HIV ja AIDS

  • View
    225

  • Download
    8

Embed Size (px)

DESCRIPTION

MIS ON HIV JA AIDS? KUIDAS HIV EDASI KANDUB ? KUIDAS HIVI AVASTADA? KAS ON OLEMAS HI VASTANE RAVI? OPORTUNISTLIK NAKKUS – MIS SEE ON? SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED; MÜÜDID KONDOOMIDE KOHTA. VASTUSED LEIATE SELLES RAAMATUS.

Text of HIV ja AIDS

  • ja AIDS

    HIV Tllinn 2011

  • Kesolev vljaanne on adapteeritud versioon projekti LaSKY (www.lasky.ru) raames 2009. aastal vlja antud brorist HIV ja AIDS.

    Vljaande koostamisel on kasutatud veebilehti www.ehpv.ee ja www.hiv.ee.

    Suur tnu Dmitri Filippovile (menZDRAV Foundations) ja Andrei Beloglazovile (LaSKY) koost eest.

    Koostajad: Igor Sobolev, Latin Alijev

    Foto: Viktoria Melnikova (Eesti HIV-positiivsete vrgustiku nitus ME oleme inimesed!)

    Eestikeelse teksti toimetaja: Mall Leman Vljaande on koostanud Eesti HIV-positiivsete vrgustik (www.ehpv.ee), sihtasutuse AIDS Healthcare Foundation (www.aidshealth.org) rahalisel toel.

    Trkiarv 1000 eksemplari.Levitatakse tasuta

    EESTI HIV-POSITIIVSETE VRGUSTIK Juriidiline aadress: isme tee 36-8, 13511, Tallinn, Estonia.Arveldusarve: 10220049892010 /SEB pank/Koduleht: http://www.ehpv.ee/ Peakontor: Mardi 3, 10145, TallinnTelefon: (+372) 6410133Faks: (+372) 6410133

    ja AIDS

    HIV Tllinn 2011

  • 54

    MIS ON HIV JA AIDS?

    KUIDAS HIV EDASI KANDUB ?

    KUIDAS HIVI AVASTADA ?

    RAVI

    OPORTUNISTLIK NAKKUS MIS SEE ON?

    SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED (STLH)

    MDID KONDOOMIDE KOHTA

    KSIMUS-VASTUS

    VAJALIK INFO

    KUS JA KELLEGA SAAKS ARUTADA SEKSUAALSUSE JA MEESTE TERVISEGA SEONDUVAID KSIMUSI?

    SISUKORD

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    1

    sain ktte testi tulemused ning selgus, et mul on HIV. Olin segaduses ja hirmunud, keeldusin uskumast, et minuga vib midagi sellist juhtuda. Arvasin, et minust saab heidik. Arvasin, et minust prduvad ra lhedased, sbrad ja kolleegid, et mind enam ei armastata ja hakatakse hoopis kartma. Arvasin, et mu elul on kriips peal, ja et ma vin varsti surra. hel hetkel tekkis mul tohutult palju ksimusi, oli raske mista, millest alustada. Nd ma tean, et sellistel nagu mina on aega leida vastused kigile neile ksimustele, ja et on olemas inimesed, kes on valmis mind aitama. Ja need inimesed on arstid ning HIVi ja AIDSiga elavad inimesed. Olen HI-viirusega elanud juba 18 aastat. Jah, mu elu muutus, kuid elu ongi pidevas muutumises, HIV teeb korrektuure mu plaanides, kuid ei tee olematuks unistusi, armastust, nnelikku perekonda, karjri, lapsi ja sprust. Maailmas on 35 miljonit inimest, kellel on HIV, Eestis on neid rohkem kui 7000 ja kik nad on ksinud endalt samu ksimusi. Paljud neist, ka minu sbrad ja vitluskaaslased on leidnud enda jaoks vastused. Igor, 36-aastane Lood inimestest, kellel on HIV

    Palju aastaid tagasi

    HIV ja AIDS

  • 76

    HIV on inimese immuunpuudlikkuse viirus, mis on ohtlik ainult inimestele see nrgestab immuunssteemi, mis kaitseb meid erinevate nakkuste eest. Organismi sattudes rndab HIV teatud vererakke T-lmfotste, mille pinnal on CD4 molekulid seeprast nimetatakse neid ka CD-4 rakkudeks. CD4 rakkude arvukuse phjal saab teha kindlaks haiguse staadiumi. Viirus kasutab T-lmfotste iseenda taastekitamiseks ning jtkab paljunemist, tekitades miljardeid uusi viirusi iga pev. Alguses vitleb immuunssteem aktiivselt infektsiooniga, pdes seda kontrolli all hoida. Inimene, kelle organismis selline vitlus kib, ei pruugi seda isegi kahtlustada, sest pikka aega ei esine mitte mingeid smptomeid. Haiguse kigus vheneb CD4 rakkude arv. Immuunssteemi nrgenemine thendab seda, et inimese organism ei suuda enam videlda erinevate nakkustega, isegi sellistega, mis on tervele inimesel tiesti ohutud. Selliseid nakkusi nimetatakse oportunistlikeks, s.t et nad kasutavad ra olemasolevaid soodsaid tingimusi.

    Mned arvavad, et HIV ja AIDS on ks ja seesama.Kuid see ei ole nii.

    HIV ja AIDS

    HIV ja AIDS

  • 89HIV ja AIDS

    SMPTOMID. See, et inimene nakatub viirusega, s.t on HIV-positiivne, ei thenda, et tal on AIDS. AIDSi vljakujunemine vtab tavaliselt palju aega (keskmiselt 1012 aastat). HI-viirusega nakatumisel ei tunne inimesed tavaliselt mingeid erilisi aistinguid. Mnikord vib juhtuda, et mni ndal prast nakatumist tekib gripilaadne seisund (krgenenud kehatemperatuur, naha punetus, lmfinrmete paistetus, khulahtisus). Prast nakatumist vib inimene paljude aastat vltel tunda ennast tervena. Seda perioodi nimetatakse haiguse peidetud (latentseks) etapiks. Kuid on vale arvata, et sel ajal organismis midagi ei juhtu. Kui mingi haigustekitaja, kaasa arvatud HIV, organismi siseneb, tekitab immuunssteem sellele immuunvastuse, pdes seda haigusetekitajat maha suruda ja hvitada. Selle jaoks ttab immuunssteem vlja antikehad, mis seovad haigustekitajad ja aitavad neid hvitada. Lisaks hakkavad spetsiaalsed valged vererakud (lmfotsdid) samuti haigustekitajatega vitlema. Kahjuks ei piisa sellest, et HI-viirusest jagu saada immuunssteem pab kll HIVi kahjutustada, kuid samaaegselt hvitab HI-viirus jrk-jrgult immuunssteemi.

    AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sndroom. Omandatud sest see on phjustatud infektsioonist, mitte prilik.Immuunsus sest see kahjustab organismi immuunssteemi, mis vitleb haigustega.Puudulikkus sest immuunssteem lakkab vajalikul mral ttamast, et kaitsta inimest haiguste vastu.Sndroom (erinevate haigussmptomite kogum) sest selles staadiumis tekib inimesel palju erinevaid smptomeid ja oportunistlikke haigusi.

    on olemas ravimid, mis suudavad peatada HIV-nakkuse arengut. On ka selliseid preparaate, mis suudavad ennetada vi ravida oportunistlikke nakkusi.

    Seega mida varem saab inimene teada oma haigusest, seda rohkem on tal vimalusi muuta oma elu ja alustada raviga.

    Praegusel ajal

  • 11

    10

    HIV ja AIDS

    Viirus on olemas inimese kigis kehavedelikes, kuid nakatuda on vimalik vaid vere ja spermaga (tupeeritised ja emapiim on samuti ohuallikaks, kuid kesoleva brori kontekstis me neid vimalusi ei ksitle).HIV ei levi slje, higi, pisarate, uriini ja vljaheidete ning teiste kehavedelike kaudu, loomulikult juhul, kui neis ei ole nhtavaid verejlgi.

    HI-viirusesse vib nakatuda mitmel erineval moel: kaitsmata vahekorras (ilma kondoomita); kui nakatunud veri satub terve inimese verre vigastatud nahapinna vi limaskesta kaudu: nelte, sstalde ja muude sstimisriistade hisel vi taaskasutamisel; kasutades mittesteriilseid vahendeid ttoveerimisel ja/vi keha augustamisel; kasutades teise inimese habemeajamisriistu vi hambaharja, millel on nhtavad verejljed; verelekandel (juhul kui rikutakse doonoriks olemise reegleid).

    HIV ei suuda lbida tervet, vigastamata nahka, samuti ei levi HI-viirus piisknakkusena nagu gripp ja tuberkuloos.

    HIV ei levi: ktlemisel, kallistades ja suudeldes, khides ja aevastades; toidu smisel histest nudest, hiseid lauanusid, ktertte vi voodipesu kasutades;

    Kuidas HIV edasi kandub

    tualeti vi dui kasutamisel; kollektiivselt sportides; viibides hes kambris (ksuses, toas jm) HIV-positiivse inimesega; putukate ja loomade hammustuste kaudu.

    Pidage meeles, et HIV suudab elada ainult vedelas keskkonnas. HIV on rmiselt nrk viirus, kokkupuude hu vi pikesekiirtega hvitab viiruse, kuna selle elutegevuseks vajalik vedel keskkond kuivab ra. HIV hvib peaaegu momentselt keetes, desinfitseerivate vahendite, vesiniklihapendi, joodi ning isegi vee ja seebiga kokkupuutel.

    Vliselt ei ole vimalik HIV-positiivset inimest kindlaks teha.Praegu on kige levinum viis HIV-positiivsuse kontrollimiseks teha test HIV-antikehade mramiseks veres.Antikehad on spetsiaalsed valgud, mis tekivad inimese organismis vastusena seal levivale viirusele.Kuid HIV-antikehade testimisel on ka teatud piirangud. Antikehad tekivad tavaliselt alles kolme kuni kuue kuu jooksul alates nakatumisest. Ajavahemikku, mis kulub nakatumisest antikehade tekkimiseni sellises koguses, et neid oleks vimalik testimisel tuvastada, nimetatakse seronegatiivseks ehk nn akna-perioodiks. Sel ajal vib inimene juba olla nakatunud HI-viirusega ning seetttu vib sel perioodil tehtud vereproovi negatiivne tulemus olla vale.

    Kuidas HIVi avastada

  • 13

    12

    HIV ja AIDS

    RAVITnapeval ei ole olemas ravimeid, mis suudaksid tielikult HIVi vlja ravida, kuid on vlja ttatud spetsiaalsed antiretroviirusravimid (ARV ravimid), mis prsivad HI-viiruse paljunemist ja vhendavad viiruse hulka veres, kaitsevad immuunssteemi, et haigestumine ei juaks AIDSi staadiumisse, vi et leevendada AIDSi smptomeid ja tervist tugevdada.Selline ravi thendab, et heaegselt vetakse kolme vi nelja ravimit. Kikidel HIV-positiivsetel tekib mingil hetkel vajadus ravi jrele, kuid see hetk tekib erinevatel inimestel erineval ajal ning sltub sellest, kui kiiresti HIV-nakkus organismis levib. Tenoliselt tekib enamikul inimestest vajadus ARV-ravi jrele 5 kuni 10 aastat prast nakatumist. Kui ARV-raviga alustatakse, peab HIV-positiivne inimene ravi jtkama kogu oma elu jooksul, tegema seda regulaarselt ja ilma vaheaegadeta. Vastasel juhul kui inimene jtab ravimite vtmise vahele vi katkestab ravi tekib resistentsus, s.t et viirus kohaneb vastava ravimiga.Seaduse jrgi on meie riigis tagatud tasuta HIV-ravi kikidele seda vajavatele inimestele.

    Oportunistlik nakkus mis see on? Inimese immuunpuudulikkuse viirus nrgestab jrk-jrgult immuunssteemi, selle tulemusena vivad tavaliselt suhteliselt kahjutud bakterid, mis ei ole terve inimese organismile ohtlikud, tekitada HIV-positiivse inimese organismis erinevad nakkushaigusi. Neid haigusi nimetataksegi oportunistlikeks nakkusteks (ladinakeelsest snast opportunus, mis thendab kasulik, lihtne). Mnikord nimetatakse neid ka teiseseks vi sekundaarseks nakkuseks, kuna nad tekivad prast HI-viirusega, s.o esmase nakkusega, nakatumist Op