) veel Latgales (kĆ«kles), Loode-Venemaal Pihkva ja Novgorodi oblastis (gusli) ja vepslaste asualadel (kandel/stri-bunnik).
VĂ€ikekannel kadus Eestis kasutuselt veel enne, kui vahast fonograafirullid esi-mest korda soome rahvamuusikauurija Armas Otto VĂ€isĂ€neni reisipaunas 1913. aastal Setu- ja Harjumaale jĂ”udsid. NĂ”nda teame me lÀÀnepoolset tĂŒĂŒpi kandle mĂ€n-
gust Eestis ĂŒsna vĂ€he. Setumaal leidus aga 20. sajandi algul labaga kandle mĂ€ngijaid veel kĂŒll. Labaga kannelt mĂ€ngiti Setumaal ĂŒsna samamoodi kui ĂŒle piiri tĂ€napĂ€eva Pihkva ja Novgorodi oblasti vene kĂŒlades. Pillimees pani vasaku kĂ€e sĂ”r-
med keelte vahele ja liigutades kĂ€tt kas ĂŒles- vĂ”i allapoole, summutas osa keeli. NĂ”nda saab vaheldada kaht akordi ja lugu on suuresti kantud rĂŒtmikast. Setumaalt salvestatud lood ongi rĂŒtmilised kargused ja kirikukellade imitatsioonid.
LÀtis, Loode-Venemaal ja Soomes, sa-muti Leedus on vÀikekandle mÀngutradit-sioon jÔudnud tÀnapÀeva peaaegu katke-matu ahelana. Veel 20. sajandi keskpaiku ja
VÀikekannel L E A N N E B A R B O , K A T I S O O N kandlemÀngijad
Kandle uuestisĂŒnni pöördeliseks hetkeks sai paradoksaalselt klaverivabriku otsus vĂ€ikekandled tootmi-sest maha vĂ”tta.
Eesti ja setu kannel Mihkel Soone töökojas. FOTO LEANNE BARBO
3/2012 39
40 3/2012
Venemaal isegi 1990. aasta-tel leidus pillimehi, kes vÀi-kekannelt traditsioonilisel viisil mÀngisid.
UuestisĂŒndPraegu on vĂ€ikekannel Eestis oma taastulemise lai-neharjal. See pill köidab algajat muusika-sĂ”pra kergesti â lihtsamad mĂ€nguvĂ”tted saab selgeks vĂ€hese vaevaga, ometi vĂ”ivad ka juba esimesed sammud olla kĂ”laliselt nauditavad.
1989. aastal tekkis toona Tallinna Klaverivabrikus insenerina töötanud Sirje Voitkal idee, et klaverivabrik vĂ”iks selle ka-dunud pilli rahva- ja kromaatiliste kannel-de kĂ”rval tootmisse vĂ”tta. Nii sĂŒndis Saare-maalt Kaarma kihelkonnast 19. sajandi lĂ”-pul leitud kuuekeelelise kandle eeskujul uut tĂŒĂŒpi vĂ€ikekannel. Algul olid klaverivabri-ku vĂ€ikekannelde virblid puust, hiljem tsit-rite ja klaveritega sarnaselt metallist. Pillide korpused liimiti kokku teiste pillide toot-misest ĂŒle jÀÀnud puidujÀÀkidest. Kandleid valmistati aastatel 1990â1997 hinnanguli-selt 1500â1700 tĂŒkki.
Kandle uuestisĂŒnni pöördeliseks het-keks sai aga paradoksaalselt klaverivabriku otsus vĂ€ikekandled tootmisest maha vĂ”tta. PĂ€rast seda hakati mitmel pool peaaegu ĂŒheaegselt mĂ”tlema, et kandle valmistami-ne ei saa olla ĂŒletamatult raske. Pilli ehita-mise vĂ”ttis kĂ”igepealt ette Vanalinna Hariduskolleegiumi tolleaegne tööÔpetuse Ă”petaja Indrek Roosi oma Ă”pilastega, lisaks Raivo Sildoja ja Rait Pihlap oma töökoda-
des. Juba varem oli keskaegsete pillide seas kandleidki tei-nud Eesti Rahva Muuseumi konser-vaator Roland Suits. Ăsna pea hakati korraldama ka kandlemeisterdami-se laagreid, esimene toimus Leisis aastal 2001.
Ent kuidas mÀngida? VÀike-kandle ajaloolistest mÀngutehnikatest ja pillilugudest pole Eesti alal tÀpsemaid andmeid sÀilinud. Esimese mÀnguÔpe-tuse, mis klaveri-vabriku kandle ost-jatele pilliga kaasa anti, koostas Jaan Sööt Soome viie-keelse kandle mÀn-guÔpetuse pÔhjal. Joonised nÀitasid, kuidas mÀngida keeli noppides ja
kuidas kujundada akordilist saatepartiid. Praegused mÀngutehnikad on rekonstrukt-sioon, mis toetub suuresti Soome ja LÀti paremini uuritud ja dokumenteeritud kandlemÀngutraditsioonile. Muidugi on tÀhtis osa ka tÀnapÀeva mÀngijate loovatel lahendustel.
Hetkel tegutseb Eestis vĂ€ga mitmeid pillimeistreid, kes vĂ€ikekandleid valmista-vad. Pilli tellides tasub alati tĂ€hele panna, kas meister on ka tĂ”esti meister â kas ta tunneb kandle ajalugu ja traditsioonilist pilliehitust ning -kujunduse peensusi. Hea meister tunnetab sidet traditsiooniga, pida-des au sees vĂ€ikekandlele olemuslikult omaseid ehituslikke eripĂ€rasid: pill ÔÔnes-tatakse ĂŒhest puust, kannelt ei valmistata vineerist, jĂ€rgitakse traditsioonilisi proport-sioone ja ĂŒldkujundust ega kasutata ĂŒle-mÀÀra sĂŒnteetilisi viimistlusvahendeid. Keeled asetsevad kandle peal lehvikukuju-liselt, kolju ja pĂ”ikpuu poolt on nad ĂŒks-teisele lĂ€hemal kui virblite pool. VĂ€ike-kandle keelte all ei ole uuematele kandle-tĂŒĂŒpidele iseloomulikku keeli pingutavat roopi, nii on sel rikkalikum ja sumedam kĂ”la. Ka puidust virbleid ei maksa peljata â pilli hÀÀlestamine nĂ”uab kĂŒll terake rohkem vilumust, tĂ€mber on aga pehmem
ja metalse varjundita.Alati on vÔimalik pill ka ise pillimeis-
terdamislaagris juhendaja kÀe all valmis te-ha. Kandleid tehakse ka kooli tööÔpetuse tundides. NÔnda valmistatud pillide kujun-duses leidub mÔnikord palju uudseid, pilli-tegija enda maitset peegeldavaid jooni.
Nagu alati traditsiooni katkedes, on elule Ă€ratatud kandlemĂ€ng midagi muud kui kunagine. Erineb ju tĂ€napĂ€eva inimese muusikaline mĂ”tlemine vĂ€gagi endisaegse kĂŒlamehe omast. Alanud on uus kandle-ajastu uute kĂ”lade, meloodiate ja mĂ€ngu-tehnikatega. Pill kĂ”lab ka kontserdilavadel, seda saab Ă”ppida mitmes muusikakĂ”rgkoo-lis. Toimunut vĂ”iks vĂ”rrelda vĂ€ljasurnud keele uuesti kasutusele vĂ”tmisega.
NĂ”nda ongi meil, tĂ€napĂ€evastel kandle-mĂ€ngijatel, vaid pooleldi Ă”igus, kui ĂŒtleme, et jĂ€tkame iidset traditsiooni. Muutus on toimunud jĂ€rsult ja hĂŒppeliselt. Ometi on selle pilli ajalugu vĂ€ga sĂŒgaval meie kandi minevikus ning kandle vaikne ja ĂŒlemheli-derikas kĂ”la mĂ”jub kuhugi sĂŒgavale ala-teadvusse. Ka praegu, kĂ”ige uuemal ajal.
*VĂ€ikekandlega seonduvat on Eesti teadlas-test kĂ”ige pĂ”hjalikumalt uurinud Igor TĂ”nurist, kelle artikleid oleme kasutanud ka seda lugu kirjutades. Pilli taassĂŒnni lugu on oma diplomitöös kĂ€sitlenud Helle Suurlaht.
Hea pillimeister tun-netab sidet traditsioo-niga, pidades au sees vÀikekandlele omaseid ehituslikke eripÀrasid.
LĂ€ti kandlemĂ€ngija JÄnis PoriÄ·is ja Vladimir Povetkin Venemaalt 1982. aastal Turaidas laulupeol.VALDIS MUKTUPÄVELSI ERAKOgUST
Kiievi Riiklikus Ajaloomuuseumis asuval 12. sajandi hÔbekÀevÔrul mÀngib mees Àratun-tavalt viiekeelset kannelt. FOTO INTERNETIST
40 3/2012
3/2012 41
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid
mÀrtsis 7. mÀrts kell 19.00
EMTA kammersaal
KĂLALISKONTSERT
JOHANN VAN DER LINDEN (saksofon,
Holland)
HENRY KELDER (klaver, Holland)
7. mÀrts kell 19.00
EMTA Lavakunstikool (Toom-Kooli 4)
MAGISTRILAVASTUS
âAKROBIOGRAAFIA versus
ULMAVAIKUSâ
VELLO VAHER â lavastaja, dramaturg,
nÀitleja ja akrobaat
Proloog: Artur Alliksaar: Autoportree
Eelepiloog: Artur Alliksaar: Aeg
Etendusele pÀÀseb eelregistreerides
aadressil [email protected]
9. mÀrts kell 18.00
EMTA kammersaal
Dots Arvo Leiburi VIIULIKLASS
Klaveril Thea Nestor
11. mÀrts kell 17.00
EMTA kammersaal
âTĂ”rudest tammedeniâ VII
Esinevad EMTA ja TMKK klaveri eriala
Ôpilased
14. mÀrts kell 19.00
Tallinna raekoda
Dots Aavo Otsa TROMPETIKLASS
Klaveril MEELI OTS
Kaastegev VASKPILLIANSAMBEL BRASS
ACADEMY
16. mÀrts kell 18.00
EMTA kammersaal
Dots Aavo Otsa TROMPETIKLASS
Klaveril Meeli Ots
Kaastegev Eesti Noorte
Puhkpilliorkester
18. mÀrts kell 19.00
EMTA Lavakunstikool (Toom-Kooli 4)
EMTA Lavakunstikool (Toom-Kooli 4)
MAGISTRILAVASTUS
âAKROBIOGRAAFIA versus
ULMAVAIKUSâ
VELLO VAHER â lavastaja, dramaturg,
nÀitleja ja akrobaat
Proloog: Artur Alliksaar: Autoportree
Eelepiloog: Artur Alliksaar: Aeg
Etendusele pÀÀseb eelregistreerides
aadressil [email protected]
20. mÀrts kell 19.30 ja 20.45
Kanuti Gildi saal
âAudivisionaalne muusikaâ
EMTA ĂŒliĂ”pilaste
audiovisuaalkompositsioonide
kontserdid EMP 2012 raames
Kunstiline juht PAOLO GIROL
22. mÀrts kell 16.00
EMTA ooperistuudio
EMTA kompositsiooni eriala
ĂŒliĂ”pilaste teoste kontsert EMP 2012
raames
Kunstiline juht Toivo Tulev
24. mÀrts kell 15.00
Tallinna Linnamuuseum (Vene 17)
âEMTA trubaduurid Linnamuuseumisâ
Dots Heiki MĂ€tliku KITARRIKLASS
24. mÀrts kell 17.00
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
kammerorkester
dirigent CLAUDIO IVAN ORDAZ
GARCIA
solistid: IVI OTS, MARIKE
KRUUP (viiul)
25. mÀrts kell 19.00
EMTA Lavakunstikool (Toom-Kooli 4)
MAGISTRILAVASTUS
âAKROBIOGRAAFIA versus
ULMAVAIKUSâ
VELLO VAHER â lavastaja, dramaturg,
nÀitleja ja akrobaat
Proloog: Artur Alliksaar: Autoportree
Eelepiloog: Artur Alliksaar: Aeg
Etendusele pÀÀseb eelregistreerides
aadressil [email protected]
26. mÀrts kell 19.00
EMTA kammersaal
BigbÀndide kevadkontsert
EMTA BIGBĂNDIL on kĂŒlas BIGBĂND
TTĂ
Solistid: Reelika Ranik, Ivi Rausi, Jaan
Krivel, Mirjam Dede
Juhendaja Teet Raik
28. mÀrts kell 18.00
EMTA kammersaal
EVA VOROBJOVA (klaver)