Embed Size (px)
Citation preview
Ainevaldkond “Loodusained” gümnaasiumi ainekava
I. Ainevaldkonna õppeained
Ainevaldkonda kuuluvad bioloogia, geograafia (loodusgeograafia), füüsika ja keemia.
Kursused jagunevad kohustuslikeks ja valikkursusteks.
Kohustuslike kursuste arv õppeaineti on järgmine:
Inimgeograafia – 1 kursus
Geograafia (loodusgeograafia) – 2 kursust;
II. Ainevaldkonna kirjeldus
Geograafia kuulub lõimiva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste hulka. Geograafiat
õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui terviksüsteemist, looduses ja ühiskonnas esinevatest
protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk on keskkonna ja
inimtegevuse vastastikuste seoste tundmaõppimisel, õpilastel kujunevad säästlikku eluviisi,
loodulikku ja kultuurilist mitmekesisust ning kodanikuaktiivsust väärtustavad hoiakud.
III. Lõiming
Lõiming läbivate teemadega ning teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Läbivad teemad Ainevaldkonnad
Geograafia
Õppesisu
Elu
kes
tev
õp
e ja
kar
jäär
i
pla
nee
rim
ine
Kes
kk
on
d j
a jä
tku
suu
tlik
aren
g
Ko
dan
iku
alg
atu
s ja
ette
võ
tlik
ku
s
Ku
ltu
uri
lin
e id
enti
teet
Tea
bek
esk
kon
d
Teh
no
loo
gia
ja
inn
ov
atsi
oo
n
Ter
vis
ja
oh
utu
s
Vää
rtu
sed
ja
kõ
lblu
s
Kee
l ja
kir
jan
du
s
Võ
õrk
eele
d
Mat
emaa
tik
a
So
tsia
alai
ned
Ku
nst
iain
ed
Teh
no
loo
gia
Keh
alin
e k
asv
atu
s
Val
ikai
ne
(in
form
aati
ka)
X X X X X X X I kursus
Geograafia areng ja
uurimismeetodid
X X X X X X X X X X X X X Ühiskonna areng ja
üleilmastumine
Rahvastik
X X X X X X X X Asustus
X X X X X X X X X X Muutused
maailmamajanduses
X X X X X X II kursus
Sissejuhatus
X X X X X X X X Litosfäär
X X X X X X X Atmosfäär
X X X X X X X X X Hüdrosfäär
X X X X X X X X Biosfäär
X X X X X X X III kursus
Põllumajandus ja
keskkonnaprobleemid
X X X X X X X Metsamajandus ja –tööstus
ning keskkonnaprobleemid
X X X X X X X Energiamajandus ja
keskkonnaprobleemid
Geograafia
4.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) huvitub geograafiast ning teistest loodus- ja sotsiaalteadustest, mõistab nende tähtsust
igapäevaelus, pidevalt muutuvas ühiskonnas;
2) on teadlik looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest
esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
3) teab kohalikke, piirkondlikke ning üleilmalisi sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleeme
ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
4) käsitab geograafiaprobleeme lahendades teadulikku meetodit;
5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes,
väärtustades nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust
ning jätkusuutlikku arengut;
6) leiab erikeeltestest teabeallikatest geograafiaalast infot, analüüsib, järeldab ja langetab
otsuseid;
7) on omandanud ettekujutuse geograafiaga seotud elukutsetest, kasutab geograafias omandatud
teadmisi ja oskusi igapäevaelus ning arvestab neid elukutset valides;
8) on motiveeritud elukestvaks õppeks.
4.1.2. Õppeaine kirjeldus
Geograafia kuulub lõimiva õppeainena nii loodus- kui ka sotsiaalteaduste valdkonda ning sellel on
oluline osa õpilaste loodusteaduste- ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse kujunemisel. Gümnaasiumi
geograafia tugineb põhikoolis omandatud teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Geograafias
omandatud teadmised, oskused ja hoiakud toetavad sisemiselt motiveeritud elukestvat õppimist.
Geograafiat õppides kujuneb õpilastel arusaam Maast kui süsteemist, looduses ja ühiskonnas
esinevatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Rõhk
on keskkonna ja inimtegevuse vastastikustest seostest arusaamisel, et arendada õpilaste
keskonnateadlikkust ning soodustada jätkusuutliku arengu idee omaksvõtmist. Keskkonda
käsitletakse kõige laiemas tähenduses, mis hõlmab nii loodus-, majandus-, sotsiaalse kui ka
kultuurilise keskkonna. Geograafia õppides kujunevad õpliaste säästlikku eluviisi ninig looduslikku
ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavad hoiakud, mis aitavad kujundada aktiivset
maailmakodanikku.
Geograafial on tähtis roll õpilaste väärtushinnangute ja hoiakute kujunemises. Maailma looduse,
rahvastiku ja kultuurigeograafia seostatud käsitlemine on aluseks mõistvale ning sallivale
suhtumisele teiste maade ja rahvaste kultuurisse ning traditsioonidesse.
4.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) huvitub looduses ning ühiskonnas piirkondlikest ja üleilmalistest nähtustest, nende uurimisest;
2) mõistab looduses ja ühiskonnas nähtuste ning protsesside ruumilise paiknemise seaduspärasusi,
vastastikuseid seoseid ja arengu kulgu;
3) hindab kriitiliselt inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes ning
väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust;
4) analüüsib looduse ja ühiskonna vastastikmõjusid kohalikul, piirkondlikul ja üleilmalisel tasandil,
toob selle kohta näiteid ning väärtustab keskkonna jätkusuutlikku arengut;
5) kasutab geograafiainfo leidmiseks teabeallikaid (sh veebipõhiseid), hindab kriitiliselt neis
sisalduvat teavet ning edastab seda korrektses ja väljendusrikkas keeles;
6) lahendab keskkonnas ja igapäevaelus esinevaid probleeme, kasutades teaduslikku meetodit;
7) väärtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes olukordades loodusteadus-, tehnoloogia- ja
sotsiaalprobleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes, sh karjääri plaanides;
8) kasutab geograafiainfo kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks kaasaegseid tehnovahendeid.
4.1.4. Kursuste õpitulemused ja –sisu
I kursus
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
I kursus
10. klass
„Rahvastik ja majandus“
X X X X Geograafia areng ja uurimismeetodid
Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad
Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias
X X X X X X X
Ühiskonna areng ja üleilmastumine
Riikide arengutaseme mõõtmine
Riikide liigitamine arengutaseme ja panuse järgi
maailmamajandusse.
Agraar-, tööstus- ja infoühiskond. Üleilmastumine
ehk globaliseerumine ja maailmamajanduse areng.
X X X X X
Rahvastik
Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad
tegurid
Maailma rahvaarv ja selle muutumine
Demograafiline üleminek
Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule
Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
Rahvastikupoliitika
Rände põhjused ning liigitamine
Peamised rändevood maailmas
Rände tagajärjed
Rändega seotud probleemid
X X X X Asustus
Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist
mõjutavad tegurid eri aegadel
Linnastumise kulg aenenud ja arengumaades
Linnade sisestruktuur ning selle muutumine
Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud
ja arengumaades
Linnakeskkond ja selle planeerimine
X X X X X X
Muutused maailmamajanduses
Muutused majanduse struktuuris ja hõives
Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused
tootmise paigutuses autotööstuse ja kergetööstuse
näitel
Rahvusvaheliste firmade osa majanduses
Turismis roll riigi majanduses ja mõju
keskkonnale
Transpordi areng ja mõju maailmamajandusele
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
An
alü
üsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kk
on
nas
to
imuv
aid
nii
vah
etult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e ta
jum
atu
id
näh
tusi
mik
ro-,
mak
ro-
ja m
egat
asem
el n
ing
mõ
ista
b m
ud
elit
e o
sa r
eaal
sete
ob
jek
tid
e k
irje
ldam
isel
Osk
ab i
sese
isv
alt
leid
a n
ing
kas
uta
da
loo
du
stea
du
slik
u j
a te
hn
olo
og
iaal
ase
in
fo h
ank
imis
eks
eest
i-
ja v
õõ
rkee
lsei
d a
llik
aid
, m
is o
n e
sita
tud
sõ
nal
isel
, n
um
bri
lise
l v
õi
süm
bo
lite
tas
and
il, o
skab
hin
nat
a
nei
d k
riit
ilis
elt
nin
g v
äärt
ust
ada
nii
isi
ku
ku
i k
a ü
his
kon
na
tasa
nd
il
Osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
end
ada
kes
kk
onn
apro
ble
eme,
eri
stad
a n
eid
loo
du
stea
du
slik
ku
ja
sots
iaal
set
ko
mp
on
enti
, k
asu
tad
es l
oo
du
stea
du
slik
ku
mee
tod
it k
ogu
da
info
t, s
õn
asta
da
uu
rim
isk
üsi
musi
võ
i
hü
po
tees
e, k
on
tro
llid
a m
uu
tuja
id v
aatl
use
võ
i k
atse
ga,
an
aüü
sid
a ja
in
terp
rete
erid
a tu
lem
usi
, te
ha
järe
ldu
si n
ing
ko
ost
ada
juh
endam
ise
ko
rral
uu
rim
isp
roje
kti
Kas
uta
b g
eog
raaf
ias
om
and
atu
d s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loo
dust
ead
uli
kk
e, t
ehno
loo
gia
alas
eid
nin
g
sots
iaal
tead
usl
ikk
e 3
pro
ble
eme
lah
end
ades
ja
põ
hje
nd
atu
d o
tsu
seid
teh
es
Mõ
ista
b l
oo
du
sain
ete
om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a n
ing
uute
in
terd
ists
ipli
naa
rset
e te
adu
s-
val
dk
on
dad
e k
oh
ta s
elle
s sü
stee
mis
Mõ
ista
b t
ead
ust
ku
i te
adu
slik
e te
adm
iste
han
kim
ise
pro
tses
si
sell
e aj
alo
oli
ses
ja t
änap
äev
ases
ko
mte
kst
is,
osk
ab h
inn
ata
loov
use
osa
tea
du
sav
astu
stes
nin
g t
ead
use
pii
rang
uid
rea
alse
maa
ilm
a
suh
tes
Hin
dab
ja
pro
gno
osi
b t
eadu
se j
a te
hn
olo
og
ia s
aav
utu
ste
mõ
ju k
esk
kon
nal
e, t
ug
ined
es
loo
du
stea
du
slik
ele,
so
tsia
alse
tele
, m
ajan
du
slik
ele j
a ee
tili
s-m
ora
alse
tele
sei
suk
oh
atad
ele
nig
arv
esta
des
õig
usa
kte
Vää
rtu
stab
kes
kk
ond
a ku
i te
rvik
ut
ja j
ärg
ib j
ätku
suu
tlik
u e
luv
iisi
tav
asid
, tu
gin
edes
tõen
du
smat
erja
lid
ele,
sih
tub v
astu
tust
ud
lik
ult
kes
kk
ond
a
Tu
nn
eb h
uv
i k
esk
kon
nas
to
imu
vat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e n
ähtu
ste
nin
g l
oo
du
stea
tust
e ja
teh
no
loog
ia a
reng
u v
astu
, o
skab
teh
a põ
hen
dat
ud
ots
use
ud
kar
jäär
i v
alid
es n
ing
on
mo
tiv
eeri
tud
elu
kes
tvak
s õ
pp
eks
I kursus
10. klass
„Rahvastik ja majandus“
X X X X X X X X Geograafia areng ja
uurimismeetodid
Geograafia areng ja
peamised
uurimisvaldkonnad
Nüüdisaegsed
uurimismeetodid
geograafias
X X X X X X X X X
Ühiskonna areng ja
üleilmastumine
Riikide arengutaseme
mõõtmine
Riikide liigitamine
arengutaseme ja panuse
järgi maailmamajandusse.
Agraar-, tööstus- ja
infoühiskond.
Üleilmastumine ehk
globaliseerumine ja
maailmamajanduse areng.
X X X X X X X
Rahvastik
Rahvastiku paiknemine ja
tihedus, seda mõjutavad
tegurid
Maailma rahvaarv ja selle
muutumine
Demograafiline üleminek
Rahvastiku struktuur ja
selle mõju riigi arengule
Sündimust ja suremust
mõjutavad tegurid
Rahvastikupoliitika
Rände põhjused ning
liigitamine
Peamised rändevood
maailmas
Rände tagajärjed
Rändega seotud
probleemid
X X X X X X X
Asustus
Asustuse areng maailmas
ning asulate paiknemist
mõjutavad tegurid eri
aegadel
Linnastumise kulg
aenenud ja arengumaades
Linnade sisestruktuur ning
selle muutumine
Linnastumisega kaasnevad
probleemid arenenud ja
arengumaades
Linnakeskkond ja selle
planeerimine
X X X X X X X X X Muutused
maailmamajanduses
Muutused majanduse
struktuuris ja hõives
Tootmist mõjutavad
tegurid ning muutused
tootmise paigutuses
autotööstuse ja
kergetööstuse näitel
Rahvusvaheliste firmade
osa majanduses
Turismis roll riigi
majanduses ja mõju
keskkonnale
Transpordi areng ja mõju
maailmamajandusele
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
On
om
and
anu
d e
ttek
uju
tuse
geo
gra
afia
are
ng
ust
, te
ab
geo
gra
afia
seo
seid
tei
ste
tead
ush
aru
deg
a n
ing
geo
gra
afia
ko
hta
tän
apäe
va
tead
use
s
To
ob
näi
teid
nüü
du
saeg
sete
uu
rim
ism
eeto
dit
e k
oh
ta
geo
gra
afia
s; t
eeb
vaa
tlu
si j
a m
õõ
dis
tam
isi;
ko
rral
dab
kü
sitl
usi
nin
g k
asu
ta a
nd
meb
aase
vaj
alik
e an
dm
ete
ko
gu
mis
eks
Kas
uta
b t
eab
eall
ikai
d,
sh k
aart
e in
fo l
eid
mis
eks,
seo
ste
anal
üü
sik
s n
ing
üld
istu
ste
ja j
ärel
du
ste
teg
emis
eks
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e, s
h k
aart
ide
järg
i et
tean
tud p
iirk
on
na
loo
du
solu
sid
, ra
hv
asti
kk
u,
maj
and
ust
nin
g i
nim
teg
evu
se
võ
imal
ikk
e ta
gaj
ärg
i
Tea
b a
erng
uta
sem
e n
äita
jaid
nin
g r
iik
ide
rü
hm
itam
ist
nen
de
alu
sel
Isel
oo
mu
stab
ag
raar
-, i
nd
ust
riaa
l- j
a in
foüh
isk
on
na
rah
vas
tik
ku
, as
ust
ust
, m
ajan
dust
nin
g s
elle
ru
um
ilis
t
ko
rral
du
st
Sel
git
ab g
lob
alis
eeru
mis
e er
i as
pek
te,
too
b n
äite
id s
elle
mõ
ju k
oh
ta a
ren
enu
d j
a ar
engu
maa
del
e
Võ
rdle
b j
a an
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e p
õh
jal
riik
ide
aren
gu
tase
t n
ing
rii
gis
ises
eid
are
ng
uer
inev
usi
On
om
and
anu
d ü
lev
aate
maa
ilm
a p
oli
itil
ises
t k
aard
ist,
nim
etab
ja
näi
tab
kaa
rdil
kõ
ik E
uro
op
a ri
igid
ja
pea
lin
nad
nin
g m
aail
ma
suure
mad
rii
gid
I kursus
10. klass
„Rahvastik ja majandus“
X X X X
Geograafia areng ja
uurimismeetodid
Geograafia areng ja peamised
uurimisvaldkonnad
Nüüdisaegsed uurimismeetodid
geograafias
X X X X X X X X X
Ühiskonna areng ja
üleilmastumine
Riikide arengutaseme
mõõtmine
Riikide liigitamine
arengutaseme ja panuse järgi
maailmamajandusse.
Agraar-, tööstus- ja
infoühiskond. Üleilmastumine
ehk globaliseerumine ja
maailmamajanduse areng.
X X X X X X X X
Rahvastik
Rahvastiku paiknemine ja
tihedus, seda mõjutavad
tegurid
Maailma rahvaarv ja selle
muutumine
Demograafiline üleminek
Rahvastiku struktuur ja selle
mõju riigi arengule
Sündimust ja suremust
mõjutavad tegurid
Rahvastikupoliitika
Rände põhjused ning
liigitamine
Peamised rändevood maailmas
Rände tagajärjed
Rändega seotud probleemid
X X X X X X X X
Asustus
Asustuse areng maailmas ning
asulate paiknemist mõjutavad
tegurid eri aegadel
Linnastumise kulg aenenud ja
arengumaades
Linnade sisestruktuur ning
selle muutumine
Linnastumisega kaasnevad
probleemid arenenud ja
arengumaades
Linnakeskkond ja selle
planeerimine
X X X X X X X X X
Muutused
maailmamajanduses
Muutused majanduse
struktuuris ja hõives
Tootmist mõjutavad tegurid
ning muutused tootmise
paigutuses autotööstuse ja
kergetööstuse näitel
Rahvusvaheliste firmade osa
majanduses
Turismis roll riigi majanduses
ja mõju keskkonnale
Transpordi areng ja mõju
maailmamajandusele
Õpitulemused
Õpilane oskab:
tuua näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias;
korraldada küsitlusi ning kasutada andmebaase vajalike andmete kogumiseks;
kasutada teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja
järelduste tegemiseks;
analüüsida teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku,
majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi;
analüüsida temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning
tihedust maailmas, etteantud piirkonnas või riigis;
analüüsida demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas,
etteantud piirkonnas või riigis ning seostada seda arengutasemega;
analüüsida rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri
ning selle mõju majanduse arengule;
võrrelda sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades;
tuua näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta;
analüüsida rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning
mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele;
analüüsida etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega;
analüüsida teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni),
rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele;
väärtustada kultuurilist mitmekesisust, teiste rahvaste kombeid, traditsioone ja usku;
võrdrelda linnu ning maa-asulaid arenenud ja arengumaades;
analüüsida linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades;
analüüsida etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi;
tuua näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja
keskkonnaprobleemide kohta;
analüüsida kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust;
analüüsida teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi;
analüüsida tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel;
analüüsida tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel;
tuua näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule;
analüüsida etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid
teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale;
analüüsida teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi
majanduses;
analüüsida maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid;
iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning
selle ruumilist korraldust;
tuua näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele;
võrrelda ja analüüsida teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid
arenguerinevusi.
Õpilane teab:
geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;
sündimuste ja suremuste erinevuste peamisi põhjusi arenenud ja arengumaades;
rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi;
maailma linnastunud piirkondi, maailma suuremaid linnu ja linnastuid;
arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel;
globaliseerumise eri aspekte,
kõiki Euroopa riike ja pealinnu ning maailma suuremad riike.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Probleemülesannete lahendamine Maa-ameti geoportaali ja teiste interaktiivsete kaartidega.
2. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi arengutaseme analüüs või riikide võrdlus arengutaseme
näitajate põhjal.
3. Teabeallikate järgi uhe valitud riigi demograafilise situatsiooni ülevaate koostamine.
4. Ühe valitud riigi asustuse analüüs või asula sisestruktuuri analüüs teabeallikate järgi.
5. Teabeallikate põhjal ühe valitud riigi transpordigeograafilise asendi või turismimajanduse
analüüs.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga
õpilase kohta atlas) ning IKT vahendid.
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja
materjalid ning demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks
ning vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskekskonnas, muuseumis jne).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.
II kursus „Maa kui süsteem“
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
II kursus
10. klass
„Maa kui süsteem“
X X X
Sissejuhatus
Maa kui süsteem
Maa teke ja areng
Geoloogiline ajaskaala
X X
Laamtektoonika
Maa siseehitus ja litosfääri koostis
Kivimite liigitus tekke alusel
Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud
protsessid
Vulkanism
Maavärinad
X X X X
Atmosfäär
Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus
Päikesekiirguse jaotumine Maal, kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle tähtsus
Kliimat kujundavad tegurid
Üldine õhuringlus
Õhumassid, tsüklonid ja antitsüklonid
Kliimamuutused
X X X X X X X
Hüdrosfäär
Vee jaotumine Maal ja veeringe
Maailmamere tähtsus ning roll kliima kujunemises
Veetemperatuur. soolsus, hoovused ja looded
maailmamaeres
Rannaprotsessid ning erinevate rannikute
kujunemine
Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus
X X X X
Biosfäär
Kliima, taimestiku ja mullastiku vahelised seosed
Kivimite murenemine
Mulla koostis ja ehitus; mulla omadused
Mullatekket egurid ja mulla protsessid.
Bioomid
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
An
alü
üsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kk
on
nas
to
imuv
aid
nii
vah
etult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e
taju
mat
uid
näh
tusi
mik
ro-,
mak
ro-
ja m
egat
asem
el n
ing
mõ
ista
b m
ud
elit
e o
sa r
eaal
sete
ob
jek
tid
e k
irje
ldam
isel
Osk
ab i
sese
isv
alt
leid
a n
ing
kas
uta
da
loo
du
stea
du
slik
u j
a te
hn
olo
og
iaal
ase
in
fo
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võ
õrk
eels
eid
all
ikai
d,
mis
on
esi
tatu
d s
õn
alis
el,
nu
mbri
lise
l v
õi
süm
bo
lite
tas
and
il,
osk
ab h
innat
a n
eid
kri
itil
isel
t n
ing
vää
rtust
ad
a n
ii i
sik
u k
ui
ka
üh
isk
onna
tasa
nd
il
Osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
end
ada
kes
kk
onn
apro
ble
eme,
eri
stad
a n
eid
loo
du
stea
du
slik
ku
ja
sots
iaal
set
ko
mp
on
enti
, k
asu
tad
es l
oo
du
stea
du
slik
ku
mee
todit
ko
gud
a in
fot,
sõ
nas
tad
a
uu
rim
isk
üsi
mu
si v
õi
hü
po
tees
e, k
on
tro
llid
a m
uu
tuja
id v
aatl
use
võ
i k
atse
ga,
an
aüü
sid
a ja
inte
rpre
teer
ida
tule
mu
si,
teh
a jä
reld
usi
nin
g k
oo
stad
a ju
hen
dam
ise
ko
rral
uu
rim
isp
roje
kti
Kas
uta
b g
eog
raaf
ias
om
and
atu
d s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loo
dust
ead
uli
kk
e, t
ehno
loo
gia
alas
eid
nin
g s
ots
iaal
tead
usl
ikk
e 3
pro
ble
eme
lah
end
ades
ja
põ
hje
ndar
tud
ots
use
id t
ehes
Mõ
ista
b l
oo
du
sain
ete
om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a n
ing
uute
in
terd
ists
ipli
naa
rset
e te
adu
s-
val
dk
on
dad
e k
oh
ta s
elle
s sü
stee
mis
Mõ
ista
b t
ead
ust
ku
i te
adu
slik
e te
adm
iste
han
kim
ise
pro
tses
si
sell
e aj
alo
oli
ses
ja
tän
apäe
vas
es k
om
tek
stis
, o
skab
hin
nat
a lo
ovu
se o
sa t
ead
usa
vas
tust
es n
ing
tea
du
se
pii
ran
gu
id r
eaal
se m
aail
ma
suh
tes
Hin
dab
ja
pro
gno
osi
b t
eadu
se j
a te
hn
olo
og
ia s
aav
utu
ste
mõ
ju k
esk
kon
nal
e, t
ug
ined
es
loo
du
stea
du
slik
ele,
so
tsia
alse
tele
, m
ajan
du
slik
ele
ja e
etil
is-m
ora
alse
tele
sei
suk
oh
atad
ele
nig
arv
esta
des
õig
usa
kte
Vää
rtu
stab
kes
kk
ond
a ku
i te
rvik
ut
ja j
ärg
ib j
ätku
suu
tlik
u e
luv
iisi
tav
asid
, tu
gin
edes
tõen
du
smat
erja
lid
ele,
sih
tub v
astu
tust
ud
lik
ult
kes
kk
ond
a
Tu
nn
eb h
uv
i k
esk
kon
nas
to
imu
vat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e n
ähtu
ste
nin
g l
oo
du
stea
tust
e ja
teh
no
loog
ia a
reng
u v
astu
, o
skab
teh
a põ
hen
dat
ud
ots
use
ud
kar
jäär
i v
alid
es n
ing
on
mo
tiv
eeri
tud
elu
kes
tvak
s õ
pp
eks
II kursus
10. klass
„Maa kui süsteem“
X X X X X X X
Sissejuhatus
Maa kui süsteem
Maa teke ja areng
Geoloogiline ajaskaala
X X X X X X X X X
Laamtektoonika
Maa siseehitus ja
litosfääri koostis
Kivimite liigitus tekke
alusel
Laamtektoonika,
laamade liikumisega
seotud protsessid
Vulkanism
Maavärinad
X X X X X X X X X
Atmosfäär
Atmosfääri tähtsus,
koostis ja ehitus
Päikesekiirguse
jaotumine Maal,
kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle
tähtsus
Kliimat kujundavad
tegurid
Üldine õhuringlus
Õhumassid, tsüklonid ja
antitsüklonid
Kliimamuutused
X X X X X X X X X
Hüdrosfäär
Vee jaotumine Maal ja
veeringe
Maailmamere tähtsus
ning roll kliima
kujunemises
Veetemperatuur,
soolsus, hoovused ja
looded maailmameres
Rannaprotsessid ning
erinevate rannikute
kujunemine
Liustikud, nende teke,
levik ja tähtsus
X X X X X X X X X
Biosfäär
Kliima, taimestiku ja
mullastiku vahelised
seosed
Kivimite murenemine
Mulla koostis ja ehitus;
mulla omadused
Mullatekket egurid ja
mulla protsessid.
Bioomid
Gümnaasiumiastme geograafia õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
On
om
and
anu
d e
ttek
uju
tuse
geo
gra
afia
are
ng
ust
, te
ab
geo
gra
afia
seo
seid
tei
ste
tead
ush
aru
deg
a n
ing
geo
gra
afia
ko
hta
tän
apäe
va
tead
use
s T
oo
b n
äite
id n
üü
du
saeg
sete
uu
rim
ism
eeto
dit
e k
oh
ta
geo
gra
afia
s; t
eeb
vaa
tlu
si j
a m
õõ
dis
tam
isi;
ko
rral
dab
kü
sitl
usi
nin
g k
asu
ta a
nd
meb
aase
vaj
alik
e an
dm
ete
ko
gu
mis
eks
Kas
uta
b t
eab
eall
ikai
d,
sh k
aart
e in
fo l
eid
mis
eks,
seo
ste
anal
üü
sik
s n
ing
üld
istu
ste
ja j
ärel
du
ste
teg
emis
eks
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e, s
h k
aart
ide
järg
i et
tean
tud p
iirk
on
na
loo
du
solu
sid
, ra
hv
asti
kk
u,
maj
and
ust
nin
g i
nim
teg
evu
se
võ
imal
ikk
e ta
gaj
ärg
i
Võ
rdle
b k
eem
ilis
t ja
fü
üsi
kal
ist
mu
ren
emis
t, t
eab
mure
nem
ise
täh
tsu
st l
oo
du
ses
nin
g s
elle
mõ
ju i
nim
teg
ev u
sele
Isel
oo
mu
stab
mu
lla
ko
ost
ist,
eh
itu
st (
mu
llap
rofi
ili)
ja
ku
jun
emis
t
Isel
oo
mu
stab
jo
on
ise
põ
hja
l m
ull
apro
fiil
i n
ing
sel
git
ab m
ull
as
toim
uv
aid
pro
tses
se
Sel
git
ab
bio
om
ide
tso
naa
lset
lev
iku
t n
ing
an
alüü
sib
tu
ndra
t,
par
asv
öö
tme
ok
as-
ja l
ehtm
etsa
, ro
htl
at,
kõ
rbet
, sa
van
ni
ja
vih
mam
etsa
ku
i ök
osü
stee
mi
Isel
oo
mu
stab
mu
llat
ekk
etin
gim
usi
ja
–p
rots
esse
tu
nd
ras,
par
asv
öö
tme
ok
as-
ja l
ehtm
etsa
s, r
oh
tlas
, k
õrb
es,
sav
ann
is j
a
vih
mam
etsa
s
Tu
nn
eb j
oo
nis
tel
nin
g p
ilti
del
ära
lee
t-,
mu
st-,
fer
rali
it-
ja
gle
istu
nu
d m
ull
a
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e p
õh
jal
ette
antu
d p
iirk
on
na
kli
ima,
mu
llas
tik
u j
a ta
imes
tik
u s
eose
id
II kursus
10. klass
„Maa kui süsteem“
X X X X Sissejuhatus
Maa kui süsteem
Maa teke ja areng
Geoloogiline ajaskaala
X X X X X X
Laamtektoonika
Maa siseehitus ja litosfääri
koostis
Kivimite liigitus tekke alusel
Laamtektoonika, laamade
liikumisega seotud protsessid
Vulkanism
Maavärinad
X X X X X X X X
Atmosfäär
Atmosfääri tähtsus, koostis ja
ehitus
Päikesekiirguse jaotumine
Maal, kiirgusbilanss
Kasvuhooneefekt ja selle
tähtsus
Kliimat kujundavad tegurid
Üldine õhuringlus
Õhumassid, tsüklonid ja
antitsüklonid
Kliimamuutused
X X X X X X
Hüdrosfäär
Vee jaotumine Maal ja
veeringe
Maailmamere tähtsus ning roll
kliima kujunemises
Veetemperatuur, soolsus,
hoovused ja looded
maailmameres
Rannaprotsessid ning
erinevate rannikute
kujunemine
Liustikud, nende teke, levik ja
tähtsus
X X X X X X X X X X
Biosfäär
Kliima, taimestiku ja
mullastiku vahelised seosed
Kivimite murenemine
Mulla koostis ja ehitus; mulla
omadused
Mullatekketegurid ja mulla
protsessid.
Bioomid
Õpitulemused
Õpilane oskab:
iseloomustada Maa sfääre kui süsteeme ning tuua näiteid nendevaheliste seoste kohta;
analüüsida Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju;
iseloomustada geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut;
ära tunda looduses ja pildil lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi;
tuua näiteid lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi kasutamise kohta;
võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort;
võrrelda geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja
kuuma täpi piirkonnas;
iseloomustada teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse,
seostades neid laamade liikumisega;
iseloomustada ja võrrelda teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist
laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;
tuua näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta
keskkonnale ja majandustegevusele;
kirjeldada joonise järgi atmosfääri ehitust;
selgitada joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;
selgitada joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale;
analüüsida kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;
iseloomustada ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas;
iseloomustada temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning
seostada selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;
tuua näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele;
analüüsida kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse piirkondlikke erinevusi
maailmameres;
tuua näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele;
tunda ära joonistel fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikut;
tuua näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta;
võrrelda keemilist ja füüsikalist murenemist;
iseloomustada mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist;
iseloomustada joonise põhjal mullaprofiili ning selgitada mullas toimuvaid protsesse;
tunda ära joonistel leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud muldi;
selgitada bioomide tsonaalset levikut ning analüüsida tundrat, parasvöötme okas- ja
lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;
iseloomustada mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas,
rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas;
analüüsida teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid.
Õpilane teab:
Maa siseehitust;
lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi tähtsamaid omadusi;
kivimite liigitamist tekke järgi;
kivimiringet;
maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate
tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi;
üldjoontes atmosfääri koostist;
kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid;
ilma prognoosimise nüüdisaegseid võimalusi;
hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima kujunemises;
tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele;
lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel;
vee jaotumist Maal ning veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades;
fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannikut;
liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes;
liustike tegevust pinnamoe kujunemisel;
liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut;
murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele;
leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud muldi;
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
1. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest vulkaanilisest või seismilisest piirkonnast.
Internetist ilmakaardi leidmine ning selle põhjal ilma iseloomustamine etteantud kohas.
2. Kliimadiagrammi ja kliimakaartide järgi etteantud koha kliima iseloomustus, tuginedes
kliimat
3. kujundavatele teguritele.
4. Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine mõnest rannikust.
5. Teabeallikate järgi ühe piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoste analüüs.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga
õpilase kohta atlas) ning IKT vahendid.
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja
materjalid ning demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks
ning vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskekskonnas, muuseumis jne).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.
III kursus
Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes
Üldpädevused Õppesisu
Vää
rtusp
ädev
us
Sots
iaal
ne
päd
evus
Enes
emää
ratl
usp
ädev
us
Õpip
ädev
us
Suhtl
usp
ädev
us
Mat
emaa
tikap
ädev
us
Ett
evõtl
ikkusp
ädev
us
III kursus
11. klass
„Loodusvarad ja nende kasutamine“
X X X X Põllumajandus ja keskkonnaprobleemid
Maailma toiduprobleemid
Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja
majanduslikud tegurid
Põllumajandusliku tootmise tüübid
Põllumajanduslik tootmine eri loodusoludes ja
arengutasemega riikides
Põllumajanduse mõju keskkonnale
X X X X X
Metsamajandus ja -tööstus ning
keskkonnaprobleemid
Eri tüüpi metsade levik
Metsade hävimine ja selle põhjused
Ekvatoriaalsed vihmametsad ja nende
majandamine
Parasvöötme okasmetsad ja nende majandamine
Metsatööstus arenenud ning vähem
arenenud riikides
Metsade säästlik majandamine ja kaitse
X X X X X X X
Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid
Maailma energiaprobleemid
Energiaressursid ja maailma energiamajandus
Nüüdisaegsed tehnoloogiad energiamajanduses
Energiamajandusega kaasnevad
keskkonnaprobleemid
Loodusteaduslik pädevus
Valdkonnapädevused Õppesisu
An
alü
üsi
b j
a in
terp
rete
erib
kes
kk
on
nas
to
imuv
aid
nii
vah
etult
taj
uta
vai
d k
ui
ka
mee
ltel
e ta
jum
atu
id
näh
tusi
mik
ro-,
mak
ro-
ja m
egat
asem
el n
ing
mõ
ista
b m
ud
elit
e o
sa r
eaal
sete
ob
jek
tid
e k
irje
ldam
isel
Osk
ab i
sese
isv
alt
leid
a n
ing
kas
uta
da
lod
ust
ead
usl
iku
ja
tehn
olo
og
iaal
ase
info
han
kim
isek
s ee
sti-
ja
võ
õrk
eels
eid
all
ikai
d,
mis
on
esi
tatu
d s
õn
alis
el,
nu
mb
rili
sel
võ
i sü
mb
oli
te t
asan
dil
, o
skab
hin
nat
a
nei
d k
riit
ilis
elt
nin
g v
äärt
ust
ada
nii
isi
ku
ku
i k
a ü
his
kon
na
tasa
nd
il
Osk
ab m
äära
tled
a ja
lah
end
ada
kes
kk
onn
apro
ble
eme,
eri
stad
a n
eid
loo
du
stea
du
slik
ku
ja
sots
iaal
set
ko
mp
on
enti
, k
asu
tad
es l
oo
du
stea
du
slik
ku
mee
tod
it k
ogu
da
info
t, s
õn
asta
da
uu
rim
isk
üsi
musi
võ
i
hü
po
tees
e, k
on
tro
llid
a m
uu
tuja
id v
aatl
use
võ
i k
atse
ga,
an
aüü
sid
a ja
in
terp
rete
erid
a tu
lem
usi
, te
ha
järe
ldu
si n
ing
ko
ost
ada
juh
endam
ise
ko
rral
uu
rim
isp
roje
kti
Kas
uta
b g
eog
raaf
ias
om
and
atu
d s
üst
eem
seid
tea
dm
isi
loo
dust
ead
uli
kk
e, t
ehno
loo
gia
alas
eid
nin
g
sots
iaal
tead
usl
ikk
e 3
pro
ble
eme
lah
end
ades
ja
põ
hje
nd
artu
d o
tsu
seid
teh
es
Mõ
ista
b l
oo
du
sain
ete
om
avah
elis
i se
ose
id j
a er
ipär
a n
ing
uute
in
terd
ists
ipli
naa
rset
e te
adu
s-
val
dk
on
dad
e k
oh
ta s
elle
s sü
stee
mis
Mõ
ista
b t
ead
ust
ku
i te
adu
slik
e te
adm
iste
han
kim
ise
pro
tses
si
sell
e aj
alo
oli
ses
ja t
änap
äev
ases
ko
mte
kst
is,
osk
ab h
inn
ata
loov
use
osa
tea
du
sav
astu
stes
nin
g t
ead
use
pii
rang
uid
rea
alse
maa
ilm
a
suh
tes
Hin
dab
ja
pro
gno
osi
b t
eadu
se j
a te
hn
olo
og
ia s
aav
utu
ste
mõ
ju k
esk
kon
nal
e, t
ug
ined
es
loo
du
stea
du
slik
ele,
so
tsia
alse
tele
, m
ajan
du
slik
ele
ja e
etil
is-m
ora
alse
tele
sei
suk
oh
atad
ele
nig
arv
esta
des
õig
usa
kte
Vää
rtu
stab
kes
kk
ond
a ku
i te
rvik
ut
ja j
ärg
ib j
ätku
suu
tlik
u e
luv
iisi
tav
asid
, tu
gin
edes
tõen
du
smat
erja
lid
ele,
sih
tub v
astu
tust
ud
lik
ult
kes
kk
ond
a
Tu
nn
eb h
uv
i k
esk
kon
nas
to
imu
vat
e lo
kaa
lset
e ja
glo
baa
lset
e n
ähtu
ste
nin
g l
oo
du
stea
tust
e ja
teh
no
loog
ia a
reng
u v
astu
, o
skab
teh
a põ
hen
dat
ud
ots
use
ud
kar
jäär
i v
alid
es n
ing
on
mo
tiv
eeri
tud
elu
kes
tvak
s õ
pp
eks
III kursus
11. klass
„Loodusvarad ja nende
kasutamine“
X X X X X X X X
Põllumajandus ja
keskkonnaprobleemid
Maailma toiduprobleemid
Põllumajanduse arengut
mõjutavad looduslikud ja
majanduslikud tegurid
Põllumajandusliku
tootmise tüübid
Põllumajanduslik
tootmine eri loodusoludes
ja arengutasemega riikides
Põllumajanduse mõju
keskkonnale
X X X X X X X
Metsamajandus ja -
tööstus ning
keskkonnaprobleemid
Eri tüüpi metsade levik
Metsade hävimine ja selle
põhjused
Ekvatoriaalsed
vihmametsad ja nende
majandamine
Parasvöötme okasmetsad
ja nende majandamine
Metsatööstus arenenud
ning vähem
arenenud riikides
Metsade säästlik
majandamine ja kaitse
X X X X X X X X X
Energiamajandus ja
keskkonnaprobleemid
Maailma
energiaprobleemid
Energiaressursid ja
maailma energiamajandus
Nüüdisaegsed
tehnoloogiad
energiamajanduses
Energiamajandusega
kaasnevad
keskkonnaprobleemid
Klassi õpitulemused
Ainepädevused Õppesisu
On
om
and
anu
d e
ttek
uju
tuse
geo
gra
afia
are
ng
ust
, te
ab
geo
gra
afia
seo
seid
tei
ste
tead
ush
aru
deg
a n
ing
geo
gra
afia
ko
hta
tän
apäe
va
tead
use
s
To
ob
näi
teid
nüü
du
saeg
sete
uu
rim
ism
eeto
dit
e k
oh
ta
geo
gra
afia
s; t
eeb
vaa
tlu
si j
a m
õõ
dis
tam
isi;
ko
rral
dab
kü
sitl
usi
nin
g k
asu
ta a
nd
meb
aase
vaj
alik
e an
dm
ete
ko
gu
mis
eks
Kas
uta
b t
eab
eall
ikai
d,
sh k
aart
e in
fo l
eid
mis
eks,
seo
ste
anal
üü
sik
s n
ing
üld
istu
ste
ja j
ärel
du
ste
teg
emis
eks
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e, s
h k
aart
ide
järg
i et
tean
tud p
iirk
on
na
loo
du
solu
sid
, ra
hv
asti
kk
u,
maj
and
ust
nin
g i
nim
teg
evu
se
võ
imal
ikk
e ta
gaj
ärg
i
An
alü
üsi
b e
ner
gia
pro
ble
emid
e te
kk
epõh
jusi
ja
võ
imal
ikk
e
lah
end
usi
nin
g v
äärt
ust
ab s
ääst
lik
ku
en
erg
ia k
asu
tam
ist
Sel
git
ab e
ner
gia
ress
urs
sid
e k
asu
tam
iseg
a k
aasn
evai
d
po
liit
ilis
i, m
ajan
du
slik
ke
ja k
esk
ko
nn
apro
ble
eme
An
alü
üsi
b e
ttea
ntu
d t
eab
e jä
rgi
mu
tusi
maa
ilm
a
ener
gia
maj
andu
ses
Nim
etab
maa
ilm
a en
erg
iav
arad
e (n
afta
, m
aag
aasi
, k
ivis
öe)
kae
van
dam
ise/
amm
uta
mis
e, t
öö
tlem
ise
ja t
arb
imis
e
täh
tsam
aid
pii
rko
nd
i
Nim
etab
maa
ilm
a su
ure
mai
d h
üd
ro-
ja t
uu
mae
ner
gia
t to
otv
aid
riik
e
An
alü
üsi
b a
lter
nat
iiv
sete
en
erg
iaal
lik
ate
kas
uta
mis
e v
õim
alu
si
nin
g n
end
e k
asu
tam
iseg
a k
aasn
evai
d p
rob
leem
e
An
alü
üsi
b t
eab
eall
ikat
e p
õh
jal
riig
i n
enrg
iare
ssu
rsse
ja
nen
de
kas
uta
mis
t
III kursus
11. klass
„Loodusvarad ja nende
kasutamine“
X X X X
Põllumajandus ja
keskkonnaprobleemid
Maailma toiduprobleemid
Põllumajanduse arengut
mõjutavad looduslikud ja
majanduslikud tegurid
Põllumajandusliku tootmise
tüübid
Põllumajanduslik tootmine
eri loodusoludes ja
arengutasemega riikides
Põllumajanduse mõju
keskkonnale
X X X X
Metsamajandus ja -tööstus
ning keskkonnaprobleemid
Eri tüüpi metsade levik
Metsade hävimine ja selle
põhjused
Ekvatoriaalsed vihmametsad
ja nende
majandamine
Parasvöötme okasmetsad ja
nende majandamine
Metsatööstus arenenud ning
vähem
arenenud riikides
Metsade säästlik
majandamine ja kaitse
X X X X X X X X X X X
Energiamajandus ja
keskkonnaprobleemid
Maailma energiaprobleemid
Energiaressursid ja maailma
energiamajandus
Nüüdisaegsed tehnoloogiad
energiamajanduses
Energiamajandusega
kaasnevad
keskkonnaprobleemid
Õpitulemused
Õpilane oskab:
analüüsida teabeallikate põhjal põllumajandust eri loodusolude ning arengutasemega riikides;
tuua näiteid põllumajanduse ja vesiviljelusega kaasnevate keskkonnaprobleemide kohta arenenud ja
vahem arenenud riikides;
selgitada metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
analüüsida vihmametsa kui ökosüsteemi;
näidata kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
analüüsida vihmametsade ja parasvöötme okasmetsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist
ning keskkonnaprobleeme;
analüüsida energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku
energia kasutamist;
analüüsida etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses;
analüüsida fossiilsete kütuste kasutamist energia tootmisel ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme,
teab peamisi kaevandamise/ammutamise piirkondi;
analüüsib hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaprobleeme
uhe näite põhjal;
analüüsida tuumaenergia tootmisega kaasnevaid riske konkreetsete näidete põhjal;
analüüsida taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid
probleeme;
analüüsida teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.
Õpilane teab:
toiduprobleemide tekkepohjusi maailma eri regioonides;
omatarbelist ja kaubanduslikku ning intensiivset ja ekstensiivset pollumajandust eri talutüüpide
näiteil;
olulisemate kultuurtaimede peamisi kasvatuspiirkondi;
põllumajanduse mõju muldadele ja põhjaveele;
vihmametsade globaalset tähtsust;
maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike;
energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majandus- ja keskkonnaprobleeme.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine
teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi põllumajandusest või vesiviljelusest.
Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine ühe valitud riigi metsamajandusest ja -tööstusest või
riikide metsamajanduse võrdlus.
Teabeallikate järgi ülevaate koostamine ühe valitud riigi energiamajandusest.
Füüsiline õpikeskkond
1. Praktiliste tööde läbiviimiseks korraldab kool vajaduse korral õppe rühmades.
2. Kool korraldab valdava osa õpet klassis, kus on maailmaatlaste ja Eesti atlaste komplekt (iga
õpilase kohta atlas) ning IKT vahendid.
3. Kool võimaldab ainekavas nimetatud praktiliste tööde tegemiseks vajalikud vahendid ja
materjalid ning demonstratsioonivahendid.
4. Kool võimaldab sobivad hoiutingimused praktiliste tööde ja demonstratsioonide tegemiseks
ning vajalike materjalide kogumiseks ja säilitamiseks.
5. Kool võimaldab kooli õppekava järgi vähemdalt korra õppeaastas õpet väljaspool kooli
territooriumi (looduskekskonnas, muuseumis jne).
6. Kool võimaldab ainekava järgi õppida arvutiklassis, kus saab teha ainekavas loetletud töid.
Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja Narva Vanalinna
Riigkooli hindamisjuhendi käsitlusest.
Kujundav hindamine
Kujundav hindamine toimub pidevalt kogu õppeprotsessi vältel kas tagasiside andmisena,
juhendamisena või arutelu, mängu, töölehe täitmise, rühmatöö juhendamise vms tegevuse ajal,
arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Jälgitakse, et
eesmärgid oleksid sõnastatud selgelt ja mõõdetavalt.
Õpitulemuste hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalike tööde hinnates
arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
Õptulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab
teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise
kriteeriumid.
Gümnaasiumi geograafias jagunevad õpitulemused kahte valfkonda: 1) mõtlemistasandite
arendamine geograafia kontekstis ning 2) uurimuslikud ja otsuste langetamise otsused. Nende suhe
hinde moodustamisel on eeldatavalt 70 % ja 30 %. Madalamat ja kõrgemat järku mõtlemistasandite
arengu vahekord õpitulemusi hinnates on ligikaudu 40 % ja 60 %.
Uurimisoskusi arendatakse ja hinnatakse nii terviklike uurimistööde kui ka nende üksikosade järgi.
Probleemide lahendamisel on hinnatavad etapid:
1) probleemi määramine
2) probleemi sisu avamine
3) lahendusstrateegia leidmine
4) strateegia rakendamine
5) tulemuste hindamine
Mitme samaväärse lahendiga probleemide (nt dilemmaprobleemide) puhul lisandub neile otsuse
tegemine. Dilemmaprobleemide lahendust hinnates arvestatakse, mil määral on suudetud otsuse
langetamisel arvestada eri osaliste argumente.
Kokkuvõttev hindamine
Hinnatakse iga kursuse lõpus ning tehakse kokkuvõtte sellest, mida õpilane sel ajal teab või oskab
kursuse jooksul saadud hinnete alusel.
Iga kursuse lõpul pannakse välja kokkuvõttev kursuse hinne.
